Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R0869

Nõukogu määrus (EÜ) nr 869/2004, 26. aprill 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed

OJ L 162, 30.4.2004, p. 8–17 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Estonian: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Latvian: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Lithuanian: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Hungarian Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Maltese: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Polish: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Slovak: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Slovene: Chapter 04 Volume 007 P. 133 - 142
Special edition in Bulgarian: Chapter 04 Volume 007 P. 192 - 201
Special edition in Romanian: Chapter 04 Volume 007 P. 192 - 201
Special edition in Croatian: Chapter 04 Volume 011 P. 68 - 77

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/869/oj

32004R0869



Euroopa Liidu Teataja L 162 , 30/04/2004 Lk 0008 - 0017


Nõukogu määrus (EÜ) nr 869/2004,

26. aprill 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (edaspidi "ICCAT") on vastu võtnud mitmeid soovitusi ja India Ookeani Tuunikomisjon (edaspidi "IOTC") on vastu võtnud mitmeid otsuseid, mis kehtestavad määrusesse (EÜ) nr 1936/2001 [2] üle võetud kontrolli- ja järelevalvekohustusi.

(2) ICCAT soovitas oma 17. istungil 2001. aastal ja oma 13. eriistungil 2002. aastal ning IOTC oma 6. ja 7. korralisel istungil 2001. ja 2002. aastal uusi kontrollimeetmeid teatavate siirdekalavarude püügiks. Need soovitused ja otsused on ühendusele siduvad ning seetõttu tuleks neid rakendada.

(3) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1936/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1936/2001 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

"g) nuumamine – isendite kasvatamine puurides eesmärgiga tõsta nende kaalu või rasvasisaldust turustamise otstarbel;

h) puuri panemine – erineva suurusega metsikute isendite paigutamine suletud ehitistesse (puuridesse) nuumamise eesmärgil;

i) nuumamisega tegelev ettevõte – ettevõte, kus kasvatatakse metsikuid isendeid puurides nuumamise eesmärgil;

j) transpordilaev – laev, mis võtab pardale ja transpordib metsikuid isendeid elusalt nuumamisega tegelevatesse ettevõtetesse."

2. Lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 4a

Hariliku tuuni nuumamisega seonduvates toimingutes osalevate laevade tegevused

1. Iga ühenduse laeva kapten, kes annab nuumamisele mineva hariliku tuuni üle transpordilaevale, teeb oma logiraamatusse kanded:

- üle antud hariliku tuuni kogus ja kalade arv,

- püügipiirkond,

- hariliku tuuni üleandmise kuupäev ja asukoht,

- transpordilaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja rahvusvaheline raadiokutsung,

- üle antud hariliku tuuni koguse sihtkohas nuumamisega tegeleva ettevõtte nimi.

2. Iga transpordilaeva kapten, kellele harilikud tuunid üle anti, teeb järgmised kanded:

a) üle antud hariliku tuuni kogus kalalaeva kohta ja kalade arv;

b) punktis a nimetatud kogused püüdnud laeva nimi, selle lipuriik, registreerimisnumber ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c) hariliku tuuni üleandmise kuupäev ja koht;

d) hariliku tuuni sihtkohas nuumamisega tegeleva ettevõtte nimi.

3. Kapten vabastatakse lõikes 2 nimetatud kohustusest, kui kanded asendatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 11 nimetatud ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiaga või määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 13 nimetatud dokument T2M koopiaga, mis osutavad käesoleva artikli lõike 2 punktis c nimetatud teabele.

4. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende lipu all sõitvate laevade poolt puuri pandud harilikud tuunid on registreeritud nende pädevate ametiasutuste poolt. Artikli 5 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile oma lipu all sõitvate laevade poolt püütud ja puuri pandud hariliku tuuni kogused (ICCAT kohaselt I ülesanne).

Nuumamiseks mõeldud hariliku tuuni ekspordiks ja impordiks saadavad liikmesriigid komisjonile nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem, [3] osutatud ning nende poolt kinnitatud statistiliste dokumentide numbrid ja kuupäevad ning teatavad deklareeritud kolmanda sihtkohariigi.

5. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel loendi kõikidest oma lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud laevadest, mis püüavad harilikku tuuni nuumamise eesmärgil. Teavitus edastatakse 30. aprilliks igal aastal ja see sisaldab järgnevat teavet:

a) komisjoni määruse (EÜ) nr 2090/98 [4] I lisas määratletud laeva sisenumber;

b) laeva omaniku, operaatori või prahtija nimi ja aadress.

6. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel nimekirja kõikidest laevadest, keda nad on volitanud nuumamisele mineva hariliku tuuniga varustamiseks või üleandmiseks. Teavitus edastatakse 30. aprilliks igal aastal ja see sisaldab järgnevat teavet:

a) laeva nimi, lipuriik ja registreerimisnumber;

b) kõik varasemad lipuriigid;

c) tüüp (kalatanker, pukseeritav jne), pikkus ja GT;

d) rahvusvaheline raadiokutsung;

e) omaniku, operaatori või prahtija nimi ja aadress.

Artikkel 4b

Hariliku tuuni nuumamisega tegelevate ettevõtete tegevused

1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad nuumamisega tegelevad ettevõtted esitavad lisas 1a nimetatud puuripanemise deklaratsiooni riigi pädevatele ametiasutustele 72 tundi pärast iga kala- või transpordilaeva poolt teostatud puuripanemise tegevuse lõppemist. Nimetatud deklaratsioonide esitamine, mis sisaldavad kogu käesolevas artiklis nõutud teavet, on liikmesriikide poolt tunnustatud nuumamisega tegelevate ettevõtete ülesanne.

2. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt lõikele 1 esitavad nuumamisega tegelevad ettevõtted neile nuumatud hariliku tuuni turustusdeklaratsiooni igal aastal 1. juuliks.

3. Lõikes 2 nimetatud nuumatud hariliku tuuni turustusdeklaratsioon peab sisaldama järgnevat teavet:

- ettevõtte nimi,

- aadress,

- omanik,

- eelmisel aastal turustatud hariliku tuuni kogus (tonnides),

- tuuni sihtkoht (ostja nimi, riik, müügikuupäev),

- ekspordi ja impordi puhul määruses (EÜ) nr 1984/2003 osutatud statistiliste dokumentide numbrid ja kinnitamiskuupäevad,

- võimalusel turustatud tuuni nuumamise kestvus (kuudes),

- turustatud tuuni keskmised mõõtmed.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatud deklaratsioonide alusel 1. augustiks igal aastal:

- eelmise aasta jooksul puuri pandud hariliku tuuni kogused,

- eelmise aasta jooksul turustatud hariliku tuuni kogused.

Artikkel 4c

Hariliku tuuni nuumamisega tegelevate ettevõtete register

1. Iga liikmesriik edastab enne 30. aprilli 2004 komisjonile elektroonilisel teel nimekirja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatest nuumamisega tegelevatest ettevõtetest, millele antakse luba viia läbi konventsioonialalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi.

2. Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

- ettevõtte nimi ja riiklik registreerimisnumber,

- ettevõtte asukoht,

- ettevõtte võimsus (tonnides).

3. Komisjon edastab nimetatud teabe enne 31. augustit 2004 ICCAT täitevsekretariaadile asjaomaste nuumamisega tegelevate ettevõtete kandmiseks ICCAT konventsioonialalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi teostama volitatud ICCAT ettevõtete registrisse.

4. Komisjonile teatatakse igast lõikes 1 osutatud nimekirja tehtud muudatusest edastamiseks ICCAT täitevsekretariaadile, samad sätted kohalduvad vähemalt 10 tööpäeva enne ettevõtete nuumamistegevuste algust ICCAT konventsioonialal.

5. Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad nuumamisega tegelevad ettevõtted, mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei või teostada ICCAT konventsioonalalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi."

3. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel aastase nominaalsaagi andmed (ICCAT kohaselt I ülesanne) II lisas loetletud liikide kohta, komisjon omakorda edastab need ICCAT täitevsekretariaadile. Liikmesriigid edastavad komisjonile teaduslikel eesmärkidel lõplikud hinnangud kogu aasta kohta, või kus see pole võimalik, siis esialgsed hinnangud hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks."

b) Lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

"2. Liikmesriigid edastavad ICCAT täitevsekretariaadile hiljemalt iga aasta 31. juuliks järgmised andmed (ICCAT kohaselt II ülesanne) elektroonilisel kujul ning võimaldavad komisjonile elektroonilise juurdepääsu neile andmetele."

4. Artiklit 6 täiendatakse järgmise lõikega:

"1a) Liikmesriigid edastavad ICCAT täitevsekretariaadile elektroonilisel kujul ja teaduslikel eesmärkidel ICCAT poolt määratletud andmed saagi ja koormuse kohta, eelkõige hinnangud vette tagasi lastud surnud hariliku heeringhai, Atlandi mako ja sinihai kohta, kusjuures komisjonil peab olema neile andmetele elektrooniline juurdepääs."

5. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 6a

Teave valge ja sinise marliini saagi kohta

1. Ühenduse laevade kaptenid kannavad iga päev oma logiraamatusse teabe nii elusate kui ka surnud valgete ja siniste marliinide vabakslaskmise kohta sektorite kaupa, mis ei ületa 5 pikkuskraadi korda 5 laiuskraadi, ning näitavad oma lossimisteatistes lossitud valge ja sinise marliini arvu või kaalu.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile teaduslikel eesmärkidel 30. juuniks igal aastal lõplikud hinnangud kogu eelmise aasta kohta, või kui see pole võimalik, siis esialgsed hinnangud püügiandmete kohta, sealhulgas vabakslaskmised ning valge ja sinise marliini lossimised."

6. Lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 8a

Konventsioonialal kalapüügiluba omavate laevade register

1. Iga liikmesriik edastab komisjonile enne 1. juunit 2003 elektroonilisel teel nimekirja oma lipu all sõitvatest ja oma territooriumil registreeritud üle 24-meetrise kogupikkusega laevadest, millel on eripüügiloa väljaandmise tõttu lubatud püüda tuuni ja selle lähiliike ICCAT konventsioonialal.

2. Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a) määruse (EÜ) nr 2090/98 I lisas määratletud laeva sisenumber;

b) kõik varasemad lipuriigid;

c) kogu teave teistest registritest kustutamise kohta;

d) omaniku ja operaatori nimi ja aadress;

e) kasutatud püügivahendid;

f) ajavahemik, millele on väljastatud kalastamis- ja/või ümberlaadimisluba.

3. Komisjon edastab selle teabe ICCAT täitevsekretariaadile enne 1. juulit 2003 nimetatud laevade kandmiseks ICCATi üle 24-meetrise kogupikkusega ja ICCAT konventsioonialal püügiluba omavate laevade registrisse (edaspidi "ICCAT register").

4. Komisjonile teatatakse igast lõikes 1 osutatud nimekirja tehtud muudatusest edastamiseks ICCAT täitevsekretariaadile, samad sätted kohalduvad vähemalt 10 tööpäeva enne seda, kui laev alustab kalastustegevust konventsioonialal.

5. Üle 24-meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad, mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei või ICCAT konventsioonialal tuunisid ja selle lähiliike püüda, neid pardal hoida, ümber laadida või lossida.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

a) ainult nende lipu all sõitvad laevad, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja ja hoiavad pardal nende poolt väljastatud eripüügiluba, on litsentsi tingimustel volitatud teostama artiklis 1 nimetatud kalastamistegevusi ICCAT konventsioonialal;

b) eripüügiluba ei väljastata laevadele, mis on teostanud artiklis 19b osutatud ebaseaduslikku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüüki ICCAT konventsioonialal (IUU kalapüük), välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nende suhtes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist huvi või ei teosta enam järelevalvet nende üle, või nende laevad ei osale ega ole seotud IUU kalapüügiga;

c) võimalusel keelab liikmesriigi siseriiklik õigus enda lipu all sõitvate laevade, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, omanikel ja operaatoritel osa võtta või olla seotud tuunipüüdmistegevustega ICCAT konventsioonialal laevadega, mis ei ole kantud ICCAT registrisse;

d) võimalusel nõuab liikmesriigi siseriiklik õigus, et tema lipu all sõitvate ja lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud on liikmesriigi kodakondsed.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata üle 24-meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCAT registrisse, ICCAT konventsioonialalt pärinevate tuunide ja selle lähiliikide püügi, pardalhoidmise, ümberlaadimise ja lossimise.

8. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mis näitab, et on leitud piisavaid põhjusi kahtlusteks, et üle 24-meetrise kogupikkusega laevad, mis ei ole kantud ICCAT registrisse, püüavad või laadivad ümber tuunisid või selle lähiliike ICCAT konventsioonialal.

Artikkel 8b

Ühenduse kalalaevade prahtimine

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal enne 30. aprilli nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, mida prahivad ICCAT konventsiooni osalisriigid käesoleval aastal, koos kõigi sellesse nimekirja kantud muudatustega.

2. Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a) määruse (EÜ) nr 2090/98 I lisas määratletud laeva sisenumber;

b) laeva omanike nimi ja aadress;

c) prahtimisega hõlmatud liigid ja tellimusveolepinguga eraldatud kvoodid;

d) prahtimislepingu kestvus;

e) prahtija nimi;

f) liikmesriigi hinnang prahtimislepingule;

g) riik, kust laev prahiti.

3. Lipuliikmesriik saadab prahtimislepingu sõlmimise kuupäeval ICCAT täitevsekretariaadile järgneva teabe ja teavitab komisjoni:

a) oma hinnangust prahtimislepingule;

b) võetud tegevusest, mis tagab, et tema lipu all sõitvad prahitud laevad peavad kinni ICCAT kaitse- ja majandamissätetest.

4. Prahtimislepingu lõppemisel teavitab lipuliikmesriik ICCAT täitevsekretariaati ja komisjoni selle lõpetamise kuupäevast.

5. Lipuliikmesriik tagab, et:

a) laevale ei ole antud kalapüügiluba prahtimisperioodi jooksul iseendale eraldatud kvoodist või kalapüügivõimalustest;

b) laevale ei ole antud kalapüügiluba rohkema kui ühe prahtimislepingu alusel sama ajavahemiku jooksul;

c) laeva saagid on registreeritud eraldi teiste tema lipu all sõitvate laevade omadest;

d) laev peab kinni ICCAT poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmetest.

Artikkel 8c

Ümberlaadimised

Üle 24-meetrise kogupikkusega laevad, mis sõidavad liikmesriigi lipu all, püüavad kala jadaõngepüügiga ja on kantud artikli 8a lõikes 1 osutatud ICCAT nimekirja, ei või teostada ümberlaadimist ICCAT konventsioonialal, välja arvatud juhul, kui neile on eelnevalt väljastatud luba lipuliikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt."

7. Artikli 9 lõikes 1 asendatakse kuupäev "15. juuni" kuupäevaga "15. august".

8. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 9a

Suurte õngepüügilaevade poolt esitatav aastaaruanne ICCAT majandamisstandardite taotlusele

Liikmesriigid, mis omavad üle 24-meetrise kogupikkusega õngepüügilaevu, millele on antud püügiluba konventsioonivööndis, edastavad komisjonile igal aastal enne 1. septembrit suurte õngepüügilaevade poolt esitatava aastaaruande ICCAT majandamisstandardite taotlusele, kasutades IV lisas toodud näidist."

9. Lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 19a

Tegevus IUU kalapüügi tõkestamiseks

Iga liikmesriik teeb kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega kõik endast sõltuva tagamaks, et tema importijad, transportijad ja teised operaatorid hoiduksid IUU kalapüüki teostanud laevadega tehingute tegemisest või tuunide ja selle lähiliikide ümberlaadimisest, eelkõige igasugusest kalapüügist, mis on vastuolus ICCAT kaitse- ja majandamismeetmetega.

Artikkel 19b

Teave laevade kohta, mis on arvatavalt tegelenud IUU kalapüügiga

1. Käesoleva artikli eesmärkide kohaselt eeldatakse, et kolmanda riigi lipu all sõitev laev on tegelenud IUU kalapüügiga, kui liikmesriigi pädev ametiasutus tõestab, et laev:

a) püüab tuunisid või selle lähiliike ICCAT konventsioonialal, kuid ei ole kantud ICCAT registrisse;

b) püüab tuunisid või selle lähiliike ICCAT konventsioonialal, millele lipuliikmesriigil pole ICCAT kaitse- ja majandamismeetmete alusel jaotatud kvoote, püügilimiiti või -kogust;

c) ei registreeri ega deklareeri oma saake ICCAT konventsioonialal või esitab võltsitud aruandeid;

d) võtab pardale või lossib alamõõdulisi kalu, eirates sellega ICCAT kaitse- ja majandamismeetmeid;

e) püüab kalu keelatud hooajal või keelutsoonides, eirates sellega ICCAT kaitse- ja majandamismeetmeid;

f) kasutab keelatud püügivahendeid, eirates sellega ICCAT kaitse- ja majandamismeetmeid;

g) teostab ümberlaadimist lõikes 5 osutatud nimekirja kantud laevadega;

h) teostab ilma loata tuuni või selle lähiliikide püüki ICCAT konventsiooniala rannikuriikide siseriikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või eirab nende seadusi ja määrusi;

i) ei oma riigi kodakondsust ning püüab tuunisid ja selle lähiliike ICCAT konventsioonialal;

j) tegeleb kalapüügitegevustega, mis on vastuolus muude ICCAT kaitse- ja majandamismeetmetega.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 15. juunit oma pädevate ametiasutuste kaudu saadud teabe põhjal nimekirja kolmandate riikide lipu all sõitvatest laevadest, mille puhul eeldatakse, et nad on tegelenud IUU kalapüügiga käesoleva ja eelnevate aastate jooksul. Selle juurde lisatakse toetav dokumentatsioon.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe ICCAT täitevsekretariaadile 15. juuliks.

3. Kui komisjon saab ICCAT täitevsekretariaadilt nende poolt koostatud esialgse nimekirja kolmandate riikide laevadest, mille puhul eeldatakse, et nad on tegelenud IUU kalapüügiga, edastab ta selle omakorda liikmesriikidele. Liikmesriigid kontrollivad seda nimekirja kohe, et tuvastada nimetatud laevade tegevused ja igasugused muudatused nimes, lipuriigis või omandilises kuuluvuses.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile 30. septembriks kõik kogutud andmed, mis võiksid olla olulised lõikes 5 osutatud nimekirja koostamisel.

5. Komisjon edastab igal aastal liikmesriikidele ICCATilt saadud nimekirja laevadest, mille puhul on tuvastatud IUU kalapüügitegevus (edaspidi "IUU nimekiri").

Artikkel 19c

Tegevus IUU kalapüügiga tegelemise kahtlusega laevadel

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega ja ühenduse seadustega vajalikud meetmed tagamaks, et:

a) IUU nimekirja kantud laevadele, mis sisenevad sadamasse vabatahtlikult, ei anta luba seal lossimiseks või ümberlaadimiseks;

b) IUU nimekirja kantud laevadele ei anta liikmesriigi lippu, välja arvatud juhul, kui laev on vahetanud omandilist kuuluvust ja uus omanik suudab veenvalt tõendada, et nii eelmine omanik kui ka operaator ei oma jätkuvat õiguslikku, rahalist või muud tõelist huvi laeva suhtes ega teosta järelevalvet selle üle, või kui lipuriik, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte, leiab, et lipu andmine laevale ei vii IUU kalapüügini;

c) importijatel, transportijatel ja teistel operaatoritel soovitatakse hoiduda tehingutest või ümberlaadimistest IUU nimekirja kantud laevadelt saadud tuunidega või selle lähiliikidega;

d) kogu oluline teave hangitakse ja vahetatakse teiste osalisriikidega ning koostööd tegevate kolmandate riikide, ettevõtete ja kalastusettevõtetega eesmärgiga avastada ja takistada IUU nimekirja kantud laevadelt pärinevate võltsitud tuuni ja selle lähiliikide impordi- ja ekspordilitsentside kasutamist.

2. Keelatakse järgmine tegevus:

a) liikmesriigi lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud kalalaevade, emalaevade või transpordilaevade ja IUU nimekirja kantud laevade vaheline ümberlaadimine;

b) IUU nimekirja kantud laeva prahtimine;

c) IUU nimekirja kantud laevadelt pärinevate tuunide ja selle lähiliikide importimine, lossimine või ümberlaadimine;"

10. II peatükk asendatakse järgmisega:

"II PEATÜKK

VÖÖNDIS 2 KOHALDATAVAD KONTROLLI- JA JÄRELEVALVEMEETMED

1. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 20

Üldpõhimõtted

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad järgiksid selles vööndis kohaldatavaid sätteid.

Artikkel 20a

IOTC alal püügiluba omavate laevade register

Artiklit 8a kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 20b

Ümberlaadimised

Artiklit 8c kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 20c

Püügivahendite märgistus

1. Vööndis püügiluba omavate ühenduse laevade poolt kasutatavad püügivahendid märgistatakse järgnevalt: võrkude, õngede ja muude vahendite tagumine, meres asetsev pool peab olema märgistatud lipu- või radarit peegeldavate poidega ning öösiti valguspoidega, mis osutavad nende asukohale ja ulatuvusele.

2. Markerpoidel ja sarnastel ujukobjektidel, mis osutavad kinnitatud püügivarustuse asukohale, peavad alati olema selgelt nähtavad laeva tähed ja/või numbrid, millele nad kuuluvad.

3. Peibutuspüügivahendid peavad alati olema selgelt märgistatud laeva tähtede ja/või numbritega, millele nad kuuluvad.

Artikli 20d

Statistiline teavitamine teaduslikel eesmärkidel

1. Liikmesriigid edastavad IOTC sekretariaadile elektroonilisel kujul ja kooskõlas V lisas nimetatud statistika esitamise protseduuridega järgnevad statistilised andmed, kusjuures komisjonil peab olema neile elektrooniline juurdepääs:

a) artiklis 1 nimetatud liikide püügikoormused ja saagid eelmise aasta kohta;

b) artiklis 1 nimetatud liikide mõõtmed eelmise aasta kohta;

c) tuunipüük ujukobjektide abil, sealhulgas peibutuspüügivahendid.

2. Liikmesriigid loovad elektroonilise andmebaasi, mis sisaldab lõikes 1 ettenähtud statistilisi andmeid, kusjuures komisjonil peab olema andmebaasile elektrooniline juurdepääs.

2. JAGU

Sadamas tehtava kontrolli menetlus

Artikkel 20e

Artikleid 10, 12, 13, 14 ja 15 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. JAGU

Riikkondsuseta laevad ja kolmandate riikide laevad

Artikkel 21

Tähelepanekud

1. Ühenduse laevade kaptenid, kellele on väljastatud püügiluba kõnealuses vööndis, edastavad oma riigi ametiasutustele tähelepanekud selliste kolmandate riikide laevade kohta, mis oletatavasti või teadaolevalt püüavad suursilm-tuuni, kulduim-tuuni või vööttuuni.

2. Liikmesriigid saadavad nimetatud teabe viivitamatult komisjonile, kes edastab selle omakorda IOTCle.

Artikkel 21a

Kalapüügitegevuste kontroll

Artiklit 18 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 21b

IUU laevad

Artiklit 19b kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 21c

Eeldatavasti IUU kalapüügiga tegelenud laevu puudutavad meetmed

Artiklit 19c kohaldatakse mutatis mutandis."

11. Käesoleva määruse I lisas toodud tekst lisatakse Ia lisana.

12. Käesoleva määruse II lisas toodud tekst lisatakse IV ja V lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 26. aprill 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Walsh

[1] Arvamus on esitatud 13. jaanuaril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1.

[3] ELT L 295, 13.11.2003, lk 1.

[4] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 26/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

II manus

"

IV LISA

+++++ TIFF +++++

V LISA

Saagi ja koormuse andmed

Pealveepüük: saagi andmed nominaalses saagikaalus ja koormuse andmed püügipäevades (seinnoot, söödalaev, vedel, ajuvõrgud) tuleb esitada IOTCle 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta. Seinnoot-püügiandmed tuleks eristada koolitüübi kaupa. Nimetatud andmed tuleks eelistatavalt ekstrapoleerida iga püügivahendi riiklikule kuusaagile. Kasutatud kasvufaktorid, mis on kooskõlas logiraamatu kannetega, tuleks edastada perioodiliselt IOTCle.

Õngepüük: õngepüügi saagi ja koormuse andmed tuleks esitada IOTCle 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta, eelistatavalt arvnäitajate ja kaaludena. Püügikoormus tuleks esitada konksude arvuna. Nimetatud andmed tuleks eelistatavalt ekstrapoleerida riiklikule kuusaagile. Kasutatud kasvufaktorid, mis on kooskõlas logiraamatu kannetega, tuleks edastada perioodiliselt IOTCle.

Rannakalurite, väike- ja sportliku kalapüügi saagid, koormused ja mõõtmed tuleks samuti edastada igakuiselt, kuid kasutades parimaid geograafilisi piirkondi, kust nimetatud andmed koguti ja töödeldi.

Mõõtmetega seonduvad andmed

Arvestades, et mõõtmetega seonduvad andmed on enamike tuunivarude hindamisel võtmetähtsusega, tuleks pikkusega seonduvad andmed, sealhulgas mõõdetud kalade koguarv, edastada perioodiliselt IOTCle 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta püügivahendite ja -meetodite kaupa (näiteks seinnooda kasutamisel vaba/logi kool). Mõõtmetega seonduvad andmed tuleks edastada kõikide IOTC poolt hõlmatud püügivahendite ja liikide kohta. Mõõtudega seotud andmete valimi moodustamist tuleks eelistatavalt teostada rangete ja põhjalikult kirjeldatud juhuvalimi skeemide abil, mis on vajalikud, et näha ette võetud mõõtmete hälbeta kogumid. Valimi moodustamise täpne soovituslik tase võib varieeruda liikide vahel (erinevate parameetrite funktsioonina), kuid töörühmal tuleb statistika põhjal koostada soovitusliku valimi moodustamise normid. Üksikasjalikumad mõõtudega seonduvad andmed, näiteks üksikvalimite mõõtmed, tuleks samuti teha kättesaadavaks IOTCle, kui seda soovitavad eriülesandega töögrupid, kuid rangete konfidentsiaalsusreeglite alusel.

Tuunipüük ujukobjektide abil, sealhulgas peibutuspüügivahenditega (FAD)

Selleks, et IOTC mõistaks paremini tema pädevusalal tegutseva laevastiku tõhusa kalapüügi muutuvaid mudeleid, tuleks koguda rohkem teavet. Kuna varustuslaevade tegevused ja peibutuspüügivahendite (FAD) kasutamine on lahutamatu osa seinnoot-laevastiku püügikoormusest, tuleks järgnevat teavet edastada IOTCle perioodiliselt:

Varustuslaevade arv ja iseloomustus: i) tegutsevad nende lipu all, ii) abistavad nende lipu all tegutsevaid seinnoot-laevu või iii) omavad litsentsi tegutseda nende erimajandustsoonis ja tsoonis, mis on olnud IOTC pädevusalas.

Varustuslaevade tegevuse tasemed: sealhulgas merel oldud päevade arv, 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta.

Lisaks annavad osalisriigid ja koostööd tegevad kolmandad riigid endast parima, et edastada andmed laevastiku poolt kasutatud peibutuspüügivahendite (FAD) koguarvu ja tüüpide kohta 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta.

IOTCle andmete esitamise tähtajalisus

On oluline, et kogu kalapüüki puudutav andmestik on IOTC sekretariaadile kättesaadav õigeaegselt, et võimaldada varude järelevalvet ja andmete analüüsi. Siiski on soovitav kohaldada järgnevaid reegleid standardkohustustena:

Veepealne ja muu laevastik, mis tegutseb rannikupiirkondades (sealhulgas varustuslaevad), peab esitama oma püügiandmed varaseimal võimalikul kuupäeval või hiljemalt 30. juunil igal aastal (eelmise aasta andmed).

Õngepüügilaevastik, mis tegutseb avamerel, peab esitama ajutised püügiandmed varaseimal kuupäeval või hiljemalt 30. juunil (eelmise aasta andmed). Nad peavad esitama lõpliku hinnangu oma püügiandmete kohta enne 30. detsembrit igal aastal (eelmise aasta andmed).

Hetkel lubatud andmete esitamise ajapiiranguid võib tulevikus lühendada, kui side- ja andmetöötlustehnoloogiad muutuvad veelgi kiiremaks, mis peaks vähendama käesoleval ajal tekkivaid viivitusi andmetöötluses.

"

--------------------------------------------------

Top