Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01997R1467-20111213

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997 , ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/2011-12-13

1997R1467 — ET — 13.12.2011 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1467/97,

7. juuli 1997,

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

(EÜT L 209, 2.8.1997, p.6)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1056/2005, 27. juuni 2005,

  L 174

5

7.7.2005

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1177/2011, 8. november 2011,

  L 306

33

23.11.2011




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1467/97,

7. juuli 1997,

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse ►M2  Euroopa Liidu toimimise lepingut ◄ , eriti selle ►M2  artikli 126 lõike 14 teist lõiku ◄ ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust

ning arvestades, et:

1)

►M2  ELi toimimise lepingu artiklis 126 ◄ sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust on vaja kiirendada ja selgitada, et vältida ülemääraseid valitsemissektori eelarvepuudujääke, ja kui need tekivad, soodustada nende viivitamatut korrigeerimist; käesoleva määruse sätted, millel on eespool nimetatud mõju ja mis on vastu võetud ►M2  artikli 126 lõike 14 teise lõigu ◄ kohaselt, moodustavad koos asutamislepingu protokolli nr 5 sätetega uue integreeritud eeskirjade kogumiku ►M2  artikli 126 ◄ kohaldamiseks;

2)

stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta valitsemissektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva kasvu tingimuste tugevdamise vahendiks, mis soodustab töökohtade loomist;

3)

stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb käesolevast määrusest, nõukogu määrusest (EÜ) nr 1466/97, ( 3 ) mille eesmärk on tugevdada järelevalvet eelarveseisundi üle ja järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle kooskõlastamist, ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta, ( 4 ) milles antakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga ►M1  4 ◄ kindlad poliitilised juhised stabiilsuse ja kasvu pakti rangeks ja õigeaegseks rakendamiseks, eelkõige tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgist kinnipidamiseks, milleks kõik liikmesriigid on kohustunud, ning võtmaks eelarve suhtes oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammide eesmärkide saavutamiseks vajalikke vastumeetmeid siis, kui neil on teavet, mis osutab tegelikule või eeldatavale olulisele kõrvalekaldele eelarve keskpika perioodi eesmärgist;

4)

majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandas etapis lasub liikmesriikidel vastavalt ►M2  ELi toimimise lepingu artiklile 126 ◄ selge kohustus vältida ülemääraseid valitsemissektori eelarvepuudujääke; asutamislepingu protokolli nr 11 artikli 5 kohaselt ei kohaldata ►M2  artikli 126 lõikeid 1, 9 ja 11 ◄ Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud siis, kui ta siirdub kolmandasse etappi; artikli  ►M1  116 ◄ lõike 4 kohast kohustust üritada vältida ülemääraseid eelarvepuudujääke kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ka edaspidi;

5)

Taani on 12. detsembri 1992. aasta Edinburghi otsuse kontekstis asutamislepingu protokolli nr 12 punktile 1 viidates teatanud, et ta ei osale kolmandas etapis; kooskõlas nimetatud protokolli punktiga 2 ►M2  artikli 126 lõikeid 9 ja 11 ◄ Taani suhtes seetõttu ei kohaldata;

6)

vastavalt asutamislepingu sätetele vastutavad liikmesriigid oma siseriikliku eelarvepoliitika eest ka EMU kolmandas etapis; liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et täita oma kohustusi kooskõlas asutamislepingu sätetega;

7)

tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgist kinnipidamine, milleks kõik liikmesriigid on kohustunud, soodustab hindade stabiilsuseks ning püsivaks kasvuks vajalike tingimuste loomist, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja võimaldab liikmesriikidel tegeleda tavapäraste tsükliliste kõikumistega, hoides valitsemissektori eelarvepuudujäägi 3 % piires SKT kontrollväärtusest;

8)

EMU nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik, et ühisraha vastuvõtnud liikmesriikide, edaspidi osalevad liikmesriigid, majandus- ja eelarvealaste tulemuste vastastikune lähenemine oleks stabiilne ja püsiv; eelarvedistsipliin on EMU kolmandas etapis vajalik hindade stabiilsuse kaitsmiseks;

9)

artikli 109k lõike 3 kohaselt kohaldatakse ►M2  artikli 126 lõikeid 9 ja 11 ◄ ainult osalevate liikmesriikide suhtes;

10)

on vaja määratleda ►M2  artikli 126 lõike 2 punktis a ◄ nimetatud kontrollväärtuse erandliku ja ajutise ületamise mõiste; selles kontekstis peaks nõukogu muu hulgas võtma arvesse komisjoni esitatud mitme aasta eelarveprognoose;

11)

kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 3 ◄ peab komisjoni aruandes olema arvesse võetud nii seda, kas valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab valitsemissektori investeerimiskulutusi, kui ka kõiki muid asjakohaseid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskpika perioodi majandus- ja eelarveseisund;

12)

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks on vaja kehtestada tähtajad, et tagada selle kiire ja tõhus rakendamine; selles kontekstis on vaja arvesse võtta asjaolu, et Ühendkuningriigi eelarveaasta ei lange kokku kalendriaastaga;

13)

on vaja täpsustada, kuidas saaks ►M2  artiklis 126 ◄ sätestatud sanktsioone määrata, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tõhus rakendamine;

14)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohane tugevdatud järelevalve koos komisjonipoolse eelarveseisundi jälgimisega kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 2 ◄ peaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tõhusat ja kiiret rakendamist hõlbustama;

15)

juhul kui osalev liikmesriik ei võta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, tundub eespool olevat silmas pidades üldine kümnekuune maksimumperiood alates ülemäärasele eelarvepuudujäägile osutavatest arvudest teatamise kuupäevast kuni otsuseni kehtestada vajaduse korral sanktsioonid nii teostatav kui ka asjakohane, et avaldada asjaomasele osalevale liikmesriigile survet võtta selliseid meetmeid; sel juhul, kui menetlus algab märtsis, oleks tulemuseks sanktsioonid, mis kehtestatakse selle kalendriaasta jooksul, mil menetlus algas;

16)

asjaomane liikmesriik, kes oleks saanud varase hoiatuse, oleks pidanud nõukogu soovitust ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks või ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse hilisemaid etappe ette nägema; ülemäärase eelarvepuudujäägi tõsidus kolmandas etapis peaks nõudma kiireloomuliste meetmete võtmist kõikide asjaosaliste poolt;

17)

kui asjaomane liikmesriik võtab vastuseks ►M2  artikli 126 lõike 7 ◄ kohasele soovitusele või vastavalt ►M2  artikli 126 lõikele 9 ◄ edastatud teatele nõuetekohased meetmed, on sobilik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatada, et innustada liikmesriike vastavalt tegutsema; ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolust teatamise kuupäeva ja sanktsioonide kehtestamise vaheline kümnekuune maksimumperiood ei tohiks hõlmata ajavahemikku, mil menetlus on peatatud; menetlust on vaja viivitamata uuendada, kui kavandatud meedet ei rakendata või rakendatav meede osutub ebapiisavaks;

18)

tagamaks, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusel oleks piisavalt preventiivne mõju, tuleks asjaomaselt osalevalt liikmesriigilt alati, kui nõukogu otsustab määrata sanktsiooni, nõuda sobiva suurusega intressivaba tagatist,

19)

sanktsioonide määratlemine ettekirjutatud ulatuses tugevdab õiguskindlust; tagatise summa on sobilik siduda asjaomase osaleva liikmesriigi SKTga;

20)

kui intressivaba tagatise kehtestamine ei innusta asjaomast osalevat liikmesriiki oma ülemäärast eelarvepuudujääki õigeaegselt korrigeerima, on vaja sanktsioone karmistada; sel juhul on sobilik muuta tagatis trahviks;

21)

asjaomase osaleva liikmesriigi nõuetekohane meede oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks on esimene samm sanktsioonide tühistamise suunas; olulised edusammud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisel peaksid võimaldama sanktsioone kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 12 ◄ tühistada; kõikide kehtivate sanktsioonide tühistamine peaks toimuma alles siis, kui ülemäärane eelarvepuudujääk on täielikult korrigeeritud;

22)

nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta ( 5 ) sisaldab üksikasjalikke eeskirju eelarvet käsitlevate andmete edastamise kohta liikmesriikide poolt;

23)

kui asutamislepinguga sätestatakse Euroopa Keskpanga (EKP) nõuandev osa, tõlgendatakse vastavalt artikli  ►M1  117 ◄ lõikele 8 viiteid EKPle kui viiteid Euroopa Rahainstituudile enne EKP asutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



1. JAGU

MÕISTED JA HINNANGUD

▼M2

Artikkel 1

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on muuta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus kiiremaks ja selgemaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid” need liikmesriigid, mille rahaühik on euro.

▼B

Artikkel 2

▼M2

1.  Kui valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda olukorda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunktiga erandlikuna, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantspositsioonile, või kui selle põhjustab tõsine majandussurutis.

▼B

Lisaks peetakse kontrollväärtuse ületamist ajutiseks, kui komisjoni esitatud eelarveprognoosid osutavad, et puudujääk langeb pärast ebatavalise sündmuse või tõsise majandusliku surutise lõppu alla kontrollväärtuse.

▼M2

1a.  Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele rahuldava kiirusega lähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud võrdlusalusena keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra, võttes aluseks muutused viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on andmed olemas.

Võlakriteeriumi nõue loetakse ühtlasi täidetuks juhul, kui komisjoni eelarveprognoosist ilmneb, et nõutud erinevuse vähenemine esineb kolme aasta jooksul, kaasa arvatud need kaks aastat, mis järgnevad viimasele aastale, mille kohta on andmed olemas. Liikmesriigi puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust 8. novembril 2011, loetakse kolme aasta jooksul alates ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest võlakriteeriumi kohane nõue täidetuks, kui see liikmesriik teeb piisavaid edusamme nõuetele vastavuse saavutamiseks vastavalt nõukogu vastuvõetud arvamusele selle liikmesriigi stabiilsus- või lähenemisprogrammi kohta.

Võlasuhte kohandamise võrdlusaluse rakendamisel võetakse arvesse tsükli mõju võla vähendamisele.

▼M1

2.  Kui komisjon ja nõukogu hindavad ülemäärast eelarvepuudujääki ja teevad otsuse selle olemasolu kohta ►M2  ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 3 kuni 6 ◄ alusel, võivad nad tõsisest majanduslikust surutisest tulenevat kontrollväärtuse ületamist pidada erandlikuks ►M2  artikli 126 lõike 2 punkti a teise taande ◄ tähenduses, kui kontrollväärtuse ületamine tuleneb negatiivsest aastasest SKT kasvumäärast või kogunenud toodangukaotusest pikema perioodi jooksul, mil aastane SKT kasvumäär oli potentsiaalse kasvu määra suhtes väga madal.

▼M2

3.  Komisjon võtab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud, kuivõrd need avaldavad olulist mõju asjaomase liikmesriigi puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimise hindamisele. Kui see on asjakohane, kajastab komisjoni aruanne:

a) arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga, eelkõige potentsiaalne majanduskasv, sealhulgas tööhõive, kapitali koondumise ja kogutootlikkuse erinev osakaal, tsüklilised muutused ning erasektori säästude netojääk;

b) arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi eelarveseisunditega, sealhulgas eelarve keskpika perioodi eesmärgi kohandamine, esmase eelarveseisundi tase ning esmaste jooksvate ja kapitalikulude areng, ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, ELi üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, eriti riikliku eelarveraamistiku tulemuslikkus;

c) keskpika perioodi valitsemissektori võlapositsiooni arengut, selle dünaamikat ja jätkusuutlikkust, sealhulgas eelkõige riskitegureid, sealhulgas võla tähtaja struktuur ja valuuta, milles võlg on denomineeritud, võlakoormuse ja eelarveseisundi suhet ja selle aluseks olevaid andmeid, kogutud reserve ja muid finantsvahendeid, tagatisi, eelkõige finantssektoriga seotud tagatisi, ja kõiki rahvastiku vananemisega kaasnevaid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus.

Komisjon pöörab asjakohast ja otsest tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele; võlale, mis on kogunenud finantsstabiilsuse säilitamise raames liikmesriikide vahelise kahe- ja mitmepoolse toetusena, ning võlale, mis on seotud finantsstabiilsuse operatsioonidega tõsiste finantsraskuste ajal.

4.  Nõukogu ja komisjon koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele. Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, võetakse kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse üksnes juhul, kui topelttingimus on täielikult täidetud, st et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtuse ajutiselt.

Neid tegureid võetakse siiski arvesse edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist.

5.  Puudujäägi- ja võlakriteeriumist kinnipidamise hindamisel ning sellele järgneval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse meetmete võtmisel pööravad nõukogu ja komisjon nõuetekohaselt tähelepanu selliste pensionireformide elluviimisele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud pensionisammast. Eelkõige tuleb arvesse võtta reformiga loodud üldise pensionisüsteemi iseärasusi, nimelt seda, kas see soodustab pikaajalist jätkusuutlikkust, suurendamata seejuures ohtu keskpika perioodi eelarveseisundile.

6.  Kui nõukogu, toimides ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel, otsustab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võtavad nõukogu ja komisjon ELi toimimise lepingu nimetatud artikli järgnevates menetlusetappides arvesse nimetatud artikli lõikes 3 osutatud asjaomaseid tegureid, sest need mõjutavad kõnealuse liikmesriigi olukorda, sealhulgas ka käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5 ning artikli 5 lõikes 2 määratletud menetlusetappide puhul, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja kehtestamisel ja selle pikendamisel. Nimetatud tegureid ei võeta siiski arvesse nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse tegemisel, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6 kuni 9 ja lõike 11 kohaselt.

7.  Nende liikmesriikide puhul, kus kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on seotud sellise pensionireformi elluviimisega, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku, täielikult finantseeritud pensionisammast, võtavad nõukogu ja komisjon ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus puudujääginäitajate arengu hindamisel arvesse ka reformi kulusid, kui puudujääk ei ületa märkimisväärselt taset, mida võib pidada kontrollväärtuselähedaseks, ning võlasuhe ei ületa kontrollväärtust ning tingimusel et säilitatakse üldine eelarve jätkusuutlikkus. Kui eelarvepuudujääk on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning on kontrollväärtuselähedane, võtab nõukogu netokulu arvesse ka ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse tegemisel, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6 kuni 9 ja lõike 11 kohaselt.

▼M2



1a JAGU

MAJANDUSALANE DIALOOG

Artikkel 2a

1.  Selleks et tõhustada arutelu liidu asjaomaste institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu otsust, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7, teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 11.

Nõukogult eeldatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või vastasel juhul oma seisukoha avalikku selgitamist.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, keda sellised otsused, soovitused või teatised puudutavad, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

2.  Nõukogu ja komisjon teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.

▼B



2. JAGU

ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUSE KIIRENDAMINE

Artikkel 3

1.  Majandus- ja rahanduskomitee sõnastab arvamuse kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 4 ◄ kahe nädala jooksul alates kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 3 ◄ koostatud aruande vastuvõtmisest komisjoni poolt.

▼M2

2.  Kui komisjoni arvates on eelarvepuudujääk ülemäärane, adresseerib ta arvamuse ja ettepaneku kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigetega 5 ja 6 nõukogule ja teavitab Euroopa Parlamenti, võttes täielikult arvesse lõikes 1 nimetatud arvamust.

▼M1

3.  Nõukogu otsustab ülemäärase eelarvepuudujäägi üle kooskõlas ►M2  ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6 ◄ ning teeb seda üldjuhul nelja kuu jooksul alates ►M2  määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3 ◄ kehtestatud aruande esitamise kuupäevast. Kui nõukogu otsustab, et eelarvepuudujääk on ülemäärane, annab ta samas asjaomasele liikmesriigile soovitused kooskõlas ►M2  ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 ◄ .

▼M2

4.  Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg. Kui olukorra tõsidus seda nõuab, võib tõhusate meetmete võtmise tähtaeg olla kolm kuud. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, mis tuleb lõpule viia puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Nõukogu nõuab oma soovituses, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine soovituses kehtestatud tähtaja jooksul.

4a.  Lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul esitab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aruande meetmetest, mis ta on võtnud vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Aruanne sisaldab nõukogu soovitusega kooskõlas olevaid valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke, samuti teavet võetud meetmete kohta ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete kohta. Liikmesriigid avalikustavad aruande.

5.  Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu liidus võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis.

▼B

Artikkel 4

▼M2

1.  Iga nõukogu otsusus avalikustada ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel oma soovitus, kui on tehtud kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, jõustub viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist.

2.  Kui nõukogu kaalub, kas vastuseks tema soovitustele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 4a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid.

Kui nõukogu teeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.

▼M1

Artikkel 5

▼M2

1.  ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohasest otsusest, millega tehti kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed.

1a.  Olles saanud nõukogult ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel teatise, annab asjaomane liikmesriik nõukogule ja komisjonile aru meetmetest, mis ta on sellele vastuseks võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Liikmesriigid avalikustavad aruande.

2.  Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse eelkõige pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 viidatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu liidus võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis tingimusel, et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis.

Artikkel 6

1.  Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomane liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemus võetakse arvesse.

2.  Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel tehtud otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid.

Artikkel 7

Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid akte, teeb nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel otsuse kehtestada sanktsioone üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandluskuupäevadest. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.

Artikkel 8

Nõukogu teeb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu otsus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 alusel kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta tehakse võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.

▼B



3. JAGU

PEATAMINE JA JÄLGIMINE

Artikkel 9

1.  Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse:

 kui asjaomane liikmesriik järgib kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 7 ◄ antud soovitusi,

 kui asjaomane osalev liikmesriik järgib kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 9 ◄ edastatud teateid.

▼M1

2.  Ajavahemikku, mille jooksul menetlus on peatatud, ei arvata artiklis 6 nimetatud ajavahemikku ega käesoleva määruse artiklis 7 nimetatud ajavahemikku.

▼M1

3.  Pärast artikli 3 lõike 4 esimeses lauses osutatud ajavahemiku möödumist või käesoleva määruse ►M2  artikli 6 lõikele 2 ◄ teises lauses osutatud ajavahemiku möödumist teatab komisjon nõukogule, kas tema arvates on võetud meetmed piisavad, et tagada kohased edusammud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks nõukogu kehtestatud aja jooksul, eeldusel et need meetmed viiakse täielikult ellu ning majandusarengud on kooskõlas prognoosidega. Komisjoni teatis avalikustatakse.

▼B

Artikkel 10

▼M2

1.  Nõukogu ja komisjon jälgivad korrapäraselt, kuidas rakendatakse meetmeid, mida on võtnud:

▼B

 asjaomane liikmesriik vastuseks ►M2  artikli 126 lõike 7 ◄ kohaselt antud soovitustele,

 asjaomane osalev liikmesriik vastuseks ►M2  artikli 126 lõike 9 ◄ kohaselt edastatud teadetele.

2.  Kui osalev liikmesriik ei rakenda meedet või see on nõukogu arvates ebapiisav, langetab nõukogu viivitamata otsuse vastavalt ►M2  artikli 126 lõikele 9 ◄ või ►M2  artikli 126 lõikele 11 ◄ .

3.  Kui tegelikud ►M2  määrusele (EÜ) nr 479/2009 ◄ kohased andmed osutavad, et osalev liikmesriik ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ►M2  artikli 126 lõike 7 ◄ kohaselt antud soovitustes või ►M2  artikli 126 lõike 9 ◄ kohaselt edastatud teadetes määratletud tähtaegadeks korrigeerinud, langetab nõukogu viivitamata otsuse vastavalt ►M2  artikli 126 lõikele 9 ◄ või ►M2  artikli 126 lõikele 11 ◄ .

▼M2

Artikkel 10a

1.  Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Komisjon korraldab sel eesmärgil eelkõige kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.

2.  Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on edastatud soovitusi ja teatisi pärast ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaselt tehtud otsuseid kohapeal toimuva kontrollimise eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid annavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

3.  Komisjon võib vajadusel paluda Euroopa Keskpanga esindajatel osaleda kontrollkäikudel liikmesriiki, mille rahaühik on euro, või kes osalevad 16. märtsi 2006. aasta lepingus Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis ( 6 ) (ERM II).

4.  Komisjon esitab nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib otsustada tulemused avaldada.

5.  Lõikes 2 nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.

▼B



4. JAGU

SANKTSIOONID

▼M2

Artikkel 11

Kui nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 alusel kehtestada osaleva liikmesriigi suhtes sanktsioone, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada sellist trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.

Artikkel 12

1.  Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 protsendiga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuva osa suurus on kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarveseisundi kontrollväärtuse erinevuse absoluutväärtusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarveseisundi (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele.

2.  Igal järgneval aastal pärast trahvi kehtestamist, kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tehtud otsuse tühistamiseni, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatisele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11. Kui nõukogu otsustab kehtestada täiendava trahvi, arvutatakse see samamoodi nagu lõikes 1 osutatud muutuv trahviosa.

3.  Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,5 % SKPst.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 14

1.  Olenevalt asjaomase osaleva liikmesriigi edusammudest ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisel, tühistab nõukogu kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 12 artikli 126 lõike 11 esimeses ja teises alapunktis ◄ nimetatud sanktsioonid.

Artikkel 15

Kooskõlas ►M2  artikli 126 lõikega 12 ◄ tühistab nõukogu kõik kehtivad sanktsioonid, kui tühistatakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Kooskõlas käesoleva määruse ►M2  artiklile 12 ◄ määratud trahve asjaomasele osalevale liikmesriigile tagasi ei maksta.

▼M2

Artikkel 16

Artiklis 12 osutatud trahvisummad arvatakse ELi toimimise lepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile. Kui osalevad liikmesriigid loovad mõne muu stabiilsusmehhanismi finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal, eraldatakse trahvisummad sellele mehhanismile.

▼B



5. JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Käesoleva määruse kohaldamisel ja niikaua, kui Ühendkuningriigi eelarveaasta ei lange kokku kalendriaastaga, kohaldatakse käesoleva määruse 2., 3. ja 4. jao sätteid Ühendkuningriigi suhtes kooskõlas lisaga.

▼M2

Artikkel 17a

1.  2014. aasta 14. detsembriks ning seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Selles aruandes hinnatakse muu hulgas:

a) määruse tulemuslikkust;

b) edusamme, mida on saavutatud liikmesriikide majanduspoliitika parema kooskõlastamise ja nende majandustulemuste püsiva lähenemise tagamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

2.  Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

3.  Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1




LISA

ÜHENDKUNINGRIIGI SUHTES KOHALDATAVAD TÄHTAJAD

1. Tagamaks kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist, arvestab nõukogu käesoleva määruse 2, 3. ja 4. jaos nimetatud otsuste tegemisel Ühendkuningriigi erineva eelarveaastaga, et langetada Ühendkuningriigi suhtes otsuseid tema eelarveaasta sellistel tähtaegadel, mis vastavad teiste liikmesriikide suhtes tehtud või tehtavate otsuste vastavatele tähtaegadele.

2. I veerus nimetatud sätted asendatakse II veerus nimetatud sätetega.



I veerg

II veerg

„üldjuhul nelja kuu jooksul alates ►M2  nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3 ◄ kehtestatud aruande esitamise kuupäevast”

(Artikli 3 lõige 3)

„üldjuhul kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu, mille jooksul eelarvepuudujääk tekkis”

„kindlakstegemisele järgnev aasta”

(Artikli 3 lõige 4)

„kindlakstegemisele järgnev eelarveaasta”

„üldjuhul kuueteistkümne kuu jooksul alates nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud aruande esitamise kuupäevast”

(Artikkel 7)

„üldjuhul kaheksateistkümne kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu, mille jooksul eelarvepuudujääk tekkis”

„eelnev aasta”

(Artikli 12 lõige 1)

„eelnev eelarveaasta”



( 1 ) EÜT C 368, 6.12.1996, lk 12.

( 2 ) EÜT C 380, 16.12.1996, lk 29.

( 3 ) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

( 4 ) EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.

( 5 ) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

( 6 ) ELT C 73, 25.3.2006, lk 21.

Top