EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005DC0206

Communication from the Commission to the Council on European policies concerning youth - Addressing the concerns of young people in Europe - implementing the European Youth Pact and promoting active citizenship - Communication from Mr. Figel’ in association with Mr. Špidla {SEC (2005) 693}

52005DC0206




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 30.5.2005

KOM(2005) 206 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Euroopa noorsoopoliitika küsimuses Euroopa noorte probleemide lahendamine –Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine {SEC(2005)693}

Teatise esitanud hr Figelkoostöös hr Špidlaga

1. SISSEJUHATUS

Euroopa tulevik sõltub üha enam võimest soodustada laste- ja noortesõbralikku ühiskonna arengut. Euroopa noortepakti vastuvõtmine Euroopa Ülemkogu poolt 2005. aasta kevadel,[1] mis on osaks majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud muudetud Lissaboni strateegiast, on kindlaks märgiks, et noorte ühiskonda ja tööellu integreerimine ning nende potentsiaali ulatuslikum kasutamine on olulised, kindlustamaks Euroopa püsivat majanduskasvu.

Kõnealune algatus tõstab esile noorte osatähtsust Lissaboni strateegia põhivaldkondades, eriti Euroopa tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse strateegiates ja hariduse ja koolituse tööprogrammis 2010, ning kutsub üles tagama algatuste järjepidevust.

Pakti vastuvõtmine langeb kokku "Euroopa noorte uue tõuke"[2] 2001. aasta valge raamatu (mida on edasi arendatud nõukogu 2002. aasta juuni resolutsioonis)[3] rakendamise esimese tsükli lõppemisega. Sellega loodi Euroopa noorsoovaldkonna koostööraamistik, mis aitab edendada noorte aktiivset kodanikutunnet, kasutades selleks avatud koordineerimist ning arvestades noorte vajadustega ka teistes poliitikavaldkondades.

Rohkem kui kunagi varem vajab Euroopa noorte osalust kõiki hõlmava ühiskonna ülesehituses. Algatuse edu sõltub kõikide poolte osalusest ning eelkõige noorteorganisatsioonidest, piirkondlikest ja kohalikest ametivõimudest ning sotsiaalpartneritest.

Teatises:

- selgitatakse, kuidas pakti rakendada,

- määratakse kindlaks noorsoovaldkonna avatud koordineerimise prioriteedid,

- käsitletakse noorte mõõdet teistes poliitikavaldkondades,

- loetletakse asjakohased Euroopa programmid ja

- uuritakse võimalusi noorte edasiseks kaasamiseks poliitilisse protsessi.

2. N OORED LISSABONI MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE PARTNERLUSES

2.1. KONTEKST

Kavandades Euroopa noortepakti, tõid Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ning Rootsi riigi- ja valitsusjuhid esile neli peamist probleemi:

- noorte haavatavus,

- vajadus arendada vananevas ühiskonnas põlvkondadevahelist solidaarsust,

- vajadus kindlustada noorte tulevikku läbi hariduse ja koolituse,

- vajadus tagada kõikide noori puudutavate poliitikavaldkondade suurem sidusus.

See analüüs langeb kokku valge raamatu omaga. Seoses majandusliku ja soatsiaalkultuurilise survega on noorte olemus muutumas. Noored jõuavad erinevatele astmetele oma elus hiljem ning käänulisemaid teid pidi kui varasemad põlvkonnad.

Valmistades ette Lissaboni strateegia vahearuannet, võttis Euroopa Ülemkogu arvesse demograafiliste tegurite tähtsust Euroopa tuleviku kujundamisel.

Demograafilisi muutusi käsitlev komisjoni roheline raamat[4] toob välja asjaolu, et langev sündimus ja pikenev eluiga on kaasa toonud järsud muutused Euroopa rahvaarvus ja rahvastiku vanuselises struktuuris. Noorte osakaal vanuses 15–24 langeb aastatel 2005–2050 veerandi võrra – 12,6%lt 9,7%le, samal ajal kui 65-aastaste ja vanemate vanusegrupp kasvab 16,4%lt 29,9%ni.[5] Roheline raamat juhib tähelepanu nende muutuste mõjule Euroopale ning eriti noortele. Uus sotsiaalmeetmete kava aastaiks 2005–2010[6] võtab samuti arvesse põlvkondadevahelise lähenemise olulisust.

Noorte tööturule tulek on keeruline, tööpuudus on noorte hulgas kaks korda suurem Euroopa üldistest näitajatest (alla 25-aastastest on töötuid 17,9%, üle 25-aastastest 7,7%)[7]. Ka vaesusrisk on noorte hulgas tunduvalt kõrgem (19% 16–24-aastastest, võrreldes 12%ga 25–64-aastastest).[8]

Noortel on oluline osa Lissaboni tööhõive, majanduskasvu ning säästva arengu eesmärkide saavutamisel, kuna nemad on tuleviku tööjõu, teadussuutlikkuse, uuenduste ja ettevõtluse allikaks. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid juhul, kui noored on varustatud vajalike teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida saab omandada asjakohase kõrgekvaliteedilise hariduse ning koolituse kaudu. Seda ei saa tagada, kõrvaldamata niisuguseid takistusi nagu vaesuses üleskasvamine ja sotsiaalne tõrjutus. Tegeleda tuleb ka soolise ebavõrdsuse küsimustega: noorte naiste hulgas on tööpuudus ja vaesusrisk kõrgem kui noorte meeste hulgas, samas jätavad noored mehed sagedamini kooli pooleli.

2.2. Euroopa noortepakt

Arvestades eeltoodut, jõudis Euroopa Ülemkogu kooskõlas komisjoni strateegiliste eesmärkidega 2005–2009. aastaks[9] järeldusele, et noori peaksid toetama mitmed muudetud Lissaboni strateegiasse integreeritud poliitikasuunad ja meetmed, ning võttis vastu pakti, mis sisaldab kolme tegevuskava (vt. 1. lisa):

- tööhõive, integratsioon ja sotsiaalse toimetuleku parandamine,

- haridus, koolitus ja liikuvus,

- töö- ja pereelu ühendamine.

Nendes valdkondades vajalikud tegevused tuleb määrata kindlaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse strateegiates ning samuti hariduse ja koolituse tööprogrammis 2010. Noorte kaasamine Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerlusse ei tingi uute struktuuride loomist. Noortele suunatud meetmete tugevdamisega aitab pakt suurendada Lissaboni strateegia mõju.

Siseriiklike Lissaboni reformiprogrammide tutvustamisel 2005. aasta sügisel lähtuvad liikmesriigid komisjoni poolt aprillis 2005 ette pandud „Majanduskasvu ja tööhõive ühtsetest suunistest“[10] (ühendatud majanduse ja tööhõive alased suunised) (2. lisa).

Pakti rakendamise järelevalve on osaks Lissaboni strateegia aruandlusest. Komisjoni iga-aastane Lissaboni arenguaruanne lähtub liikmesriikide igasügisestest siseriiklikest Lissaboni reformiprogrammi arenguaruannetest. Aruande vaatavad läbi vastavad nõukogu koosseisud ning seda arutatakse kevadisel Euroopa Ülemkogul.

Ühenduse tasandil on komisjon välja kuulutanud ühenduse Lissaboni programmi, mille eesmärgiks on täita 2005. aasta kevade Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud Lissaboni vahearuande prioriteete.

Järgmised punktid toovad esile ühtsete suuniste ja ühenduse eelseisva Lissaboni programmi aspektid, mis on pakti seisukohast olulised.

2.2.1. Noorte tööhõive, integratsiooni ja sotsiaalse toimetuleku parandamise meetmed.

Kavandatud tööhõivesuunised aastateks 2005–2008, mis moodustavad osa ühtsetest suunistest, on Euroopa tööhõivestrateegia tuumaks ning neil on keskne roll liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimisel. Need keskenduvad tööhõivepoliitika osale paremate töökohtade loomises ning neis määratakse kindlaks kolm põhilist prioriteeti:

- tuua enam inimesi tööturule ja hoida neid seal ning ajakohastada sotsiaalse turvalisuse süsteeme;

- parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööjõuturu paindlikkust;

- suurendada hariduse ja oskuste parandamise kaudu investeeringuid inimkapitali.

Noorte jaoks on olulised eelkõige järgmised suunised:

- töö elutsüklimeetodi edendamine (see sisaldab muuhulgas uuendatud püüet noorte tööturule toomiseks ja tööpuuduse vähendamiseks ning otsustavaid meetmeid soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives ja palkades);

- tööotsijatele ja vähekindlustatud inimestele tööturul võrdsete võimaluste tagamine;

- tööjõuturu vajadustele vastamise parandamine;

- inimkapitali investeeringute parandamine ja laiendamine;

- haridus- ja koolitussüsteemide uute konkurentsinõuetega vastavusse viimine.

Liikmesriigid saavad vajalike meetmete rakendamiseks rahalist toetust Euroopa struktuurifondidelt, eriti Euroopa Sotsiaalfondilt. Liikmesriike julgustatakse kasutama ka Euroopa Investeerimispanga poolt pakutud vahendeid.

Tööhõivealase vastastikuse õppe programm, mis edendab heade kogemuste vahetamist liikmesriikides, keskendub muuhulgas noorte tööhõivele 2005. aastal. Komisjon jätkab pingutusi, kindlustamaks EÜ tööhõives vanuselist diskrimineerimist keelustavate õigusaktide[11] täielikku ülevõtmist ja rakendamist.

Nagu sotsiaalmeetmete kava käsitlevas teatises[12] välja kuulutatud, hõlmab sotsiaalse kaasatuse strateegia ka noorte mõõdet ning arvestab nõukogu resolutsiooni noorte sotsiaalse integratsiooni kohta[13]. Tõenäoliselt pööratakse peatähelepanu vähimkindlustatud noorte olukorra parandamisele, laste vaesuse kaotamisele ja koolist väljalangemise vältimise alastele algatustele. Vähekindlustatud noorte sotsiaalse integratsiooni uuring keskendub tööjõuturu integratsioonile, noorte iseseisvusele ja aktiivsele osalusele ühiskondlikus elus.

Komisjon tervitab ja julgustab sotsiaalpartnerite soovi sotsiaalse dialoogi raames toimuva ühistegevuse kaudu algatusele kaasa aidata.[14]

Tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse meetmed

( Liikmesriigid edendavad noorte tööhõivet, et näiteks

- vähendada tööpuudust noorte hulgas,

- avada võimalusi töö leidmiseks,

- töötada välja individuaalsed tegevusplaanid, pakkuda abi töö otsimisel, juhendamist ja koolitust.

( Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on noored prioriteediks 2005. aasta tööhõivealase vastastikuse õppe programmis.

( Kasutades sotsiaalse kaasatuse strateegiat, parandavad komisjon ja liikmesriigid vähimkindlustatud noorte olukorda.

( Komisjon algatab 2005. aastal vähimkindlustatud noorte sotsiaalse integratsiooni uuringu.

2.2.2. Hariduse, koolituse ja liikuvuse meetmed

Kavandatud ühtsed suunised rõhutavad Euroopa vajadust parandada ja suurendada investeeringuid inimkapitali ning kohandada haridus- ja koolitussüsteeme vastavalt uuenenud konkurentsi nõuetele. Prioriteetideks on muu hulgas koolist väljalangevuse vähendamine, kutse-, kesk- ja kõrgemale haridusele (sealhulgas töö käigus toimuvale väljaõppele ja ettevõtluskoolitusele) juurdepääsu avardamine, haridustunnistuste süsteemi läbipaistvamaks muutmine ning huvi-ja vabahariduse tunnustamine

Eeltoodu on prioriteediks hariduse ja koolituse tööprogrammis 2010, mis aitab kaasa Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerluse hariduse ja koolituse aspektide rakendamisele ning lisandub Lissaboni uude juhtimistsüklisse. Suunised rõhutavad kokkulepitud Euroopa vahendite kasutamise olulisust rahvuslike haridus- ja koolitusreformide toetamises.

Osana tööprogrammist 2010 hõlmab 2005. aasta rühmaõppe tegevuskava noortele olulisi valdkondi:

- koolist väljalangenute, kooli lõpetanute ja kirjaoskuse võrdlusnäitajate saavutamine;

- peamiste pädevuste raamistiku rakendamine riiklikul tasandil;

- suureneva arvu kõrgkoolilõpetajate võrdlusnäitajate saavutamine matemaatika, loodusteaduste ja tehnika erialadel, eriti vähendades soolist ebavõrdsust ning võttes arvesse seost alg- ja keskharidusega.

Komisjoni 2005. aasta ettepanek nõukogu ja Euroopa Parlamendi peamisi pädevusi käsitlevaks soovituseks rõhutab nende tähtsust väiksemate võimalustega noorte jaoks.

Komisjon esitab 2006. aastal Euroopa kvalifikatsioonisüsteemi projekti eesmärgiga ühtlustada kvalifikatsioonisüsteemid ja -raamistikud kõikjal Euroopas. See oleks seotud ainepunktide ülekande ja kvaliteedi tagamise korra, Euroopa ühiste huvi- ja vabahariduse tunnustamise põhimõtete ning Europassiga (Euroopa diplomite, tunnistuste ja pädevuste läbipaistvuse ühisraamistik) ning need toetaksid seda.

Luuakse spetsiaalne noortetöö tunnustamise vahend perspektiiviga liita „Noortepass“ Europassiga. Katseetapp algab 2006. aastal.

Tööprogrammi teiseks oluliseks eesmärgiks on parandada võõrkeelteoskust, mis on vajalik, et üha enam noori eurooplasi osaleks teadmistepõhises ühiskonnas ning Euroopa ja ülemaailmses liikuvuses.

Võttes arvesse, et majandustegevus on üha enam liikumas teadus- ja tehnoloogiapõhiste protsesside suunas, on juurdepääs teadus- ning info- ja sidetehnoloogiaharidusele noortele eriti vajalik.

Komisjon võtab 2005. aastal vastu ettevõtlushariduse ja -õppe alase teatise, rõhutades ettevõtlusoskuste ja põhiliste eluks vajalike oskuste seost noorte jaoks. Komisjoni ettevõtluse tegevuskava edendab ettevõtlusalaseid hoiakuid noorte hulgas.

Haridus- ja koolitusmeetmed

( Liikmesriigid võtavad tarvitusele meetmed, et näiteks:

- vähendada koolist väljalangejate arvu,

parandada juurdepääsu kutseharidusele ja -koolitusele (sealhulgas töö käigus toimuvale väljaõppele ja ettevõtluskoolitusele),

- luua tunnistuste ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist toetav ning huvi- ja vabaharidust tunnustav raamistik.

( Liikmesriigid rakendavad Europassi otsust.

( Komisjon võtab 2005. aastal vastu ettevõtlushariduse alase teatise

( Komisjon esitab 2006. aastal ettepaneku Euroopa kvalifikatsioonisüsteemi raamistiku kohta.

( Komisjon võtab 2006. aastal vastu peamisi pädevusi käsitleva soovituse.

( Komisjon ja liikmesriigid alustavad 2006. aastal Noortepassi väljatöötamist

Kavandatud ühtsed suunised kutsuvad liikmesriike üles lisama läbipaistvust ja teavet tööhõive ja koolitusvõimaluste kohta eesmärgiga lihtsustada liikuvust, mis on osa tööhõiveteenuste ajakohastamisest. Euroopa töötajate vaba liikumise aastal 2006 kavandatakse spetsiaalseid tööturule tulevatele noortele mõeldud algatusi. Alates 2007. aastast keskendub komisjoni ja liikmesriikide oskuste ja liikuvuse tegevuskava järelevalve noorte võimaluste parandamisele tööturul suurema liikuvuse abil. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral tõhustama vaba liikumist takistavate asjaolude kõrvaldamist, nagu on märgitud komisjoni aruandes[15] üliõpilaste, koolitusel viibivate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate ühendusesisest vaba liikumist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse[16] rakendamise kohta.

Noorte liikuvuse toetuseks Euroopas on komisjon esitanud tõhusamaid noortele, üliõpilastele ja vabatahtlikele suunatud programme, et avardada ja lihtsustada võimalusi tööks Euroopa vabatahtlikus teenistuses (EVS). Infoportaalid EURES (Euroopa tööalase liikuvuse portaal) ja PLOTEUS (Euroopa õppimisvõimaluste portaal) arvestavad enam noorte vajadustega ning komisjon esitab uuringu tulemusel soovitused Euroopa noorte liikuvuskaardi võimaluste laiendamiseks. Komisjon toetab liikuvuse alaste heade kogemuste vahetust. Heaks näiteks on siin Prantsusmaa algatus „Jobs d’été“, mida võib pärast esialgsete tulemuste hindamist laiendada kõikjale Euroopasse.

Liikuvuse edendamise meetmed

( Liikmesriike kutsutakse üles lisama läbipaistvust ja teavet välismaal töötamise ja õppimise lihtsustamiseks.

( Euroopa töötajate vaba liikumise aastal 2006 võetakse kasutusele noortele suunatud erimeetmed.

( Komisjon arendab edasi selliseid vahendeid nagu EURES ja PLOTEUS, et parandada noorte võimalusi välismaal õppimiseks ja töötamiseks.

( Komisjon esitab 2005. aastal Euroopa noorte liikuvuskaarti puudutavad soovitused.

( Komisjon arutab 2006. aastal algatuse „Jobs d’été“ laiendamise võimalusi.

( 2007. aastal rakendavad komisjon ja liikmesriigid Euroopa vabatahtliku teenistuse uusi vorme.

( Alates 2007. aastast rakendatakse oskuste ja liikuvuse tegevusplaani täiendusena noorte geograafilise ja tööalase liikuvuse parandamise meetmeid.

2.2.3. Töö- ja pereelu ühendamine meetmed

Ühtsed suunised kutsuvad liikmesriike üles võtma tarvitusele meetmeid töö- ja pereelu ühendamise lihtsustamiseks. Suurem tasakaal töö- ja perekonnaelus aitab lahendada rahvastiku vananemise ja eriti madala sündivusega seotud probleeme. Siia kuulub lapsehoidmisteenuse võimaldamine ning teiste ülalpeetavate eest hoolitsemine. Erilist tähelepanu pööratakse uute peresõbralike töökorraldusvormide väljatöötamisele. Töö- ja isikliku elu ühendamine on noorte naiste ja meeste soolise võrdsuse edendamise lahenduseks.

Lähtudes Euroopa demograafilisi muutusi käsitlevast rohelisest raamatust, on komisjon algatanud konsultatsiooni eesmärgiga määrata kindlaks Euroopa ja riiklikul tasandil järgitavad või tugevdatavad meetmed.

Töö- ja pereelu ühendamise meetmed

( Liikmesriigid tagavad kergemini kättesaadava, sobiva hinnaga kvaliteetse lapsehoidmisteenuse ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemise võimaluse.

( Komisjoni poolt toetatuna töötavad liikmesriigid välja uued töökorraldusvormid (paindlik tööaeg, kaugtöö, rasedus- ja lapsehoolduspuhkus jne).

( Komisjon korraldab 2005. aastal konsultatsioonid demograafiliste muutuste mõjust ja võimalikest meetmetest.

3. NOORTE KODANIKUAKTIIVSUS

Avatud koordineerimismeetodi keskmes on noorte kodanikuaktiivsus. Noori käsitlev valge raamat märkis suurenevat lõhet noorte ja ühiskonna vahel. Osaluse, teabe, vabatahtliku tegevuse ja noorte probleemidest arusaamise parandamiseks võttis komisjon 2003. ja 2004. aastal vastu 14 ühist eesmärki (vt 3. lisa)[17].

Oma 2004. aasta oktoobri teatises[18] hindas komisjon positiivselt Euroopa tasandil rakendatud meetmeid, rõhutades ühiste eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmete rakendamise vajadust riiklikul tasandil.

2005. aasta lõpuks peavad liikmesriigid esitama aruande osaluse ja teabe alaste eesmärkide täitmise kohta. 2006. aastal järgnevad sellele aruanded vabatahtliku tegevuse ja noorteprobleemidest parema arusaamise kohta. Komisjon saadab kõikide nende kohta nõukogule asjakohase arenguaruande.

Noorte osalus ja teave, vabatahtlik tegevus ning parem arusaamine noorteprobleemidest on terve ühiskonna ülesehitamise aluseks. Kuna nõukogu võttis ühised eesmärgid vastu alles hiljuti, on nende rakendamine liikmesriikides äsja alanud ning peaks olema liikmesriikide noorte avatud koordinatsioonimeetodi kohase tegevuse keskmes. Komisjon on arvamusel, et seniseid prioriteete peaks säilitama ja tugevdama.

Jätkuvalt tuleks rõhutada suuremat osalust kohalikul tasandil esindusdemokraatia raames ning enam toetada osaluseks vajalike teadmiste omandamist. Suurendada tuleb nii teabele juurdepääsu, kvaliteetse teabe osakaalu kui noorte osalust teabe ettevalmistamises ja levitamises.

Endiselt on päevakorras EL noorte vabatahtliku tegevuse laiendamise kui noorte osaluse ja isiksuse arengu vahendi poliitiline eesmärk. Jätkuvalt tõstetakse esile vabatahtlike panust ühiskonda, selle olulisust näitavad hiljutised looduskatastroofid ja nendest mõjutatud piirkondade pikaajaliste taastustööde vajadus.

Pakti ja selle järelevalve tulemusena Lissaboni juhtimistsüklis peaks Lissaboni mehhanismide abil saavutatama erinevates valdkondades noorteprobleemidest parem arusaamine, eelkõige noorte tööhõives, kaasatuses, ettevõtluses, liikuvuses ja noortetöö tunnustamises. Nende valdkondade uurimistulemuste parem kasutamine peaks tõhustama tõenditel põhinevate meetmete rakendamist.

Noorte kodanikuaktiivsuse tugevdamise meetmed

( Komisjon kinnitab noorte kodanikuaktiivsuse prioriteedid (osalus, teave, vabatahtlik tegevus).

( Parem arusaamine valdkondadest nagu noorte tööhõive, kaasatus, ettevõtlus, liikuvus ja noortetöö tunnustamine, mis tuleneb pakti lülitamisest Lissaboni juhtimistsüklisse.

4. NOORTE MÕÕTME KAASAMINE TEISTESSE POLIITIKAVALDKONDADESSE

Kuigi noortega seotud küsimused on olulised enamikus Euroopa tasandi poliitikavaldkondades, soovitab komisjon keskenduda Euroopa noortepakti poliitikavaldkondadele.

Noortele on olulised järgmised poliitikavaldkonnad:

Komisjon jätkab rassismi ja ksenofoobia vastu suunatud tegevust noorte tasandil. Kogu ELi hõlmavat kampaaniat „Mitmekesisuse eest – diskrimineerimise vastu“[19] on alates 2005. aastast laiendatud noortele, see toetab noorte aktiivset osalemist ja aitab tõsta teadlikkust ühenduse diskrimineerimisvastast võitlust käsitlevatest õigusaktidest ja poliitikast.

Komisjon pöörab tähelepanu noorte tervisele, näiteks toitumise, ülekaalulisuse, alkoholi ja narkootikumide tarbimise probleemidele, ning tervislike eluviiside edendamise strateegiatele. 2006. aaastaks on kavandatud Euroopa laste ja noorte tervise algatus.

Kuuenda teadustöö raamprogrammi alusel viiakse läbi Euroopa noorte hoiakute, elustiili ja osalusvormide uuring. Seitsmenda teadustöö raamprogrammi alusel tehtav uuring võiks keskenduda mõjule, mida avaldab noorte osalus esindusdemokraatias ja vabatahtlikus tegevuses.

Komisjon algatab avaliku konsultatsiooni, et leida meetmeid, mida ühendus peaks rakendama spordi (võttes arvesse spordi hariduslikku ja ühiskondlikku rolli) ja noorte elustiili valdkonnas.

Noorte osa rõhutavad meetmed teistes poliitikavaldkondades

( Alates 2005. aastast toetab komisjon noorte osalust kampaanias „Mitmekesisuse eest – diskrimineerimise vastu“.

( 2006. aastal töötab komisjon välja Euroopa laste ja noorte tervete eluviiside toetamise algatuse.

( 2005. aastal algatab komisjon avaliku konsultatsiooni spordi küsimuses eesmärgiga tõsta spordi hariduslikku ja ühiskondlikku rolli noorte hulgas.

5. MEETMEID TOETAVAD PROGRAMMID

- Noortele suunatud meetmetega peaksid kaasnema programmid, mis toetavad noorte aktiivseteks kodanikeks saamise projekte, mille eesmärgiks on aidata noortel arendada oma oskusi. Selliseid projekte tuleb välja töötada nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui Euroopa tasandil.

- Selliseid projekte toetavad (vt. 4. lisa):

- Euroopa Sotsiaalfond

- Euroopa Regionaalarengu Fond

- Maaelu Arendamise Fond

- programmid „Noored“ ja „Aktiivsed noored“

- Elukestva õppe programm

- „Kodanikud Euroopale“

- Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

- Marie Curie programm

- Euroopa teadushariduse algatus

6. NOORTE OSALUS

Noori käsitlev valge raamat pakub välja noorte nõustamise meetodi eesmärgiga toetada noorte ja neid ühendavate organisatsioonide osalust.

Euroopa Ülemkogu toonitas, et pakti edukus sõltub kõigi osalejate koostööst, eelkõige noorteorganisatsioonidest ning piirkondlikest ja kohalikest võimudest ja sotsiaalpartneritest. Meetmete arengut ja järgnevat rakendamist, mis on vajalikud algatuse elluviimiseks riikliku Lissaboni reformiprogrammi raames, tuleb arutada noorte ja neid ühendavate organisatsioonidega. Kuigi iga liikmesriik otsustab ise, kuidas noori kaasata, peaks riiklike noortenõukogude arvamust arvesse võtma.

Komisjonil on kavas korraldada noorsoopoliitika alane konsultatsioon noortega ja Euroopa noortefoorumiga. Konsultatsiooni kulminatsiooniks on 2005. aastal peetav Noorte Suurkogu. Ettevalmistuseks korraldab komisjon laiaulatusliku Interneti-põhise konsultatsiooni ja kutsub liikmesriike üles pidama riikliku tasandi arutelusid. Suurkogu jätkuna kavatseb komisjon korraldada iga-aastasi noorte ja volinike kohtumisi.

Mainitud otsedialoog noortega ei asenda ühiskondlikku dialoogi, vaid on selle oluliseks täienduseks. See viiakse ühtsesse süsteemi komisjoni teiste konsultatsioonialgatustega, mille sihiks on eelkõige toetada Lissaboni eesmärkide omakstunnistamist kodanikuühiskonna poolt.

Noorte nõustamise meetmed

( Liikmesriigid arutavad noortega pakti meetmeid hiljemalt 2005. aasta sügisel.

( Komisjon korraldab 2005. aastal Interneti-põhise konsultatsiooni noortele.

( Komisjon korraldab 2005. aastal Noorte Suurkogu ja sellele järgnevalt iga-aastaseid kohtumisi noortega

7. JÄRELDUSED

Euroopa noortepakti vastuvõtmine on avatud koordineerimismeetodi kaudu toetanud noortes kodanikuaktiivsuse väljakujunemist, integreerides noorte probleemid Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive partnerlust toetavasse poliitikasse. Esimest korda saab Euroopa Liit rakendada tõeliselt terviklikku poliitilist lähenemist noortele. Sujuva poliitilise lähenemise rakendamiseks tuleb:

- Liikmesriigid peavad koostöös noortega Lissaboni reformiprogrammi raames välja töötama riiklikul tasandil pakti rakendamiseks vajalikud meetmed.

- Komisjon võtab kooskõlas eelseisva ühenduse Lissaboni programmiga käesolevas teatises nimetatud valdkondades tarvitusele Euroopa tasandi meetmed.

- Komisjon leiab, et avatud koordineerimismeetodi prioriteete noortesektoris tuleb tunnustada ja tugevdada.

- Komisjon jätkab noortemõõtme lisamist teistesse olulistesse poliitikavaldkondadesse.

- Komisjon rõhutab finantsperspektiivide raames programmide tähtsust, mis soodustavad noorte elukestvat õpet, liikuvust, ettevõtlust ja kodanikutunnet.

- Kõikide käesolevas teatises esitatud meetmete rakendamiseks on ülimalt oluline noorte ja noorteorganisatsioonide kaasamine ning arutelud nendega.

Komisjon kutsub nõukogu üles siinseid järeldusi heaks kiitma. Komisjon esitab selle teatise Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

ANNEXES

Communication from the Commission to the Council

on European policies concerning youth

Addressing the concerns of young people in Europe – implementing the European Youth Pact and promoting active citizenship

Annex 1

The European Youth Pact

Annex 2

Extracts from the Commission proposal for integrated guidelines 2005-2008 reflecting European Council action lines for the European Youth Pact

Annex 3

Common objectives in the framework of the open method of coordination in the youth field

Annex 4

Community programmes relevant to youth policy

ANNEX 1

European Youth Pact

(Annex 1 of Presidency Conclusions of the European Council, Brussels, 22 and 23.3.2005 (7619/05))

Against the background of Europe's ageing population, the European Council sees a need for young Europeans to benefit from a set of policies and measures forming a fully integrated part of the Lisbon Strategy. The Youth Pact aims to improve the education, training, mobility, vocational integration and social inclusion of young Europeans, while facilitating the reconciliation of working life and family life. The Pact should ensure the overall consistency of initiatives in these areas and provide the starting point for strong, ongoing mobilisation on behalf of young people. Its success depends on the involvement of all parties concerned, first and foremost national, regional and local youth organisations as well as the European Youth Forum, regional and local authorities and the social partners.

The European Council calls on the Union and Member States, each within the limits of its own powers and in particular under the European employment strategy and under the social inclusion strategy, to draw upon the following lines of action:

Employment, integration and social advancement

- specifically monitoring policies for the sustained integration of young people into the labour market, in the context of the mutual learning programme on employment;

- endeavouring to increase employment of young people;

- giving priority under national social inclusion policy to improving the situation of the most vulnerable young people, particularly those in poverty, and to initiatives to prevent educational failure;

- inviting employers and businesses to display social responsibility in the area of vocational integration of young people;

- encouraging young people to develop entrepreneurship and promoting the emergence of young entrepreneurs.

Education, training and mobility

- ensuring that knowledge matches the needs of a knowledge-based economy and, to this end, encouraging the development of a common set of core skills; in this context, concentrating primarily on the problem of drop-outs from the school system;

- expanding the scope for students to undertake a period of study in another Member State;

- encouraging mobility of young people by removing obstacles for trainees, volunteers and workers and for their families; for researchers, stepping up ongoing initiatives under the Marie Curie programme;

- developing, between Member States, closer cooperation on transparency and comparability of occupational qualifications and recognition of non-formal and informal education.

Reconciliation of working life and family life

- promoting the reconciliation of working life and family life by sharing the responsibility between partners, particularly by expanding the child care network and developing innovative forms of work organisation;

- considering child-friendly policies, in the light of discussions on the Commission Green Paper on demographic change.

ANNEX 2

Extracts from the Commission proposal for integrated guidelines 2005-2008 reflecting European Council action lines for the European Youth Pact

(From Commission Communication on the Integrated Guidelines for Growth and Jobs(2005-2008), COM(2005) 141, 12.4.2005)

Microeconomic reforms

Guideline - Promote a more entrepreneurial culture & create a supportive environment for SMEs

- Member States should reinforce entrepreneurship education and training

Guideline – Increase and improve investment in R&D

- Member States should further develop the mix of measures to foster business R&D through, amongst others, ensuring a sufficient supply of qualified researchers by attracting more students into scientific, technical and engineering disciplines and enhancing the career development and the transnational and intersectoral mobility of researchers

Employment guidelines

1 Attract and retain more people in employment and modernise social protection systems

Guideline – Promote a lifecycle approach to work

- Renewed endeavour to build employment pathways for young people

- Reduce youth employment

- Eliminate gender gaps in employment, unemployment and pay

- Better reconciliation between work and private life

- Provision of childcare facilities

Guideline - Ensure inclusive labour markets for job-seekers and disadvantaged people

- Early identification of needs

- Job search assistance, guidance and training as part of personalised action plans

- Provision of social services necessary to support labour market inclusion of disadvantaged people

Guideline - Improve matching of labour market needs through

- Modernisation and strengthening of labour market institutions, notably of employment services

- Greater transparency of employment and training opportunities at national and European level to facilitate mobility across Europe

2. Improve adaptability of workers and enterprises and the flexibility of labour markets

Guideline – Ensure employment-friendly wage and other labour cost developments

- Reviewing the structure and level of non-wage labour costs and their impact on employment, especially for the low-paid and those entering for the first time the labour market

3. Increase investment in human capital through better education and skills

Guideline - Expand and improve investment in human capital

- Significantly reduce the number of pupils leaving school early

- Increased access to initial vocational, secondary and higher education including apprenticeships and entrepreneurship training

Guideline - Adapt education and training systems in response to new competence requirements

- Better identification of occupational needs and key competences, and anticipation of future skill requirements

- Broadening the supply of education and training tools

- Developing frameworks to support the transparency of qualifications, their effective recognition and the validation of non-formal and informal learning

- Ensuring the attractiveness, openness and high quality standards of education and training systems

ANNEX 3

14 OBJECTIVES FOR YOUTH COMMITMENT

(From Council Resolutions of 25.11.2003 and 15.11.2004)

Participation[20]

To develop participation by young people, by introducing and supporting action to encourage them to exercise their citizenship actively and by enhancing their effective participation in democratic life:

1. Increase the participation by young people in the civic life of their community

2. Increase participation by young people in the system of representative democracy

3. Greater support for various forms of learning to participate

Information[21]

To develop information for young people, by improving access for young people to information in order to increase their participation in public life and facilitate the realisation of their potential as active, responsible citizens:

4. Improve access for young people to information services

5. Increase provision of quality information

6. Increase participation by young people in youth information, for example, in the preparation and dissemination of information

Voluntary activities of young people[22]

With a view to enhancing active citizenship and solidarity of young people, voluntary activities should be developed, facilitated, promoted and recognised at all levels:

7. Encourage the development of voluntary activities of young people with the aim of enhancing awareness of the existing possibilities, enlarging their scope and improving their quality

8. Make it easier for young people to carry out voluntary activities by removing existing obstacles

9. Promote voluntary activities with a view to reinforcing young people’s solidarity and engagement as responsible citizens

10. Recognise voluntary activities of young people with a view to acknowledging the value of their personal skills thus acquired and their engagement for society and the role that voluntary activities play in terms of facilitating the transition from education to work and adult life

Greater understanding and knowledge of youth[23]

For timely, efficient and sustainable policy making, it is important to encourage the development of a coherent, relevant and qualitative knowledge area in the youth field in Europe and to anticipate future needs, through exchange, dialogue and networks:

11. Identify – including at local and regional level – existing knowledge in priority areas of the youth field namely, participation, information and voluntary activities and implement measures to supplement, update and facilitate access to it

12. In a second stage identify – including at local and regional level – existing knowledge in further priority areas of interest to the youth field such as autonomy, non-formal learning, the fight against discrimination, education & training, employment, entrepreneurship, creativity, transition from education to employment, social inclusion and health, and implement measures to supplement, update and facilitate access to it

13. Ensure quality, comparability and relevance of knowledge in the youth field by using appropriate methods and tools

14. Facilitate and promote exchange, dialogue and networks to ensure visibility of knowledge in the youth field and anticipate future needs.

ANNEX 4

COMMUNITY PROGRAMMES RELEVANT TO YOUTH POLICY

- The European Social Fund supports projects targeting young people, in the areas of employment, training and social inclusion.

- The community programmes financed by the European Regional Development Fund cover fields of development in which projects intended for young people can be supported, for example, education and training, university research, entrepreneurship, health, culture, urban regeneration.

- Under the Rural Development Regulation (EC) N° 1257/1999 young farmers can benefit from several measures: support for the initial setting-up of their business, increased aid rates for further investments in their agricultural holdings and the acquisition of the necessary skills and know-how through the training measure. These tools are also included in the proposal for a Council regulation on rural development for the next programming period (COM (2004) 490 final).

- The Youth and proposed Youth in Action programme will contribute both to the Pact, in particular regarding mobility, non-formal learning and youth entrepreneurship, and to the active citizenship of young people.

- The Integrated Lifelong Learning Programme has set ambitious new targets for participation in European education and training programmes (Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci), and thus is a major instrument for implementing the Pact.

- The Citizens in Europe programme will give citizens, including young people, the opportunity to interact and experience cultural diversity, forging a European identity, and improving mutual understanding.

- The Competitiveness and Innovation Framework Programme will promote youth entrepreneurship.

- The Marie Curie Programme and the underlying integrated policy to make European more attractive to researchers support initiatives for training, mobility and career development of researchers, including at the early stage of their careers, and encourage interest among young people in science and technology as well as in a career in research.

- The European Science Education Initiative seeks to stimulate young people’s interest in science at the primary and secondary level by helping teachers to access and use best practice, science demonstrations and learning objects.

- The Commission supports activities specifically aimed at the inclusion of disadvantaged groups – including young people with a handicap, different ethnic groups, young women, and young people from disadvantaged or outlying and remote regions – in the processes that lead to careers in science.

- The revised Sustainable Development Strategy will pay attention to education for sustainable development.

[1] 22–23.3.2005 Euroopa Ülemkogu Brüsseli istungjärgu eesistuja otsused, 1. lisa 1 (7619/05)

[2] 4 KOM(2001) 681.

[3] EÜT C 168, 13.7.2002.

[4] KOM(2005) 94.

[5] Eurostati 2004. aasta andmetel põhinev rahvastikuprognoos, alusversioon.

[6] KOM(2005) 33.

[7] KOM(2005) 94.

[8] sealsamas.

[9] KOM(2005) 12.

[10] KOM(2005) 141.

[11] Direktiiv 2000/78/EÜ, 27.11.2004; EÜT L 303, 2.12.2000.

[12] KOM(2005) 33.

[13] Nõukogu resolutsioon 9601/04, 28.5.2004.

[14] ETUC, CEEP ja UNICE/UEAPME ettepanekud, 22.3.2005.

[15] KOM(2004) 21.

[16] 2 EÜT L 215, 9.8.2001.

[17] ELT C 295, 5.12.2003.

Nõukogu resolutsioonid 13996/04 ja 13997/04, 15.11.2004.

[18] KOM(2004) 694.

[19] Komisjoni diskrimineerimise tõkestamise tegevuskava poolt toetatud viie-aastane üle-euroopaline teabekampaania. www.stop-discrimination.info

[20] Council Resolution of 25.11.2003 on common objectives for participation by and information for young people (OJ C 295, 5.12.2003).

[21] Ditto.

[22] Council Resolution of 15.11.2004 on common objectives for voluntary activities for young people (13996/04 JEUN 89).

[23] Council Resolution of 15.11.2004 on common objectives for a greater understanding and knowledge of youth (13997/04 JEUN 90).

Top