(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu määruse (EL) nr 833/2014, (2) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

(2)

Määrusega (EL) nr 833/2014 on jõustatud teatavad nõukogu otsuses 2014/512/ÜVJP (3) sätestatud meetmed.

(3)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2024 vastu otsuse (ÜVJP) 2024/577, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP.

(4)

24. veebruaril 2022 teatas Venemaa Föderatsiooni president sõjalisest operatsioonist Ukrainas ning Venemaa relvajõud alustasid provotseerimata ja põhjendamatut rünnakut Ukraina vastu. See sõjaline agressioon on Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse jõhker rikkumine, samuti rikutakse sellega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, mis on rahvusvahelise õiguse imperatiivne norm, ja ÜRO põhikirja muid põhimõtteid.

(5)

ÜRO Peaassamblee mõistis oma 2. märtsil 2022 vastu võetud resolutsioonis ES-11/1 Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu toime pandud agressiooni, millega rikutakse ÜRO põhikirja artikli 2 lõiget 4, kõige karmimalt hukka. ÜRO Peaassamblee mõistis oma 12. oktoobri 2022. aasta resolutsioonis ES-11/4 (milles peaassamblee osutas ÜRO peasekretäri 29. septembri 2022. aasta avaldusele, milles peasekretär tuletas meelde, et ühe riigi territooriumi annekteerimine teise riigi poolt jõuga ähvardamise või jõu kasutamise tulemusena on ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse rikkumine) hukka ebaseaduslike nn referendumite korraldamise Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning Ukraina Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja piirkondade ebaseadusliku annekteerimise katse nende nn referendumite alusel.

(6)

ÜRO Peaassamblee väljendas oma 15. novembri 2022. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/5 sügavat muret Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni põhjustatud inimohvrite, tsiviilisikute sundrände, taristu ja loodusvarade hävimise, avaliku ja eraomandi kaotuse ning majanduse kokkuvarisemise pärast ning tunnistas, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele kõigi Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas ÜRO põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni eest ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumiste eest, ning kinnitas, et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi rahvusvahelist õigust rikkuvate tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju.

(7)

Samuti kutsus ÜRO Peaassamblee oma 23. veebruari 2023. aasta resolutsioonis A/ES-11/L.7 relvakonflikti osalisi üles täielikult järgima rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi ning nõudis, et Ukraina elutähtsa taristu ründamine ja kõik tahtlikud rünnakud tsiviilobjektide, sealhulgas elamute, koolide ja haiglate vastu, viivitamata lõpetataks.

(8)

Rahvusvaheline Kohus leidis oma 16. märtsi 2022. aasta siduvas määruses ajutiste meetmete võtmise kohta seoses kohtuasjaga, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohast väidetavat genotsiidi (Ukraina vs. Venemaa Föderatsioon) (määruse punktis 60), et „Ukrainal on õigus mitte olla sõjaliste operatsioonide sihtmärk“ ning (määruse punktis 74), et selle õiguse piiramine „võib tekitada korvamatut kahju“. Rahvusvaheline Kohus lisas, et iga sõjaline operatsioon, eelkõige nii ulatuslik sõjaline operatsioon kui see, mida Venemaa Föderatsioon Ukraina territooriumil läbi viib, põhjustab vältimatult inimohvreid, vaimset ja kehalist kahju ning varalist ja keskkonnakahju (4). Rahvusvaheline Kohus andis Venemaa Föderatsioonile korralduse 24. veebruaril 2022 Ukraina territooriumil alustatud sõjalised operatsioonid peatada.

(9)

Euroopa Ülemkogu kordas oma 14. ja 15. detsembri 2023. aasta järeldustes, et mõistab resoluutselt hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu, mis on ilmne ÜRO põhikirja rikkumine, ning kinnitas taas, et liit toetab vankumatult Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning tema võõrandamatut õigust kaitsta end Venemaa agressiooni vastu.

(10)

Kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega hõlmab toetus ka abi elanikkonnale, riikidele ja piirkondadele, kes seisavad silmitsi selliste inimtegevusest tingitud katastroofidega nagu see, mille Venemaa agressioonisõda on põhjustanud Ukrainale ja sealsele elanikkonnale.

(11)

Olukorra tõsidust arvesse võttes ja vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning seni, kuni Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku tegevusega rikutakse jätkuvalt rahvusvahelise õiguse imperatiivseid norme, sealhulgas ÜRO põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, või rahvusvahelist humanitaarõigust, on asjakohane jätta jõusse kõik liidu kehtestatud meetmed. Samuti on asjakohane võtta kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega täiendavaid erakorralisi meetmeid, millega toetada Ukrainat ning riigi taastumist ja ülesehitamist, eelkõige tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, säilitada rahu, ennetada konflikte, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja kaitsta tsiviilisikuid ning abistada inimtegevusest tingitud katastroofidega silmitsi seisvat elanikkonda.

(12)

Nõukogu võttis 28. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/335, (5) millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, millega keelati Venemaa Keskpanga reservide ja varade haldamisega seotud tehingud, sealhulgas tehingud mis tahes juriidilise isiku, üksuse või asutusega, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel. 9. märtsil 2022 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2022/395, (6) et lisada sinna sarnane keeld Venemaa riikliku investeerimisfondi Russian National Wealth Fund kohta. See keeld on sätestatud otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1a lõikes 4 ning see kajastub ka määruse (EL) nr 833/2014 artikli 5a lõikes 4. Kõneluste keeldude tulemusel „tõkestatakse“ asjaomased varad, mis on liikmesriikides finantsasutuste valduses.

(13)

Nagu on rõhutatud Euroopa Ülemkogu 26. ja 27. oktoobri 2023. aasta kohtumise järeldustes, on vaja partneritega koordineerides teha otsustavaid edusamme seoses küsimusega, kuidas saaks eraõiguslike üksuste hoitavaid, Venemaa tõkestatud varadest otseselt saadud erakorralisi tulusid suunata Ukraina ning riigi taastumise ja ülesehitamise toetamiseks vastavalt kohaldatavatele lepingulistele kohustustele ning kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega. Euroopa Ülemkogu kutsus oma järeldustes Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja“) ja komisjoni üles kiirendama ettepanekute esitamiseks tehtavat tööd.

(14)

Partneritega koordineerimise osas kordasid G7 juhid 6. detsembri 2023. aasta avalduses vajadust teha otsustavaid edusamme, et vastavalt kohaldatavatele lepingulistele kohustustele ja kooskõlas kohalduva õigusega suunata eraõiguslike üksuste hoitavad, Venemaa tõkestatud riiklikest varadest otseselt saadud erakorralised tulud Ukraina toetamiseks.

(15)

Sellega seoses võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2024/577, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, et täpsustada Venemaa Keskpanga reservide ja varade haldamisega seotud tehingute keeldu ning kehtestada täiendavad meetmed.

(16)

Otsuses (ÜVJP) 2024/577 täpsustatakse, et bilansihalduse tehingud, mis on seotud Venemaa Keskpanga varade ja reservidega, või mis tahes Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel tegutseva juriidilise isiku, üksuse või asutuse, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, varade ja reservidega, ei kuulu 28. veebruarist 2022 kehtiva tehingute keelu kohaldamisalasse. Eelkõige jäävad lubatuks sellised bilansihalduse tehingud, mis on seotud tõkestatud kupongi- või dividendimaksete ning lunastusmaksete ja tähtaeguvate hoiuste tõttu kogunenud sularaha usaldusväärsete investeerimispõhimõtete kohase reinvesteerimisega vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

(17)

Muud tehingud, eelkõige otsesed ja kaudsed ülekanded Venemaa Keskpangale ja selle kasuks, sealhulgas mis tahes juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, ja selle kasuks, peaksid jääma keelatuks.

(18)

Kõnealune muude tehingute keeld tekitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 (7) määratletud ning finantsinstrumentidega arveldamisel ja nende kesksel hoidmisel liidus keskset rolli omavate väärtpaberite keskdepositooriumide bilanssides erakorralise ja ootamatu sularaha kogunemise. Kõnealust sularaha kogunemist põhjustab Venemaa Keskpanga või mis tahes juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, varade ja reservide tõkestamine, kuna kõik põhiosa ja intresside, kupongide, dividendide ja muu väärtpaberitulu maksed Venemaa Keskpangale ja nendele isikutele, üksustele ja asutustele on keelatud.

(19)

Väärtpaberite keskdepositooriumid on teiste finantsasutustega võrreldes eriolukorras, sest väärtpaberite keskdepositooriumide klientide sularahasaldod või koos klientidega hallatavad sularahasaldod kantakse tavaliselt väärtpaberite keskdepositooriumidest välja enne päeva lõppu ega teeni nende klientidele mingit tulu. Piiravate meetmete tõttu kogunevat sularaha, mida väärtpaberite keskdepositooriumid seoses Venemaa Keskpanga või mis tahes juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, varaga hoiavad, tuleb väärtpaberite keskdepositooriumidel ka usaldusväärselt hallata. Selle tulemusena tekivad ootamatud ja erakorralised tulud.

(20)

Käesoleva määrusega hõlmatud ootamatuid ja erakorralisi tulusid ei tule kohaldatavate normide järgi isegi pärast tehingukeelu lõppu Venemaa Keskpangale kättesaadavaks teha, seega need ei ole riigivara. Seetõttu ei kohaldata nende tulude suhtes riigivara kaitset käsitlevaid norme.

(21)

Kuna need ootamatud ja erakorralised tulud tulenevad igal juhul vaid piiravate meetmete, eelkõige otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1a lõikes 4 ja määruse (EL) nr 833/2014 artikli 5a lõikes 4 sätestatud keelu rakendamisest, ei saa väärtpaberite keskdepositooriumid eeldada, et nad saavad nendest põhjendamatut ja kavandamatut majanduslikku kasu. Lähtudes õiguspärasest eesmärgist viia ellu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke, eelkõige tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, säilitada rahu, ennetada konflikte, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja kaitsta tsiviilisikuid ning abistada inimtegevusest tingitud katastroofidega silmitsi seisvat elanikkonda, on asjakohane ja vajalik tagada, et väärtpaberite keskdepositooriumide ootamatu ja erakorraline kasum, mis saadakse ajavahemikul alates käesoleva määruse jõustumisest kuni ajani, mil Venemaa Keskpanga vara ja reserve käsitlevad ajutised piiravad meetmed kaotatakse, läheks Ukraina hüvanguks. Lisaks aitavad käesolevas määruses sätestatud meetmed hoida ära väärtpaberite keskdepositooriumidele liigse koormuse tekitamist. Seega on meetmed täielikult kooskõlas põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste ja -vabadustega ning eelkõige selle artiklitega 17 ja 52, kuna meetmed on õigustatud ja taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

(22)

Seetõttu kehtestati otsusega (ÜVJP) 2024/577 selliste ootamatute ja erakorraliste tulude ja puhaskasumi suhtes täiendavad meetmed, mis on täielikus kooskõlas rahvusvahelise ja liidu õigusega. Need täiendavad meetmed peaksid kajastuma käesolevas määruses. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt tuleks neid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Täiendavate meetmete eesmärk peaks olema lõppkokkuvõttes toetada Ukrainat ning riigi taastumist ja ülesehitamist, eelkõige komisjoni poolt kavandatud tulevase Ukraina rahastu kaudu (8), kooskõlas selle rahastu ja määruse (EL) nr 833/2014 eesmärkidega, piiravate meetmete eesmärgiga ning liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega, sealhulgas eelkõige eesmärgiga säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ning kaitsta tsiviilisikuid ning abistada elanikkonda, riike ja piirkondi, kes seisavad silmitsi selliste inimtegevusest tingitud katastroofidega nagu see, mille Venemaa agressioonisõda on põhjustanud Ukrainale ja selle elanikkonnale.

(23)

Selliste täiendavate meetmete kehtestamine väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes, mille hoitavad Venemaa Keskpanga või mis tahes juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, varade ja reservide summad on väga väikesed, ei oleks põhjendatud. See tekitaks sellistele väärtpaberite keskdepositooriumidele kogutava summa väiksust arvestades ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Täiendavaid meetmeid tuleks seetõttu kohaldada üksnes selliste väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes, kes hoiavad asjaomaseid reserve ja vara koguväärtuses üle 1 miljoni euro.

(24)

Esimese sammuna peaksid väärtpaberite keskdepositooriumid hakkama pidama sellise Venemaa Keskpanga varade ja reservide tõkestamise tõttu koguneva erakorralise sularaha üle eraldi arvestust ja haldama sellist sularaha oma muust tegevusest eraldi, samuti peaksid väärtpaberite keskdepositooriumid hoidma sellise sularaha arvel saadavat tulu eraldi muust tulust.

(25)

Samuti peaks väärtpaberite keskdepositooriumidel olema riikliku õiguse kohast puhaskasumit, mis on saadud pärast seda, kui liikmesriigis kehtiva üldise korra kohaselt on maha arvatud äriühingu tulumaks, keelatud võõrandada – seda aktsionäridele või kolmandatele isikutele nii dividendidena kui ka mis tahes muus vormis jaotamise teel. Kuni põhjenduses 26 osutatud nõukogu otsuse tegemiseni võib Venemaa Keskpanga varade ja reservide hoidmisega seotud riske ja kulusid silmas pidades iga väärtpaberite keskdepositoorium taotleda oma järelevalveasutuselt luba vabastada osa kõnealusest puhaskasumist, et täita kohustuslikke kapitali- ja riskijuhtimisnõudeid.

(26)

Teise sammuna peaks nõukogu saama otsustada, kuidas tuleks kõnealune puhaskasum partneritega koordineerides suunata Ukraina ning riigi taastumise ja ülesehitamise toetamiseks, nii et see oleks kooskõlas kohaldatavate lepinguliste kohustuste ning liidu ja rahvusvahelise õigusega. Sellega seoses peaks nõukogu samuti otsustama, kui suure summa puhaskasumist võiks väärtpaberite keskdepositooriumidel olla võimalik kohustuslike kapitali- ja riskijuhtimisnõuete täitmiseks ning Venemaa Keskpanga varade ja reservide hoidmisega seotud riske ja kulusid silmas pidades ajutiselt kinni pidada. Selleks peaksid kõrge esindaja ja komisjon esitama piisavalt varakult ettepaneku, mis täiendab Ukrainat toetavaid liidu meetmeid. Sellise ettepaneku ettevalmistamisel eeldatakse kõrgelt esindajalt ja komisjonilt konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige Euroopa Keskpangaga.

(27)

Väärtpaberite keskdepositooriumid peaksid esitama komisjonile ja oma riiklikule pädevale asutusele igal aastal aruande Venemaa Keskpanga, sealhulgas mis tahes juriidilise isiku, üksuse või asutuse, kes tegutseb Venemaa Keskpanga nimel või juhiste alusel, nagu Venemaa riiklik investeerimisfond Russian National Wealth Fund, varade ja reservide tõkestamise tulemusel aasta jooksul kogunenud sularaha ja teenitud puhaskasumi kohta ning sellega seoses saadud kogutulu kohta.

(28)

Komisjonil peaks olema õigus võtta rakendusaktidega vastu määrusi, millega kehtestatakse kõnealuste väärtpaberite keskdepositooriumide kontrolli- ja aruandluskohustuste täpne kord. Komisjon peaks selleks konsulteerima riiklike pädevate asutustega.

(29)

Need meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse. Seepärast on vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(30)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 833/2014 vastavalt muuta,