EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011R1168

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1168/2011, 25. oktoober 2011 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta

OJ L 304, 22.11.2011, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 013 P. 231 - 247

No longer in force, Date of end of validity: 05/10/2016; mõjud tunnistatud kehtetuks 32016R1624

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1168/oj

22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1168/2011,

25. oktoober 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tulevikku suunatud ja tervikliku, inimõigustel, solidaarsusel ja vastutusel põhineva Euroopa rändepoliitika väljatöötamine eelkõige nende liikmesriikide jaoks, kes peavad toime tulema erilise ja ebaproportsionaalse survega, on endiselt liidu keskne poliitikaeesmärk.

(2)

Liidu poliitika eesmärk välispiiri valdkonnas on integreeritud piirihaldus, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve isikute vaba liikumise üle liidus ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks on ette nähtud ühiste eeskirjade kehtestamine välispiiril läbi viidava kontrolli ja valve normide ja korra kohta.

(3)

Välispiiril läbi viidavat kontrolli ja valvet käsitlevate standardite ja korra ühiste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks on vaja liikmesriikide operatiivkoostööd senisest rohkem koordineerida.

(4)

Välispiiri tõhus haldamine kontrolli ning valve kaudu aitab võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu ning vähendada ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele.

(5)

Piirikontroll välispiiril ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi sisepiiridel piirikontrolli kaotanud liikmesriikide huvides.

(6)

2004. aastal võttis nõukogu vastu 26. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (3) („Frontex”) (edaspidi „agentuur”); agentuur alustas tegevust 2005. aasta mais. Määrust (EÜ) nr 2007/2004 muudeti 2007. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (4).

(7)

Agentuuri rolli edasine suurendamine on kooskõlas liidu eesmärgiga töötada välja poliitika, mille abil kehtestada järk-järgult integreeritud piirihaldus. Agentuur peaks oma volituste piires liikmesriike toetama, et rakendada kõnealune kontseptsioon nii, nagu see on määratletud nõukogu 4.–5. detsembri 2006. aasta järeldustes integreeritud piirihalduse kohta.

(8)

Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembril 2009 toimunud kohtumisel vastuvõetud mitmeaastases programmis (Stockholmi programm), milles käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala kodanike teenistuses, kutsutakse üles täpsustama ja suurendama agentuuri rolli välispiiri haldamisel.

(9)

Seega tuleks agentuuri volitused läbi vaadata, et tugevdada eelkõige tema operatiivset suutlikkust ning tagada, et kõik võetud meetmed oleksid proportsionaalsed nende abil taotletud eesmärkidega ja tulemuslikud, ning et põhiõigusi ning pagulaste ja varjupaigataotlejate õigusi, sealhulgas eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, täielikult austatakse.

(10)

Praegusi võimalusi anda liikmesriikidele välispiiri haldamisel tehtava operatiivtöö aspektides tõhusat abi tuleks kättesaadavate tehniliste vahendite osas tugevdada. Agentuur peaks olema võimeline piisava täpsusega kavandama ühisoperatsioonide ja katseprojektide koordineerimist.

(11)

Agentuuri poolt ja/või kohustuslikus korras liikmesriikide poolt antavate vajalike tehniliste seadmete minimaalse hulga kindlaksmääramine igal aastal nende vahel peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel aitab suurel määral kaasa kavandatavate agentuuri koordineeritavate operatsioonide senisest paremale kavandamisele ja elluviimisele.

(12)

Agentuur peaks haldama kas liikmesriikidele või agentuurile kuuluvate ning liikmesriikide ja agentuuri kaasomandisse kuuluvate tehniliste seadmete nimekirju, luues tehniliste seadmete reservi kohta keskregistri. See reserv peaks sisaldama tüüpide lõikes tehniliste seadmete minimaalset arvu, mis võimaldab agentuuril täita oma ülesandeid.

(13)

Selleks et tagada operatsioonide tõhusus, peaks agentuur looma piirivalvurite reservi. Liikmesriigid peaksid eraldama neile rühmadele asjakohase arvu kvalifitseeritud piirivalvureid ja tegema nad lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist.

(14)

Agentuuril peaks olema võimalus mehitada selliseid rühmi liikmesriikidest rahvuslike ekspertidena agentuuri lähetatud piirivalvuritega, kelle suhtes tuleks ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kohaldada sama õiguslikku raamistikku nagu külalisametnike suhtes, kelle liikmesriigid on otse sellistesse rühmadesse määranud. Agentuur peaks kohandama oma sise-eeskirju lähetatud riiklike ekspertide osas, et vastuvõttev riik saaks ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus anda piirivalvuritele otseseid korraldusi.

(15)

Agentuuri ja vastuvõtva liikmesriigi vahel ning osalevate liikmesriikidega konsulteerides enne ühisoperatsioonide või katseprojektide algust kokku lepitud üksikasjalik operatiivkava, sealhulgas hindamine ja kohustus teatada intsidentidest, aitab ühisoperatsioonide või katseprojektide koordineerimist hõlmavate senisest ühtsemate töömeetodite abil suurel määral kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

(16)

Agentuur peaks kasutama intsidentidest teatamise süsteemi selleks, et edastada pädevatele riiklikele ametiasutustele ja oma haldusnõukogule („haldusnõukogu”) usaldusväärset teavet eelkõige määruse (EÜ) nr 2007/2004 või Schengeni piirieeskirjade (mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 562/2006 (5)), sealhulgas põhiõiguste väidetava rikkumise kohta ühisoperatsioonide, katseprojektide või kiirreageerimiste ajal.

(17)

On ilmnenud, et riskianalüüsil on välispiiril läbiviidavate operatsioonide korral väga oluline roll. Riskianalüüsi kvaliteedi parandamiseks tuleks ette näha meetod, mille abil hinnata liikmesriikide suutlikkust reageerida tekkivatele probleemidele, sealhulgas praegustele ja tulevastele ohtudele ning surveolukordadele välispiiril. Nimetatud hindamised ei tohiks mõjutada Schengeni hindamismehhanismi.

(18)

Agentuur peaks korraldama Euroopa tasandil liikmesriigi piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse ning varjupaigamenetlustele juurdepääsuga seotud küsimustes, ning siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele lisakoolitust ja seminare välispiiri kontrolli ja valve ning ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmise kohta. Agentuur võib korraldada koolitustegevust, sealhulgas vahetusprogrammi koostöös liikmesriikidega nende territooriumil. Liikmesriigid peaksid oma piirivalvurite riiklikes koolitusprogrammides arvestama agentuuri asjaomase tegevusega.

(19)

Agentuur peaks jälgima ja edendama oma tegevusvaldkonna seisukohalt asjakohaste teadusuuringute arengut ning edastama selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

(20)

Enamikus liikmesriikides on ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise operatiivaspektid välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste pädevuses. Kuna nimetatud ülesannete täitmisel liidu tasandil on selge lisandväärtus, peaks agentuur täielikus kooskõlas liidu tagasisaatmispoliitikaga tagama liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, tegema kindlaks reisidokumentide omandamise head tavad ja koostama käitumisjuhendi, mida järgitakse ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise korral. Liidu rahalisi vahendeid ei tohiks eraldada tegevusvaldkondadele ega operatsioonidele, mille raames ei järgita Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (põhiõiguste harta).

(21)

Agentuur võib oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks teha vajalikul määral koostööd Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, muude liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide pädevate ametiasutuste ja määrusega (EÜ) nr 2007/2004 hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätete kohaselt. Agentuur peaks hõlbustama liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd liidu välispoliitika raames.

(22)

Koostöö kolmandate riikidega määrusega (EÜ) nr 2007/2004 hõlmatud küsimustes muutub aina tähtsamaks. Selleks et luua asjaomaste kolmandate riikidega kindel koostöömudel, peaks agentuuril olema võimalus sellistes riikides käivitada ja rahastada tehnilise abi projekte ning lähetada kontaktametnikke neisse riikidesse koostöös nende riikide pädevate asutustega. Agentuuril peaks olema võimalus kutsuda pärast vajaliku koolituse pakkumist kolmandate riikide vaatlejaid osalema tema tegevuses. Kolmandate riikidega koostöö algatamine on oluline ka selleks, et propageerida liidu piirihalduse standardeid, sealhulgas põhiõiguste ja inimväärikuse austamist.

(23)

Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks agentuuri töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (6) sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(24)

Lisaks peaks haldusnõukogu vastu võtma erisätted, millega lubatakse liikmesriikide eksperte agentuuri lähetada. Neis sätetes tuleks muu hulgas täpsustada, et ühisoperatsioonide, katseprojektide või kiirreageerimise raames lähetatud riiklikke piirivalvureid tuleks käsitada külalisametnikena, kellel on vastavad ülesanded ja volitused.

(25)

Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab agentuur, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7). Seega peaks Euroopa andmekaitseinspektor tegema järelevalvet isikuandmete töötlemise üle, mida teostab agentuur, ning tal peaks olema õigus saada agentuurilt juurdepääs kogu teabele, mis on talle uurimise läbiviimisel vajalik.

(26)

Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad liikmesriigid, kohaldatakse täies ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(27)

IT-süsteemide operatiivset haldamist tagades peaks agentuur järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas andmekaitse valdkonnas, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid.

(28)

Määrust (EÜ) nr 2007/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(29)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis ELi toimimise lepingus ja põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikust, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, varjupaigaõigust, mittetagasisaatmise põhimõtet, diskrimineerimiskeelu põhimõtet, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Jõu tarvitamine peab olema kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusaktide ning vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

(30)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks mõjutada neid liikmesriikide õigusi või kohustusi, mis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutuse kohta merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist ning Genfi pagulasseisundi konventsioonist.

(31)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö integreeritud halduse loomisele, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioonid osalema liikmetena haldusnõukogus, kuigi piiratud hääleõigusega.

(33)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3. Seega peaksid Šveitsi Konföderatsiooni delegatsioonid osalema liikmena haldusnõukogus, kuid piiratud hääleõigusega.

(34)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3. Seega peaksid Liechtensteini Vürstiriigi delegatsioonid osalema liikmena haldusnõukogus, kuid piiratud hääleõigusega.

(35)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(36)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (15) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(37)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (16) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(38)

Agentuur peaks soodustama sellise operatiivtegevuse korraldamist, mille käigus võivad liikmesriigid kasutada vastavalt haldusnõukogu poolt iga üksikjuhtumi puhul eraldi kehtestatavale korrale oskusi ja vahendeid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad olla valmis pakkuma. Selleks tuleks Iirimaa ja Ühendkuningriigi esindajad kutsuda osa võtma kõikidest haldusnõukogu koosolekutest, et võimaldada neil täies mahus osaleda nimetatud operatiivtegevust ettevalmistavatel aruteludel.

(39)

Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik on Gibraltari piiride demarkatsiooni küsimuses eri seisukohtadel.

(40)

Käesoleva määruse kohaldamise peatamine Gibraltari piiride suhtes ei muuda asjaomaste riikide vastavaid seisukohti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EÜ) nr 2007/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Kuigi välispiiri kontrolli ja valve eest vastutavad liikmesriigid, hõlbustab ja tõhustab agentuur artiklis 15 määratletud liidu asutusena ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 19 välispiiri haldamisega seotud liidu olemasolevate ja tulevaste meetmete, eelkõige määrusega (EÜ) nr 562/2006 (17) kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist. Selleks tagab ta liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks.

Agentuur täidab oma ülesandeid, järgides täielikult asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat („põhiõiguste harta”), asjakohaseid rahvusvahelise õiguse akte, sealhulgas 28. juuli 1951. aastal Genfis koostatud pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsioon), agentuuri rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustusi, eelkõige mittetagasisaatmise põhimõtet, põhiõigusi ja võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 26a osutatud nõuandefoorumi aruandeid.

3.   Agentuur annab ka komisjonile ja liikmesriikidele välispiiri haldamises vajalikku tehnilist abi ja oskusteadmisi ning edendab liikmesriikide, eelkõige erilise ja ebaproportsionaalse survega silmitsi seisvate liikmesriikide vahel solidaarsust.

2)

Artiklis 1a tehakse järgmised muudatused:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„1a)   „Euroopa piirivalverühmad”– artiklite 3, 3b, 3c, 8 ja 17 eesmärgil ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetatud piirivalverühmad; artiklite 8a ja 8g eesmärgil lähetatud piirivalve kiirreageerimisrühmad („kiirreageerimised”) määruse (EÜ) nr 863/2007 (18) tähenduses ja artikli 2 lõike 1 punktide ea ja g ning artikli 5 tähenduses ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste raames lähetatud piirivalverühmad;

b)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)   „vastuvõttev liikmesriik”– liikmesriik, kus toimub ühisoperatsioon, katseprojekt või kiirreageerimine, või kust see käivitatakse;”

c)

punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)   „rühmade liikmed”– muude liikmesriikide kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurid, kes teenivad Euroopa piirivalverühmades;

5)   „taotluse esitanud liikmesriik”– liikmesriik, kelle pädevad asutused esitavad agentuurile taotluse komplekteerida meeskond kiirreageerimiseks oma territooriumil;”.

3)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

teeb riskianalüüse, sealhulgas hindab liikmesriikide suutlikkust reageerida ohtudele ja survele nende välispiiril;

d)

osaleb välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamises;”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„da)

abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, võttes arvesse seda, et mõnikord vajatakse humanitaarhädaabi või merel toimuvat päästetegevust;”;

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

abistab liikmesriike (eelkõige neid liikmesriike, kes peavad toime tulema erilise ja ebaproportsionaalse survega) olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;”;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„ea)

loob Euroopa piirivalverühmad lähetamiseks ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste raames;”;

v)

punktid f ja g asendatakse järgmisega:

„f)

annab liikmesriikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi, sealhulgas koordineerib või organiseerib taotluse korral nende korraldamist;

g)

lähetab liikmesriikidesse Euroopa piirivalverühmi ühisoperatsioonide, katseprojektide või kiirreageerimiste raames kooskõlas määrusega (EÜ) nr 863/2007;”;

vi)

lisatakse järgmised punktid:

„h)

kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 arendab ja haldab IT-süsteeme, sealhulgas otsusega 2005/267/EÜ (19) loodud teabe- ja koordineerimisvõrku, mis võimaldavad kiiresti ja usaldusväärselt vahetada teavet liikmesriikide välispiiril tekkivate riskide kohta;

i)

annab vajalikku abi Euroopa piiride valvamise süsteemi arendamiseks ja toimimiseks ning vajaduse korral ühise teabejagamiskeskkonna, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime väljatöötamiseks.

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega ei toimetata ühtki isikut maale ega anta muul viisil ametiasutustele üle sellises riigis, mis ei järgi tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, või sellises riigis, millest võidakse ta välja või tagasi saata riiki, mis ei järgi nimetatud põhimõtet. Laste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ja muude haavatavate isikute erivajadused täidetakse kooskõlas rahvusvaheliste ja liidu õigusaktidega.”;

c)

teises lõigus asendatakse viimane alalõik järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad agentuurile väljaspool agentuuri välispiiril tehtavast operatiivtegevusest. Agentuuri tegevdirektor („tegevdirektor”) teavitab agentuuri haldusnõukogu („haldusnõukogu”) sellisest tegevusest korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

Käitumisjuhend

Agentuur koostab käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide agentuuri koordineeritavate operatsioonide suhtes, ja vajaduse korral täiendab seda. Kõigi agentuuri tegevuses osalevate isikute suhtes kehtivas käitumisjuhendis nähakse ette menetlused, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele, haavatavatele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele.

Agentuur töötab käitumisjuhendi välja koostöös artiklis 26a osutatud nõuandefoorumiga.”

5)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Välispiiril korraldatavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid

1.   Agentuur hindab liikmesriikide esitatud ettepanekuid ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta, sealhulgas liikmesriikide taotlusi, mis on seotud olukordadega, kus on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi (eelkõige erilise ja ebaproportsionaalse surve korral), kiidab need heaks ja koordineerib neid.

Agentuur võib ise koostöös asjassepuutuvate liikmesriikidega ja kokkuleppel vastuvõtvate liikmesriikidega algatada ja läbi viia ühisoperatsioone ja katseprojekte.

Agentuur võib samuti otsustada anda oma tehnilised seadmed ühisoperatsioonides või katseprojektides osalevate liikmesriikide käsutusse.

Ühisoperatsioonidele ja katseprojektidele peaks eelnema põhjalik riskianalüüs.

1a.   Agentuur võib ühisoperatsioone ja katseprojekte pärast asjaomase liikmesriigi teavitamist ka lõpetada, kui selliste ühisoperatsioonide või katseprojektide elluviimise tingimusi enam ei täideta.

Ühisoperatsioonis või katseprojektis osalevad liikmesriigid võivad taotleda agentuurilt nimetatud ühisoperatsiooni või katseprojekti lõpetamist.

Päritoluliikmesriik näeb kooskõlas oma siseriikliku õigusega ette asjakohased distsiplinaar- või muud meetmed, mida rakendatakse põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumise korral, mis on pandud toime ühisoperatsiooni või katseprojekti käigus.

Tegevdirektor peatab või lõpetab terve ühisoperatsiooni või katseprojekti või osa sellest, kui ta leiab, et tegemist on tõsiste rikkumistega, või peab tõenäoliseks, et need jätkuvad.

1b.   Agentuur loob artikli 3b kohaselt selliste piirivalvurite reservi, keda nimetatakse Euroopa piirivalverühmadeks ja keda võib saata lõikes 1 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse. Agentuur otsustab inimressursside ja tehniliste seadmete kasutamise üle artiklites 3a ja 7 sätestatud korras.

2.   Agentuur võib ühisoperatsioonide ja katseprojektide praktiliseks korraldamiseks tegutseda artiklis 16 ettenähtud spetsialiseerunud üksuste kaudu.

3.   Agentuur hindab ühisoperatsioonide ja katseprojektide tulemusi ning edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos artiklis 26a osutatud põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast asjaomase ühisoperatsiooni või katseprojekti lõppu haldusnõukogule. Agentuur koostab kõnealuste tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud agentuuri koondaruandesse, et parandada tulevaste ühisoperatsioonide ja katseprojektide kvaliteeti, järjepidevust ja tulemuslikkust.

4.   Agentuur rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega lõikes 1 osutatud ühisoperatsioone ja katseprojekte.

5.   Lõikeid 1a ja 4 kohaldatakse ka kiirreageerimiste suhtes.”

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

Ühisoperatsioonide ja katseprojektide korralduslikud aspektid

1.   Tegevdirektor koostab artikli 3 lõikes 1 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta operatiivkava. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad ühisoperatsioonis või katseprojektis osalevate liikmesriikidega konsulteerides aegsasti enne ühisoperatsiooni või katseprojekti kavandatud algust kokku operatiivkavas, milles kirjeldatakse üksikasjalikult korralduslikke aspekte.

Operatiivkava sisaldab kõiki andmeid, mida peetakse ühisoperatsiooni või katseprojekti läbiviimisel vajalikuks, sh järgmist:

a)

olukorra kirjeldus, töömeetodid ja lähetuse eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;

b)

ühisoperatsiooni või katseprojekti eeldatav kestus;

c)

geograafiline ala, kus ühisoperatsioon või katseprojekt toimub;

d)

külalisametnike ülesannete ja neile antavate erikorralduste kirjeldus, sealhulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamise ning lubatud teenistusrelvade, laskemoona ja seadmete kohta;

e)

külalisametnikerühmade koosseis, samuti muude asjaomaste töötajate lähetamine;

f)

korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas külalisametnike ja agentuuriga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal korraldusi) ning külalisametnike koht käsuliinis;

g)

ühisoperatsioonis või katseprojektis kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted;

h)

üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad agentuuri kohustust viivitamata teavitada intsidentidest haldusnõukogu ja asjaomaseid riiklikke ametiasutusi;

i)

teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 3;

j)

mereoperatsioonide puhul teave selles geograafilises alas, kus ühisoperatsioon või katseprojekt toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvat päästetegevust ja pardalt lahkumist;

k)

kolmandate riikide, muude liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord.

2.   Operatiivkava muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekut. Agentuur saadab muudetud või kohandatud operatiivkava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

3.   Agentuur tagab osana oma koordineerimisülesannetest käesolevas artiklis osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus kõikide korralduslike aspektide operatiivse elluviimise, sealhulgas agentuuri töötaja kohaloleku.

Artikkel 3b

Euroopa piirivalverühmade koosseis ja lähetamine

1.   Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega otsuse Euroopa piirivalverühmade käsutusse antavate piirivalvurite profiili ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid annavad Euroopa piirivalverühmadesse oma panuse siseriikliku reservi kaudu, tuginedes erinevatele agentuuri poolt kindlaksmääratud profiilidele ja nimetades nõutavatele profiilidele vastavaid piirivalvureid.

2.   Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega konkreetsetesse ühisoperatsioonidesse ja katseprojektidesse järgneval aastal kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele teevad liikmesriigid agentuuri taotluse korral piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 45 päeva enne kavandatavat lähetust. Päritoluliikmesriik on töötajate valiku ja nende lähetuse kestusega seotud küsimustes sõltumatu.

3.   Ka agentuur saadab Euroopa piirivalverühmadesse pädevaid piirivalvureid, kes on lähetatud artikli 17 lõike 5 kohaselt liikmesriikidest riiklike ekspertidena. Liikmesriikide panus seoses piirivalvurite lähetamisega agentuuri teenistusse järgneval aastal kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel.

Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid oma piirivalvurid lähetamiseks kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks tõsiselt siseriiklike ülesannete täitmist. Viimati nimetatud olukorras võivad liikmesriigid oma lähetuses viibivad piirivalvurid tagasi kutsuda.

Sellise lähetuse maksimaalne kestus ei tohi ületada 12 kuulise ajavahemiku jooksul kuut kuud. Käesolevas määruses käsitatakse lähetatud piirivalvureid külalisametnikena ning nende ülesanded ja volitused on kindlaks määratud artiklis 10. Kõnealuseid piirivalvureid lähetanud liikmesriiki käsitatakse artiklite 3c, 10 ja 10b kohaldamisel päritoluliikmesriigina, nagu määratletud artikli 1a punktis 3. Muud agentuuri ajutise lepinguga teenistusse võetud töötajad, kel puudub pädevus täita piirikontrolliülesandeid, saadetakse ühisoperatsioonide ja katseprojektide raames lähetusse ainult koordineerimisülesannete täitmiseks.

4.   Euroopa piirivalverühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täielikult põhiõigusi, sh juurdepääs varjupaigamenetlustele, ja inimväärikust. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei tohi nad diskrimineerida kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

5.   Vastavalt artiklile 8g nimetab agentuur kontaktametniku igale ühisoperatsioonile ja katseprojektile, kuhu Euroopa piirivalverühmade liikmed lähetatakse.

Kontaktametniku ülesanne on edendada koostööd ja koordineerimist vastuvõtvate ja osalevate liikmesriikide vahel.

6.   Agentuur katab vastavalt artiklile 8h kulud, mida liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite käesoleva artikli lõike 1 kohaselt Euroopa piirivalverühmade käsutusse andmisega.

7.   Agentuur teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti piirivalvurite arvust, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt kohustunud Euroopa piirivalverühmadesse saatma.

Artikkel 3c

Euroopa piirivalverühmadele antavad korraldused

1.   Euroopa piirivalverühmade lähetuses viibimise ajal annab neile korraldusi vastuvõttev liikmesriik vastavalt artikli 3a lõikes 1 osutatud operatiivkavale.

2.   Agentuur võib vastuvõtvale liikmesriigile artikli 3b lõikes 5 osutatud kontaktametniku kaudu teatada oma arvamuse lõikes 1 osutatud korralduste kohta. Sel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik nimetatud arvamust arvesse.

3.   Kooskõlas artikliga 8g osutab vastuvõttev liikmesriik kontaktametnikule igakülgset vajalikku abi, sealhulgas tagab tema täieliku juurdepääsu Euroopa piirivalverühmadele igal ajal nende lähetuses viibimise jooksul.

4.   Euroopa piirivalverühmade liikmete suhtes kohaldatakse nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise ajal nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.”

7)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Riskianalüüs

Agentuur töötab välja ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli ja kohaldab seda.

Agentuur koostab nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile.

Agentuur võib riskianalüüsi teostamiseks pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist hinnata tema suutlikkust reageerida tekkivatele probleemidele, sealhulgas praegustele ja tulevastele ohtudele ning surveolukordadele liikmesriikide välispiiril, viimast eelkõige nende liikmesriikide puhul, kes seisavad silmitsi erilise või ebaproportsionaalselt tugeva survega välispiirile. Agentuur võib sel eesmärgil hinnata liikmesriikide piirikontrolliga seotud seadmeid ja ressursse. Hindamine peab põhinema asjaomaste liikmesriikide esitatud teabel ning ühisoperatsioonide, katseprojektide, kiirreageerimiste ja agentuuri muu tegevuse kohta koostatud aruannetel ning nimetatud tegevuste tulemustel. Nimetatud hindamised ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.

Kõnealuste hindamiste tulemused esitatakse haldusnõukogule.

Käesoleva artikli kohaldamiseks esitavad liikmesriigid agentuurile kogu vajaliku teabe olukorra ja võimalike ohtude kohta nende välispiiril.

Agentuur kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi artiklis 5 osutatud piirivalvurite koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.”

8)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõige asendatakse järgmisega:

„Agentuur pakub Euroopa piirivalverühmadesse kuuluvatele piirivalvuritele nende ülesannete ja volituste jaoks asjakohast koolitust ning korraldab kõnealustele piirivalvuritele korralisi õppusi vastavalt agentuuri iga-aastases töökavas osutatud täiendkoolituse ja õppuste ajakavale.

Agentuur teeb samuti vajalikud algatused tagamaks, et nii liikmesriikide kõik piirivalvurid ja muud töötajad, kes osalevad Euroopa piirivalverühmades, kui ka agentuuri töötajad saavad enne osalemist agentuuri korraldatavas operatiivtegevuses asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse alast koolitust, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise ning suuniste osas, mis käsitlevad kaitset taotlevate isikute tuvastamist ja asjakohastesse instantsidesse suunamist.

Agentuur töötab välja piirivalvurite koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning asjakohase mereõiguse küsimustes.

Agentuur koostab pärast artiklis 26a osutatud nõuandefoorumiga konsulteerimist ühise põhiõppekava.

Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite koolitamisel.”;

b)

pärast viimast lõiget lisatakse järgmine lõige:

„Agentuur töötab välja vahetusprogrammi, mis annab Euroopa piirivalverühmades osalevatele piirivalvuritele võimaluse omandada teadmisi ja spetsiifilist oskusteavet välismaa kogemustest ja headest tavadest, töötades koos piirivalvuritega mõnes muus liikmesriigis.”

9)

Artiklid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Uuringute jälgimine ja edendamine

Agentuur jälgib ja edendab ennetavalt liikmesriikide välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arendamist ning edastab selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 7

Tehnilised seadmed

1.   Agentuur võib vastavalt tema suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele omandada üksi või võtta mõne liikmesriigiga kaasomandisse või rentida välispiiri kontrolliks tehnilisi seadmeid, mida kasutatakse ühisoperatsioonides, katseprojektides, kiirreageerimistes, ühistes tagasisaatmisoperatsioonides või tehnilise abi projektides. Agentuurile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs. Kõik sellised kulud peavad olema kajastatud agentuuri eelarves, mille võtab vastu haldusnõukogu kooskõlas artikli 29 lõikega 9. Kui agentuur omandab või rendib olulisi tehnilisi seadmeid, nagu avamere ja ranniku patrull-laevad või -sõidukid, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

omandamise ja kaasomandisse võtmise korral lepib agentuur ühe liikmesriigiga ametlikult kokku, et see registreerib seadmed vastavalt selles liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele;

b)

rentimise korral registreeritakse seadmed liikmesriigis.

Registreerimisliikmesriik ja agentuur lepivad agentuuri koostatud näidiskokkuleppe alusel kokku korras, mis tagab kaasomandis oleva vara täieliku kättesaadavuse ajavahemiku agentuurile, ning samuti seadmete kasutamise tingimustes.

Registreerimisliikmesriik või tehniliste seadmete tarnija tagab tehniliste seadmete õiguslikult korrektseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud eksperdid ja tehnilised töötajad.

2.   Agentuur loob tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb kas liikmesriikidele või agentuurile kuuluvatest või liikmesriikide ja agentuuri kaasomandisse kuuluvatest välispiiri kontrolliks kasutatavatest seadmetest, ja peab seda. Tehniliste seadmete reservis olevate eri liiki tehniliste seadmetel on minimaalne arv nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5. Tehniliste seadmete reservis loetletud seadmeid kasutatakse artiklites 3, 8a ja 9 osutatud tegevusvaldkondades.

3.   Liikmesriigid annavad seadmeid lõikes 2 osutatud tehniliste seadmete reservi. Panus, mille liikmesriigid annavad reservi ja tehniliste seadmetena erioperatsioonidesse, kavandatakse agentuuri ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt nendele kokkulepetele teevad liikmesriigid agentuuri taotluse korral konkreetsel aastal minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka kuuluvad tehnilised seadmed kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis oluliselt mõjutab siseriiklike ülesannete täitmist. Selline taotlus esitatakse vähemalt 45 päeva enne kavandatavat lähetust. Panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse igal aastal läbi.

4.   Agentuur haldab tehniliste seadmete reservi registrit järgmiselt:

a)

klassifikatsioon seadmete ja tegevusliigi järgi;

b)

klassifikatsioon omaniku järgi (liikmesriik, agentuur, muu);

c)

nõutavate seadmete koguarv;

d)

vajaduse korral meeskonnale esitatavad nõuded;

e)

muu teave, nagu registreerimisandmed, transpordi- ja hooldusnõuded, kohaldatav riiklik ekspordikord ja tehnilised juhendid, või muu asjaomane teave seadmete nõuetekohaseks käsitsemiseks.

5.   Agentuur rahastab nende tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu hulka kuuluvate tehniliste seadmete kasutamist, mille on konkreetsel aastal konkreetne liikmesriik esitanud. Selliste tehniliste seadmete kasutamist, mis ei kuulu tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka, kaasrahastab agentuur maksimaalselt 100 % ulatuses abikõlblikest kuludest, võttes arvesse konkreetset olukorda, mis valitseb liikmesriigis, kes annab need tehnilised seadmed agentuuri käsutusse.

Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel vastavalt artiklile 24 igal aastal kindlaks eeskirjad tehniliste seadmete kohta, sealhulgas nõutavate tehniliste seadmete minimaalse koguarvu liigiti, tehniliste seadmete kasutamise tingimused ning kulude hüvitamise. Eelarvega seotud põhjustel peaks haldusnõukogu kõnealused küsimused otsustama iga aasta 31. märtsiks.

Agentuur teeb ettepaneku tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvu teemal vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas asjaomase aasta tööprogrammiga, eelkõige et ta oleks suuteline ellu viima ühisoperatsioone, katseprojekte, kiirreageerimisi ja ühiseid tagasisaatmisoperatsioone.

Kui tehnilise seadme tüübi kohta kehtivast minimaalsest arvust ei piisa, et läbi viia operatiivkava, mis on ette nähtud ühisoperatsioonide, katseprojektide, kiirreageerimiste või ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tarbeks, vaatab agentuur selle arvu õigustatud vajaduste ning liikmesriikidega sõlmitud lepingu alusel läbi.

6.   Agentuur annab haldusnõukogule igal kuul aru tehniliste seadmete reservi kuuluvate seadmete koosseisust ja kasutamisest. Kui tehniliste seadmete arv ei ulatu lõikes 5 osutatud tehnilise seadme tüübi kohta kehtiva minimaalse arvuni, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata haldusnõukogu. Haldusnõukogu seab kiiresti tehniliste seadmete kasutamise prioriteedid ja võtab vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Haldusnõukogu teavitab komisjoni tuvastatud puudustest ja võetud meetmetest. Komisjon teavitab seejärel sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab samuti oma hinnangu.

7.   Agentuur teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti tehniliste seadmete arvust, mis iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt tehniliste seadmete reservi andnud.”

10)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 78 lõike 3 kohaldamist, võivad üks või mitu liikmesriiki, kes seisavad silmitsi erilise ja ebaproportsionaalse survega, paluda agentuuri abi, kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad nende välispiiri kontrolli- ja valvekohustuste täitmiseks tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. Agentuur pakub kooskõlas artikliga 3 taotluse esitanud liikmesriigile või liikmesriikidele asjaomast tehnilist ja operatiivabi.”;

b)

lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

lähetada piirivalvureid Euroopa piirivalverühmadest.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Agentuur võib omandada välispiiri kontrolliks ja valveks vajalikke tehnilisi seadmeid, mida selle eksperdid kiirreageerimiste ajal kasutavad.”

11)

Artikkel 8a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8a

Kiirreageerimised

Sellise liikmesriigi taotlusel, kes on sattunud kiireloomulisse ja erakorralisse surveolukorda eelkõige seoses välispiirile massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile siseneda, võib agentuur vastavalt määruse (EÜ) nr 863/2007 artiklile 4 lähetada piiratud aja jooksul taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile asjakohaseks ajavahemikuks ühe või mitu Euroopa piirivalverühma („rühm(ad)”).”

12)

Artikli 8d lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui tegevdirektor otsustab lähetada ühe või mitu rühma, koostavad agentuur koos taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast operatiivkava kooskõlas artikliga 8e.”

13)

Artikli 8e lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid e, f ja g asendatakse järgmisega:

„e)

rühmade koosseis, samuti muude asjaomaste töötajate lähetamine;

f)

korraldusi ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas rühmadega koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalvurite nimed ja auastmed (eelkõige nende piirivalvurite nimed ja auastmed, kes annavad lähetuse ajal rühmadele korraldusi) ning rühmade koht käsuliinis;

g)

rühmade lähetuses kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, soovitud meeskond, transport ja muu logistika, ning rahastamist käsitlevad sätted;”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„h)

üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad agentuuri kohustust viivitamata teavitada intsidentidest haldusnõukogu ja asjaomaseid riiklikke ametiasutusi;

i)

teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva vastavalt artikli 3 lõikele 3;

j)

mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave selles geograafilises alas, kus kiirreageerimine toimub, kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viited rahvusvahelistele ja liidu õigusnormidele, mis käsitlevad pealtkuulamist, merel toimuvat päästetegevust ja pardalt lahkumist;

k)

kolmandate riikide, muude liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kord.”

14)

Artikli 8h lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„1.   Agentuur katab täielikult järgmised kulud, mille liikmesriigid on kandnud seoses oma piirivalvurite kättesaadavaks tegemisega artikli 3 lõikes 1b ning artiklites 8a ja 8c osutatud eesmärkidel:”.

15)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö tagasisaatmisküsimustes

1.   Vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivile 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) (20) ja tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata pakub agentuur liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks vajalikku abi ja osalevate liikmesriikide taotluse korral tagab sellise korraldamise või koordineerimise, sealhulgas selliste operatsioonide jaoks lennuki tellimine. Agentuur rahastab või kaasrahastab kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega oma eelarveliste toetustega käesolevas lõikes osutatud operatsioone ja projekte. Agentuur võib kasutada ka tagasisaatmispoliitikale eraldatud liidu rahalisi vahendeid. Agentuur tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub põhiõiguste harta täielikust austamisest.

1a.   Agentuur koostab käitumisjuhendi ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta, mida kohaldatakse kõigi agentuuri koordineeritud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ajal ja milles kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, mis peaksid lihtsustama ühiste tagasisaatmislendude korraldamist ning tagama tagasisaadetavate isikute inimliku kohtlemise ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele täieliku austamise.

1b.   Käitumisjuhendis pööratakse tähelepanu eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6 sätestatud kohustusele näha ette sunniviisilise tagasisaatmise tõhus jälgimissüsteem ning käesoleva määruse artikli 26a lõikes 1 osutatud põhiõiguste strateegiale. Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide üle tuleks teha objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel järelevalvet ning jälgida kogu ühist tagasisaatmisoperatsiooni alates väljumiseelsest etapist kuni tagasisaadetavate isikute üleandmiseni vastuvõtvale riigile.

1c.   Liikmesriigid teavitavad agentuuri regulaarselt vajadusest agentuuri abi või koordineerimise järele. Agentuur koostab paindliku operatiivkava, et anda taotluse esitanud liikmesriikidele vajalikku operatiivabi, sealhulgas artikli 7 lõikes 1 osutatud tehnilisi seadmeid. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel kooskõlas artikliga 24 kindlaks paindliku operatiivkava sisu ja töömeetodid.

2.   Agentuur teeb koostööd artiklis 14 osutatud kolmandate riikide pädevate ametiasutustega ning teeb kindlaks reisidokumentide omandamise ja liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad.

16)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel järgivad külalisametnikud liidu ja rahvusvahelist õigust, põhiõigusi ning vastuvõtva liikmesriigi õigusakte.”

17)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Teabevahetussüsteemid

Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral artiklis 13 osutatud liidu ametitega. Agentuur arendab ja haldab IT-süsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet, sealhulgas artiklites 11a, 11b ja 11c osutatud isikuandmed.

Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust Ühendkuningriigi ja Iirimaaga, kui see on seotud tegevusega, milles nimetatud riigid osalevad vastavalt artiklile 12 ja artikli 20 lõikele 5.”

18)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 11a

Andmekaitse

Agentuuris isikuandmete töötlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida agentuur võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas agentuuri andmekaitseinspektorit käsitlevad meetmed. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist. Ilma et see piiraks artiklite 11b ja 11c kohaldamist, võib amet töödelda isikuandmeid haldusotstarbel.

Artikkel 11b

Isikuandmete töötlemine seoses ühiste tagasisaatmisoperatsioonidega

1.   Agentuur võib artiklis 9 osutatud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamise ja koordineerimisega seotud ülesannete täitmisel töödelda nende isikute isikuandmeid, kelle suhtes kohaldatakse selliseid ühiseid tagasisaatmisoperatsioone.

2.   Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mis on vajalikud ühise tagasisaatmisoperatsiooni eesmärgil.

3.   Isikuandmed kustutatakse niipea, kui eesmärk, milleks neid koguti, on täidetud ning mitte hiljem kui kümme päeva pärast ühise tagasisaatmisoperatsiooni lõppu.

4.   Kui liikmesriik ei edasta vedajale isikuandmeid, võib agentuur sellised andmed edastada.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas artiklis 11a osutatud meetmetega.

Artikkel 11c

Ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste käigus kogutud isikuandmete töötlemine

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimistega seotud isikuandmete kogumisel, ning võttes arvesse lõigetes 2 ja 3 osutatud piiranguid, võib agentuur töödelda täiendavalt isikuandmeid, mis liikmesriigid on kõnealuste operatsioonide käigus kogunud ja agentuurile edastanud, et aidata kaasa liikmesriikide välispiiri julgeolekule.

2.   Isikuandmete täiendaval töötlemisel piirdub agentuur nende isikute isikuandmetega, keda liikmesriikide pädevad asutused kahtlustavad põhjendatult seotuses piiriülese kuritegevuse, ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise või inimkaubandusega, nagu on määratletud nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/90/EÜ (millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele) (21) artikli 1 lõike 1 punktides a ja b.

3.   Lõikes 2 osutatud isikuandmeid töötleb agentuur täiendavalt ainult järgmistel eesmärkidel:

a)

iga üksikjuhtumi puhul otsustatav edastamine Europolile või muudele liidu õiguskaitseametitele vastavalt artiklile 13;

b)

kasutamine artiklis 4 osutatud riskianalüüside ettevalmistamiseks. Riskianalüüside tulemustes muudetakse andmed anonüümseks.

4.   Isikuandmed kustutatakse niipea, kui need on edastatud Europolile või muudele liidu õiguskaitseametitele või kasutatud artiklis 4 osutatud riskianalüüside ettevalmistamiseks. Andmeid ei säilitata kauem kui kolm kuud alates nende kogumise päevast.

5.   Selliste isikuandmete töötlemisel järgitakse vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Agentuur ei kasuta isikuandmeid juurdluseks, mis kuulub liikmesriikide pädevate asutuste vastutusalasse.

Töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mis on vajalikud lõikes 3 osutatud eesmärgil.

6.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist, on agentuuril keelatud töödeldud isikuandmeid edastada või muul viisil avaldada kolmandatele riikidele ja teistele kolmandatele osapooltele.

7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas artiklis 11a osutatud meetmetega.

Artikkel 11d

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

1.   Agentuur järgib komisjoni turvaeeskirju, nagu need on esitatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (22) lisas. Nimetatud eeskirju kohaldatakse muu hulgas salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise suhtes.

2.   Agentuur kohaldab salastamata delikaatse teabe töötlemisel turvapõhimõtteid, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuses ja nagu komisjon kohaldab. Haldusnõukogu kehtestab meetmed nimetatud turvapõhimõtete kohaldamiseks.

19)

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Koostöö liidu ametite ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Agentuur võib teha koostööd Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti („põhiõiguste amet”), muude liidu ametite ja organite ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete ja osutatud asutuste pädevust käsitlevate sätete kohaselt. Agentuur teavitab igal juhul Euroopa Parlamenti sellise korra kokkuleppimisest.

Agentuur saadab andmed edasi või avaldab muul viisil teistele liidu asutustele või organitele isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul.

Agentuur võib samuti asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu ametite ja organite või rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejaid osalema artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustes sellises ulatuses, mille puhul nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega, kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nimetatud vaatlejad võivad artiklites 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul osaleda üksnes asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning artiklis 3 nimetatud tegevuste puhul üksnes päritoluliikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate tegevust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad lisatakse artikli 3a lõikes 1 nimetatud operatiivkavva. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist agentuurilt asjakohast koolitust.

Artikkel 14

Kolmandate riikidega tehtava operatiivkoostöö ja kolmandate riikide pädevate ametiasutustega tehtava koostöö hõlbustamine

1.   Liidu välissuhete poliitika raames hõlbustab agentuur oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide operatiivkoostööd, sealhulgas inimõigustega seotud küsimustes.

Agentuur ja liikmesriigid järgivad liidu õigusaktides sätestatutega vähemalt võrdseid norme ja standardeid ka juhul, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö leiab aset nende riikide territooriumil.

Kolmandate riikidega koostöö on oluline ka selleks, et propageerida Euroopa piirihalduse standardeid, sealhulgas põhiõiguste ja inimväärikuse austamist.

2.   Agentuur võib teha koostööd käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega nendega kokkulepitud töökorra raames ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaselt. Nimetatud töökord on seotud üksnes operatiivkoostöö juhtimisega.

3.   Agentuur võib lähetada kolmandatesse riikidesse oma kontaktametnikke, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Kontaktametnikud kuuluvad liikmesriikide sisserände kontaktametnike kohalikku või piirkondlikku koostöövõrgustikku, mis on loodud nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 377/2004 (sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta) (23) kohaselt. Kontaktametnikke lähetatakse ainult sellistesse kolmandatesse riikidesse, kus piirihaldustavad vastavad inimõiguste miinimumstandarditele. Nende lähetamise kinnitab haldusnõukogu. Liidu välissuhete poliitika meetmete raames tuleks ametnike lähetamisel prioriteediks seada kolmandad riigid, kes on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikideks. Ka agentuur võib vastastikkuse alusel vastu võtta kõnealuste kolmandate riikide poolt piiratud ajaks lähetatud kontaktametnikke. Prioriteedid kinnitab igal aastal kooskõlas artikliga 24 haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel.

4.   Kooskõlas liidu õiguse ja põhiõigustega kuulub agentuuri kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate ametiasutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning panustada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisse.

5.   Agentuur võib saada liidult rahalist abi vastavalt liidu välissuhete poliitikat toetavaid asjaomaseid vahendeid käsitlevatele sätetele. Agentuur võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.

6.   Agentuur võib asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustes sellises ulatuses, mille puhul nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega, kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Nimetatud vaatlejad võivad artiklites 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul osaleda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning artiklis 3 nimetatud tegevuste puhul üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate tegevust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad lisatakse artikli 3a lõikes 1 nimetatud operatiivkavva. Kõnealused vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist agentuurilt asjakohast koolitust.

7.   Kui liikmesriigid sõlmivad kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped, nagu on sellele viidatud artikli 2 lõikes 2, võivad nad neisse lisada vajaduse korral sätted, milles käsitletakse agentuuri rolli ja volitusi, eelkõige seoses agentuuri lähetatud rühmade liikmete täidesaatva võimu teostamisega artiklis 3 osutatud ühisoperatsioonide ja katseprojektide käigus.

8.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevuse eelduseks on komisjonilt arvamuse saamine ja Euroopa Parlamenti teavitatakse nendest tegevustest viivitamata ja täielikult.

20)

Artikli 15 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Agentuur on liidu asutus. Agentuur on juriidiline isik.”

21)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Peakorterit käsitlev leping

Agentuur ja tema asukohaks olev liikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist peakorterit käsitleva lepingu, milles kehtestatakse vajalikud kokkulepped nimetatud liikmesriigis agentuurile antavate ruumide ja selle liikmesriigi pakutavate vahendite ning selles liikmesriigis tegevdirektori, tegevdirektori asetäitja, haldusnõukogu liikmete, agentuuri töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavate erieeskirjade kohta. Peakorterit käsitlev leping sõlmitakse. Agentuuri asukohaks olev liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused agentuuri tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.”

22)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 5, saab artikli 8g kohaseks kontaktametnikuks nimetada ainult agentuuri töötaja, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste II jaotist. Selleks et rakendada artikli 3b lõiget 3, saab Euroopa piirivalverühmadesse määrata ainult riiklikke eksperte, kelle liikmesriik on lähetanud agentuuri. Agentuur määrab osutatud riiklikud eksperdid Euroopa piirivalverühmadesse vastavalt nimetatud artiklile.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Haldusnõukogu võtab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 110 kohaselt kokkuleppel komisjoniga vajalikud rakendusmeetmed.

5.   Haldusnõukogu võib vastu võtta sätted, millega lubatakse liikmesriikide eksperte lähetada agentuuri. Sellistes sätetes arvestatakse artikli 3b lõikes 3 kehtestatud nõudeid, eelkõige asjaolu, et eksperte peetakse külalisametnikeks, kelle ülesanded ja volitused on sätestatud artiklis 10. Need sisaldavad lähetamistingimusi käsitlevaid sätteid.”

23)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

kehtestab agentuuri organisatsioonilise struktuuri ja agentuuri personalipoliitika, eelkõige mitmeaastase personalipoliitika kava. Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (24) asjakohaste sätete kohaselt esitatakse mitmeaastane personalipoliitika kava komisjonile ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelarvepädevatele institutsioonidele;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„i)

võtab vastu agentuuri mitmeaastase kava, milles esitatakse agentuuri tulevane pikaajaline tegevusstrateegia.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiril tehtava operatiivjuhtimise arenguga rangelt seotud küsimuses, sealhulgas artiklis 6 sätestatud uuringutega seotud tegevuses.”

24)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad agentuuris. Neil kõigil on haldusnõukogus üks esindaja ja üks asendusliige. Nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel on välja töötatud kord, milles on täpsustatud nende riikide agentuuri tegevustes osalemise iseloomu ja ulatust ning kehtestatud vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted.”

25)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma, eriti põhiõiguste strateegia rakendamisest ja järelevalvest, agentuuri eelmise aasta üldaruandest, järgneva aasta töökavast ja artikli 20 lõike 2 punktis i osutatud agentuuri mitmeaastasest kavast.”;

b)

lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

„g)

artiklites 3a ja 8e osutatud operatiivkava rakendamise tagamine.”

26)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 26a

Põhiõiguste strateegia

1.   Agentuur koostab oma põhiõiguste strateegia, arendab seda edasi ning rakendab seda. Agentuur töötab välja tulemusliku mehhanismi, mille abil teostada järelevalvet põhiõiguste austamise üle kõigis agentuuri tegevustes.

2.   Agentuur loob nõuandefoorumi, kes abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seonduvates küsimustes. Agentuur kutsub nõuandefoorumis osalema Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ja töömeetodid ning nõuandefoorumile teabe edastamise korra.

Nõuandefoorumiga tuleb konsulteerida põhiõiguste strateegia, käitumisjuhendi ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja rakendamise osas.

Nõuandefoorum koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Nimetatud aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Haldusnõukogu määrab ametisse põhiõiguste ametniku, kellel on põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Põhiõiguste ametnik täidab oma tööülesandeid sõltumatult ning annab aru haldusnõukogule ja nõuandefoorumile. Ta esitab korrapäraste ajavahemike tagant aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste austamise üle järelevalve teostamise mehhanismi toimimisele.

4.   Põhiõiguste ametnikul ja nõuandefoorumil on juurdepääs kogu teabele, mis puudutab põhiõiguste austamist kõigis agentuuri tegevustes.”

27)

Artiklisse 33 lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Esimeses hindamises pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2011 määruse (EL) nr 1168/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta) (25) jõustumist analüüsitakse samuti vajadust liikmesriikide välispiiri rohkem koordineeritud haldamise järele, sealhulgas Euroopa piirivalvurite süsteemi loomise teostatavus.

2b.   Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 25. oktoober 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  ELT C 44, 11.2.2011, lk 162.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta otsus.

(3)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(4)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 30.

(5)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(6)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(13)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(14)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(15)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(16)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).”

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).”;

(19)  Nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ, millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48).”;

(20)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.”

(21)  EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17.

(22)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.”

(23)  ELT L 64, 2.3.2004, lk 1.”

(24)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.”;

(25)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 1”.


Top