Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02013R1288-20181005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Erasmus+: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1288/2018-10-05

02013R1288 — ET — 05.10.2018 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1288/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 347 20.12.2013, lk 50)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1475, 2. oktoober 2018,

  L 250

1

4.10.2018




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1288/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Programmi kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega luuakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna programm „Erasmus+” („programm”).

2.  Programmi viiakse ellu 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

3.  Liikmesriikide eri sektorite struktuuri ja erinevaid vajadusi arvesse võttes hõlmab programm järgmisi valdkondi:

a) kõikide tasandite haridus ja koolitus elukestva õppe vaatenurgast, sh üldharidus (Comenius), kõrgharidus (Erasmus), rahvusvaheline kõrgharidus (Erasmus Mundus), kutseharidus ja -koolitus (Leonardo da Vinci) ning täiskasvanuharidus (Grundtvig);

b) noored (programm „Aktiivsed noored”), eelkõige mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis;

c) sport, eelkõige rohujuure tasandi sport.

4.  Programmil on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on toetada liidu ja partnerriikide vahelise koostöö kaudu liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„elukestev õpe” – igasugune elu kestel läbitav üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne ja informaalne õppimine, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või ühiskonnas osalemine isiklikul, kodanikuks olemisega seotud, kultuurilisel, ühiskondlikul ja/või tööhõivealasel tasandil, sh nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamine;

2)

„mitteformaalne õppimine” – õppimine kavandatud tegevuste kaudu (pidades silmas õppe-eesmärke ja õppeaja korraldust), mille puhul on olemas ka teatav õpitugi (näiteks õpetaja–õpilase suhe), ent mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa;

3)

„informaalne õppimine” – töö-, pere- või puhkeajaga seotud igapäevategevustest õppimine, mis ei ole korraldatud ega struktureeritud (eesmärkide, õppeaja korralduse ja õpitoe näol) ja mis ei pruugi olla õppuri seisukohast ette kavatsetud;

4)

„struktureeritud dialoog” – noorte ja noorteorganisatsioonidega peetav dialoog ning jätkuva ühise mõttetöö foorum, mille raames käsitletakse noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteete, rakendamist ja järelmeetmeid;

5)

„piiriülene meede” – kui ei ole märgitud teisiti, siis igasugune meede, millega on seotud vähemalt kaks artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriiki;

6)

„rahvusvaheline meede” – igasugune meede, millega on seotud vähemalt üks programmi riik ja vähemalt üks kolmas riik („partnerriik”);

7)

„õpiränne” – füüsiline elamaasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppimises. See võib seisneda praktikas, õpipoisiõppes, noortevahetuses, vabatahtlikus töös, õpetamises või erialase arendamisega seotud tegevuses osalemises. Õpiränne võib hõlmata ettevalmistavaid tegevusi, nagu koolitus sihtriigi keeles, samuti lähetus- ja vastuvõtutegevusi ja jätkutegevusi;

8)

„innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine” – piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis tegutsevad haridus-, koolitus- ja/või noortevaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone;

9)

„poliitikareformi toetamine” – igasugune tegevus, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, aga ka Euroopa noortepoliitika arendamist liikmesriikidevahelise koostöö kaudu poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordinatsiooni meetodi ning noortega peetava struktureeritud dialoogi abil;

10)

„virtuaalne õpiränne” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatavad meetmed, sh e-õpe, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse riikideüleseid ja/või rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamise ja/või õppimise kontekstis;

11)

„personal” – isikud, kes on kas kutsealaselt või vabatahtlikult kaasatud haridusse, koolitusse või noorte mitteformaalsesse õppimisse. See võib hõlmata õppejõude, õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja õpetamisega mitteseotud töötajaid;

12)

„noorsootöötaja” – noorsootöövaldkonnas töötav või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut;

13)

„noor” – inimene vanuses 13–30 aastat;

14)

„kõrgkool” –

a) riigisisestele õigusaktidele või tavadele vastav kõrgharidusasutus, mis annab tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul liikmesriikides võidakse kasutada;

b) riigisisestele õigusaktidele või tavadele vastav asutus, mis pakub kolmanda taseme kutseharidust või -koolitust;

15)

„ühiskraad” – vähemalt kahe kõrgkooli pakutav terviklik õppeprogramm, mille tulemusena väljastavad ja allkirjastavad osalevad õppeasutused ühiselt ühe kraadi tõendava tunnistuse, mida tunnustatakse ametlikult kõikides osalevate õppeasutuste asukohariikides;

16)

„kahekordne / mitmekordne kraad” – vähemalt kahe (kahekordne) või rohkema (mitmekordne) kõrgkooli pakutav õppeprogramm, kus üliõpilane saab õppeprogrammi lõpetamisel igast osalevast õppeasutusest kraadi tõendava eraldi tunnistuse;

17)

„noorteprojekt” – kooliväline tegevus (näiteks noortevahetus, vabatahtlik töö või noorte koolitus), mida viivad ellu noored ise kas üksi või üheskoos, eelkõige noorteorganisatsioonide kaudu, ja mitteformaalse õppimise kaudu;

18)

„partnerlus” – eri programmiriikide asutuste ja/või organisatsioonide rühma vaheline kokkulepe, mille eesmärk on viia ellu üleeuroopalisi ühistegevusi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas formaalne või mitteformaalne võrgustik, näiteks õpilaste ja nende õpetajate ühised õppeprojektid (õpilasvahetused ja pikaajaline individuaalne õpiränne), intensiivprogrammid kõrghariduses ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline koostöö piirkondadevahelise, sh piiriülese koostöö edendamiseks. Seda võidakse laiendada partnerriikide asutustele ja/või organisatsioonidele, et tugevdada partnerluse kvaliteeti;

19)

„võtmepädevused” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses 2006/962/EÜ ( 1 ) määratletud peamiste teadmiste, oskuste ning suhtumise kogum, mida inimene vajab selleks, et end teostada ja arendada, olla aktiivne kodanik, olla sotsiaalselt kaasatud ja osaleda töösuhtes;

20)

„avatud koordinatsiooni meetod” – valitsustevaheline meetod, millega luuakse koostööraamistik liikmesriikide vahel, kelle riigisisest poliitikat saab seeläbi suunata teatavate ühiseesmärkide suunas. Selle programmi tähenduses kohaldatakse avatud koordinatsiooni meetodit haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas;

21)

„liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid” – töövahendid, mille abil võimaldatakse sidusrühmadel paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsioone kogu liidus;

22)

„naaberriigid” – riigid ja territooriumid, millele laieneb Euroopa naabruspoliitika;

23)

„topeltkarjäär” – tippspordi treeningute ühendamine üldhariduse või tööga;

24)

„rohujuure tasandi sport” – organiseeritud sport, millega harrastussportlased tegelevad kohalikul tasandil, ning liikumisharrastus.

Artikkel 3

Euroopa lisandväärtus

1.  Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, millega luuakse potentsiaalset Euroopa lisandväärtust ja aidatakse saavutada artiklis 4 osutatud üldeesmärk.

2.  Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisandväärtus tagatakse eelkõige järgmise kaudu:

a) meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on jätkusuutliku süsteemse mõju saavutamine;

b) vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c) panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse kasutamisse.

Artikkel 4

Programmi üldeesmärk

Programmiga aidatakse kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a) strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, sealhulgas haridusalane peamine eesmärk;

b) hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020”) eesmärgid, sealhulgas vastavad sihttasemed;

c) partnerriikide jätkusuutlik areng kõrghariduse valdkonnas;

d) Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostöö raamistiku (2010–2018) üldeesmärgid;

e) eesmärk arendada vastavalt liidu spordialasele töökavale Euroopa spordialast mõõdet, eelkõige rohujuure tasandi sporti; ning

f) eesmärk edendada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 Euroopa väärtusi.



II

PEATÜKK

Haridus ja koolitus

Artikkel 5

Erieesmärgid

1.  Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgiga, eelkõige HK 2020 eesmärkidega, ning partnerriikide jätkusuutliku arengu toetamiseks kõrghariduse valdkonnas püütakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid:

a) parandada võtmepädevuste ja oskuste taset, pöörates erilist tähelepanu nende olulisusele tööturu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks, eelkõige õpirände võimaluste kasvu kaudu ning hariduse ja koolituse ning töömaailma vahelise tihedama koostöö kaudu;

b) soodustada kvaliteedi parandamist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist haridus- ja koolitusasutuste tasandil, tõhustades eelkõige piiriülest koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ja teiste sidusrühmade vahel;

c) soodustada Euroopa elukestva õppe ruumi kujunemist ja suurendada sellealast teadlikkust, täiendada riigisisese poliitika reformimist ning toetada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, eelkõige parema poliitilise koostöö, liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite parema kasutamise ning heade tavade levitamisega;

d) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige liidu ja partnerriikide asutuste vahelise koostöö kaudu kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse valdkondades, suurendades Euroopa kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke (õpirände edendamise ning liidu ja partnerriikide kõrgkoolide koostöö abil ning partnerriikide suutlikkuse eesmärgipärase suurendamise kaudu);

e) parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada liidus levinud keelte paljusust ja kultuuridevahelist teadlikkust;

f) toetada artiklis 10 osutatud Jean Monnet’ meetmete kaudu kogu maailmas tipptaseme saavutamist Euroopa lõimumist käsitlevate teemade õpetamisel ja uurimisel.

2.  Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse I lisas lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad.

Artikkel 6

Programmi meetmed

1.  Hariduse ja koolituse valdkonnas täidetakse programmi eesmärke meetmetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a) üksikisikute õpiränne;

b) innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine ja

c) poliitikareformi toetamine.

2.  Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10.

Artikkel 7

Üksikisikute õpiränne

1.  Üksikisikute õpirände raames toetatakse artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriikide järgmisi tegevusi:

a) kõrghariduse kõikide astmete üliõpilaste ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate õppurite ja õpipoisiõppes olevate isikute õpirännet. See võib toimuda õppena partnerasutuses või praktikana või välismaal õpipoisi, assistendi või praktikandina kogemusi omandades. Õpirännet magistrikraadi omandamiseks võib toetada üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust, millele osutatakse artiklis 20;

b) personali liikuvust artikli 24 lõikes 1 loetletud programmiriikide vahel. Selline õpialane liikuvus võib väljenduda välismaal õpetamise või õpetajapraktika või kutsealase arengutegevuse vormis.

2.  Selle meetmega toetatakse ka üliõpilaste ja personali rahvusvahelist kõrgharidusega seotud rännet partnerriikidesse ja partnerriikidest, sealhulgas õpirännet tipptasemel ühiskraadide või kahe- või mitmekordsete kraadide omandamiseks, või ühiste taotlusvoorude raames.

Artikkel 8

Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine

1.  Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamisega toetatakse:

a) hariduses ja koolituses või muudes asjakohastes sektorites tegevate organisatsioonide ja/või asutuste strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada vastastikust õpet ja kogemuste vahetamist;

b) partnerlusi töömaailma ning haridus- ja koolitusasutuste vahel järgmises vormis:

 eelkõige kõrgkoolide ja töömaailma esindajate vahelised teadmusühendused, mille eesmärk on edendada loomingulisust, innovatsiooni, töökohapõhist õppimist ja ettevõtlust, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi ja töötades muu hulgas välja uusi õppekavasid ja pedagoogilisi käsitusi;

 haridus- ja koolituspakkujate ning töömaailma esindajate vahelised valdkondlikud oskusühendused, mille eesmärk on edendada tööalast konkurentsivõimet, aidata kaasa uute sektoripõhiste või sektoriüleste õppekavade loomisele, töötada välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendada liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendeid praktikas;

c) kõiki haridus- ja koolitusvaldkondi hõlmavad IT-tugisüsteemid (sh eelkõige e-mestimine), mis võimaldavad vastastikust õppimist, virtuaalset õpirännet, heade tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele.

2.  Lisaks toetatakse meetmega ka arengut, suutlikkuse suurendamist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetamist ja protsesside ajakohastamist, eelkõige vastastikuse õppe ja ühiste haridusprojektide puhul, liidu ja partnerriikide kõrgkoolide rahvusvahelise partnerluse aga ka piirkondliku koostöö ja riiklike infobüroode edendamise kaudu, eelkõige naaberriikides.

Artikkel 9

Poliitikareformi toetamine

1.  Poliitikareformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

a) liidu poliitilise tegevuskava rakendamine haridus- ja koolitusvaldkonnas avatud koordinatsiooni meetodi kontekstis ning Bologna ja Kopenhaageni protsessid;

b) selliste liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite rakendamine programmiriikides nagu kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne üleeuroopaline raamistik (Europass), Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik (ENQA); toetuse andmine üleeuroopalistele võrgustikele ning Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna valitsusvälistele organisatsioonidele (VVOd);

c) poliitiline dialoog haridus- ja koolitusvaldkonnas asjaomaste Euroopa sidusrühmadega;

d) akadeemilise tunnustamise riiklikud infokeskused (NARIC), Eurydice’i ja Euroguidance’i võrgustikud ning Europassi riiklikud keskused.

2.  Meetmega toetatakse ühtlasi ka poliitilist dialoogi partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 10

Jean Monnet’ meetmed

Jean Monnet’ meetmete eesmärgid on:

a) Euroopa lõimumisalase õppe- ja uurimistöö edendamine kogu maailma akadeemikutest spetsialistide, õppijate ja kodanike hulgas, eelkõige Jean Monnet’ õppetoolide loomise kaudu ning teiste akadeemiliste tegevuste abil, samuti kõrgkoolide teiste teadmisi loovate tegevuste toetamine;

b) Euroopa lõimumise valdkonnas tegutsevate akadeemiliste asutuste või ühenduste toetamine ja Jean Monnet’ tipptaseme märgise toetamine;

c) järgmiste Euroopa huvides tegutsevate asutuste toetamine:

i) Euroopa Ülikool-Instituut, Firenze;

ii) Euroopa Kolledž (Brugge ja Natolini ülikoolilinnakud);

iii) Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA), Maastricht;

iv) Euroopa Õigusakadeemia, Trier;

v) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, Odense;

vi) Euroopa Rahvusvaheline Koolituskeskus (CIFE), Nice;

d) akadeemiliste ringkondade ja poliitikakujundajate vahelise, liidu poliitika põhieesmärke käsitleva poliitilise arutelu ning kogemuste vahetamise soodustamine.



III

PEATÜKK

Noored

Artikkel 11

Erieesmärgid

1.  Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgiga, eelkõige Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistiku (2010–2018) eesmärkidega, püütakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid:

a) tõsta noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte võtmepädevuste ja oskuste taset ning edendada osalemist Euroopa demokraatias ja tööturul, kodanikuaktiivsust, kultuuridevahelist dialoogi, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust, eelkõige noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide suurenenud õpirände võimaluste kaudu ning noortevaldkonna ja tööturu vaheliste tugevamate sidemete abil;

b) soodustada kvaliteedi parandamist noorsootöös, tõhustades eelkõige koostööd noortevaldkonna organisatsioonide ja/või teiste sidusrühmade vahel;

c) täiendada poliitikareforme kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning toetada teadmus- ja tõenduspõhise noortepoliitika väljatöötamist, samuti mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist, eelkõige parema poliitilise koostöö ning liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite parema kasutamise ja heade tavade levitamise abil;

d) tõhustada noortevaldkonna tegevuste rahvusvahelist mõõdet ning suurendada noorsootöötajate ja organisatsioonide rolli noorte arengu toetamisel tugistruktuurina vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu, partnerriikide sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise liikuvuse ja koostöö edendamise kaudu ning valdkondliku suutlikkuse suurendamise abil partnerriikides.

2.  Programmi hindamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad I lisas.

Artikkel 12

Programmi meetmed

Programmi eesmärke täidetakse meetmetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a) üksikisikute õpiränne;

b) innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine;

c) poliitikareformi toetamine.

▼M1

Artikkel 13

Üksikisikute õpiränne

1.  Üksikisikute õpirände raames toetatakse:

a) mitteformaalses ja informaalses õppes osalevate noorte õpirännet programmiriikide vahel. Selline liikuvus võib toimuda noortevahetuse vormis, samuti kehtivatel liikuvust käsitlevatel sätetel põhinevatel uuenduslikel viisidel;

b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. Selline liikuvus võib toimuda koolitus- ja võrgustikutegevuse vormis.

2.  Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte liikuvust, samuti noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust partnerriikidesse ja partnerriikidest, eelkõige naaberriikidesse ja naaberriikidest.

▼B

Artikkel 14

Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine

1.  Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamisega toetatakse:

a) strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on töötada välja ja rakendada ühisalgatusi, sealhulgas noortealgatusi ja kodanikuprojekte, millega edendatakse vastastikuse õppe ja kogemuste vahetamise kaudu kodanikuaktiivsust, sotsiaalset innovatsiooni, demokraatias osalemist ja ettevõtlikkust;

b) IT-tugisüsteeme, mis võimaldavad vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd, virtuaalset liikuvust ja heade tavade vahetamist.

2.  Lisaks toetatakse meetme raames programmiriikide ja partnerriikide organisatsioonide vaheliste partnerluste ning eelkõige vastastikuse õppe abil ka arengut, suutlikkuse suurendamist ja teadmiste siiret.

Artikkel 15

Poliitikareformi toetamine

1.  Poliitikareformi toetamine hõlmab tegevusi, mis on seotud järgmisega:

a) liidu poliitilise tegevuskava rakendamine noortevaldkonnas, kasutades avatud koordinatsiooni meetodit;

b) liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite, eelkõige noortepassi (Youthpass), rakendamine programmiriikides ning toetus üleliidulistele võrgustikele ja Euroopa noorte VVOdele;

c) poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ning struktureeritud dialoog noortega;

d) Euroopa noortefoorum, noorsootöö arengu ressursikeskused ning Eurodeski võrgustik.

2.  Meetmega toetatakse samuti poliitilist dialoogi partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.



IV

PEATÜKK

Sport

Artikkel 16

Erieesmärgid

1.  Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgi ja liidu spordialase töökavaga keskendutakse programmis peamiselt rohujuure tasandi spordile ning püütakse saavutada järgmised erieesmärgid:

a) võidelda spordi ausust ohustavate piiriüleste probleemidega, nagu doping, sporditulemustega manipuleerimine ja vägivald, aga ka igasugune sallimatus ja diskrimineerimine;

b) edendada ja toetada spordis head juhtimistava ja sportlaste topeltkarjääri;

c) edendada vabatahtlikku tegevust spordis, sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning teadlikkust tervist tugevdava kehalise tegevuse olulisuse kohta läbi suurema osalemise ning võrdse juurdepääsu tagamise liikumisharrastusele.

2.  Programmi hindamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad I lisas.

Artikkel 17

Tegevused

1.  Koostööeesmärke täidetakse järgmiste piiriüleste tegevustega, milles keskendutakse peamiselt rohujuure tasandi spordile:

a) koostööpartnerluste toetamine;

b) selliste mitut programmiriiki hõlmavate kasumit mittetaotlevate Euroopa spordisündmuste toetamine, millega aidatakse kaasa artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkide saavutamisele;

c) poliitika kujundamise aluseks oleva tõendusbaasi tugevdamise toetamine;

d) dialoog Euroopa asjaomaste sidusrühmadega.

2.  Lõikes 1 osutatud tegevused võivad suurendada kolmandate isikute, nagu eraettevõtted, lisarahastamist.



V

PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 18

Eelarve

▼M1

1.  Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 14 542 724 000  eurot (jooksevhindades).

2.  Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse programmi meetmetele järgnevalt, kusjuures iga eraldise puhul on maksimaalne lubatud paindlikkusmäär 5 %:

a) vähemalt 80,8 % haridus- ja koolitusvaldkonnale – sellest tuleb omakorda teha järgmised miinimumeraldised:

i) 44,3 % kõrgharidusele (st 35,7 % kogueelarvest);

ii) 21,4 % kutseharidusele ja -koolitusele (st 17,3 % kogueelarvest);

iii) 14,6 % üldharidusele (st 11,8 % kogueelarvest);

iv) 4,9 % täiskasvanuharidusele (st 3,9 % kogueelarvest);

b) 8,6 % noortevaldkonnale;

c) kuni 1,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

d) 1,9 % Jean Monnet' meetmetele;

e) 1,8 % spordivaldkonnale, millest võib eraldada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud tegevusele maksimaalselt 10 %;

f) 3,4 % riiklike büroode tegevustoetusteks;

g) 1,8 % halduskuludeks.

3.  Lõike 2 punktides a ja b osutatud eraldistest vähemalt 63 % eraldatakse üksikisikute õpirändele, vähemalt 27 % innovatsioonile suunatud koostööle ja heade tavade vahetamisele ning vähemalt 4,2 % poliitikareformi toetamisele.

▼B

4.  Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile täiendavad rahalised vahendid, nagu sätestatud erinevates välistegevuse vahendites (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend), et toetada õpirände meetmeid partnerriikidesse või partnerriikidest, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude, institutsioonide ja organisatsioonidega. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuste fondide kasutamise suhtes, tagades samal ajal asjakohaste eeskirjade täitmise ning arengukoostöö rahastamisvahendi puhul ka kooskõla OECD arenguabi komitee poolt kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumidega.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe mitmeaastase eraldise kaudu, millest esimesega kaetakse programmi esimesed neli aastat ja teisega ülejäänud kolm aastat. Nende vahendite eraldamine määratakse kindlaks esimeses lõigus osutatud väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Koostööd partnerriikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nendega kokkulepitud menetlusega.

Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavates meetmetes, mille eesmärk on üliõpilaste ja personali liikuvus programmiriikide ja partnerriikide vahel, keskendutakse valdkondadele, mis on arenguriikide kaasava ja jätkusuutliku arengu seisukohast olulised.

5.  Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT-alaseid kulutusi (eelkõige seoses andmete töötlemise ja teabevahetusega) ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

6.  Eraldatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud, et tagada otsuste nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ alusel võetud meetmete ning programmi vaheline üleminek. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka 2020. aastale järgnevaks ajaks, et juhtida neid meetmeid ja tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpetatud.

7.  Riikliku büroo või riiklike büroode („riiklik büroo”) hallatavad artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 12 punktis a osutatud üksikisikute õpirände jaoks ette nähtud rahalised vahendid eraldatakse liikmesriikide rahvaarvu ja elukalliduse, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse osakaal on 25 % koguvahenditest vastavalt lõigetes 8 ja 9 osutatud kriteeriumidele. Riikliku büroo valitavate ja hallatavate artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud strateegiliste partnerluste jaoks ette nähtud rahalised vahendid eraldatakse komisjoni poolt artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kindlaksmääratavate kriteeriumide alusel. Kõnealused valemid on liikmesriikide erinevate haridus- ja koolitussüsteemide suhtes võimalikult neutraalsed, väldivad liikmesriikidele eraldatud aastaeelarvete märkimisväärset vähendamist aastate lõikes ning minimeerivad eraldatud toetuste suuruste ülemäärast tasakaalustamatust.

8.  Tulemuslikkusel põhinevat vahendite eraldamist rakendatakse tõhusa ja mõjusa vahendite kasutamise edendamiseks. Tulemuslikkuse mõõtmise kriteeriumide aluseks on kõige värskemad olemasolevad andmed ning seejuures keskendutakse eelkõige järgmisele:

a) igal aastal realiseeritud väljundi tase ja

b) igal aastal realiseeritud väljamaksete tase.

9.  Vahendite 2014. aastaks eraldamise aluseks on kõige värskemad olemasolevad andmed elluviidud meetmete kohta ning elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ja Erasmus Munduse eelarvete kasutuse kohta kuni 31. detsembrini 2013 (kaasa arvatud).

10.  Programmist võib anda toetust konkreetsete uuenduslike rahastamisvõimaluste kaudu, eelkõige nende kaudu, mis on esitatud artiklis 20.

Artikkel 19

Konkreetsed rahastamisviisid

1.  Komisjon rakendab liidu rahalist toetust kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.  Komisjon võib algatada ühiste pakkumiskutsete saatmise partnerriikide ja nende organisatsioonide ja asutustega, et rahastada projekte samaväärsete vahendite alusel. Projekte võib hinnata ja valida ühiste hindamis- ja valikumenetluste kaudu, milles lepivad kokku asjaomased rahastamisasutused kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud põhimõtetega.

3.  Avalik-õiguslikel asutustel, samuti koolidel, kõrgkoolidel ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevatel organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest, loetakse olevat programmi tegevuste elluviimiseks vajalik finants-, kutsealane ja haldussuutlikus. Nad ei pea selle suutlikkuse tõendamiseks lisadokumente esitama.

4.  Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 130 lõikest 2, võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitada toetust saanud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulutusi, mis on tehtud 2014. aasta esimese kuue kuu jooksul, rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2014 ka siis, kui toetusesaaja tegi kulutused enne toetuse saamise taotluse esitamist.

5.  Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 137 lõike 1 punktis c osutatud vahendid ei kehti üksikisikutele antava õpirände rahalise toetuse puhul.

Artikkel 20

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu

1.  Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust antakse finantsvahendajatele osalised tagatised võimalikult soodsatel tingimustel laenu andmiseks üliõpilastele, kes on teise astme kraadiõppes (nagu magistriõpe) artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriigi tunnustatud kõrgkoolis, kusjuures see riik ei tohi olla üliõpilase elukohariik ega riik, kus ta omandas magistriõppesse pääsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni.

2.  Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu väljaantavate tagatistega kaetakse uued toetuskõlblikud üliõpilaste õppelaenud kuni 12 000 euro ulatuses (või samaväärses mahus kohalikus vääringus), kui tegemist on üheaastase programmiga, ning kuni 18 000 euro ulatuses (või samaväärses mahus kohalikus vääringus), kui tegemist on kuni kaheaastase programmiga.

3.  Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu haldamine liidu tasandil delegeeritakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaselt komisjoniga sõlmitud delegeerimislepingu alusel Euroopa Investeerimisfondile (EIF), kusjuures nimetatud lepingus sätestatakse üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded ning poolte vastavad kohustused. Sellest lähtuvalt sõlmib EIF lepingud finantsvahendajatega (näiteks pangad, riigi või piirkondlikul tasandil õppelaene andvad asutused või muud tunnustatud finantseerimisasutused) ning võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et finantsvahendajad valitakse igast programmiriigist, et tagada kõikide programmiriikide üliõpilastele järjekindel ja mittediskrimineeriv juurdepääs üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule.

4.  Tehniline teave üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu toimimise kohta esitatakse II lisas.



VI

PEATÜKK

Tulemuslikkus ja teabe levitamine

Artikkel 21

Tulemuslikkuse ja tulemuste kontroll ja hindamine

1.  Komisjon kontrollib koostöös liikmesriikidega korrapäraselt programmi toimivust ja tulemusi eesmärkide suhtes ning annab selle kohta aru, eelkõige seoses järgmisega:

a) artiklis 3 osutatud Euroopa lisandväärtus;

b) haridus-, koolitus- ja noortevaldkondadega seotud rahaliste vahendite jaotamine, et tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine sellises ulatuses, mis tagab kestva süsteemse mõju;

c) artikli 18 lõike 4 kohaselt välistegevuse vahenditest eraldatud rahaliste vahendite kasutamine ning selle mõju asjaomaste välistegevuse rahastamisvahendite eesmärkide ja põhimõtete saavutamisele.

2.  Lisaks pidevale järelevalvele esitab komisjon 31. detsembriks 2017 vahehindamisaruande, et hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete tõhusust, programmi mõjusust ja selle loodavat Euroopa lisandväärtust, ning asjakohasel juhul esitab komisjon koos sellega seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Vahehindamisaruandes käsitletakse programmi lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust strateegia „Euroopa 2020” saavutamiseks. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestva õppe programm, programm „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja muud rahvusvahelise kõrghariduse programmid) pikaajalise mõju kohta.

3.  Komisjon esitab lõikes 2 osutatud vahehindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Ilma et see piiraks VIII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 28 osutatud riiklike büroode kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. juuniks 2017 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta nende territooriumil.

5.  Komisjon esitab programmi lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 30. juuniks 2022.

Artikkel 22

Teabevahetus ja teabe levitamine

1.  Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega kõikide programmi toetatud meetmete ja tegevustega seotud teabe, tutvustusmaterjali ning järelmeetmete levitamise, samuti eelnevate programmide „Elukestev õpe”, „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus tulemuste levitamise.

2.  Artiklites 6, 10, 12, 17 ja 20 osutatud meetmete ja tegevustega toetatud projektide toetusesaajad peaksid tagama saavutatud tulemusi ja mõju käsitleva teabe nõuetekohase esitamise ja levitamise. See võib hõlmata ka noorte omavahelist teabevahetust õpirände võimaluste kohta.

3.  Artiklis 28 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende poolt programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemuste tõhusa levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika ning abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades muu hulgas asjaomaseid sihtrühmi oma riigis korraldatud tegevustest.

4.  Programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad teavitustööks ja programmiga seotud teabe levitamiseks nimetust „Erasmus+”. Programmi eri valdkondade puhul kasutatakse järgmisi nimetusi:

 „Comenius” seoses üldharidusega;

 „Erasmus” seoses igat liiki kõrgharidusega programmiriikides;

 „Erasmus Mundus” seoses igat liiki kõrgharidusega programmiriikide ja partnerriikide vahel;

 „Leonardo da Vinci” seoses kutsehariduse ja -koolitusega;

 „Grundtvig” seoses täiskasvanuharidusega;

 „Aktiivsed noored” seoses mitteformaalse ja informaalse haridusega noortevaldkonnas;

 „Sport” seoses tegevustega spordivaldkonnas.

5.  Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele propageerimisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.



VII

PEATÜKK

Juurdepääs programmile

Artikkel 23

Juurdepääs

1.  Programmis võivad osaleda kõik avaliku või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorte- ja rohujuure tasandi spordi vallas. Artikli 13 lõike 1 punktis a ja artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul toetatakse programmi raames selliste noorterühmade osalust, kes tegelevad noorsootööga, kuid mitte tingimata noorteorganisatsioonide kontekstis.

2.  Programmi rakendamisel ning sealhulgas osalejate valimisel ja stipendiumide määramisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja erivajadustega või vähemate võimalustega inimeste programmis osalemist.

Artikkel 24

Riikide osalus

1.  Programmis võivad osaleda järgmised riigid („programmiriigid”):

a) liikmesriigid;

b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja ühinemiseelse strateegiaga hõlmatud potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega;

c) Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

d) Šveitsi Konföderatsioon selle riigiga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel;

e) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes on sõlminud liiduga liidu programmides osalemist võimaldavad lepingud, tingimusel et nad sõlmivad liiduga kõnealuses programmis osalemist käsitlevate tingimuste kohta kahepoolse lepingu.

2.  Programmiriigid peavad täitma kõiki kohustusi ja ülesandeid, mis on käesolevas määruses liikmesriikide suhtes kehtestatud.

3.  Programmiga toetatakse artiklites 6, 10 ja 12 osutatud meetmete ja tegevuste raames tehtavat koostööd partnerriikidest ja eelkõige naaberriikidest pärit partneritega.



VIII

PEATÜKK

Haldus- ja auditisüsteem

Artikkel 25

Vastastikune täiendavus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse järgmisega:

a) asjakohased poliitikavaldkonnad ja programmid, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, teadusuuringute, innovatsiooni-, tööstus-, ettevõtlus-, ühtekuuluvus- ja arengupoliitika, samuti laienemispoliitika ning regionaalpoliitika ja välissuhete valdkonna algatused, vahendid ja strateegiad;

b) muud liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordipoliitika asjakohased rahastamisallikad, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”, samuti õiguse ja kodakondsusega ning tervisega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelne abi.

Artikkel 26

Rakendusasutused

Programmi järjekindla rakendamisega tegelevad järgmised asutused:

a) liidu tasandil komisjon;

b) riigisisesel tasandil riiklikud bürood programmiriikides.

Artikkel 27

Riigi ametiasutus

1.  Mõistega „riigi ametiasutus” viidatakse ühele või mitmele riigisisese õiguse ja tavade kohasele riiklikule ametiasutusele.

2.  Hiljemalt 22. jaanuarist 2014 nimetavad liikmesriigid komisjonile oma alalise esindaja kaudu esitatavas ametlikus teatises isiku(d), kes on juriidiliselt volitatud tegutsema käesoleva määruse tähenduses liikmesriigi nimel riigi ametiasutusena. Riigi ametiasutuse asendamisel programmi kestuse ajal teavitab asjaomane liikmesriik sellest sama protseduuri alusel kohe ka komisjoni.

3.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja administratiivsed takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade saamist raskendavate probleemide lahendamiseks.

4.  Hiljemalt 22. märts 2014 nimetab riigi ametiasutus riikliku(d) büroo(d). Mitme riikliku büroo olemasolu korral loovad liikmesriigid asjakohase mehhanismi programmi rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks riigi tasandil, eelkõige selleks, et tagada programmi ühtne ja kulutõhus rakendamine ja sellekohane tulemuslik suhtlus komisjoniga, samuti selleks, et hõlbustada vahendite võimalikku büroodevahelist ülekandmist, eesmärgiga võimaldada paindlikkust ja liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite paremat kasutamist. Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 3 kohaldamist, määrab iga liikmesriik ise, kuidas korraldada riigi ametiasutuse ja riikliku büroo suhted, sealhulgas selliste ülesannete täitmine nagu riikliku büroo iga-aastase tööprogrammi koostamine.

Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik büroo vastab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide v ja vi ning artikli 60 lõigete 1, 2 ja 3 sätetele ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 ( 2 ) artikli 38 sätetele, samuti liidu riiklikele büroodele kohaldatavate sisekontrollistandarditele ja programmi toetusvahendite haldamise eeskirjadele.

5.  Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse, millele on osutatud artiklis 30.

6.  Riigi ametiasutus lähtub eelneval vastavushindamisel enda korraldatud kontrollidest ja audititest ja/või artiklis 30 osutatud sõltumatu auditeerimisasutuse korraldatud kontrollidest ja audititest.

7.  Kui programmile määratud riiklik büroo on sama, mis eelnevale elukestva õppe programmile või programmile „Aktiivsed noored” määratud riiklik büroo, võivad eelneva vastavushindamise kontrollid ja auditid piirduda uute ja programmispetsiifiliste nõuetega.

8.  Riigi ametiasutus jälgib ja kontrollib programmi juhtimist riigi tasandil. Riigi ametiasutus teavitab komisjoni ja konsulteerib komisjoniga õigeaegselt enne selliste otsuste tegemist, mis võivad märkimisväärselt mõjutada programmi juhtimist, eelkõige seoses riikliku bürooga.

9.  Riigi ametiasutus kaasrahastab oma riikliku büroo tegevust piisavalt, et tagada programmi juhtimine kooskõlas liidu kohaldatavate eeskirjadega.

10.  Juhul, kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise tulemustele tuginedes programmile nimetatud riikliku büroo tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et riikliku büroo suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed, et see vastaks komisjoni kehtestatud miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks bürooks teise asutuse.

11.  Lähtudes riikliku büroo iga-aastasest liidu vahendite haldaja kinnitusest, sõltumatu audiitori arvamusest selle kohta ja komisjoni analüüsist riikliku büroo vastavuse ja tulemuste kohta, esitab riigi ametiasutus igal aastal 31. oktoobriks komisjonile teabe oma programmiga seotud kontrolli- ja järelevalvetegevusest.

12.  Riigi ametiasutus vastutab komisjoni poolt riiklikule büroole programmi alusel toetuste andmiseks üle kantud liidu vahendite nõuetekohase haldamise eest.

13.  Eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, milles on süüdi riiklik büroo, samuti suurte vajakajäämiste korral riikliku büroo töös või selle tegevusetuse korral, kui see annab komisjonile nõudeõiguse riikliku büroo vastu, vastutab riigi ametiasutus komisjoni ees tagasisaamata vahendite hüvitamise eest.

14.  Lõikes 13 kirjeldatud asjaolude korral võib riigi ametiasutus riikliku büroo volitused omal algatusel või komisjoni palvel kehtetuks tunnistada. Kui riigi ametiasutus tahab riikliku büroo volitused mõnel muul põhjendatud alusel kehtetuks tunnistada, teatab ta komisjonile kehtetuks tunnistamisest vähemalt kuus kuud enne riikliku büroo volituste lõpetamise kavandatud kuupäeva. Sel juhul lepivad riigi ametiasutus ja komisjon ametlikult kokku konkreetsetes ning ajastatud üleminekumeetmetes.

15.  Kehtetuks tunnistamise korral viib riigi ametiasutus riiklikus büroos, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, läbi vajaliku kontrolli eraldatud liidu rahaliste vahendite üle ning tagab rahaliste vahendite ning programmi juhtimiseks vajalike dokumentide ja juhtimisvahendite takistamatu üleandmise uuele riiklikule büroole. Riigi ametiasutus annab riiklikule büroole, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, vajaliku finantstoetuse, et jätkata lepinguliste kohustuste täitmist programmi toetusesaajate ja komisjoni ees, kuni need kohustused lähevad üle uuele riiklikule büroole.

16.  Komisjoni taotlusel määrab riigi ametiasutus asutused või organisatsioonid või selliste asutuste ja organisatsioonide liigi, mis on sobilikud osalema nende riikide territooriumil programmi konkreetsetes meetmetes.

Artikkel 28

Riiklik büroo

1.  Mõistega „riiklik büroo” viidatakse ühele või mitmele riigisisese õiguse ja tavade kohasele riiklikule büroole.

2.  Riiklik büroo:

a) on juriidiline isik või osa üksusest, mis on juriidiline isik, ning selle suhtes kehtib asjaomase liikmesriigi õigus; ministeeriumi ei või määrata riiklikuks bürooks;

b) omab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa juhtimise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise;

c) omab operatiiv- ja õiguslikke vahendeid liidu tasandil kehtestatud haldus-, lepinguliste ja finantsjuhtimise eeskirjade kohaldamiseks;

d) pakub piisavaid finantstagatisi, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad sellele liidu rahaliste vahendite tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse;

e) määratakse programmi kestuse ajaks.

3.  Programmi järgmiste meetmete puhul vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 44 projekti kõikide etappide juhtimise eest:

a) üksikisikute õpiränne, kusjuures erand on ühiste või kahe-/mitmekordsete kraadide baasil organiseeritud õpiränne, suuremahulised vabatahtliku töö projektid ja üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu;

b) strateegilised partnerlused meetme „innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine” raames;

c) noortevaldkonna struktureeritud dialoogi toetavate väikese mahuga tegevuste haldamine meetme „poliitikareformi toetamine” raames.

4.  Erandina lõikest 3 võib lõike 3 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja toetuse andmise otsuseid hallata liidu tasandil, kui see otsus tehakse artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt, kuid üksnes teatavatel juhtudel, kui selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud.

5.  Riiklik büroo väljastab projektitoetusi toetusesaajatele toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmimeetme määratlusega.

6.  Riiklik büroo annab komisjonile ja oma riigi ametiasutusele igal aastal aru kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5. Riiklik büroo vastutab komisjoni nende tähelepanekute rakendamise eest, mille komisjon esitab pärast riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu audiitori arvamuse analüüsi.

7.  Riiklik büroo ei või talle usaldatud programmi ühtegi osa ega eelarve täitmist delegeerida kolmandale isikule ilma riigi ametiasutuse ja komisjoni eelneva kirjaliku loata. Riiklik büroo jääb ainuvastutavaks kolmandale isikule delegeeritud ülesannete eest.

8.  Riikliku büroo asendamise korral jääb riiklik büroo, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, juriidiliselt vastutavaks oma lepinguliste kohustuste täitmise eest programmi toetusesaajate ja komisjoni ees, kuni kohustuste üleminekuni uuele riiklikule büroole.

9.  Riiklik büroo vastutab programmi alguses kehtivate eelnevate programmidega „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored” seotud rahastamislepingute haldamise ja lõpetamise eest.

Artikkel 29

Euroopa Komisjon

1.  Kahe kuu jooksul pärast riigi ametiasutuselt artikli 27 lõikes 4 osutatud eelneva vastavushindamise saamist peab komisjon riikliku büroo määramise aktsepteerima, tingimuslikult aktsepteerima või tagasi lükkama. Komisjon ei sõlmi riikliku bürooga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku bürooga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid.

2.  Pärast programmi jaoks määratud riikliku büroo eelneva vastavushindamise aktsepteerimist vormistab komisjon ametlikult programmi alguses veel kehtivate eelnevate programmidega „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored” seonduvate rahastamislepingutega seotud juriidilised kohustused.

3.  Kooskõlas artikli 27 lõikega 4 tuleb komisjoni ja riikliku büroo lepingulist suhet reguleerivas dokumendis:

a) määrata kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja näha riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

b) esitada riikliku büroo tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku büroo juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

c) täpsustada riikliku büroo aruandluskohustused.

4.  Komisjon teeb igal aastal riiklikule büroole kättesaadavaks järgmised programmi vahendid:

a) projektitoetuste vahendid asjaomases liikmesriigis programmi nende meetmete jaoks, mille juhtimine on usaldatud riiklikule büroole;

b) rahaline toetus riikliku büroo programmiga seotud juhtimisülesannete toetuseks. See antakse kindlasummalise makse vormis riikliku büroo tegevuskulude jaoks ja määratakse kindlaks riiklikule büroole projektitoetusteks usaldatud liidu vahendite mahu alusel.

5.  Komisjon kehtestab riikliku büroo tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee programmi vahendeid riiklikule büroole kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku büroo tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

6.  Artikli 27 lõikes 4 osutatud riiklike büroode vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, võttes eelkõige aluseks riigi ametiasutuse eelneva vastavushindamise, riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi ametiasutuse poolt igal aastal esitatud teavet programmi kontrollimise ja järelevalve kohta.

7.  Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule büroole ja riigi ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

8.  Kui komisjon ei saa aktsepteerida iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse asjakohast arvamust või kui riiklik büroo ei võta komisjoni märkusi rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 4.

9.  Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis programmiriikides.

Artikkel 30

Sõltumatu auditeerimisasutus

1.  Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

2.  Sõltumatu auditeerimisasutus:

a) omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b) tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid;

c) ei oma huvide konflikti juriidilise isikuga, mille osa riiklik büroo on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema funktsionaalselt sõltumatu juriidilisest isikust, mille osa riiklik büroo on.

3.  Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, et toetada riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.



IX

PEATÜKK

Kontrollisüsteem

Artikkel 31

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.  Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kohaldatakse liidu finantshuvide kaitseks pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavaid meetmeid ja tõhusaid kontrolle ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, nõutakse alusetult makstud summad tagasi ja määratakse vajaduse korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

2.  Komisjon vastutab riiklike büroode hallatavate programmimeetmete järelevalve eest. Komisjon kehtestab miinimumnõuded riikliku büroo ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

3.  Riiklik büroo vastutab artikli 28 lõikes 3 osutatud programmi meetmete ja tegevuste toetuse saajate esmase kontrollimise eest. Kontrollid annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

4.  Riiklikele büroodele ülekantavate programmivahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riigi ametiasutuste ja riiklike büroodega, lähtudes ühekordse audiitorkontrolli põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistele.

Artikkel 32

Liidu finantshuvide kaitse

1.  Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on volitused auditeerida kõiki liidu vahendeid saanud toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja teisi kolmandaid isikuid dokumentide alusel ja kohapeal. Nad võivad samuti auditeerida ja kontrollida riiklikke büroosid.

2.  OLAF võib teostada vahetult või kaudselt rahastamisega seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 3 ) sätestatud menetlusega, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu või -otsuse või liidu rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muid ebaseaduslikke tegevusi, mis mõjutavad liidu finantshuve.

3.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, volitatakse komisjoni, kontrollikoda ja OLAFit kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutes, toetuslepingutes ja -otsustes ning käesoleva määruse rakendamise tulemusel sõlmitud lepingutes sõnaselgelt selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi korraldama.



X

PEATÜKK

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 33

Volituste delegeerimine komisjonile

Selleks, et ülesannete juhtimine toimuks kõige asjakohasemal tasandil, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte artikli 28 lõike 3 muutmiseks ainult selleks, et näha ette riiklike büroode hallatavad täiendavad meetmed.

Artikkel 34

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 35

Programmi rakendamine

Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastase tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 4, 5, 11 ja 16 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse igal aastal järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Iga-aastastes tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike büroode kaudu hallatavate meetmetega, samuti orienteeruvat rakendamisgraafikut. Toetuste kohta esitatakse maksimaalse kaasrahastamise määr, mille puhul võetakse arvesse sihtrühmade eripära, eelkõige nende kaasrahastamissuutlikkust ning kolmandate isikute rahastamisvõimaluste leidmise võimet. Piiratud rahaliste võimalustega organisatsioonidele suunatud meetmete puhul kehtestatakse kaasrahastamise määraks vähemalt 50 %.

Artikkel 36

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Komitee võib sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes. Asjakohasel juhul võib kooskõlas komitee kodukorraga kutsuda komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.



XI

PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.  Alates 1. jaanuarist 2014 tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ.

2.  Enne 31. detsembril 2013 või 31. detsembril 2013 otsuste nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ alusel algatatud meetmeid hallatakse asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva määrusega.

3.  Liikmesriigid tagavad riigi tasandil sujuva ülemineku eelnevate programmide käigus elukestva õppe, noorte ja rahvusvahelise kõrgharidusega seotud koostöö valdkonnas rakendatud meetmete ja programmi käigus rakendatavate meetmete vahel.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.



Strateegia „Euroopa 2020” haridusalane peamine eesmärk

Selliste 18–24-aastaste noorte osakaal, kes on omandanud ainult teise taseme alumise astme hariduse ning kes ei omanda haridust ega osale koolitustel

Selliste 30–34-aastaste osakaal, kes on omandanud kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse

Liikuvusalane sihttase (järgides nõukogu järeldusi õpirände sihttaseme kohta)

Selliste kõrghariduse omandanute osakaal, kes omavad kõrgharidusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal

Selliste esialgse kutsehariduse ja -koolituse omandanud 18–34-aastaste noorte osakaal, kes omavad esialgse kutsehariduse ja -koolitusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal

Kvantitatiivsed näitajad (üldine)

Programmist toetust saanud töötajate arv riigi ja sektori lõikes

Erivajadustega või vähemate võimalustega osalejate arv

Organisatsioonide ja projektide arv ja liik riigi ja meetme lõikes

Haridus ja koolitus

Programmis osalevate õpilaste, üliõpilaste ja praktikantide arv riigi, sektori, meetme ja soo lõikes

Nende kõrgharidust omandavate üliõpilaste arv, kes saavad toetust õppimiseks partnerriigis, samuti nende partnerriikide üliõpilaste arv, kes tulevad õppima programmiriiki

Õpirände- ja koostöömeetmetes osalevate partnerriikide kõrgkoolide arv

Euroguidance’i kasutajate arv

Selliste osalejate osakaal, kes on saanud programmis osalemise eest tunnistuse, diplomi või muu ametliku tunnistuse

Selliste osalejate osakaal, kes on suurendanud oma võtmepädevusi

Selliste pikaajalises õpirändes osalenute osakaal, kes on parandanud oma keelteoskust

Jean Monnet

Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv

Noored

Programmi toetatavates liikuvusmeetmetes osalevate noorte arv riigi, meetme ja soo lõikes

Rahvusvahelistes liikuvus- ja koostöömeetmetes osalevate noorteorganisatsioonide arv (nii programmiriikidest kui ka partnerriikidest

Eurodeski võrgustiku kasutajate arv

Selliste osalejate osakaal, kes on saanud programmis osalemise eest tunnistuse (näiteks Youthpassi), diplomi või muu ametliku tunnistuse

Selliste osalejate osakaal, kes on suurendanud oma võtmepädevusi

Selliste vabatahtlikus tegevuses osalenute osakaal, kes on parandanud oma keelteoskust

Sport

Programmis osalemist taotlevate ja programmis osalevate spordiorganisatsioonide liikmete arv riikide lõikes

Selliste osalejate osakaal, kes on kasutanud riikidevaheliste projektide tulemusi järgmistel eesmärkidel:

a)  sporti ohustavate probleemide vastu võitlemiseks;

b)  hea juhtimistava parandamiseks ja topeltkarjääri edendamiseks;

c)  sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalusmäära suurendamiseks.




II LISA

TEHNILINE TEAVE ÜLIÕPILASTE ÕPPELAENU TAGAMISE RAHASTU KOHTA

1.   Finantsvahendajate valimine

Finantsvahendajad valitakse välja osalemiskutse alusel vastavalt parimatele turutavadele, võttes muu hulgas arvesse järgmist:

a) üliõpilastele võimaldatava rahastamise mahtu;

b) üliõpilastele pakutavaid kõige soodsamaid tingimusi, mis vastavad lõikes 2 sätestatud laenamise miinimumstandarditele;

c) kõikide artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriikide elanike juurdepääsu rahastamisele;

d) pettuste ennetamise meetmeid ning

e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ ( 4 ) täitmist.

2.   Laenusaajate kaitse

Alljärgnevalt on esitatud kaitse miinimumtingimused, mille peavad tagama finantsvahendajad, kes soovivad pakkuda üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu tagatavaid õppelaene:

a) laenutagatist või vanemate tagatist ei nõuta;

b) laenu antakse kedagi diskrimineerimata;

c) finantsvahendaja arvestab hindamisprotsessi käigus üliõpilaste ülelaenamise riski, võttes arvesse kogunenud võla mahtu ning tasumata võlga käsitlevaid võimalikke kohtuotsuseid ning

d) tagasimaksed põhinevad hübriidmudelil, mis ühendab hüpoteegipõhised standarditud maksed sotsiaalsete tagatistega, eelkõige:

i) turuintressist oluliselt madalam intressimäär;

ii) esialgne maksepuhkus enne tagasimaksete alustamist – see kestab vähemalt 12 kuud pärast õppeprogrammi lõpetamist (juhul, kui selline viivitus ei ole riigisisese õiguse alusel võimalik, tuleb ette näha säte, et nende 12 kuu jooksul tehakse ainult sümboolseid makseid);

iii) laenuperioodi jooksul on võimalik saada vähemalt 12-kuulist maksepuhkust lõpetaja taotluse alusel (juhul, kui selline viivitus ei ole riigisisese õiguse alusel võimalik, tuleb ette näha säte, et nende 12 kuu jooksul tehakse ainult sümboolseid makseid);

iv) võimalus lükata intresside maksmine õppeperioodi jooksul edasi;

v) elu- või invaliidsuskindlustus ning

vi) lepingutrahvi puudumine laenu kiirema täieliku või osalise tagasimaksmise korral.

Finantsvahendajad võivad pakkuda sissetulekust sõltuvat tagasimaksevõimalust ning paremaid tingimusi, nagu pikemad maksepuhkused, pikemad esialgsed maksepuhkused või laenu tagasimaksmise pikem tähtaeg, et võtta arvesse lõpetajate, näiteks doktoriõppes jätkavate lõpetajate erivajadusi või anda lõpetajatele töökoha leidmiseks rohkem aega. Selliste paremate tingimuste pakkumist võetakse finantsvahendajate valimise menetluses arvesse.

3.   Järelevalve ja hindamine

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu üle teostatakse järelevalvet ja seda hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikele 8.

Selle protsessi raames esitab komisjon aruande üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu mõju kohta toetusesaajatele ja kõrgharidussüsteemidele. Komisjoni aruandes esitatakse muu hulgas andmed probleemsete valdkondade kohta ning kavandatavad meetmed nende lahendamiseks, pidades silmas järgmist:

a) üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu tagatud laene võtnud üliõpilaste arv (sh andmed nende lõpetamise määra kohta);

b) finantsvahendajate väljaantud laenude maht;

c) intressimäärade tase;

d) tasumata võla ning makseviivituse tase, sh finantsvahendajate poolt võlgade tasumatajätjate vastu võetud meetmed;

e) finantsvahendajate poolt võetud pettuste ennetamise meetmed;

f) toetuse saanud üliõpilaste profiil, sh nende sotsiaalmajanduslik taust, valitud õppevaldkond, päritoluriik ja sihtriik (kooskõlas andmekaitsealaste riiklike õigusaktidega);

g) kasutuselevõtu geograafiline tasakaal ning

h) finantsvahendajate geograafiline esindatus.

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 9 alusel antud volitusi, kaalub komisjon võimalust esitada ettepanek asjakohaste õigusaktide muutmiseks, sh seadusandlike muudatuste tegemiseks, kui rahastu prognoositav kasutuselevõtt või finantsvahendajate osalus ei osutu piisavaks.

4.   Eelarve

Eelarveliste assigneeringutega kaetakse üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kogukulud, sh maksekohustused osalisi tagatisi sisse nõudvate osalevate finantsvahendajate ees ning EIFi halduskulud.

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule ette nähtud eelarvevahendid ei tohi moodustada artikli 18 lõike 2 punkti c sätete kohaselt rohkem kui 3,5 % programmi kogueelarvest.

5.   Nähtavus ja teadlikkuse suurendamine

Kõik osalevad finantsvahendajad aitavad kaasa üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu edendamisele, andes võimalikele tulevastele üliõpilastele sellekohast teavet. Selleks annab komisjon muu hulgas programmiriikide riiklikele büroodele vajaliku teabe, et nad saaksid üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kohta teavet jagada.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT L 394, 30.12.2006, lk 10).

( 2 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

( 3 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/ EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

Top