EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016DC0773

KOMISJONI TEATIS Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019

COM/2016/0773 final

Brüssel,30.11.2016

COM(2016) 773 final

KOMISJONI TEATIS

Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019


Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019

1.    Sissejuhatus

ELil on mitu õigusakti, millega rakendatakse ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärke 1 mitmes tegevussuunas. Ökodisainiga, mida täiendavad energiamärgistuse eeskirjad, toetatakse komisjoni üldist prioriteeti tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu. Sellega tagatakse võrdsed võimalused siseturul, edendatakse investeeringuid ja innovatsiooni jätkusuutlikul viisil ning aidatakse tarbijatel säästa raha, vähendades CO2-heiteid. Sellega aidatakse kaasa energialiidu ja 2030. aastaks seatud energiatõhususe eesmärgi, ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärkide ning tugevama ja õiglasema siseturu loomise eesmärgi saavutamisele. Ökodisaini ja energiamärgistuse raamistik on olnud üks kõige tulemuslikumatest poliitikainstrumentidest ELi tasandil energiatõhususe edendamiseks, arvestades et selle abil on hinnanguliselt võimalik saavutada ligikaudu pool 2020. aasta energiasäästu eesmärgist. Ökodisaini ja energiamärgistuse õigusraamistikul on kaks eesmärki: tagada, et turule tuleb suurema energiatõhususega tooteid (tänu ökodisainile), ning julgustada tarbijaid kasuliku teabe alusel ostma kõige energiatõhusamaid tooteid ja anda neile selleks võimalus (energiamärgistuse abil). Seeläbi vähendab kõnealune raamistik tarbijate ja ettevõtjate energiatarbimist ja sellest tulenevalt omakorda nende energia- ja kommunaalteenuste arveid. Raamistik kaitseb samuti siseturgu ja aitab vältida ettevõtjatele ja tarbijatele erinevatest riiklikest nõuetest tekkivaid ebavajalikke kulusid.

2020. aastaks peaks selle raamistiku alusel hinnanguliselt säästetama primaarenergiat ligikaudu 175 miljonit naftaekvivalenttonni aastas, mis on rohkem kui Itaalia iga-aastane primaarenergia tarbimine. Tarbijad säästavad seeläbi energiaarvetelt 490 eurot majapidamise kohta aastas. Lisaks sellele annab see poliitika aastas hinnanguliselt ligikaudu 55 miljardit eurot lisatulu tööstus-, hulgimüügi- ja jaemüügisektorile, millest osa võib tekitada asjaomastes sektorites kuni 800 000 otsest täiendavat töökohta. Seeläbi panustab see samuti energiajulgeolekusse, vähendades energia importimist ELi igal aastal 1,3 miljardi barreli nafta ekvivalendi võrra ning vähendades CO2-heiteid igal aastal 320 miljoni tonni võrra 2 .

Energianõudluse vähendamine on üks energialiidu raamstrateegia viiest mõõtmest 3 . Ambitsioonikas ja tõhus ökodisaini ja energiamärgistuse poliitika jääb hädavajalikuks, et aidata saavutada prioriteete, mille komisjon on energialiidule kehtestanud, ning see aitab saavutada kliimapoliitika eesmärke, milles lepiti kokku Pariisis 2015. aasta detsembris toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul.

Ökodisaini tööplaan panustab komisjoni uude ringmajanduse algatusse 4 , millega edendatakse toodete ja materjalide kogu olelusringi hõlmavate meetmete komplekti abil üleminekut ringlevamale majandusele ELis. Üha enam on vaja suurendada ressursitõhusust ELis ja sellest on saanud poliitiline prioriteet. Selles valdkonnas on võtmetähtsusega tootedisain, kuna see võib avaldada märkimisväärset mõju toote kogu olelusringi vältel, näiteks muutes toote vastupidavamaks, kergemini parandatavaks, korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks. Ökodisaini direktiiv hõlmab juba praegu kogu olulist keskkonnamõju toodete olelusringi vältel, aga seni on keskendutud energiatõhususe parandamisele. Tulevikus peaks ökodisain panustama märksa suuremal määral ringmajandusse, näiteks tegeledes süstemaatilisemalt selliste materjalitõhususe küsimustega nagu vastupidavus ja ringlussevõetavus.

Käesolevas tööplaanis kehtestatakse komisjoni töö prioriteedid ökodisaini ja energiamärgistuse raamistikus aastateks 2016–2019. Tuginedes esimese kahe tööplaani alusel tehtud tööle, esitatakse uues tööplaanis kehtivate tootepõhiste meetmetega seotud käigus olevad tööd ja tulevased läbivaatamised, selles määratakse (uuringute, sidusrühmadega konsulteerimise ja mõjuhindamise abil) kindlaks täpsemalt uuritavad täiendavad tooterühmad, millele tuginetakse ökodisaini ja/või energiamärgistuse nõudeid käsitlevates võimalikes komisjoni ettepanekutes, ning selles kehtestatakse viis, kuidas ökodisain aitab paremini kaasa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele. Ühiselt võivad ökodisaini tööplaani alusel uute toodete jaoks võetud uued meetmed ning olemasolevate meetmete läbivaatamised tekitada 2030. aastal hinnangulise iga-aastase primaarenergia säästu kokku rohkem kui 600 TWh (ehk 50 miljonit naftaekvivalenttonni). See on võrreldav Rootsi iga-aastase primaarenergia tarbimisega ja see on võrdväärne CO2-heite vähendamisega ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastal.

2.    Ökodisaini tööplaani roll

Nii ökodisaini kui ka energiamärgistuse direktiiv on raamdirektiivid. Nendega on kehtestatud tingimused ja kriteeriumid rakendusmeetmete võtmiseks, millega kehtestatakse siduvad nõuded igale tooterühmale 5 . Kõnealuse raamistiku põhjal uuritavate tooterühmade prioriteedid määratakse kindlaks korrapäraste tööplaanide alusel, nagu on ette nähtud ökodisaini direktiivi artikli 16 lõikes 1, milles on kehtestatud, et komisjon avaldab tööplaani, mis sisaldab järgneva kolme aasta jaoks energiaga seotud tooterühmade mittetäieliku loetelu, mida käsitatakse ettevalmistavate uuringute tegemisel ja lõpuks rakendusmeetmete kehtestamisel esmatähtsatena.

Käesolev uus tööplaan tugineb tööle, mis on alates 2005. aasta keskpaigast tehtud 2005. aasta ökodisaini direktiivi 6 artikli 16 lõikes 2 loetletud tooterühmade valdkonnas (üleminekuperiood), ning esimesele kahele tööplaanile ajavahemikuks 2009–2011 7 ja 2012–2014 8 .

3.    Ülevaade olukorrast

3.1.    Võetud rakendusmeetmed

Osutatud töö prioriseerimise tulemusena algatas komisjon ettevalmistavad uuringud, mille tulemuseks on 28 ökodisaini määruse, 16 energiamärgistuse delegeeritud määruse ning 3 tunnustatud vabatahtliku kokkuleppe vastuvõtmine.

Lisaks sellele võeti nende tooterühmade jaoks kasutusele ligikaudu 40 standardimismandaati. Ökodisaini määrusi toetavate kehtivate harmoneeritud standardite loetelu on saadaval Europa veebisaidil 9 .

3.2.    Käimasolev töö

Käesoleva tööplaani kasutuselevõtu ajal on veel käimas ja erinevas arenguetapis töö mitme kindlaksmääratud prioriteetse tooterühmaga. Allpool tabelis on esitatud ülevaade käimasolevast tööst ja samuti eeldatavatest säästudest, kui vastavad andmed on kättesaadavad 10 .

Koos käesoleva tööplaaniga võtab komisjon järgmised meetmed, mis võimaldavad 2030. aastal säästa hinnanguliselt rohkem kui 100 Twh primaarenergiat aastas:

õhukütteseadmete ja jahutusseadmete ökodisaini meede 11 ,

ökodisaini 12 ja energiamärgistuse 13 meede tootekatsete parandamiseks ning petmise võimaluste vähendamiseks kontrollimisel kasutatavate hälvete kohta,

eneseregulatsiooni soovitus 14 , milles esitatakse suuniseid tööstusharu toetamiseks, kui regulatsiooni alternatiivina kasutatakse vabatahtlikke kokkuleppeid.

Töö jätkub ka muude meetmetega, mille kohta on esitatud teave järgmises tabelis.

Meede

Praegune seis    

Eeldatav primaarenergia sääst 2030. aastal 15 (olemasolu korral; TWh aastas)

Kaubanduses kasutatavad külmutusseadmed

Nõuandefoorum toimus 2. juulil 2014.

Mõju hindamine on lõpetatud.

48

Kompressorid

Nõuandefoorum toimus 29. septembril 2014.

Mõju hindamine on pooleli.

5

Aknad

Nõuandefoorum toimus 30. septembril 2015.

Mõju hindamine on pooleli.

40

(Ainult energiamärgistuse nõuded)

Tööpingid ja keevitusseadmed

Nõuandefoorum toimus 6. mail 2014.

Mõju hindamine on pooleli.

9

(Vabatahtlik kokkulepe metallitööpinkide kohta; määrus keevitusseadmete kohta)

Tööstuslikud pesumasinad, kuivatid ja nõudepesumasinad

Nõuandefoorum toimus 29. novembril 2013.

Standardimistöö on pooleli.

4

Ettevõtete serverid, andmesalvestid ja lisaseadmed

Ettevalmistav uuring lõppes 2015. aasta augustis.

Kuni 43 täielike tootenõuete puhul.

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Veega seotud tooted

Ettevalmistav uuring lõppes 2014. aasta detsembris (veel avaldamata).

Kuni 70 (ja 1900 Mm3 võetud veest) 2025. aastal; kuni 17 (ja 700 Mm3 võetud veest) 2030. aastal.

(Ainult energiamärgistuse nõuded)

Arukad seadmed

Ettevalmistav uuring on pooleli.

Valgustuse juhtsüsteemid / valgustussüsteemid

Ettevalmistav uuring on pooleli.

Tööstus- ja laboriahjud

Nõuandefoorum toimus 16. mail 2014. Praeguse seisuga ei tehta ettepanekuid ökodisaini/energiamärgistuse määruste kohta (*)

Toitekaablid

Praeguse seisuga ei tehta ettepanekuid ökodisaini/energiamärgistuse määruste kohta (*)

Aurukatlad

Praeguse seisuga ei tehta ettepanekuid ökodisaini/energiamärgistuse määruste kohta (*)

(*) Ettevalmistavate uuringute tulemusest nähtus, et ökodisain ja energiamärgistus ei olnud kõige ajakohasemad regulatiivsed variandid nende toodete energiatõhususega tegelemiseks ning teised õigusaktid rakendasid juba vähemalt osaliselt olemasolevat energiasäästupotentsiaali.

3.3.    Läbivaatamised

Enamik siiani vastu võetud ökodisaini ja energiamärgistuse rakendusmeetmetest sisaldavad läbivaatamisklausleid, mida tuleb hakata täitma tulevatel aastatel. Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõtlik ülevaade 2019. aastani ja 2019. aastal läbivaadatavatest määrustest koos märkega energiasäästupotentsiaali ja ressursside säästmise potentsiaali olulisuse kohta, kui vastavad andmed on kättesaadavad.

Kõnealuste läbivaatamiste raames uurib komisjon, kuidas on kehtivate meetmete läbivaatamise ajal võimalik hinnata ja arvesse võtta ringmajandusega seotud aspekte, näiteks ressursitõhusust, parandatavust, ringlussevõetavust ja vastupidavust.

Meede

Praegune seis

Eeldatav primaarenergia sääst 2030. aastal (kui vastavad andmed on kättesaadavad; TWh aastas)

Televiisorid (läbivaatamine) ja elektroonilised kuvarid

Nõuandefoorum toimus 10. detsembril 2014.

Talitustevaheline konsultatsioon on lõpetatud.

WTO teavitamismenetlus on pooleli.

83

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Välised toiteallikad

Nõuandefoorum toimus 29. aprillil 2015. Kavatsetakse viia vastavusse USA uute eeskirjadega.

6

Elektrimootorid

Läbivaatamisuuring lõpetati 2014. aasta juulis.

Mõju hindamine on pooleli.

75

Ventilaatorid

Läbivaatamisuuring lõpetati 2015. aasta märtsis.

Mõju hindamine on pooleli.

25

Valgustustooted

Läbivaatamisuuring lõpetati 2015. aasta detsembris.

Mõju hindamine on pooleli.

125

Kodumajapidamistes kasutavad külmikud ja sügavkülmikud

Läbivaatamine on pooleli.

13

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Nõudepesumasinad ja pesumasinad, sealhulgas pesumasin-kuivatid

Läbivaatamine on pooleli.

11

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimine oote- ja väljalülitatud seisundis

Läbivaatamine on pooleli.

Veepumbad

Läbivaatamine on pooleli.

Veesoojendid ja kuumaveesalvestid

Teatud nõuded vaadatakse läbi 2016. aasta septembriks.

Tolmuimejad

Konkreetsed vastupidavusnõuded vaadatakse läbi 2016. aasta septembriks.

Arvutid ja serverarvutid

Läbivaatamine on pooleli.

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Ringluspumbad

Läbivaatamine on pooleli.

Kliimaseadmed ja olmeventilaatorid

Vaadatakse läbi 2017. aasta aprilliks.

Trafod

Vaadatakse läbi 2017. aasta juuniks.

Trummelkuivatid

Vaadatakse läbi 2017. aasta maiks/novembriks.

Märkimisväärsed ressursside säästmise võimalused.

Tolmuimejad

Vaadatakse läbi 2018. aasta augustiks.

Tahkekütusekatlad

Kolmanda isiku sertifitseerimise konkreetsed nõuded vaadatakse läbi 2018. aasta augustiks.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmed

Kolmanda isiku sertifitseerimise konkreetsed nõuded vaadatakse läbi 2018. aasta augustiks.

Kütteseadmed ja veesoojendid

Vaadatakse läbi 2018. aasta septembriks.

Kohtkütteseadmed

Vaadatakse läbi 2019. aasta jaanuariks.

Ventilatsiooniseadmed

Vaadatakse läbi 2019. aasta detsembriks.

4.    Aastate 2016–2019 tööplaani uute tooterühmade soovituslik loend

Käesolevat tööplaani koostades algatas komisjon uuringu, et määrata kindlaks mis tahes täiendavad energiamõjuga tooterühmad, millel oli märkimisväärne energiasäästupotentsiaal ja mida ei olnud lisatud üleminekuperioodi ega eelmistesse tööplaanidesse. Käesoleva tööplaani projektiga hakati seejärel uuesti tegelema, võttes arvesse ringmajanduse tegevuskava.

Uuringu raames hinnati arvuliselt iga tooterühma üldise energiatõhususe parandamisest saadavat energiasäästupotentsiaali. Lisaks sellele tehti ökodisaini direktiivis nimetatud muu keskkonnamõju kvalitatiivne hindamine ringmajanduse seisukohast 16 ning hinnati, millisel määral on kõnealune keskkonnamõju praegu reguleeritud. Uuringu erinevate ülesannete lõpparuanded on saadaval vastaval veebisaidil 17 .

Komisjon konsulteeris nõuandefoorumiga, nagu on nõutud ökodisaini direktiivi artiklis 18, et võtta käesoleva tööplaani ja tooterühmade soovitusliku loendi koostamisel arvesse liikmesriikide esindajate ja sidusrühmade märkusi 18 .

Uuringuga kindlaks määratud ülejäänud energiamõjuga toodete energiasäästupotentsiaal on teatud toodete puhul väiksem kui eelmistes tööplaanides kindlaks määratud toodete puhul. Seetõttu algatab komisjon paralleelselt olemasolevate määruste läbivaatamisega sihtotsatarbelised uuringud eespool nimetatud uuringu nende toodete kohta, millel on kõige suurem energiasäästupotentsiaal:

hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid,

elektrilised veekeedunõud,

elektrikätekuivatid,

liftid,

päiksepaneelid ja vaheldid,

külmutuskonteinerid,

kõrgsurvepuhastid 19 .

Eespool nimetatud kindlaksmääratud tooterühmade kohta korraldatakse ettevalmistavad uuringud, milles kontrollitakse üksikasjalikumalt keskkonnaalast arengupotentsiaali, sealhulgas 5. punktis esitatud ringmajandusega seotud aspekte, ning mille käigus määratletakse edasiste mõjuhinnangute raames poliitikavariantide kindlaksmääramiseks kasutatavad elemendid.

Kui komisjon koostab võimalikke rakendusmeetmeid, millega kehtestatakse ökodisaini või energiamärgistuse nõuded eespool nimetatud energiamõjuga toodetele, siis kehtivad komisjonile direktiivi artikli 15 lõikes 5 kehtestatud kriteeriumid. Lisaks sellele tuleb olla hoolikas, et vältida mis tahes võimalikku kattumist neile toodetele juba kehtivate olemasolevate ELi määrustega. Täpsemalt ei pakuta hoone automaatika- ja juhtimissüsteemide jaoks välja ühtegi ökodisaini meedet, kui ollakse seisukohal, et hoonete energiasäästupotentsiaali saab paremini rakendada hoonete energiatõhususe direktiivis ja/või energiatõhususe direktiivis muudatuste tegemise teel. Põhjendamatu reguleerimise vältimiseks ei pakuta välja ökodisaini meedet, kui suur osa liftide energiasäästupotentsiaalist on juba hõlmatud liftide komponente käsitlevate teiste ökodisaini määrustega, näiteks elektrimootoreid käsitleva määrusega.

Võttes arvesse IKT-toodete eripära, tehakse ettepanek käsitleda neid eraldi (mitte koos eespool nimetatud tooterühmadega), võttes samuti täiel määral arvesse nende ringmajanduse potentsiaali, mis on eriti asjakohane mobiil-/nutitelefonide puhul.

IKT-toodete puhul on osutunud väga keeruliseks hinnata usaldusväärselt nende energiasäästupotentsiaali, võttes arvesse ebakindlust tulevaste turusuundumuste suhtes. Lisaks sellele on IKT-toodete kiiresti arenevate sektorite puhul tekkinud küsimusi, kas ökodisaini/energiamärgistuse protsess (mis võtab keskmiselt ligikaudu neli aastat) on sobilik energia- ja ressursitõhususe miinimumkriteeriumide kindlaksmääramiseks. Samal ajal pole teatud elektroonikatooterühmade puhul (näiteks kujutise reprodutseerimise seadmed, mängukonsoolid ja multifunktsionaalsed digimuundurid) regulatiivsete meetmete alternatiividena tunnustatud vabatahtlikud kokkulepped alati osutunud ökodisaini eesmärkide saavutamisel kiiremaks. Samuti tuleb enne selle aegumist 2018. aastal vaadata läbi ELi ja USA vaheline Energy Stari leping, millega mõlemad jurisdiktsioonid kehtestasid samad vabatahtlikud energiatõhususe nõuded kontoriseadmetele. Viimaks on vaja põhjalikult arvesse võtta toodete suuremat ühenduvust – nii kodus kui ka tööstuses – ja arukate seadmete laialdast kasutuselevõttu ning nende mõju kogu süsteemi tõhususele.

Seda arvesse võttes algatab komisjon järgmiste IKT-toodete põhjalikuma hindamise, et kaasata need vajaduse korral ökodisaini tööplaani:

lüüsid (kodu võrguseadmed),

mobiil-/nutitelefonid,

tugijaamad.

See võimaldab määrata kindlaks parima poliitilise lähenemisviisi nende energiatõhususe parandamiseks ning ringmajanduse laialdasemaks kasutuselevõtuks. Infoekraane ja traadita laadimisseadmeid hakatakse käsitlema nende tööde raames, mis on käigus vastavalt televiisorite ja väliste toiteallikate ökodisaini kehtivate rakendusmeetmete läbivaatamise valdkonnas.

5.    Panus ringmajandusse

Võimalus toodet ja selle komponente ning materjale parandada, ümbertöödelda või ringlusse võtta oleneb suurel määral toote esialgsest disainist. Seetõttu on ülioluline, et neid aspekte võetaks arvesse võimalike ökodisaini rakendusmeetmete uurimisel. Seni on keskendutud toodete energiatõhususe parandamisele, kuigi ressursitõhususe nõuded on kuulunud direktiivi alates selle esmakordsest vastuvõtmisest 2005. aastal ja need kehtestati teatud tooterühmadele näiteks veekasutust ja vastupidavust käsitlevate kriteeriumidega.

Käesoleva uue tööplaaniga uurib komisjon võimalust kehtestada tootepõhisemad ja/või horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades nagu vastupidavus (näiteks toote või selle kriitiliste komponentide minimaalne kasutusaeg), parandatavus (näiteks varuosade kättesaadavus, parandamisjuhendid ja parandamisteave), ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain (näiteks teatud komponentide kerge eemaldamise võimalus), teave (näiteks plastosade märgistus) ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus (näiteks sobimatu plasti kasutamise vältimine), kasvuhoonegaasid ja muud heited ning võimalust määrata täpsemalt kindlaks teaduslik alus ökodisaini direktiivi nõuetele vastavate asjakohaste kriteeriumide väljatöötamiseks. Seda tehakse nii 4. punktis kindlaks määratud uute tooterühmade puhul kui ka 3. punktis loetletud kehtivate tootepõhiste meetmete tulevaste läbivaatamiste puhul, võttes arvesse välja pakutud meetmete hinnangulist kasu ja kulu ning direktiivi II lisa, mille kohaselt tuleb toodete keskkonnatoime parandamiseks kehtestatavate nõuete puhul vältida toote jõudluse ja tarbijale kasulikkuse olulisel määral vähendamist. Lisaks sellele peavad mis tahes nõuded olema tõendatavad ja teostatavad.

Eelkõige tuleks süstemaatilisemalt uurida tooteid käsitlevate määruste materjalitõhususe nõuete koostamisel esinevaid olukorra parandamise võimalusi. Selleks töötab komisjon välja ökodisaini ringmajanduse vahendi, näiteks uute tooterühmade jaoks ressursi- ja materjalitõhususe aspektide kaasamise ning olemasolevate rakendusmeetmete läbivaatamise suuniste kujul. Kõnealuse vahendi abil tuuakse põhjalikule analüüsile tuginedes konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas kõnealuseid aspekte saaks võtta arvesse tootepõhistes või horisontaalsetes nõuetes.

Komisjon parandab samuti metodoloogilist alust nii uute kui ka läbivaatamisele kuuluvate tooteid käsitlevate määruste materjalitõhususe nõuete süstemaatilisemaks kasutuselevõtuks. Selleks on võetud kasutusele materjalitõhususe aspekte käsitlev standardimistaotlus Euroopa standardiorganisatsioonile 20 . Kõnealune taotlus hõlmab peamiselt järgmisi aspekte:

toote kasutusaja pikendamine,

võimalus korduskasutada toodete komponente või võtta ringlusse toodete materjale nende olelusringi lõpus,

korduskasutatud komponentide ja/või ringlussevõetud materjalide kasutamine toodetes.

Osutatud standardimistaotluse alusel koostatavad standardid on oma olemuselt üldised ja aitavad töötada välja tootepõhised ja/või horisontaalsed standardid, mis toetaks materjalitõhususe aspektide, näiteks parandatavuse ja ringlussevõetavuse kohta tulevikus kehtestatavaid nõudeid.

Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa ka toote keskkonnajalajälje valdkonnas pooleliolevad tööd.

6.    Turujärelevalve ja rahvusvaheline koostöö

Hinnanguliselt 10–25 % turul olevatest toodetest ei vasta ökodisaini ja energiamärgistuse nõuetele. Seetõttu läheb kaduma ligikaudu 10 % ette nähtud energiasäästust. Absoluutarvudes vastab see ligikaudu 17 miljonile naftaekvivalenttonnile primaarenergiale aastas. See on samuti eksitav tarbijatele, kelle energiaarved on suuremad. Liikmesriigid vastutavad turujärelevalve eest ja kuigi täitmistegevus on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud, tuleb teha veel palju, et vähendada nõuetele mittevastavate toodete arvu ELi turul.

Täitmise parandamiseks hõlbustab komisjon juba praegu ökodisaini ja energiamärgistuse halduskoostöö rühmade kaudu koostööd riiklike turujärelevalveasutuste vahel. Lisaks sellele toetab komisjon sihtotstarbelisi ühiseid seireprojekte, näiteks ELi rahastatud projekti „EEpliant“, ja teeb seda ka tulevikus. Jõustamist parandavad ka punktis 3.2 nimetatud komisjoni määrused kontrollimisel kasutatavate hälvete kohta ning samuti komisjoni ettepanek energiamärgistust käsitleva määruse kohta, mille teemal toimuvad praegu institutsioonidevahelised läbirääkimised 21 .

Euroopa Liit on toodete energiatõhususe miinimumnõuete ja energiamärgistuse väljatöötamise valdkonnas maailmas juhtival kohal. Paljud riigid väljaspool ELi kasutavad sarnaseid lähenemisviise ning Euroopa Liidu määrustel ja märgiste A–G kujundusel on rahvusvaheline mõju. Lisaks sellele on ELil oluline osa rahvusvahelises standardimistegevuses.    Need jõupingutused on olulised Euroopa ettevõtjatele, kuna need toetavad ülemaailmseid ühtsemaid võrdseid tingimusi, vähendavad nõuete täitmisega seotud kulusid ja loovad võimalusi välisriikides.

Seetõttu jätkab komisjon teiste jurisdiktsioonide kaasamist, et saavutada suurem ülemaailmne lähenemine standardite, katsemeetodite ja võimaluse korral miinimumnõuete valdkonnas, näiteks rahvusvahelise standardimise, konkreetseid tooteid käsitlevate kokkulepete või kahepoolsete kaubanduskokkulepete abil.



7.    Väljavaated

Komisjon kavatseb eelolevatel aastatel töötada järgmiste prioriteetidega:

(1)viia lõpule käimasolev regulatiivne töö eelmistes tööplaanides kindlaks määratud toodetega,

(2)vaadata läbi 3. punktis kindlaks määratud kehtivad meetmed,

(3)alustada 4. punktis kindlaks määratud tooterühmade ettevalmistavaid uuringuid,

(4)suurendada ökodisaini direktiivi panust ringlevama majanduse saavutamisse,

(5)hõlbustada liikmeriikidevahelist tõhustatud koostööd turujärelevalve valdkonnas kehtivate määruste parema täitmise saavutamiseks,

(6)tugevdada koostööd rahvusvaheliste partneritega, et hõlbustada katse- ja mõõtmismeetodite ning võimaluse korral energiatõhususe miinimumnõuete täiendavat lähenemist.

(1)

2020. aasta kliima- ja energiastrateegia: KOM(2010) 639 (lõplik); 2030. aasta kliima- ja energiastrateegia: COM(2014) 15 final.

(2)

Ökodisaini mõjuarvestuse uuring, VHK, 2014.

(3)

COM(2015) 80 final.

(4)

ELi ringmajanduse loomise tegevuskava COM(2015) 614/2, mis võeti vastu 2. detsembril 2015.

(5)

Kehtivate rakendusmeetmete ülevaade vt:  https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/list_of_enegy_labelling_measures.pdf  

https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/list_of_ecodesign_measures.pdf

(6)

ELT L 191, 22.7.2005, lk 29–58.

(7)

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse 2009–2011. aasta tööplaan ökodisaini direktiivi raames (KOM/2008/0660 (lõplik)).

(8)

  http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sustainable-business/documents/eco-design/working-plan/files/comm-swd-2012-434-ecodesign_en.pdf  

(9)

  http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/mandates/  

(10)

Kooskõlas ökodisaini tooterühmade kehtiva mõjuhinnangu tavaga eeldatakse üldist kogu Euroopa Liitu hõlmavat elektrijaamade energiatootmise muundamise kasutegurit 40 % (s.o iga 1 miljoni naftaekvivalenttonni toodetud elektri kohta, mille kohta esitatakse lõpptarbijale arve, vajatakse 2,5 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kütust [gaas, nafta, kivisüsi jne]).

(11)

Komisjoni määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega. [C(2016) 7769 final]

(12)

Komisjoni määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009, (EÜ) nr 642/2009, (EÜ) nr 643/2009, (EL) nr 1015/2010, (EL) nr 1016/2010, (EL) nr 327/2011, (EL) nr 206/2012, (EL) nr 547/2011, (EL) nr 932/2012, (EL) nr 617/2013, (EL) nr 666/2013, (EL) nr 813/2013, (EL) nr 814/2013, (EL) nr 66/2014, (EL) nr 548/2014, (EL) nr 1253/2014, (EL) 2015/1095, (EL) 2015/1185, (EL) 2015/1188, (EL) 2015/1189 ja (EL) 2016/XXX [C(2016) 7769 final] kontrollimisel kasutatavate lubatud hälvete osas. [C(2016) 7767 final]

(13)

Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013, (EL) nr 812/2013, (EL) nr 65/2014, (EL) nr 1254/2014, (EL) 2015/1094, (EL) 2015/1186 ja (EL) 2015/1187 kontrollimisel lubatud hälvete kasutamise osas. [C(2016) 7765 final]

(14)

Komisjoni soovitus, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt koostatud suuniseid tööstusharu eneseregulatsioonimeetmete kohta. [C(2016) 7770 final]

(15)

V.a veega seotud tooted, mille kohta lisatakse nii 2025. kui ka 2030. aasta säästu näitajad.

(16)  Sealhulgas veetarbimine kasutusetapis, tarbekaubad (nt detergendid), kriitilise tähtsusega toorainete, leegiaeglustite, plastifikaatorite (ftalaatide) või teiste toksiliste ainete olemasolu, fluoritud kasvuhoonegaaside olemasolu, kiirgus, ohutus (kütuse leke, vibratsioon jne), tervis (hügieen, müratasemed jne), vastupidavus (korduskasutatavus, ajakohastatavus, parandatavus jne), olelusringi lõpp (ringlussevõetavus, ringlusmaterjal) ning otseheited õhku, vette ja pinnasesse.
(17)

Vaata: http://www.ecodesign-wp3.eu/documents  

(18)

Ökodisaini nõuandefoorum, mis toimus 28. oktoobril 2015.

(19)

Olemasolevatest poliitikavariantidest jäetakse alles eeldatavasti ainult energiamärgistus, kuna energiasäästupotentsiaal ei näi õigustavat ökodisaini varianti.

(20)

Komisjoni otsus C(2015) 9096, mis võeti vastu 17. detsembril 2015.

(21)

COM(2015) 341 final.

Top