Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32023R0443

    Komisjoni määrus (EL) 2023/443, 8. veebruar 2023, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1151, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2023/843

    ELT L 66, 2.3.2023, p. 1–237 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/443/oj

    2.3.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 66/1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/443,

    8. veebruar 2023,

    millega muudetakse määrust (EL) 2017/1151, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määrusega (EÜ) nr 715/2007 reguleeritakse mootorsõidukite heitega seotud tüübikinnitust. Selle kohaselt peavad uued väikesed sõiduautod ja kommertsveokid vastama teatavatele heite piirnormidele. Kõnealuse määruse rakendamiseks vajalikud tehnilised erisätted on esitatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (2). Arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (3) reguleeritakse mootorsõidukite tüübikinnitust, on asjakohane ühtlustada määruse (EL) 2017/1151 ja määruse (EL) 2018/858 mõisted, et saavutada ühtne arusaam tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides (2).

    (2)

    Sõidukite pardadiagnostikasüsteemi andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevad sätted on määruse (EÜ) nr 715/2007 III peatüki asemel esitatud määruse (EL) 2018/858 XIV peatükis, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2020. Õigusaktide ühtlustamiseks on asjakohane jätta välja määruse (EL) 2017/1151 sätted, mis käsitlevad sellise teabe kättesaadavust.

    (3)

    Alates tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste arvestamise metoodika rakendamisest sõidukite katsetamise nõuetes määrusega (EL) 2016/427, mis võeti üle määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisasse, võib kõiki sõidukeid katsetada ümbritseva õhu madalal temperatuuril. Seetõttu on liigne ja tuleks välja jätta erinõue teabe esitamiseks selle kohta, et lämmastikoksiidide (NOx) saastetõrjeseadmed saavutavad ümbritseva keskkonna temperatuuri – 7 °C korral 400 sekundi jooksul piisavalt kõrge temperatuuri.

    (4)

    Selleks et oleks võimalik jälgida kütuse- ja/või elektrienergiakulu kõikide käesoleva määrusega hõlmatud sõidukitüüpide puhul, tuleks sellise seire nõudeid kohaldada N2-kategooria sõidukite suhtes. See on nimetatud kategooria jaoks uus nõue, mistõttu on asjakohane anda sõidukitootjatele piisavalt aega sellele nõudele vastavuse saavutamiseks.

    (5)

    Selleks et kindlaks teha, kas katsetatud sõiduk töötab põhilise heitekontrollistrateegia (BES) või täiendava heitekontrollistrateegia (AES) järgi, peaks sõidukites olema asjakohane AESi rakendamise näidik, mis teavitab sellest, millal AESi kasutatakse. Seetõttu on sellise näidiku kasutuselevõtuks kõikides uutes sõidukites on vaja asjakohast üleminekuaega.

    (6)

    Tuleks teha kättesaadavaks ametlik dokumentatsioon, mis võimaldab teistel tüübikinnitusasutustel, tehnilistel teenistustel, kolmandatel isikutel, komisjonil või turujärelevalveasutustel mõista, kas AESiga saab seostada suuremaid heitkoguseid, kui teatavatel tingimustel katsetamisel eeldati.

    (7)

    Võttes arvesse, et määrusega (EL) 2018/858 lubatakse kolmandatel isikutel teha kasutusel olevate sõidukite vastavuse (ISC) katseid, tuleb ISC kontrollimist käsitlevaid sätteid kohandada.

    (8)

    ISC kontrollide rakendamist hõlbustab ISC elektrooniline platvorm. Platvormi arendamine näitas, et läbipaistvusnimekirjades on vaja teha teatavaid muudatusi. Läbipaistvusnimekirju tuleks ka ühtlustada, et need sisaldaksid üksnes ISC katseteks vajalikke elemente.

    (9)

    Sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil töötatakse välja tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid käsitlevat ÜRO eeskirja, millega parandatakse tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste kindlaksmääramise metoodika struktuuri ja muid elemente. Neid parandusi ei ole veel ametlikult vastu võetud, kuid kuna need kajastavad uusimaid tehnilisi arenguid, tuleb need lisada määrusesse (EL) 2017/1151.

    (10)

    Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas RDE-menetluses kasutatud PEMSi määra hindamise kohta 2020 (4). ja 2021. (5) aastal kaks läbivaatamisaruannet, mis kajastavad uusimaid teadmisi seoses mobiilsete heitemõõtmissüsteemide toimimisega. Seepärast on asjakohane vähendada PEMSi määra vastavalt kõnealustes aruannetes sisalduvatele parimatele kättesaadavatele teaduslikult põhjendatud teadmistele. PEMSi määra vähendamisega peaksid kaasnema muudatused RDE katse tulemuste arvutamise metoodikas.

    (11)

    Kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP) võeti esmakordselt vastu sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil üldise tehnilise normina nr 15 (6) ja hiljem ÜRO eeskirjana nr 154 (7). ÜRO WLTP-metoodikasse on tehtud teatavaid muudatusi, et võtta arvesse tehnika uusimaid arenguid. Seepärast on asjakohane viia määruses (EL) 2017/1151 sätestatud WLTP metoodika kooskõlla ÜRO eeskirjaga.

    (12)

    ÜRO eeskiri nr 154 hõlmab kahte piirkondlike nõuete kogumit: 1A- ja 1B-taseme jaoks. Kuigi suurem osa selle ÜRO eeskirja nõuetest kehtib nii 1A- kui ka 1B-taseme kohta, on teatavad nõuded mõeldud ühe konkreetse taseme jaoks. ÜRO eeskirja nr 154 kohaldamisel liidus on asjakohased ainult 1A-taseme nõuded, sest ainult see tase põhineb liidus kasutataval neljafaasilisel katsetsüklil (väike, keskmine, suur, eriti suur kiirus).

    (13)

    Käesoleva määruse keerukuse vähendamiseks ja õigusnormide dubleerimise vältimiseks tuleks ÜRO eeskirja nr 154 sätete käesoleva määrusega ülevõtmise asemel lisada määrusesse (EL) 2017/1151 viited sellele ÜRO eeskirjale.

    (14)

    Teadusuuringute Ühiskeskuse soovituste põhjal on asjakohane muuta toodangu vastavuse hindamise katsemenetlust seoses sõidukite süsinikdioksiidi (CO2) heitega, sealhulgas sissetöötamismenetlust, et võimaldada tehnika arengut.

    (15)

    Katsetamise paindlikkuse vähendamiseks tuleks kehtestada mõned erisätted, näiteks sätted, mis käsitlevad arvutusliku hüdrodünaamika modelleerimisvahendite kasutamist ja valideerimist, samuti vabakäigufunktsiooni seadeid veojõustendil.

    (16)

    Võrdlusvahendina tuleks kasutusele võtta täiendav käiguvahetuse arvutusvahend, mille on välja töötanud Teadusuuringute Ühiskeskus.

    (17)

    Saastetõrjeseadmete töökindluse kontrollimise 5. tüüpi katset ja pardadiagnostikaseadme nõudeid on vaja ajakohastada, et võtta arvesse WLTPga seotud muudatusi.

    (18)

    Hiljutistes uuringutes ilmnes märkimisväärne erinevus pistikühendusega hübriidelektrisõidukite tegeliku keskmise CO2 heite ja WLTPga kindlaksmääratud CO2 heite vahel. Tagamaks, et selliste sõidukite kindlaksmääratud CO2 heide vastab juhi tegelikule käitumisele, tuleks läbi vaadata kasulikkustegurid, mida kohaldatakse tüübikinnituse ajal CO2 heite kindlaksmääramiseks. Esimese sammuna tuleks olemasolevate andmete põhjal kindlaks määrata uued kasulikkustegurid. Teise sammuna tuleks need tegurid täiendavalt läbi vaadata, võttes arvesse andmeid, mis on saadud sellistes sõidukites olevatest kütusekulu jälgimise seadmetest ja kogutud kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/392 (8).

    (19)

    Mõned käesolevas muudatusettepanekus esitatud nõuded, näiteks AESi rakendamise näidik, nõuavad sõiduki kohandamist. Seetõttu tuleks need nõuded kehtestada kolmes eri etapis.

    (20)

    Seepärast on asjakohane määrust (EL) 2017/1151 muuta.

    (21)

    Selleks et anda liikmesriikidele, riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda käesoleva määrusega kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata.

    (22)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EL) 2017/1151 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

    a)

    sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (*1) sätestatud mõisteid.

    Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:“;

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“"

    b)

    punkti 1 muudetakse järgmiselt:

    1)

    sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „sõidukitüüp seoses heitkogustega“ – sõidukid, mis:“;

    2)

    punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    ei erine üksteisest kriteeriumide poolest, mille alusel moodustub ÜRO eeskirja nr 154 (*2) punktis 6.3.2 määratletud „interpolatsioonitüüpkond“;

    (*2)  ÜRO eeskiri nr 154: ühtsed sätted, mis käsitlevad kergsõidukite tüübikinnitust seoses normeeritud heitmete, süsinikdioksiidiheite, kütuse- ja/või elektrikulu ning elektrisõiduulatuse mõõtmisega (ELT L 290, 10.11.2022, lk 1).“"

    3)

    punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    kuuluvad samasse „CO2 interpolatsioonivahemikku“ ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punkti 2.3.2 või lisa B8 punkti 4.5.1 tähenduses;“;

    4)

    punkti c teine taane asendatakse järgmisega:

    „—

    heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, madal/kõrge/summaarne rõhk).“;

    c)

    punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2)

    „sõiduki EÜ tüübikinnitus seoses heitkogustega“ – sõidukite ELi tüübikinnitus seoses väljalasketoru heitgaaside, karterigaaside, kütuseaurude ja kütusekuluga;“;

    d)

    punkti 8 muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    substraatide arv ja tüüp, struktuur ja materjal;“;

    b)

    lisatakse järgmine punkt i:

    „i)

    nõuetekohane reaktiiv (vajaduse korral);“;

    e)

    punkt 10 asendatakse järgmisega:

    „10)

    „ühekütuseline gaasisõiduk“ – ühekütuseline sõiduk, mis on peamiselt konstrueeritud pidevalt töötama veeldatud naftagaasil, maagaasil/biometaanil või vesinikkütusel, kuid millel võib hädajuhtumiks või käivitamiseks olla ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi nimimaht ei ületa 15 liitrit;“;

    f)

    punkt 11 asendatakse järgmisega:

    „11)

    „kahekütuseline sõiduk“ – kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud suurema osa ajast töötama ühel kütusel;“;

    g)

    punkt 17 asendatakse järgmisega:

    „17)

    „nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud“ – katsetatava sõiduki vastavus väljavalitud sõidukite vastuvõetavuse kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 1. liites;“;

    h)

    punkt 20 asendatakse järgmisega:

    „20)

    „rike“ – heitkoguseid mõjutava osa või süsteemi tõrge, mille tulemusel ületavad heitkogused ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A esitatud piirnormi, või tõrge, mille korral pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita ÜRO eeskirja nr 154 lisas C5 sätestatud põhilisi seirenõudeid;“;

    i)

    punkt 22 asendatakse järgmisega:

    „22)

    „sõidutsükkel“ – pardadiagnostikaseadme puhul tsükkel, mis hõlmab süüte sisselülitamist, sõidufaasi võimaliku rikke avastamiseks ning süüte väljalülitamist;“;

    j)

    punkt 23 jäetakse välja;

    k)

    lisatakse järgmine punkt 23a:

    „23a)

    „kolmas isik“ – kolmas isik, kes vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/163 (*3) nõuetele;

    (*3)  Komisjoni 7. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/163, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 rakenduseeskirjad seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turujärelevalve funktsionaalsete nõuetega (ELT L 27, 8.2.2022, lk 1).“;"

    l)

    punkt 25 asendatakse järgmisega:

    „25)

    „kahjustatud varu-saastekontrolliseade“ – määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 11 määratletud saastekontrolliseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab ÜRO eeskirja nr 154 lisa C4 liite 1 punkti 1 nõuetele;“.

    2)

    Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kui neid katsetatakse IIIA–VIII, XI, XVI, XX, XXI ja XXII lisas sätestatud katsemenetluste kohaselt. Tootja peab tagama ka etalonkütuste vastavuse IX lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.“;

    b)

    lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

    „Kõigi viidete puhul ÜRO eeskirjale nr 154 kohaldatakse ainult Euroopa Liiduga seotud nõudeid, mida iseloomustab 1A-tase. ÜRO eeskirjas nr 154 sisalduvaid viiteid „piirnormiga heitele“ käsitatakse käesolevas määruses viidetena „saasteainete heitele“.“;

    c)

    lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Käesoleva lõike kohase EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega on vaja läbida heitekatsed sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vastavalt IV lisale ning kütusekulu ja CO2 heite katsed vastavalt XXI lisale.“;

    d)

    lõige 7 asendatakse järgmisega:

    „7.   1. tüüpi katses katsetatakse ühekütuselisi gaasisõidukeid veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaani erinevate koostiste suhtes, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisas B6 saasteainete heite kohta, kusjuures kasuliku võimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.

    Kahekütuselisi gaasisõidukeid katsetatakse bensiini ja veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaaniga. Veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaaniga tehakse katsed veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaani erinevate koostiste suhtes, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisas B6 saasteainete heite kohta, kusjuures kasuliku võimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.“;

    e)

    lõike 10 teine ja viies lõik jäetakse välja;

    f)

    lõike 11 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

    „11.   Tootja peab tagama, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõiduki kogu normaalse kasutusaja jooksul ei ületa lõplikud RDE heitetulemused, mis on kindlaks määratud IIIA lisa kohaselt ja mis tekivad kõnealuse lisa kohaselt tehtud mis tahes 1.a tüüpi katse käigus, NOxi ja tahkete osakeste heite piirnorme.

    Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnituse võib väljastada ainult juhul, kui sõiduk kuulub valideeritud PEMS-katsetüüpkonda vastavalt IIIA lisa punktile 3.3.“.

    3)

    Artikli 4 lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

    „4.   Defektse osaga katsetamisel, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liites 1, peab käivituma pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator.

    Pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator võib selle katse käigus käivituda ka siis, kui heitkoguste tase jääb alla ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A sätestatud pardadiagnostika läviväärtuste.

    5.   Tootja peab tagama, et pardadiagnostikaseade vastab XI lisa 1. liite punktis 1 sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral.

    6.   Tootja peab XI lisa 1. liite punkti 1 kohaselt salvestatavad ja sõiduki pardadiagnostikaseadme kaudu esitatavad toimivusandmed tegema hõlpsasti ja krüpteerimata kujul kättesaadavaks riigi ametiasutustele ja sõltumatutele ettevõtjatele.“.

    4)

    Artiklis 4a asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

    „Tootja tagab, et järgmised M1-, N1- ja N2-kategooria sõidukid on varustatud seadmega, mis määrab sõiduki tööks kasutatud kütuse- ja/või elektrienergiakoguse, säilitab neid andmeid ja teeb need kättesaadavaks:“.

    5)

    Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitkogustega“;

    b)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega.“;

    c)

    lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

    1)

    punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    sädesüütemootoriga sõidukite puhul tootja avaldus selliste töötakti vahelejättude minimaalse protsendimäära kohta töötaktide koguarvust, mille tulemusena tekkivad heitkogused oleksid ületanud ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A esitatud pardadiagnostika läviväärtusi, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 kohaselt tõendamiseks valitud 1. tüüpi katse algusest alates või võiks põhjustada heitgaasikatalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ja seejärel pöördumatu kahjustuse;“;

    2)

    punktid d kuni g asendatakse järgmisega:

    „d)

    tootja deklaratsioon selle kohta, et pardadiagnostikaseade vastab XI lisa 1. liite 1. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral;

    e)

    kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikke tehnilisi kriteeriume ja esitatakse põhjendused iga seirevahendi lugeja ja nimetaja suurendamiseks, mis peab vastama ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punktide 7.2 ja 7.3 nõuetele, ning lugejate, nimetajate ja üldnimetaja deaktiveerimiseks ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punktis 7.7 kirjeldatud olukorras;

    f)

    nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrollisüsteemide, sealhulgas heitekontrolliarvuti ja läbisõidumõõdiku, andmete rikkumise ja omavolilise muutmise, sealhulgas läbisõiduandmete talletamise vältimiseks vastavalt XI ja XVI lisa nõuetele;

    g)

    vajaduse korral ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.8.1 nimetatud üksikasjalikud sõidukitüüpkonna andmed;“;

    d)

    lõike 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Lõike 3 punktide d ja e kohaldamise korral ei anna tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnitust juhul, kui tootja esitatud andmetest ei piisa XI lisa 1. liite 1. punkti nõuete täitmiseks.

    Kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude puhul kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punkte 7.2, 7.3 ja 7.7.“;

    e)

    lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

    „I lisa 6. liite tabelis 1 nimetatud heitekategooria tunnuse EB ja EC kohase tüübikinnituse saanud sõidukite puhul võtab tootja kasutusele ka näidiku (AESi märgis või taimer), mis näitab, millal sõiduk sõidab BESi režiimi asemel AESi režiimil. Näidik peab olema tavalise skanneri nõudmisel kättesaadav standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu. Töötav AES peab olema identifitseeritav ametliku dokumentatsiooni abil.“;

    b)

    kuues lõik asendatakse järgmisega:

    „Tüübikinnitusasutus võib katsetada AESi toimimist.“;

    c)

    lisatakse järgmised lõigud:

    „Jõustamisalase teabe vahetamise foorum koostab igal aastal AESide loetelu, mida tüübikinnitusasutused peavad vastuvõetamatuks, kui selliseid AESe on, ja komisjon teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks hiljemalt järgmise aasta märtsi lõpuks.

    Tootja esitab tüübikinnitusasutustele ka I lisa 3.a liite kohase ametliku dokumentatsiooni, mis sisaldab teavet AESi/BESi kohta, mis võimaldaks sõltumatul katsetajal kindlaks teha, kas mõõdetud heitkoguseid saab seostada AESi või BESiga või kas need võivad tuleneda katkestusseadmest. Ametlik dokumentatsioon tehakse taotluse korral kättesaadavaks kõigile tüübikinnitusasutustele, tehnilistele teenistustele, turujärelevalveasutustele, kolmandatele isikutele ja komisjonile.

    M1- või N1-kategooria sõidukitele antakse tüübikinnitus heitekategooria tunnusega EA, EB või EC vastavalt I lisa 6. liite tabelile 1, võttes arvesse kasulikkustegureid, mis on kindlaks määratud vastavalt XXI lisa punkti 3.2 tabelis A8.App5/1 esitatud väärtustele.“;

    f)

    lõige 12 asendatakse järgmisega:

    „12.   Peale selle esitab tootja tüübikinnitusasutusele, kes on andnud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse seoses heitega (edaspidi „tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus“), katsete läbipaistvuse paketi, mis sisaldab vajalikku teavet, et võimaldada katsete tegemist vastavalt II lisa punktile 5.9.

    Kui ISC elektrooniline platvorm on valmis, laadib tootja platvormile üles ka kõik nõutavad andmed kõigi oma sõidukite kohta. Läbipaistvusnimekirjades sisalduv teave piirdub II lisa 5. liites nõutud teabega.“.

    6)

    Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Rakendussätted sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemiseks seoses heitkogustega“;

    b)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (*4) IV lisas esitatud numeratsioonile.

    Ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/683 IV lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa vastavalt I lisa 6. liitele.

    Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

    (*4)  Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).“;"

    c)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Erandina lõikest 1 võib pardadiagnostikaseadmega sõidukile anda tootja taotluse korral tüübikinnituse seoses heitkogustega ka juhul, kui süsteemi vea või vigade tõttu ei ole XI lisa nõuded täielikult täidetud, kuid täidetud on kõnealuse lisa punktis 3 sisalduvad erirakendussätted.

    Tüübikinnitusasutus teatab sellise tüübikinnituse andmisest teiste liikmesriikide kõikidele tüübikinnitusasutustele vastavalt määruse (EL) 2018/858 artiklis 27 sätestatud nõuetele.“.

    7)

    Artikli 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antud tüübikinnituste muudatuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 artikleid 27, 33 ja 34.“.

    8)

    Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Toodangu vastavuse tagamise meetmed tuleb võtta vastavalt määruse (EL) 2018/858 artiklile 31.

    Kohaldatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4 sätteid ja ÜRO eeskirja nr 154 liites 2 esitatud asjakohast statistilist meetodit.“.

    9)

    Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Kasutusel olevate sõidukite vastavus“;

    b)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Selleks et tagada nende kasutusel olevate sõidukite vastavus, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse alusel, võetakse toodangu vastavuse tagamise meetmed kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikli 31, määruse (EL) 2018/858 IV lisa ja käesoleva määruse II lisa nõuetega.“;

    c)

    lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

    „Selliste tüüpkondade puhul esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande kõikide heitega seotud garantiide ja asjakohaste remonditööde kohta, nagu on sätestatud II lisa punktis 4.“;

    d)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Tootja ja tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus teevad kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli II lisa kohaselt. Teised tüübikinnitusasutused, tehnilised teenistused, komisjon ja kolmandad isikud võivad II lisa kohaselt teha kasutusel olevate sõidukite osalist vastavuskontrolli. Sellisteks kontrollimisteks vajalik teave on kindlaks määratud komisjoni rakendusmääruses 2022/163 (*5) ja käesoleva määruse II lisas.

    (*5)  Komisjoni 7. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/163, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 rakenduseeskirjad seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turujärelevalve funktsionaalsete nõuetega (ELT L 27, 8.2.2022, lk 1).“;"

    e)

    lõige 7 asendatakse järgmisega:

    „7.   Kui tüübikinnitusasutus, tehniline teenistus, komisjon või kolmas isik on kindlaks teinud, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, teatab ta sellest viivitamata tüübikinnitust andvale asutusele kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõikega 1.

    Pärast kõnealust teatamist ja vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõikele 5 teatab tüübikinnitust andev asutus tootjale, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, ja et järgitakse II lisa punktides 6 ja 7 kindlaks määratud menetlusi.

    Kui tüübikinnitust andev asutus teeb kindlaks, et selle tüübikinnitusasutusega, kes leidis, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, algatatakse määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõike 5 kohane menetlus.“;

    f)

    lõige 8 asendatakse järgmisega:

    „8.   Peale lõigete 1–7 kohaldatakse II lisa kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite suhtes järgmisi nõudeid:

    a)

    sõidukeid, mis on esitatud mitmeastmeliseks tüübikinnituseks määruse (EL) 2018/858 artikli 3 lõike 8 tähenduses, kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite vastavuse suhtes käesoleva määruse II lisa punktis 5.10.6 sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt;

    b)

    käesoleva artikli sätteid ei kohaldata määruse (EL) 2018/858 II lisa III osa 1. liites nimetatud matuseautode, II lisa III osa 2. liites nimetatud soomussõidukite ja II lisa III osa 3. liites nimetatud ratastooliga juurdepääsetavate sõidukite suhtes. Kõigi muude määruse (EL) 2018/858 II lisa III osa 4. liites nimetatud eriotstarbeliste sõidukite puhul kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite vastavust käesoleva määruse II lisas sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt.“.

    10)

    Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Tootja peab tagama, et EÜ tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, saaksid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13 ning XIII lisale EÜ tüübikinnituse eraldi seadmestikena direktiivi 2007/46/EÜ artikli 10 lõike 2 tähenduses.

    Käesoleva määruse kohaldamise korral loetakse saastekontrolliseadmeteks katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid.

    Asjaomased nõuded loetakse täidetuks, kui varu-saastekontrolliseadmed on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 103 (*6) kohaselt.

    (*6)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 103 – mootorsõidukite varu-saastekontrolliseadmete tüübikinnituse ühtsete sätete kohta (ELT L 207, 10.8.2017, lk 30).“."

    11)

    Artikli 11 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Katsesõidukid peavad vastama ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punktis 2.3 sätestatud nõuetele.“.

    12)

    Artikkel 13 jäetakse välja.

    13)

    Artikkel 14 jäetakse välja.

    14)

    Artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked 12, 13 ja 14:

    „12.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud enne 1. septembrit 2023, ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et käesoleva määruse nõuete täitmine on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

    13.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud vastavalt heitestandardile Euro 6e, (*7) ja millele tootja taotleb tüübikinnitust vastavalt heitestandardile Euro 6e-bis, (*7) ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et vastavus heitestandardi Euro 6e-bis nõuetele on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

    14.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud vastavalt heitestandardile Euro 6e-bis, ja millele tootja taotleb tüübikinnitust vastavalt heitestandardile Euro 6e-FCM, (*7) ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et vastavus heitestandardi Euro 6e-bis-FCM nõuetele on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

    (*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“"

    (*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“"

    (*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“"

    15)

    Lisade loetelu ja I lisa muudetakse käesoleva määruse I lisas esitatud viisil.

    16)

    II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

    17)

    IIIA lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

    18)

    V lisa muudetakse käesoleva määruse IV lisas esitatud viisil.

    19)

    VI lisa muudetakse käesoleva määruse V lisas esitatud viisil.

    20)

    VII lisa muudetakse käesoleva määruse VI lisas esitatud viisil.

    21)

    VIII lisa muudetakse käesoleva määruse VII lisas esitatud viisil.

    22)

    IX lisa muudetakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud viisil.

    23)

    XI lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisa tekstiga.

    24)

    XII lisa muudetakse käesoleva määruse X lisas esitatud viisil.

    25)

    XIII lisa muudetakse käesoleva määruse XI lisas esitatud viisil.

    26)

    XIV lisa jäetakse välja.

    27)

    XVI lisa asendatakse käesoleva määruse XII lisa tekstiga.

    28)

    XX lisa muudetakse käesoleva määruse XIII lisas esitatud viisil.

    29)

    XXI lisa asendatakse käesoleva määruse XIV lisa tekstiga.

    30)

    XXII lisa asendatakse käesoleva määruse XV lisa tekstiga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2023.

    Tootja taotluse korral ei tohi riikide ametiasutused alates 1. märtsist 2023 keelduda uuele sõidukitüübile ELi tüübikinnituse andmisest või olemasolevale sõidukitüübile tüübikinnituse laienduse andmisest ega keelata uue sõiduki registreerimist, turulelaskmist või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 8. veebruar 2023

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN

    (1)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

    (2)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

    (4)  Valverde Morales, V., Giechaskiel, B. ja Carriero, M., „Real Driving Emissions: 2018–2019 assessment of Portable Emissions Measurement Systems (PEMS) measurement uncertainty“ („Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused: 2018.–2019. aasta hinnang mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) mõõtemääramatuse kohta“), EUR 30099 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978-92-76-16364-0, DOI:10.2760/684820, JRC114416.

    (5)  Giechaskiel, B., Valverde Morales, V. ja Clairotte, M., „Real Driving Emissions (RDE): 2020 assessment of Portable Emissions Measurement Systems (PEMS) measurement uncertainty“ („Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE): 2020. aasta hinnang mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) mõõtemääramatuse kohta“), EUR 30591 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, ISBN 978-92-76-30230-8, DOI:10.2760/440720, JRC124017.

    (6)  Üldine tehniline norm nr 15 kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse kohta

    (7)  ÜRO eeskiri nr 154: ühtsed sätted, mis käsitlevad kergsõidukite tüübikinnitust seoses normeeritud heitmete, süsinikdioksiidiheite, kütuse- ja/või elektrikulu ning elektrisõiduulatuse mõõtmisega (ELT L 290, 10.11.2022, lk 1).

    (8)  Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/392, milles käsitletakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heite andmete seiret ja esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1014/2010, (EL) nr 293/2012, (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 (ELT L 77, 5.3.2021, lk 8).

    I LISA

    Määruse (EL) 2017/1151 lisade loetelu ja I lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    Lisade loetelu asendatakse järgmisega:

    „LISADE LOETELU

    I LISA

    EÜ tüübikinnituse rakendussätted

    1. liide

    —

    2. liide

    —

    3. liide

    Teabedokumendi näidis

    3.a liide

    Dokumentatsioon

    3.b liide

    AESi hindamise metoodika

    4. liide

    EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

    5. liide

    —

    6. liide

    EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

    7. liide

    Tootja tõend pardadiagnostikaseadmete talitlusnõuetele vastavuse kohta

    8.a liide

    Katsearuanded

    8.b liide

    Sõidutakistuse katsearuanne

    8.c liide

    Katselehe näidis

    8.d liide

    Kütuseaurude katse aruanne

    II LISA

    Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli metoodika

    1. liide

    Sõidukite valimise ja sõiduki katse mitteläbimise otsuse kriteeriumid

    2. liide

    Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli käigus 4. tüüpi katsete tegemise eeskirjad

    3. liide

    ISC ülevaatuse aruanne

    4. liide

    Tüübikinnitust andva asutuse ISC aastaaruanne

    5. liide

    Läbipaistvusnimekirjad

    IIIA LISA

    Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE)

    1. liide

    Reserveeritud

    2. liide

    Reserveeritud

    3. liide

    Reserveeritud

    4. liide

    Katsemenetlus sõidukite heitkoguste kindlaksmääramiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil

    5. liide

    PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine

    6. liide

    PEMSi ja mittejälgitava heitgaasi massivooluhulga valideerimine

    7. liide

    Heite hetkväärtuse määramine

    8. liide

    Üldine teekonna kehtivuse kontrollimine liikuva keskmistamise meetodiga

    9. liide

    Teekonnadünaamika liigsuse või puudujäägi hindamine

    10. liide

    PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramiseks

    11. liide

    Lõplike RDE heitetulemuste arvutamine

    12. liide

    Tootja RDE vastavussertifikaat

    IV LISA

    Tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed

    1. liide

    Süsinikmonooksiidi heitkoguste mõõtmine mootori tühikäigul (2. tüüpi katse)

    2. liide

    Heitgaasi suitsususe mõõtmine

    V LISA

    Karterigaaside heitkoguste kontrollimine (3. tüüpi katse)

    VI LISA

    Kütuseaurude määramine (4. tüüpi katse)

    VII LISA

    Saastekontrolliseadmete töökindluse kontroll (5. tüüpi katse)

    VIII LISA

    Keskmiste heitkoguste kontrollimine ümbritseva õhu madalal temperatuuril (6. tüüpi katse)

    IX LISA

    Etalonkütuste tehniline kirjeldus

    X LISA

    —

    XI LISA

    Mootorsõidukite pardadiagnostikaseade (OBD)

    1. liide

    Talitlus

    XII LISA

    Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukite tüübikinnitus ja mitmeastmelise tüübikinnituse või üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukite CO2 heite ja kütusekulu mõõtmine

    XIII LISA

    Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus

    1. liide

    Teabedokumendi näidis

    2. liide

    EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

    3. liide

    EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

    XIV lisa

    —

    XV LISA

    —

    XVI LISA

    Nõuded sõidukitele, mille heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatakse reaktiive

    XVII LISA

    Määruse (EÜ) nr 692/2008 muudatused

    XVIII LISA

    Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

    XIX LISA

    Määruse (EL) nr 1230/2012 muudatused

    XX LISA

    Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti suurima võimsuse mõõtmine

    XXI LISA

    1. tüüpi heitekatse menetlused

    XXII LISA

    Sõidukis paiknevad kütuse- ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadmed“

    2)

    I lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktid 1.1.1–4.5.1.4 asendatakse järgmisega:

    „1.1.1.

    		 Ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaasisõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.9. Viidet ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.9.1 esitatud teabedokumendile loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele.

    1.2.   Lisanõuded segakütuseliste sõidukite puhul

    Segakütuselistele sõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.8.

    2.   TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

    2.1.   Väiketootjad

    2.1.1.

    		 Artikli 3 lõikes 3 viidatud õigusaktide loetelu

    Õigusakt

    Nõuded

    California Code of Regulations, 13. jagu, punktid 1961(a) ja 1961(b)(1)(C)(1), mida kohaldatakse 2001. ja hilisemate mudeliaastate sõidukite suhtes, 1968,1, 1968,2, 1968,5, 1976 ja 1975; väljaandja Barclay's Publishing

    Tüübikinnitus tuleb anda vastavalt California Code of Regulations'ile, mida kohaldatakse kõige hilisema mudeliaasta kergsõidukite suhtes.

    2.2.   Kütusepaakide täiteavad

    2.2.1.

    		 Kütusepaakide täiteavade nõuded on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 punktides 6.1.5 ja 6.1.6.

    2.3.   Elektrooniliste süsteemide turvalisuse nõuded

    2.3.1.

    		 Elektrooniliste süsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.1.7. Nende strateegiate tulemuslikku kohaldamist heitekontrollisüsteemide kaitseks võib katsetada tüübikinnituse ja/või turujärelevalve käigus.

    2.3.2.

    		 Tootjad peavad tulemuslikult ära hoidma läbisõidumõõdikute näitude ümberprogrammeerimise sõiduki sisevõrgus, jõuseadme juhtplokis ning vajadusel ka distantsilt toimuva teabevahetuse teadet edastavas üksuses. Tootjad peavad süstemaatiliselt kasutama omavolilise muutmise vastaseid strateegiaid ning salvestuskaitsefunktsioone läbisõidumõõdiku näidu õigsuse kaitsmiseks. Võltsimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud. Nende strateegiate tulemuslikku kohaldamist läbisõidumõõdiku kaitseks võib katsetada tüübikinnituse ja/või turujärelevalve käigus.

    2.4.   Katsete tegemine

    2.4.1.

    		 Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, IIIA, IV, V, VI, VII, VIII, XI, XVI, XX, XXI ja XXII lisas.

    Joonis I.2.4

    Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

    Sõidukikategooria

    Sädesüütemootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid (1)  (2)

    Survesüütemootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

    Täiselektrisõidukid

    Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

     

    Ühekütuselised

    Kahekütuselised (3)

    Segakütuselised (3)

    Ühekütuselised

     

     

    Etalonkütus

    Bensiin

    Veeldatud naftagaas

    Maagaas/biometaan

    Vesinik (sisepõlemismootor)

    Bensiin

    Bensiin

    Bensiin

    Bensiin

    Diislikütus

    Bensiin

    —

    Vesinik (kütuseelement)

    Veeldatud naftagaas

    Maagaas/biometaan

    Vesinik

    (sisepõlemismootor) (4)

    Etanool (E85)

    1. tüüpi katse (7)

    Jah

    Jah (5)

    Jah (5)

    Jah (4)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    —

    —

    ATCT

    (14 °C katse)

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah (4)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    —

    —

    Gaasilised saasteained, RDE (1.A tüüpi katse)

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah (4)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    —

    —

    Tahkete osakeste arv, RDE (1.A tüüpi katse)

    Jah

    —

    —

    —

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    —

    —

    Heide tühikäigul

    (2. tüüpi katse)

    Jah

    Jah

    Jah

    —

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    —

    —

    —

    —

    Karteri heide

    (3. tüüpi katse)

    Jah

    Jah

    Jah

    —

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    —

    —

    —

    —

    Kütuseaurud

    (4. tüüpi katse)

    Jah

    —

    —

    —

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    —

    Jah

    —

    —

    Töökindlus

    (5. tüüpi katse)

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    Jah

    —

    —

    Heide madalal temperatuuril

    (6. tüüpi katse)

    Jah

    —

    —

    —

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (ainult bensiin)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    —

    —

    —

    —

    Kasutusel olevate sõidukite vastavus

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    (nagu tüübikinnitusel)

    Jah

    (nagu tüübikinnitusel)

    Jah

    (nagu tüübikinnitusel)

    Jah

    (nagu tüübikinnitusel)

    Jah

    Jah

    —

    —

    Pardadiagnostikaseade

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    —

    —

    CO2 heide, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektriline sõiduulatus

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Suitsusus

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Jah (8)

    —

    —

    —

    Mootori võimsus

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Jah

    Energiakulumõõdik

    Jah

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Jah

    (mõlemad kütused)

    Jah

    Jah

    —

    —

    3.   TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

    3.1.   Laiendus seoses väljalasketoru heitgaasidega (1. ja 2. tüüpi katsed ja energiakulumõõdik)

    3.1.1.

    		 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mis vastavad ÜRO eeskirja nr 154 punkti 7.4 nõuetele. Saasteainete heide vastab määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud piirnormidele.

    3.2.   Laiendus seoses kütuseaurudega (4. tüüpi katse)

    3.2.1.

    		 Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt ÜRO eeskirja nr 83 6. lisale [1-päevane NEDC] või määruse (EL) 2017/1221 lisale [2-päevane NEDC], laiendatakse tüübikinnitust kütuseaurude kontrollisüsteemiga varustatud sõidukitele, mis vastavad järgmistele tingimustele.

    3.2.1.1.

    		 Kütuse/õhu mõõtmise põhisüsteem on sama.

    3.2.1.2.

    		 Kütusepaagi kuju on identne ning kütusepaagi materjal ja vedelkütuse voolikud on tehniliselt samaväärsed.

    3.2.1.3.

    		 Katsetatakse sõidukit, mis esindab vooliku ristlõikepindala ja ligikaudse pikkuse osas halvimat juhtu. Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, kas mitteidentsed auru/vedeliku eraldajad on vastuvõetavad;

    3.2.1.4.

    		 Kütusepaagi mahu erinevus on ± 10 % piires.

    3.2.1.5.

    		 Paagi rõhualandusventiili seaded on identsed.

    3.2.1.6.

    		 Kütuseaurude kogumise meetod on identne, st püüduri vorm ja maht, kogumiskeskkond, õhupuhasti (kui seda kasutatakse kütuseaurude eraldumise piiramiseks) jms.

    3.2.1.7.

    		 Kogutud auru eemaldamise meetod on identne (st õhuvool, alguspunkt või eemaldamise maht ettevalmistustsükli jooksul).

    3.2.1.8.

    		 Kütuse mõõtmise süsteemi tihendamis- ja õhutussüsteemid on identsed.

    3.2.2.

    		 Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt VI lisale [2-päevane WLTP], laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele, mille kütuseaurude tüüpkonnale on juba antud tüübikinnitus, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.6.3.

    3.3.   Laiendus seoses saastekontrolliseadme töökindlusega (5. tüüpi katse)

    3.3.1.

    		 Halvendustegureid laiendatakse eri sõidukitele ja sõidukitüüpidele tingimusel, et ÜRO nr 154 punkti 7.6 nõuded on täidetud.

    3.4.   Laiendus seoses pardadiagnostikaseadmega

    3.4.1.

    		 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mille pardadiagnostikaseadme tüüpkonnale on juba antud tüübikinnitus, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.8.1.

    3.5.   Laiendus seoses katsega madalal temperatuuril (6. tüüpi katse)

    3.5.1.   Erineva tuletatud massiga sõidukid

    3.5.1.1.

    		 Tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitele, mille puhul tuleb kasutada kahte vahetult järgnevat suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi.

    3.5.1.2.

    		 N-kategooria sõidukite puhul võib tüübikinnitust laiendada üksnes väiksema tuletatud massiga sõidukitele, juhul kui tüübikinnitusega sõiduki heitkogused jäävad piiridesse, mis on ette nähtud sõiduki puhul, millele tüübikinnituse laiendamist taotletakse.

    3.5.2.   Erineva jõuülekandearvuga sõidukid

    3.5.2.1.

    		 Tüübikinnitust laiendatakse erineva jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes teatavatel tingimustel.

    3.5.2.2.

    		 Tüübikinnituse laiendamise üle otsustamiseks tehakse igas 6. tüüpi katses kasutatava ülekandearvu puhul kindlaks suhtarv

    Formula

    kus mootori pöörlemissagedusel 1 000 min–1 on V1 tüübikinnituse saanud sõidukitüübi kiirus ja V2 selle sõidukitüübi kiirus, millele taotletakse tüübikinnituse laiendamist.

    3.5.2.3.

    		 Kui iga ülekandesuhte puhul on E ≤ 8 %, siis antakse laiendus 6. tüüpi katset kordamata.

    3.5.2.4.

    		 Kui kas või ühe ülekandesuhte puhul on E > 8 % ning iga ülekandearvu puhul on E ≤ 13 %, siis tuleb 6. tüüpi katset korrata. Tehnilise teenistuse heakskiidul võib need katsed teostada tootja valitud laboris. Katseprotokoll saadetakse tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

    3.5.3.   Erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukid

    Tüübikinnitust laiendatakse erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes juhul, kui on täidetud kõik punktides 3.5.1 ja 3.5.2 sätestatud tingimused.

    4.   TOODANGU VASTAVUS

    4.1.   Sissejuhatus

    4.1.1.

    		 Iga käesoleva määruse kohase tüübikinnituse alusel toodetud sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et see vastaks käesoleva määruse tüübikinnitusnõuetele. Tootja peab kasutama asjakohast hindamiskorda ja dokumenteeritud kontrollimiskavu ning teostama käesolevas määruses sätestatud ajavahemike järel katseid heitkoguste, energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Tüübikinnitusasutus kontrollib ja kooskõlastab seda hindamiskorda ning neid kontrollimiskavu ning teostab vastavalt käesolevale määrusele auditeid ja katseid heitkoguste, energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks tootja ettevõttes, sealhulgas tootmis- ja katserajatistes, vastavalt määruse (EL) 2018/858 IV lisas kirjeldatud toodangu vastavuse ja jätkuva vastavustõendamise korrale.

    4.1.2.

    		 Tootja kontrollib toodangu vastavust saasteainete heite katse (esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2), CO2 heite katse (koos elektrienergiakulu mõõtmisega ning, kui on asjakohane, energiakulumõõdiku täpsuse jälgimisega), karterigaaside katse, kütuseaurude katse ja pardadiagnostikaseadme katse abil vastavalt V, VI, XI, XXI ja XXII lisas kirjeldatud katsemenetlustele. Kontrollimine hõlmab seega 1., 3. ja 4. tüüpi katseid ning punktis 2.4 kirjeldatud energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadme katsetamist.

    Tüübikinnitusasutus säilitab vähemalt 5 aasta vältel kõiki dokumente, mis on seotud toodangu vastavuskatsete tulemustega, ja teeb need taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

    Toodangu vastavuse hindamise konkreetne kord on kindlaks määratud punktides 8 ja 9 ning ÜRO eeskirja nr 154 liidetes 1 kuni 4.

    ÜRO eeskirja nr 154 punkti 8.1.2 tabel 8/1 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 8/1

    1. tüüp. Kohaldatavad 1. tüüpi toodangu vastavuse nõuded eri sõidukitüüpidele

    Sõidukitüüp

    Saasteainete heitkogused

    CO2 heide

    Elektrienergiakulu

    Energiakulumõõdiku täpsus

    Ainult sisepõlemismootor

    Jah

    Jah

    Ei kohaldata

    Jah

    Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk

    Jah

    Jah

    Ei kohaldata

    Jah

    Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk

    Jah:

    CD (9) ja CS

    : ainult CS

    Jah: ainult CD

    Jah: CS

    Täiselektrisõiduk

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Jah

    Ei kohaldata

    Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõiduk

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõiduk

    Ei kohaldata

    Ei kohaldata

    Vabastatud

    Ei kohaldata

    Täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu kontrollimiseks seoses toodangu vastavusega on vaja arvutada täiendavad väärtused, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa 8 liites B8.

    4.1.8.

    		 Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 artiklit 51.

    4.2.6.

    		 Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukid

    4.2.6.1.

    		 Selliste sõidukitüüpide korral, mille puhul on kasutatud üht või mitut määruse (EL) 2019/631 artiklis 11 (10) M1- või N1-kategooria sõidukite kohta sätestatud ökoinnovatsioonilahendust, tõendatakse toodangu vastavust seoses ökoinnovatsioonilahendustega kõnealuste ökoinnovatsioonilahenduste olemasolu kontrollides.

    4.5.   Sõiduki vastavuskontroll 3. tüüpi katse abil

    4.5.1.

    		 3. tüüpi katse tegemisel lähtutakse järgmistest nõuetest.

    4.5.1.1.

    		 Kui tüübikinnitusasutuse arvates on toodangu kvaliteet ebarahuldav, siis võetakse tüüpkonnast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda V lisas kirjeldatud menetluse kohaselt.

    4.5.1.2.

    		 Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui kõnealune sõiduk vastab V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

    4.5.1.3.

    		 Kui katsetatud sõiduk ei vasta punktis 4.5.1.1 sätestatud nõuetele, siis valitakse samast tüüpkonnast juhuslikkuse alusel veel neli sõidukit, millele tehakse V lisas kirjeldatud katsed. Katseid võib teha sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15 000 km ja millele ei ole kohandusi tehtud.

    4.5.1.4.

    		 Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.“

    3)

    1. ja 2. liide jäetakse välja.

    4)

    3 ja 3.a liide asendatakse järgmisega:

    „3. liide

    NÄIDIS

    TEABEDOKUMENT nr …

    SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES HEITKOGUSTEGA

    Vajaduse korral esitatakse järgmine teave koos sisukorraga ja kolmes eksemplaris. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

    Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtseadmeid, esitatakse andmed nende talitluse kohta.

    0.

    ÜLDANDMED

    0.1.

    Mark (tootja kaubanimi): …

    0.2.

    Tüüp: …

    0.2.1.

    Kaubanimi (-nimed) (kui on): …

    0.2.2.1.

    Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite, kulu ja/või sõiduulatuse väärtuseid (lisada vahemik, kui on asjakohane):

    Lõpliku sõiduki tegelik mass (kg): …

    Lõpliku sõiduki täismass (kg): …

    Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …

    Veeretakistus (kg/t): …

    Esivõre õhu sisselaskeava projitseeritud lauppind (cm2): …

    0.2.3.

    Tüüpkonna tunnus:

    0.2.3.1.

    Interpolatsioonitüüpkond: …

    0.2.3.2.

    Ümbritseva õhu parandusteguri katse tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.3.

    Mobiilse heitemõõtmissüsteemi tüüpkond: …

    0.2.3.4.

    Sõidutakistuse tüüpkond

    0.2.3.4.1.

    Suurima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkond: …

    0.2.3.4.2.

    Väikseima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkond: …

    0.2.3.4.3.

    Interpolatsioonitüüpkonnas kohaldatavad sõidutakistuse tüüpkonnad: …

    0.2.3.5.

    Sõidutakistusmaatriksi tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.6.

    Perioodilise regenereerimise tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.7.

    Kütuseaurude katse tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.8.

    Pardadiagnostikaseadme tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.9.

    Töökindlustüüpkon(na)d: …

    0.2.3.10.

    Elektrilise sõiduulatuse tüüpkon(na)d: …

    0.2.3.11.

    Gaasisõidukitüüpkon(na)d: …

    0.2.3.12.

    –

    0.2.3.13.

    Parandusteguri KCO2 tüüpkond: …

    0.2.4.

    Muud tüüpkonnad: …

    0.4.

    Sõidukikategooria (c): …

    0.5.

    Tootja nimi ja aadress

    0.8.

    Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

    0.9.

    Tootja esindaja nimi ja aadress (kui olemas): …

    1.

    SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

    1.1.

    Näidissõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod ja/või joonised (1):

    1.3.3.

    Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

    2.

    MASSID JA MÕÕTMED (f) (g) (7)

    (kilogrammides ja millimeetrites) (võimaluse korral viidata joonisele)

    2.6.

    Töökorras sõiduki mass (h)

    a)

    iga variandi maksimum ja miinimum: …

    2.6.3.

    Pöörlev mass: 3 % töökorras sõiduki massist pluss 25 kg või mõõdetud väärtus telje kohta (kg): …

    2.8.

    Täismass tootja andmetel (i) (3): …

    3.

    VEOJÕUALLIKAS (k)

    3.1.

    Veojõuallika(te) tootja: …

    3.1.1.

    Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): …

    3.2.

    Sisepõlemismootor

    3.2.1.1.

    Tööpõhimõte: sädesüütemootor / survesüütemootor / segakahekütuseline mootor (1)

    Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)

    3.2.1.2.

    Silindrite arv ja paigutus: …

    3.2.1.2.1.

    Silindri läbimõõt (1): … mm

    3.2.1.2.2.

    Kolvikäik (1): … mm

    3.2.1.2.3.

    Süütejärjekord: …

    3.2.1.3.

    Mootori töömaht (m): … cm3

    3.2.1.4.

    Surveaste mahu järgi (2): …

    3.2.1.5.

    Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütemootoritel kolvirõngaste joonised: …

    3.2.1.6.

    Mootori normaalne pöörlemissagedus tühikäigul (2): … min–1

    3.2.1.6.1.

    Mootori suurendatud pöörlemissagedus tühikäigul (2): … min–1

    3.2.1.8.

    Mootori nimivõimsus (n): … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

    3.2.1.9.

    Tootja ettenähtud suurim lubatud mootori pöörlemissagedus: … min–1

    3.2.1.10.

    Suurim kasulik pöördemoment (n): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

    3.2.1.11.

    Keskkonnatingimuste kompenseerimise parandusteguri väärtus on 1 vastavalt ÜRO eeskirja nr 85 lisa 5 punkti 5.4.3 nõuetele: jah/ei (1).

    3.2.2.

    Kütus

    3.2.2.1.

    Diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1), (6)

    3.2.2.1.1.

    Oktaaniarv (pliivaba): …

    3.2.2.4.

    Sõiduki kütusetüüp: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)

    3.2.2.5.

    Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja deklareeritud väärtus): … mahuprotsendi järgi

    3.2.4.

    Kütuse etteanne

    3.2.4.1.

    Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

    3.2.4.2.

    Sissepritsega (ainult survesüütemootorid või segakahekütuselised mootorid): jah/ei (1)

    3.2.4.2.1.

    Süsteemi kirjeldus (ühisanumpritse/pumppihustid/jaotuspump jne): …

    3.2.4.2.2.

    Tööpõhimõte: otsesissepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)

    3.2.4.2.3.

    Sissepritse-/etteandepump

    3.2.4.2.3.1.

    Mark (margid): …

    3.2.4.2.3.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.4.2.3.3.

    Suurim sissepritsemaht (1) (2): … mm3 töökäigu või takti kohta mootori pöörlemissagedusel: … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: … (ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörlemissagedusest)

    3.2.4.2.4.

    Mootori pöörlemissageduse piiramise kontroll

    3.2.4.2.4.2.1.

    Pöörlemissagedus, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: … min–1

    3.2.4.2.4.2.2.

    Maksimaalne pöörlemissagedus tühikäigul: … min–1

    3.2.4.2.6.

    Pihusti(d)

    3.2.4.2.6.1.

    Mark (margid): …

    3.2.4.2.6.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.4.2.8.

    Lisakäivitusseade

    3.2.4.2.8.1.

    Mark (margid): …

    3.2.4.2.8.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.4.2.8.3.

    Süsteemi kirjeldus: …

    3.2.4.2.9.

    Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (1)

    3.2.4.2.9.1.

    Mark (margid): …

    3.2.4.2.9.2.

    Tüüp (tüübid):

    3.2.4.2.9.3.

    Süsteemi kirjeldus: …

    3.2.4.2.9.3.1.

    Mootori juhtploki mark ja tüüp: …

    3.2.4.2.9.3.1.1.

    Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

    3.2.4.2.9.3.2.

    Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

    3.2.4.2.9.3.3.

    Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

    3.2.4.2.9.3.4.

    Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

    3.2.4.2.9.3.5.

    Seguklapikoja mark ja tüüp: …

    3.2.4.2.9.3.6.

    Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.2.9.3.7.

    Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.2.9.3.8.

    Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.3.

    Sissepritsega (üksnes sädesüütemootor): jah/ei (1)

    3.2.4.3.1.

    Tööpõhimõte: ühepunkti-/mitmepunkti-/otsesissepritse/muu (täpsustada) (1): …

    3.2.4.3.2.

    Mark (margid): …

    3.2.4.3.3.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.4.3.4.

    Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …

    3.2.4.3.4.1.

    Mootori juhtploki mark ja tüüp: …

    3.2.4.3.4.1.1.

    Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

    3.2.4.3.4.3.

    Õhuvooluanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.3.4.8.

    Seguklapikoja mark ja tüüp: …

    3.2.4.3.4.9.

    Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.3.4.10.

    Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.3.4.11.

    Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.4.3.5.

    Pihustid

    3.2.4.3.5.1.

    Mark: …

    3.2.4.3.5.2.

    Tüüp: …

    3.2.4.3.7.

    Külmkäivitussüsteem

    3.2.4.3.7.1.

    Tööpõhimõte/tööpõhimõtted: …

    3.2.4.3.7.2.

    Käitamispiirangud/-seaded (1) (2): …

    3.2.4.4.

    Etteandepump

    3.2.4.4.1.

    Rõhk (2): … kPa või selle epüür (2): …

    3.2.4.4.2.

    Mark (margid): …

    3.2.4.4.3.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.5.

    Elektrisüsteem

    3.2.5.1.

    Nimipinge: … V, pluss/miinus, maandus (1)

    3.2.5.2.

    Generaator

    3.2.5.2.1.

    Tüüp: …

    3.2.5.2.2.

    Nimivõimsus: … VA

    3.2.6.

    Süütesüsteem (ainult sädesüütemootor)

    3.2.6.1.

    Mark (margid): …

    3.2.6.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.6.3.

    Tööpõhimõte: …

    3.2.6.6.

    Süüteküünlad

    3.2.6.6.1.

    Mark: …

    3.2.6.6.2.

    Tüüp: …

    3.2.6.6.3.

    Sädevahemiku seaded: … mm

    3.2.6.7.

    Süütepool(id)

    3.2.6.7.1.

    Mark: …

    3.2.6.7.2.

    Tüüp: …

    3.2.7.

    Jahutussüsteem: vedelik/õhk (1)

    3.2.7.1.

    Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuriregulaatoril: …

    3.2.7.2.

    Vedelik

    3.2.7.2.1.

    Vedeliku tüüp: …

    3.2.7.2.2.

    Ringluspump (-pumbad): jah/ei (1)

    3.2.7.2.3.

    Tehniline iseloomustus: … või

    3.2.7.2.3.1.

    Mark (margid): …

    3.2.7.2.3.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.7.2.4.

    Ülekandesuhe/-suhted: …

    3.2.7.2.5.

    Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …

    3.2.7.3.

    õhk

    3.2.7.3.1.

    Ventilaator: jah/ei (1)

    3.2.7.3.2.

    Tehniline iseloomustus: … või

    3.2.7.3.2.1.

    Mark (margid): …

    3.2.7.3.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.7.3.3.

    Ülekandesuhe/-suhted: …

    3.2.8.

    Sisselaskesüsteem

    3.2.8.1.

    Ülelaadur: jah/ei (1)

    3.2.8.1.1.

    Mark (margid): …

    3.2.8.1.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.8.1.3.

    Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: … kPa, piirdeklapp, kui on): …

    3.2.8.2.

    Vahejahuti: jah/ei (1)

    3.2.8.2.1.

    Tüüp: õhk-õhk/õhk-vedelik (1)

    3.2.8.3.

    Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (ainult survesüütemootor)

    3.2.8.4.

    Sisselasketorude ja nende varustuse (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …

    3.2.8.4.1.

    Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega): …

    3.2.8.4.2.

    Õhufilter, joonised: … või

    3.2.8.4.2.1.

    Mark (margid): …

    3.2.8.4.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.8.4.3.

    Sisselaskesummuti, joonised: … või

    3.2.8.4.3.1.

    Mark (margid): …

    3.2.8.4.3.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.9.

    Väljalaskesüsteem

    3.2.9.1.

    Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: …

    3.2.9.2.

    Väljalaskesüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

    3.2.9.3.

    Väljalaskesüsteemi suurim lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (ainult survesüütemootor): … kPa

    3.2.10.

    Sisse- ja väljalaskeavade vähim ristlõikepindala: …

    3.2.11.

    Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

    3.2.11.1.

    Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud punktide suhtes. Muutuva gaasijaotusfaasiga süsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus: …

    3.2.11.2.

    Võrdlus- ja/või seadevahemik (1): …

    3.2.12.

    Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

    3.2.12.1.

    Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

    3.2.12.2.

    Saastekontrolliseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis):

    3.2.12.2.1.

    Katalüüsmuundur

    3.2.12.2.1.1.

    Katalüüsmuundurite ja elementide arv (esitada allpool osutatud andmed iga üksuse kohta eraldi): …

    3.2.12.2.1.2.

    Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

    3.2.12.2.1.3.

    Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

    3.2.12.2.1.4.

    Väärismetallide koguhulk: …

    3.2.12.2.1.5.

    Suhteline kontsentratsioon: …

    3.2.12.2.1.6.

    Substraat (struktuur ja materjal): …

    3.2.12.2.1.7.

    Elemendi tihedus: …

    3.2.12.2.1.8.

    Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

    3.2.12.2.1.9.

    Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja võrdluskaugus väljalasketorustikus): …

    3.2.12.2.1.10.

    Kuumakaitsekilp: jah/ei (1)

    3.2.12.2.1.11.

    Normaalne töötemperatuurivahemik: … oC

    3.2.12.2.1.12.

    Katalüüsmuunduri mark: …

    3.2.12.2.1.13.

    Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

    3.2.12.2.2.

    Andurid

    3.2.12.2.2.1.

    Hapniku- ja/või lambdaandur(id): jah/ei (1)

    3.2.12.2.2.1.1.

    Mark: …

    3.2.12.2.2.1.2.

    Asukoht: …

    3.2.12.2.2.1.3.

    Mõõtepiirkond: …

    3.2.12.2.2.1.4.

    Tüüp või tööpõhimõte: …

    3.2.12.2.2.1.5.

    Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

    3.2.12.2.2.2.

    NOxi andur: jah/ei (1)

    3.2.12.2.2.2.1.

    Mark: …

    3.2.12.2.2.2.2.

    Tüüp: …

    3.2.12.2.2.2.3.

    Asukoht

    3.2.12.2.2.3.

    Tahkete osakeste andur: jah/ei (1)

    3.2.12.2.2.3.1.

    Mark: …

    3.2.12.2.2.3.2.

    Tüüp: …

    3.2.12.2.2.3.3.

    Asukoht: …

    3.2.12.2.3.

    Õhk sissepuhe: jah/ei (1)

    3.2.12.2.3.1.

    Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …

    3.2.12.2.4.

    Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

    3.2.12.2.4.1.

    Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk, kõrgsurve/madalsurve/summaarne surve jne): …

    3.2.12.2.4.2.

    Vedelikjahutussüsteem (täpsustada iga heitgaasitagastussüsteemi puhul, nt kõrg-, madal- või summaarne surve): jah/ei (1)

    3.2.12.2.5.

    Kütuseaurude kontrollisüsteem (ainult bensiini- ja etanoolimootor): jah/ei (1)

    3.2.12.2.5.1.

    Seadmete üksikasjalik kirjeldus: …

    3.2.12.2.5.2.

    Kütuseaurude kontrollisüsteemi joonis: …

    3.2.12.2.5.3.

    Aktiivsöefiltri joonis: …

    3.2.12.2.5.4.

    Aktiivsöe kuivmass: … g

    3.2.12.2.5.5.

    Kütusepaagi skemaatiline joonis (ainult bensiini- ja etanoolimootor): …

    3.2.12.2.5.5.1.

    Kütusepaagi maht, materjal ja konstruktsioon: …

    3.2.12.2.5.5.2.

    Auruvooliku materjali, kütusetoru materjali ja kütusesüsteemi liitmike kirjeldus: …

    3.2.12.2.5.5.3.

    Hermeetiline paagisüsteem: jah/ei

    3.2.12.2.5.5.4.

    Kütusepaagi rõhualandusventiili seadete kirjeldus (õhu sissetõmme ja rõhu alandamine): …

    3.2.12.2.5.5.5.

    Tühjendamise juhtimissüsteemi kirjeldus: …

    3.2.12.2.5.6.

    Kütusepaagi ja väljalaskesüsteemi kuumakaitsekilbi kirjeldus ja skeem: …

    3.2.12.2.5.7.

    Läbilaskvustegur: …

    3.2.12.2.6.

    Tahkete osakeste filter: jah/ei (1)

    3.2.12.2.6.1.

    Tahkete osakeste filtri mõõtmed, kuju ja maht: …

    3.2.12.2.6.2.

    Tahkete osakeste filtri konstruktsioon: …

    3.2.12.2.6.3.

    Asukoht (võrdluskaugus väljalasketorustikus): …

    3.2.12.2.6.4.

    Tahkete osakeste filtri mark: …

    3.2.12.2.6.5.

    Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

    3.2.12.2.7

    Pardadiagnostikasüsteem: jah/ei (1)

    3.2.12.2.7.1.

    Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis: …

    3.2.12.2.7.2.

    Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja eesmärk: …

    3.2.12.2.7.3.

    Kirjeldus (üldised tööpõhimõtted) järgmise kohta

    3.2.12.2.7.3.1

    Sädesüütemootorid

    3.2.12.2.7.3.1.1.

    Katalüsaatori seire: …

    3.2.12.2.7.3.1.2.

    Töötakti vahelejätu tuvastamine: …

    3.2.12.2.7.3.1.3.

    Hapnikuanduri seire: …

    3.2.12.2.7.3.1.4.

    Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

    3.2.12.2.7.3.2.

    Survesüütemootorid

    3.2.12.2.7.3.2.1.

    Katalüsaatori seire: …

    3.2.12.2.7.3.2.2.

    Tahkete osakeste filtri seire: …

    3.2.12.2.7.3.2.3.

    Elektroonilise toitesüsteemi seire: …

    3.2.12.2.7.3.2.5.

    Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

    3.2.12.2.7.4.

    Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): …

    3.2.12.2.7.5.

    Kõigi kasutatud pardadiagnostikaseadme väljundkoodide ja vormingute loetelu (koos selgitustega igaühe kohta): …

    3.2.12.2.7.6.

    Sõiduki tootja peab esitama pardadiagnostikasüsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.

    3.2.12.2.7.6.1.

    Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite või alternatiivsete ettevalmistusmeetodite tüüp ja arv ning nende kasutamise põhjus.

    3.2.12.2.7.6.2.

    Sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus.

    3.2.12.2.7.6.3.

    Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud tsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri. Kasutatavate pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitega seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitega mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige režiimil $05 Test ID $21 kuni FF ja režiimil $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.

    Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse sideühendust vastavalt standardile ISO 15765-4 „Maanteesõidukid. Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika. Osa 4. Heitetaset mõjutavate seadmete nõuded“, tuleb iga ID-toega pardadiagnostikasüsteemi seireseadme kohta esitada üksikasjalik selgitus režiimiga $06 Test ID $00 kuni FF seotud andmete kohta.

    3.2.12.2.7.6.4.

    Eespool nõutud teabe esitamiseks võib täita allpool esitatud tabeli.

    3.2.12.2.7.6.4.1.

    Kergsõidukid

    Osa

    Veakood

    Seirestrateegia

    Vea tuvastamise kriteerium

    Rikkenäidiku rakendumise kriteerium

    Sekundaarsed parameetrid

    Ettevalmistus

    Tõendamiskatse

    Katalüsaator

    P0420

    Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid

    Anduri 1 ja 2 signaalide erinevus

    Kolmas tsükkel

    Mootori pöörlemissagedus, koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

    Kaks 1. tüüpi tsüklit

    1. tüüp

    3.2.12.2.8.

    Muud süsteemid: …

    3.2.12.2.8.2.

    Juhi meeldetuletussüsteem

    3.2.12.2.8.2.3.

    Meeldetuletussüsteemi tüüp: mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu / mootor ei käivitu pärast tankimist / kütuse etteanne blokeeritud / talitluse piiramine

    3.2.12.2.8.2.4.

    Meeldetuletussüsteemi kirjeldus

    3.2.12.2.8.2.5.

    Täis kütusepaagiga läbitava keskmise sõiduulatuse ekvivalent: … km

    3.2.12.2.10.

    Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave iga üksuse kohta eraldi)

    3.2.12.2.10.1.

    Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …

    3.2.12.2.10.2.

    1. tüüpi töötsüklite arv või mootori katsestendi samaväärsete tsüklite arv kahe sellise tsükli vahel, kus regenereerimine toimub 1. tüüpi katse tingimustega samaväärsetes tingimustes (vahemik D): …

    3.2.12.2.10.2.1.

    Kohaldatav 1. tüüpi tsükkel (märkida kohaldatav menetlus: XXI lisa või ÜRO eeskiri nr 83): …

    3.2.12.2.10.2.2.

    Regenereerimiseks vajalik täielike asjaomaste katsetsüklite arv (vahemik d)

    3.2.12.2.10.3.

    Kahe regeneratsioonifaasi vahele jäävate tsüklite arvu määramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

    3.2.12.2.10.4.

    Parameetrid, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

    3.2.12.2.10.5.

    Süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

    3.2.12.2.11.

    Tarbitavaid reaktiive kasutavad katalüüsmuundurisüsteemid (esitada allpool nimetatud teave iga üksuse kohta eraldi) jah/ei (1)

    3.2.12.2.11.1.

    Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

    3.2.12.2.11.2.

    Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …

    3.2.12.2.11.3.

    Rahvusvaheline standard: …

    3.2.12.2.11.4.

    Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hooldusel (vajaduse korral):

    3.2.12.2.11.5.

    Reaktiivi näidik: (kirjeldus ja asukoht) ...

    3.2.12.2.11.6.

    Reaktiivipaak

    3.2.12.2.11.6.1.

    Maht: …

    3.2.12.2.11.6.2.

    Soojendussüsteem: jah/ei

    3.2.12.2.11.6.2.1.

    Kirjeldus või joonis

    3.2.12.2.11.7.

    Reaktiivi juhtseade: jah/ei (1)

    3.2.12.2.11.7.1.

    Mark: …

    3.2.12.2.11.7.2.

    Tüüp: …

    3.2.12.2.11.8.

    Reaktiivi pihusti (mark, tüüp ja asukoht): …

    3.2.12.2.11.9.

    Reaktiivi kvaliteediandur (mark, tüüp ja asukoht): …

    3.2.12.2.12.

    Vee sissepritse: jah/ei (1)

    3.2.13.

    Suitsusus

    3.2.13.1.

    Neeldumisteguri tähistuse asukoht (ainult survesüütemootor): …

    3.2.14.

    Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes): …

    3.2.15.

    Veeldatud naftagaasi etteandesüsteem: jah/ei (1)

    3.2.15.1.

    Tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (r) või määrusele (EL) 2019/2144 (s): …

    3.2.15.2.

    Mootori elektrooniline juhtplokk veeldatud naftagaasi etteande jaoks

    3.2.15.2.1.

    Mark (margid): …

    3.2.15.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.15.2.3.

    Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

    3.2.15.3.

    Lisadokumentatsioon

    3.2.15.3.1.

    Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedelgaasile või vastupidi: …

    3.2.15.3.2.

    Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

    3.2.15.3.3.

    Tähistuse joonis: …

    3.2.16.

    Maagaasi etteandesüsteem: jah/ei (1)

    3.2.16.1.

    Tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 või määrusele (EL) nr 2019/2144: …

    3.2.16.2.

    Mootori elektrooniline juhtplokk maagaasi etteande jaoks

    3.2.16.2.1.

    Mark (margid): …

    3.2.16.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.16.2.3.

    Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

    3.2.16.3.

    Lisadokumentatsioon

    3.2.16.3.1.

    Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: …

    3.2.16.3.2.

    Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

    3.2.16.3.3.

    Tähistuse joonis: …

    3.2.18.

    Vesinikkütuse etteandesüsteem: jah/ei (1)

    3.2.18.1.

    EÜ tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 79/2009 või määrusele (EL) nr 2019/2144: …

    3.2.18.2.

    Mootori elektrooniline juhtplokk vesinikkütuse etteande jaoks

    3.2.18.2.1.

    Mark (margid): …

    3.2.18.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.18.2.3.

    Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

    3.2.18.3.

    Lisadokumentatsioon

    3.2.18.3.1.

    Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …

    3.2.18.3.2.

    Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

    3.2.18.3.3.

    Tähistuse joonis: …

    3.2.19.

    H2NG etteandesüsteem: jah/ei (1)

    3.2.19.1.

    Vesiniku osakaal kütuses (tootja määratud maksimum): …

    3.2.19.2.

    ELi tüübikinnitustunnistuse number vastavalt ÜRO eeskirjale nr 110: …

    3.2.19.3

    Mootori elektrooniline juhtplokk H2NG etteande jaoks

    3.2.19.3.1.

    Mark (margid): …

    3.2.19.3.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.2.19.3.3.

    Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

    3.2.19.4.

    Lisadokumentatsioon

    3.2.19.4.2.

    Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

    3.2.19.4.3.

    Tähistuse joonis: …

    3.2.20.

    Soojussalvesti teave

    3.2.20.1.

    Aktiivne soojussalvesti: jah/ei (1)

    3.2.20.1.1.

    Entalpia: … (J)

    3.2.20.2.

    Isolatsioonimaterjalid: jah/ei (1)

    3.2.20.2.1.

    Isolatsioonimaterjal: …

    3.2.20.2.2.

    Isolatsiooni nimiruumala: …(t)

    3.2.20.2.3.

    Isolatsiooni nimimass: …(t)

    3.2.20.2.4.

    Isolatsiooni asukoht: …

    3.2.20.2.5.

    Halvim juht seoses mootori jahutamisega: jah/ei (1)

    3.2.20.2.5.1.

    (mitte halvim juht) Minimaalne stabiliseerumisaeg, tsoak_ATCT (h): …

    3.2.20.2.5.2.

    (mitte halvim juht) Mootori temperatuuri mõõtmise koht: …

    3.2.20.2.6.

    Üks interpolatsioonitüüpkond ATCT tüüpkonna mudelis: jah/ei (1)

    3.2.20.2.7.

    Halvim juht seoses isolatsiooniga: jah/ei (1)

    3.2.20.2.7.1.

    ATCT käigus mõõdetud kontrollsõiduki kirjeldus seoses isolatsiooniga: …

    3.3.

    Elektriline jõuseade (ainult täiselektrisõiduk)

    3.3.1.

    Elektrilise jõuseadme üldkirjeldus

    3.3.1.1.

    Mark: ...

    3.3.1.2.

    Tüüp: ...

    3.3.1.3.

    Kasutusjuhtum (1): Üks mootor / mitu mootorit (nende arv): ...

    3.3.1.4.

    Jõuülekande paigutus: paralleelne/telgedeülene/muu, täpsustada: ...

    3.3.1.5.

    Katsepinge: ... V

    3.3.1.6.

    Mootori nimipöörlemissagedus: ... min–1

    3.3.1.7.

    Mootori suurim pöörlemissagedus: ... min–1 või vaikimisi: reduktori/käigukasti väljundvõlli pöörlemissagedus (täpsustada rakendatud käik): ... min–1

    3.3.1.9.

    Suurim võimsus: ... kW

    3.3.1.10.

    Suurim võimsus 30 minuti jooksul: ... kW

    3.3.1.11.

    Muutuv vahemik (kus P > 90 % suurimast võimsusest):

    pöörlemissagedus vahemiku alguses: ... min–1

    pöörlemissagedus vahemiku lõpus: ... min–1

    3.3.2.

    Veoaku

    3.3.2.1.

    Laetava energiasalvestussüsteemi kaubanimi ja kaubamärk: ...

    3.3.2.2.

    Elektrokeemilise paari tüüp: ...

    3.3.2.3.

    Nimipinge: ... V

    3.3.2.4.

    Laetava energiasalvestussüsteemi suurim võimsus 30 minuti jooksul (püsiv tühjakslaadimisvõimsus): ... kW

    3.3.2.5.

    Laetava energiasalvestussüsteemi tööomadused kahetunnisel tühjakslaadimisel (püsiv võimsus või püsiv voolutugevus): (1)

    3.3.2.5.1.

    Laetava energiasalvestussüsteemi energia: ... kWh

    3.3.2.5.2.

    Laetava energiasalvestussüsteemi võimsus: ... Ah kahe tunni jooksul

    3.3.2.5.3.

    Tühjakslaadimise lõpu pinge: ... V

    3.3.2.6.

    Tühjakslaadimise lõpu märguanne, mis põhjustab sõiduki sundseiskamise: (1) ..........................

    3.3.2.7.

    Laetav energiasalvestussüsteemi mass: .......................... kg

    3.3.2.8.

    Elementide arv: ……

    3.3.2.9.

    Laetava energiasalvestussüsteemi asukoht:…………

    3.3.2.10.

    Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

    3.3.2.11.

    Aku juhtsüsteemi juhtseade

    3.3.2.11.1.

    Mark: ………..

    3.3.2.11.2.

    Tüüp: …….

    3.3.2.11.3.

    Identifitseerimisnumber: …..

    3.3.3.

    Elektrimootor

    3.3.3.1.

    Tööpõhimõte

    3.3.3.1.1.

    Alalisvool / vahelduvvool (1) / faaside arv: ..........................

    3.3.3.1.2.

    Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1)

    3.3.3.1.3.

    Sünkroonne/asünkroonne (1)

    3.3.3.1.4.

    Rootor mähisega/püsimagnetitega/korpusega (1)

    3.3.3.1.5.

    Mootori pooluste arv: ..........................

    3.3.3.2.

    Inertsmass: ..........................

    3.3.4.

    Võimsuse regulaator

    3.3.4.1.

    Mark: ..........................

    3.3.4.2.

    Tüüp: ..........................

    3.3.4.2.1.

    Identifitseerimisnumber: …..

    3.3.4.3.

    Reguleerimispõhimõte: vektorjuhtimine / avatud ahel / suletud ahel / muu (täpsustada): (1) ..........................

    3.3.4.4.

    Mootorile antav maksimaalne efektiivvool: (2) .......................... A .......................... sekundi vältel

    3.3.4.5.

    Pingevahemik: .......................... V kuni .......................... V

    3.3.5.

    Jahutussüsteem:

    Mootor: vedelik/õhk (1)

    Regulaator: vedelik/õhk (1)

    3.3.5.1.

    Vedelikjahutuse varustuse omadused:

    3.3.5.1.1.

    Vedeliku tüüp .......................... ringluspumbad: jah/ei (1)

    3.3.5.1.2.

    Pumba omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

    3.3.5.1.3.

    Termostaat: seaded: ..........................

    3.3.5.1.4.

    Radiaator: joonis (joonised) või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

    3.3.5.1.5.

    Rõhualandusventiil: rõhuseaded: ..........................

    3.3.5.1.6.

    Ventilaator: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

    3.3.5.1.7.

    Ventilaatori kanal: ..........................

    3.3.5.2.

    Õhkjahutuse varustuse omadused:

    3.3.5.2.1.

    Puhur: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

    3.3.5.2.2.

    Standardsed õhukanalid: ..........................

    3.3.5.2.3.

    Temperatuuri reguleerimise süsteem: jah/ei (1)

    3.3.5.2.4.

    Lühikirjeldus: ..........................

    3.3.5.2.5.

    Õhufilter: .......................... mark (margid): .......................... tüüp (tüübid):

    3.3.5.3.

    Tootja lubatud temperatuurid (suurim)

    3.3.5.3.1.

    Väljavool mootorist: ..........................oC

    3.3.5.3.2.

    Sissevool regulaatorisse: ..........................oC

    3.3.5.3.3.

    Mootori võrdluspunkti(de)s: ..........................oC

    3.3.5.3.4.

    Regulaatori võrdluspunkti(de)s: ..........................oC

    3.3.6.

    Isolatsiooni kategooria: ..........................

    3.3.7.

    Rahvusvaheline kaitseaste (IP): ..........................

    3.3.8.

    Määrimissüsteemi põhimõte: (1)

    Laagrid: liugelaager/kuullaager

    Määrdeaine: määre/õli

    Tihend: jah/ei

    Ringlus: on / ei ole

    3.3.9.

    Laadur

    3.3.9.1.

    Laadur: pardal/väline (1) välise laaduri korral täpsustada (kaubamärk, mudel): ..........................

    3.3.9.2.

    Tavalise laadimisprofiili kirjeldus:

    3.3.9.3.

    Elektritoite tehnilised andmed:

    3.3.9.3.1.

    Elektritoite tüüp: üks faas / kolm faasi (1)

    3.3.9.3.2.

    Pinge: ..........................

    3.3.9.4.

    Tühjakslaadimise lõpu ja laadimise alguse vahel on nõutav ooteaeg: ..........................

    3.3.9.5.

    Täieliku laadimise teoreetiline kestus: ..........................”

    3.3.10.

    Elektrienergia muundurid

    3.3.10.1.

    Elektrienergia muundur elektrimasina ja veoaku vahel

    3.3.10.1.1.

    Mark: ..........................

    3.3.10.1.2.

    Tüüp: ..........................

    3.3.10.1.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.3.10.2.

    Elektrienergia muundur veoaku ja madalpingeallika vahel

    3.3.10.2.1.

    Mark: ..........................

    3.3.10.2.2.

    Tüüp: ..........................

    3.3.10.2.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.3.10.3.

    Elektrienergia muundur laadimispistiku ja veoaku vahel

    3.3.10.3.1.

    Mark: ..........................

    3.3.10.3.2.

    Tüüp: ..........................

    3.3.10.3.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.4.

    Veojõuallikate kombinatsioonid

    3.4.1.

    Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

    3.4.2.

    Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta: (1)

    3.4.3.

    Töörežiimi lüliti: on /ei ole (1)

    3.4.3.1.

    Valitavad režiimid

    3.4.3.1.1.

    Ainult elektriline: jah/ei (1)

    3.4.3.1.2.

    Ainult kütuserežiim: jah/ei (1)

    3.4.3.1.3.

    Hübriidrežiimid: jah/ei (1)

    (kui jah, siis lühikirjeldus): …

    3.4.4.

    Energiasalvesti kirjeldus: (laetav energiasalvestussüsteem, kondensaator, hooratas/generaator)

    3.4.4.1.

    Mark (margid): …

    3.4.4.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.4.4.3.

    Identifitseerimisnumber: …

    3.4.4.4.

    Elektrokeemilise paari tüüp: …

    3.4.4.5.

    Energia: … (laetava energiasalvestussüsteemi korral: pinge ja mahtuvus (Ah) kahe tunni jooksul, kondensaatori korral: J, …)

    3.4.4.6.

    Laadur: pardal/väline/puudub (1)

    3.4.4.7.

    Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

    3.4.4.8.

    Aku juhtsüsteemi juhtseade

    3.4.4.8.1.

    Mark: ………..

    3.4.4.8.2.

    Tüüp: …….

    3.4.4.8.3.

    Identifitseerimisnumber: …..

    3.4.5.

    Elektrimasin (kirjeldada igat elektrimasina tüüpi eraldi)

    3.4.5.1.

    Mark: …

    3.4.5.2.

    Tüüp: …

    3.4.5.3.

    Esmane kasutus: veomootor/generaator (1)

    3.4.5.3.1.

    Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (1): …

    3.4.5.4.

    Suurim võimsus: … kW

    3.4.5.5.

    Tööpõhimõte

    3.4.5.5.5.1

    Alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …

    3.4.5.5.2.

    Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1)

    3.4.5.5.3.

    Sünkroonne/asünkroonne (1)

    3.4.6.

    Juhtseade

    3.4.6.1.

    Mark (margid): …

    3.4.6.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.4.6.3.

    Identifitseerimisnumber: …

    3.4.7.

    Võimsuse regulaator

    3.4.7.1.

    Mark: …

    3.4.7.2.

    Tüüp: …

    3.4.7.3.

    Identifitseerimisnumber: …

    3.4.9.

    Tootja soovitus ettevalmistamiseks: …

    3.4.10.

    Kütuseelemendiga hübriidsõiduk: jah/ei (1)

    3.4.10.1.

    Kütuseelemendi tüüp:

    3.4.10.1.2.

    Mark: …

    3.4.10.1.3.

    Tüüp: …

    3.4.10.1.4.

    Nimipinge (V): …

    3.4.10.1.5.

    Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

    3.4.10.2.

    Süsteemi kirjeldus (kütuseelemendi tööpõhimõte, joonis jne): …

    3.4.11.

    Elektrienergia muundurid

    3.4.11.1.

    Elektrienergia muundur elektrimasina ja veoaku vahel

    3.4.11.1.1.

    Mark: ..........................

    3.4.11.1.2.

    Tüüp: ..........................

    3.4.11.1.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.4.11.2.

    Elektrienergia muundur veoaku ja madalpingeallika vahel

    3.4.11.2.1.

    Mark: ..........................

    3.4.11.2.2.

    Tüüp: ..........................

    3.4.11.2.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.4.11.3.

    Elektrienergia muundur laadimispistiku ja veoaku vahel

    3.4.11.3.1.

    Mark: ..........................

    3.4.11.3.2.

    Tüüp: ..........................

    3.4.11.3.3.

    Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

    3.5.

    Tootja deklareeritud väärtused CO2 heite / kütusekulu / elektrienergiakulu / elektrilise sõiduulatuse määramiseks ning ökoinnovatsioonilahenduste üksikasjad (kui on asjakohane) (o)

    3.5.7.

    Tootja deklareeritud väärtused

    3.5.7.1.

    Katsesõiduki näitajad

    Sõiduk

    Väikseima näitajaga sõiduk kui on

    Suurima näitajaga sõiduk (VH)

    Keskmise näitajaga sõiduk kui on

    Esindav sõiduk (ainult sõidutakistusmaatriksi tüüpkond (*1))

    Vaikeväärtused

    Sõiduki keretüüp

     

     

    –

     

     

    Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

     

     

    –

    –

     

    Teave sõidutakistuse kohta

     

    Rehvide mark ja tüüp,

    kui mõõdetakse

     

     

    –

     

     

    Rehvimõõt (ees/taga),

    kui mõõdetakse

     

     

    –

     

     

    Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t)

     

     

    –

     

     

    Rehvirõhk (ees/taga) (kPa),

    kui mõõdetakse

     

     

    –

     

     

    Delta CD × A väikseima näitajaga sõiduki puhul võrreldes suurima näitajaga sõidukiga (IP_H miinus IP_L)

    –

     

    –

    –

     

    Delta CD × A võrreldes sõidutakistuse tüüpkonna väikseima näitajaga sõidukiga (IP_H/L miinus RL_L), kui arvutused tehakse sõidutakistuse tüüpkonna põhjal

     

     

    –

    –

     

    Sõiduki katsemass (kg):

     

     

     

     

     

    Töökorras sõiduki mass (kg)

     

     

    –

    –

    –

    Täismass (kg)

     

     

    –

    –

    –

    Sõidutakistustegurid

     

    f0 (N)

     

     

     

     

     

    f1 (N/(km/h))

     

     

     

     

     

    f2 (N/(km/h)2)

     

     

     

     

     

    Lauppind m2 (0,000 m2)

    –

    –

    –

     

     

    Tsükli energiavajadus (J)

     

     

     

     

     

    3.5.7.1.1.

    Kütus, mida kasutatakse 1. tüüpi katses ja mis on valitud kasuliku võimsuse mõõtmiseks käesoleva määruse XX lisa kohaselt (üksnes veeldatud naftagaasi- või maagaasisõidukite puhul): …

    3.5.7.2.

    Summaarne CO2 heide

    3.5.7.2.1.

    Ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite CO2 heide

    3.5.7.2.1.0.

    Minimaalne ja maksimaalne CO2 heide interpolatsioonitüüpkonnas: … g/km

    3.5.7.2.1.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … g/km

    3.5.7.2.1.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … g/km

    3.5.7.2.1.3.

    Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … g/km

    3.5.7.2.2

    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil

    3.5.7.2.2.1.

    Suurima näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil g/km

    3.5.7.2.2.2.

    Väikseima näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane): g/km

    3.5.7.2.2.3

    Keskmise näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane): g/km

    3.5.7.2.3.

    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heide akutoiterežiimil ja kaalutud CO2 heide

    3.5.7.2.3.1.

    Suurima näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil: … g/km

    3.5.7.2.3.2.

    Väikseima näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil (kui on asjakohane): … g/km

    3.5.7.2.3.3.

    Keskmise näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil (kui on asjakohane): … g/km

    3.5.7.2.3.4.

    Minimaalne ja maksimaalne CO2 heide välise laadimisega sõidukite interpolatsioonitüüpkonnas: … g/km

    3.5.7.3.

    Elektrisõidukite elektriline sõiduulatus

    3.5.7.3.1.

    Täiselektrisõidukite sõiduulatus

    3.5.7.3.1.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … km

    3.5.7.3.1.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

    3.5.7.3.2.

    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite (kui on asjakohane) sõiduulatus ainult elektrirežiimil

    3.5.7.3.2.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … km

    3.5.7.3.2.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

    3.5.7.3.2.3.

    Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

    3.5.7.4.

    Kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu (FCCS)

    3.5.7.4.1.

    Välise laadimiseta ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane)

    3.5.7.4.1.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … kg/100 km

    3.5.7.4.1.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

    3.5.7.4.1.3.

    Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

    3.5.7.4.2.

    Välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu akutoiterežiimil (kui on asjakohane)

    3.5.7.4.2.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … kg/100 km

    3.5.7.4.2.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

    3.5.7.5.

    Elektrisõidukite elektrienergiakulu

    3.5.7.5.1.

    Täiselektrisõidukite (ECWLTC) summaarne elektrienergiakulu

    3.5.7.5.1.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … Wh/km

    3.5.7.5.1.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

    3.5.7.5.2.

    Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimil ECAC,CD (summaarne)

    3.5.7.5.2.1.

    Suurima näitajaga sõiduk: … Wh/km

    3.5.7.5.2.2.

    Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

    3.5.7.5.2.3.

    Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

    3.5.8.

    M1- või N1-kategooria sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EL) 2019/631 artiklis 11 määratletud tähenduses: jah/ei (1)

    3.5.8.1.

    Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon määruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 osutatud M1-kategooria sõidukite puhul või määruse (EL) nr 427/2014 artiklis 5 osutatud N1-kategooria sõidukite puhul (kui on asjakohane): …

    3.5.8.2.

    Erinevate ökoinnovatsioonilahenduste koostoime: jah/ei (1)

    3.5.8.3.

    Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heiteandmed (tabelit korrata iga katsetatud etalonkütuse puhul) (w1)

    Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (w2)

    Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3)

    1. Kontrollsõiduki CO2 heide (g/km)

    2. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2 heide (g/km)

    3. Kontrollsõiduki CO2 heide 1. tüüpi katsetsüklis (w4)

    4. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2 heide 1. tüüpi katsetsüklis

    5. Kasutustegur – tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

    CO2 heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4)) * 5

    xxx/201x

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    WLTP CO2 heite vähenemine kokku (g/km)(w5)

    3.6.

    Tootja lubatud temperatuurid

    3.6.1.

    Jahutussüsteem

    3.6.1.1.

    Vedelikjahutus

    Suurim temperatuur väljavooluavas: … K

    3.6.1.2.

    Õhkjahutus

    3.6.1.2.1.

    Võrdluspunkt: …

    3.6.1.2.2.

    Suurim temperatuur võrdluspunktis: … K

    3.6.2.

    Suurim temperatuur sisselaske vahejahuti väljavooluavas: … K

    3.6.3.

    Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalaskekollektori välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: … K

    3.6.4.

    Kütuse temperatuur

    Miinimum: … K – maksimum: … K

    Survesüütemootori sissepritsepumba sissevoolul või gaasimootori rõhuregulaatori viimasel astmel

    3.6.5.

    Määrdeaine temperatuur

    Miinimum: … K – maksimum: … K

    3.8.

    Määrdesüsteem

    3.8.1.

    Süsteemi kirjeldus

    3.8.1.1.

    Määrdemahuti asend: …

    3.8.1.2.

    Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevoolukohta / kütusega segamine jne)1

    3.8.2.

    Määrdepump

    3.8.2.1.

    Mark (margid): …

    3.8.2.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.8.3.

    Kütusega segamine

    3.8.3.1.

    Seguvahekord: …

    3.8.4.

    Õlijahuti: jah/ei (1)

    3.8.4.1.

    Joonis(ed): … või

    3.8.4.1.1.

    Mark (margid): …

    3.8.4.1.2.

    Tüüp (tüübid): …

    3.8.5.

    Määrdeõli spetsifikatsioon: … W …

    4.

    JÕUÜLEKANNE (p)

    4.3.

    Mootori hooratta inertsimoment: …

    4.3.1.

    Täiendav inertsimoment, kui käik ei ole rakendatud: …

    4.4.

    Sidur(id)

    4.4.1.

    Tüüp: …

    4.4.2.

    Suurim pöördemomendi muutus: …

    4.5.

    Käigukast

    4.5.1.

    Tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast) (1)

    4.5.1.4.

    Pöördemomendi nimiväärtus: …

    4.5.1.5.

    Sidurite arv: …

    4.6.

    Ülekandearvud

    Käik

    Käigukasti ülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörlemissageduse suhe)

    Peaülekande ülekandearv(ud) (käigukasti väljundvõlli ja veoratta pöörlemissageduse suhe)

    Summaarne ülekandearv

    Maksimum variaatorkäigukasti puhul

     

     

     

    1

     

     

     

    2

     

     

     

    3

     

     

     

    …

     

     

     

    Miinimum variaatorkäigukasti puhul

     

     

     

    4.6.1.

    Käiguvahetus (ei kohaldata automaatkäigukasti puhul)

    4.6.1.1.

    Välja arvatud 1. käik: jah/ei (1)

    4.6.1.2.

    n_95_high iga käigu puhul: … min–1

    4.6.1.3.

    nmin_drive

    4.6.1.3.1.

    1. käik: … min–1

    4.6.1.3.2.

    Käiguvahetus 1. käigult 2. käigule: … min–1

    4.6.1.3.3.

    2. käik peatumiseni: … min–1

    4.6.1.3.4.

    2. käik: … min–1

    4.6.1.3.5.

    3. käik ja järgmised käigud: … min–1

    4.6.1.4.

    n_min_drive_set kiirendusfaasides / püsikiiruse faasides (n_min_drive_up): … min–1

    4.6.1.5.

    n_min_drive_set aeglustusfaasides (nmin_drive_down):

    4.6.1.6.

    alustamisperiood

    4.6.1.6.1.

    t_start_phase: … s

    4.6.1.6.2.

    n_min_drive_start: … min–1

    4.6.1.6.3.

    n_min_drive_up_start: … min–1

    4.6.1.7.

    ASMi kasutamine: jah/ei (1)

    4.6.1.7.1.

    ASMi väärtused: … pöörlemissagedusel … min–1

    4.7.

    Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (q): …

    4.12.

    Käigukasti määrdeaine: … W …

    6.

    VEDRUSTUS

    6.6.

    Rehvid ja veljed

    6.6.1.

    Rehvi ja velje kombinatsioon(id)

    6.6.1.1.

    Teljed

    6.6.1.1.1.

    Telg 1: …

    6.6.1.1.1.1.

    Rehvimõõdu tähistus

    6.6.1.1.2.

    Telg 2: …

    6.6.1.1.2.1.

    Rehvimõõdu tähistus

    jne.

    6.6.2.

    Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

    6.6.2.1.

    Telg 1: …

    6.6.2.2.

    Telg 2: …

    6.6.3.

    Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud): … kPa

    9.

    KERE

    9.1.

    Keretüüp vastavalt määruse 2018/858/EL I lisa C osas esitatud koodidele: …

    12.

    MUU

    12.10.

    Seadmed või süsteemid juhi valitavate režiimidega, mis mõjutavad CO2 heidet, kütusekulu, elektrienergiakulu ja/või piirnormiga heidet ja millel puudub põhirežiim: jah/ei (1)

    12.10.1.

    Aku laetust säilitav katse (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

    12.10.1.0.

    Põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel: jah/ei (1)

    12.10.1.0.1.

    Põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel: … (kui on asjakohane)

    12.10.1.1.

    Parima juhu režiim: … (kui on asjakohane)

    12.10.1.2.

    Halvima juhu režiim: … (kui on asjakohane)

    12.10.1.3.

    Režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit: … (kui puudub põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel ja ainult üks režiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit)

    12.10.2.

    Katse akutoiterežiimis (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

    12.10.2.0.

    Põhirežiim akutoitetingimusel: jah/ei (1)

    12.10.2.0.1.

    Põhirežiim akutoitetingimusel: … (kui on asjakohane)

    12.10.2.1.

    Kõige suurema elektrienergiakuluga režiim: … (kui on asjakohane)

    12.10.2.2.

    Režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit: … (kui puudub põhirežiim akutoitetingimusel ja ainult üks režiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit)

    12.10.3.

    1. tüüpi katse (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

    12.10.3.1.

    Parima juhu režiim: …

    12.10.3.2.

    Halvima juhu režiim: …

    Selgitavad märkused

    (1)

    		 Mittevajalik kustutada (võib esineda juhtumeid, kus sobivaid variante on rohkem kui üks ja midagi ei ole vaja kustutada).

    (2)

    		 Märkida lubatav hälve.

    (3)

    		 Märkida iga variandi jaoks suurimad ja vähimad väärtused.

    (6)

    		 –

    (7)

    		 Sõiduki mõõtmeid mõjutavat lisavarustust tuleb kirjeldada.

    (c)

    		 Kategooriad vastavalt määruse (EL) nr 2018/858 artiklis 4 esitatud määratlustele.

    (f)

    		 Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

    (g)

    		 Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

    (h)

    		 Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg.

    Vedelikku sisaldavad süsteemid (välja arvatud vee jaoks kasutatavad süsteemid, mis peavad jääma tühjaks) peavad olema täidetud 100 %-ni tootja määratud mahutavusest.

    Punkti 2.6 alapunktis b ja punkti 2.6.1 alapunktis b osutatud teavet ei ole vaja esitada N2-, N3-, M2-, M3-, O3- ega O4-kategooria sõidukite kohta.

    (i)

    		 Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline vertikaalne koormus, tuleb selle koormuse ja raskuskiirenduse suhe lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele koormusele.

    (k)

    		 Sõiduki puhul, mida saab käitada bensiiniga, diislikütusega vms või ka kombineeritult muu kütusega, esitatakse andmed iga käitusviisi kohta eraldi.

    Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide kohta esitab tootja siin osutatud andmetega samaväärsed andmed.

    (l)

    		 Ümardatakse lähima kümnendikmillimeetrini.

    (m)

    		 Väärtus tuleb välja arvutada (π = 3,1416) ja ümardada täisarvuni (cm3).

    (n)

    		 Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 või määruse (EÜ) nr 595/2009 (vastavalt vajadusele) nõuetele.

    (o)

    		 Kindlaks määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ (ELT L 375, 31.12.1980, lk 36) nõuetele.

    (p)

    		 Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi kavandatud variantide kohta.

    (q)

    		 Haagiste puhul suurim tootja lubatud kiirus.

    (r)

    		 ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

    (s)

    		 ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.

    (t)

    		 Isolatsiooni nimiruumala ja isolatsiooni nimimass esitada täpsusega kaks kohta pärast koma. Isolatsiooni mahu ja massi lubatud hälve +/– 10 %. Ei dokumenteerita, kui punktis 3.2.20.2.5 või 3.2.20.2.7 on märgitud „ei“.

    (w)

    		 Ökoinnovatsioonilahendused.

    (w1)

    		 Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.

    (w2)

    		 Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number.

    (w3)

    		 Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse.

    (w4)

    		 Kui kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutatakse 1. tüüpi katsetsükli asemel modelleerimismeetodit, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus.

    (w5)

    		 Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tulenev CO2 heite vähenemine kokku.

    „3.a liide

    DOKUMENTATSIOON

    Ametlik dokumentatsioon

    Tootja võib kasutada ühte ametlikku dokumentatsiooni mitme tüübikinnituse jaoks seoses heitega. Ametlik dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:

    Jaotis

    Selgitus

    1.

    		Heitega seotud tüübikinnituse number (numbrid)

    Selle AESi/BESi deklaratsiooniga hõlmatud heitega seotud tüübikinnituse numbrite loetelu:

    sealhulgas tüübikinnituse viide, tarkvara viide, kalibreerimise number, kontrollsummad iga versiooni ja iga asjakohase juhtseadme (mootori juhtplokk ja/või järeltöötluse juhtseade) kohta.

    Tarkvara ja kalibreerimise versiooni lugemise meetod

    Näiteks skanneri selgitus.

    2.

    		Põhilised heitekontrollistrateegiad

     

    BES x

    Strateegia x kirjeldus.

    BES y

    Strateegia y kirjeldus.

    3.

    		Täiendavad heitekontrollistrateegiad

     

    AESide tutvustus

    AESide hierarhilised seosed: milline AES on ülimuslik, kui kasutusel on rohkem kui üks.

    AES x

    —

    AESi kirjeldus ja põhjendus.

    —

    Mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi rakendamiseks.

    —

    AESi rakendamiseks kasutatud muud parameetrid.

    —

    Saasteainete ja CO2 heite suurenemine AESi kasutamise korral võrreldes BESi kasutamisega.

    AES y

    Vt ülal.

    Laiendatud dokumentatsioon

    Laiendatud dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet iga täiendava heitekontrollistrateegia kohta:

    a)

    tootja deklaratsioon selle kohta, et sõidukis ei ole katkestusseadet, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 erandit;

    b)

    mootori ning kasutatavate heitekontrollistrateegiate ja -seadmete kirjeldus, sh tark- ja riistvara, ning kõik tingimused, mille puhul strateegiad ja seadmed ei tööta samamoodi kui tüübikinnituskatsete käigus;

    c)

    deklaratsioon asjaomase AESi/BESi juhtimiseks kasutatava tarkvara versiooni kohta, sh nimetatud tarkvaraversioonide asjakohased kontrollsummad või võrdlusväärtused ja juhendid tüübikinnitusasutusele kontrollsummade või võrdlusväärtuste lugemiseks. Deklaratsioon tuleb ajakohastada ja saata see laiendatud dokumentatsiooni säilitavale tüübikinnitusasutusele iga kord, kui võetakse kasutusele AESi/BESi mõjutav uus tarkvaraversioon. Tootja võib taotleda kontrollsumma alternatiivi kasutamist, kui see tagab tarkvaraversiooni muudatuste jälgitavuse samaväärse taseme;

    d)

    iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus, sealhulgas AESi kasutamisega ja kasutamiseta olukorra mõjuhinnang, ning alljärgnev teave:

    i)

    miks kohaldatakse katkestusseadme kasutamise keelu suhtes määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 sätestatud erandit;

    ii)

    vajaduse korral riistvaraelemendid, mida tuleb AESi abil kaitsta;

    iii)

    vajaduse korral tõendid äkilise ja pöördumatu kahju kohta mootorile, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks;

    iv)

    vajaduse korral põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamisel vajalik;

    e)

    toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral;

    f)

    kirjeldus heitekontrolli abistrateegia hierarhiliste seoste kohta (näiteks juhul, kui samal ajal võivad aktiivsed olla mitu heitekontrolli abistrateegiat, siis milline heitekontrolli abistrateegia reageerib esimesena, strateegiate omavahelise koostoime meetod, sealhulgas andmevoogude skeemid ja otsustusloogika ning selgitus selle kohta, kuidas hierarhia abil tagatakse, et heide on kõikide heitekontrolli abistrateegiate puhul madalaimal praktilisel tasemel);

    g)

    loetelu parameetritest, mida AESi abil mõõdetakse ja/või arvutatakse, iga mõõdetud ja/või arvutatud parameetri eesmärk ning iga parameetri seos mootori kahjuga; sh arvutusmeetod ja selgitus, kuidas need arvutatud parameetrid vastavad tegelikele kontrollitavatele parameetritele, samuti selle tulemusena saadud hälve või ohutustegur, mida analüüsis kasutatakse;

    h)

    loetelu mootori/heitekontrolli parameetritest, mida kohandatakse mõõdetud või arvutatud parameetri(te) alusel ning iga mootori/heitekontrolli parameetri kohandamise ulatus; mootori/heitekontrolli parameetrite ning mõõdetud või arvutatud parameetrite suhe;

    i)

    hinnang selle kohta, kuidas AES hoiab tegelikus liikluses tekkiva heite madalaimal praktikas saavutataval tasemel, sh üksikasjalik analüüs reguleeritud saasteainete ja CO2 koguheite eeldatava suurenemise kohta AESi kasutamise korral võrreldes BESiga.

    Täiendatud dokumentatsioon ei tohi olla mahukam kui 100 lehekülge ja peab sisaldama kõiki põhielemente, et tüübikinnitusasutus saaks AESi hinnata. Dokumentatsiooni võib vajaduse korral täiendada lisade või muude lisatud dokumentidega, mis sisaldavad täiendavaid elemente. Tootja saadab täiendatud dokumentatsiooni uue versiooni tüübikinnitusasutusele iga kord, kui AESis on tehtud muudatusi. Uus versioon piirdub muudatuste ja nende mõjuga. Tüübikinnitusasutus hindab AESi uut versiooni ja kinnitab selle.

    Täiendatud dokumentatsiooni ülesehitus on järgmine.

    AESi rakenduse nr YYY/OEM täiendatud dokumentatsioon vastavalt määrusele (EL) 2017/1151

    Osa

    Punkt

    Jaotis

    Selgitus

    Sissejuhatavad dokumendid

     

    Kaaskiri tüübikinnitusasutusele

    Viide dokumendile koos versiooninumbriga, dokumendi väljaandmise kuupäev ja tootja organisatsiooni asjaomase isiku allkiri.

     

    Versioonide tabel

    Iga versiooni muudatuste sisu ja millist osa on muudetud.

     

    Asjaomaste (heite) tüüpide kirjeldus

     

     

    Lisatud dokumentide tabel

    Kõigi lisatud dokumentide loetelu.

     

    Ristviited

    Viide 3.a liite punktidele a kuni i (kus on esitatud eeskirja kõik nõuded)

     

    Katkestusseadme puudumist käsitlev deklaratsioon

    + allkiri

    Põhidokument

    0.

    Lühinimetused/lühendid

     

    1.

    ÜLDKIRJELDUS

     

    1.1.

    Mootori üldine tutvustus

    Põhiomaduste kirjeldus: töömaht, järeltöötlus jne.

    1.2.

    Süsteemi üldine ülesehitus

    Süsteemi plokkskeem: andurite ja tööseadmete loetelu ning mootori põhifunktsioonide selgitus.

    1.3.

    Tarkvara ja kalibreerimise versiooni lugemine

    Näiteks skanneri selgitus.

    2.

    Põhilised heitekontrollistrateegiad

     

    2.x

    BES x

    Strateegia x kirjeldus.

    2.y

    BES y

    Strateegia y kirjeldus.

    3.

    Täiendavad heitekontrollistrateegiad

     

    3.0.

    AESide tutvustus

    AESide hierarhilised seosed: kirjeldus ja põhjendus (nt turvalisus, usaldusväärsus jne).

    3.x

    AES x

    3.x.1

    AESi põhjendus.

    3.x.2

    Mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi iseloomustamiseks.

    3.x.3

    AESi toimerežiim – kasutatud parameetrid.

    3.x.4

    AESi mõju saasteainetele ja CO2-le.

    3.y

    AES y

    3.y.1

    3.y.2

    jne.

    100 lk piir on siin.

    Lisa

     

    Loetelu asjaomase BESi/AESi alla kuuluvatest tüüpidest: sealhulgas tüübikinnituse viide, tarkvara viide, kalibreerimise number, kontrollsummad iga versiooni ja iga asjakohase juhtseadme (mootori juhtplokk ja/või järeltöötluse juhtseade) kohta.

    Lisatud dokumendid

     

    Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr xxx

    Katsetel põhinev riskihinnang või põhjendus või näide äkilisest kahjust, kui on.

     

    Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr yyy

     

     

    Konkreetse heitekontrolli abistrateegia mõju kvantifitseerimise katsearuanne

    Kõigi AESi põhjendamiseks tehtud konkreetsete katsete katsearuanne, katsetingimuste üksikasjad, sõiduki kirjeldus, katsete kuupäev, heite ja/või CO2 mõju AESi rakendamisega ja ilma.
    “

    5)

    4. liites asendatakse ilma liiteta EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis järgmisega:

    „EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

    (Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

    EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

    Ametiasutuse tempel

    Teatis, milles käsitletakse sõidukisüsteemi/-tüübi:

    —

    EÜ tüübikinnituse andmist (1),

    —

    EÜ tüübikinnituse laiendamist (1),

    —

    EÜ tüübikinnituse andmata jätmist (1),

    —

    EÜ tüübikinnituse tühistamist (1),

    —

    seoses sõiduki süsteemiga (1) komisjoni määruste (EÜ) nr 715/2007 (2) ja (EL) 2017/1151 (3) kohaselt.

    EÜ tüübikinnituse number: …

    Laiendamise põhjus: …

    I JAGU

    0.1.

    		 Mark (tootja kaubanimi): …

    0.2.

    		 Tüüp: …

    0.2.1.

    		 Kaubanimi (-nimed) (kui on): …

    0.3.

    		 Tüübi identifitseerimisandmed, kui on märgitud sõidukile (4)

    0.3.1.

    		 Selle märgistuse asukoht: …

    0.4.

    		 Sõidukikategooria (5)

    0.4.2.

    		 Baassõiduk (5a) (1): jah/ei (1)

    0.5.

    		 Tootja nimi ja aadress: …

    0.8.

    		 Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

    0.9.

    		 Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

    II JAGU

    0.

    		 Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.2.6 kohaselt.

    1.

    		 Lisateave (vajaduse korral): (vt addendum).

    2.

    		 Katsete eest vastutav tehniline teenistus: …

    3.

    		 1. tüüpi katse aruande kuupäev: …

    4.

    		 1. tüüpi katse aruande number: …

    5.

    		 Märkused (kui on): (vt addendum’i punkt 3).

    6.

    		 Koht: …

    7.

    		 Kuupäev: …

    8.

    		 Allkiri: …

    Lisad

    Infopakett (6)

    Katsearuanne (-aruanded)“.

    6)

    5. liide jäetakse välja.

    7)

    6. liidet muudetakse järgmiselt.

    1)

    Punkti 1 tabelit 1 muudetakse järgmiselt.

    1)

    read AP kuni AR asendatakse järgmistega:

    „AP

    Euro 6d-ISC-FCM

    Euro 6-2

    M-, N1-kategooria I klass

    PI, CI

    1.1.2020

    1.1.2021

    31.8.2024

    AQ

    Euro 6d-ISC-FCM

    Euro 6-2

    N1-kategooria II klass

    PI, CI

    1.1.2021

    1.1.2022

    31.8.2024

    AR

    Euro 6d-ISC-FCM

    Euro 6-2

    N1-kategooria III klass, N2-kategooria

    PI, CI

    1.1.2021

    1.1.2022

    31.8.2024“

    2)

    rea AR järele lisatakse järgmised read:

    „EA

    Euro 6e

    Euro 6-2

    M, N1, N2

    PI, CI

    1.9.2023

    1.9.2024

    31.12.2025

    EB

    Euro 6e -bis

    Euro 6-2

    M, N1, N2

    PI, CI

    1.1.2025

    1.1.2026

    31.12.2027

    EC

    Euro 6e-bis-FCM

    Euro 6-2

    M, N1, N2

    PI, CI

    1.1.2027

    1.1.2028“

     

    2)

    tabeli 1 järele lisatakse Euro 6d-ISC-FCM' RDE rea järele järgmine tekst:

    „„Euro 6e“

    =

    nagu ülal + RDE vastavus, võttes arvesse ajakohastatud PEMSi määra, energiakulumõõdik N2-kategooria sõidukite korral

    „Euro 6e-bis“

    =

    nagu ülal + suurendatud laiendatud keskkonnatingimused RDE vastavuse jaoks + AESi märgis + dneb-l põhinev kasulikkustegur (vt XXI lisa punkt 3.2)

    „Euro 6e-bis-FCM“

    =

    nagu ülal + dnec-l põhinev kasulikkustegur (vt XXI lisa punkt 3.2) (11)

    3)

    punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   TÜÜBIKINNITUSNUMBRITE NÄIDISED

    2.1.

    		 Allpool on esitatud näide Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AJ. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmäärusele (EL) 2017/1151. Tegemist on 17. seesuguse tüübikinnitusega, mis on väljastatud Luksemburgis (kood e13), ilma laienduseta. Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0017 ja 00.

    e13*715/2007*2017/1151AJ*0017*00

    2.2.

    		 Teine näide on Euro 6 N1-kategooria II klassi väikese tarbesõiduki tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d-TEMP“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AH. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1832. Tegemist on esimese seesuguse tüübikinnitusega, mis on väljastatud Rumeenias (kood e19), ilma laienduseta. Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0001 ja 00.

    e19*715/2007*2018/1832AH*0001*00

    2.3.

    		 Kolmas näide on Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6e“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed EA. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on muudetud käesoleva määrusega (EL) 2023/443. See on teine laiendus seitsmendale seda tüüpi tüübikinnitusele, mis on väljastatud Madalmaades (kood e4). Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 00007 ja 02.

    e4*715/2007*2023/443EA*00007*02“.

    8)

    8.a, 8.b ja 8.c liide asendatakse järgmisega:

    „8.a liide

    Katsearuanded

    Katsearuanne on käesoleva määruse kohaselt katsete teostamise eest vastutava tehnilise teenistuse väljastatud aruanne.

    I OSA

    1. tüüpi katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui on asjakohane).

    Aruande number

    TAOTLEJA

     

     

     

    Tootja

     

     

     

    TEEMA

    …

    Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

    :

     

    Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood(id)

    :

     

    Katsetatav objekt

     

    Mark

    :

     

     

    IP-tunnuskood

    :

     

    KOKKUVÕTE

    Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


    KOHT,

    PP/KK/AAAA

    Üldised märkused

    Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes.

    Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teabedokumendile katsearuande alguses.

    Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet.

    Katsearuande osadesse lisatakse tähed vastavalt konkreetsele sõidukitüübile järgmiselt:

    „a)“

    sädesüütemootori korral;

    „b)“

    survesüütemootori korral.

    1.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS: SUURE, VÄIKESE JA KESKMISE VÄÄRTUSEGA SÕIDUKID (kui on asjakohane)

    1.1.   Üldteave

    Sõiduki numbrid

    :

    Prototüübi number ja VIN-kood