Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32023R0443

Komisjoni määrus (EL) 2023/443, 8. veebruar 2023, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1151, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (EMPs kohaldatav tekst)

C/2023/843

ELT L 66, 2.3.2023, p. 1–237 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/443/oj

2.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 66/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/443,

8. veebruar 2023,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/1151, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2007 reguleeritakse mootorsõidukite heitega seotud tüübikinnitust. Selle kohaselt peavad uued väikesed sõiduautod ja kommertsveokid vastama teatavatele heite piirnormidele. Kõnealuse määruse rakendamiseks vajalikud tehnilised erisätted on esitatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (2). Arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (3) reguleeritakse mootorsõidukite tüübikinnitust, on asjakohane ühtlustada määruse (EL) 2017/1151 ja määruse (EL) 2018/858 mõisted, et saavutada ühtne arusaam tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides (2).

(2)

Sõidukite pardadiagnostikasüsteemi andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevad sätted on määruse (EÜ) nr 715/2007 III peatüki asemel esitatud määruse (EL) 2018/858 XIV peatükis, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2020. Õigusaktide ühtlustamiseks on asjakohane jätta välja määruse (EL) 2017/1151 sätted, mis käsitlevad sellise teabe kättesaadavust.

(3)

Alates tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste arvestamise metoodika rakendamisest sõidukite katsetamise nõuetes määrusega (EL) 2016/427, mis võeti üle määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisasse, võib kõiki sõidukeid katsetada ümbritseva õhu madalal temperatuuril. Seetõttu on liigne ja tuleks välja jätta erinõue teabe esitamiseks selle kohta, et lämmastikoksiidide (NOx) saastetõrjeseadmed saavutavad ümbritseva keskkonna temperatuuri – 7 °C korral 400 sekundi jooksul piisavalt kõrge temperatuuri.

(4)

Selleks et oleks võimalik jälgida kütuse- ja/või elektrienergiakulu kõikide käesoleva määrusega hõlmatud sõidukitüüpide puhul, tuleks sellise seire nõudeid kohaldada N2-kategooria sõidukite suhtes. See on nimetatud kategooria jaoks uus nõue, mistõttu on asjakohane anda sõidukitootjatele piisavalt aega sellele nõudele vastavuse saavutamiseks.

(5)

Selleks et kindlaks teha, kas katsetatud sõiduk töötab põhilise heitekontrollistrateegia (BES) või täiendava heitekontrollistrateegia (AES) järgi, peaks sõidukites olema asjakohane AESi rakendamise näidik, mis teavitab sellest, millal AESi kasutatakse. Seetõttu on sellise näidiku kasutuselevõtuks kõikides uutes sõidukites on vaja asjakohast üleminekuaega.

(6)

Tuleks teha kättesaadavaks ametlik dokumentatsioon, mis võimaldab teistel tüübikinnitusasutustel, tehnilistel teenistustel, kolmandatel isikutel, komisjonil või turujärelevalveasutustel mõista, kas AESiga saab seostada suuremaid heitkoguseid, kui teatavatel tingimustel katsetamisel eeldati.

(7)

Võttes arvesse, et määrusega (EL) 2018/858 lubatakse kolmandatel isikutel teha kasutusel olevate sõidukite vastavuse (ISC) katseid, tuleb ISC kontrollimist käsitlevaid sätteid kohandada.

(8)

ISC kontrollide rakendamist hõlbustab ISC elektrooniline platvorm. Platvormi arendamine näitas, et läbipaistvusnimekirjades on vaja teha teatavaid muudatusi. Läbipaistvusnimekirju tuleks ka ühtlustada, et need sisaldaksid üksnes ISC katseteks vajalikke elemente.

(9)

Sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil töötatakse välja tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid käsitlevat ÜRO eeskirja, millega parandatakse tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste kindlaksmääramise metoodika struktuuri ja muid elemente. Neid parandusi ei ole veel ametlikult vastu võetud, kuid kuna need kajastavad uusimaid tehnilisi arenguid, tuleb need lisada määrusesse (EL) 2017/1151.

(10)

Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas RDE-menetluses kasutatud PEMSi määra hindamise kohta 2020 (4). ja 2021. (5) aastal kaks läbivaatamisaruannet, mis kajastavad uusimaid teadmisi seoses mobiilsete heitemõõtmissüsteemide toimimisega. Seepärast on asjakohane vähendada PEMSi määra vastavalt kõnealustes aruannetes sisalduvatele parimatele kättesaadavatele teaduslikult põhjendatud teadmistele. PEMSi määra vähendamisega peaksid kaasnema muudatused RDE katse tulemuste arvutamise metoodikas.

(11)

Kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP) võeti esmakordselt vastu sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil üldise tehnilise normina nr 15 (6) ja hiljem ÜRO eeskirjana nr 154 (7). ÜRO WLTP-metoodikasse on tehtud teatavaid muudatusi, et võtta arvesse tehnika uusimaid arenguid. Seepärast on asjakohane viia määruses (EL) 2017/1151 sätestatud WLTP metoodika kooskõlla ÜRO eeskirjaga.

(12)

ÜRO eeskiri nr 154 hõlmab kahte piirkondlike nõuete kogumit: 1A- ja 1B-taseme jaoks. Kuigi suurem osa selle ÜRO eeskirja nõuetest kehtib nii 1A- kui ka 1B-taseme kohta, on teatavad nõuded mõeldud ühe konkreetse taseme jaoks. ÜRO eeskirja nr 154 kohaldamisel liidus on asjakohased ainult 1A-taseme nõuded, sest ainult see tase põhineb liidus kasutataval neljafaasilisel katsetsüklil (väike, keskmine, suur, eriti suur kiirus).

(13)

Käesoleva määruse keerukuse vähendamiseks ja õigusnormide dubleerimise vältimiseks tuleks ÜRO eeskirja nr 154 sätete käesoleva määrusega ülevõtmise asemel lisada määrusesse (EL) 2017/1151 viited sellele ÜRO eeskirjale.

(14)

Teadusuuringute Ühiskeskuse soovituste põhjal on asjakohane muuta toodangu vastavuse hindamise katsemenetlust seoses sõidukite süsinikdioksiidi (CO2) heitega, sealhulgas sissetöötamismenetlust, et võimaldada tehnika arengut.

(15)

Katsetamise paindlikkuse vähendamiseks tuleks kehtestada mõned erisätted, näiteks sätted, mis käsitlevad arvutusliku hüdrodünaamika modelleerimisvahendite kasutamist ja valideerimist, samuti vabakäigufunktsiooni seadeid veojõustendil.

(16)

Võrdlusvahendina tuleks kasutusele võtta täiendav käiguvahetuse arvutusvahend, mille on välja töötanud Teadusuuringute Ühiskeskus.

(17)

Saastetõrjeseadmete töökindluse kontrollimise 5. tüüpi katset ja pardadiagnostikaseadme nõudeid on vaja ajakohastada, et võtta arvesse WLTPga seotud muudatusi.

(18)

Hiljutistes uuringutes ilmnes märkimisväärne erinevus pistikühendusega hübriidelektrisõidukite tegeliku keskmise CO2 heite ja WLTPga kindlaksmääratud CO2 heite vahel. Tagamaks, et selliste sõidukite kindlaksmääratud CO2 heide vastab juhi tegelikule käitumisele, tuleks läbi vaadata kasulikkustegurid, mida kohaldatakse tüübikinnituse ajal CO2 heite kindlaksmääramiseks. Esimese sammuna tuleks olemasolevate andmete põhjal kindlaks määrata uued kasulikkustegurid. Teise sammuna tuleks need tegurid täiendavalt läbi vaadata, võttes arvesse andmeid, mis on saadud sellistes sõidukites olevatest kütusekulu jälgimise seadmetest ja kogutud kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/392 (8).

(19)

Mõned käesolevas muudatusettepanekus esitatud nõuded, näiteks AESi rakendamise näidik, nõuavad sõiduki kohandamist. Seetõttu tuleks need nõuded kehtestada kolmes eri etapis.

(20)

Seepärast on asjakohane määrust (EL) 2017/1151 muuta.

(21)

Selleks et anda liikmesriikidele, riikide ametiasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda käesoleva määrusega kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata.

(22)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/1151 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (*1) sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:“;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“ "

b)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

1)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„sõidukitüüp seoses heitkogustega“ – sõidukid, mis:“;

2)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ei erine üksteisest kriteeriumide poolest, mille alusel moodustub ÜRO eeskirja nr 154 (*2) punktis 6.3.2 määratletud „interpolatsioonitüüpkond“;

(*2)  ÜRO eeskiri nr 154: ühtsed sätted, mis käsitlevad kergsõidukite tüübikinnitust seoses normeeritud heitmete, süsinikdioksiidiheite, kütuse- ja/või elektrikulu ning elektrisõiduulatuse mõõtmisega (ELT L 290, 10.11.2022, lk 1).“ "

3)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kuuluvad samasse „CO2 interpolatsioonivahemikku“ ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punkti 2.3.2 või lisa B8 punkti 4.5.1 tähenduses;“;

4)

punkti c teine taane asendatakse järgmisega:

„—

heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, madal/kõrge/summaarne rõhk).“;

c)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„sõiduki EÜ tüübikinnitus seoses heitkogustega“ – sõidukite ELi tüübikinnitus seoses väljalasketoru heitgaaside, karterigaaside, kütuseaurude ja kütusekuluga;“;

d)

punkti 8 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

substraatide arv ja tüüp, struktuur ja materjal;“;

b)

lisatakse järgmine punkt i:

„i)

nõuetekohane reaktiiv (vajaduse korral);“;

e)

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

„ühekütuseline gaasisõiduk“ – ühekütuseline sõiduk, mis on peamiselt konstrueeritud pidevalt töötama veeldatud naftagaasil, maagaasil/biometaanil või vesinikkütusel, kuid millel võib hädajuhtumiks või käivitamiseks olla ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi nimimaht ei ületa 15 liitrit;“;

f)

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11)

„kahekütuseline sõiduk“ – kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud suurema osa ajast töötama ühel kütusel;“;

g)

punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)

„nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud“ – katsetatava sõiduki vastavus väljavalitud sõidukite vastuvõetavuse kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 1. liites;“;

h)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)

„rike“ – heitkoguseid mõjutava osa või süsteemi tõrge, mille tulemusel ületavad heitkogused ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A esitatud piirnormi, või tõrge, mille korral pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita ÜRO eeskirja nr 154 lisas C5 sätestatud põhilisi seirenõudeid;“;

i)

punkt 22 asendatakse järgmisega:

„22)

„sõidutsükkel“ – pardadiagnostikaseadme puhul tsükkel, mis hõlmab süüte sisselülitamist, sõidufaasi võimaliku rikke avastamiseks ning süüte väljalülitamist;“;

j)

punkt 23 jäetakse välja;

k)

lisatakse järgmine punkt 23a:

„23a)

„kolmas isik“ – kolmas isik, kes vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/163 (*3) nõuetele;

(*3)  Komisjoni 7. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/163, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 rakenduseeskirjad seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turujärelevalve funktsionaalsete nõuetega (ELT L 27, 8.2.2022, lk 1).“;"

l)

punkt 25 asendatakse järgmisega:

„25)

„kahjustatud varu-saastekontrolliseade“ – määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 11 määratletud saastekontrolliseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab ÜRO eeskirja nr 154 lisa C4 liite 1 punkti 1 nõuetele;“.

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kui neid katsetatakse IIIA–VIII, XI, XVI, XX, XXI ja XXII lisas sätestatud katsemenetluste kohaselt. Tootja peab tagama ka etalonkütuste vastavuse IX lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.“;

b)

lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kõigi viidete puhul ÜRO eeskirjale nr 154 kohaldatakse ainult Euroopa Liiduga seotud nõudeid, mida iseloomustab 1A-tase. ÜRO eeskirjas nr 154 sisalduvaid viiteid „piirnormiga heitele“ käsitatakse käesolevas määruses viidetena „saasteainete heitele“.“;

c)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lõike kohase EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega on vaja läbida heitekatsed sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vastavalt IV lisale ning kütusekulu ja CO2 heite katsed vastavalt XXI lisale.“;

d)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   1. tüüpi katses katsetatakse ühekütuselisi gaasisõidukeid veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaani erinevate koostiste suhtes, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisas B6 saasteainete heite kohta, kusjuures kasuliku võimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.

Kahekütuselisi gaasisõidukeid katsetatakse bensiini ja veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaaniga. Veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaaniga tehakse katsed veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaani erinevate koostiste suhtes, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisas B6 saasteainete heite kohta, kusjuures kasuliku võimsuse mõõtmisel kasutatav kütus peab vastama käesoleva määruse XX lisale.“;

e)

lõike 10 teine ja viies lõik jäetakse välja;

f)

lõike 11 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„11.   Tootja peab tagama, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõiduki kogu normaalse kasutusaja jooksul ei ületa lõplikud RDE heitetulemused, mis on kindlaks määratud IIIA lisa kohaselt ja mis tekivad kõnealuse lisa kohaselt tehtud mis tahes 1.a tüüpi katse käigus, NOxi ja tahkete osakeste heite piirnorme.

Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnituse võib väljastada ainult juhul, kui sõiduk kuulub valideeritud PEMS-katsetüüpkonda vastavalt IIIA lisa punktile 3.3.“.

3)

Artikli 4 lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4.   Defektse osaga katsetamisel, nagu on sätestatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liites 1, peab käivituma pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator.

Pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator võib selle katse käigus käivituda ka siis, kui heitkoguste tase jääb alla ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A sätestatud pardadiagnostika läviväärtuste.

5.   Tootja peab tagama, et pardadiagnostikaseade vastab XI lisa 1. liite punktis 1 sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral.

6.   Tootja peab XI lisa 1. liite punkti 1 kohaselt salvestatavad ja sõiduki pardadiagnostikaseadme kaudu esitatavad toimivusandmed tegema hõlpsasti ja krüpteerimata kujul kättesaadavaks riigi ametiasutustele ja sõltumatutele ettevõtjatele.“.

4)

Artiklis 4a asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Tootja tagab, et järgmised M1-, N1- ja N2-kategooria sõidukid on varustatud seadmega, mis määrab sõiduki tööks kasutatud kütuse- ja/või elektrienergiakoguse, säilitab neid andmeid ja teeb need kättesaadavaks:“.

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitkogustega“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkogustega.“;

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

1)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

sädesüütemootoriga sõidukite puhul tootja avaldus selliste töötakti vahelejättude minimaalse protsendimäära kohta töötaktide koguarvust, mille tulemusena tekkivad heitkogused oleksid ületanud ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.8.2 tabelis 4A esitatud pardadiagnostika läviväärtusi, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 kohaselt tõendamiseks valitud 1. tüüpi katse algusest alates või võiks põhjustada heitgaasikatalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ja seejärel pöördumatu kahjustuse;“;

2)

punktid d kuni g asendatakse järgmisega:

„d)

tootja deklaratsioon selle kohta, et pardadiagnostikaseade vastab XI lisa 1. liite 1. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral;

e)

kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikke tehnilisi kriteeriume ja esitatakse põhjendused iga seirevahendi lugeja ja nimetaja suurendamiseks, mis peab vastama ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punktide 7.2 ja 7.3 nõuetele, ning lugejate, nimetajate ja üldnimetaja deaktiveerimiseks ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punktis 7.7 kirjeldatud olukorras;

f)

nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrollisüsteemide, sealhulgas heitekontrolliarvuti ja läbisõidumõõdiku, andmete rikkumise ja omavolilise muutmise, sealhulgas läbisõiduandmete talletamise vältimiseks vastavalt XI ja XVI lisa nõuetele;

g)

vajaduse korral ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.8.1 nimetatud üksikasjalikud sõidukitüüpkonna andmed;“;

d)

lõike 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 3 punktide d ja e kohaldamise korral ei anna tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnitust juhul, kui tootja esitatud andmetest ei piisa XI lisa 1. liite 1. punkti nõuete täitmiseks.

Kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude puhul kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 154 lisa C5 liite 1 punkte 7.2, 7.3 ja 7.7.“;

e)

lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„I lisa 6. liite tabelis 1 nimetatud heitekategooria tunnuse EB ja EC kohase tüübikinnituse saanud sõidukite puhul võtab tootja kasutusele ka näidiku (AESi märgis või taimer), mis näitab, millal sõiduk sõidab BESi režiimi asemel AESi režiimil. Näidik peab olema tavalise skanneri nõudmisel kättesaadav standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu. Töötav AES peab olema identifitseeritav ametliku dokumentatsiooni abil.“;

b)

kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Tüübikinnitusasutus võib katsetada AESi toimimist.“;

c)

lisatakse järgmised lõigud:

„Jõustamisalase teabe vahetamise foorum koostab igal aastal AESide loetelu, mida tüübikinnitusasutused peavad vastuvõetamatuks, kui selliseid AESe on, ja komisjon teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks hiljemalt järgmise aasta märtsi lõpuks.

Tootja esitab tüübikinnitusasutustele ka I lisa 3.a liite kohase ametliku dokumentatsiooni, mis sisaldab teavet AESi/BESi kohta, mis võimaldaks sõltumatul katsetajal kindlaks teha, kas mõõdetud heitkoguseid saab seostada AESi või BESiga või kas need võivad tuleneda katkestusseadmest. Ametlik dokumentatsioon tehakse taotluse korral kättesaadavaks kõigile tüübikinnitusasutustele, tehnilistele teenistustele, turujärelevalveasutustele, kolmandatele isikutele ja komisjonile.

M1- või N1-kategooria sõidukitele antakse tüübikinnitus heitekategooria tunnusega EA, EB või EC vastavalt I lisa 6. liite tabelile 1, võttes arvesse kasulikkustegureid, mis on kindlaks määratud vastavalt XXI lisa punkti 3.2 tabelis A8.App5/1 esitatud väärtustele.“;

f)

lõige 12 asendatakse järgmisega:

„12.   Peale selle esitab tootja tüübikinnitusasutusele, kes on andnud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse seoses heitega (edaspidi „tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus“), katsete läbipaistvuse paketi, mis sisaldab vajalikku teavet, et võimaldada katsete tegemist vastavalt II lisa punktile 5.9.

Kui ISC elektrooniline platvorm on valmis, laadib tootja platvormile üles ka kõik nõutavad andmed kõigi oma sõidukite kohta. Läbipaistvusnimekirjades sisalduv teave piirdub II lisa 5. liites nõutud teabega.“.

6)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Rakendussätted sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemiseks seoses heitkogustega“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (*4) IV lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/683 IV lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa vastavalt I lisa 6. liitele.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

(*4)  Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).“;"

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võib pardadiagnostikaseadmega sõidukile anda tootja taotluse korral tüübikinnituse seoses heitkogustega ka juhul, kui süsteemi vea või vigade tõttu ei ole XI lisa nõuded täielikult täidetud, kuid täidetud on kõnealuse lisa punktis 3 sisalduvad erirakendussätted.

Tüübikinnitusasutus teatab sellise tüübikinnituse andmisest teiste liikmesriikide kõikidele tüübikinnitusasutustele vastavalt määruse (EL) 2018/858 artiklis 27 sätestatud nõuetele.“.

7)

Artikli 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antud tüübikinnituste muudatuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 artikleid 27, 33 ja 34.“.

8)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Toodangu vastavuse tagamise meetmed tuleb võtta vastavalt määruse (EL) 2018/858 artiklile 31.

Kohaldatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4 sätteid ja ÜRO eeskirja nr 154 liites 2 esitatud asjakohast statistilist meetodit.“.

9)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kasutusel olevate sõidukite vastavus“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et tagada nende kasutusel olevate sõidukite vastavus, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse alusel, võetakse toodangu vastavuse tagamise meetmed kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikli 31, määruse (EL) 2018/858 IV lisa ja käesoleva määruse II lisa nõuetega.“;

c)

lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

„Selliste tüüpkondade puhul esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande kõikide heitega seotud garantiide ja asjakohaste remonditööde kohta, nagu on sätestatud II lisa punktis 4.“;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Tootja ja tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus teevad kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli II lisa kohaselt. Teised tüübikinnitusasutused, tehnilised teenistused, komisjon ja kolmandad isikud võivad II lisa kohaselt teha kasutusel olevate sõidukite osalist vastavuskontrolli. Sellisteks kontrollimisteks vajalik teave on kindlaks määratud komisjoni rakendusmääruses 2022/163 (*5) ja käesoleva määruse II lisas.

(*5)  Komisjoni 7. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/163, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 rakenduseeskirjad seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turujärelevalve funktsionaalsete nõuetega (ELT L 27, 8.2.2022, lk 1).“;"

e)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Kui tüübikinnitusasutus, tehniline teenistus, komisjon või kolmas isik on kindlaks teinud, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, teatab ta sellest viivitamata tüübikinnitust andvale asutusele kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõikega 1.

Pärast kõnealust teatamist ja vastavalt määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõikele 5 teatab tüübikinnitust andev asutus tootjale, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, ja et järgitakse II lisa punktides 6 ja 7 kindlaks määratud menetlusi.

Kui tüübikinnitust andev asutus teeb kindlaks, et selle tüübikinnitusasutusega, kes leidis, et kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkond ei läbinud kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli, ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, algatatakse määruse (EL) 2018/858 artikli 54 lõike 5 kohane menetlus.“;

f)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Peale lõigete 1–7 kohaldatakse II lisa kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite suhtes järgmisi nõudeid:

a)

sõidukeid, mis on esitatud mitmeastmeliseks tüübikinnituseks määruse (EL) 2018/858 artikli 3 lõike 8 tähenduses, kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite vastavuse suhtes käesoleva määruse II lisa punktis 5.10.6 sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt;

b)

käesoleva artikli sätteid ei kohaldata määruse (EL) 2018/858 II lisa III osa 1. liites nimetatud matuseautode, II lisa III osa 2. liites nimetatud soomussõidukite ja II lisa III osa 3. liites nimetatud ratastooliga juurdepääsetavate sõidukite suhtes. Kõigi muude määruse (EL) 2018/858 II lisa III osa 4. liites nimetatud eriotstarbeliste sõidukite puhul kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite vastavust käesoleva määruse II lisas sätestatud mitmeastmelise tüübikinnituse eeskirjade kohaselt.“.

10)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tootja peab tagama, et EÜ tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, saaksid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13 ning XIII lisale EÜ tüübikinnituse eraldi seadmestikena direktiivi 2007/46/EÜ artikli 10 lõike 2 tähenduses.

Käesoleva määruse kohaldamise korral loetakse saastekontrolliseadmeteks katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid.

Asjaomased nõuded loetakse täidetuks, kui varu-saastekontrolliseadmed on saanud tüübikinnituse ÜRO eeskirja nr 103 (*6) kohaselt.

(*6)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 103 – mootorsõidukite varu-saastekontrolliseadmete tüübikinnituse ühtsete sätete kohta (ELT L 207, 10.8.2017, lk 30).“."

11)

Artikli 11 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Katsesõidukid peavad vastama ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punktis 2.3 sätestatud nõuetele.“.

12)

Artikkel 13 jäetakse välja.

13)

Artikkel 14 jäetakse välja.

14)

Artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked 12, 13 ja 14:

„12.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud enne 1. septembrit 2023, ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et käesoleva määruse nõuete täitmine on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

13.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud vastavalt heitestandardile Euro 6e, (*7) ja millele tootja taotleb tüübikinnitust vastavalt heitestandardile Euro 6e-bis, (*7) ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et vastavus heitestandardi Euro 6e-bis nõuetele on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

14.   Sõidukitüüpide puhul, mille kehtiv tüübikinnitus on välja antud vastavalt heitestandardile Euro 6e-bis, ja millele tootja taotleb tüübikinnitust vastavalt heitestandardile Euro 6e-FCM, (*7) ei ole uued tüübikinnituskatsed nõutavad, kui tootja kinnitab tüübikinnitusasutusele, et vastavus heitestandardi Euro 6e-bis-FCM nõuetele on tagatud. Kohaldatakse nõudeid, mis ei ole seotud sõiduki katsetamisega, sealhulgas nõutavaid deklaratsioone ja andmetega seotud nõudeid.

(*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“ "

(*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“ "

(*7)  Nagu on kindlaks määratud I lisa 6. liites.“ "

15)

Lisade loetelu ja I lisa muudetakse käesoleva määruse I lisas esitatud viisil.

16)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

17)

IIIA lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

18)

V lisa muudetakse käesoleva määruse IV lisas esitatud viisil.

19)

VI lisa muudetakse käesoleva määruse V lisas esitatud viisil.

20)

VII lisa muudetakse käesoleva määruse VI lisas esitatud viisil.

21)

VIII lisa muudetakse käesoleva määruse VII lisas esitatud viisil.

22)

IX lisa muudetakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud viisil.

23)

XI lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisa tekstiga.

24)

XII lisa muudetakse käesoleva määruse X lisas esitatud viisil.

25)

XIII lisa muudetakse käesoleva määruse XI lisas esitatud viisil.

26)

XIV lisa jäetakse välja.

27)

XVI lisa asendatakse käesoleva määruse XII lisa tekstiga.

28)

XX lisa muudetakse käesoleva määruse XIII lisas esitatud viisil.

29)

XXI lisa asendatakse käesoleva määruse XIV lisa tekstiga.

30)

XXII lisa asendatakse käesoleva määruse XV lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2023.

Tootja taotluse korral ei tohi riikide ametiasutused alates 1. märtsist 2023 keelduda uuele sõidukitüübile ELi tüübikinnituse andmisest või olemasolevale sõidukitüübile tüübikinnituse laienduse andmisest ega keelata uue sõiduki registreerimist, turulelaskmist või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(4)  Valverde Morales, V., Giechaskiel, B. ja Carriero, M., „Real Driving Emissions: 2018–2019 assessment of Portable Emissions Measurement Systems (PEMS) measurement uncertainty“ („Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused: 2018.–2019. aasta hinnang mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) mõõtemääramatuse kohta“), EUR 30099 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978-92-76-16364-0, DOI:10.2760/684820, JRC114416.

(5)  Giechaskiel, B., Valverde Morales, V. ja Clairotte, M., „Real Driving Emissions (RDE): 2020 assessment of Portable Emissions Measurement Systems (PEMS) measurement uncertainty“ („Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE): 2020. aasta hinnang mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) mõõtemääramatuse kohta“), EUR 30591 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, ISBN 978-92-76-30230-8, DOI:10.2760/440720, JRC124017.

(6)  Üldine tehniline norm nr 15 kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse kohta

(7)  ÜRO eeskiri nr 154: ühtsed sätted, mis käsitlevad kergsõidukite tüübikinnitust seoses normeeritud heitmete, süsinikdioksiidiheite, kütuse- ja/või elektrikulu ning elektrisõiduulatuse mõõtmisega (ELT L 290, 10.11.2022, lk 1).

(8)  Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/392, milles käsitletakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heite andmete seiret ja esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1014/2010, (EL) nr 293/2012, (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 (ELT L 77, 5.3.2021, lk 8).

I LISA

Määruse (EL) 2017/1151 lisade loetelu ja I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Lisade loetelu asendatakse järgmisega:

„LISADE LOETELU

I LISA

EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1. liide

—

2. liide

—

3. liide

Teabedokumendi näidis

3.a liide

Dokumentatsioon

3.b liide

AESi hindamise metoodika

4. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

5. liide

—

6. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

7. liide

Tootja tõend pardadiagnostikaseadmete talitlusnõuetele vastavuse kohta

8.a liide

Katsearuanded

8.b liide

Sõidutakistuse katsearuanne

8.c liide

Katselehe näidis

8.d liide

Kütuseaurude katse aruanne

II LISA

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli metoodika

1. liide

Sõidukite valimise ja sõiduki katse mitteläbimise otsuse kriteeriumid

2. liide

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli käigus 4. tüüpi katsete tegemise eeskirjad

3. liide

ISC ülevaatuse aruanne

4. liide

Tüübikinnitust andva asutuse ISC aastaaruanne

5. liide

Läbipaistvusnimekirjad

IIIA LISA

Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE)

1. liide

Reserveeritud

2. liide

Reserveeritud

3. liide

Reserveeritud

4. liide

Katsemenetlus sõidukite heitkoguste kindlaksmääramiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil

5. liide

PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine

6. liide

PEMSi ja mittejälgitava heitgaasi massivooluhulga valideerimine

7. liide

Heite hetkväärtuse määramine

8. liide

Üldine teekonna kehtivuse kontrollimine liikuva keskmistamise meetodiga

9. liide

Teekonnadünaamika liigsuse või puudujäägi hindamine

10. liide

PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramiseks

11. liide

Lõplike RDE heitetulemuste arvutamine

12. liide

Tootja RDE vastavussertifikaat

IV LISA

Tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed

1. liide

Süsinikmonooksiidi heitkoguste mõõtmine mootori tühikäigul (2. tüüpi katse)

2. liide

Heitgaasi suitsususe mõõtmine

V LISA

Karterigaaside heitkoguste kontrollimine (3. tüüpi katse)

VI LISA

Kütuseaurude määramine (4. tüüpi katse)

VII LISA

Saastekontrolliseadmete töökindluse kontroll (5. tüüpi katse)

VIII LISA

Keskmiste heitkoguste kontrollimine ümbritseva õhu madalal temperatuuril (6. tüüpi katse)

IX LISA

Etalonkütuste tehniline kirjeldus

X LISA

—

XI LISA

Mootorsõidukite pardadiagnostikaseade (OBD)

1. liide

Talitlus

XII LISA

Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukite tüübikinnitus ja mitmeastmelise tüübikinnituse või üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukite CO2 heite ja kütusekulu mõõtmine

XIII LISA

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus

1. liide

Teabedokumendi näidis

2. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

3. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

XIV lisa

—

XV LISA

—

XVI LISA

Nõuded sõidukitele, mille heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatakse reaktiive

XVII LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 muudatused

XVIII LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

XIX LISA

Määruse (EL) nr 1230/2012 muudatused

XX LISA

Elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti suurima võimsuse mõõtmine

XXI LISA

1. tüüpi heitekatse menetlused

XXII LISA

Sõidukis paiknevad kütuse- ja/või elektrienergiakulu jälgimise seadmed“

2)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 1.1.1–4.5.1.4 asendatakse järgmisega:

„1.1.1.

 Ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaasisõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.9. Viidet ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.9.1 esitatud teabedokumendile loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele.

1.2.   Lisanõuded segakütuseliste sõidukite puhul

Segakütuselistele sõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 5.8.

2.   TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

2.1.   Väiketootjad

2.1.1.

 Artikli 3 lõikes 3 viidatud õigusaktide loetelu

Õigusakt

Nõuded

California Code of Regulations, 13. jagu, punktid 1961(a) ja 1961(b)(1)(C)(1), mida kohaldatakse 2001. ja hilisemate mudeliaastate sõidukite suhtes, 1968,1, 1968,2, 1968,5, 1976 ja 1975; väljaandja Barclay's Publishing

Tüübikinnitus tuleb anda vastavalt California Code of Regulations'ile, mida kohaldatakse kõige hilisema mudeliaasta kergsõidukite suhtes.

2.2.   Kütusepaakide täiteavad

2.2.1.

 Kütusepaakide täiteavade nõuded on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 punktides 6.1.5 ja 6.1.6.

2.3.   Elektrooniliste süsteemide turvalisuse nõuded

2.3.1.

 Elektrooniliste süsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.1.7. Nende strateegiate tulemuslikku kohaldamist heitekontrollisüsteemide kaitseks võib katsetada tüübikinnituse ja/või turujärelevalve käigus.

2.3.2.

 Tootjad peavad tulemuslikult ära hoidma läbisõidumõõdikute näitude ümberprogrammeerimise sõiduki sisevõrgus, jõuseadme juhtplokis ning vajadusel ka distantsilt toimuva teabevahetuse teadet edastavas üksuses. Tootjad peavad süstemaatiliselt kasutama omavolilise muutmise vastaseid strateegiaid ning salvestuskaitsefunktsioone läbisõidumõõdiku näidu õigsuse kaitsmiseks. Võltsimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud. Nende strateegiate tulemuslikku kohaldamist läbisõidumõõdiku kaitseks võib katsetada tüübikinnituse ja/või turujärelevalve käigus.

2.4.   Katsete tegemine

2.4.1.

 Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, IIIA, IV, V, VI, VII, VIII, XI, XVI, XX, XXI ja XXII lisas.

Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

Sõidukikategooria

Sädesüütemootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid (1)  (2)

Survesüütemootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Täiselektrisõidukid

Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

 

Ühekütuselised

Kahekütuselised (3)

Segakütuselised (3)

Ühekütuselised

 

 

Etalonkütus

Bensiin

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik (sisepõlemismootor)

Bensiin

Bensiin

Bensiin

Bensiin

Diislikütus

Bensiin

—

Vesinik (kütuseelement)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

(sisepõlemismootor) (4)

Etanool (E85)

1. tüüpi katse (7)

Jah

Jah (5)

Jah (5)

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

—

—

ATCT

(14 °C katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

—

—

Gaasilised saasteained, RDE (1.A tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

—

—

Tahkete osakeste arv, RDE (1.A tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

—

—

Heide tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

—

—

—

Karteri heide

(3. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

—

—

—

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

Jah

—

—

Töökindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

Jah

—

—

Heide madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

—

—

—

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

(nagu tüübikinnitusel)

Jah

Jah

—

—

Pardadiagnostikaseade

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

—

—

CO2 heide, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektriline sõiduulatus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

Jah

Jah

Suitsusus

—

—

—

—

—

—

—

—

Jah (8)

—

—

—

Mootori võimsus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Energiakulumõõdik

Jah

—

—

—

—

—

—

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

—

—

3.   TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

3.1.   Laiendus seoses väljalasketoru heitgaasidega (1. ja 2. tüüpi katsed ja energiakulumõõdik)

3.1.1.

 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mis vastavad ÜRO eeskirja nr 154 punkti 7.4 nõuetele. Saasteainete heide vastab määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud piirnormidele.

3.2.   Laiendus seoses kütuseaurudega (4. tüüpi katse)

3.2.1.

 Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt ÜRO eeskirja nr 83 6. lisale [1-päevane NEDC] või määruse (EL) 2017/1221 lisale [2-päevane NEDC], laiendatakse tüübikinnitust kütuseaurude kontrollisüsteemiga varustatud sõidukitele, mis vastavad järgmistele tingimustele.

3.2.1.1.

 Kütuse/õhu mõõtmise põhisüsteem on sama.

3.2.1.2.

 Kütusepaagi kuju on identne ning kütusepaagi materjal ja vedelkütuse voolikud on tehniliselt samaväärsed.

3.2.1.3.

 Katsetatakse sõidukit, mis esindab vooliku ristlõikepindala ja ligikaudse pikkuse osas halvimat juhtu. Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, kas mitteidentsed auru/vedeliku eraldajad on vastuvõetavad;

3.2.1.4.

 Kütusepaagi mahu erinevus on ± 10 % piires.

3.2.1.5.

 Paagi rõhualandusventiili seaded on identsed.

3.2.1.6.

 Kütuseaurude kogumise meetod on identne, st püüduri vorm ja maht, kogumiskeskkond, õhupuhasti (kui seda kasutatakse kütuseaurude eraldumise piiramiseks) jms.

3.2.1.7.

 Kogutud auru eemaldamise meetod on identne (st õhuvool, alguspunkt või eemaldamise maht ettevalmistustsükli jooksul).

3.2.1.8.

 Kütuse mõõtmise süsteemi tihendamis- ja õhutussüsteemid on identsed.

3.2.2.

 Katsete puhul, mis on tehtud vastavalt VI lisale [2-päevane WLTP], laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele, mille kütuseaurude tüüpkonnale on juba antud tüübikinnitus, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.6.3.

3.3.   Laiendus seoses saastekontrolliseadme töökindlusega (5. tüüpi katse)

3.3.1.

 Halvendustegureid laiendatakse eri sõidukitele ja sõidukitüüpidele tingimusel, et ÜRO nr 154 punkti 7.6 nõuded on täidetud.

3.4.   Laiendus seoses pardadiagnostikaseadmega

3.4.1.

 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mille pardadiagnostikaseadme tüüpkonnale on juba antud tüübikinnitus, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.8.1.

3.5.   Laiendus seoses katsega madalal temperatuuril (6. tüüpi katse)

3.5.1.   Erineva tuletatud massiga sõidukid

3.5.1.1.

 Tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitele, mille puhul tuleb kasutada kahte vahetult järgnevat suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi.

3.5.1.2.

 N-kategooria sõidukite puhul võib tüübikinnitust laiendada üksnes väiksema tuletatud massiga sõidukitele, juhul kui tüübikinnitusega sõiduki heitkogused jäävad piiridesse, mis on ette nähtud sõiduki puhul, millele tüübikinnituse laiendamist taotletakse.

3.5.2.   Erineva jõuülekandearvuga sõidukid

3.5.2.1.

 Tüübikinnitust laiendatakse erineva jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes teatavatel tingimustel.

3.5.2.2.

 Tüübikinnituse laiendamise üle otsustamiseks tehakse igas 6. tüüpi katses kasutatava ülekandearvu puhul kindlaks suhtarv

Formula

kus mootori pöörlemissagedusel 1 000 min–1 on V1 tüübikinnituse saanud sõidukitüübi kiirus ja V2 selle sõidukitüübi kiirus, millele taotletakse tüübikinnituse laiendamist.

3.5.2.3.

 Kui iga ülekandesuhte puhul on E ≤ 8 %, siis antakse laiendus 6. tüüpi katset kordamata.

3.5.2.4.

 Kui kas või ühe ülekandesuhte puhul on E > 8 % ning iga ülekandearvu puhul on E ≤ 13 %, siis tuleb 6. tüüpi katset korrata. Tehnilise teenistuse heakskiidul võib need katsed teostada tootja valitud laboris. Katseprotokoll saadetakse tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.5.3.   Erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukid

Tüübikinnitust laiendatakse erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes juhul, kui on täidetud kõik punktides 3.5.1 ja 3.5.2 sätestatud tingimused.

4.   TOODANGU VASTAVUS

4.1.   Sissejuhatus

4.1.1.

 Iga käesoleva määruse kohase tüübikinnituse alusel toodetud sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et see vastaks käesoleva määruse tüübikinnitusnõuetele. Tootja peab kasutama asjakohast hindamiskorda ja dokumenteeritud kontrollimiskavu ning teostama käesolevas määruses sätestatud ajavahemike järel katseid heitkoguste, energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Tüübikinnitusasutus kontrollib ja kooskõlastab seda hindamiskorda ning neid kontrollimiskavu ning teostab vastavalt käesolevale määrusele auditeid ja katseid heitkoguste, energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks tootja ettevõttes, sealhulgas tootmis- ja katserajatistes, vastavalt määruse (EL) 2018/858 IV lisas kirjeldatud toodangu vastavuse ja jätkuva vastavustõendamise korrale.

4.1.2.

 Tootja kontrollib toodangu vastavust saasteainete heite katse (esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2), CO2 heite katse (koos elektrienergiakulu mõõtmisega ning, kui on asjakohane, energiakulumõõdiku täpsuse jälgimisega), karterigaaside katse, kütuseaurude katse ja pardadiagnostikaseadme katse abil vastavalt V, VI, XI, XXI ja XXII lisas kirjeldatud katsemenetlustele. Kontrollimine hõlmab seega 1., 3. ja 4. tüüpi katseid ning punktis 2.4 kirjeldatud energiakulumõõdiku ja pardadiagnostikaseadme katsetamist.

Tüübikinnitusasutus säilitab vähemalt 5 aasta vältel kõiki dokumente, mis on seotud toodangu vastavuskatsete tulemustega, ja teeb need taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

Toodangu vastavuse hindamise konkreetne kord on kindlaks määratud punktides 8 ja 9 ning ÜRO eeskirja nr 154 liidetes 1 kuni 4.

ÜRO eeskirja nr 154 punkti 8.1.2 tabel 8/1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 8/1

1. tüüp. Kohaldatavad 1. tüüpi toodangu vastavuse nõuded eri sõidukitüüpidele

Sõidukitüüp

Saasteainete heitkogused

CO2 heide

Elektrienergiakulu

Energiakulumõõdiku täpsus

Ainult sisepõlemismootor

Jah

Jah

Ei kohaldata

Jah

Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk

Jah

Jah

Ei kohaldata

Jah

Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk

Jah:

CD (9) ja CS

: ainult CS

Jah: ainult CD

Jah: CS

Täiselektrisõiduk

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Jah

Ei kohaldata

Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõiduk

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõiduk

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Vabastatud

Ei kohaldata

Täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu kontrollimiseks seoses toodangu vastavusega on vaja arvutada täiendavad väärtused, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa 8 liites B8.

4.1.8.

 Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 artiklit 51.

4.2.6.

 Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukid

4.2.6.1.

 Selliste sõidukitüüpide korral, mille puhul on kasutatud üht või mitut määruse (EL) 2019/631 artiklis 11 (10) M1- või N1-kategooria sõidukite kohta sätestatud ökoinnovatsioonilahendust, tõendatakse toodangu vastavust seoses ökoinnovatsioonilahendustega kõnealuste ökoinnovatsioonilahenduste olemasolu kontrollides.

4.5.   Sõiduki vastavuskontroll 3. tüüpi katse abil

4.5.1.

 3. tüüpi katse tegemisel lähtutakse järgmistest nõuetest.

4.5.1.1.

 Kui tüübikinnitusasutuse arvates on toodangu kvaliteet ebarahuldav, siis võetakse tüüpkonnast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda V lisas kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.5.1.2.

 Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui kõnealune sõiduk vastab V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

4.5.1.3.

 Kui katsetatud sõiduk ei vasta punktis 4.5.1.1 sätestatud nõuetele, siis valitakse samast tüüpkonnast juhuslikkuse alusel veel neli sõidukit, millele tehakse V lisas kirjeldatud katsed. Katseid võib teha sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15 000 km ja millele ei ole kohandusi tehtud.

4.5.1.4.

 Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.“

3)

1. ja 2. liide jäetakse välja.

4)

3 ja 3.a liide asendatakse järgmisega:

„3. liide

NÄIDIS

TEABEDOKUMENT nr …

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES HEITKOGUSTEGA

Vajaduse korral esitatakse järgmine teave koos sisukorraga ja kolmes eksemplaris. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtseadmeid, esitatakse andmed nende talitluse kohta.

0.

ÜLDANDMED

0.1.

Mark (tootja kaubanimi): …

0.2.

Tüüp: …

0.2.1.

Kaubanimi (-nimed) (kui on): …

0.2.2.1.

Näitajate lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnituse puhul, kui kasutatakse baassõiduki heite, kulu ja/või sõiduulatuse väärtuseid (lisada vahemik, kui on asjakohane):

Lõpliku sõiduki tegelik mass (kg): …

Lõpliku sõiduki täismass (kg): …

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2): …

Veeretakistus (kg/t): …

Esivõre õhu sisselaskeava projitseeritud lauppind (cm2): …

0.2.3.

Tüüpkonna tunnus:

0.2.3.1.

Interpolatsioonitüüpkond: …

0.2.3.2.

Ümbritseva õhu parandusteguri katse tüüpkon(na)d: …

0.2.3.3.

Mobiilse heitemõõtmissüsteemi tüüpkond: …

0.2.3.4.

Sõidutakistuse tüüpkond

0.2.3.4.1.

Suurima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.2.

Väikseima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkond: …

0.2.3.4.3.

Interpolatsioonitüüpkonnas kohaldatavad sõidutakistuse tüüpkonnad: …

0.2.3.5.

Sõidutakistusmaatriksi tüüpkon(na)d: …

0.2.3.6.

Perioodilise regenereerimise tüüpkon(na)d: …

0.2.3.7.

Kütuseaurude katse tüüpkon(na)d: …

0.2.3.8.

Pardadiagnostikaseadme tüüpkon(na)d: …

0.2.3.9.

Töökindlustüüpkon(na)d: …

0.2.3.10.

Elektrilise sõiduulatuse tüüpkon(na)d: …

0.2.3.11.

Gaasisõidukitüüpkon(na)d: …

0.2.3.12.

–

0.2.3.13.

Parandusteguri KCO2 tüüpkond: …

0.2.4.

Muud tüüpkonnad: …

0.4.

Sõidukikategooria (c): …

0.5.

Tootja nimi ja aadress

0.8.

Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui olemas): …

1.

SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1.

Näidissõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod ja/või joonised (1):

1.3.3.

Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

2.

MASSID JA MÕÕTMED (f) (g) (7)

(kilogrammides ja millimeetrites) (võimaluse korral viidata joonisele)

2.6.

Töökorras sõiduki mass (h)

a)

iga variandi maksimum ja miinimum: …

2.6.3.

Pöörlev mass: 3 % töökorras sõiduki massist pluss 25 kg või mõõdetud väärtus telje kohta (kg): …

2.8.

Täismass tootja andmetel (i) (3): …

3.

VEOJÕUALLIKAS (k)

3.1.

Veojõuallika(te) tootja: …

3.1.1.

Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): …

3.2.

Sisepõlemismootor

3.2.1.1.

Tööpõhimõte: sädesüütemootor / survesüütemootor / segakahekütuseline mootor (1)

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)

3.2.1.2.

Silindrite arv ja paigutus: …

3.2.1.2.1.

Silindri läbimõõt (1): … mm

3.2.1.2.2.

Kolvikäik (1): … mm

3.2.1.2.3.

Süütejärjekord: …

3.2.1.3.

Mootori töömaht (m): … cm3

3.2.1.4.

Surveaste mahu järgi (2): …

3.2.1.5.

Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütemootoritel kolvirõngaste joonised: …

3.2.1.6.

Mootori normaalne pöörlemissagedus tühikäigul (2): … min–1

3.2.1.6.1.

Mootori suurendatud pöörlemissagedus tühikäigul (2): … min–1

3.2.1.8.

Mootori nimivõimsus (n): … kW pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

3.2.1.9.

Tootja ettenähtud suurim lubatud mootori pöörlemissagedus: … min–1

3.2.1.10.

Suurim kasulik pöördemoment (n): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

3.2.1.11.

Keskkonnatingimuste kompenseerimise parandusteguri väärtus on 1 vastavalt ÜRO eeskirja nr 85 lisa 5 punkti 5.4.3 nõuetele: jah/ei (1).

3.2.2.

Kütus

3.2.2.1.

Diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E 85) / biodiisel / vesinik (1), (6)

3.2.2.1.1.

Oktaaniarv (pliivaba): …

3.2.2.4.

Sõiduki kütusetüüp: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)

3.2.2.5.

Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja deklareeritud väärtus): … mahuprotsendi järgi

3.2.4.

Kütuse etteanne

3.2.4.1.

Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

3.2.4.2.

Sissepritsega (ainult survesüütemootorid või segakahekütuselised mootorid): jah/ei (1)

3.2.4.2.1.

Süsteemi kirjeldus (ühisanumpritse/pumppihustid/jaotuspump jne): …

3.2.4.2.2.

Tööpõhimõte: otsesissepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)

3.2.4.2.3.

Sissepritse-/etteandepump

3.2.4.2.3.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.3.3.

Suurim sissepritsemaht (1) (2): … mm3 töökäigu või takti kohta mootori pöörlemissagedusel: … min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: … (ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörlemissagedusest)

3.2.4.2.4.

Mootori pöörlemissageduse piiramise kontroll

3.2.4.2.4.2.1.

Pöörlemissagedus, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: … min–1

3.2.4.2.4.2.2.

Maksimaalne pöörlemissagedus tühikäigul: … min–1

3.2.4.2.6.

Pihusti(d)

3.2.4.2.6.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.8.

Lisakäivitusseade

3.2.4.2.8.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.8.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.8.3.

Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9.

Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (1)

3.2.4.2.9.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.9.2.

Tüüp (tüübid):

3.2.4.2.9.3.

Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9.3.1.

Mootori juhtploki mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.1.1.

Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

3.2.4.2.9.3.2.

Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.4.

Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.5.

Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.6.

Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.2.9.3.7.

Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.2.9.3.8.

Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.

Sissepritsega (üksnes sädesüütemootor): jah/ei (1)

3.2.4.3.1.

Tööpõhimõte: ühepunkti-/mitmepunkti-/otsesissepritse/muu (täpsustada) (1): …

3.2.4.3.2.

Mark (margid): …

3.2.4.3.3.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.3.4.

Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …

3.2.4.3.4.1.

Mootori juhtploki mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.1.1.

Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

3.2.4.3.4.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.8.

Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.9.

Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.10.

Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.11.

Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.5.

Pihustid

3.2.4.3.5.1.

Mark: …

3.2.4.3.5.2.

Tüüp: …

3.2.4.3.7.

Külmkäivitussüsteem

3.2.4.3.7.1.

Tööpõhimõte/tööpõhimõtted: …

3.2.4.3.7.2.

Käitamispiirangud/-seaded (1) (2): …

3.2.4.4.

Etteandepump

3.2.4.4.1.

Rõhk (2): … kPa või selle epüür (2): …

3.2.4.4.2.

Mark (margid): …

3.2.4.4.3.

Tüüp (tüübid): …

3.2.5.

Elektrisüsteem

3.2.5.1.

Nimipinge: … V, pluss/miinus, maandus (1)

3.2.5.2.

Generaator

3.2.5.2.1.

Tüüp: …

3.2.5.2.2.

Nimivõimsus: … VA

3.2.6.

Süütesüsteem (ainult sädesüütemootor)

3.2.6.1.

Mark (margid): …

3.2.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.6.3.

Tööpõhimõte: …

3.2.6.6.

Süüteküünlad

3.2.6.6.1.

Mark: …

3.2.6.6.2.

Tüüp: …

3.2.6.6.3.

Sädevahemiku seaded: … mm

3.2.6.7.

Süütepool(id)

3.2.6.7.1.

Mark: …

3.2.6.7.2.

Tüüp: …

3.2.7.

Jahutussüsteem: vedelik/õhk (1)

3.2.7.1.

Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuriregulaatoril: …

3.2.7.2.

Vedelik

3.2.7.2.1.

Vedeliku tüüp: …

3.2.7.2.2.

Ringluspump (-pumbad): jah/ei (1)

3.2.7.2.3.

Tehniline iseloomustus: … või

3.2.7.2.3.1.

Mark (margid): …

3.2.7.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.7.2.4.

Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.7.2.5.

Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …

3.2.7.3.

õhk

3.2.7.3.1.

Ventilaator: jah/ei (1)

3.2.7.3.2.

Tehniline iseloomustus: … või

3.2.7.3.2.1.

Mark (margid): …

3.2.7.3.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.7.3.3.

Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.8.

Sisselaskesüsteem

3.2.8.1.

Ülelaadur: jah/ei (1)

3.2.8.1.1.

Mark (margid): …

3.2.8.1.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.8.1.3.

Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaaderõhk: … kPa, piirdeklapp, kui on): …

3.2.8.2.

Vahejahuti: jah/ei (1)

3.2.8.2.1.

Tüüp: õhk-õhk/õhk-vedelik (1)

3.2.8.3.

Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (ainult survesüütemootor)

3.2.8.4.

Sisselasketorude ja nende varustuse (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …

3.2.8.4.1.

Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega): …

3.2.8.4.2.

Õhufilter, joonised: … või

3.2.8.4.2.1.

Mark (margid): …

3.2.8.4.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.8.4.3.

Sisselaskesummuti, joonised: … või

3.2.8.4.3.1.

Mark (margid): …

3.2.8.4.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.9.

Väljalaskesüsteem

3.2.9.1.

Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.2.

Väljalaskesüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.3.

Väljalaskesüsteemi suurim lubatud vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (ainult survesüütemootor): … kPa

3.2.10.

Sisse- ja väljalaskeavade vähim ristlõikepindala: …

3.2.11.

Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

3.2.11.1.

Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud punktide suhtes. Muutuva gaasijaotusfaasiga süsteemi korral minimaalne ja maksimaalne ajastus: …

3.2.11.2.

Võrdlus- ja/või seadevahemik (1): …

3.2.12.

Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

3.2.12.1.

Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

3.2.12.2.

Saastekontrolliseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis):

3.2.12.2.1.

Katalüüsmuundur

3.2.12.2.1.1.

Katalüüsmuundurite ja elementide arv (esitada allpool osutatud andmed iga üksuse kohta eraldi): …

3.2.12.2.1.2.

Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.1.3.

Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

3.2.12.2.1.4.

Väärismetallide koguhulk: …

3.2.12.2.1.5.

Suhteline kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.6.

Substraat (struktuur ja materjal): …

3.2.12.2.1.7.

Elemendi tihedus: …

3.2.12.2.1.8.

Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

3.2.12.2.1.9.

Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja võrdluskaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.1.10.

Kuumakaitsekilp: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11.

Normaalne töötemperatuurivahemik: … oC

3.2.12.2.1.12.

Katalüüsmuunduri mark: …

3.2.12.2.1.13.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2.

Andurid

3.2.12.2.2.1.

Hapniku- ja/või lambdaandur(id): jah/ei (1)

3.2.12.2.2.1.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.1.2.

Asukoht: …

3.2.12.2.2.1.3.

Mõõtepiirkond: …

3.2.12.2.2.1.4.

Tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.12.2.2.1.5.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2.2.

NOxi andur: jah/ei (1)

3.2.12.2.2.2.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.2.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.2.2.3.

Asukoht

3.2.12.2.2.3.

Tahkete osakeste andur: jah/ei (1)

3.2.12.2.2.3.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.3.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.2.3.3.

Asukoht: …

3.2.12.2.3.

Õhk sissepuhe: jah/ei (1)

3.2.12.2.3.1.

Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …

3.2.12.2.4.

Heitgaasitagastus: jah/ei (1)

3.2.12.2.4.1.

Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk, kõrgsurve/madalsurve/summaarne surve jne): …

3.2.12.2.4.2.

Vedelikjahutussüsteem (täpsustada iga heitgaasitagastussüsteemi puhul, nt kõrg-, madal- või summaarne surve): jah/ei (1)

3.2.12.2.5.

Kütuseaurude kontrollisüsteem (ainult bensiini- ja etanoolimootor): jah/ei (1)

3.2.12.2.5.1.

Seadmete üksikasjalik kirjeldus: …

3.2.12.2.5.2.

Kütuseaurude kontrollisüsteemi joonis: …

3.2.12.2.5.3.

Aktiivsöefiltri joonis: …

3.2.12.2.5.4.

Aktiivsöe kuivmass: … g

3.2.12.2.5.5.

Kütusepaagi skemaatiline joonis (ainult bensiini- ja etanoolimootor): …

3.2.12.2.5.5.1.

Kütusepaagi maht, materjal ja konstruktsioon: …

3.2.12.2.5.5.2.

Auruvooliku materjali, kütusetoru materjali ja kütusesüsteemi liitmike kirjeldus: …

3.2.12.2.5.5.3.

Hermeetiline paagisüsteem: jah/ei

3.2.12.2.5.5.4.

Kütusepaagi rõhualandusventiili seadete kirjeldus (õhu sissetõmme ja rõhu alandamine): …

3.2.12.2.5.5.5.

Tühjendamise juhtimissüsteemi kirjeldus: …

3.2.12.2.5.6.

Kütusepaagi ja väljalaskesüsteemi kuumakaitsekilbi kirjeldus ja skeem: …

3.2.12.2.5.7.

Läbilaskvustegur: …

3.2.12.2.6.

Tahkete osakeste filter: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.1.

Tahkete osakeste filtri mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.6.2.

Tahkete osakeste filtri konstruktsioon: …

3.2.12.2.6.3.

Asukoht (võrdluskaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.6.4.

Tahkete osakeste filtri mark: …

3.2.12.2.6.5.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.7

Pardadiagnostikasüsteem: jah/ei (1)

3.2.12.2.7.1.

Rikkeindikaatori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.7.2.

Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja eesmärk: …

3.2.12.2.7.3.

Kirjeldus (üldised tööpõhimõtted) järgmise kohta

3.2.12.2.7.3.1

Sädesüütemootorid

3.2.12.2.7.3.1.1.

Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.1.2.

Töötakti vahelejätu tuvastamine: …

3.2.12.2.7.3.1.3.

Hapnikuanduri seire: …

3.2.12.2.7.3.1.4.

Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.3.2.

Survesüütemootorid

3.2.12.2.7.3.2.1.

Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.2.2.

Tahkete osakeste filtri seire: …

3.2.12.2.7.3.2.3.

Elektroonilise toitesüsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.5.

Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.4.

Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): …

3.2.12.2.7.5.

Kõigi kasutatud pardadiagnostikaseadme väljundkoodide ja vormingute loetelu (koos selgitustega igaühe kohta): …

3.2.12.2.7.6.

Sõiduki tootja peab esitama pardadiagnostikasüsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.

3.2.12.2.7.6.1.

Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite või alternatiivsete ettevalmistusmeetodite tüüp ja arv ning nende kasutamise põhjus.

3.2.12.2.7.6.2.

Sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus.

3.2.12.2.7.6.3.

Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud tsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri. Kasutatavate pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitega seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitega mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige režiimil $05 Test ID $21 kuni FF ja režiimil $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.

Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse sideühendust vastavalt standardile ISO 15765-4 „Maanteesõidukid. Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika. Osa 4. Heitetaset mõjutavate seadmete nõuded“, tuleb iga ID-toega pardadiagnostikasüsteemi seireseadme kohta esitada üksikasjalik selgitus režiimiga $06 Test ID $00 kuni FF seotud andmete kohta.

3.2.12.2.7.6.4.

Eespool nõutud teabe esitamiseks võib täita allpool esitatud tabeli.

3.2.12.2.7.6.4.1.

Kergsõidukid

Osa

Veakood

Seirestrateegia

Vea tuvastamise kriteerium

Rikkenäidiku rakendumise kriteerium

Sekundaarsed parameetrid

Ettevalmistus

Tõendamiskatse

Katalüsaator

P0420

Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid

Anduri 1 ja 2 signaalide erinevus

Kolmas tsükkel

Mootori pöörlemissagedus, koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

Kaks 1. tüüpi tsüklit

1. tüüp

3.2.12.2.8.

Muud süsteemid: …

3.2.12.2.8.2.

Juhi meeldetuletussüsteem

3.2.12.2.8.2.3.

Meeldetuletussüsteemi tüüp: mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu / mootor ei käivitu pärast tankimist / kütuse etteanne blokeeritud / talitluse piiramine

3.2.12.2.8.2.4.

Meeldetuletussüsteemi kirjeldus

3.2.12.2.8.2.5.

Täis kütusepaagiga läbitava keskmise sõiduulatuse ekvivalent: … km

3.2.12.2.10.

Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave iga üksuse kohta eraldi)

3.2.12.2.10.1.

Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.10.2.

1. tüüpi töötsüklite arv või mootori katsestendi samaväärsete tsüklite arv kahe sellise tsükli vahel, kus regenereerimine toimub 1. tüüpi katse tingimustega samaväärsetes tingimustes (vahemik D): …

3.2.12.2.10.2.1.

Kohaldatav 1. tüüpi tsükkel (märkida kohaldatav menetlus: XXI lisa või ÜRO eeskiri nr 83): …

3.2.12.2.10.2.2.

Regenereerimiseks vajalik täielike asjaomaste katsetsüklite arv (vahemik d)

3.2.12.2.10.3.

Kahe regeneratsioonifaasi vahele jäävate tsüklite arvu määramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.10.4.

Parameetrid, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.10.5.

Süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.11.

Tarbitavaid reaktiive kasutavad katalüüsmuundurisüsteemid (esitada allpool nimetatud teave iga üksuse kohta eraldi) jah/ei (1)

3.2.12.2.11.1.

Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.11.2.

Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …

3.2.12.2.11.3.

Rahvusvaheline standard: …

3.2.12.2.11.4.

Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hooldusel (vajaduse korral):

3.2.12.2.11.5.

Reaktiivi näidik: (kirjeldus ja asukoht) ...

3.2.12.2.11.6.

Reaktiivipaak

3.2.12.2.11.6.1.

Maht: …

3.2.12.2.11.6.2.

Soojendussüsteem: jah/ei

3.2.12.2.11.6.2.1.

Kirjeldus või joonis

3.2.12.2.11.7.

Reaktiivi juhtseade: jah/ei (1)

3.2.12.2.11.7.1.

Mark: …

3.2.12.2.11.7.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.11.8.

Reaktiivi pihusti (mark, tüüp ja asukoht): …

3.2.12.2.11.9.

Reaktiivi kvaliteediandur (mark, tüüp ja asukoht): …

3.2.12.2.12.

Vee sissepritse: jah/ei (1)

3.2.13.

Suitsusus

3.2.13.1.

Neeldumisteguri tähistuse asukoht (ainult survesüütemootor): …

3.2.14.

Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes): …

3.2.15.

Veeldatud naftagaasi etteandesüsteem: jah/ei (1)

3.2.15.1.

Tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (r) või määrusele (EL) 2019/2144 (s): …

3.2.15.2.

Mootori elektrooniline juhtplokk veeldatud naftagaasi etteande jaoks

3.2.15.2.1.

Mark (margid): …

3.2.15.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.15.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.15.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.15.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedelgaasile või vastupidi: …

3.2.15.3.2.

Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.15.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.16.

Maagaasi etteandesüsteem: jah/ei (1)

3.2.16.1.

Tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 või määrusele (EL) nr 2019/2144: …

3.2.16.2.

Mootori elektrooniline juhtplokk maagaasi etteande jaoks

3.2.16.2.1.

Mark (margid): …

3.2.16.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.16.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.16.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.16.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: …

3.2.16.3.2.

Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.16.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.18.

Vesinikkütuse etteandesüsteem: jah/ei (1)

3.2.18.1.

EÜ tüübikinnituse number vastavalt määrusele (EÜ) nr 79/2009 või määrusele (EL) nr 2019/2144: …

3.2.18.2.

Mootori elektrooniline juhtplokk vesinikkütuse etteande jaoks

3.2.18.2.1.

Mark (margid): …

3.2.18.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.18.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.18.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.18.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …

3.2.18.3.2.

Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.18.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.19.

H2NG etteandesüsteem: jah/ei (1)

3.2.19.1.

Vesiniku osakaal kütuses (tootja määratud maksimum): …

3.2.19.2.

ELi tüübikinnitustunnistuse number vastavalt ÜRO eeskirjale nr 110: …

3.2.19.3

Mootori elektrooniline juhtplokk H2NG etteande jaoks

3.2.19.3.1.

Mark (margid): …

3.2.19.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.19.3.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.19.4.

Lisadokumentatsioon

3.2.19.4.2.

Süsteemi skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.19.4.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.20.

Soojussalvesti teave

3.2.20.1.

Aktiivne soojussalvesti: jah/ei (1)

3.2.20.1.1.

Entalpia: … (J)

3.2.20.2.

Isolatsioonimaterjalid: jah/ei (1)

3.2.20.2.1.

Isolatsioonimaterjal: …

3.2.20.2.2.

Isolatsiooni nimiruumala: …(t)

3.2.20.2.3.

Isolatsiooni nimimass: …(t)

3.2.20.2.4.

Isolatsiooni asukoht: …

3.2.20.2.5.

Halvim juht seoses mootori jahutamisega: jah/ei (1)

3.2.20.2.5.1.

(mitte halvim juht) Minimaalne stabiliseerumisaeg, tsoak_ATCT (h): …

3.2.20.2.5.2.

(mitte halvim juht) Mootori temperatuuri mõõtmise koht: …

3.2.20.2.6.

Üks interpolatsioonitüüpkond ATCT tüüpkonna mudelis: jah/ei (1)

3.2.20.2.7.

Halvim juht seoses isolatsiooniga: jah/ei (1)

3.2.20.2.7.1.

ATCT käigus mõõdetud kontrollsõiduki kirjeldus seoses isolatsiooniga: …

3.3.

Elektriline jõuseade (ainult täiselektrisõiduk)

3.3.1.

Elektrilise jõuseadme üldkirjeldus

3.3.1.1.

Mark: ...

3.3.1.2.

Tüüp: ...

3.3.1.3.

Kasutusjuhtum (1): Üks mootor / mitu mootorit (nende arv): ...

3.3.1.4.

Jõuülekande paigutus: paralleelne/telgedeülene/muu, täpsustada: ...

3.3.1.5.

Katsepinge: ... V

3.3.1.6.

Mootori nimipöörlemissagedus: ... min–1

3.3.1.7.

Mootori suurim pöörlemissagedus: ... min–1 või vaikimisi: reduktori/käigukasti väljundvõlli pöörlemissagedus (täpsustada rakendatud käik): ... min–1

3.3.1.9.

Suurim võimsus: ... kW

3.3.1.10.

Suurim võimsus 30 minuti jooksul: ... kW

3.3.1.11.

Muutuv vahemik (kus P > 90 % suurimast võimsusest):

pöörlemissagedus vahemiku alguses: ... min–1

pöörlemissagedus vahemiku lõpus: ... min–1

3.3.2.

Veoaku

3.3.2.1.

Laetava energiasalvestussüsteemi kaubanimi ja kaubamärk: ...

3.3.2.2.

Elektrokeemilise paari tüüp: ...

3.3.2.3.

Nimipinge: ... V

3.3.2.4.

Laetava energiasalvestussüsteemi suurim võimsus 30 minuti jooksul (püsiv tühjakslaadimisvõimsus): ... kW

3.3.2.5.

Laetava energiasalvestussüsteemi tööomadused kahetunnisel tühjakslaadimisel (püsiv võimsus või püsiv voolutugevus): (1)

3.3.2.5.1.

Laetava energiasalvestussüsteemi energia: ... kWh

3.3.2.5.2.

Laetava energiasalvestussüsteemi võimsus: ... Ah kahe tunni jooksul

3.3.2.5.3.

Tühjakslaadimise lõpu pinge: ... V

3.3.2.6.

Tühjakslaadimise lõpu märguanne, mis põhjustab sõiduki sundseiskamise: (1) ..........................

3.3.2.7.

Laetav energiasalvestussüsteemi mass: .......................... kg

3.3.2.8.

Elementide arv: ……

3.3.2.9.

Laetava energiasalvestussüsteemi asukoht:…………

3.3.2.10.

Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

3.3.2.11.

Aku juhtsüsteemi juhtseade

3.3.2.11.1.

Mark: ………..

3.3.2.11.2.

Tüüp: …….

3.3.2.11.3.

Identifitseerimisnumber: …..

3.3.3.

Elektrimootor

3.3.3.1.

Tööpõhimõte

3.3.3.1.1.

Alalisvool / vahelduvvool (1) / faaside arv: ..........................

3.3.3.1.2.

Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1)

3.3.3.1.3.

Sünkroonne/asünkroonne (1)

3.3.3.1.4.

Rootor mähisega/püsimagnetitega/korpusega (1)

3.3.3.1.5.

Mootori pooluste arv: ..........................

3.3.3.2.

Inertsmass: ..........................

3.3.4.

Võimsuse regulaator

3.3.4.1.

Mark: ..........................

3.3.4.2.

Tüüp: ..........................

3.3.4.2.1.

Identifitseerimisnumber: …..

3.3.4.3.

Reguleerimispõhimõte: vektorjuhtimine / avatud ahel / suletud ahel / muu (täpsustada): (1) ..........................

3.3.4.4.

Mootorile antav maksimaalne efektiivvool: (2) .......................... A .......................... sekundi vältel

3.3.4.5.

Pingevahemik: .......................... V kuni .......................... V

3.3.5.

Jahutussüsteem:

Mootor: vedelik/õhk (1)

Regulaator: vedelik/õhk (1)

3.3.5.1.

Vedelikjahutuse varustuse omadused:

3.3.5.1.1.

Vedeliku tüüp .......................... ringluspumbad: jah/ei (1)

3.3.5.1.2.

Pumba omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

3.3.5.1.3.

Termostaat: seaded: ..........................

3.3.5.1.4.

Radiaator: joonis (joonised) või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

3.3.5.1.5.

Rõhualandusventiil: rõhuseaded: ..........................

3.3.5.1.6.

Ventilaator: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

3.3.5.1.7.

Ventilaatori kanal: ..........................

3.3.5.2.

Õhkjahutuse varustuse omadused:

3.3.5.2.1.

Puhur: omadused või mark (margid) ja tüüp (tüübid): ..........................

3.3.5.2.2.

Standardsed õhukanalid: ..........................

3.3.5.2.3.

Temperatuuri reguleerimise süsteem: jah/ei (1)

3.3.5.2.4.

Lühikirjeldus: ..........................

3.3.5.2.5.

Õhufilter: .......................... mark (margid): .......................... tüüp (tüübid):

3.3.5.3.

Tootja lubatud temperatuurid (suurim)

3.3.5.3.1.

Väljavool mootorist: ..........................oC

3.3.5.3.2.

Sissevool regulaatorisse: ..........................oC

3.3.5.3.3.

Mootori võrdluspunkti(de)s: ..........................oC

3.3.5.3.4.

Regulaatori võrdluspunkti(de)s: ..........................oC

3.3.6.

Isolatsiooni kategooria: ..........................

3.3.7.

Rahvusvaheline kaitseaste (IP): ..........................

3.3.8.

Määrimissüsteemi põhimõte: (1)

Laagrid: liugelaager/kuullaager

Määrdeaine: määre/õli

Tihend: jah/ei

Ringlus: on / ei ole

3.3.9.

Laadur

3.3.9.1.

Laadur: pardal/väline (1) välise laaduri korral täpsustada (kaubamärk, mudel): ..........................

3.3.9.2.

Tavalise laadimisprofiili kirjeldus:

3.3.9.3.

Elektritoite tehnilised andmed:

3.3.9.3.1.

Elektritoite tüüp: üks faas / kolm faasi (1)

3.3.9.3.2.

Pinge: ..........................

3.3.9.4.

Tühjakslaadimise lõpu ja laadimise alguse vahel on nõutav ooteaeg: ..........................

3.3.9.5.

Täieliku laadimise teoreetiline kestus: ..........................”

3.3.10.

Elektrienergia muundurid

3.3.10.1.

Elektrienergia muundur elektrimasina ja veoaku vahel

3.3.10.1.1.

Mark: ..........................

3.3.10.1.2.

Tüüp: ..........................

3.3.10.1.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.3.10.2.

Elektrienergia muundur veoaku ja madalpingeallika vahel

3.3.10.2.1.

Mark: ..........................

3.3.10.2.2.

Tüüp: ..........................

3.3.10.2.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.3.10.3.

Elektrienergia muundur laadimispistiku ja veoaku vahel

3.3.10.3.1.

Mark: ..........................

3.3.10.3.2.

Tüüp: ..........................

3.3.10.3.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.4.

Veojõuallikate kombinatsioonid

3.4.1.

Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

3.4.2.

Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta: (1)

3.4.3.

Töörežiimi lüliti: on /ei ole (1)

3.4.3.1.

Valitavad režiimid

3.4.3.1.1.

Ainult elektriline: jah/ei (1)

3.4.3.1.2.

Ainult kütuserežiim: jah/ei (1)

3.4.3.1.3.

Hübriidrežiimid: jah/ei (1)

(kui jah, siis lühikirjeldus): …

3.4.4.

Energiasalvesti kirjeldus: (laetav energiasalvestussüsteem, kondensaator, hooratas/generaator)

3.4.4.1.

Mark (margid): …

3.4.4.2.

Tüüp (tüübid): …

3.4.4.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.4.4.

Elektrokeemilise paari tüüp: …

3.4.4.5.

Energia: … (laetava energiasalvestussüsteemi korral: pinge ja mahtuvus (Ah) kahe tunni jooksul, kondensaatori korral: J, …)

3.4.4.6.

Laadur: pardal/väline/puudub (1)

3.4.4.7.

Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

3.4.4.8.

Aku juhtsüsteemi juhtseade

3.4.4.8.1.

Mark: ………..

3.4.4.8.2.

Tüüp: …….

3.4.4.8.3.

Identifitseerimisnumber: …..

3.4.5.

Elektrimasin (kirjeldada igat elektrimasina tüüpi eraldi)

3.4.5.1.

Mark: …

3.4.5.2.

Tüüp: …

3.4.5.3.

Esmane kasutus: veomootor/generaator (1)

3.4.5.3.1.

Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (1): …

3.4.5.4.

Suurim võimsus: … kW

3.4.5.5.

Tööpõhimõte

3.4.5.5.5.1

Alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …

3.4.5.5.2.

Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1)

3.4.5.5.3.

Sünkroonne/asünkroonne (1)

3.4.6.

Juhtseade

3.4.6.1.

Mark (margid): …

3.4.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.4.6.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.7.

Võimsuse regulaator

3.4.7.1.

Mark: …

3.4.7.2.

Tüüp: …

3.4.7.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.9.

Tootja soovitus ettevalmistamiseks: …

3.4.10.

Kütuseelemendiga hübriidsõiduk: jah/ei (1)

3.4.10.1.

Kütuseelemendi tüüp:

3.4.10.1.2.

Mark: …

3.4.10.1.3.

Tüüp: …

3.4.10.1.4.

Nimipinge (V): …

3.4.10.1.5.

Jahutussüsteemi tüüp: vedelik/õhk (1)

3.4.10.2.

Süsteemi kirjeldus (kütuseelemendi tööpõhimõte, joonis jne): …

3.4.11.

Elektrienergia muundurid

3.4.11.1.

Elektrienergia muundur elektrimasina ja veoaku vahel

3.4.11.1.1.

Mark: ..........................

3.4.11.1.2.

Tüüp: ..........................

3.4.11.1.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.4.11.2.

Elektrienergia muundur veoaku ja madalpingeallika vahel

3.4.11.2.1.

Mark: ..........................

3.4.11.2.2.

Tüüp: ..........................

3.4.11.2.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.4.11.3.

Elektrienergia muundur laadimispistiku ja veoaku vahel

3.4.11.3.1.

Mark: ..........................

3.4.11.3.2.

Tüüp: ..........................

3.4.11.3.3.

Deklareeritud nimivõimsus: .......................... W

3.5.

Tootja deklareeritud väärtused CO2 heite / kütusekulu / elektrienergiakulu / elektrilise sõiduulatuse määramiseks ning ökoinnovatsioonilahenduste üksikasjad (kui on asjakohane) (o)

3.5.7.

Tootja deklareeritud väärtused

3.5.7.1.

Katsesõiduki näitajad

Sõiduk

Väikseima näitajaga sõiduk kui on

Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Keskmise näitajaga sõiduk kui on

Esindav sõiduk (ainult sõidutakistusmaatriksi tüüpkond (*1))

Vaikeväärtused

Sõiduki keretüüp

 

 

–

 

 

Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

 

 

–

–

 

Teave sõidutakistuse kohta

 

Rehvide mark ja tüüp,

kui mõõdetakse

 

 

–

 

 

Rehvimõõt (ees/taga),

kui mõõdetakse

 

 

–

 

 

Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t)

 

 

–

 

 

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa),

kui mõõdetakse

 

 

–

 

 

Delta CD × A väikseima näitajaga sõiduki puhul võrreldes suurima näitajaga sõidukiga (IP_H miinus IP_L)

–

 

–

–

 

Delta CD × A võrreldes sõidutakistuse tüüpkonna väikseima näitajaga sõidukiga (IP_H/L miinus RL_L), kui arvutused tehakse sõidutakistuse tüüpkonna põhjal

 

 

–

–

 

Sõiduki katsemass (kg):

 

 

 

 

 

Töökorras sõiduki mass (kg)

 

 

–

–

–

Täismass (kg)

 

 

–

–

–

Sõidutakistustegurid

 

f0 (N)

 

 

 

 

 

f1 (N/(km/h))

 

 

 

 

 

f2 (N/(km/h)2)

 

 

 

 

 

Lauppind m2 (0,000 m2)

–

–

–

 

 

Tsükli energiavajadus (J)

 

 

 

 

 

3.5.7.1.1.

Kütus, mida kasutatakse 1. tüüpi katses ja mis on valitud kasuliku võimsuse mõõtmiseks käesoleva määruse XX lisa kohaselt (üksnes veeldatud naftagaasi- või maagaasisõidukite puhul): …

3.5.7.2.

Summaarne CO2 heide

3.5.7.2.1.

Ainult sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite CO2 heide

3.5.7.2.1.0.

Minimaalne ja maksimaalne CO2 heide interpolatsioonitüüpkonnas: … g/km

3.5.7.2.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … g/km

3.5.7.2.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.1.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.2

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil

3.5.7.2.2.1.

Suurima näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil g/km

3.5.7.2.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane): g/km

3.5.7.2.2.3

Keskmise näitajaga sõiduki CO2 heide aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane): g/km

3.5.7.2.3.

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heide akutoiterežiimil ja kaalutud CO2 heide

3.5.7.2.3.1.

Suurima näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil: … g/km

3.5.7.2.3.2.

Väikseima näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil (kui on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.3.

Keskmise näitajaga sõiduki CO2 heide akutoiterežiimil (kui on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.4.

Minimaalne ja maksimaalne CO2 heide välise laadimisega sõidukite interpolatsioonitüüpkonnas: … g/km

3.5.7.3.

Elektrisõidukite elektriline sõiduulatus

3.5.7.3.1.

Täiselektrisõidukite sõiduulatus

3.5.7.3.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … km

3.5.7.3.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

3.5.7.3.2.

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite (kui on asjakohane) sõiduulatus ainult elektrirežiimil

3.5.7.3.2.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … km

3.5.7.3.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

3.5.7.3.2.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … km

3.5.7.4.

Kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu (FCCS)

3.5.7.4.1.

Välise laadimiseta ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu aku laetust säilitaval režiimil (kui on asjakohane)

3.5.7.4.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … kg/100 km

3.5.7.4.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

3.5.7.4.1.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

3.5.7.4.2.

Välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu akutoiterežiimil (kui on asjakohane)

3.5.7.4.2.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … kg/100 km

3.5.7.4.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … kg/100 km

3.5.7.5.

Elektrisõidukite elektrienergiakulu

3.5.7.5.1.

Täiselektrisõidukite (ECWLTC) summaarne elektrienergiakulu

3.5.7.5.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … Wh/km

3.5.7.5.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

3.5.7.5.2.

Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimil ECAC,CD (summaarne)

3.5.7.5.2.1.

Suurima näitajaga sõiduk: … Wh/km

3.5.7.5.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

3.5.7.5.2.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (kui on asjakohane): … Wh/km

3.5.8.

M1- või N1-kategooria sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EL) 2019/631 artiklis 11 määratletud tähenduses: jah/ei (1)

3.5.8.1.

Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon määruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 osutatud M1-kategooria sõidukite puhul või määruse (EL) nr 427/2014 artiklis 5 osutatud N1-kategooria sõidukite puhul (kui on asjakohane): …

3.5.8.2.

Erinevate ökoinnovatsioonilahenduste koostoime: jah/ei (1)

3.5.8.3.

Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heiteandmed (tabelit korrata iga katsetatud etalonkütuse puhul) (w1)

Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnituse andmise otsus (w2)

Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3)

1. Kontrollsõiduki CO2 heide (g/km)

2. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2 heide (g/km)

3. Kontrollsõiduki CO2 heide 1. tüüpi katsetsüklis (w4)

4. Ökoinnovaatilise sõiduki CO2 heide 1. tüüpi katsetsüklis

5. Kasutustegur – tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2 heite vähenemine ((1 – 2) – (3 – 4)) * 5

xxx/201x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

WLTP CO2 heite vähenemine kokku (g/km)(w5)

3.6.

Tootja lubatud temperatuurid

3.6.1.

Jahutussüsteem

3.6.1.1.

Vedelikjahutus

Suurim temperatuur väljavooluavas: … K

3.6.1.2.

Õhkjahutus

3.6.1.2.1.

Võrdluspunkt: …

3.6.1.2.2.

Suurim temperatuur võrdluspunktis: … K

3.6.2.

Suurim temperatuur sisselaske vahejahuti väljavooluavas: … K

3.6.3.

Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalaskekollektori välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: … K

3.6.4.

Kütuse temperatuur

Miinimum: … K – maksimum: … K

Survesüütemootori sissepritsepumba sissevoolul või gaasimootori rõhuregulaatori viimasel astmel

3.6.5.

Määrdeaine temperatuur

Miinimum: … K – maksimum: … K

3.8.

Määrdesüsteem

3.8.1.

Süsteemi kirjeldus

3.8.1.1.

Määrdemahuti asend: …

3.8.1.2.

Toitesüsteem (pumbaga / sissepritse sissevoolukohta / kütusega segamine jne)1

3.8.2.

Määrdepump

3.8.2.1.

Mark (margid): …

3.8.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.8.3.

Kütusega segamine

3.8.3.1.

Seguvahekord: …

3.8.4.

Õlijahuti: jah/ei (1)

3.8.4.1.

Joonis(ed): … või

3.8.4.1.1.

Mark (margid): …

3.8.4.1.2.

Tüüp (tüübid): …

3.8.5.

Määrdeõli spetsifikatsioon: … W …

4.

JÕUÜLEKANNE (p)

4.3.

Mootori hooratta inertsimoment: …

4.3.1.

Täiendav inertsimoment, kui käik ei ole rakendatud: …

4.4.

Sidur(id)

4.4.1.

Tüüp: …

4.4.2.

Suurim pöördemomendi muutus: …

4.5.

Käigukast

4.5.1.

Tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast) (1)

4.5.1.4.

Pöördemomendi nimiväärtus: …

4.5.1.5.

Sidurite arv: …

4.6.

Ülekandearvud

Käik

Käigukasti ülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörlemissageduse suhe)

Peaülekande ülekandearv(ud) (käigukasti väljundvõlli ja veoratta pöörlemissageduse suhe)

Summaarne ülekandearv

Maksimum variaatorkäigukasti puhul

 

 

 

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

…

 

 

 

Miinimum variaatorkäigukasti puhul

 

 

 

4.6.1.

Käiguvahetus (ei kohaldata automaatkäigukasti puhul)

4.6.1.1.

Välja arvatud 1. käik: jah/ei (1)

4.6.1.2.

n_95_high iga käigu puhul: … min–1

4.6.1.3.

nmin_drive

4.6.1.3.1.

1. käik: … min–1

4.6.1.3.2.

Käiguvahetus 1. käigult 2. käigule: … min–1

4.6.1.3.3.

2. käik peatumiseni: … min–1

4.6.1.3.4.

2. käik: … min–1

4.6.1.3.5.

3. käik ja järgmised käigud: … min–1

4.6.1.4.

n_min_drive_set kiirendusfaasides / püsikiiruse faasides (n_min_drive_up): … min–1

4.6.1.5.

n_min_drive_set aeglustusfaasides (nmin_drive_down):

4.6.1.6.

alustamisperiood

4.6.1.6.1.

t_start_phase: … s

4.6.1.6.2.

n_min_drive_start: … min–1

4.6.1.6.3.

n_min_drive_up_start: … min–1

4.6.1.7.

ASMi kasutamine: jah/ei (1)

4.6.1.7.1.

ASMi väärtused: … pöörlemissagedusel … min–1

4.7.

Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (q): …

4.12.

Käigukasti määrdeaine: … W …

6.

VEDRUSTUS

6.6.

Rehvid ja veljed

6.6.1.

Rehvi ja velje kombinatsioon(id)

6.6.1.1.

Teljed

6.6.1.1.1.

Telg 1: …

6.6.1.1.1.1.

Rehvimõõdu tähistus

6.6.1.1.2.

Telg 2: …

6.6.1.1.2.1.

Rehvimõõdu tähistus

jne.

6.6.2.

Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

6.6.2.1.

Telg 1: …

6.6.2.2.

Telg 2: …

6.6.3.

Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud): … kPa

9.

KERE

9.1.

Keretüüp vastavalt määruse 2018/858/EL I lisa C osas esitatud koodidele: …

12.

MUU

12.10.

Seadmed või süsteemid juhi valitavate režiimidega, mis mõjutavad CO2 heidet, kütusekulu, elektrienergiakulu ja/või piirnormiga heidet ja millel puudub põhirežiim: jah/ei (1)

12.10.1.

Aku laetust säilitav katse (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.10.1.0.

Põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel: jah/ei (1)

12.10.1.0.1.

Põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel: … (kui on asjakohane)

12.10.1.1.

Parima juhu režiim: … (kui on asjakohane)

12.10.1.2.

Halvima juhu režiim: … (kui on asjakohane)

12.10.1.3.

Režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit: … (kui puudub põhirežiim aku laetust säilitaval tingimusel ja ainult üks režiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit)

12.10.2.

Katse akutoiterežiimis (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.10.2.0.

Põhirežiim akutoitetingimusel: jah/ei (1)

12.10.2.0.1.

Põhirežiim akutoitetingimusel: … (kui on asjakohane)

12.10.2.1.

Kõige suurema elektrienergiakuluga režiim: … (kui on asjakohane)

12.10.2.2.

Režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit: … (kui puudub põhirežiim akutoitetingimusel ja ainult üks režiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit)

12.10.3.

1. tüüpi katse (kui on asjakohane) (märkida iga seadme või süsteemi seisund)

12.10.3.1.

Parima juhu režiim: …

12.10.3.2.

Halvima juhu režiim: …

Selgitavad märkused

(1)

 Mittevajalik kustutada (võib esineda juhtumeid, kus sobivaid variante on rohkem kui üks ja midagi ei ole vaja kustutada).

(2)

 Märkida lubatav hälve.

(3)

 Märkida iga variandi jaoks suurimad ja vähimad väärtused.

(6)

 –

(7)

 Sõiduki mõõtmeid mõjutavat lisavarustust tuleb kirjeldada.

(c)

 Kategooriad vastavalt määruse (EL) nr 2018/858 artiklis 4 esitatud määratlustele.

(f)

 Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(g)

 Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

(h)

 Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg.

Vedelikku sisaldavad süsteemid (välja arvatud vee jaoks kasutatavad süsteemid, mis peavad jääma tühjaks) peavad olema täidetud 100 %-ni tootja määratud mahutavusest.

Punkti 2.6 alapunktis b ja punkti 2.6.1 alapunktis b osutatud teavet ei ole vaja esitada N2-, N3-, M2-, M3-, O3- ega O4-kategooria sõidukite kohta.

(i)

 Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline vertikaalne koormus, tuleb selle koormuse ja raskuskiirenduse suhe lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele koormusele.

(k)

 Sõiduki puhul, mida saab käitada bensiiniga, diislikütusega vms või ka kombineeritult muu kütusega, esitatakse andmed iga käitusviisi kohta eraldi.

Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide kohta esitab tootja siin osutatud andmetega samaväärsed andmed.

(l)

 Ümardatakse lähima kümnendikmillimeetrini.

(m)

 Väärtus tuleb välja arvutada (π = 3,1416) ja ümardada täisarvuni (cm3).

(n)

 Kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 või määruse (EÜ) nr 595/2009 (vastavalt vajadusele) nõuetele.

(o)

 Kindlaks määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ (ELT L 375, 31.12.1980, lk 36) nõuetele.

(p)

 Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi kavandatud variantide kohta.

(q)

 Haagiste puhul suurim tootja lubatud kiirus.

(r)

 ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(s)

 ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.

(t)

 Isolatsiooni nimiruumala ja isolatsiooni nimimass esitada täpsusega kaks kohta pärast koma. Isolatsiooni mahu ja massi lubatud hälve +/– 10 %. Ei dokumenteerita, kui punktis 3.2.20.2.5 või 3.2.20.2.7 on märgitud „ei“.

(w)

 Ökoinnovatsioonilahendused.

(w1)

 Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.

(w2)

 Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number.

(w3)

 Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse.

(w4)

 Kui kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutatakse 1. tüüpi katsetsükli asemel modelleerimismeetodit, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus.

(w5)

 Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tulenev CO2 heite vähenemine kokku.

„3.a liide

DOKUMENTATSIOON

Ametlik dokumentatsioon

Tootja võib kasutada ühte ametlikku dokumentatsiooni mitme tüübikinnituse jaoks seoses heitega. Ametlik dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:

Jaotis

Selgitus

1.

Heitega seotud tüübikinnituse number (numbrid)

Selle AESi/BESi deklaratsiooniga hõlmatud heitega seotud tüübikinnituse numbrite loetelu:

sealhulgas tüübikinnituse viide, tarkvara viide, kalibreerimise number, kontrollsummad iga versiooni ja iga asjakohase juhtseadme (mootori juhtplokk ja/või järeltöötluse juhtseade) kohta.

Tarkvara ja kalibreerimise versiooni lugemise meetod

Näiteks skanneri selgitus.

2.

Põhilised heitekontrollistrateegiad

 

BES x

Strateegia x kirjeldus.

BES y

Strateegia y kirjeldus.

3.

Täiendavad heitekontrollistrateegiad

 

AESide tutvustus

AESide hierarhilised seosed: milline AES on ülimuslik, kui kasutusel on rohkem kui üks.

AES x

—

AESi kirjeldus ja põhjendus.

—

Mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi rakendamiseks.

—

AESi rakendamiseks kasutatud muud parameetrid.

—

Saasteainete ja CO2 heite suurenemine AESi kasutamise korral võrreldes BESi kasutamisega.

AES y

Vt ülal.

Laiendatud dokumentatsioon

Laiendatud dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet iga täiendava heitekontrollistrateegia kohta:

a)

tootja deklaratsioon selle kohta, et sõidukis ei ole katkestusseadet, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 erandit;

b)

mootori ning kasutatavate heitekontrollistrateegiate ja -seadmete kirjeldus, sh tark- ja riistvara, ning kõik tingimused, mille puhul strateegiad ja seadmed ei tööta samamoodi kui tüübikinnituskatsete käigus;

c)

deklaratsioon asjaomase AESi/BESi juhtimiseks kasutatava tarkvara versiooni kohta, sh nimetatud tarkvaraversioonide asjakohased kontrollsummad või võrdlusväärtused ja juhendid tüübikinnitusasutusele kontrollsummade või võrdlusväärtuste lugemiseks. Deklaratsioon tuleb ajakohastada ja saata see laiendatud dokumentatsiooni säilitavale tüübikinnitusasutusele iga kord, kui võetakse kasutusele AESi/BESi mõjutav uus tarkvaraversioon. Tootja võib taotleda kontrollsumma alternatiivi kasutamist, kui see tagab tarkvaraversiooni muudatuste jälgitavuse samaväärse taseme;

d)

iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus, sealhulgas AESi kasutamisega ja kasutamiseta olukorra mõjuhinnang, ning alljärgnev teave:

i)

miks kohaldatakse katkestusseadme kasutamise keelu suhtes määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 sätestatud erandit;

ii)

vajaduse korral riistvaraelemendid, mida tuleb AESi abil kaitsta;

iii)

vajaduse korral tõendid äkilise ja pöördumatu kahju kohta mootorile, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks;

iv)

vajaduse korral põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamisel vajalik;

e)

toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral;

f)

kirjeldus heitekontrolli abistrateegia hierarhiliste seoste kohta (näiteks juhul, kui samal ajal võivad aktiivsed olla mitu heitekontrolli abistrateegiat, siis milline heitekontrolli abistrateegia reageerib esimesena, strateegiate omavahelise koostoime meetod, sealhulgas andmevoogude skeemid ja otsustusloogika ning selgitus selle kohta, kuidas hierarhia abil tagatakse, et heide on kõikide heitekontrolli abistrateegiate puhul madalaimal praktilisel tasemel);

g)

loetelu parameetritest, mida AESi abil mõõdetakse ja/või arvutatakse, iga mõõdetud ja/või arvutatud parameetri eesmärk ning iga parameetri seos mootori kahjuga; sh arvutusmeetod ja selgitus, kuidas need arvutatud parameetrid vastavad tegelikele kontrollitavatele parameetritele, samuti selle tulemusena saadud hälve või ohutustegur, mida analüüsis kasutatakse;

h)

loetelu mootori/heitekontrolli parameetritest, mida kohandatakse mõõdetud või arvutatud parameetri(te) alusel ning iga mootori/heitekontrolli parameetri kohandamise ulatus; mootori/heitekontrolli parameetrite ning mõõdetud või arvutatud parameetrite suhe;

i)

hinnang selle kohta, kuidas AES hoiab tegelikus liikluses tekkiva heite madalaimal praktikas saavutataval tasemel, sh üksikasjalik analüüs reguleeritud saasteainete ja CO2 koguheite eeldatava suurenemise kohta AESi kasutamise korral võrreldes BESiga.

Täiendatud dokumentatsioon ei tohi olla mahukam kui 100 lehekülge ja peab sisaldama kõiki põhielemente, et tüübikinnitusasutus saaks AESi hinnata. Dokumentatsiooni võib vajaduse korral täiendada lisade või muude lisatud dokumentidega, mis sisaldavad täiendavaid elemente. Tootja saadab täiendatud dokumentatsiooni uue versiooni tüübikinnitusasutusele iga kord, kui AESis on tehtud muudatusi. Uus versioon piirdub muudatuste ja nende mõjuga. Tüübikinnitusasutus hindab AESi uut versiooni ja kinnitab selle.

Täiendatud dokumentatsiooni ülesehitus on järgmine.

AESi rakenduse nr YYY/OEM täiendatud dokumentatsioon vastavalt määrusele (EL) 2017/1151

Osa

Punkt

Jaotis

Selgitus

Sissejuhatavad dokumendid

 

Kaaskiri tüübikinnitusasutusele

Viide dokumendile koos versiooninumbriga, dokumendi väljaandmise kuupäev ja tootja organisatsiooni asjaomase isiku allkiri.

 

Versioonide tabel

Iga versiooni muudatuste sisu ja millist osa on muudetud.

 

Asjaomaste (heite) tüüpide kirjeldus

 

 

Lisatud dokumentide tabel

Kõigi lisatud dokumentide loetelu.

 

Ristviited

Viide 3.a liite punktidele a kuni i (kus on esitatud eeskirja kõik nõuded)

 

Katkestusseadme puudumist käsitlev deklaratsioon

+ allkiri

Põhidokument

0.

Lühinimetused/lühendid

 

1.

ÜLDKIRJELDUS

 

1.1.

Mootori üldine tutvustus

Põhiomaduste kirjeldus: töömaht, järeltöötlus jne.

1.2.

Süsteemi üldine ülesehitus

Süsteemi plokkskeem: andurite ja tööseadmete loetelu ning mootori põhifunktsioonide selgitus.

1.3.

Tarkvara ja kalibreerimise versiooni lugemine

Näiteks skanneri selgitus.

2.

Põhilised heitekontrollistrateegiad

 

2.x

BES x

Strateegia x kirjeldus.

2.y

BES y

Strateegia y kirjeldus.

3.

Täiendavad heitekontrollistrateegiad

 

3.0.

AESide tutvustus

AESide hierarhilised seosed: kirjeldus ja põhjendus (nt turvalisus, usaldusväärsus jne).

3.x

AES x

3.x.1

AESi põhjendus.

3.x.2

Mõõdetud ja/või modelleeritud parameetrid AESi iseloomustamiseks.

3.x.3

AESi toimerežiim – kasutatud parameetrid.

3.x.4

AESi mõju saasteainetele ja CO2-le.

3.y

AES y

3.y.1

3.y.2

jne.

100 lk piir on siin.

Lisa

 

Loetelu asjaomase BESi/AESi alla kuuluvatest tüüpidest: sealhulgas tüübikinnituse viide, tarkvara viide, kalibreerimise number, kontrollsummad iga versiooni ja iga asjakohase juhtseadme (mootori juhtplokk ja/või järeltöötluse juhtseade) kohta.

Lisatud dokumendid

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr xxx

Katsetel põhinev riskihinnang või põhjendus või näide äkilisest kahjust, kui on.

 

Tehniline märkus AESi põhjendamiseks nr yyy

 

 

Konkreetse heitekontrolli abistrateegia mõju kvantifitseerimise katsearuanne

Kõigi AESi põhjendamiseks tehtud konkreetsete katsete katsearuanne, katsetingimuste üksikasjad, sõiduki kirjeldus, katsete kuupäev, heite ja/või CO2 mõju AESi rakendamisega ja ilma.
“

5)

4. liites asendatakse ilma liiteta EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis järgmisega:

„EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Ametiasutuse tempel

Teatis, milles käsitletakse sõidukisüsteemi/-tüübi:

—

EÜ tüübikinnituse andmist (1),

—

EÜ tüübikinnituse laiendamist (1),

—

EÜ tüübikinnituse andmata jätmist (1),

—

EÜ tüübikinnituse tühistamist (1),

—

seoses sõiduki süsteemiga (1) komisjoni määruste (EÜ) nr 715/2007 (2) ja (EL) 2017/1151 (3) kohaselt.

EÜ tüübikinnituse number: …

Laiendamise põhjus: …

I JAGU

0.1.

 Mark (tootja kaubanimi): …

0.2.

 Tüüp: …

0.2.1.

 Kaubanimi (-nimed) (kui on): …

0.3.

 Tüübi identifitseerimisandmed, kui on märgitud sõidukile (4)

0.3.1.

 Selle märgistuse asukoht: …

0.4.

 Sõidukikategooria (5)

0.4.2.

 Baassõiduk (5a) (1): jah/ei (1)

0.5.

 Tootja nimi ja aadress: …

0.8.

 Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9.

 Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …

II JAGU

0.

 Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood ÜRO eeskirja nr 154 punkti 6.2.6 kohaselt.

1.

 Lisateave (vajaduse korral): (vt addendum).

2.

 Katsete eest vastutav tehniline teenistus: …

3.

 1. tüüpi katse aruande kuupäev: …

4.

 1. tüüpi katse aruande number: …

5.

 Märkused (kui on): (vt addendum’i punkt 3).

6.

 Koht: …

7.

 Kuupäev: …

8.

 Allkiri: …

Lisad

Infopakett (6)

Katsearuanne (-aruanded)“.

6)

5. liide jäetakse välja.

7)

6. liidet muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti 1 tabelit 1 muudetakse järgmiselt.

1)

read AP kuni AR asendatakse järgmistega:

„AP

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

M-, N1-kategooria I klass

PI, CI

1.1.2020

1.1.2021

31.8.2024

AQ

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

N1-kategooria II klass

PI, CI

1.1.2021

1.1.2022

31.8.2024

AR

Euro 6d-ISC-FCM

Euro 6-2

N1-kategooria III klass, N2-kategooria

PI, CI

1.1.2021

1.1.2022

31.8.2024“

2)

rea AR järele lisatakse järgmised read:

„EA

Euro 6e

Euro 6-2

M, N1, N2

PI, CI

1.9.2023

1.9.2024

31.12.2025

EB

Euro 6e -bis

Euro 6-2

M, N1, N2

PI, CI

1.1.2025

1.1.2026

31.12.2027

EC

Euro 6e-bis-FCM

Euro 6-2

M, N1, N2

PI, CI

1.1.2027

1.1.2028“

 

2)

tabeli 1 järele lisatakse Euro 6d-ISC-FCM' RDE rea järele järgmine tekst:

„„Euro 6e“

=

nagu ülal + RDE vastavus, võttes arvesse ajakohastatud PEMSi määra, energiakulumõõdik N2-kategooria sõidukite korral

„Euro 6e-bis“

=

nagu ülal + suurendatud laiendatud keskkonnatingimused RDE vastavuse jaoks + AESi märgis + dneb-l põhinev kasulikkustegur (vt XXI lisa punkt 3.2)

„Euro 6e-bis-FCM“

=

nagu ülal + dnec-l põhinev kasulikkustegur (vt XXI lisa punkt 3.2) (11)

3)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   TÜÜBIKINNITUSNUMBRITE NÄIDISED

2.1.

 Allpool on esitatud näide Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AJ. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmäärusele (EL) 2017/1151. Tegemist on 17. seesuguse tüübikinnitusega, mis on väljastatud Luksemburgis (kood e13), ilma laienduseta. Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0017 ja 00.

e13*715/2007*2017/1151AJ*0017*00

2.2.

 Teine näide on Euro 6 N1-kategooria II klassi väikese tarbesõiduki tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d-TEMP“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AH. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1832. Tegemist on esimese seesuguse tüübikinnitusega, mis on väljastatud Rumeenias (kood e19), ilma laienduseta. Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0001 ja 00.

e19*715/2007*2018/1832AH*0001*00

2.3.

 Kolmas näide on Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6e“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed EA. Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on muudetud käesoleva määrusega (EL) 2023/443. See on teine laiendus seitsmendale seda tüüpi tüübikinnitusele, mis on väljastatud Madalmaades (kood e4). Seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 00007 ja 02.

e4*715/2007*2023/443EA*00007*02“.

8)

8.a, 8.b ja 8.c liide asendatakse järgmisega:

„8.a liide

Katsearuanded

Katsearuanne on käesoleva määruse kohaselt katsete teostamise eest vastutava tehnilise teenistuse väljastatud aruanne.

I OSA

1. tüüpi katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui on asjakohane).

Aruande number

TAOTLEJA

 

 

 

Tootja

 

 

 

TEEMA

…

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

IP-tunnuskood

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Üldised märkused

Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes.

Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teabedokumendile katsearuande alguses.

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet.

Katsearuande osadesse lisatakse tähed vastavalt konkreetsele sõidukitüübile järgmiselt:

„a)“

sädesüütemootori korral;

„b)“

survesüütemootori korral.

1.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS: SUURE, VÄIKESE JA KESKMISE VÄÄRTUSEGA SÕIDUKID (kui on asjakohane)

1.1.   Üldteave

Sõiduki numbrid

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

:

 

Kere

:

 

Veorattad

:

 

1.1.1.   Jõuseadme tüüp

Jõuseadme tüüp

:

ainult sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.1.2.   SISEPÕLEMISMOOTOR (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

 

 

 

 

 

Tüüp

:

 

 

 

 

 

 

Tööpõhimõte

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

:

 

 

 

 

 

 

Mootori töömaht (cm3)

:

 

 

 

 

 

 

Mootori pöörlemissagedus tühikäigul (min–1)

:

 

 

+

Mootori suurendatud pöörlemissagedus tühikäigul (min–1) (a)

:

 

 

+

Mootori nimivõimsus

:

 

kW

pöörlemissagedusel

 

p/min

Suurim kasulik pöördemoment:

:

 

Nm

pöörlemissagedusel

 

p/min

Mootori määrdeõli

:

mark ja tüüp

Jahutussüsteem

:

Tüüp: õhk/jahutusvedelik/õli

Isolatsioon

:

materjal, kogus, asukoht, nimimaht ja nimimass (*2)

1.1.3.   KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

bensiin E10 – diislikütus B7 – veeldatud naftagaas – maagaas – jne

Tihedus temperatuuril 15 °C

:

 

Väävlisisaldus

:

Üksnes diislikütuse B7 ja bensiini E10 puhul

Partii number

:

 

Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2 heite jaoks (g CO2/MJ)

:

 

1.1.4.   TOITESÜSTEEM (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrata seda punkti.

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütusetüüp

:

ühekütuseline/kahekütuseline/segakütuseline

Juhtseade

:

 

Osa number

:

sama, mis teabedokumendis

Tarkvara katsetatud

:

näiteks diagnostikaseadme kaudu

Õhu vooluhulga mõõtur

:

 

Seguklapikoda

:

 

Rõhuandur

:

 

Sissepritsepump

:

 

Pihusti(d)

:

 

1.1.5.   SISSELASKESÜSTEEM (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrata seda punkti.

Ülelaadur

:

jah/ei

mark ja tüüp (1)

Vahejahuti

:

jah/ei

tüüp (õhk/õhk – õhk/jahutusvedelik) (1)

Õhufilter (element) (1)

:

mark ja tüüp

Sisselaskesummuti (1)

:

mark ja tüüp

1.1.6.   VÄLJALASKESÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Kui neid on rohkem kui üks, korrata seda punkti.

Esimene katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOxi püüdur / NOxi salvesti / selektiivne katalüütiline taandamine jne

Teine katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOxi püüdur / NOxi salvesti / selektiivne katalüütiline taandamine jne

Tahkete osakeste filter

:

on / ei ole / ei kohaldata

katalüüsitud: jah/ei

mark ja viide (1)

Hapnikuanduri(te) viide ja asukoht

:

enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit

Õhu sissepuhe

:

on / ei ole / ei kohaldata

Vee pihustamine

:

on / ei ole / ei kohaldata

Heitgaasitagastus

:

on / ei ole / ei kohaldata

jahutatud/jahutamata

suur surve / väike surve

Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem

:

on / ei ole / ei kohaldata

NOxi anduri(te) viide ja asukoht

:

enne/pärast

Üldkirjeldus (1)

:

 

1.1.7.   SOOJUSSALVESTI (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe soojussalvesti puhul korrata seda punkti.

Soojussalvesti

:

jah/ei

Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J)

:

 

Soojuse vabanemise aeg (s)

:

 

1.1.8.   JÕUÜLEKANNE (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe jõuülekandeseadme puhul korrata seda punkti.

Käigukast

:

käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast

Käiguvahetuse menetlus

Põhirežiim (12)

:

jah/ei

tava-/sõidu-/säästu-/…

Parima juhu režiim CO2 heite ja kütusekulu seisukohalt (kui on asjakohane)

:

 

Halvima juhu režiim CO2 heite ja kütusekulu seisukohalt (kui on asjakohane)

:

 

Suurima elektrienergiakuluga režiim (kui on asjakohane)

:

 

Juhtseade

:

 

Käigukasti määrdeaine

:

mark ja tüüp

Rehvid

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvimõõt (ees/taga)

:

 

Dünaamiline veereümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 

Jõuülekandearvud (R.T.), esmased ülekandearvud (R.P.) ja (sõiduki kiirus (km/h)) / (mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1)) (V 1 000 ) käigukasti iga ülekandearvu puhul (R.B.).

R.B.

R.P.

R.T.

V1 000

1. käik

1/1

 

 

2. käik

1/1

 

 

3. käik

1/1

 

 

4. käik

1/1

 

 

5. käik

1/1

 

 

…

 

 

 

 

 

 

 

1.1.9.   ELEKTRIMASIN (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tippvõimsus (kW)

:

 

1.1.10.   VEOAKU (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe veoaku puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Mahtuvus (Ah)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.11.   KÜTUSEELEMENT (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe kütuseelemendi puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Maksimaalne võimsus (kW)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.12.   JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui on asjakohane)

Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadur).

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Võimsus (kW)

:

 

1.2.   Suurima näitajaga sõiduki kirjeldus

1.2.1.   MASS

Suurima näitajaga sõiduki katsemass (kg)

:

 

1.2.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energiavajadus (J)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande viide

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.2.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe (PMR) (W/kg)

:

(kui on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus (km/h)

:

 

Vähendamine (kui on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli teepikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui on asjakohane

1.2.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (kui on asjakohane)

Käiguvahetusarvutuse versioon

 

(märkida määruse (EL) 2017/1151 kohaldatav muudatus)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, x,xxxx

nmin drive

1. käik

:

… min–1

Käiguvahetus 1. käigult 2. käigule

:

… min–1

2. käik peatumiseni

:

… min–1

2. käik

:

… min–1

3. käik ja järgmised käigud

:

… min–1

V.a 1. käik

:

jah/ei

n_95_high iga käigu puhul

:

… min–1

n_min_drive_set kiirendus-/püsikiirusfaaside puhul (n_min_drive_up)

:

… min–1

n_min_drive_set aeglustusfaaside puhul (n_min_drive_down)

:

… min–1

t_start_phase

:

… s

n_min_drive_start

:

… min–1

n_min_drive_up_start

:

… min–1

ASMi kasutamine

:

jah/ei

ASMi väärtused

:

 

1.3.   Väikseima näitajaga sõiduki kirjeldus (kui on asjakohane)

1.3.1.   MASS

Väikseima näitajaga sõiduki katsemass (kg)

:

 

1.3.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energiavajadus (J)

:

 

Δ(CD × Af)LH (m2)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande viide

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.3.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe – 75 kg (PMR) (W/kg)

:

(kui on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus

:

 

Vähendamine (kui on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli teepikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui on asjakohane

1.3.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (kui on asjakohane)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, x,xxxx

1.4.   Keskmise näitajaga sõiduki kirjeldus (kui on asjakohane)

1.4.1.   MASS

Väikseima näitajaga sõiduki katsemass (kg)

:

 

1.4.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energiavajadus (J)

:

 

Δ(CD × Af)LH (m2)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande viide

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.4.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe – 75 kg (PMR) (W/kg)

:

(kui on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus

:

 

Vähendamine (kui on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli teepikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui on asjakohane

1.4.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (kui on asjakohane)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, x,xxxx

2.   KATSETULEMUSED

2.1.   1. tüüpi katse

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustend 2WD/4WD režiimil

:

2WD/4WD

Kas 2WD režiimil pöörles muu kui veotelg?

:

jah / ei / ei kohaldata

Veojõustendi töörežiim

 

jah/ei

Vabakäigurežiim

:

jah/ei

Täiendav ettevalmistamine

:

jah/ei

kirjeldus

Halvendustegurid

:

kindlaksmääratud/katsetatud

2.1.1.   Suurima näitajaga sõiduk

Katse(te) kuupäev(ad)

:

(päev/kuu/aasta)

Katse(te) koht(-kohad)

:

veojõustend, asukoht, riik

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

 

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiussuunas (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki pikikeskteljel / …

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

 

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Lubatava sõidutsüklist kõrvalekalde kirjeldus

:

täiselektrisõiduk enne seiskumiskriteeriume

või

täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.1.1.1.   Saasteainete heide (kui on asjakohane)

2.1.1.1.1.   Saasteainete heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

Juhi valitava iga režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb allpool esitatud punkte korrata (põhirežiim või parima juhu režiim ja halvima juhu režiim, kui on asjakohane).

1. katse

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Mõõdetud väärtused

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2),

liidetavad

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2),

korrutatavad

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), liidetavad

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), korrutatavad

 

 

 

 

 

 

 

Lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

 

Piirnorm

 

 

 

 

 

 

 


(2)

Vt Ki tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

Ki määramiseks tehtud 1. või I tüüpi katse

:

ÜRO eeskirja nr 154 lisa B4 või ÜRO eeskirja nr 83 (13) kohaselt.

Regeneratsiooni tüüpkonna tunnuskood

:

 

2. katse, kui on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

2.1.1.1.2.   Saasteainete heide välise laadimisega hübriidelektrisõiduki akutoiterežiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

1. katse

Saasteainete heite piirnorme tuleb järgida ja sama punkti tuleb korrata iga läbisõidetava katsetsükli puhul.

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Mõõdetud näitajad ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

2. katse, kui on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

2.1.1.1.3.   KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD SAASTEAINETE HEIDE VÄLISE LAADIMISEGA HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE PUHUL

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Arvutatud väärtused

 

 

 

 

 

 

 

2.1.1.2.   CO2 heide (kui on asjakohane)

2.1.1.2.1.   CO2 heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

Juhi valitava iga režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb allpool esitatud punkte korrata (põhirežiim või parima juhu režiim ja halvima juhu režiim, kui on asjakohane).

1. katse

CO2 heide

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kokku

Mõõdetud väärtus MCO2,p,1/MCO2,c,2

 

 

 

 

 

Kiiruse ja teepikkusega korrigeeritud väärtus MCO2,p,2b/MCO2,c,2b

 

 

 

 

 

RCB parandustegur: (5)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3/MCO2,c,3

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki),

liidetavad

 

Regeneratsioonitegurid (Ki),

korrutatavad

 

MCO2,c,4

—

 

AFKi = MCO2,c,3 / MCO2,c,4

—

 

MCO2,p,4/MCO2,c,4

 

 

 

 

—

ATCT parandus (FCF) (4)

 

 

 

 

 

Ajutised väärtused MCO2,p,5/MCO2,c,5

 

 

 

 

 

Deklareeritud väärtus

—

—

—

—

 

dCO2 1 * deklareeritud väärtus

—

—

—

—

 


(4)

FCF: tüüpkonna parandustegur representatiivsete piirkondlike temperatuuritingimuste jaoks (ATCT)

Vt ATCT tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

ATCT tüüpkonna tunnuskood

:

 

(5)

ainult sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 liitele 2 ja hübriidelektrisõidukite puhul lisa B8 liitele 2 (KCO2 )

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

CO2 heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kokku

Keskmistatud MCO2,p,6/MCO2,c,6

 

 

 

 

 

Vastavusse viidud MCO2,p,7/MCO2,c,7

 

 

 

 

 

Lõppväärtused MCO2,p,H/MCO2,c,H

 

 

 

 

 

Andmed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite toodangu vastavuse kohta

 

Kokku

CO2 heide (g/km)

MCO2,CS,COP

 

AFCO2,CS

 

2.1.1.2.2.   CO2 heide välise laadimisega hübriidelektrisõiduki akutoiterežiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

1. katse

CO2 heide (g/km)

Kokku

Arvutatud väärtus MCO2,CD

 

Deklareeritud väärtus

 

dCO2 1

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

CO2 heide (g/km)

Kokku

Keskmistatud MCO2,CD

 

Lõppväärtus MCO2,CD

 

2.1.1.2.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kasutusteguriga kaalutud CO2 heide

CO2 heide (g/km)

Kokku

Arvutatud väärtus MCO2,weighted

 

2.1.1.3   KÜTUSEKULU (kui on asjakohane)

2.1.1.3.1.   Kütusekulu ainult sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

Juhi valitava iga režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb allpool esitatud punkte korrata (põhirežiim või parima juhu režiim ja halvima juhu režiim, kui on asjakohane).

Kütusekulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kokku

Lõppväärtused FCp,H/FCc,H  (14)

 

 

 

 

 

A- Kütusekulu ja/või elektrienergiakulu jälgimine sõidukis artiklis 4a nimetatud sõidukite puhul.

a.   Andmete kättesaadavus.

XXII lisa punktis 3 loetletud parameetrid on kättesaadavad: jah / ei kohaldata.

b.   Täpsus (kui on asjakohane)

Fuel_ConsumedWLTP (liitrit) (15)

SUURIMA näitajaga sõiduk – 1. katse

x,xxx

SUURIMA näitajaga sõiduk – 2. katse (kui on asjakohane)

x,xxx

SUURIMA näitajaga sõiduk – 3. katse (kui on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 1. katse (kui on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 2. katse (kui on asjakohane)

x,xxx

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 3. katse (kui on asjakohane)

x,xxx

Kokku

x,xxx

Fuel_ConsumedOBFCM (liitrit) (16)

SUURIMA näitajaga sõiduk – 1. katse

x,xxx (*3)

SUURIMA näitajaga sõiduk – 2. katse (kui on asjakohane)

x,xxx (*3)

SUURIMA näitajaga sõiduk – 3. katse (kui on asjakohane)

x,xxx (*3)

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 1. katse (kui on asjakohane)

x,xxx (*3)

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 2. katse (kui on asjakohane)

x,xxx (*3)

VÄIKSEIMA näitajaga sõiduk – 3. katse (kui on asjakohane)

x,xxx (*3)

Kokku

x,xxx (*3)

Täpsus (17)

x,xxx

2.1.1.3.2.   Kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite akutoiterežiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

1. katse

Kütusekulu (l/100 km või kg/100 km)

Kokku

Arvutatud väärtus FCCD

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

Kütusekulu (l/100 km või kg/100 km)

Kokku

Keskmistatud FCCD

 

Lõppväärtus FCCD

 

2.1.1.3.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite kasutusteguriga kaalutud kütusekulu

Kütusekulu (l/100 km või kg/100 km)

Kokku

Arvutatud väärtus FCweighted

 

2.1.1.3.4.   Kütusekulu välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite aku laetust säilitaval režiimil tehtud 1. tüüpi katse puhul

Juhi valitava iga režiimi puhul, mida katsetatakse, tuleb allpool esitatud punkte korrata (põhirežiim või parima juhu režiim ja halvima juhu režiim, kui on asjakohane).

Kütusekulu (kg/100 km)

Kokku

Mõõdetud väärtused

 

RCB parandustegur

 

Lõppväärtused FCc

 

2.1.1.4.   SÕIDUULATUSED (kui on asjakohane)

2.1.1.4.1.   Sõiduulatused välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul (kui on asjakohane)

2.1.1.4.1.1.   Sõiduulatus ainult elektrirežiimil

1. katse

AER (km)

Linnasõit

Kokku

AERi mõõdetud/arvutatud väärtused

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

AER (km)

Linnasõit

Kokku

Keskmistatud AER (kui on asjakohane)

 

 

AERi lõppväärtused

 

 

2.1.1.4.1.2.   Ainult elektrirežiimil sõiduulatuse ekvivalent

EAER (km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kokku

EAERi lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

2.1.1.4.1.3.   Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimil

RCDA (km)

Kokku

RCDA-i lõppväärtus

 

2.1.1.4.1.4.   Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites

1. katse

RCDC (km)

Kokku

RCDC-i lõppväärtus

 

Üleminekutsükli viitenumber

 

Suhteline elektrienergia muut (REEC) kinnitustsüklis (%)

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

2.1.1.4.2.   Sõiduulatused täiselektrisõidukite puhul – täiselektrisõiduki sõiduulatus (kui on asjakohane)

1. katse

PER (km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kokku

PERi arvutatud väärtused

 

 

 

 

 

 

Deklareeritud väärtus

—

—

—

—

—

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte

PER (km)

Linnasõit

Kokku

Keskmistatud PER

 

 

PERi lõppväärtused

 

 

2.1.1.5.   ELEKTRIENERGIAKULU (kui on asjakohane)

2.1.1.5.1.   Elektrienergiakulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul (kui on asjakohane)

2.1.1.5.1.1.   Laetud elektrienergia (EAC)

EAC(Wh)

 

2.1.1.5.1.2.   Elektrienergiakulu (EC)

EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kokku

EC lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

2.1.1.5.1.3.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimil

1. katse

ECAC,CD (Wh/km)

Kokku

Arvutatud väärtus ECAC,CD

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte (kui on asjakohane)

ECAC,CD (Wh/km)

Kokku

Keskmistatud ECAC,CD

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.1.4.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu

1. katse

ECAC,weighted (Wh)

Kokku

Arvutatud väärtus ECAC,weighted

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

Kokkuvõte (kui on asjakohane)

ECAC,weighted (Wh/km)

Kokku

Keskmistatud ECAC,weighted

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.1.5.   Andmed toodangu vastavuse kohta

 

Kokku

Elektrienergiakulu (Wh/km) ECDC,CD,COP

 

AFEC,AC,CD

 

2.1.1.5.2.   Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu (kui on asjakohane)

1. katse

EC (Wh/km)

Linnasõit

Kokku

Elektrienergiakulu arvutatud väärtus

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

3. katse, kui on asjakohane

Registreerida katsetulemused 1. katse tabeli kohaselt

EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kokku

Keskmistatud elektrienergiakulu

 

 

 

 

 

 

EC lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

Andmed toodangu vastavuse kohta

 

Kokku

Elektrienergiakulu (Wh/km) ECDC,COP

 

AFEC

 

2.1.2.   VÄIKSEIMA NÄITAJAGA SÕIDUK (kui on asjakohane)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.3.   KESKMISE NÄITAJAGA SÕIDUK (kui on asjakohane)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.4.   PIIRNORMIGA HEITE LÕPPVÄÄRTUSED (kui on asjakohane)

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Suurimad väärtused (18)

 

 

 

 

 

 

 

2.2.   2.(a) tüüpi katse

Sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud heiteandmed

Katse

CO (mahu%)

Lambda (19)

Mootori pöörlemissagedus (min–1)

Õli temperatuur (°C)

Tühikäik

 

—

 

 

Suurendatud pöörlemissagedusega tühikäik

 

 

 

 

2.3.   3.(a) tüüpi katse

Karterigaaside heide: puudub.

2.4.   4.(a) tüüpi katse

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt aruanne/aruanded

:

 

2.5.   5. tüüpi katse

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt töökindlustüüpkonna aruanne/aruanded

:

 

1. või I tüüpi tsükkel piirnormiga heitekatse järgi

:

ÜRO eeskirja nr 154 lisa B4 või ÜRO eeskirja nr 83 (20) kohaselt.

2.6.   RDE katse (1.a tüüp)

RDE tüüpkonna number

:

MSxxxx

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.7.   6. tüüpi katse (a)

Tüüpkonna tunnuskood

 

 

Katse kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Veojõustendi seadistusmeetod

:

vabakäik (sõidutakistuse viide)

Inertsmass (kg)

:

 

Kui erineb 1. tüüpi katse sõidukist

:

 

Rehvid

:

 

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvimõõt (ees/taga)

:

 

Dünaamiline veereümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 


Saasteained

CO

(g/km)

HC

(g/km)

Katse

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Keskmine

 

 

Piir

 

 

2.8.   Pardadiagnostikassüsteem

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.   Suitsususe katse (b)

2.9.1.   PÜSIKIIRUSE KATSE

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.2.   VABA KIIRENDUSE KATSE

Mõõdetud neeldumistegur (m– 1)

:

 

Korrigeeritud neeldumistegur (m– 1)

:

 

2.10.   Mootori võimsus

Vt aruanne (aruanded) või tüübikinnitusnumber

:

 

2.11.   Suurima näitajaga sõiduki temperatuuriandmed

Halvim juht seoses sõiduki isolatsiooniga

:

jah/ei (21)

Halvim juht seoses mootori jahutamisega

:

jah/ei (10)

ATCT tüüpkond koosneb ühest interpolatsioonitüüpkonnast

:

jah/ei (10)

Mootori jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerumisaja lõpus (°C)

:

 

Stabiliseerumisala keskmine temperatuur viimase kolme tunni jooksul (°C)

:

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja stabiliseerumisala keskmise temperatuuri erinevus viimase kolme tunni jooksul ΔT_ATCT (°C)

:

 

Minimaalne stabiliseerumisaeg tsoak_ATCT (s)

:

 

Temperatuurianduri asukoht

:

 

Mootori mõõdetud temperatuur

:

õli/jahutusvedelik

2.12.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatav reaktiiv

Tüüpkonna tunnuskood

:

 

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

II OSA

ATCT katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui on asjakohane).

Aruande number

TAOTLEJA

 

 

 

 

Tootja

 

 

 

 

TEEMA

…

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

ATCT tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

IP-tunnuskood

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Üldised märkused

Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes.

Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teabedokumendile katsearuande alguses.

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet.

Katsearuande osadesse lisatakse tähed vastavalt konkreetsele sõidukitüübile järgmiselt:

„a)“

sädesüütemootori korral;

„b)“

survesüütemootori korral.

1.   KATSETATUD SÕIDUKI KIRJELDUS

1.1.   ÜLDANDMED

Sõiduki numbrid

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

:

 

Kere

:

 

Veorattad

:

 

1.1.1.   Jõuseadme tüüp

Jõuseadme tüüp

:

ainult sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.1.2.   SISEPÕLEMISMOOTOR (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

 

 

 

 

 

Tüüp

:

 

 

 

 

 

 

Tööpõhimõte

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

:

…

Mootori töömaht (cm3)

:

 

 

 

 

 

 

Mootori pöörlemissagedus tühikäigul (min–1)

:

 

 

±

Mootori suurendatud pöörlemissagedus tühikäigul (min–1) (a)

:

 

 

±

Mootori nimivõimsus

:

 

kW

pöörlemissagedusel

 

p/min

Suurim kasulik pöördemoment:

:

 

Nm

pöörlemissagedusel

 

p/min

Mootori määrdeõli

:

mark ja tüüp

Jahutussüsteem

:

tüüp: õhk/jahutusvedelik/õli

Isolatsioon

:

materjal, kogus, asukoht, nimimaht ja nimimass (*4)

1.1.3.   KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

bensiin E10 – diislikütus B7 – veeldatud naftagaas – maagaas – jne

Tihedus temperatuuril 15 °C

:

 

Väävlisisaldus

:

ainult diislikütus ja bensiin

IX lisa

:

 

Partii number

:

 

Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2 heite jaoks (g CO2/MJ)

:

 

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütusetüüp

:

ühekütuseline/kahekütuseline/segakütuseline

Juhtseade

 

 

Osa number

:

sama, mis teabedokumendis

Tarkvara katsetatud

:

näiteks diagnostikaseadme kaudu

Õhu vooluhulga mõõtur

:

 

Seguklapikoda

:

 

Rõhuandur

:

 

Sissepritsepump

:

 

Pihusti(d)

:

 

1.1.4.   TOITESÜSTEEM (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrata seda punkti.

1.1.5.   SISSELASKESÜSTEEM (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrata seda punkti.

Ülelaadur

:

jah/ei

mark ja tüüp (1)

Vahejahuti

:

jah/ei

tüüp (õhk/õhk – õhk/jahutusvedelik) (1)

Õhufilter (element) (1)

:

mark ja tüüp

Sisselaskesummuti (1)

:

mark ja tüüp

1.1.6.   VÄLJALASKESÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Kui neid on rohkem kui üks, korrata seda punkti.

Esimene katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOxi püüdur / NOxi salvesti / selektiivne katalüütiline taandamine jne

Teine katalüüsmuundur

:

mark ja viide (1)

põhimõte: kolmeastmeline / oksüdeeriv / NOxi püüdur / NOxi salvesti / selektiivne katalüütiline taandamine jne

Tahkete osakeste filter

:

on / ei ole / ei kohaldata

katalüüsitud: jah/ei

mark ja viide (1)

Hapnikuanduri(te) viide ja asukoht

:

enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit

Õhu sissepuhe

:

on / ei ole / ei kohaldata

Heitgaasitagastus

:

on / ei ole / ei kohaldata

jahutatud/jahutamata

suur surve / väike surve

Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem

:

on / ei ole / ei kohaldata

NOxi anduri(te) viide ja asukoht

:

enne/pärast

Üldkirjeldus (1)

:

 

1.1.7.   SOOJUSSALVESTI (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe soojussalvesti puhul korrata seda punkti.

Soojussalvesti

:

jah/ei

Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J)

:

 

Soojuse vabanemise aeg (s)

:

 

1.1.8.   JÕUÜLEKANNE (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe jõuülekandeseadme puhul korrata seda punkti.

Käigukast

:

käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast

Käiguvahetuse menetlus

Põhirežiim

:

jah/ei

tava-/sõidu-/säästu-/…

Parima juhu režiim CO2 heite ja kütusekulu seisukohalt (kui on asjakohane)

:

 

Halvima juhu režiim CO2 heite ja kütusekulu seisukohalt (kui on asjakohane)

:

 

Juhtseade

:

 

Käigukasti määrdeaine

:

mark ja tüüp

Rehvid

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvimõõt (ees/taga)

:

 

Dünaamiline veereümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 

Jõuülekandearvud (R.T.), esmased ülekandearvud (R.P.) ja (sõiduki kiirus (km/h)) / (mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1)) (V1000) käigukasti iga ülekandearvu puhul (R.B.).

R.B.

R.P.

R.T.

V1000

1. käik

1/1

 

 

2. käik

1/1

 

 

3. käik

1/1

 

 

4. käik

1/1

 

 

5. käik

1/1

 

 

…

 

 

 

 

 

 

 

1.1.9.   ELEKTRIMASIN (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tippvõimsus (kW)

:

 

1.1.10.   VEOAKU (kui on asjakohane)

Rohkem kui ühe veoaku puhul korrata seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Mahtuvus (Ah)

:

 

Nimipinge (V)

:

 

1.1.11.   -

1.1.12.   JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui on asjakohane)

Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadur).

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Võimsus (kW)

:

 

1.2.   SÕIDUKI KIRJELDUS

1.2.1.   MASS

Suurima näitajaga sõiduki katsemass (kg)

:

 

1.2.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

f2_TReg (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energiavajadus (J)

:

 

Sõidutakistuse katsearuande viide

:

 

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood

:

 

1.2.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe – 75 kg (PMR) (W/kg)

:

(kui on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

:

jah/ei

Sõiduki suurim kiirus (km/h)

:

 

Vähendamine (kui on asjakohane)

:

jah/ei

Vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli teepikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui on asjakohane

1.2.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (kui on asjakohane)

Käiguvahetusarvutuse versioon

 

(märkida määruse (EL) 2017/1151 kohaldatav muudatus)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

nmin drive

 

 

1. käik

:

… min–1

Käiguvahetus 1. käigult 2. käigule

:

… min–1

2. käik peatumiseni

:

… min–1

2. käik

:

… min–1

3. käik ja järgmised käigud

:

… min–1

V.a 1. käik

:

jah/ei

n_95_high iga käigu puhul

:

… min–1

n_min_drive_set kiirendus-/püsikiirusfaaside puhul (n_min_drive_up)

:

… min–1

n_min_drive_set aeglustusfaaside puhul (n_min_drive_down)

:

… min–1

t_start_phase

:

… s

n_min_drive_start

:

… min–1

n_min_drive_up_start

:

… min–1

ASMi kasutamine

:

jah/ei

ASMi väärtused

:

 

2.   KATSETULEMUSED

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustend 2WD/4WD režiimil

:

2WD/4WD

Kas 2WD režiimil pöörles muu kui veotelg?

:

jah / ei / ei kohaldata

Veojõustendi töörežiim

 

jah/ei

Vabakäigurežiim

:

jah/ei

2.1.   KATSE TEMPERATUURIL 14 °C

Katse(te) kuupäev(ad)

:

(päev/kuu/aasta)

Katse(te) koht(-kohad)

:

 

 

 

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

 

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiussuunas (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki pikikeskteljel / …

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

 

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Lubatava sõidutsüklist kõrvalekalde kirjeldus

:

täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.1.1.   Saasteainete heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud katse puhul

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Mõõdetud väärtused

 

 

 

 

 

 

 

Piirnorm

 

 

 

 

 

 

 

2.1.2.   CO2 heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud katse puhul

CO2 heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kokku

Mõõdetud väärtus MCO2,p,1/MCO2,c,2

 

 

 

 

 

Kiiruse ja teepikkusega korrigeeritud mõõdetud väärtus MCO2,p,2b/MCO2,c,2b

 

 

 

 

 

RCB parandustegur (22)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3/MCO2,c,3

 

 

 

 

 

2.2.   KATSE TEMPERATUURIL 23 °C

Esitada andmed või viidata 1. tüüpi katse aruandele.

Katse kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

 

 

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

 

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiussuunas (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki pikikeskteljel / …

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

 

 

IWR: inertsusnäitaja (%)

:

x,x

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga (km/h)

:

x,xx

Lubatava sõidutsüklist kõrvalekalde kirjeldus

:

täielikult allavajutatud gaasipedaal

2.2.1.   Saasteainete heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud katse puhul

Saasteained

CO

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

NOx

THC + NOx (b)

Tahked osakesed

Tahkete osakeste arv

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(mg/km)

(*1011/km)

Lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

 

Piirnorm

 

 

 

 

 

 

 

2.2.2.   CO2 heide vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõiduki, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõiduki aku laetust säilitaval režiimil tehtud katse puhul

CO2 heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kokku

Mõõdetud väärtus MCO2,p,1/MCO2,c,2

 

 

 

 

 

Kiiruse ja teepikkusega korrigeeritud mõõdetud väärtus MCO2,p,2b/MCO2,c,2b

 

 

 

 

 

RCB parandustegur (23)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3/MCO2,c,3

 

 

 

 

 

2.3.   KOKKUVÕTE

CO2 heide (g/km)

Kokku

ATCT (14 °C) MCO2,Treg

 

1. tüüp (23 °C) MCO2,23 o

 

Tüüpkonna parandustegur (FCF)

 

2.4.   VÕRDLUSSÕIDUKI TEMPERATUURIANDMED PÄRAST KATSET TEMPERATUURIL 23 °C

Halvim juht seoses sõiduki isolatsiooniga

:

jah/ei (24)

Halvim juht seoses mootori jahutamisega

:

jah/ei (13)

ATCT tüüpkond koosneb ühest interpolatsioonitüüpkonnast

:

jah/ei (13)

Mootori jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerumisaja lõpus (°C)

:

 

Stabiliseerumisala keskmine temperatuur viimase kolme tunni jooksul (°C)

:

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja stabiliseerumisala keskmise temperatuuri erinevus viimase kolme tunni jooksul ΔT_ATCT (°C)

:

 

Minimaalne stabiliseerumisaeg tsoak_ATCT (s)

:

 

Temperatuurianduri asukoht

:

 

Mootori mõõdetud temperatuur

:

õli/jahutusvedelik

„8.b liide

Sõidutakistuse katsearuanne

Sõidutakistuse määramise katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui on asjakohane).

Aruande number

TAOTLEJA

 

 

 

Tootja

 

 

 

TEEMA

Sõiduki sõidutakistuse määramine / …

Sõidutakistuse tüüpkonna tunnuskood(id)

:

 

Katsetatav objekt

 

Mark

:

 

 

Tüüp

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab teema real nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

1.   ASJAOMANE SÕIDUK / ASJAOMASED SÕIDUKID

Asjaomane mark (asjaomased margid)

:

 

Asjaomane tüüp (asjaomased tüübid)

:

 

Kaubanduslik kirjeldus

:

 

Maksimumkiirus (km/h)

:

 

Veotelg/veoteljed

:

 

2.   KATSETATUD SÕIDUKI KIRJELDUS

Kui interpoleerimist ei toimu, tuleb kirjeldada (energiavajaduse seisukohalt) halvimat juhtu esindavat sõidukit.

2.1.   Tuuletunnelimeetod

Summaarselt

:

lindiga veojõustend / rullidega veojõustend

2.1.1.   Üldteave

 

Tuuletunnel

Veojõustend

 

HR

LR

HR

LR

Mark

 

 

 

 

Tüüp

 

 

 

 

Versioon

 

 

 

 

Tsükli energiavajadus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel (kJ)

 

 

 

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

—

—

 

 

Läbisõit (km)

—

—

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energiavajadus täieliku WLTC kestel (kJ)

:

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

:

 

Läbisõit (km)

:

 

2.1.2.   Massid

 

 

Veojõustend

 

HR

LR

Katsemass (kg)

 

 

Keskmine mass mav (kg)

 

 

mr-i väärtus (kg telje kohta)

 

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Täismass

:

 

Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine

:

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

:

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

:

 

2.1.3.   Rehvid

 

Tuuletunnel

Veojõustend

 

HR

LR

HR

LR

Suuruse tähistus

 

 

 

 

Mark

 

 

 

 

Tüüp

 

 

 

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

-

-

 

 

Taga (kg/t)

-

-

 

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

-

-

 

 

Taga (kPa)

-

-

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Suuruse tähistus

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

:

 

Taga (kg/t)

:

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

:

 

Taga (kPa)

:

 

2.1.4.   Kere

 

Tuuletunnel

 

HR

LR

Tüüp

AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD

 

Versioon

 

 

Aerodünaamilised seadmed

Liikuvad aerudünaamilised kereosad

jah/ei ja märkida, kui on asjakohane

 

Paigaldatud aerodünaamilise lisavarustuse loetelu

 

 

Delta (CD × Af)LH võrreldes väärtusega HR (m2)

—

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Kere kuju kirjeldus

:

neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju)

Lauppind Afr (m2)

:

 

2.2.   MAANTEESÕIT

2.2.1.   Üldteave

 

HR

LR

Mark

 

 

Tüüp

 

 

Versioon

 

 

Tsükli energiavajadus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel (kJ)

 

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

 

 

Läbisõit

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energiavajadus täieliku WLTC kestel (kJ)

:

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

:

 

Läbisõit (km)

:

 

2.2.2.   Massid

 

HR

LR

Katsemass (kg)

 

 

Keskmine mass mav (kg)

 

 

mr-i väärtus (kg telje kohta)

 

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Täismass

:

 

Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine

:

 

M-kategooria sõiduk:

töökorras sõiduki massi osakaal esiteljel (%)

 

 

N-kategooria sõiduk:

raskuse jaotus (kg või %)

 

 

2.2.3.   Rehvid

 

HR

LR

Suuruse tähistus

 

 

Mark

 

 

Tüüp

 

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

 

 

Taga (kg/t)

 

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

 

 

Taga (kPa)

 

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Suuruse tähistus

:

 

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Veeretakistus

Ees (kg/t)

:

 

Taga (kg/t)

:

 

Rehvirõhk

Ees (kPa)

:

 

Taga (kPa)

:

 

2.2.4.   Kere

 

HR

LR

Tüüp

AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD

 

Versioon

 

 

Aerodünaamilised seadmed

Liikuvad aerudünaamilised kereosad

jah/ei ja märkida, kui on asjakohane

 

Paigaldatud aerodünaamilise lisavarustuse loetelu

 

 

Delta (CD × Af)LH võrreldes väärtusega HR (m2)

—

 

Või (sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul)

Kere kuju kirjeldus

:

neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju)

Lauppind Afr (m2)

:

 

2.3.   JÕUSEADE

2.3.1.   Suurima näitajaga sõiduk

Mootorikood

:

 

Jõuülekande tüüp

:

käsitsilülitusega, automaatne, variaatorkäigukast

Jõuülekande mudel

(tootjatehase tähised)

:

(pöördemomendi nimiväärtus ja sidurite arv → lisada teabedokumenti)

Hõlmatud ülekandemudelid

(tootjatehase tähised)

:

 

 

 

Mootori pöörlemissagedus jagatuna sõiduki kiirusega

:

Käik

Ülekandearv:

N/V suhe

1. käik

1/..

 

2. käik

1/..

 

3. käik

1/..

 

4. käik

1/..

 

5. käik

1/..

 

6. käik

1/..

 

..

 

 

..

 

 

Elektrimasin(ad) lülitatud positsiooni N

:

ei kohaldata (elektrimasin või vabakäigurežiim puudub)

Elektrimasinate tüüp ja arv

:

konstruktsioonitüüp: asünkroonne/sünkroonne …

Jahutussüsteemi tüüp

:

õhk, vedelik ...

2.3.2.   Väikseima näitajaga sõiduk

Korrata punkti 2.3.1 väikseima näitajaga sõiduki andmetega

2.4.   KATSETULEMUSED

2.4.1.   Suurima näitajaga sõiduk

Kase kuupäev

:

pp/kk/aaaa (tuuletunnel)

pp/kk/aaaa (veojõustend)

või

pp/kk/aaaa (maanteesõit)


MAANTEESÕIT

Katsemeetod

:

vabakäik

või pöördemomendi mõõturi meetod

Rajatis (nime/asukoha/raja viide)

:

 

Vabakäigurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

kokku-/lahkujooksu ja külgkalde väärtused

Kliirens (25)

:

 

Sõiduki kõrgus (26)

:

 

Jõuülekandeseadme määrdeained

:

 

Rattalaagrite määrdeained

:

 

Pidurite seadistus mitterepresentatiivse parasiittakistuse vältimiseks

:

 

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (CD × A) ja kas see on korrigeeritud

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuuleparandus

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

pöördemomendimeetod:

c0 =

c1 =

c2 =

vabakäigumeetod:

f0

f1

f2

Lõpptulemused

 

pöördemomendimeetod:

c0 =

c1 =

c2 =

ja

f0 =

f1 =

f2 =

vabakäigumeetod:

f0 =

f1 =

f2 =

või

TUULETUNNELIMEETOD

Rajatis (nimi/asukoht/veojõustendi viide)

:

 

 

Rajatise heakskiitmine

:

aruande viide ja kuupäev

Veojõustend

Veojõustendi tüüp

:

lindiga või rullidega veojõustend

Meetod

:

püsikiirus- või aeglustusmeetod

Soojendus

:

soojendus stendil või sõidukiga sõites

Rulli ümarusraadiuse korrektsioon

:

(veojõustendi puhul, kui on asjakohane)

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga

:

Kiirus (km/h)

CD × A (m2)

…

…

…

…

Tulemus

:

f0 =

f1 =

f2 =

või

SÕIDUTAKISTUSMAATRIKS MAANTEEL

Katsemeetod

:

vabakäik

või pöördemomendi mõõturi meetod

Rajatis (nime/asukoha/raja viide)

:

 

Vabakäigurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

kokku-/lahkujooksu ja külgkalde väärtused

Kliirens (27)

:

 

Sõiduki kõrgus (28)

:

 

Jõuülekandeseadme määrdeained

:

 

Rattalaagrite määrdeained

:

 

Pidurite seadistus mitterepresentatiivse parasiittakistuse vältimiseks

:

 

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (CD × A) ja kas see on korrigeeritud

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuuleparandus

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

pöördemomendimeetod:

c0r =

c1r =

c2r =

vabakäigumeetod:

f0r =

f1r =

f2r =

Lõpptulemused

 

pöördemomendimeetod:

c0r =

c1r =

c2r =

ja

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

vabakäigumeetod:

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

või

SÕIDUTAKISTUSMAATRIKSI TUULETUNNELIMEETOD

Rajatis (nimi/asukoht/veojõustendi viide)

:

 

 

Rajatise heakskiitmine

:

aruande viide ja kuupäev

Veojõustend

Veojõustendi tüüp

:

lindiga või rullidega veojõustend

Meetod

:

püsikiirus- või aeglustusmeetod

Soojendus

:

soojendus stendil või sõidukiga sõites

Rulli ümarusraadiuse korrektsioon

:

(veojõustendi puhul, kui on asjakohane)

Veojõustendi seadistamise meetod

:

fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga

:

Kiirus (km/h)

CD × A (m2)

…

…

…

…

Tulemus

:

f0r =

f1r =

f2r =

f0r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki HM kohta) =

f0r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

f2r (arvutatud sõiduki LM kohta) =

2.4.2.   Väikseima näitajaga sõiduk

Korrata punkti 2.4.1 väikseima näitajaga sõiduki andmetega.

„8.c liide

Katselehe näidis

Katseleht peab sisaldama katseandmeid, mis registreeritakse, kuid mis ei ole katseprotokolli kantud.

Katselehte/-lehti säilitab tehniline teenistus või tootja vähemalt 10 aastat.

Katselehtedel esitatav miinimumteave (kui on asjakohane) on järgmine.

Andmed ÜRO eeskirja nr 154 lisast B4

Tegurid c0, c1 ja c2

:

c0 =

c1 =

c2 =

Veojõustendil mõõdetud vabakäigu ajad

:

Võrdluskiirus (km/h)

Vabakäigu aeg (s)

130

 

120

 

110

 

100

 

90

 

80

 

70

 

60

 

50

 

40

 

30

 

20

 

Rehvide libisemise vältimiseks võib sõiduki peale või sisse paigutada lisaraskust.

:

mass (kg)

sõiduki peal/sees

Vabakäigu ajad pärast sõiduki vabakäigukatset

:

Võrdluskiirus (km/h)

Vabakäigu aeg (s)

130

 

120

 

110

 

100

 

90

 

80

 

70

 

60

 

50

 

40

 

30

 

20

 

Andmed ÜRO eeskirja nr 154 lisast B5

NOxi konverteri kasutegur

Kontsentratsiooninäidud a), b), c), d) ja kontsentratsioon, kui NOx i analüsaator on NO-režiimil, nii et kalibreerimisgaas ei läbi konverterit.

:

a) =

b) =

c) =

d) =

kontsentratsioon NO-režiimil =

Andmed ÜRO eeskirja nr 154 lisast B6

Sõiduki läbitud tegelik vahemaa

:

 

Käsikäigukastiga sõiduki puhul sõiduk, mis ei saa tsüklikõverat järgida:

Kõrvalekalded sõidutsüklist

:

 

Sõidukõvera näitajad:

 

 

SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014) alusel arvutatakse järgmised näitajad:

:

:

 

IWR: inertsusnäitaja

:

 

RMSSE: kiiruse ruutkeskmine viga

:

:

:

 

Tahkete osakeste proovifiltri kaalumine

 

 

Filter enne katset

:

 

Filter pärast katset

:

 

Võrdlusfilter

:

 

Iga pärast mõõteseadme näidu stabiliseerumist mõõdetud ühendi sisaldus

:

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

D tsüklite arv kahe WLTC vahel, kui toimub regeneratsioon

:

 

Tsüklite arv n, mille jooksul heidet mõõdetakse

:

 

Iga ühendi i heite massi M′sij mõõtmine iga tsükli j jooksul

:

 

Regenereerimisteguri määramine

Täieliku regeneratsiooni saavutamiseks mõõdetavate asjakohaste katsetsüklite arv d

:

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

Msi

:

 

Mpi

:

 

Ki

:

 

Andmed ÜRO eeskirja nr 154 lisast B6a

ATCT

Katseruumi temperatuur ja õhuniiskus sõiduki jahutusventilaatori väljalaskeava juures mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz.

:

temperatuuri seadepunkt = Treg

tegelik temperatuur

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Stabiliseerumisala temperatuur, mida mõõdetakse pidevalt sagedusega vähemalt 0,033 Hz.

:

temperatuuri seadepunkt = Treg

tegelik temperatuur

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Ettevalmistamiselt stabiliseerumisalale üleminekuks kuluv aeg

:

≤ 10 minutit

1. tüüpi katse lõppemise ja jahutusmenetluse vaheline aeg

:

≤ 10 minutit

Mõõdetud stabiliseerumisaeg, mis dokumenteeritakse kõikidel asjakohastel katselehtedel.

:

lõpptemperatuuri mõõtmise ja temperatuuril 23 °C tehtava 1. tüüpi katse lõpu vaheline aeg

Andmed ÜRO eeskirja nr 154 lisast C3

Ööpäevased katsed

Ümbritseva õhu temperatuur kahe ööpäevase tsükli jooksul (registreeritud vähemalt iga minuti tagant)

:

 

 

Aktiivsöefiltri väljapuhkekao täitmine

Ümbritseva õhu temperatuur esimese 11-tunnise profiili jooksul (registreeritud vähemalt iga 10 minuti tagant)

:

 

 
“

9)

8.d liidet muudetakse järgmiselt:

1)

pealkiri „Kütuseaurude katse aruanne“ asendatakse järgmisega „Kütuseaurude katsete aruanne“;

2)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„Aktiivsöefiltri vanandamine stendil

Katse kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Aktiivsöefiltri vanandamise katsearuanne

:

 

Täitmise kiirus

:

 

Kütuse tehniline kirjeldus

Mark

:

 

Tüüp

:

etalonkütuse nimi“

Tihedus temperatuuril 15 °C (kg/m3)

:

 

Etanoolisisaldus (%)

:

 

Partii number

:

 

3)

punkti 2.3.5 viimane rida jäetakse välja;

4)

lisatakse järgmine punkt 2.3.6:

„2.3.6.

Toodangu vastavuse alternatiivse katsetamise tõendatud menetlused, kui on asjakohane:

Lekkekatse

:

alternatiivne rõhk ja/või aeg või alternatiivne katsemenetlus

Tuulutamiskatse

:

alternatiivne rõhk ja/või aeg või alternatiivne katsemenetlus

Läbipuhumiskatse

:

alternatiivne vooluhulk või katsemenetlus

Hermeetiline paak

:

alternatiivne katsemenetlus“

(1)  Vesinikusõidukite ja segakütuseliste biodiislisõidukite spetsiaalsed katsemenetlused kehtestatakse edaspidi.

(2)  Tahkete osakeste massi ja arvu piirnormi kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.

(3)  Kahekütuselise ja segakütuselise sõiduki kombinatsiooni puhul kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

(4)  Kui sõidukit käitatakse vesinikuga, määratakse kindlaks vaid NOxi heide.

(5)  Tahkete osakeste massi ja arvu piirnormi ja vastavat mõõtmismeetodit ei kohaldata.

(6)  Tahkete osakeste arvu RDE katse kehtib ainult selliste sõidukite suhtes, mille Euro 6 kohased tahkete osakeste heite piirnormid on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2.

(7)  Teave mõõdetud koostisosade kohaldatavuse kohta kütustele ja sõidukitehnoloogiatele ja seega mõõtmismeetoditele on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2.

(8)  Tegelikku katset ei pruugi olla vaja teha, täpsemad andmed on esitatud see ÜRO eeskirjas nr 24.

(9)  Ainult siis, kui toodangu vastavuse kehtiva 1. tüüpi katse ajal akutoiterežiimil töötab sisepõlemismootor.“

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

(*1)  Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna osas katsetatakse näidissõidukit.

(11)  Kui dnec väärtus pärast 2024. aasta läbivaatamist muutub, omistatakse muudetud dnec tingimustes tüübikinnituse saanud sõidukitüüpidele teistsugune täht“.

(*2)  Isolatsiooni mahu ja massi lubatud hälve +/- 10 %.

(12)  Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul täpsustada akutoitetingimuse ja aku laetust säilitava tingimuse kohta.

(13)  Märkida kui on kohaldatav.

(14)  Arvutatud CO2 vastavusse viidud väärtustest

(*3)  Kui energiakulumõõdiku signaali saab lugeda täpsusega ainult kaks kohta pärast koma, on kolmas koht pärast koma null.

(15)  XXII lisa kohaselt.

(16)  XXII lisa kohaselt.

(17)  XXII lisa kohaselt.

(18)  Märkida iga saasteainete kohta suurima näitajaga sõiduki, väikseima näitajaga sõiduki (kui on asjakohane) ja keskmise näitajaga sõiduki (kui on asjakohane) keskmistest katsetulemustest suurim.

(19)  Mittevajalik kustutada (võib esineda juhtumeid, kus sobivaid variante on rohkem kui üks ja midagi ei ole vaja kustutada).

(20)  Märkida kui on kohaldatav.

(21)  Jaatava vastuse korral kuut viimast rida ei kohaldata.

(*4)  Isolatsiooni mahu ja massi lubatud hälve +/- 10 %.

(22)  Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 liitele 2, hübriidelektrisõidukite puhul KCO2 .

(23)  Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul parandus vastavalt ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 liitele 2, hübriidelektrisõidukite puhul (KCO2 ) vastavalt ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 liitele 2.

(24)  Jaatava vastuse korral kuut viimast rida ei kohaldata.

(25)  Nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/858 I lisa 1. liite punktis 4.2.

(26)  ISO 612:1978 punktis 6.3 kindlaks määratud mõõde.

(27)  Nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/858 I lisa 1. liite punktis 4.2.

(28)  ISO 612:1978 punktis 6.3 kindlaks määratud mõõde.

II LISA

„II LISA

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli metoodika

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas esitatakse kasutusel olevate sõidukite vastavuse (ISC) metoodika, mille alusel kontrollitakse väljalasketoru heitgaasi (sealhulgas madalal temperatuuril) ja kütuseaurude heite vastavust piirnormidele sõiduki tavapärase kasutusaja jooksul.

2.   PROTSESSI KIRJELDUS

Image 1

Joonis 1

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse protsessi näide (kus GTAA tähistab tüübikinnitust andvat asutust ja OEM tootjat ning muud osalejad on määratletud järgmiselt: TAA tähistab muud tüübikinnitusasutust kui seda, kes annab asjakohase tüübikinnituse, TS tehnilisi teenistusi, EK komisjoni ja kolmandad isikud on need, kes vastavad rakendusmääruses (EL) 2022/163 sätestatud nõuetele)

3.   ISC TÜÜPKONNA MÄÄRATLUS

ISC tüüpkonda kuuluvad järgmised sõidukid:

a)

väljalasketoru heitgaasi puhul (1., 1.a ja 6. tüüpi katsed) PEMS-katsetüüpkonda kuuluvad sõidukid, nagu on kirjeldatud IIIA lisa punktis 3.3;

b)

kütuseaurude puhul (4. tüüpi katse) kütuseaurude tüüpkonda kuuluvad sõidukid, nagu on kirjeldatud ÜRO eeskirja nr 154 punktis 6.6.3.

4.   TEABE KOGUMINE JA ESIALGNE RISKIHINDAMINE

Tüübikinnitust andev asutus ja muud osalejad koguvad kogu asjakohase teabe heitenõuete võimaliku mittetäitmise kohta, mis on vajalik otsustamaks, milliseid ISC tüüpkondi konkreetsel aastal kontrollida. Nad võtavad arvesse eelkõige andmeid, millest ilmnevad suurima heitega sõidukite tüübid tegelikus sõiduolukorras. Kõnealused andmed saadakse asjakohaste meetodite abil, mille hulka võivad kuuluda kaugseire, heite lihtsustatud pardaseiresüsteemid (SEMS) ja PEMSiga tehtavad katsed. Selliste katsete käigus täheldatud normiületuste arvu ja tähtsust võidakse kasutada ISC katsete prioriseerimiseks.

Koos ISC kontrollideks esitatud teabega esitab tootja tüübikinnitust andvale asutusele aruande heitega seotud garantiinõuete ning kõigi hoolduse käigus tehtud või registreeritud heitega seotud garantiiremontide kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel tüübikinnitust andva asutuse ja tootja vahel kokku lepitud vormingus. See teave peab sisaldama andmeid ISC tüüpkonna heitega seotud osade ja süsteemide tõrgete esinemissageduse ning olemuse kohta. ISC aruanded esitatakse iga ISC tüüpkonna kohta vähemalt kord aastas nii kaua, kui kaua tuleb artikli 9 lõike 3 kohaselt teha kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli. ISC aruanded tehakse taotluse korral kättesaadavaks.

Esimeses ja teises lõigus osutatud teabe põhjal annab tüübikinnitust andev asutus esialgse hinnangu ISC tüüpkonna puhul kasutusel olevate sõidukite nõuetele mittevastavuse riski kohta ning otsustab selle põhjal, milliseid tüüpkondi tuleb katsetada ja millist tüüpi katseid tuleb kasutusel olevate sõidukite vastavuse eeskirjade alusel teha. Peale selle võib tüübikinnitust andev asutus valida pisteliselt ISC tüüpkonnad, mida katsetada.

Muud osalejad võtavad katsete prioriseerimiseks arvesse esimese lõigu kohaselt kogutud teavet. Peale selle võivad nad valida pisteliselt ISC tüüpkonnad, mida katsetada.

5.   ISC KATSED

Tootja teeb väljalasketoru heitgaasi kohta ISC katsed, mis sisaldavad vähemalt 1. tüüpi katset kõigi ISC tüüpkondade puhul. Tootja võib kõigi või osa ISC tüüpkondade puhul teha ka 1.a, 4. ja 6. tüüpi katseid. Tootja edastab tüübikinnitust andvale asutusele kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite vastavuse elektroonilise platvormi kaudu või, kui see ei ole võimalik, muude asjakohaste vahendite abil.

Tüübikinnitust andev asutus kontrollib igal aastal sobivat arvu ISC tüüpkondi, nagu on ette nähtud punktis 5.4. Tüübikinnitust andev asutus lisab kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite vastavuse elektroonilisele platvormile.

Muud osalejad võivad igal aastal kontrollida mis tahes arvu ISC tüüpkondi. Nad edastavad tüübikinnitust andvale asutusele kõik ISC katsete tulemused punktis 5.9 kirjeldatud kasutusel olevate sõidukite vastavuse elektroonilise platvormi kaudu või, kui see ei ole võimalik, muude asjakohaste vahendite abil.

5.1.   Katsete kvaliteedi tagamine

Tüübikinnitust andev asutus auditeerib igal aastal tootja tehtud ISC kontrolle. Tüübikinnitust andev asutus võib auditeerida ka kolmandate isikute tehtud ISC kontrolle. Audit põhineb tootjate või kolmandate isikute esitatud teabel, mis sisaldab vähemalt 3. liite kohast üksikasjalikku ISC aruannet. Tüübikinnitust andev asutus võib nõuda, et tootjad või kolmandad isikud esitaksid täiendavaid andmeid.

5.2.   Katsetulemuste avaldamine

Niipea, kui konkreetse ISC tüüpkonna vastavushindamise ja parandusmeetmete tulemused saavad kättesaadavaks, edastab tüübikinnitust andev asutus need muudele osalejatele, kes esitasid kõnealuse tüüpkonna katsetulemused.

Katsete tulemused, sealhulgas kõigi katsetatud sõidukite üksikasjalikud andmed võib üldsusele avaldada üksnes pärast seda, kui tüübikinnitust andev asutus on avaldanud üksiku ISC menetluse tulemuste aastaaruande, või pärast statistilise menetluse tulemuseta lõpetamist (vt punkt 5.10). Kui muude osalejate tehtud ISC katsete tulemused avaldatakse, esitatakse viide tüübikinnitust andva asutuse aastaaruandele, milles need sisalduvad.

5.3.   Katsete tüübid

ISC katseid tehakse üksnes sõidukitega, mis on välja valitud 1. liite kohaselt.

1. tüüpi ISC katse tehakse XXI lisa kohaselt.

1.a tüüpi ISC katse tehakse IIIA lisa kohaselt, 4. tüüpi katse käesoleva lisa 2. liite kohaselt ja 6. tüüpi katse VIII lisa kohaselt.

5.4.   ISC katsete sagedus ja ulatus

Ajavahemik, mis jääb konkreetse ISC tüüpkonna tootjapoolse kasutusel olevate sõidukite kahe vastavuskontrolli alguse vahele, ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

Tüübikinnitust andva asutuse tehtud ISC katsete sagedus põhineb riskihindamismeetoditel, mis vastavad rahvusvahelisele standardile ISO 31000:2018 „Riskijuhtimine. Juhised“ ning mille hulka kuulub ka punkti 4 kohaselt antud esialgne hinnang.

Iga tüübikinnitust andev asutus teeb nii 1. kui ka 1.a tüüpi katsed vähemalt 5 % ISC tüüpkondadega tootja kohta aastas või võimaluse korral vähemalt kahe ISC tüüpkonnaga tootja kohta aastas. Nõuet katsetada iga tootja kohta aastas vähemalt 5 % ISC tüüpkondadest või vähemalt kaht ISC tüüpkonda ei kohaldata väiketootjate suhtes. Tüübikinnitust andev asutus tagab, et ISC tüüpkonnad ja konkreetsesse kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkonda kuuluvate sõidukite vanus oleksid võimalikult suures ulatuses esindatud, et tagada vastavus artikli 9 lõike 3 kohaselt. Tüübikinnitust andev asutus viib iga ISC tüüpkonna statistilise menetluse, mida ta on alustanud, 12 kuu jooksul lõpule.

4. või 6. tüüpi ISC katsete kohta puuduvad miinimumsageduse nõuded.

5.5.   Tüübikinnitust andvate asutuste tehtavate ISC katsete rahastamine

Tüübikinnitust andev asutus tagab piisavate vahendite olemasolu, et katta kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete kulud. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kaetakse need kulud tasudest, mida tüübikinnitust andev asutus võib nõuda tootjalt. Sellised tasud peavad katma iga tootja kohta kuni 5 % kasutusel olevate sõidukite vastavustüüpkondade katsetamise aastas või iga tootja kohta vähemalt kahe ISC tüüpkonna katsetamise aastas.

5.6.   Katsetamiskava

ISC katsete tegemisel koostab tüübikinnitust andev asutus katsetamiskava. 1.a tüüpi katsete puhul peab kava sisaldama katseid, millega kontrollitakse vastavust ISC nõuetele mitmesugustes tingimustes vastavalt IIIA lisale.

5.7.   Sõidukite valimine ISC katseteks

Kogutud andmed peavad olema piisavalt põhjalikud, et nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukite puhul saaks hinnata kasutusel olevate sõidukite tööomadusi. 1. liites esitatud tabelite abil otsustatakse, kas sõidukit saab ISC katsete eesmärgil valimisse lisada. 1. liites esitatud tabelite alusel kontrollimise käigus võidakse mõned sõidukid kuulutada vigaseks ja neid ei katsetata ISC käigus, kui on tõendeid, et heitekontrollisüsteemi osad olid kahjustatud.

Sama sõidukit võib kasutada rohkem kui ühte tüüpi katsete (1., 1.a, 4. või 6. tüüpi) tegemiseks ja nende aruannete koostamiseks, kuid statistilises menetluses võetakse arvesse ainult iga tüübi esimene kehtiv katse.

5.7.1.   Üldnõuded

Sõiduk peab kuuluma ISC tüüpkonda, nagu on kirjeldatud punktis 3, ja vastama 1. liite tabelis esitatud kontrollidele. See peab olema liidus registreeritud ja sellega peab olema sõidetud liidus vähemalt 90 % sõiduajast. Heitekatseid võib teha muus geograafilises piirkonnas kui see, kus sõidukid välja valiti. Kui ISC katse teeb tootja kokkuleppel tüübikinnitust andva asutusega, võib katsetada väljaspool ELi registreeritud sõidukeid, juhul kui need kuuluvad samasse ISC tüüpkonda ja neil on olemas vastavustunnistus.

Väljavalitud sõidukitele lisatakse hooldusraamat, millest nähtub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud ja hoolduse käigus on heitmetega seotud varuosade väljavahetamiseks kasutatud tootja soovituste kohaselt üksnes originaalvaruosi.

Sõidukid, millel on märke heidet mõjutada võivast väärkasutusest, omavoliliste muudatuste tegemisest või ohtlikku kasutust põhjustada võivatest tingimustest, jäetakse ISCst välja.

Sõidukile ei tohi olla tehtud aerodünaamilisi täiendusi, mida ei ole võimalik enne katset eemaldada.

Sõiduk jäetakse ISC katsetest välja, kui pardaarvutisse salvestatud andmetest ilmneb, et sõidukit on pärast veakoodi kuvamist kasutatud ning seda ei ole tootja spetsifikatsioonide kohaselt remonditud.

Sõiduk jäetakse ISC katsetest välja, kui sõiduki kütusepaagis olev kütus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/70/EÜ (1) ette nähtud kehtivatele standarditele või kui on tõendeid ebaõige kütuse tankimise kohta.

5.7.2.   Sõidukite ülevaatus ja hooldus

Enne või pärast ISC katsetega jätkamist tehakse katsetamiseks heaks kiidetud sõidukitel rikete diagnostika ja 1. liite kohaselt vajalik tavapärane hooldus.

Teha tuleb järgmised kontrollid: OBD-kontrollid (tehakse enne või pärast katset), visuaalne kontroll, kas on põlevaid rikkeindikaatori tulesid; õhufiltri, kõigi veorihmade, kõigi vedelike taseme, radiaatori ja kütusepaagi korgi, kõigi järeltöötlussüsteemiga seotud vaakum- ja kütusesüsteemi voolikute ning elektrijuhtmete terviklikkuse kontroll; reguleerimisvigade ja/või omavoliliste muudatuste avastamiseks kontrollitakse süüdet, kütusemõõtesüsteemi ja saastetõrjeseadme osi.

Kui sõiduki korralise tehnilise hoolduseni on jäänud kuni 800 km, siis tehakse kõnealune hooldus.

Klaasipesuvedelik eemaldatakse enne 4. tüüpi katset ja asendatakse kuuma veega.

Kogutakse kütuseproov ja seda säilitatakse IIIA lisa nõuete kohaselt täiendavaks analüüsiks katse mitteläbimise korral.

Kõik vead tuleb registreerida. Kui viga on saastekontrolliseadmetes, tunnistatakse sõiduk vigaseks ja seda ei kasutata enam katsetes, kuid viga võetakse arvesse punkti 6.1 kohaselt tehtud vastavushindamisel.

5.8.   Valimi suurus

Kui tootjad rakendavad 1. tüüpi katse puhul punktis 5.10 ette nähtud statistilist menetlust, määratakse valimite arv kindlaks kasutusel oleva tüüpkonna aastase müügimahu põhjal liidus vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel 1

Valimite arv ISC katsete raames tehtavate 1. tüüpi katsete puhul

Registreerimisi Euroopa Liidus kalendriaastas proovivõtuperioodil

Valimite arv (1. tüüpi katsete puhul)

kuni 100 000

1

100 001 kuni 200 000

2

üle 200 000

3

Iga valim peab sisaldama piisavalt sõidukitüüpe, et tagada kõnealuse PEMS-tüüpkonna sõidukite esindatus vähemalt 20 % eelneval aastal registreeritud koguarvust Euroopas. Kui mitu kaubamärki kuuluvad samasse PEMS-tüüpkonda, katsetatakse kõiki kaubamärke. Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mida kasutatakse teistsugustes keskkonnatingimustes ja/või teistsugustes tüüpilistes kasutustingimustes kui esimesse valimisse valitud sõidukeid.

5.9.   Kasutusel olevate sõidukite vastavuse elektroonilise platvormi kasutamine ja katsete jaoks vajalike andmete kättesaadavaks tegemine

Komisjon loob elektroonilise platvormi, et hõlbustada andmete vahetamist ühelt poolt tootjate ja muude osalejate ning teiselt poolt tüübikinnitust andva asutuse vahel ning katse mitteläbimise või läbimise otsuse tegemist valimi kohta.

Tootja täidab artikli 5 lõikes 12 osutatud katsete läbipaistvuse paketi 5. liite tabelites 1 ja 2 ning käesoleva punkti tabelis 2 kirjeldatud vormingus ning edastab selle tüübikinnitusasutusele, kes annab heitega seotud tüübikinnituse. Sõidukite katsetamiseks valimisel samast tüüpkonnast kasutatakse 5. liite tabelit 2 ja koos 5. liite tabeliga 1 peab see andma piisavalt teavet katsetatavate sõidukite kohta.

Kui esimeses lõigus osutatud elektrooniline platvorm tehakse kättesaadavaks, laadib heitega seotud tüübikinnitust andev asutus 5. liite tabelites 1 ja 2 esitatud teabe üles sellele platvormile viie tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe kättesaamist.

Kogu teave, mis on 5. liite tabelites 1 ja 2, peab olema üldsusele elektrooniliselt tasuta kättesaadav.

Katsete läbipaistvuse paketti kuulub ka järgmine teave ning selle esitab tootja tasuta viie tööpäeva jooksul pärast muude osalejate taotlust.

Tabel 2

Tundlik teave

ID

Sisendandmed

Kirjeldus

1.

Erimenetlus sõidukite ümberehitamiseks (neljarattaveolt kaherattaveole) veojõustendi katsete jaoks, kui on olemas

Nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punktis 2.4.2.4.

2.

Veojõustendi režiimi juhised, kui on olemas

Kuidas aktiveerida veojõustendi režiimi, nagu seda tehakse tüübikinnituskatsetel.

3.

Tüübikinnituskatsete käigus kasutatav vabakäigurežiim

Kui sõidukil on olemas juhised vabakäigurežiimi aktiveerimise kohta.

4.

Aku tühjendamise menetlus (välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, täiselektrisõidukid)

Tootja menetlus aku tühjendamiseks välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ettevalmistamiseks aku laetust säilitavate katsete jaoks ja täiselektrisõidukite ettevalmistamiseks aku laadimise jaoks.

5.

Kõigi abiseadmete väljalülitamise menetlus

Kui kasutati tüübikinnitusel.

6.

Menetlus kõigi laetavate energiasalvestussüsteemide voolu ja pinge mõõtmiseks välisseadmete abil

Nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B8 liites 3.

Selleks et mõõta voolutugevust ja pinget pardaandmetest sõltumatult, esitab algseadme tootja menetluse ning voolutugevuse ja pinge mõõtmise juurdepääsupunktide kirjelduse ning loetelu seadmetest, mida kasutatakse tüübikinnituse ajal voolutugevuse ja pinge mõõtmiseks.

5.10.   Statistiline menetlus

5.10.1.   Üldteave

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimine tugineb statistilisele meetodile, mis järgib omaduste kontrollimise järjendvaliku üldpõhimõtteid. Valimi minimaalne suurus positiivse tulemuse jaoks on kolm sõidukit ning valimi maksimaalne kumulatiivne suurus on kümme sõidukit 1. ja 1.a tüüpi katsete puhul.

4. ja 6. tüüpi katsete puhul võib kasutada lihtsustatud meetodit, kus valim koosneb kolmest sõidukist ja tulemust peetakse negatiivseks juhul, kui ükski kolmest sõidukist ei läbi katset, ning positiivseks, kui kõik kolm sõidukit läbivad katse. Juhul kui kolmest kaks saavad positiivse või negatiivse tulemuse, võib tüübikinnitusasutus otsustada läbi viia täiendavaid katseid või jätkata vastavuse hindamisega punkti 6.1 kohaselt.

Katsetulemusi ei korrutata halvendusteguritega.

Sõidukite puhul, mille deklareeritud maksimaalsed RDE väärtused, esitatuna määruse (EL) 2020/683 VIII lisas kirjeldatud vastavustunnistuse punktis 48.2, on väiksemad kui määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 ette nähtud heite piirnormid, kontrollitakse vastavust nende deklareeritud maksimaalsete RDE väärtuste suhtes. Kui leitakse, et valim ei vasta deklareeritud maksimaalsetele RDE väärtustele, nõuab tüübikinnitust andev asutus tootjalt parandusmeetmete võtmist.

Enne esimese ISC katse tegemist teatab tootja või muud osalejad tüübikinnitust andvale asutusele kavatsusest teha konkreetse sõidukitüüpkonna kasutusel olevate sõidukite vastavuse katsed. Kui tüübikinnitust andev asutus saab sellesisulise teate, avab ta uue statistilise toimiku, et töödelda selle konkreetse poole või poolte ühenduse järgmiste parameetrite iga asjakohase kombinatsiooni tulemusi: sõidukitüüpkond, heitekatse tüüp ja saasteaine. Nende parameetrite iga asjakohase kombinatsiooni jaoks avatakse eraldi statistilised menetlused.

Tüübikinnitust andev asutus lisab igasse statistilisse toimikusse üksnes asjaomase poole esitatud tulemused. Tüübikinnitust andev asutus peab registrit tehtud katsete arvu, läbitud ja mitteläbitud katsete arvu ja muude vajalike andmete kohta, mis toetavad statistilist menetlust.

Kui katse tüübi ja sõidukitüüpkonna konkreetse kombinatsiooni puhul saab korraga avada rohkem kui ühe statistilise menetluse, on poolel lubatud esitada iga katsetüübi ja sõidukitüüpkonna kombinatsiooni kohta katsetulemused üksnes ühe avatud statistilise menetluse jaoks. Igast katsest teatatakse ainult üks kord ja teatama peab kõigist katsetest (kehtivad, mittekehtivad, mitteläbitud, läbitud jne).

Iga ISC statistiline menetlus jääb avatuks seni, kuni saavutatakse tulemus, mille korral statistiline menetlus jõuab valimi suhtes punkti 5.10.5 kohaselt positiivse või negatiivse otsuseni. Kui tulemust ei saavutata 12 kuu jooksul statistilise toimiku avamisest, sulgeb tüübikinnitust andev asutus selle, välja arvatud juhul, kui ta otsustab viia kõnealuse statistilise toimiku katsed lõpule järgneva kuue kuu jooksul.

Eelkirjeldatud toimingud tehakse otse elektroonilisel platvormil, kui asjakohased funktsioonid on olemas.

5.10.2.   ISC katsete tulemuste ühendamine

Muude osalejate katsetulemused võib ühise statistilise menetluse eesmärgil ühendada. Katsetulemuste ühendamiseks on enne katsete alustamist vaja kõigi katsetulemusi tulemuste kogumisse esitavate huvitatud poolte kirjalikku nõusolekut, tüübikinnitusasutuste teavitamist ja võimaluse korral elektroonilisel platvormil teavituse esitamist. Üks pooltest määratakse kogumi valitsejaks ning ta vastutab aruandluse eest ja tüübikinnitust andva asutusega suhtlemise eest.

5.10.3.   Positiivne/negatiivne/kehtetu tulemus ühe katse puhul

ISC heitekatse loetakse ühe või mitme saasteaine puhul läbituks (positiivseks), kui heitetulemus on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 kõnealuse katsetüübi puhul ette nähtud heite piirnormiga võrdne või sellest väiksem.

Heitekatse loetakse ühe või mitme saasteaine puhul mitteläbituks (negatiivseks), kui heitetulemus on kõnealust tüüpi katse vastavast heite piirnormist suurem. Iga negatiivne katsetulemus suurendab kõnealuse statistilise juhtumi arvu f (vt punkt 5.10.5) ühe võrra.

ISC heitekatse loetakse kehtetuks, kui see ei vasta punktis 5.3 osutatud katsenõuetele. Kehtetud katsetulemused jäetakse statistilisest menetlusest välja ja katset korratakse sama sõidukiga, et saada kehtiv katsetulemus.

Kõigi ISC katsete tulemused esitatakse tüübikinnitust andvale asutusele kümne tööpäeva jooksul iga katse teostamisest ühe sõidukiga. Katsete lõpetamisel esitatakse koos katsetulemustega põhjalik katsearuanne. Tulemused lisatakse valimisse katsete kronoloogilises järjestuses.

Tüübikinnitust andev asutus lisab kõik kehtivad heitekatsete tulemused asjaomasesse avatud statistilisse menetlusse, kuni saavutatakse punkti 5.10.5 kohaselt valimi negatiivne või positiivne katsetulemus.

5.10.4.   Erindite käsitlemine

Erindite esinemisega valimi statistilises menetluses võib kaasneda negatiivne tulemus vastavalt allpool kirjeldatud menetlustele.

Erindid liigitatakse mõõdukateks, vahepealseteks või äärmisteks.

Heitekatse tulemus loetakse mõõdukaks erindiks, kui see on kehtivast heite piirnormist suurem, kuid väiksem heite 1,3-kordsest kehtivast piirnormist. Mõõduka erindi olemasolu võetakse arvesse ainult punktis 5.10.5 osutatud negatiivsete tulemuste hulgas.

Heitekatse tulemust peetakse vahepealseks erindiks, kui see on võrdne 1,3-kordse kehtiva heite piirnormiga või suurem. Kui valimis on kaks sellist erindit, on valimi tulemus negatiivne.

Heitetulemust peetakse äärmiseks erindiks, kui see on võrdne 2,5-kordse kehtiva heite piirnormiga või suurem. Kui valimis on üks selline erind, on valimi tulemus negatiivne. Sellisel juhul edastatakse tootjale ja tüübikinnitust andvale asutusele sõiduki registreerimisnumber. Sellest võimalusest tuleb sõidukiomanikele teatada enne katsete tegemist.

5.10.5.   Katse läbimise positiivne/negatiivne otsus valimi puhul

Valimi positiivse/negatiivse tulemuse üle otsustamisel on p positiivsete tulemuste arv ja f negatiivsete tulemuste arv. Iga positiivne katsetulemus suurendab asjaomase avatud statistilise menetluse puhul arvu p ühe võrra ja iga negatiivne katsetulemus suurendab arvu f ühe võrra.

Pärast heitekatse kehtivate katsetulemuste lisamist avatud statistilisele menetlusele teeb tüübikinnitusasutus järgmist:

—

ajakohastab valimi kumulatiivset suurust n kõnealuse juhtumi puhul, et kajastada statistilisse menetlusse lisatud kehtivate heitekatsete üldarvu;

—

ajakohastab pärast tulemuste hindamist positiivsete tulemuste arvu p ja negatiivsete tulemuste arvu f;

—

arvutab äärmiste ja vahepealsete erindite arvu valimis punkti 5.10.4 kohaselt;

—

kontrollib, kas allpool kirjeldatud menetlusega jõutakse otsusele.

Otsus sõltub valimi kumulatiivsest suurusest n, positiivsete ja negatiivsete tulemuste arvudest p ja f ning vahepealsete ja/või äärmiste erindite arvust valimis. ISC valimi positiivse/negatiivse tulemuse üle otsustamiseks kasutab tüübikinnitust andev asutus sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse alates 1. jaanuarist 2020, joonisel 2 kujutatud otsustusdiagrammi ja sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. detsembrini 2019, joonisel 2.a kujutatud otsustusdiagrammi. Diagrammid näitavad, milline otsus tuleb valimi konkreetse kumulatiivse suuruse n ja negatiivse tulemuste arvu f korral teha.

Statistilise menetluse kohta on konkreetse sõidukitüüpkonna, heitekatse tüübi ja saasteaine kombinatsiooni puhul võimalik teha kaks otsust.

Valimi positiivse tulemuseni jõutakse siis, kui joonisel 2 või 2.a esitatud otsustusdiagramm annab valimi praeguse kumulatiivse suuruse n ja negatiivsete tulemuste arvu f puhul positiivse tulemuse.

Valimi negatiivne otsus tehakse siis, kui valimi konkreetse kumulatiivse suuruse n puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

—

joonisel 2 või 2.a esitatud otsustusdiagramm annab valimi praeguse kumulatiivse suuruse n ja negatiivsete tulemuste arvu f puhul negatiivse tulemuse;

—

on kaks negatiivset otsust vahepealsete erinditega;

—

on üks negatiivne otsus äärmise erindiga.

Kui ei jõuta ühelegi otsusele, jääb statistiline menetlus avatuks ning sellele lisatakse edasisi tulemusi, kuni jõutakse otsusele või lõpetatakse menetlus punkti 5.10.1 kohaselt.

Joonis 2

Otsustusdiagramm statistilise menetluse kohta sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse alates 1. jaanuarist 2020 (kus „UND“ tähendab „otsustamata“)

Image 2

Joonis 2a

Otsustusdiagramm statistilise menetluse kohta sõidukite puhul, mis saavad tüübikinnituse kuni 31. detsembrini 2019 (kus „UND“ tähendab „otsustamata“)

Image 3

5.10.6.   ISC komplekteeritud ja mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbeliste sõidukite puhul

Baassõiduki tootja määrab kindlaks tabelis 3 esitatud parameetrite lubatud väärtused. Iga tüüpkonna parameetrite lubatud väärtused registreeritakse heitega seotud tüübikinnituse teatises (vt I lisa 3. liide) ja 5. liites esitatud läbipaistvusnimekirjas nr 1. Lõppastme tootjal lubatakse kasutada baassõiduki heiteväärtusi üksnes siis, kui komplekteeritud sõiduk jääb parameetrite lubatud väärtuste piiresse. Iga lõpliku sõiduki parameetrite väärtused märgitakse selle vastavustunnistusele.

Tabel 3

Parameetrite lubatud väärtused mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite ja mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbeliste sõidukite puhul baassõiduki heitega seotud tüübikinnituse kasutamiseks

Parameetrite väärtused

Lubatud väärtused alates … kuni

Lõpliku sõiduki tegelik mass (kg)

 

Lõpliku sõiduki täismass (kg)

 

Lõpliku sõiduki lauppind (cm2)

 

Veeretakistus (kg/t)

 

Esivõre õhu sisselaskeava projitseeritud lauppind (cm2)

 

Kui katseid tehakse komplekteeritud või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbelise sõidukiga ning katse tulemus jääb kehtivast heite piirnormist allapoole, loetakse sõiduk ISC tüüpkonna puhul katse läbinuks punkti 5.10.3 tähenduses.

Kui komplekteeritud või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbelise sõiduki puhul katse tulemus ületab kehtivaid heite piirnorme, kuid ei ole kehtivatest heite piirnormidest rohkem kui 1,3 korda suurem, uurib katsetaja, kas kõnealune sõiduk vastab tabelis 3 esitatud väärtustele. Kõnealustele väärtustele mittevastavusest teatatakse tüübikinnitust andvale asutusele. Kui sõiduk ei vasta kõnealustele väärtustele, uurib tüübikinnitust andev asutus mittevastavuse põhjuseid ja võtab vastavuse taastamiseks komplekteeritud või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbelise sõiduki tootja suhtes asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud tüübikinnituse tühistamine. Kui sõiduk vastab tabelis 3 esitatud väärtustele, loetakse see punkti 6.1 kohaldamisel kasutusel oleva sõiduki vastavustüüpkonna puhul märgistatud sõidukiks.

Kui katse tulemus on kehtivatest heite piirnormidest 1,3 korda suurem, loetakse see punkti 6.1 kohaldamisel kasutusel oleva sõiduki vastavustüüpkonna puhul negatiivseks tulemuseks, aga mitte asjaomase ISC tüüpkonna erindiks. Kui komplekteeritud või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbeline sõiduk ei vasta tabelis 3 esitatud väärtustele, teatatakse sellest tüübikinnitust andvale asutusele, kes uurib mittevastavuse põhjuseid ja võtab vastavuse taastamiseks komplekteeritud või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbelise sõiduki tootja suhtes asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud tüübikinnituse tühistamine.

6.   VASTAVUSHINDAMINE

6.1.

 10 tööpäeva jooksul pärast punktis 5.10.5 osutatud valimi ISC katsete lõppu alustab tüübikinnitust andev asutus üksikasjalikke uurimisi koos tootjaga, et otsustada, kas ISC tüüpkond (või osa sellest) vastab ISC eeskirjadele ja kas on vaja parandusmeetmeid. Mitmeastmelise tüübikinnitusega või eriotstarbeliste sõidukite puhul teeb tüübikinnitust andev asutus üksikasjalikke uurimisi ka siis, kui samas ISC tüüpkonnas on vähemalt kolm sama rikkega sõidukit või viis märgistatud sõidukit, nagu on sätestatud punktis 5.10.6.

6.2.

 Tüübikinnitust andev asutus tagab piisavate vahendite olemasolu, et katta vastavushindamise kulud. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kaetakse need kulud tasudest, mida tüübikinnitust andev asutus võib nõuda tootjalt. Sellised tasud peavad katma kõik kulutused katsetamistele või audititele, mida on vaja, et anda hinnang vastavuse kohta.

6.3.

 Tootja taotluse korral võib tüübikinnitust andev asutus laiendada uurimisi sama tootja teistesse ISC tüüpkondadesse kuuluvatele kasutusel olevatele sõidukitele, millel tõenäoliselt esinevad samad vead.

6.4.

 Üksikasjalik uurimine teostatakse kõige rohkem 60 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tüübikinnitust andev asutus on uurimist alustanud. Tüübikinnitust andev asutus võib teha täiendavaid ISC katseid, et teha kindlaks, miks sõidukid algseid ISC katseid ei läbinud. Täiendavad katsed tehakse samades tingimustes nagu algsed negatiivse tulemusega ISC katsed.

Tüübikinnitust andva asutuse taotluse korral esitab tootja täiendavaid andmeid, näidates eelkõige mitteläbimise võimalikku põhjust, seda, milliseid tüüpkonna osi see võib mõjutada, kas see võib mõjutada teisi tüüpkondi või miks algsete ISC katsete mitteläbimist põhjustanud probleem ei ole seotud kasutusel olevate sõidukite vastavusega, kui see on asjakohane. Tootjale antakse võimalus tõendada, et kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõudeid on järgitud.

6.5.

 Tüübikinnitust andev asutus teeb punktis 6.4 esitatud tähtaja jooksul otsuse nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta. Mittevastavuse korral määrab tüübikinnitust andev asutus punkti 7 kohaselt kindlaks ISC tüüpkonna parandusmeetmed. Asutus teeb need tootjale teatavaks.

7.   PARANDUSMEETMED

7.1.

 Tootja koostab parandusmeetmete kava ja esitab selle tüübikinnitust andvale asutusele 45 tööpäeva jooksul alates punktis 6.5 osutatud otsusest nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta. Seda perioodi võib pikendada kuni 30 tööpäeva võrra, kui tootja tõendab tüübikinnitust andvale asutusele, et vajab nõuetele mittevastavuse uurimisel rohkem aega.

7.2.

 Tüübikinnitust andva asutuse nõutavate parandusmeetmete hulka kuuluvad mõistlikult kavandatud ja vajalikud katsed, mille käigus katsetatakse osi ja sõidukeid, et tõendada parandusmeetmete tõhusust ja töökindlust.

7.3.

 Tootja annab parandusmeetmete kavale kordumatu tunnusnime või -numbri. Parandusmeetmete kava hõlmab vähemalt järgmist:

a)

iga parandusmeetmete kavas käsitletud heitega seotud sõidukitüübi kirjeldus;

b)

konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, remonditööde, paranduste, kohanduste või muude sõidukite vastavusse viimiseks tehtavate muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, millele tugineb tootja otsus konkreetsete parandusmeetmete kohta;

c)

kirjeldus, mil viisil tootja teatab sõidukiomanikele kavandatavatest parandusmeetmetest;

d)

vajaduse korral nõuetekohase hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valikukõlblikkuse tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse vajadust põhjendav selgitus;

e)

menetluse kirjeldus, mida sõidukiomanikel tuleb järgida, et lasta mittevastavus kõrvaldada; see kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates parandusmeetmeid võetakse, hinnangulist aega, mis kulub töökojas parandustööde tegemiseks, ning kohta, kus töid saab teha;

f)

sõidukiomanikule edastatud teabe näide;

g)

lühikirjeldus süsteemist, mida tootja kasutab selleks, et tagada parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemide piisavad varud, sealhulgas teave selle kohta, millal parandusmeetmete võtmise alustamiseks vajalike osade, tarkvara või süsteemide piisavad varud on kättesaadavad;

h)

näidis kõigist juhenditest, mis saadetakse parandustöid tegema hakkavatele remonditöökodadele;

i)

kirjeldus, kuidas mõjutavad kavandatavad parandusmeetmed iga parandusmeetmete kavaga hõlmatud heitega seotud sõidukitüübi heitkoguseid, kütusekulu, juhitavust ja turvalisust, sealhulgas kinnitavad andmed ja tehnilised uuringud;

j)

kui parandusmeetmete kava sisaldab sõidukite tagasikutsumist, tuleb tüübikinnitust andvale asutusele esitada parandustööde registreerimise viisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse ka selle näidis.

Punkti d kohaldamisel ei tohi tootja kehtestada hooldus- või kasutamistingimusi, mis ei ole tõendatavalt seotud nõuetele mittevastavuse ja parandusmeetmetega.

7.4.

 Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tootja on sõiduki parandustööde tegemiseks kätte saanud. 15 tööpäeva jooksul pärast kavandatud parandusmeetmete kava kättesaamist kiidab tüübikinnitust andev asutus selle heaks või nõuab punkti 7.5 kohaselt uut kava.

7.5.

 Kui tüübikinnitust andev asutus ei kiida parandusmeetmete kava heaks, koostab tootja uue kava ja esitab selle tüübikinnitust andvale asutusele 20 tööpäeva jooksul pärast tüübikinnitust andva asutuse otsuse teatavakstegemist.

7.6.

 Kui tüübikinnitust andev asutus ei kiida tootja esitatud teist kava heaks, võtab ta määruse (EL) 2018/858 artikli 53 kohaselt vastavuse taastamiseks kõik sobivad meetmed, sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamine.

7.7.

 Tüübikinnitust andev asutus teatab oma parandusmeetmete otsusest kõigile liikmesriikidele ja komisjonile viie tööpäeva jooksul.

7.8.

 Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi asjaomase ISC tüüpkonna (või muude tootja poolt punkti 6.2 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste tüüpkondade) sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tüübikinnitust andev asutus otsustab, kas tüübikinnitust on vaja muuta.

7.9.

 Tootja vastutab heakskiidetud parandusmeetmete kava täitmise eest kõigis liikmesriikides ja peab registrit kõigi turult kõrvaldatud või tagasi kutsutud ja parandatud sõidukite ning parandustöid teinud töökodade kohta.

7.10.

 Tootja hoiab alles koopiad kirjavahetusest, mida on parandusmeetmete kava asjus peetud asjaomaste sõidukite klientidega. Samuti peab tootja registrit tagasikutsumiskampaania kohta, sealhulgas asjaomaste sõidukite koguarvu kohta liikmesriigiti ja juba tagasikutsutud sõidukite koguarvu kohta liikmesriigiti koos parandusmeetmete võtmisel tekkinud viivituste selgitusega. Tootja esitab kõnealuse tagasikutsumiskampaania registri iga kahe kuu tagant tüübikinnitust andvale asutusele, iga liikmesriigi tüübikinnitusasutustele ja komisjonile.

7.11.

 Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et heakskiidetud parandusmeetmete kava rakendatakse kahe aasta jooksul vähemalt 90 % nende territooriumil registreeritud asjaomaste sõidukite suhtes.

7.12.

 Parandus- ja ümberehitustööd või uute seadmete lisamine kantakse sõidukiomanikule esitatavale sertifikaadile, mis sisaldab paranduskampaania numbrit.

8.   TÜÜBIKINNITUST ANDVA ASUTUSE AASTAARUANNE

Tüübikinnitust andev asutus avaldab üldsusele kättesaadaval veebisaidil tasuta ja ilma, et kasutaja peaks oma isikuandmeid avaldama või registreeruma, hiljemalt iga aasta 31. märtsiks aruande kõigi eelmisel aastal lõpuleviidud ISCga seotud uurimiste tulemustega. Kui ISCga seotud mõni eelneva aasta uurimine on sel kuupäeval veel avatud, avaldatakse see aruanne niipea, kui uurimine on lõpetatud. Aruanne peab sisaldama vähemalt punkte, mis on loetletud 4. liites.

1. liide

Sõidukite valimise ja sõiduki katse mitteläbimise otsuse kriteeriumid

Nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukid valitakse ISC katseteks sõiduki ülevaatuse alusel. Sõidukid, millel on üks või mitu allpool esitatud välistamiskriteeriumi, jäetakse katsetamisest kõrvale või need remonditakse ja seejärel valitakse.

Sõidukite valimine kasutusel olevate sõidukite vastavuse heitekatseteks

 

 

 

 

Konfidentsiaalne

Kuupäev:

 

 

x

Uurija nimi:

 

 

x

Katse toimumiskoht:

 

 

x

Registreerimisriik (üksnes ELis):

 

x

 

 

 

x = välistamiskriteeriumid

X = kontrollitud ja teatatud

 

Sõiduki omadused

 

 

 

 

Registreerimismärgi number:

 

x

x

Sõiduki läbisõit ja vanus:

Sõiduk peab vastama artiklis 9 sätestatud eeskirjadele läbisõidu ja vanuse kohta, vastasel juhul ei saa seda valida. Sõiduki vanust arvestatakse esmase registreerimise kuupäevast alates.

x

 

 

Esmase registreerimise kuupäev:

 

x

 

 

 

 

 

 

VIN-kood:

 

x

x

Heiteklass ja heitekategooria tunnus:

 

x

 

Registreerimisriik:

Sõiduk peab olema registreeritud ELis

x

x

 

Mudel:

 

x

 

Mootori kood:

 

x

 

Mootori maht (l):

 

x

 

Mootori võimsus (kW):

 

x

 

Jõuülekande tüüp (automaat-/käsilülitus-):

 

x

 

Veotelg (esirattavedu/täisvedu/tagarattavedu):

 

x

 

Rehvi mõõtmed (ees ja taga, kui on erinevad):

 

x

 

Kas sõiduk on osalenud tagasikutsumis- või hoolduskampaanias?

Kui vastasite jaatavalt, siis millises? Kas kampaania parandustööd on tehtud?

Parandustööd peavad olema tehtud enne ISC katseid.

x

x

 

 

 

 

 

 

Sõiduki omaniku küsitlus

(omanikult küsitakse üksnes põhiküsimusi ning ta ei tea vastuste mõju)

 

 

 

 

 

 

 

 

Omaniku nimi (kättesaadav üksnes akrediteeritud kontrolliasutusele, laborile või tehnilisele teenistusele)

 

 

x

Kontaktandmed (aadress/telefon) (kättesaadav üksnes akrediteeritud kontrolliasutusele, laborile või tehnilisele teenistusele)

 

 

x

 

 

 

 

 

Mitu omanikku on sõidukil olnud?

 

x

 

Kas läbisõidumõõdik ei töötanud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõidukit kasutati ühel järgmistest otstarvetest:

 

 

 

esitlusautona müügisaalis?

 

x

 

taksona?

 

x

 

pakiautona?

 

x

 

võidusõidu/autospordi eesmärgil?

x

 

 

rendiautona?

 

x

 

Kas sõidukiga on veetud koormaid, mille raskus ületab tootja spetsifikatsioone?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas mootorit või sõidukit on ulatuslikult remonditud?

 

x

 

Kas mootorit või sõidukit on ilma loata ulatuslikult remonditud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõiduki võimsust on loata suurendatud või sõidukit tuunitud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas ükskõik milline heitgaasi järeltöötlus- ja/või kütusesüsteemi osa on välja vahetatud? Kas kasutati originaalosi? Kui ei kasutatud originaalvaruosi, ei saa sõidukit valida.

x

x

 

Kas ükskõik milline heitgaasi järeltöötlussüsteemi osa on alaliselt eemaldatud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas on paigaldatud ebaseaduslikke seadmeid (karbamiidi sisaldav vahend lämmastikoksiidide eemaldamiseks, emulaator jne)?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõiduk on osalenud raskes avariis? Esitage kahjustuste ja nendega seotud remonditööde nimekiri.

 

x

 

Kas autos on kunagi kasutatud valet liiki kütust (st diislikütuse asemel bensiini)? Kas autos on kasutatud müügivõrgus mittesaadavat ELi kvaliteediga kütust (musta turu kütust, kütusesegu)?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas kasutasite viimase kuu jooksul sõidukis õhuvärskendit, salongipuhastuspihust, piduripuhastit või muud suure süsivesinikuheite allikat? Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseks valida.

x

 

 

Kas viimase kolme kuu jooksul on sõiduki salongis või sõidukist väljaspool bensiini maha loksunud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseks valida.

x

 

 

Kas keegi on viimase 12 kuu jooksul autos suitsetanud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseks valida.

x

 

 

Kas olete kasutanud korrosioonitõrjevahendit, kleepsilte, sõiduki põhja kaitsevahendit või muid võimalikke lenduvate ühendite allikaid?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseks valida.

x

 

 

Kas auto on üle värvitud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit kütuseaurude katseks valida.

x

 

 

Kus kasutate oma sõidukit sagedamini?

 

 

 

% kiirteel

 

x

 

% asulavälisel teel

 

x

 

% linnas

 

x

 

Kas olete sõitnud sõidukiga väljaspool ELi liikmesriike rohkem kui 10 % sõiduajast?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

—

 

Millises riigis tangiti sõidukit kahel viimasel korral?

Kui sõidukit tangiti kahel viimasel korral väljaspool ELi kütusenorme kohaldavat riiki, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas on kasutatud kütuselisandit, mida tootja ei ole heaks kiitnud?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Kas sõidukit on hooldatud ja kasutatud tootja juhiste kohaselt?

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

Täielik hooldus- ja remondiajalugu, kaasa arvatud ümberehitamised

Kui kõiki dokumente ei ole võimalik esitada, ei saa sõidukit valida.

x

 

 

 

 

 

 

 

 

Sõidukite ülevaatus ja hooldus

X = välistamiskriteeriumid /

F = vigane sõiduk

X = kontrollitud ja teatatud

 

 

 

 

 

1

Kütusetase paagis (täis/tühi)

Kas kütusevaru märgutuli on süttinud? Kui vastasite jaatavalt, tankige enne katset.

 

 

x

2

Kas armatuurlaual on süttinud hoiatustuled, mis annavad märku sõiduki või heitgaasi järeltöötlussüsteemi rikkest, mida ei ole võimalik tavahoolduse käigus kõrvaldada (rikke märgutuli, mootori hoolduse tuli jne)?

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

3

Kas pärast mootori käivitamist süttib SCR märgutuli?

Kui vastasite jaatavalt, tuleb lisada AdBlued või teha remont enne sõiduki katseteks kasutamist.

x

 

4

Väljalaskesüsteemi visuaalne kontroll

Kontrollige lekkeid väljalaskekollektori ja väljalasketoru otsa vahel. Kontrollige ja dokumenteerige (koos fotodega).

Kui esinevad kahjustused või lekked, tunnistatakse sõiduk vigaseks.

F

 

5

Heitgaasi mõjutavad osad

Kontrollige kõiki heidet mõjutavaid osi kahjustuste suhtes ja dokumenteerige need (koos fotodega).

Kui esineb kahjustus, tunnistatakse sõiduk vigaseks.

F

 

6

Kütuseaurude süsteem

Survestage kütusesüsteem (aktiivsöefiltri poolelt), kontrollides lekkeid ümbritseva õhu püsitemperatuuriga keskkonnas, tehke lekkekatse leekionisatsioonidetektoriga (FID) sõiduki ümber ja sees. Kui lekkekatset leekionisatsioonidetektoriga ei läbita, tunnistatakse sõiduk vigaseks.

F

 

7

Kütuseproov

Võtke kütusepaagist kütuseproov.

 

 

x

8

Õhufilter ja õlifilter

Kontrollige, et need ei ole saastunud ega kahjustatud, ning vahetage välja, kui on kahjustunud, tugevalt saastunud või kui järgmise soovitusliku vahetamiseni on vähem kui 800 km.

 

 

x

9

Klaasipesuvedelik (üksnes kütuseaurude katse puhul)

Eemaldage klaasipesuvedelik ja täitke paak kuuma veega.

 

 

x

10

Veljed (ees ja taga)

Kontrollige, kas veljed liiguvad vabalt või on pidurid need blokeerinud.

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

11

Rehvid (üksnes kütuseaurude katse puhul)

Eemaldage varurehv, vahetage stabiliseeritud rehvide vastu, kui rehvivahetus oli vähem kui 15 000  km tagasi. Kasutage üksnes suve- või aastaringseid rehve.

 

 

x

12

Ajamirihmad ja jahuti kate

Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

13

Kontrollige vedelike taset

Kontrollige maksimum- ja miinimumtaset (mootoriõli, jahutusvedelik) ja lisage, kui on alla miinimumi.

 

 

x

14

Tankimisava luuk (üksnes kütuseaurude katse puhul)

Kontrollige, et luugi sees oleval ületäitmisjoonel ei oleks ühtegi jääki või loputage voolik kuuma veega.

 

 

x

15

Vaakumvoolikud ja elektrijuhtmestik

Kontrollige, et kõik oleksid terved. Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

16

Sissepritseklapid/kaablid

Kontrollige kõiki kaableid ja kütusetorusid. Kahjustuse korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

F

 

17

Süütekaabel (bensiin)

Kontrollige süüteküünlaid, -kaableid jne. Kahjustuste korral vahetage need välja.

 

 

x

18

Heitgaasitagastus ja katalüsaator, tahkete osakeste filter

Kontrollige kõiki kaableid, juhtmeid ja andureid.

Omavolilise muutmise korral ei saa sõidukit valida.

Kahjustuste korral tunnistatakse sõiduk vigaseks. Dokumenteerige koos fotodega.

x/F

 

19

Ohutustingimus

Kontrollige, et rehvid, sõiduki kere, elektri- ja pidurisüsteem oleksid katse tegemiseks ohutus seisundis ja vastaksid maanteeliikluse nõuetele.

Kui vastasite eitavalt, ei saa sõidukit valida.

x

 

20

Poolhaagis

Kas on olemas elektrikaablid poolhaagise ühendamiseks, kui see on vajalik?

 

 

x

21

Aerodünaamilised täiendused

Kontrollige, et ei oleks tehtud aerodünaamilisi täiendusi, mida ei saa enne katseid eemaldada (katuseboks, -raam, spoilerid jms), ega puuduks standardvarustusse kuuluvad aerodünaamikaosad (eesmised deflektorid, difuusorid, jaoturid jms).

Kui vastasite jaatavalt, ei saa sõidukit valida. Dokumenteerige koos fotodega.

x

 

22

Kontrollige, kas järgmise korralise hoolduseni on vähem kui 800 km. Kui vastasite jaatavalt, tehke hooldus.

 

 

x

23

Kõik kontrollid, kus läheb vaja OBD-ühendusi, tuleb teha enne ja/või pärast katse lõppemist

 

 

 

24

Jõuseadme juhtploki kalibreerimise varuosa number ja kontrollsumma

 

 

x

25

OBD-diagnoos (enne või pärast heitekatset)

Lugege diagnostilisi veakoode ja printige vealogi.

 

 

x

26

OBD-hooldusrežiimi 09 päring (enne või pärast heitekatset)

Lugege hooldusrežiimi 09. Registreerige andmed.

 

 

x

27

OBD-režiim 7 (enne või pärast heitekatset)

Lugege hooldusrežiimi 07. Registreerige andmed.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused remondi / osade väljavahetamise / varuosade numbrite kohta

2. liide

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli käigus 4. tüüpi katsete tegemise eeskirjad

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli 4. tüüpi katseid tehakse kooskõlas VI lisaga (või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 692/2008 VI lisaga) järgmiste eranditega.

—

4. tüüpi katse käigus katsetatavate sõidukite vanus peab olema vähemalt 12 kuud.

—

Aktiivsöefilter loetakse vanandatuks ja seetõttu aktiivsöefiltri katsestendil vanandamise menetlust ei järgita.

—

Aktiivsöefilter laaditakse väljaspool sõidukit, järgides VI lisas kirjeldatud selleotstarbelist menetlust, ning see eemaldatakse sõidukilt ja paigaldatakse sõidukile vastavalt tootja remondijuhistele. Lekkekatse leekionisatsioonidetektoriga (mille tulemus temperatuuril 20 °C on alla 100 ppm) tehakse võimalikult aktiivsöefiltri lähedal enne ja pärast selle laadimist, et veenduda aktiivsöefiltri nõuetekohases paigaldamises.

—

Paak loetakse vanandatuks ja seetõttu ei lisata 4. tüüpi katse tulemuse arvutusse läbilaskvustegurit.

3. liide

ISC aruanne

Üksikasjalikku ISC aruandesse lisatakse järgmine teave:

1.

katse kuupäev;

2.

ISC aruande kordumatu number;

3.

volitatud esindaja kinnituse kuupäev;

4.

GTAA-le edastamise või elektroonilisele platvormile üleslaadimise kuupäev;

5.

tootja nimi ja aadress;

6.

vastutava katselabori nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

7.

katsekavasse lisatud sõidukite mudeli(te) nimetus(ed);

8.

vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, st väljalasketoru heitgaasiga seotud kasutusel olevate sõidukite tüüpkond;

9.

tüüpkonda kuuluvatele sõidukitüüpidele antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi tüübikinnituse laienduste ja tooteparanduste või sõidukite tagasikutsumiste numbrid;

10.

tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja tooteparanduste või sõidukite tagasikutsumiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse taotluse korral);

11.

teatises märgitud andmete kogumise ajavahemik;

12.

ISC kontrollimenetlus, sealhulgas vajaduse korral:

i)

sõidukite hankimise meetod;

ii)

sõidukite valimisse võtmise ja valimist väljajätmise kriteeriumid (sealhulgas 1. liites olevas tabelis antud vastused, samuti fotod);

iii)

programmis kasutatavate katsete tüübid ja katsemenetlused;

iv)

geograafilised piirkonnad, kus tootja teavet kogus;

v)

valimi number ja kasutatud proovivõtukava;

13.

ISC menetluse tulemused, sealhulgas:

i)

programmi kaasatud (nii katsetatud kui ka katsetamata) sõidukite kirjeldus. Kirjelduses peab sisalduma 1. liites esitatud tabel ilma konfidentsiaalsete andmeteta;

ii)

väljalasketoru heitgaasi katseandmed:

—

katsetamisel kasutatud kütuse spetsifikatsioon (etalonkütus või müügil olev kütus),

—

katsetingimused (temperatuur, niiskus, veojõustendi inertsiaalmass),

—

veojõustendi seadistus (näiteks sõidutakistus, mootori võimsuse seadistus),

—

katsetulemused ja positiivse/negatiivse tulemuse arvutamine;

iii)

kütuseaurude katse andmed:

—

katsetamisel kasutatud kütuse spetsifikatsioon (etalonkütus või müügil olev kütus),

—

katsetingimused (temperatuur, niiskus, veojõustendi inertsiaalmass),

—

veojõustendi seadistus (näiteks sõidutakistus, mootori võimsuse seadistus),

—

katsetulemused ja positiivse/negatiivse tulemuse arvutamine.

4. liide

Tüübikinnitust andva asutuse ISC aastaaruanne

PEALKIRI

A.   Lühiülevaade ja põhijäreldused.

B.   Tootja tegevused eelmisel aastal, mis on seotud ISCga:

1)

 tootja teabekogumine;

2)

 ISC katsed (sealhulgas katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused).

C.   Muude osalejate tegevused eelmisel aastal, mis on seotud ISCga::

3)

 teabekogumine ja riskihindamine;

4)

 ISC katsed (sealhulgas katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused).

D.   Tüübikinnitust andva asutuse tegevused eelmisel aastal, mis on seotud ISCga::

5)

 teabekogumine ja riskihindamine;

6)

 ISC katsed (sealhulgas katsetatavate tüüpkondade kavandamine ja valimine ning katsete lõpptulemused);

7)

 üksikasjalikud uurimised;

8)

 parandusmeetmed.

E.   Aastase heitkoguse oodatav hinnanguline vähenemine ISCga seotud parandusmeetmete tulemusena.

F.   Omandatud kogemused (sealhulgas kasutatud töövahendite talitlus).

G.   Aruanne muude kehtetute katsete kohta.

5. liide

Läbipaistvusnimekirjad

Tabel 1

Läbipaistvusnimekiri nr 1

ID

Sisendandmed

Andmete liik

Ühik

Kirjeldus

1

Heitega seotud tüübikinnituse number

tekst

- -

Nagu on esitatud I lisa 6. liites (määrus (EL) 2017/1151).

1a

Heitega seotud tüübikinnituse kuupäev

kuupäev

- -

Heitega seotud tüübikinnituse kuupäev.

2

Interpolatsioonitüüpkonna tunnus (IP ID)

tekst

- -

Nagu on esitatud I lisa 4. liite

II jao punktis 0 (määrus (EL) 2017/1151)

ning ÜRO eeskirja nr 154 lisa A2 tüübikinnitusteatise addendum’i punktis 0.1: interpolatsioonitüüpkonna tunnus vastavalt sama eeskirja punktile 6.2.2.

5

ATCT tüüpkonna tunnus

tekst

- -

Nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 0.2.3.2 (määrus (EL) 2017/1151).

7

Suurima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkonna või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnus

tekst

- -

Nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 0.2.3.4.1 (sõidutakistusmaatriksi tüüpkond punktis 0.2.3.5)

(määrus (EL) 2017/1151).

7a

Väikseima näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkonna tunnus (kui on asjakohane)

tekst

- -

Nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 0.2.3.4.2 (määrus (EL) 2017/1151).

7b

Keskmise näitajaga sõiduki sõidutakistuse tüüpkonna tunnus (kui on asjakohane)

tekst

- -

Nagu on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa A1 liite 1 punktis 1.4.2: sõidutakistuse parameetrid.

13

Tüüpkonda kuuluva sõiduki veorattad

loetelu (esirattavedu, tagarattavedu, neljarattavedu)

- -

I lisa 4. liite punkt 1.7 (määrus (EL) 2017/1151).

14

Veojõustendi konfigureerimine tüübikinnituskatse käigus

loetelu (üheteljeline, kaheteljeline)

- -

Nagu on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punktis 2.4.2.4.

18

Juhi valitav(ad) režiim(id), mida kasutatakse tüübikinnituskatsete käigus (ainult sisepõlemismootoriga sõidukid) või aku laetust säilitavas katses (välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid)

võimalikud vormingud: pdf, jpg;

faili nimi peab olema UUID, mis on kordumatu ja pakendi sees

- -

Märkige tüübikinnitusel kasutatav(ad) režiim(id) ja kirjeldage neid. Kui tegemist on põhirežiimiga, on ainult üks kirje. Teise võimalusena tuleb kirjeldada parimaid ja halvimaid võimalikke režiime. Selliste režiimide kirjeldus, mida tuleb kasutada tüübikinnituskatsetes, on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 punktis 2.6.6.

19

Juhi valitav(ad) režiim(id), mida kasutatakse tüübikinnituskatsete käigus akutoiterežiimil katse puhul (välise laadimisega hübriidelektrisõidukid)

võimalikud vormingud: pdf, jpg;

faili nimi peab olema UUID, mis on kordumatu ja pakendi sees

- -

Märkige tüübikinnitusel kasutatav(ad) režiim(id) ja kirjeldage neid. Kui tegemist on põhirežiimiga, on ainult üks kirje. Teise võimalusena tuleb kirjeldada parimaid ja halvimaid võimalikke režiime. Selliste režiimide kirjeldus, mida tuleb kasutada tüübikinnituskatsetes, on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B8 punktis 3.2.3.

20

Käsilülituskäigukastiga sõidukite mootori pöörlemissagedus tühikäigul, kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

arv

p/min

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6 (määrus (EL) 2017/1151).

21

Käsilülituskäigukastiga sõidukite käikude arv

arv

- -

I lisa 4. liite addendum’i punkt 1.13.2 (määrus (EL) 2017/1151).

23

Käsilülituskäigukastiga sõidukite puhul katsesõiduki rehvi mõõtmed ees/taga/keskel

tekst

- -

I lisa 8.a liite punkt 1.1.8 (määrus (EL) 2017/1151).

Kasutada esirataste rehvide mõõtmete jaoks 1, tagarataste rehvide mõõtmete jaoks 2, keskmiste rataste rehvide mõõtmete jaoks 3 (kui on asjakohane).

24

+

25

Võimsuskõver täiskoormusel koos täiendava ohutusvaruga käsilülituskäigukastiga sõidukite jaoks, kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

tabeli väärtused

p/min või kW või %

Täiskoormuse võimsuskõver mootori pöörlemissagedusel vahemikus nidle–nrated või nmax, või ndv(ngvmax) × vmax, olenevalt sellest, mis on koos täiendava ohutusvaruga kõrgem (kui kasutatakse käiguvahetusarvutusteks) vastavalt I lisa 8.a liite punktile 1.2.4

(määrus (EL) 2017/1151).

Tabeli väärtuste näide on esitatud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B2 tabelis A2/1.

26

Lisateave käiguvahetusarvutuseks käsilülituskäigukastiga sõidukite kohta, kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

vt tabelit näites

vt tabelit näites

I lisa 8.a liite punkt 1.2.4 (määrus (EL) 2017/1151).

29

ATCT tüüpkonna parandustegur kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

arv

- -

Üks väärtus iga kütuse kohta kahekütuselise ja segakütuselise sõiduki puhul. Kütus 1 peab alati vastama oma ATCT tüüpkonna parandustegurile ja kütus 2 oma ATCT tüüpkonna parandustegurile.

Nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6a punktis 3.8.1.

30a

Perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite liidetav(ad) tegur(id) Ki

tabeli väärtused

CO2 puhul g/km, ülejäänute puhul mg/km

Tabel, milles on esitatud CO,

NOx, PM, THC (mg/km) ja CO2 (g/km) väärtused.

Tühi, kui esitatakse korrutatavad regeneratsioonitegurid Ki, või sõidukite puhul, mis ei ole varustatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega. Saasteainete puhul I lisa 8.a liite punkt 2.1.1.1.1 ja CO2 puhul punkt 2.1.1.2.1 (määrus (EL) 2017/1151).

30b

Perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite korrutatav(ad) regeneratsioonitegur(id) Ki

tabeli väärtused

ühikut ei ole

Tabel, milles on esitatud CO,

NOx, PM, THC ja CO2 väärtused. Tühi, kui esitatakse liidetavad regeneratsioonitegurid Ki, või sõidukite puhul, mis ei ole varustatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega. Saasteainete puhul I lisa 8.a liite punkt 2.1.1.1.1 ja CO2 puhul punkt 2.1.1.2.1

(määrus (EL) 2017/1151).

31a

Liidetavad halvendustegurid kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

tabeli väärtused

mg/km, välja arvatud tahkete osakeste arvu puhul, mis on tk/km

Tabel, milles on esitatud halvendustegurid iga saasteaine kohta.

(1)

CO, PM, PN, NOx, NMHC ja THC ühekütuseliste bensiinisõidukite ning kõigi kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite puhul.

(2)

CO, NOx, NMHC ja THC ühekütuseliste veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötavate sõidukite puhul.

(3)

NOx ühekütuseliste H2-sõidukite puhul.

(4)

NOx, THC+NOX, CO, PM ja PN kõigi survesüütemootoriga sõidukite puhul.

(5)

Tühi, kui esitatakse korrutatavad halvendustegurid. I lisa 8.a liite punkt 2.1.1.1.1 (määrus (EL) 2017/1151).

31b

Korrutatavad halvendustegurid kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

tabeli väärtused

ühikut ei ole

Tabel, milles on esitatud halvendustegurid iga saasteaine kohta.

—

CO, PM, PN, NOx, NMHC ja THC ühekütuseliste bensiinisõidukite ning kõigi kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite puhul.

—

CO, NOx, NMHC ja THC ühekütuseliste veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötavate sõidukite puhul.

—

NOx ühekütuseliste H2-sõidukite puhul.

—

NOx, THC+NOX, CO, PM ja PN kõigi survesüütemootoriga sõidukite puhul.

Tühi, kui esitatakse liidetavad halvendustegurid. I lisa 8.a liite punkt 2.1.1.1.1

(määrus (EL) 2017/1151).

32

Aku pinge kõigi laetavate energiasalvestussüsteemide puhul

arv

V

Nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B6 liite 2 punktis 4.1

(DIN EN 60050-482).

33

Parandustegur K ainult välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

tabel

(g/km)/(Wh/km)

Välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2 heite korrigeerimine, nagu on kindlaks määratud ÜRO eeskirja nr 154 lisa B8 liite 2 punktis 2.

42

Regenereerimise tuvastamine

dokument pdf- või jpg-vormingus,

faili nimi peab olema UUID, mis on kordumatu ja pakendi sees

 

Sõiduki tootja kirjeldus selle kohta, kuidas tuvastada, et katse käigus toimus regenereerimine.

43

Regenereerimise lõpuleviimine

dokument pdf- või jpg-vormingus,

faili nimi peab olema UUID, mis on kordumatu ja pakendi sees

—

Regenereerimise lõpuleviimise menetluse kirjeldus.

44a

Väikseima heitega sõiduki üleminekutsükli indeks

arv

—

Ainult välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul. Kuni lõpetamiskriteeriumide täitmiseni tehtud katsete arv akutoiterežiimil. I lisa 8.a liite punkt 2.1.1.4.1.4 (määrus (EL) 2017/1151).

 

Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite või mitmeastmelise tüübikinnitusega eriotstarbeliste sõidukite puhul

45

Lõpliku töökorras sõiduki mass (kg)

arv

kg

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

45a

Lõpliku sõiduki lubatav tegelik mass

arv

kg

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

45b

Sõiduki lubatav täismass (kg)

arv

kg

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

46

Lõpliku sõiduki lubatav lauppind

arv

cm2

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

47

Lubatav veeretakistus

arv

kg/t

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

48

Esivõre õhu sisselaskeava lubatav projitseeritud lauppind

arv

cm2

Nagu on esitatud määruse (EL) 2020/683 I lisa punktis 0.2.2.1,

alates … kuni.

 

KÕIGI SÕIDUKITE PUHUL

49

Jõuseadme tüüp

loetelu (ainult sisepõlemismootoriga sõiduk, välise laadimisega hübriidelektrisõiduk, välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk)

- -

Jõuseadme tüüp, nagu on kindlaks määratud IIIA lisa punkti 3.3.1.2 alapunktis a.

50

Süüte tüüp

loetelu

sädesüüte-, survesüütemootor

- -

Süüte tüüp, nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 3.2.1.1

(määrus (EL) 2017/1151).

51

Kütuserežiim

loetelu (ühekütuseline sõiduk, kahekütuseline sõiduk, segakütuseline sõiduk)

- -

Sõiduki kütusetüüp, nagu on esitatud

I lisa 3. liite punktis 3.2.2.4

(määrus (EL) 2017/1151).

52

Kütusetüüp 1, kütusetüüp 2 (kui on asjakohane)

loetelu (bensiin, diislikütus, veeldatud naftagaas, maagaas/biometaan, etanool (E85), vesinik)

- -

Kütusetüüp, nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 3.2.2.1

(määrus (EL) 2017/1151). Kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite puhul loetleda mõlemad kütused.

53

Jõuülekande tüüp

loetelu (käsilülitus-, automaat-, variaatorkäigukast)

- -

Jõuülekande tüüp, nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 4.5.1 (määrus (EL) 2017/1151).

54

Mootori töömaht

arv

cm3

Mootori töömaht, nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 3.2.1.3 (määrus (EL) 2017/1151).

55

Mootori kütusetoite viis kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

loetelu (otsesissepritse / kaudsissepritse / otse- ja kaudsissepritse)

 

Algseadmete valmistaja deklareeritud mootori kütusetoite viis. I lisa 4. liite punkt 1.10.2 (määrus (EL) 2017/1151).


Tabel 2

Läbipaistvusnimekiri nr 2

Väli

Andmete liik

Kirjeldus

TVV

tekst

Sõidukitüübi, variandi, versiooni kordumatu tunnus

I lisa B osa punktid 7.3 ja 7.4 (määrus (EL) 2018/858).

PEMSi tüüpkonna tunnus

tekst

IIIA lisa punkt 3.5.2.

Mark

tekst

Tootja kaubanimi

I lisa punkt 0.1 (määrus (EL) 2020/683).

Kaubanimi

tekst

TVV kaubanimed

I lisa punkt 0.2.1 (määrus (EL) 2020/683).

Muu nimi

tekst

Vabas vormis tekst.

Kategooria ja klass

loetelu (M1-kategooria, N1-kategooria I klass, N1-kategooria II klass, N1-kategooria III klass, N2-kategooria, N3-kategooria, M2-kategooria, M3-kategooria)

Sõiduki kategooria ja klass,

715/2007 I lisa (klass),

2018/858 I lisa (kategooria).

Kere

loetelu (AA sedaan,

AB luukpära,

AC universaal,

AD kupee,

AE kabriolett,

AF mitmeotstarbeline sõiduk,

AG kombi,

BA veoauto,

BB kaubik,

BC sadulveok,

BD vedukauto,

BE pikap,

BX kabiiniga või kapotiga šassii)

Kere tüüp

I lisa punkt 0.3.0.2 (määrus (EL) 2020/683).

Heitega seotud tüübikinnituse number

tekst

Määruse (EL) 2020/683 IV lisa.

WVTA number

tekst

Kogu sõiduki tüübikinnituse tunnus, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2020/683 IV lisas.

Kütuseaurude tüüpkonna tunnus

tekst

Nagu on esitatud I lisa 3. liite punktis 0.2.3.7 (määrus (EL) 2017/1151).

Mootori nimivõimsus kütuse 1 ja kütuse 2 puhul (kui on asjakohane)

arv

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 (määrus (EL) 2017/1151).

Topeltrehvid

jah/ei

Algseadmete tootja deklareeritud.

Kütusepaagi maht (diskreetsed väärtused)

arv

Kütusepaagi/kütusepaakide maht

I lisa punkt 3.2.3.1.1 (määrus (EL) 2020/683).

Hermeetiline kütusepaak

jah/ei

I lisa punkt 3.2.12.2.5.5.3 (määrus (EL) 2020/683).

WMI, mida kasutatakse käesolevas WVTA+TVV-s

tekst

Algseadmete tootja deklareeritud (ISO 3779).
“

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

III LISA

„IIIA LISA

1.   LÜHENDID

Lühenditega viidatakse lühendatud mõiste ainsuse ja mitmuse vormile.

CLD

—

kemoluminestsentsdetektor (chemiluminescence detector)

CVS

—

püsimahuproovivõttur (constant volume sampler)

DCT

—

topeltsiduri jõuülekanne (dual clutch transmission)

ECU

—

mootori juhtplokk (engine control unit)

EFM

—

heitgaasi massivooluhulgamõõtur (exhaust mass flow meter)

FID

—

leekionisatsioonidetektor (flame ionisation detector)

FS

—

täisskaala (full scale)

GNSS

—

globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem

HCLD

—

kuumkemoluminestsentsdetektor (heated chemiluminescence detector)

ICE

—

sisepõlemismootor (internal combustion engine)

LPG

—

veeldatud naftagaas (liquid petroleum gas)

NDIR

—

mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaator

NDUV

—

mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaator

NG

—

maagaas (natural gas)

NMC

—

metaanieraldajata analüsaator (non-methane cutter)

NMC-FID

—

metaanieraldajata analüsaator kombinatsioonis leekionisatsioonidetektoriga

NMHC

—

mittemetaansed süsivesinikud (non-methane hydrocarbons)

OBD

—

pardadiagnostika (on-board diagnostics)

PEMS

—

mobiilne heitemõõtmissüsteem (portable emissions measurement system)

RPA

—

suhteline positiivne kiirendus (relative positive acceleration)

SEE

—

regressiooni standardhälve (standard error of estimate)

THC

—

süsivesinike koguheide (total hydrocarbons)

VIN

—

valmistajatehase tähis

WLTC

—

ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (Worldwide harmonized light vehicles test cycle)

2.   MÕISTED

2.1.    Käesolevas lisas kasutatakse üldtähenduses järgmisi mõisteid.

2.1.1.

„Sõidukitüüp lähtuvalt tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest“ – sõidukirühm, millesse kuuluvad sõidukid ei erine üksteisest kriteeriumide poolest, mille alusel moodustub punktis 3.3.1 määratletud „PEMS-katsetüüpkond“.

2.1.2.

„Deklareeritud maksimaalsed RDE väärtused“ – tootja valikul deklareeritud heitkoguste keskmised väärtused, mis peavad olema kohaldatavatest heite piirnormidest väiksemad ja mida kasutatakse madalamatele heite piirnormidele vastavuse kontrollimiseks.

2.2.    Käesolevas lisas kasutatakse seoses katseseadmetega järgmisi mõisteid.

2.2.1.

„Täpsus“ – erinevus mõõdetud väärtuse ja riiklikule või rahvusvahelisele standardile vastava kontrollväärtuse vahel, mis kirjeldab tulemuse õigsust (joonis 1).

2.2.2.

„Adapter“ – käesoleva lisa tähenduses selline mehaaniline osa, mis võimaldab sõidukiga ühendada üldkasutatava standarditud mõõteseadme liitmiku.

2.2.3.

„Analüsaator“ – mõõteseade, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks gaasiliste saasteainete või tahkete osakeste kontsentratsioon või kogus.

2.2.4.

„Kalibreerimine“ – mõõtesüsteemi reageeringu reguleerimine selliselt, et selle väljund vastab võrdlussignaalidele teatavas vahemikus.

2.2.5.

„Kalibreerimisgaas“ – gaasisegu, mida kasutatakse gaasianalüsaatorite kalibreerimiseks.

2.2.6.

„Viiteaeg“ – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 10 % süsteemi näidu lõppväärtusest (t10), kusjuures proovivõttur on määratletud võrdluspunktina (joonis 2).

2.2.7.

„Täisskaala“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täismõõteulatus vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile või konkreetses katses kasutatavale suurimale vahemikule.

2.2.8.

„Süsivesiniku kalibreerimistegur“ – konkreetse süsivesiniku liigi puhul leekionisatsioonidetektori näidu ja kaalutava süsivesiniku liigi kontsentratsiooni vahekord võrdlusgaasisilindris, väljendatuna ühikuga ppmC1.

2.2.9.

„Põhjalik hooldus“ – komponendi või mooduli selline reguleerimine, parandamine või asendamine, mis võib mõjutada mõõtetäpsust.

2.2.10.

„Müra“ – ühtlase 1,0 hertsi kordse sagedusega 30 sekundi kestel mõõdetud nullnäitudest arvutatud 10 standardhälbe ruutkeskmine, mis on korrutatud kahega.

2.2.11.

„Mittemetaansed süsivesinikud“ (NMHC) – süsivesinike koguheide (THC), välja arvatud metaan (CH4).

2.2.12.

„Kordustäpsus“ – suurus, mille ulatuses muutmata tingimustes toimuvatel korduvatel mõõtmistel saadakse ühesugune tulemus (joonis 1).

2.2.13.

„Näit“ – numbriline väärtus, mis kuvatakse analüsaatoril, vooluhulgamõõturil, anduril või muul mõõteseadmel, mida kasutatakse sõiduki heite mõõtmiseks.

2.2.14.

„Kontrollväärtus“ – riiklikule või rahvusvahelisele standardile vastav väärtus (joonis 1).

2.2.15.

„Reageerimisaeg“ (t90) – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 90 % seadme näidu lõppväärtusest (t90), kusjuures proovivõttur on määratletud võrdluspunktina ning mõõdetava komponendi kontsentratsioonimuutus on vähemalt 60 % täisskaalast ja see muutumine toimub vähem kui 0,1 sekundiga. Süsteemi reageerimisaeg koosneb süsteemi viiteajast ja süsteemi tõusuajast, nagu on esitatud joonisel 2.

2.2.16.

„Tõusuaeg“ – aeg, mis kulub näidu jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendini lõppnäidust (t90 – t10), nagu on esitatud joonisel 2.

2.2.17.

„Andur“ – mõõteseadis, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks muud parameetrid kui gaasiliste ja tahkete saasteainete kontsentratsioon või kogus ja heitgaasi massivooluhulk.

2.2.18.

„Seadepunkt“ – sihtväärtus, mida kontrollisüsteemiga püütakse saavutada.

2.2.19.

„Mõõteulatuse määramine“ – mõõteriista seadistamine nii, et see reageeriks nõuetekohaselt kalibreerimisstandardile, mis jääb vahemikku 75 % kuni 100 % mõõteriista mõõteulatuse või eeldatud mõõteulatuse maksimumväärtusest.

2.2.20.

„Võrdlusnäit“ – keskmine reageering mõõteulatuse signaalile vähemalt 30-sekundilise ajavahemiku jooksul.

2.2.21.

„Mõõteulatuse triiv“ – erinevus mõõteulatuse signaalile antavate näitude keskmise ja tegeliku mõõteulatuse signaali vahel, mida mõõdetakse kindla ajavahemiku jooksul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset kalibreerimist.

2.2.22.

„Süsivesinike koguheide“ (THC) – kõigi lenduvate komponentide summa, mida mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga.

2.2.23.

„Jälgitavus“ – võimalus siduda mõõtmist või näitu riikliku või rahvusvahelise standardiga võrdlemiste katkematu ahela kaudu.

2.2.24.

„Ülekandeaeg“ – aeg, mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni või vooluhulga (t 0) muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi lõppnäidust (t 50), nagu on esitatud joonisel 2.

2.2.25.

„Analüsaatori tüüp“ – analüsaatorite rühm, mille on valmistanud sama tootja, ja mis mõõdavad ühe konkreetse gaasilise komponendi kontsentratsiooni või tahkete osakeste arvu ühesugusel põhimõttel.

2.2.26.

„Heitgaasi massivooluhulgamõõturi tüüp“ – sama tootja valmistatud selliste heitgaasi massivooluhulgamõõturite rühm, millel on ühesugune toru sisediameeter ja mis mõõdavad heitgaasi massivooluhulka ühesugusel põhimõttel.

2.2.27.

„Kontrollimine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või signaali mõõdetud või arvutatud väljundid või meetod on kooskõlas võrdlussignaali või väärtusega, mis vastab ühele või mitmele vastuvõetavuse kindlaksmääratud piirnormile.

2.2.28.

„Nullpunkti määramine“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri kalibreerimine, nii et see annab täpse vastuse nullsignaalile.

2.2.29.

„Nullgaas“ – analüüti mittesisaldav gaas, mida kasutatakse analüsaatori nullnäidu seadistamiseks.

2.2.30.

„Nullnäit“ – keskmine näit nullsignaali puhul vähemalt 30 sekundi jooksul.

2.2.31.

„Nullitriiv“ – erinevus nullsignaalile vastavate näitude keskmise väärtuse ja tegeliku nullsignaali vahel, mida mõõdetakse kindlal ajavahemikul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset nullkalibreerimist.

Joonis 1

Täpsuse, kordustäpsuse ja kontrollväärtuse määratlemine

Image 4

Joonis 2

Viiteaja, tõusuaja, ülekandeaja ja reageerimisaja määratlemine

Image 5

2.3.    Käesolevas lisas kasutatakse seoses sõiduki omaduste ja juhiga järgmisi mõisteid.

2.3.1.

„Sõiduki tegelik mass“ – töökorras sõiduki massi ja konkreetsele sõidukile paigaldatud lisavarustuse massi summa.

2.3.2.

„Abiseadmed“ – energiat tarbivad, muundavad, salvestavad või pakkuvad mitte-välisseadmed või -süsteemid, mis on sõidukisse paigaldatud muul otstarbel kui sõiduki liikumapanemiseks ning mida seetõttu ei peeta jõuseadme osaks.

2.3.3.

„Töökorras sõiduki mass“ – tootja tehniliste andmete kohaselt paigaldatud standardvarustusega sõiduki mass, kui kütusepaak (-paagid) on täidetud vähemalt 90 % ulatuses selle/nende mahust, sealhulgas juhi, kütuse ja vedelike ning (kui on paigaldatud) kere, kabiini, haakeseadise, varuratta (-rataste) ja tööriistade mass.

2.3.4.

„Sõiduki suurim lubatud katsemass“ – sõiduki tegeliku massi ning sõiduki tegeliku massi ja täismassmassi erinevusest 90 % moodustava väärtuse summa (joonis 3).

2.3.5.

„Läbisõidumõõdik“ – seade, mis näitab juhile alates sõiduki valmistamisest läbitud teepikkust.

2.3.6.

„Lisavarustus“ – kõik standardvarustusse mittekuuluvad funktsioonid, millega sõiduk on varustatud tootja vastutusel ja mida klient saab tellida.

2.3.7.

„Võimsuse ja katsemassi suhe“ – sisepõlemismootori nimivõimsuse ja katsemassi suhe (st sõiduki tegeliku massi, mõõtevahendite massi ja täiendavate sõitjate massi või kasuliku koormuse summa, kui on).

2.3.8.

„Võimsuse ja massi suhe“ – nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe.

2.3.9.

„Mootori nimivõimsus“ (Prated) – mootori suurim kasulik võimsus (kW) vastavalt ÜRO eeskirja nr 85 (1) nõuetele.

2.3.10.

„Täismass“ – suurim lubatud sõiduki mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja tööomadustel.

2.3.11.

„Sõiduki pardadiagnostikaandmed“ – pardadiagnostikaseadmetega seotud andmed sõiduki mis tahes elektroonilise süsteemi jaoks.

Joonis 3

Massi määratlemine

Image 6

2.3.12.

„Segakütuseline sõiduk“ – ühe kütusemahutiga sõiduk, mis saab töötada kahe või enama kütuse erinevatel segudel.

2.3.13.

„Ühekütuseline sõiduk“ – sõiduk, mis on konstrueeritud töötama peamiselt üht tüüpi kütusel.

2.3.14.

„Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk“ (NOVC-HEV) – hübriidelektrisõiduk, mida ei saa laadida välisest allikast.

2.3.15.

„Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk“ (OVC-HEV) – hübriidelektrisõiduk, mida saab laadida välisest allikast.

2.4.   Käesolevas lisas kasutatakse seoses arvutustega järgmisi mõisteid.

2.4.1.

„Determinatsioonikordaja“ (r 2) arvutatakse valemiga:

Formula

kus:

a0

on regressioonisirge vabaliige;

a1

on regressioonisirge tõus;

xi

on mõõdetud kontrollväärtus;

yi

on kontrollitava parameetri mõõdetud väärtus;

Formula

on kontrollitava parameetri keskmine väärtus;

n

on väärtuste arv.

2.4.2.

„Ristkorrelatsiooni kordaja“ (r) arvutatakse valemiga:

Formula

kus:

xi

on mõõdetud kontrollväärtus;

yi

on kontrollitava parameetri mõõdetud väärtus;

Formula

on keskmine kontrollväärtus;

Formula

on kontrollitava parameetri keskmine väärtus;

n

on väärtuste arv.

2.4.3.

„Ruutkeskmine“ (xrms ) – väärtuste ruutude aritmeetilise keskmise ruutjuur, mis arvutatakse valemiga:

Formula

kus:

xi

on mõõdetud või arvutatud väärtus;

n

on väärtuste arv.

2.4.4.

„Regressioonisirge tõus“ (a 1) arvutatakse valemiga:

Formula

kus:

xi

on võrdlusparameetri tegelik väärtus;

yi

on kontrollitava parameetri tegelik väärtus;

Formula

on võrdlusparameetri keskmine väärtus;

Formula

on kontrollitava parameetri keskmine väärtus;

n

on väärtuste arv.

2.4.5.

„Regressiooni standardhälve“ (SEE) arvutatakse valemiga:

Formula

kus:

ý

on kontrollitava parameetri hinnanguline väärtus;

yi

on kontrollitava parameetri tegelik väärtus;

n

on väärtuste arv.

2.5.   Käesolevas lisas kasutatakse seoses muude teemadega järgmisi mõisteid.

2.5.1.

„Külmkäivitusaeg“ – ajavahemik katse algusest, nagu on määratletud punktis 2.6.5, hetkeni, kui sõiduk on töötanud 5 minutit. Kui saab kindlaks määrata jahutusvedeliku temperatuuri, lõpeb külmkäivitus hetkel, mil jahutusvedelik on esimest korda pärast katse algust saavutanud temperatuuri vähemalt 70 °C, kuid hiljemalt 5 minuti pärast. Kui jahutusvedeliku temperatuuri ei ole võimalik mõõta, võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul jahutusvedeliku temperatuuri asemel mõõta mootoriõli temperatuuri.

2.5.2.

„Väljalülitatud sisepõlemismootor“ – sisepõlemismootor, mille korral kehtib üks järgmistest kriteeriumidest:

—

mootori registreeritud pöörlemissagedus on < 50 p/min

—

või kui mootori pöörlemissagedus ei ole registreeritud, on heitgaasi mõõdetud massivooluhulk < 3 kg/h.

2.5.3.

„Mootori juhtplokk“ – elektroonikaplokk, mis juhib erinevaid tööseadmeid, et tagada mootori optimaalne toimimine.

2.5.4.

„Laiendatud tegur“ – tegur, mis võtab arvesse keskkonna temperatuuri- või kõrgustingimuste laiendamise mõju saasteainete heitele.

2.5.5.

„Tahkete osakeste arv“ (PN) – sõiduki väljalasketorust väljuvate tahkete (2) osakeste koguarv, mida on kvantifitseeritud vastavalt käesolevas lisas sätestatud lahjendus-, proovivõtu- ja mõõtmismeetoditele.

2.6.   Käesolevas lisas kasutatakse seoses katsemenetlusega järgmisi mõisteid.

2.6.1.

„Külmkäivitusega teekond mobiilse heitemõõtmissüsteemi korral“ – teekond sõiduki konditsioneerimisega enne katset, nagu kirjeldatud punktis 5.3.2.

2.6.2.

„Kuumkäivitusega teekond mobiilse heitemõõtmissüsteemi korral“ – teekond ilma sõiduki konditsioneerimiseta enne katset, nagu kirjeldatud punktis 5.3.2, kuid sooja mootoriga, mille jahutusvedeliku temperatuur on üle 70 °C. Kui jahutusvedeliku temperatuuri ei ole võimalik mõõta, võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul jahutusvedeliku temperatuuri asemel mõõta mootoriõli temperatuuri.

2.6.3.

„Perioodiliselt regenereeruv süsteem“ – heitekontrolliseade (näiteks katalüüsmuundur, tahkete osakeste filter), mis peab perioodiliselt regenereeruma.

2.6.4.

„Reaktiiv“ – iga aine, mis ei ole kütus ning mida hoitakse sõidukis ja millega heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustatakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi.

2.6.5.

„Katse algus“ – olukord, kui toimub üks järgmistest sündmustest (mis toimub varem) (joonis 4):

—

sisepõlemismootori esimene käivitamine;

—

välise laadimisega või välise laadimiseta hübriidelektrisõiduki esimene liikumine kiirusel üle 1 km/h.

Joonis 4

Katse alguse määratlemine

Image 7

2.6.6.

„Katse lõpp“ – olukord, kui sõiduk on teekonna läbinud ja toimub üks järgmistest sündmustest (mis toimub hiljem) (joonis 5):

—

sisepõlemismootori lõplik väljalülitamine;

—

väljalülitatud sisepõlemismootoriga välise laadimisega või välise laadimiseta hübriidelektrisõiduki peatumine ja kiiruse langemine väärtuseni 1 km/h või alla selle.

Joonis 5

Katse lõpu määratlemine

Image 8

2.6.7.

„Mobiilse heitemõõtmissüsteemi valideerimine“ – protsess, mille käigus veojõustendil hinnatakse mobiilse heitemõõtmissüsteemi õiget paigaldust ja toimivust ettenähtud täpsuse piires ning heitgaasi massivooluhulga mõõtmist ühe või mitme mittejälgitava heitgaasi massivooluhulgamõõturiga või arvutamist andurite või mootori juhtploki signaalide põhjal.

3.   ÜLDNÕUDED

3.1.   Vastavusnõuded

Käesoleva lisa kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide mis tahes võimaliku RDE katse korral, mis on tehtud käesoleva lisa kohaselt, ei tohi lõplike RDE heitetulemuste väärtus, mis on arvutatud käesoleva lisa kohaselt, olla suurem kui mis tahes asjakohane Euro 6 heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2. Tootja peab kinnitama vastavust käesoleva määruse nõuetele, täites 12. liites esitatud RDE vastavussertifikaadi.

Tootja võib deklareerida vastavust madalamatele heite piirnormidele, teatades NOxi või tahkete osakeste arvu või mõlema madalamad väärtused (nn „Deklareeritud maksimaalsed RDE väärtused“) tootja RDE vastavussertifikaadis, mis on esitatud 12. liites, ja iga sõiduki vastavussertifikaadis. Neid deklareeritud maksimaalseid RDE väärtusi kasutatakse vajaduse korral sõidukite vastavuse kontrollimiseks, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuse ja turujärelevalve katsete ajal.

RDE tulemuslikkust tõestatakse PEMS-katsetüüpkonna vajalike katsetega maanteel, kasutades tavapärast sõiduviisi tavapärastes tingimustes ja tavapärase kasuliku koormusega. Vajalikud katsed peavad olema tüüpilised sõidukitele, mida kasutatakse reaalsetel sõidumarsruutidel nende tavapärase koormaga. Heite piirnormi nõuded peavad olema täidetud linnasõidul ja PEMS-tervikteekonnal.

Käesoleva lisa kohaselt nõutavad RDE katsed on vastavuse eelduseks. Vastavuse eeldust saab täiendavate RDE katsetega uuesti hinnata. Vastavuse kontrollimine kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrolli eeskirjade kohaselt.

3.2.   PEMS-katsete hõlbustamine

Liikmesriigid peavad tagama, et sõidukeid saab katsetada PEMSiga avalikel teedel vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud korrale, järgides kohalikke liikluseeskirju ja ohutusnõudeid.

Tootja peab tagama, et sõidukitele on tehtud PEMS-katse. See hõlmab järgmist:

a)

väljalasketorude konstruktsiooni kohandamine heitgaasiproovi võtmise hõlbustamiseks või väljalasketorude sobivate adapterite kättesaadavaks tegemine tüübikinnitusasutustele nende tehtavate katsete jaoks;

b)

kui väljalasketoru konstruktsioon ei hõlbusta heitgaasiproovi võtmist, siis adapterite ostmise või rentimise kättesaadavaks tegemine sõltumatule isikule oma varuosade või hooldustööriistade võrgustiku (näiteks RMI portaali), volitatud müügiesinduste või kontaktpunktide kaudu;

c)

sõidukiga PEMSi ühendamise juhiste veebis kättesaadavaks tegemine ilma registreerimise või sisselogimise nõudeta;

d)

juurdepääsu võimaldamine käesoleva lisa seisukohast olulistele mootori juhtploki signaalidele, nagu on märgitud 4. liite tabelis A4/1 ja

e)

vajalike halduskokkulepete sõlmimine.

3.3.   Sõidukite valimine PEMS-katseteks

PEMS-katse ei ole nõutav iga sõidukitüübi kohta, mis on „ sõidukitüüp lähtuvalt tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest “. Sõiduki tootja võib moodustada punkti 3.3.1 nõuetele vastava „ PEMS-katsetüüpkonna “, mis valideeritakse punkti 3.4 nõuete kohaselt, ja sellesse koondada mitu sõidukite heitetüüpi.

Tähised, parameetrid ja ühikud

N

—

sõiduki heitetüüpide arv

NT

—

sõiduki heitetüüpide minimaalne arv

PMRH

—

kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katsetüüpkonnas

PMRL

—

kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katsetüüpkonnas

V_eng_max

—

kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katsetüüpkonnas

3.3.1.   PEMS-katsetüüpkonna moodustamine

PEMS-katsetüüpkond hõlmab tootja sõidukeid, mis on komplekteeritud ja sarnaste heitekarakteristikutega. PEMS-katsetüüpkonda võib sõiduki heitetüüpe lisada ainult juhul, kui PEMS-katsetüüpkonda kuuluvad komplekteeritud sõidukid on identsed allpool loetletud tehniliste ja halduskriteeriumide osas.

3.3.1.1.   Halduskriteeriumid

a)

Tüübikinnitusasutus, kes väljastab heitega seotud tüübikinnituse vastavalt käesolevale lisale (edaspidi „tüübikinnitusasutus“).

b)

Tootja, kes on saanud heitega seotud tüübikinnituse vastavalt käesolevale lisale (edaspidi „tootja“).

3.3.1.2.   Tehnilised kriteeriumid

a)

Jõuseadme tüüp (näiteks sisepõlemismootor, välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk, välise laadimisega hübriidelektrisõiduk).

b)

Kütus(t)e tüüp (tüübid) (näiteks bensiin, diislikütus, veeldatud naftagaas, maagaas …). Kahe- või segakütuselisi sõidukeid võib grupeerida teiste sõidukitega, mille üks kütus on nendega ühine.

c)

Põlemisprotsess (näiteks kahetaktiline, neljataktiline).

d)

Silindrite arv.

e)

Silindriploki konfiguratsioon (näiteks reas-, V-, täht-, lamamootor ...).

f)

Mootori töömaht.

Sõiduki tootja täpsustab väärtuse V_eng_max (kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katsetüüpkonnas). PEMS-katsetüüpkonnas ei tohi sõiduki mootori töömaht erineda väärtusest V_eng_max rohkem kui – 22 %, kui V_eng_max ≥ 1500 cm3, ja rohkem kui – 32 %, kui V_eng_max < 1500 cm3.

g)

Mootori kütusetoite viis (näiteks kaud- või otsesissepritse või nende kombinatsioon).

h)

Jahutussüsteemi tüüp (näiteks õhk, jahutusvedelik, õli).

i)

Õhu sissevõtu viis, näiteks ülelaadimiseta, ülelaadimisega, ülelaaduri tüüp (näiteks välise käitamisega, üks või mitu turboülelaadurit, muutuva geomeetriaga vms).

j)

Heitgaasi järeltöötlussüsteemi osade tüübid ja järjestus (näiteks kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsioonikatalüsaator, lahja NOxi püüdur, valikuline katalüütiline redutseerimine, lahja NOxi katalüsaator, tahkete osakeste filter).

k)

Heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, kõrge/madal rõhk).

3.3.1.3.   PEMS-katsetüüpkonna laiendamine

Olemasolevat PEMS-katsetüüpkonda võib laiendada, lisades sellele uusi sõidukite heitetüüpe. Laiendatud PEMS-katsetüüpkond ja selle valideerimine peab samuti vastama punktide 3.3 ja 3.4 nõuetele. Laiendatud PEMS-katsetüüpkonna valideerimiseks vastavalt punktile 3.4 võib olla vaja täiendavate sõidukite katsetamist.

3.3.1.4.   Alternatiivse PEMS-katsetüüpkonna määretlemine

Sõiduki tootja võib alternatiivina punktide 3.3.1.1 and 3.3.1.2 nõuetele määratleda PEMS-katsetüüpkonna, mis on identne ühe sõiduki heitetüübiga või ühe WLTP interpolatsioonitüüpkonnaga. Sel juhul tuleb tüübikinnitusasutuse valikul teha kuum- või külmkäivituskatse ainult ühe sõidukiga ja PEMS-katsetüüpkonda ei ole vaja valideerida punkti 3.4 nõuete kohaselt.

3.4.   PEMS-katsetüüpkonna valideerimine

3.4.1.   PEMS-katsetüüpkonna valideerimise üldnõuded

3.4.1.1.

 Sõiduki tootja esitab tüübikinnitusasutusele PEMS-katsetüüpkonda esindava sõiduki. Tehniline teenistus teeb sõidukil PEMS-katse, et tõendada näidissõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele.

3.4.1.2.

 Tüübikinnitusasutus valib kooskõlas punkti 3.4.3 nõuetega täiendavad sõidukid tehnilise teenistuse tehtava PEMS-katse jaoks, et tõendada valitud sõidukite vastavust käesoleva lisa nõuetele. Täiendava sõiduki valiku tehnilised kriteeriumid vastavalt punktile 3.4.3 registreeritakse koos katsetulemustega.

3.4.1.3.

 Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib PEMS-katse teha muu asutus kui tehniline teenistus, tingimusel et vähemalt punktides 3.4.3.2 ja 3.4.3.6 nõutavad katsed ja vähemalt 50 % PEMS-katsetest, mis on vajalikud PEMS-katsetüüpkonna valideerimiseks, toimuvad tehnilise teenistuse juhtimisel. Sellisel juhul vastutab tehniline teenistus kõigi PEMS-katsete nõuetekohase tegemise eest kooskõlas käesoleva lisa nõuetega.

3.4.1.4.

 Konkreetse sõiduki PEMS-katse tulemusi võib kasutada erinevate PEMS-katsetüüpkondade valideerimiseks järgmistel tingimustel:

—

valideeritavasse PEMS-katsetüüpkonda kuuluvatel sõidukitel on vastavalt käesoleva lisa nõuetele ühe tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnitus ja see tüübikinnitusasutus on nõus sellega, et konkreetse sõiduki PEMS-katse tulemusi kasutatakse erinevate PEMS-katsetüüpkondade valideerimiseks;

—

valideeritav PEMS-katsetüüpkond sisaldab konkreetse sõiduki heitetüüpi.

3.4.2.   Vastavasse tüüpkonda kuuluva sõiduki tootja vastutab valideerimisel kohaldatavate kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, kas tootja osales konkreetse sõiduki heitetüübi PEMS-katse tegemisel.

3.4.3.   Sõidukite valimine PEMS-katseks PEMS-katsetüüpkonna valideerimise protsessis

PEMS-katsetüüpkonnast sõidukite valimisel tagatakse, et PEMS-katse hõlmab järgmisi heite seisukohast olulisi tehnilisi näitajaid. Katsetamiseks valitud sõiduk võib olla näidissõiduk erinevate tehniliste näitajate osas. PEMS- katsetüüpkonna valideerimiseks valitakse sõidukid PEMS-katse jaoks välja järgmiselt.

3.4.3.1.

Igast kütusekombinatsioonist (näiteks bensiin-veeldatud naftagaas, bensiin-maagaas, ainult bensiin), millel PEMS-katsetüüpkonda kuuluvat sõidukit saab käitada, valitakse PEMS-katse jaoks välja vähemalt üks sõiduk, mida saab käitada selle kütusekombinatsiooniga.

3.4.3.2.

Tootja täpsustab väärtused PMRH (kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katsetüüpkonnas) ja PMRL (= kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katsetüüpkonnas). Katsetamiseks valitakse PEMS-katsetüüpkonnast vähemalt üks konkreetset PMRHi esindav sõiduki konfiguratsioon ja üks konkreetset PMRLi esindav sõiduki konfiguratsioon. Sõiduk loetakse PMRHi või PMRLi väärtust esindavaks, kui selle võimsuse ja massi suhe ei erine kõnealusest väärtusest rohkem kui 5 %.

3.4.3.3.

Katsetamiseks valitakse PEMS-katsetüüpkonnast vähemalt üks sõiduk iga sellesse paigaldatud jõuülekande tüübi (näiteks käsitsilülitusega, automaatne, topeltsiduriga) kohta.

3.4.3.4.

Katsetamiseks valitakse vähemalt üks sõiduk iga veotelgede konfiguratsiooni kohta, mis on PEMS-katsetüüpkonnas esindatud.

3.4.3.5.

PEMS-katsetüüpkonna sõiduki iga mootorimahu puhul katsetatakse vähemalt üht näidissõidukit.

3.4.3.6.

Vähemalt ühe PEMS-katsetüüpkonna sõidukiga tuleb teha kuumkäivituskatse.

3.4.3.7.

Olenemata punktide 3.4.3.1 kuni 3.4.3.6 nõuetest valitakse katsetamiseks vähemalt järgmine arv PEMS-katsetüüpkonna sõidukite heitetüüpe:

Sõidukite heitetüüpide arv N PEMS-katsetüüpkonnas

PEMS-külmkäivituskatsesse valitud sõidukite heitetüüpide minimaalne arv NT

PEMS-kuumkäivituskatsesse valitud sõidukite heitetüüpide minimaalne arv NT

1

1

1 (4)

2–4

2

1

5–7

3

1

8–10

4

1

11–49

NT = 3 + 0,1 × N (3)

2

üle 49

NT = 0,15 × N (3)

3

3.5.   Tüübikinnituse aruandlus

3.5.1.

 Sõiduki tootja koostab PEMS-katsetüüpkonna täieliku kirjelduse, mis sisaldab punktis 3.3.1.2 kirjeldatud tehnilisi kriteeriume, ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

3.5.2.

 Tootja annab PEMS-katsetüüpkonnale kordumatu tunnusnumbri vormingus MS-OEM-X-Y ja edastab selle tüübikinnitusasutusele. MS on siinkohal EÜ tüübikinnituse (5) väljastanud liikmesriigi tunnusnumber, OEM on tootja kolmetäheline lühend, X on algse PEMS-katsetüüpkonna järjenumber ja Y on laienduste arv (laiendamata PEMS-katsetüüpkonna puhul null).

3.5.3.

 Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad PEMS-katsetüüpkonna sõidukite heitetüüpide kohta registrit, lähtudes heitkogustega seoses antud tüübikinnituse numbritest. Iga heitetüübi kohta esitatakse ka kõik sõiduki tüübikinnituse numbrite, tüüpide, variantide ja versioonide vastavad kombinatsioonid, mis on määratletud sõiduki EÜ vastavussertifikaadi jaotistes 0.10 ja 0.2.

3.5.4.

 Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad registrit nende sõidukite heitetüüpide kohta, mis on valitud PEMS-katsetüüpkonna valideerimise PEMS-katseks kooskõlas punktiga 3.4. Ühtlasi hoitakse seal vajalikku teavet selle kohta, kuidas punktis 3.4.3 esitatud valikukriteeriumid on täidetud. Registris näidatakse ka, kas konkreetses PEMS-katses on kohaldatud punkti 3.4.1.3 sätteid.

3.6.   Ümardamise nõuded

7. liite punktis 10 kindlaks määratud andmevahetusfaili andmete ümardamine ei ole lubatud. Eeltöötlusfaili andmete ümardamine on lubatud kõnealuse parameetri mõõtetäpsuse suurusjärgu ulatuses.

Lõplikud ja vahetulemused, mis on arvutatud 11. liite kohaselt, ümardatakse ühes etapis kohaldatavas heitestandardis ette nähtud komakohtade arvuni ja lisatakse veel üks tüvenumber. Arvutuste eelnevaid etappe ei ümardata.

4.   SEADMETE TOIMIVUSNÕUDED

RDE katsetes kasutatavad seadmed peavad vastama 5. liite nõuetele. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel peab katsetaja tõendama, et kasutatavad seadmed vastavad 5. liite nõuetele.

5.   KATSETINGIMUSED

RDE katse loetakse kehtivaks ainult siis, kui käesolevas jaotises esitatud nõuded on täidetud. Kui katsetingimused ei vasta käesolevas jaotises esitatud nõuetele, loetakse katse kehtetuks, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

5.1.   Keskkonnatingimused

Katse tehakse keskkonnatingimustel, mis on kindlaks määratud käesolevas punktis. Keskkonnatingimused muutuvad „laiendatud“ tingimusteks, kui vähemalt üht temperatuuri- ja kõrgustingimust laiendatakse. Punktis 7.5 kindlaks määratud laiendatud tingimuste parandustegurit tohib kohaldada ainult üks kord, isegi kui mõlemat tingimust laiendatakse samal ajavahemikul. Kui osa katsest või kogu katse tehakse väljaspool laiendatud tingimusi, on käesoleva jaotise esimesest lõigust olenemata katse kehtetu ainult siis, kui 11. liite kohaselt arvutatud lõplik heide on kohaldatavatest heite piirnormidest suurem. Tingimused on järgmised.

Tüübikinnitus tähisega EA vastavalt I lisa 6. liite tabelile 1

Mõõdukad kõrgustingimused:

kõrgus, mis on 700 meetrit merepinnast või alla selle.

Laiendatud kõrgustingimused:

kõrgus, mis on üle 700 meetri merepinnast ja alla 1300 meetri merepinnast või sellega võrdne.

Mõõdukad temperatuuritingimused:

kõrgem kui 273,15 K (0 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 303,15 K (30 °C) või sellega võrdne.

Laiendatud temperatuuritingimused:

kõrgem kui 266,15 K (– 7 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 273,15 K (0 °C) või kõrgem kui 303,15 K (30 °C) ja madalam kui 308,15 K (35 °C) või sellega võrdne.

Tüübikinnitus tähisega EB ja EC vastavalt I lisa 6. liite tabelile 1

Mõõdukad kõrgustingimused:

kõrgus, mis on 700 meetrit merepinnast või alla selle.

Laiendatud kõrgustingimused:

kõrgus, mis on üle 700 meetri merepinnast ja alla 1300  meetri merepinnast või sellega võrdne.

Mõõdukad temperatuuritingimused:

kõrgem kui 273,15 K (0 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 308,15 K (35 °C) või sellega võrdne.

Laiendatud temperatuuritingimused:

kõrgem kui 266,15 K (– 7 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 273,15 K (0 °C) või kõrgem kui 308,15 K (35 °C) ja madalam kui 311,15 K (38 °C) või sellega võrdne.

5.2.   Dünaamilised teekonnatingimused

Dünaamilised tingimused hõlmavad tee tõusu, vastutuule ja sõidudünaamika (kiirendused, aeglustused) ja lisasüsteemide mõju katsesõiduki energiatarbele ja heitele. Teekonna kehtivust kontrollitakse pärast katse sooritamist, kasutades registreeritud andmeid. Selline kontrollimine toimub kahes etapis.

Etapp i. Sõidudünaamika liigsust või puudujääki teekonna jooksul kontrollitakse 9. liites kirjeldatud meetodi kohaselt.

Etapp ii. Kui teekonna tulemusi peetakse etapi i kohaste kontrollimiste tulemusena kehtivaks, kohaldatakse teekonna kehtivuse kontrollimise meetodeid, mis on kindlaks määratud 8. ja 10. liites.

5.3.   Sõiduki seisukord ja kasutamine

5.3.1.   Sõiduki seisukord

Sõiduk, sealhulgas heitega seotud osad, peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõidetud kilomeetrite arv enne katset peab olema vähemalt 3 000. Registreeritakse RDE katses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus.

Kõiki sõidukeid, eelkõige välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid võib katsetada mis tahes valitaval režiimil, sealhulgas akulaadimisrežiim. Tootja esitatud tehniliste tõendite alusel ja vastutava asutuse nõusolekul ei võeta arvesse spetsiaalseid juhi valitavaid režiime, mis ei ole ette nähtud tavakasutuseks, vaid üksnes piiratud eriotstarbeks (näiteks hooldusrežiim, võidusõidurežiim, aeglase sõidu režiim). Kõiki muid sõidurežiime tuleb arvesse võtta ja kõigil neil režiimidel tuleb täita saasteainete heite piirnorme.

Sõiduki aerodünaamikat mõjutavate muudatuste tegemine on keelatud, v.a PEMSi paigaldamine. Rehvide tüübid ja rõhud valitakse tootja soovituse kohaselt. Rehvirõhku kontrollitakse enne eelkonditsioneerimist ja seatakse rehvitootja soovitatud väärtusele. Lumekettide kasutamine ei ole lubatud.

Sõiduki katsetamise ajal ei tohi käivitusaku olla tühi. Sõiduki käivitamise tõrgete korral vahetatakse aku välja tootja soovituse kohaselt.

Sõiduki katsemass koosneb juhi, vajaduse korral katse tunnistaja, katseseadmete (koos kinnitustega), toiteallikate ja kunstliku kasuliku koormuse massist. See peab katse alguses olema sõiduki tegeliku massi ja suurima lubatud katsemassi vahel ega tohi katse vältel suureneda.

Katsesõidukitega ei sõideta eesmärgiga saavutada katse positiivne või negatiivne tulemus sellise ekstreemse sõiduviisi kasutamise abil, mis ei ole iseloomulik sõiduki tavakasutusele. Vajaduse korral võib tavakasutuse kontrollimisel tugineda tüübikinnitust andva tüübikinnitusasutuse tehtud või selle nimel tehtud eksperdihinnangule, kus vaadeldakse mitme signaali, näiteks heitgaasi vooluhulga, heitgaasi temperatuuri, CO2, O2 jne ristkorrelatsiooni sõiduki kiiruse, kiirenduse ja GNSSi andmetega ning muude võimalike näitajatega, näiteks mootori pöörlemissagedusega, käiguga, gaasipedaali asendiga jne.

5.3.2.   Sõiduki konditsioneerimine külmkäivitusega PEMS-teekonna jaoks

Sõiduk eelkonditsioneeritakse enne RDE katset järgmiselt.

Sõidukiga sõidetakse avalikel teedel, eelistatavalt samal teekonnal kui oli planeeritud RDE katse jaoks, ja vähemalt 10 minutit iga kasutustüübi kohta (näiteks linna-, asulavälisel ja kiirteel) või 30 minutit minimaalse keskmise kiirusega 30 km/h. Käesoleva lisa 6. liite kohasel valideerimiskatsel laboris võetakse arvesse ka ettevalmistamist. Seejärel sõiduk pargitakse (uksed ja mootoriruumi kaas suletud, mootor väljalülitatud) punkti 5.1 kohastesse mõõdukatesse või laiendatud kõrgus- ja temperatuuritingimustesse 6–72 tunniks. Vältida tuleb äärmuslikke keskkonnatingimusi, nagu tugev lumesadu, torm, rahe, ja liigset tolmu või suitsu.

Enne katse alustamist kontrollitakse sõidukit ja varustust kahjustuste ja talitlushäiretele osutavate ohusignaalide suhtes. Rikke korral tuvastatakse ja kõrvaldatakse rikke põhjus või lükatakse sõiduk tagasi.

5.3.3.   Abiseadmed

Kliimasüsteemi või muid abiseadmeid kasutatakse viisil, mis vastab nende ettenähtud tüüpilisele kasutusele tegelikus liikluses. Igasugune kasutus dokumenteeritakse. Kliimaseadme või soojenduse kasutamise ajaks suletakse sõiduki aknad.

5.3.4.   Perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukid

5.3.4.1.

 Kõiki tulemusi korrigeeritakse teguritega Ki või Ki kõrvalekalletega, mis määratakse kindlaks ÜRO eeskirja nr 154 (6) lisa B6 1. liite menetlustega, mis on ette nähtud perioodiliselt regenereeruva süsteemiga sõidukitüübi tüübikinnituse jaoks. Tegurit Ki või Ki kõrvalekallet kohaldatakse lõplikele tulemustele pärast 11. liite kohast hindamist.

5.3.4.2.

 Kui 11. liite kohaselt arvutatud lõplik heide on kohaldatavatest heite piirnormidest väiksem, tuleb kontrollida regenereerimise toimumist. Regenereerimise kontrollimisel võib aluseks võtta eksperdihinnangud, milles käsitletakse mitme sellise signaali, mis võivad sisaldada heitgaasi temperatuuri, tahkete osakeste, CO2 ja O2 mõõtmisandmeid, ristkorrelatsiooni sõiduki kiiruse ja kiirendusega. Kui sõidukil on regenereerimist tuvastav funktsioon, siis kasutatakse seda regenereerimise kindlakstegemiseks. Tootja võib anda nõu, kuidas tunda ära, kas regenereerimine on toimunud, kui vastav signaal puudub.

5.3.4.3.

 Kui regenereerimine toimus katse ajal, tuleb kontrollida, kas heite lõplikud tulemused, millele ei ole rakendatud tegurit Ki ega Ki kõrvalekallet, vastavad kohaldatavatele heite piirnormidele. Kui lõplik heide on kohaldatavatest heite piirnormidest suurem, tunnistatakse katse kehtetuks ja korratakse seda üks kord. Enne teise katse algust tuleb tagada regenereerimise lõpuleviimine ja stabiliseerimine vähemalt umbes 1 tund kestva sõidu vältel. Teine katse loetakse kehtivaks isegi juhul, kui regenereerimine toimub katse ajal.

Kui heite lõplikud tulemused on kohaldatavatest heite piirnormidest väiksemad, võib kontrollida regenereerimise toimumist punkti 5.3.4.2 kohaselt. Kui regenereerimise toimumist saab tõendada, arvutatakse lõplikud tulemused tüübikinnitusasutuse nõusolekul tegurit Ki või Ki kõrvalekallet kohaldamata.

5.4.   PEMSi kasutusnõuded

Teekond valitakse selliselt, et katse toimuks katkestuseta ja andmeanalüüs oleks pidev, et saavutada punktis 6.3 kindlaks määratud minimaalne katse kestus.

PEMSi elektritoide peab tulema välisest toiteallikast ja mitte allikast, mis saab oma energia kas vahetult või kaudselt katsesõiduki mootorist.

PEMS paigaldatakse selliselt, et minimeeritud sõiduki heite või talituse või mõlema mõjutamine. Paigaldatud seadmete mass ja katsesõiduki võimalikud aerodünaamilised muudatused peavad olema võimalikult väikesed.

Tüübikinnituse ajal tehakse 6. liite kohane valideerimiskatse laboris enne RDE katset. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukiga tehakse katse aku laetust säilitaval režiimil.

5.5.   Määrdeõli, kütus ja reaktiiv

Tüübikinnituskatsete käigus peab RDE katse jaoks kasutatav kütus olema ÜRO eeskirja nr 154 lisas B3 määratletud etalonkütus või vastama tootja esitatud spetsifikatsioonile, mis on ette nähtud kliendile sõiduki kasutamiseks. Reaktiiv (kui kasutatakse) ja määrdeaine peavad vastama tootja soovitatud või esitatud spetsifikatsioonile.

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse või turujärelevalve katsete käigus võib RDE katse jaoks kasutada mis tahes kütust, mis on turul seaduslikult kättesaadav (7) ja vastab tootja spetsifikatsioonile, mis on esitatud kliendile sõiduki kasutamiseks.

Kui RDE katse tulemus on negatiivne, võetakse kütuse, määrdeaine ja reaktiivi (vajaduse korral) proovid ning säilitatakse neid vähemalt 1 aasta vältel tingimustel, mis tagavad proovi rikkumatuse. Analüüsitud proovid võib kõrvaldada.

6.   KATSEMENETLUS

6.1.   Kiiruselahtrite tüübid

Linnasõidu kiiruselahtrit iseloomustab sõiduki kiirus, mis on väiksem kui 60 km/h või sellega võrdne.

Asulavälise sõidu kiiruselahtrit iseloomustab sõiduki kiirus, mis on suurem kui 60 km/h ja väiksem kui 90 km/h või sellega võrdne. Nende sõidukite puhul, mis on varustatud seadmega, mis püsivalt piirab sõiduki kiiruse kuni 90 km/h, iseloomustab asulavälise sõidu kiiruselahtrit sõiduki kiirus, mis on suurem kui 60 km/h ja väiksem kui 80 km/h või sellega võrdne.

Kiirteesõidu kiiruselahtrit iseloomustab sõiduki kiirus üle 90 km/h.

Nende sõidukite puhul, mis on varustatud seadmega, mis püsivalt piirab sõiduki kiiruse kuni 100 km/h, iseloomustab kiirteesõidu kiiruselahtrit sõiduki kiirus, mis on suurem kui 90 km/h.

Nende sõidukite puhul, mis on varustatud seadmega, mis püsivalt piirab sõiduki kiiruse kuni 90 km/h, iseloomustab kiirteesõidu kiiruselahtrit sõiduki kiirus, mis on suurem kui 80 km/h.

6.1.1.   Muud nõuded

Linnasõidu kiiruselahtri keskmine kiirus (sealhulgas peatused) peab jääma vahemikku 15–40 km/h.

Kiirteesõidu kiirusvahemik peab nõuetekohaselt olema vahemikus 90–110 km/h. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui 100 km/h vähemalt 5 minuti jooksul.

Nende sõidukite puhul, mis on varustatud seadmega, mis püsivalt piirab sõiduki kiiruse kuni 100 km/h, peab kiirteesõidu kiiruselahtri kiirusvahemik nõuetekohaselt olema vahemikus 90–100 km/h. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui 90 km/h vähemalt 5 minuti jooksul.

Nende sõidukite puhul, mis on varustatud seadmega, mis piirab sõiduki kiiruse kuni 90 km/h, peab kiirteesõidu kiiruselahtri kiirusvahemik nõuetekohaselt olema vahemikus 80–90 km/h. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui 80 km/h vähemalt 5 minuti jooksul.

Kui konkreetse katsesõiduki kohta kehtiv kohalik kiirusepiirang takistab käesoleva lõigu nõuete täitmist, kohaldatakse järgmises lõigus esitatud nõudeid.

Kiirteesõidu kiirusvahemik peab nõuetekohaselt olema vahemikus X – 10 kuni X km/h. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui X – 10 km/h vähemalt 5 minuti jooksul. X on katsesõiduki kohta kehtiv kohalik kiirusepiirang.

6.2.   Nõutavad kiiruselahtrite teepikkuse osakaalud

Hindamiseks nõutav RDE-teekonna kiiruselahtrite teepikkuse osakaalude jaotus on järgmine. Teekond koosneb umbes 34 % ulatuses linna-, 33 % asulavälise ja 33 % kiirteesõidu kiiruselahtritest. „Umbes“ on vahemik ±10 protsendipunkti nimetatud protsentidest. Linnasõidu kiiruselahter ei tohi siiski kunagi moodustada vähem kui 29 % kogu teekonnast.

Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu kiiruselahtrite osakaalud esitatakse protsendimäärana teekonna kogupikkusest.

Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu iga kiiruselahtri minimaalne teepikkus on 16 km.

6.3.   RDE katse, mis tuleb teha

RDE tulemuslikkust tõestatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades tavapärast sõiduviisi tavapärastes tingimustes ja tavapärase kasuliku koormusega. RDE katsed tehakse kattega teedel (näiteks maastikusõit ei ole lubatud). RDE-teekond sõidetakse, et tõendada vastavust heitenõuetele.

6.3.1.

 Teekond peab olema koostatud nii, et selles sisalduvad sõidud vastavad põhimõtteliselt kõikidele kiiruselahtrite nõutud osakaaludele punkti 6.2 kohaselt ning on täidetud kõik muud 8. liite punktides 6.1.1, 6.3 ja 4.5.1 ning 9. liite punktis 4 esitatud nõuded.

6.3.2.

 Kavandatud RDE-teekond algab alati linnasõiduga, millele järgneb asulaväline ja siis kiirteesõit vastavalt punktis 6.2 nõutud kiiruselahtrite nõutud osakaaludele. Linna-, asulaväline ja kiirteesõit toimuvad järjestikku, kuid võivad sisaldada ka samas punktis algavat ja lõppevat teekonda. Asulavälist sõitu võivad katkestada lühikesed linnasõidu kiiruselahtrite perioodid linnast läbi sõitmiseks. Kiirteesõitu võivad katkestada lühikesed linna- või asulavälise sõidu kiiruselahtrite perioodid, nt teemaksujaamade või teetööde teelõikude läbimiseks.

6.3.3.

 Sõiduki kiirus ei tohi tavaliselt ületada 145 km/h. Seda maksimaalset kiirust võib ületada lubatava hälbega 15 km/h mitte rohkem kui 3 % ulatuses kiirteesõidu ajast. PEMS-katse ajal kehtivad kohalikud kiirusepiirangud olenemata muudest õiguslikest tagajärgedest. Kohaliku kiirusepiirangu rikkumine ei tühista iseenesest PEMS-katse tulemusi.

Peatuste perioodid, mis on määratletud sõiduki kiirusega alla 1 km/h, peavad moodustama 6–30 % linnasõidu ajast. Linnasõit peab sisaldama mitut peatust, mille kestus on 10 sekundit või rohkem. Kui peatuste perioodid moodustavad linnasõidu ajast üle 30 % või ühe peatuse kestus ületab 300 järjestikust sekundit, on katse kehtetu ainult siis, kui heite piirnormi ei täideta.

Teekonna kestus peab jääma vahemikku 90–120 minutit.

Teekonna algus- ja lõpp-punkti kõrgus merepinnast ei tohi erineda rohkem kui 100 m võrra. Lisaks sellele peab proportsionaalne kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus olema kogu teekonna ja teekonna linnasõidu osa jooksul väiksem kui 1200 meetrit 100 kilomeetri kohta ning see määratakse kindlaks vastavalt 10. liitele.

6.3.4.

 Külmkäivituse ajal peab keskmine kiirus (sealhulgas peatused) jääma vahemikku 15–40 km/h. Suurim kiirus külmkäivituse ajal tohi olla suurem kui 60 km/h.

Katse alguses liigub sõiduk 15 sekundit. Sõiduki peatuste perioodid punktis 2.5.1 kindlaks määratud külmkäivituse ajal peavad olema võimalikult lühikesed ja ei tohi kokku ületada 90 sekundit.

6.4.   Muud teekonna nõuded

Kui mootor katse ajal seiskub, võib selle uuesti käivitada, kuid proovivõtt ega andmete registreerimine ei tohi katkeda. Kui mootor katse ajal seiskub, ei tohi proovivõttu ega andmete registreerimist katkestada.

Üldiselt määratakse heitgaasi massivooluhulk kindlaks mõõtevahendiga, mis toimib sõidukist eraldi. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib algse tüübikinnituse andmise ajal selleks kasutada sõiduki ECU andmeid.

Kui tüübikinnitusasutus ei ole tüübikinnituskatsete käigus rahul 4. liite kohaselt tehtud PEMS-katse andmete kvaliteedi kontrollimise ja valideerimise tulemustega, siis võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks. Sellisel juhul registreerib tüübikinnitusasutus katse andmed ja katse kehtetuks tunnistamise põhjused.

Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama, et valitud sõiduk, sõiduviisid, tingimused ja kasulikud koormused on PEMS-katsetüüpkonnale iseloomulikud. Kasulikku koormust ja keskkonnatingimusi käsitlevaid nõudeid, nagu on kindlaks määratud vastavalt punktis 5.1 ja 5.3.1, kasutatakse selleks, et teha enne katset kindlaks, kas tingimused on RDE katseks vastuvõetavad.

Tüübikinnitusasutus teeb ettepaneku punkti 6.2 nõuetele vastava katsesõidu tegemiseks linna-, asulavälisel ja kiirteel. Teekonna koostamisel kasutatakse võimaluse korral topograafilist kaarti, et teha kindlaks teed, mis vastavad linna-, asulavälise ja kiirteesõidu tingimustele. Kui ECU andmete kogumine mõjutab sõiduki heidet või talitust, siis loetakse mittevastavaks kogu PEMS-katsetüüpkond, millesse sõiduk kuulub.

Tüübikinnituse käigus tehtavate RDE katsete puhul võib tüübikinnitusasutus kontrollida, kas katsetingimused ja varustus vastavad 4. ja 5. liite nõuetele, tehes kas vahetu ülevaatuse või analüüsides tõendusmaterjali (näiteks fotosid või andmeid).

6.5.   Tarkvara vastavus

Punktide 5 ja 6 ning 7., 8., 9., 10. ja 11. liite kohaseks teekonna kehtivuse kontrollimiseks ja heite arvutamiseks kasutatud tarkvara vastavust kinnitava asutuse määrab liikmesriik. Kui selline tarkvara on PEMSi sisse ehitatud, esitatakse koos seadmega vastavad tõendid.

7.   KATSEANDMETE ANALÜÜS

7.1.   Heite ja teekonna hindamine

Katsed tehakse 4. liite kohaselt.

7.2.    Teekonna kehtivust kontrollitakse kolmeastmelise menetluse teel järgmiselt

ETAPP A. Teekond vastab punktides 5 ja 6 ning 10. liites kindlaks määratud üldistele nõuetele, piirtingimustele, teekonna- ja kasutusnõuetele ning määrdeõli, kütuse ja reaktiivide spetsifikatsioonidele.

ETAPP B. Teekond vastab 9. liites kindlaks määratud nõuetele.

ETAPP C. Teekond vastab 8. liites kindlaks määratud nõuetele.

Menetluse etapid on esitatud joonisel 6.

Kui kas või üks nõue ei ole täidetud, loetakse teekond kehtetuks.

Joonis 6

Teekonna kehtivuse kontrollimise skeem (ei sisalda joonisel nimetatud etappide kõiki üksikasju, täpsemad andmed on esitatud asjakohastes liidetes)

Image 9

7.3.   Andmete tervikluse säilimiseks ei ole ühes andmekogumis lubatud kombineerida eri RDE-teekondade andmeid ega muuta või kustutada RDE-teekonna andmeid, v.a käesolevas lisas sõnaselgelt nimetatud juhtudel.

7.4.   Heitetulemused arvutatakse 7. ja 11. liites kindlaks määratud meetodite kohaselt. Heitearvutused tehakse katse alguse ja katse lõpu vahel.

7.5.   Laiendatud tegur käesoleva lisa jaoks on 1,6. Kui konkreetses ajavahemikus on keskkonnatingimusi laiendatud vastavalt punktile 5.1, siis jagatakse selle konkreetse ajavahemiku saasteaine heide, mis on arvutatud vastavalt 7. liitele, laiendatud teguriga. Seda sätet ei kohaldata CO2 heitele.

7.6.   Punktis 2.6.1 kindlaks määratud külmkäivituse ajal tekkivat gaasiliste ja tahkete saasteainete heidet arvestatakse 7. ja 11. liite kohasel tavapärasel hindamisel.

Kui sõidukit konditsioneeriti viimase kolme tunni jooksul enne katset keskmisel temperatuuril, mis vastab punktis 5.1 esitatud laiendatud tingimustele, kohaldatakse külmkäivitusaja jooksul kogutud andmete suhtes punkti 7.5 nõudeid isegi juhul, kui katse keskkonnatingimused ei vasta laiendatud temperatuurivahemikule.

7.7.   Aruandlus

7.7.1.   Üldteave

Kõik RDE üksikkatse andmed registreeritakse komisjoni esitatud andmevahetuse ja aruandluse failides (8).

7.7.2.   Aruandlus ja RDE tüübikinnituskatse teabe levitamine

7.7.2.1.

 Tootja koostatud tehniline aruanne tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks. Tehniline aruanne koosneb 4 punktist:

i)

andmevahetusfail;

ii)

aruandlusfail;

iii)

määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites esitatud sõiduki ja mootori kirjeldus;

iv)

katsesõidukisse PEMSi paigaldamise visuaalne abimaterjal (fotod ja/või videod), mida on piisav hulk ja mille kvaliteet on piisav sõiduki identimiseks ja hindamiseks, kas PEMSi põhiüksus, heitgaasi massivooluhulgamõõtur, GNSSi antenn ja ilmastikukamber vastavad mõõteseadmete tootjate soovitustele ja PEMSi katsetamise üldisele heale tavale.

7.7.2.2.

 Tootja tagab, et punktis 7.7.2.2.1 loetletud teave tehakse avalikkusele juurdepääsetaval veebilehel tasuta kättesaadavaks ning kasutaja ei pea teabe saamiseks avaldama oma isikuandmeid ega registreeruma. Tootja teatab komisjonile ja tüübikinnitusasutustele veebisaidi aadressi.

7.7.2.2.1.

 Veebisaidil peab saama teha andmebaasist jokkerpäringu ühe või mitme järgmise elemendi järgi:

mark, tüüp, variant, versioon, kaubanimi või tüübikinnitusnumber, nagu on osutatud direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa kohases vastavussertifikaadis.

Kõigi sõidukite puhul peab otsingus kättesaadav olema järgmine teave:

—

sõiduki PEMSi tüüpkonna tunnus vastavalt läbipaistvusnimekirjale nr 1, mis on esitatud II lisa 5. liite tabelis 2;

—

deklareeritud maksimaalsed RDE väärtused, nagu need on märgitud direktiivi 2020/683/EÜ VIII lisa kohase vastavussertifikaadi punktis 48.2.

7.7.2.3.

 Tootja teeb punktis 7.7.2.1 viidatud tehnilise aruande kõikidele huvitatud isikutele ja komisjonile taotluse korral tasuta kättesaadavaks 10 päeva jooksul. Tootja teeb punktis 7.7.2.1 osutatud tehnilise aruande taotluse korral kättesaadavaks ka teistele mõistliku ja proportsionaalse tasu eest, mis ei heiduta põhjendatud huviga uurijat taotlemast vastavat teavet ega ületa tootja sisekulusid, mis kaasnevad taotletud teabe kättesaadavaks tegemisega.

Tüübikinnitusasutus teeb punktides 7.7.2.1 ja 7.7.2.2 loetletud teabe kõikidele huvitatud isikutele või komisjonile taotluse korral tasuta kättesaadavaks 10 päeva jooksul. Tüübikinnitusasutus teeb punktides 7.7.2.1 ja 7.7.2.2 loetletud teabe taotluse korral kättesaadavaks ka teistele mõistliku ja proportsionaalse tasu eest, mis ei heiduta põhjendatud huviga uurijat taotlemast vastavat teavet ega ületa tüübikinnitusasutuse sisekulusid, mis kaasnevad taotletud teabe kättesaadavaks tegemisega.

„1. liide

Reserveeritud

„2. liide

Reserveeritud

„3. liide

Reserveeritud

„4. liide

Katsemenetlus sõidukite heitkoguste kindlaksmääramiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil

Katsemenetlus sõidukite heitkoguste kindlaksmääramiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse katsemenetlust sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite saasteainete heitkoguste kindlaksmääramiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi abil.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

p e

—

alarõhk [kPa]

qvs

—

süsteemi mahtvooluhulk [l/min]

ppmC1

—

miljondikku süsiniku ekvivalendi kohta

V s

—

süsteemi maht [l]

3.   ÜLDNÕUDED

3.1.   PEMS

Katse tehakse mobiilse heitemõõtmissüsteemiga (PEMS), mis koosneb punktides 3.1.1–3.1.5 nimetatud osadest. Vajaduse korral võib luua ühenduse sõiduki ECUga, et määrata kindlaks asjakohased mootori ja sõiduki parameetrid, nagu on kindlaks määratud punktis 3.2.

3.1.1.

 Analüsaatorid saasteainete kontsentratsiooni määramiseks heitgaasis.

3.1.2.

 Üks või mitu seadet või andurit, et mõõta või määrata kindlaks heitgaasi massivooluhulk.

3.1.3.

 GNSS-vastuvõtja, et määrata kindlaks sõiduki asukoht, kõrgus merepinnast ja kiirus.

3.1.4.

 Vajaduse korral andurid ja muud seadmed, mis ei ole sõiduki osad, nt ümbritseva õhu temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks.

3.1.5.

 Sõidukist sõltumatu energiaallikas PEMSi toiteks.

3.2.   Katseparameetrid

Tabelis A4/1 esitatud katseparameetreid mõõdetakse konstantse sagedusega, mis on 1,0 Hz või suurem, ning need registreeritakse ja esitatakse vastavalt 7. liite punkti 10 nõuetele proovivõtusagedusega 1,0 Hz. Kui ECU parameetrid on kättesaadavad, võib neid saada oluliselt suurema sagedusega, kuid registreerimissagedus peab olema 1,0 Hz. PEMSi analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja andurid peavad vastama 5. ja 6. liites sätestatud nõuetele.

Tabel A4/1

Katseparameetrid

Parameeter

Soovitatav ühik

Allikas (9)

THC kontsentratsioon (10), (11) (vajaduse korral)

ppmC1

analüsaator

CH4 kontsentratsioon (9), (10), (11) (vajaduse korral)

ppmC1

analüsaator

NMHC kontsentratsioon (9), (10), (11) (vajaduse korral)

ppmC1

analüsaator (12)

CO kontsentratsioon (9), (10), (11)

ppm

analüsaator

CO2 kontsentratsioon (10)

ppm

analüsaator

NOXi kontsentratsioon (10), (11)

ppm

analüsaator (13)

Tahkete osakeste kontsentratsioon (11)

tk/m3

analüsaator

Heitgaasi massivooluhulk

kg/s

heitgaasi massivooluhulgamõõtur, kõik 5. liite punktis 7 kirjeldatud meetodid

Ümbritseva õhu niiskus

%

andur

Ümbritseva õhu temperatuur

K

andur

Ümbritseva õhu rõhk

kPa

andur

Sõiduki kiirus

km/h

andur, GNSS või ECU (14)

Sõiduki asukoha laiuskraad

kraad

GNSS

Sõiduki asukoha pikkuskraad

kraad

GNSS

Sõiduki asukoha kõrgus merepinnast (15)  (16)

m

GNSS või andur

Heitgaasi temperatuur (15)

K

andur

Mootori jahutusvedeliku temperatuur (15)

K

andur või ECU

Mootori pöörlemissagedus (15)

p/min

andur või ECU

Mootori pöördemoment (15)

Nm

andur või ECU

Pöördemoment veoteljel (15) (vajaduse korral)

Nm

velje pöördemomendi mõõtur

Pedaali asend (15)

%

andur või ECU

Mootorikütuse vooluhulk (17) (vajaduse korral)

g/s

andur või ECU

Mootorisse siseneva õhu vooluhulk (17) (vajaduse korral)

g/s

andur või ECU

Rikke seisund (15)

—

ECU

Siseneva õhuvoolu temperatuur

K

andur või ECU

Regeneratsiooni seisund (15) (vajaduse korral)

—

ECU

Mootoriõli temperatuur (15)

K

andur või ECU

Tegelik käik (15)

nr

ECU

Soovitud käik (näiteks käiguvahetuse näidik) (15)

nr

ECU

Muud sõiduki andmed (15)

täpsustamata

ECU

3.4.   PEMSi paigaldamine

3.4.1.   Üldteave

PEMSi paigaldamisel järgitakse PEMSi tootja juhiseid ning kohalikke tervise- ja ohutusnõudeid. Kui PEMS on paigaldatud sõidukisse, peavad sõidukil olema gaasi seireseadmed või ohtlike gaaside (näiteks CO) hoiatussüsteemid. PEMS tuleb paigaldada selliselt, et minimeerida katse ajal elektromagnetilised häired ning löögid, vibreerimine, tolm ja temperatuuri muutumine. PEMSi tuleb paigaldada ja seda tuleb kasutada nii, et on välditud leke ja minimeeritud soojuskadu. PEMSi paigaldamine ja kasutamine ei tohi muuta heitgaasi olemust ega ülemääraselt pikendada väljalasketoru. Tahkete osakeste tekkimise vältimiseks peavad ühendused olema termiliselt stabiilsed katses eeldatavatel heitgaasi temperatuuridel. Sõiduki väljalaskeava ja ühendustoru ühendamiseks ei soovitata kasutada elastomeerühendusi. Kui elastomeerühendusi kasutatakse, siis peab nende kokkupuude heitgaasiga olema minimaalne, et vältida proovivõtuvigu. Kui elastomeerühenduste korral katse ebaõnnestub, korratakse katset ilma elastomeerühendusi kasutamata.

3.4.2.   Lubatud vasturõhk

PEMSi proovivõtturi paigaldamine ja kasutamine ei tohi põhjendamatult suurendada rõhku väljalaskesüsteemis viisil, mis mõjutab mõõtmiste representatiivsust. Seepärast on soovitatav, et samale tasandile paigaldatakse ainult üks proovivõttur. Kui tehniliselt võimalik, peab mis tahes pikendusdetail, mis hõlbustab proovivõtmist või heitgaasi massivooluhulgamõõturi ühendamist, olema vähemalt sama suure ristlõikepindalaga kui väljalasketoru.

3.4.3.   Heitgaasi massivooluhulgamõõtur

Kui kasutatakse heitgaasi massivooluhulgamõõturit (EFM), siis kinnitatakse see sõiduki väljalasketoru(de)le vastavalt EFMi tootja soovitustele. EFMi mõõtepiirkond peab vastama katses eeldatava heitgaasi massivooluhulga vahemikule. Soovitatav on valida EFM nii, et suurim eeldatav vooluhulk katse ajal ulatub vähemalt 75 %ni EFMi kogu mõõteulatusest, kuid ei ületa EFMi kogu mõõteulatust. EFMi ja väljalasketoru adapterite või ühenduste paigaldamine ei tohi negatiivselt mõjutada mootori ega heitgaasi järeltöötlussüsteemi tööd. Vooluanduri elemendile paigaldatakse mõlemale poole sirge toru, mille läbimõõt on vähemalt neli toru läbimõõtu või 150 mm, kumb on suurem. Hargneva väljalaskekollektoriga mitmesilindrilise mootori katsetamisel soovitatakse paigaldada heitgaasi massivooluhulgamõõtur väljalaskekollektorite ühinemiskohast allavoolu ja suurendada torude ristlõiget, et proovivõtukoha ristlõikepindala oleks sama suur või suurem. Kui see ei ole teostatav, siis võib kasutada heitgaasi vooluhulga mõõtmiseks mitut heitgaasi massivooluhulgamõõturit. Heitgaasi torude konfiguratsioonide, mõõtmete ja heitgaasi massivooluhulkade paljusus võib teha vajalikuks hea inseneritava kohase kompromissi EFMi(de) valimisel ja paigaldamisel. On lubatud paigaldada EFM, mille läbimõõt on väiksem kui väljalaskeava läbimõõt või mitme väljalaskeava ristlõike kogupindala, tingimusel et see parandab mõõtmistäpsust ega kahjusta punktis 3.4.2 kirjeldatud toimingut või heitgaasi järeltöötlust. EFMi paigaldus on soovitatav dokumenteerida fotode abil.

3.4.4.   Globaalne positsioneerimissüsteem (GNSS)

GNSSi antenn paigaldatakse võimalikult lähedale sõiduki kõrgeimale punktile, et tagada satelliidisignaali hea vastuvõtmine. Paigaldatud GNSSi antenn peab sõiduki tööd võimalikult vähe häirima.

3.4.5.   Ühendus mootori juhtplokiga (ECU)

Soovi korral saab tabelis A4/1 loetletud asjakohased sõiduki ja mootori parameetrid registreerida andmeregistraatoriga, mis on ühendatud ECU või sõiduki võrgustikuga vastavalt riiklikele või rahvusvahelistele standarditele, nagu ISO 15031-5 või SAE J1979, OBD-II, EOBD või WWHOBD. Vajaduse korral avaldab tootjad sildid, mis võimaldavad vajalike parameetrite identifitseerimist.

3.4.6.   Andurid ja abiseadmed

Paigaldatakse sõiduki kiiruseandurid, temperatuuriandurid, jahuti termopaarid või muud mõõteseadmed, mis ei ole sõiduki osad, et mõõta uuritavat parameetrit representatiivsel, usaldusväärsel ja täpsel viisil, ilma et sõiduki kasutamist ja muude analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide toimimist põhjendamatult häiritaks. Andurid ja abiseadmed peavad saama energiat sõidukist sõltumata. Sõiduki kabiinist väljapoole jäävate PEMSi osade kinnituste ja paigaldiste ohutusvalgustus võib saada toidet sõiduki akult.

3.5.   Heiteproovide võtmine

Heiteproovide võtmine peab olema representatiivne ja seda tuleb teha kohtades, kus heitgaas on hästi segunenud ja kus ümbritseva õhu mõju proovivõtukohast allavoolu on minimaalne. Vajaduse korral võetakse heiteproovid heitgaasi massivooluhulgamõõturist allavoolu, tagades, et vahemaa vooluhulgaandurini on vähemalt 150 mm. Proovivõtturid paigaldatakse vähemalt 200 mm või väljalasketoru kolmekordse siseläbimõõdu kaugusele (kumb on suurem) ülesvoolu punktist, kus heitgaas väljub PEMSi proovivõtuseadmest keskkonda.

Kui PEMS suunab osa proovist tagasi heitgaasivoolu, siis peab see toimuma proovivõtturist allavoolu viisil, mis ei mõjuta mootori töötamise ajal heitgaasi koostist proovivõtupunkti(de)s. Proovivõtutoru pikkuse muutmise korral tuleb kontrollida süsteemi ülekandeaegu ja neid vajaduse korral korrigeerida. Kui sõidukil on rohkem kui üks väljalasketoru, ühendatakse kõik toimivad väljalasketorud enne proovivõttu ja heitgaasi vooluhulga mõõtmist.

Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, siis võetakse heitgaasiproov heitgaasi järeltöötlussüsteemist allavoolu. Mitmesilindrilise mootori ja hargneva väljalaskekollektoriga sõiduki katsetamisel peab proovivõttur asuma piisavalt kaugel allavoolu, tagamaks, et proov on representatiivne kõigi silindrite keskmise heitgaasikoguse suhtes. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalaskekollektorid moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, tuleb proovivõttur paigaldada väljalaskekollektorite ühinemiskohast allavoolu. Kui see ei ole tehniliselt teostatav, siis võib kasutada mitmepunktilist proovivõttu kohas, kus heitgaasid on hästi segunenud. Sellisel juhul peab proovivõtturite arv ja asukoht vastama võimalikult täpselt heitgaasi massivooluhulgamõõturite asukohale. Kui heitgaasi vooluhulgad ei ole võrdsed, siis kaalutakse proportsionaalset proovivõttu või mitme analüsaatori kasutamist proovide võtmisel.

Tahkete osakeste mõõtmisel võetakse proovid heitgaasivoo keskelt. Kui heiteproovi võtmiseks kasutatakse mitut proovivõtturit, siis peab tahkete osakeste proovivõttur paiknema muudest proovivõtturitest ülesvoolu. Tahkete osakeste proovivõttur ei tohi segada gaasiliste saasteainete proovide võtmist. Proovivõtturi tüüp ja tehnilised andmed ning selle paigaldus tuleb üksikasjalikult dokumenteerida (näiteks tüüp L või 45o lõige, siseläbimõõt, kübaraga või ilma, jne).

Süsivesinike mõõtmiseks kuumutatakse proovivõtutoru temperatuurini 463 ± 10 K (190 ± 10 °C). Muude gaasiliste komponentide mõõtmiseks, kas jahutiga või ilma, tuleb proovivõtutoru hoida temperatuuril vähemalt 333 K (60 °C), et vältida kondenseerumist ja tagada eri gaaside asjakohane sisseimbumise efektiivsus. Madala rõhuga proovivõtusüsteemide puhul võib temperatuuri alandada vastavalt rõhu vähenemisele, tingimusel et proovivõtusüsteem tagab kõigi reguleeritud gaasiliste saasteainete sisseimbumise efektiivsuse 95 %. Kui väljalasketorus võetakse tahkete osakeste proovid ilma lahjenduseta, siis kuumutatakse proovivõtutoru alates lahjendamata heitgaasi proovivõtupunktist kuni lahjenduspunktini või tahkete osakeste detektorini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C). Tahkete osakeste proovivõtutoru proovi viibeaeg kuni esimese lahjenduseni või tahkete osakeste detektorini peab olema väiksem kui 3 s.

Kõik lahjendamata või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad proovivõtusüsteemi osad, alates heitgaasi väljalasketorust kuni tahkete osakeste detektorini, peavad olema projekteeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine oleks minimaalne. Kõik osad peavad olema valmistatud antistaatilisest materjalist, et vältida elektrostaatilist toimet.

4.   Katsele eelnev tegevus

4.1.   PEMSi lekkekontroll

Sõidukile paigaldatud iga PEMSi lekkeid kontrollitakse vähemalt üks kord PEMSi iga paigaldamise kohta, nagu on ette näinud PEMSi tootja või järgmiselt. Proovivõttur ühendatakse väljalaskesüsteemist lahti ning ots suletakse korgiga. Analüsaatori pump peab olema sisse lülitatud. Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi peab lekke puudumisel kõikide vooluhulgamõõturite näit olema umbes null. Kui nii ei ole, kontrollitakse proovivõtutorusid ning viga kõrvaldatakse.

Alarõhupoolel ei tohi leke ületada 0,5 % kontrollitava süsteemiosa talitlusvooluhulgast. Talitlusvooluhulga hindamiseks võib kasutada analüsaatori vooluhulkasid ja möödavoolusid.

Alternatiivina võib süsteemi rõhku langetada vähemalt 20 kPa (absoluutne rõhk 80 kPa). Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi ei tohi süsteemis rõhu suurenemine Δp (kPa/min) ületada väärtust:

Formula

kus:

pe

on alarõhk [Pa];

Vs

on süsteemi maht [l];

qvs

on süsteemi mahtvooluhulk [l/min].

Teise meetodina võib rakendada kontsentratsiooni astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile, säilitades samad rõhutingimused, mis on süsteemi normaalsel ekspluateerimisel. Kui õigesti kalibreeritud analüsaatori näit on pärast ettenähtud aja möödumist ≤ 99 % sissevoolava gaasi kontsentratsioonist, tuleb leke kõrvaldada.

4.2.   PEMSi käivitamine ja stabiliseerimine

PEMS lülitatakse sisse, soojendatakse ja stabiliseeritakse vastavalt PEMSi tootja tehnilisele kirjeldusele, kuni põhifunktsioonide parameetrid, näiteks rõhud, temperatuurid ja vooluhulgad on enne katse algust saavutanud oma seadepunktid. Nõuetekohase toimimise tagamiseks võib PEMS olla sisse lülitatud või seda võib soojendada ja stabiliseerida sõiduki konditsioneerimise ajal. Süsteemis ei tohi olla vigu ega kriitilisi hoiatussignaale.

4.3.   Proovivõtusüsteemi ettevalmistamine

Proovivõtturist ja proovivõtutorudest koosnev proovivõtusüsteem valmistatakse katsetamiseks ette vastavalt PEMSi tootja juhistele. Tuleb tagada, et proovivõtusüsteem on puhas ja selles ei ole kondenseerunud niiskust.

4.4.   Heitgaasi massivooluhulgamõõturi (EFM) ettevalmistamine

Kui EFMi kasutatakse heitgaasi massivooluhulga mõõtmiseks, siis tuleb see puhastada ja kasutamiseks ette valmistada vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele. Selle protseduuriga eemaldatakse (vajaduse korral) kondensaat ja setted torudest ja seotud mõõtmisavadest.

4.5.   Analüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine gaasilise heite mõõtmiseks

Analüsaatorite nullväärtuse ja mõõteulatuse kalibreerimine tehakse kalibreerimisgaasidega, mis vastavad 5. liite punkti 5 nõuetele. Valitakse kalibreerimisgaasid, mis vastavad RDE katses eeldatud saasteainete kontsentratsioonide vahemikule. Analüsaatori triivi minimeerimiseks soovitatakse analüsaatorite nullväärtust ja mõõteulatust kalibreerida ümbritseva õhu temperatuuril, mis sarnaneb võimalikult täpselt katseseadme temperatuurile teekonna ajal.

4.6.   Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heite mõõtmiseks

Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust proovi sobivas proovivõtukohas, ideaaljuhul proovivõtutoru sisselaskeavas. Signaal salvestatakse konstantse sagedusega, mis on 1,0 Hz kordne, ning arvutatakse 2 minuti keskmine. Lõplik kontsentratsioon peab vastama tootja spetsifikatsioonidele, kuid ei tohi ületada 5000 osakest kuupsentimeetri kohta.

4.7.   Sõiduki kiiruse kindlaksmääramine

Sõiduki kiirus määratakse kindlaks vähemalt ühe järgmise meetodiga.

a)

Andur (näiteks optiline või mikrolaineandur): kui sõiduki kiirus määratakse kindlaks anduriga, siis peab kiiruse mõõtmine vastama 5. liite punkti 8 nõuetele, või alternatiivselt võrreldakse anduriga kindlaks määratud teekonna kogupikkust digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt saadud võrdluskaugusega. Anduriga kindlaks määratud teekonna kogupikkus ei tohi võrdluskaugusest erineda rohkem kui 4 %.

b)

ECU: kui sõiduki kiirus määratakse kindlaks ECUga, siis valideeritakse teekonna kogupikkus vastavalt 6. liite punktile 3 ja vajaduse korral korrigeeritakse ECU kiirusesignaali, et see vastaks 6. liite punkti 3 nõuetele. Alternatiivselt võrreldakse ECUga kindlaks määratud teekonna kogupikkust digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt saadud võrdluskaugusega. ECUga kindlaks määratud teekonna kogupikkus ei tohi võrdluskaugusest erineda rohkem kui 4 %.

c)

GNSS: kui sõiduki kiirus määratakse kindlaks GNSSiga, võrreldakse teekonna kogupikkust 4. liite punkti 6.5 kohase muu meetodiga saadud mõõtetulemustega.

4.8.   PEMSi seadete kontrollimine

Kontrollitakse kõikide andurite ja vajaduse korral ECU ühendusi. Mootori parameetrite lugemisel kontrollitakse, et ECU teatab väärtusi õigesti (näiteks mootori nullkiirus [p/min], kui süüde on sisse lülitatud ja sisepõlemismootor on välja lülitatud). PEMS peab toimima ilma vigade ja kriitiliste hoiatussignaalideta.

5.   Heitekatse

5.1.   Katse algus

Proovivõtt, mõõtmine ja parameetrite registreerimine algab enne katse algust, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 2.6.5. Enne katse algust veendutakse, et andmeregistraator salvestab kõik vajalikud näitajad.

Ajalisse vastavusse seadmise hõlbustamiseks soovitatakse salvestada ajalisse vastavusse seatavad näitajad sama andmesalvestusseadmega või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit.

5.2.   Katse

Proovivõttu ning parameetrite mõõtmist ja registreerimist jätkatakse kogu maanteekatse ajal. Mootorit võib seisata ja käivitada, kuid heiteproovide võtmine ja parameetrite registreerimine peab jätkuma. RDE-teekonnal tuleb vältida mootori korduvat seiskumist (st mootori tahtmatut väljalülitamist). Iga hoiatussignaal, mis viitab PEMSi talitlushäirele, dokumenteeritakse ja seda kontrollitakse. Kui katse jooksul ilmub veateade, on katse kehtetu. Parameetrite registreerimine peab tagama andmete täielikkuse üle 99 %. Mõõtmise ja andmete registreerimise võib katkestada vähem kui 1 % jooksul teekonna kogukestusest, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks sekundiks signaali tahtmatu kao korral või PEMS-süsteemi hooldamiseks. Katkestused võib registreerida vahetult PEMSiga, kuid registreeritud parameetrisse ei ole lubatud sisestada katkestusi andmete eeltöötlemise, vahetamise ega järeltöötlemise teel. Automaatse nullimise korral tehakse see vastavalt jälgitavale nullstandardile, mis sarnaneb sellega, mida kasutati analüsaatori nullimiseks. On äärmiselt soovitatav alustada PEMS-süsteemi hooldust sõiduki nullkiiruse perioodil.

5.3.   Katse lõpp

Pärast katsesõidu lõppu tuleb vältida mootori pikaajalist tühikäigul töötamist. Andmete salvestamine jätkub pärast katse lõppu (nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 2.6.6) ja kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg on lõppenud. Kui sõiduk on varustatud regenereerimist tuvastava signaaliga, tehakse ja dokumenteeritakse pardadiagnostikaseadme kontroll kohe pärast andmete registreerimist ja enne mis tahes uue teepikkuse läbimist.

6.   Katsele järgnev tegevus

6.1.   Analüsaatorite kontrollimine gaasilise heite mõõtmiseks

Gaasiliste komponentide analüsaatorite nullväärtust ja mõõteulatust kontrollitakse kalibreerimisgaasidega, mis on identsed nendega, mida rakendatakse vastavalt punktile 4.5, et hinnata analüsaatori nulli ja triivi võrreldes katse-eelse kalibreerimisega. Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui nullitriiv leiti olevat lubatud vahemikus. Katsejärgne triivi kontroll viiakse lõpule nii kiiresti kui võimalik pärast katset ja enne, kui PEMS, üksikud analüsaatorid või andurid on välja lülitatud või puhkerežiimil. Katse-eelse ja -järgse tulemuse erinevus peab vastama tabelis A4/2 esitatud nõuetele.

Tabel A4/2

Analüsaatori lubatud triiv PEMS-katses

Saasteaine

Nullitriivi absoluutväärtus

Mõõteulatuse triivi absoluutväärtus (18)

CO2

≤ 2 000  ppm/katse

≤ 2 % näidust või ≤ 2 000  ppm/katse, kumb on suurem

CO

≤ 75 ppm/katse

≤ 2 % näidust või ≤ 75 ppm/katse, kumb on suurem

NOX

≤ 3 ppm/katse

≤ 2 % näidust või ≤ 3 ppm/katse, kumb on suurem

CH4

≤ 10 ppmC1/katse

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1/katse, kumb on suurem

THC

≤ 10 ppmC1/katse

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1/katse, kumb on suurem

Kui nulli ja mõõteulatuse triivi katse-eelsete ja -järgsete tulemuste erinevus on suurem kui lubatud, loetakse kõik katsetulemused kehtetuks ja katse tehakse uuesti.

6.2.   Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heite mõõtmiseks

Analüsaatori nulltase registreeritakse vastavalt punktile 4.6.

6.3.   Teel tekkiva heite mõõtmiste kontrollimine

Katse alguses analüsaatorite kalibreerimiseks punkti 4.5 kohaselt kasutatud võrdlusgaasi kontsentratsioon peab olema selline, mis hõlmab vähemalt 90 % kontsentratsioonidest, mis on saadud 99 % mõõtmistest heitekatse kehtivate osade puhul. Kõigist heite hindamiseks tehtud mõõtmistest 1 % võib ületada võrdlusgaasi kontsentratsiooni kuni kaks korda. Kui need nõuded ei ole täidetud, on katse kehtetu.

6.4.   Sõiduki kõrgust merepinnast käsitlevate andmete järjepidevuse kontrollimine

Kui kõrgust on mõõdetud ainult GNSSi abil, kontrollitakse GNSSi kõrgusandmete järjepidevust ja vajaduse korral korrigeeritakse neid. Andmete järjepidevuse kontrollimiseks võrreldakse GNSSi abil saadud laiuskraadi, pikkuskraadi ja kõrguse andmeid digitaalsel maastikumudelil või sobiva mõõtkavaga topograafilisel kaardil esitatud kõrgusega. Mõõtmised, mille kõrvalekalle topograafilisel kaardil kujutatud kõrgusest on rohkem kui 40 m, korrigeeritakse käsitsi. Ilma parandusteta originaalandmed hoitakse alles ja kõik andmetes tehtud parandused märgistatakse.

Kontrollitakse sõiduki asukoha kõrguse hetkväärtuse täielikkust. Andmelüngad täidetakse andmete interpoleerimise teel. Interpoleeritud andmete õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi abil. Interpoleeritud andmeid on soovitav korrigeerida järgmisel juhul:

Formula

Kõrgusandmeid korrigeeritakse järgmiselt:

Formula

kus:

h(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus andmepunktis t, pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli [m merepinnast]

hGNSS(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus andmepunktis t, mõõdetud GNSSi abil [m merepinnast]

hmap(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus andmepunktis t, topograafilise kaardi alusel [m merepinnast]

6.5.   Sõiduki kiirust käsitlevate GNSSi andmete järjepidevuse kontrollimine

GNSSiga määratud sõiduki kiiruse andmete järjepidevuse kontrollimiseks arvutatakse teekonna kogupikkus ja võrreldakse seda võrdlusmõõtmiste tulemustega, mis on saadud kas andurilt, valideeritud ECUlt või alternatiivina digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt. Enne järjepidevuse kontrollimist on kohustuslik korrigeerida ilmsed vead GNSSi andmetes, nt kasutades laakimisandurit. Ilma parandusteta originaalandmed hoitakse alles ja kõik andmetes tehtud parandused märgistatakse. Korrigeeritud andmed ei tohi ületada katkematut ajavahemikku 120 sekundit või summaarset ajavahemikku 300 sekundit. GNSSi korrigeeritud andmete põhjal arvutatud teekonna kogupikkus ei tohi kontrollväärtusest erineda rohkem kui 4 %. Kui GNSSi andmed ei vasta nendele nõuetele ja ühtegi muud usaldusväärset kiiruse mõõtmise allikat ei ole võimalik kasutada, siis loetakse katse kehtetuks.

6.6.   Ümbritseva õhu temperatuuri käsitlevate andmete järjepidevuse kontrollimine

Kontrollitakse ümbritseva õhu temperatuuri andmete järjepidevust ja andmed, mis ei ole järjepidevad, korrigeeritakse, asendades erindid naaberväärtuste keskmisega. Ilma parandusteta originaalandmed hoitakse alles ja kõik andmetes tehtud parandused märgistatakse.

„5. liide

PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine

1.   Sissejuhatus

Käesolevas liites sätestatakse PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioonid ja kalibreerimine.

2.   Tähised, parameetrid ja ühikud

A

—

lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%]

a 0

—

regressioonisirge ja y-telje lõikepunkt

a 1

—

regressioonisirge tõus

B

—

lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%]

C

—

lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

c

—

analüsaatori näit hapniku segava toime katses

Cb

 

lahjendatud NO mõõdetud kontsentratsioon läbi barbotööri

c FS,b

—

HC täisskaala kontsentratsioon etapil b [ppmC1]

c FS,d

—

HC täisskaala kontsentratsioon etapil d [ppmC1]

c HC(w/NMC)

—

HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

—

HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolul NMCst [ppmC1]

c m,b

—

HC mõõdetud kontsentratsioon etapil b [ppmC1]

c m,d

—

HC mõõdetud kontsentratsioon etapil d [ppmC1]

c ref,b

—

HC võrdluskontsentratsioon etapil b [ppmC1]

c ref,d

—

HC võrdluskontsentratsioon etapil d [ppmC1]

D

—

lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm]

D e

—

lahjendatud NO eeldatav kontsentratsioon [ppm]

E

—

absoluutne töörõhk [kPa]

E CO2

—

CO2 summutav mõju [%]

E(dp)

—

PEMSi tahkete osakeste arvu analüsaatori tõhusus

E E

—

etaani eemaldamise tõhusus

E H2O

—

vee summutav mõju [%]

E M

—

metaani eemaldamise tõhusus

EO2

—

hapniku segav toime

F

—

vee temperatuur [K]

G

—

küllastunud auru rõhk [kPa]

H

—

veeauru kontsentratsioon [%]

H m

—

maksimaalne veeauru kontsentratsioon [%]

NOX,dry

—

registreeritud stabiliseeritud NOXi niiskuskorrigeeritud keskmine kontsentratsioon

NOX,m

—

registreeritud stabiliseeritud NOXi keskmine kontsentratsioon

NOX,ref

—

registreeritud stabiliseeritud NOXi keskmine võrdluskontsentratsioon

r 2

—

determinatsioonikordaja

t0

—

gaasivoolu ümberlülitamise ajapunkt [s]

t10

—

ajapunkt näidu jõudmisel 10 %-ni lõppnäidust

t50

—

ajapunkt näidu jõudmisel 50 %-ni lõppnäidust

t90

—

ajapunkt näidu jõudmisel 90 %-ni lõppnäidust

Tbd

—

määratakse kindlaks

X

—

sõltumatu muutuja või kontrollväärtus

x min

—

minimaalne väärtus

Y

—

sõltuv muutuja või mõõdetud väärtus

3.   Lineaarsuse kontrollimine

3.1.   Üldteave

Analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide täpsus ja lineaarsus peab olema jälgitav rahvusvaheliste või riiklike standardite kohaselt. Kõik andurid või signaalid, mis ei ole vahetult jälgitavad, näiteks lihtsustatud vooluhulgamõõturid, tuleb alternatiivina kalibreerida veojõustendi laborivarustusega, mis on kalibreeritud rahvusvaheliste või riiklike standardite kohaselt.

3.2.   Lineaarsusnõuded

Kõik analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja signaalid peavad vastama tabelis A5/1 esitatud lineaarsusnõuetele. Kui õhu vooluhulga, kütuse vooluhulga, õhu ja kütuse suhte või heitgaasi massivooluhulga väärtused saadakse ECU abil, siis peab arvutatud heitgaasi massivooluhulk vastama tabelis A5/1 kindlaks määratud lineaarsusnõuetele.

Tabel A5/1

Mõõtmisparameetrite ja -süsteemide lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-seade

Formula

Tõus

a 1

Regressiooni standardhälve

SEE

Determinatsioonikordaja r 2

Kütuse vooluhulk (19)

≤ 1 % xmax

0,98–1,02

≤ 2 % xmax

≥ 0,990

Õhu vooluhulk15

≤ 1 % xmax

0,98–1,02

≤ 2 % xmax

≥ 0,990

Heitgaasi massivooluhulk

≤ 2 % xmax

0,97–1,03

≤ 3 % xmax

≥ 0,990

Gaasianalüsaatorid

≤ 0,5 % max

0,99–1,01

≤ 1 % xmax

≥ 0,998

Pöördemoment (20)

≤ 1 % xmax

0,98–1,02

≤ 2 % xmax

≥ 0,990

Tahkete osakeste arvu analüsaatorid (21)

≤ 5 % xmax

0,85–1,15 (22)

≤ 10 % xmax

≥ 0,950

3.3.   Lineaarsuse kontrollimise sagedus

Vastavust punkti 3.2 kohastele lineaarsusnõuetele kontrollitakse:

a)

iga gaasianalüsaatori puhul vähemalt iga kaheteistkümne kuu tagant või iga kord, kui süsteemi parandatakse või osa vahetatakse või muudetakse selliselt, et see võib mõjutada kalibreerimist;

b)

muude asjakohaste seadmete, näiteks tahkete osakeste arvu analüsaatorite, heitgaasi massivooluhulgamõõturite ja jälgitavalt kalibreeritud andurite puhul alati, kui on täheldatud kahjustusi, vastavalt siseauditi korrale või seadme tootja poolt, kuid mitte rohkem kui üks aasta enne tegelikku katset.

Andurite või ECU signaalide puhul, mis ei ole vahetult jälgitavad, kontrollitakse veojõustendil iga sõidukile paigaldatud PEMSi puhul vastavust punkti 3.2 kohastele lineaarsusnõuetele üks kord, kasutades selleks jälgitavalt kalibreeritud mõõteseadet.

3.4.   Lineaarsuse kontrollimise menetlus

3.4.1.   Üldnõuded

Asjakohased analüsaatorid, seadmed ja andurid seatakse tavapärasesse töökorda vastavalt tootja soovitustele. Analüsaatoreid, seadmeid ja andureid kasutakse ettenähtud temperatuuridel, rõhkudel ja vooludel.

3.4.2.   Üldmenetlus

Iga normaalse kasutusvahemiku lineaarsust kontrollitakse järgmiste etappidega.

a)

Analüsaator, vooluhulgamõõtur või andur seatakse nullpunkti nullsignaali sisestamisega. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku, mis juhitakse analüsaatori sissevooluavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike.

b)

Analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri mõõteulatus reguleeritakse mõõteulatuse signaaliga. Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse sobiv võrdlusgaas analüsaatori sissevooluavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike.

c)

Korratakse punktis a kirjeldatud nullimist.

d)

Lineaarsuse kontrollimiseks kasutatakse vähemalt kümmet enam-vähem võrdse ulatusega kehtivat kontrollväärtust (kaasa arvatud null). Komponentide kontsentratsioonide kontrollväärtused, heitgaasi massivooluhulk ja muud asjakohased parameetrid valitakse selliselt, et need vastavad väärtuste vahemikule, mida heitekatses eeldatakse. Heitgaasi massivooluhulga mõõtmisel võib lineaarsuskontrollist välja jätta võrdluspunktid, mis on maksimaalsest kalibreerimisväärtusest 5 % väiksemad.

e)

Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse teadaolevad gaasikontsentratsioonid vastavalt punktile 5 analüsaatori sissevooluavasse. Signaali stabiliseerumiseks jäetakse piisavalt aega. Tahkete osakeste arvu analüsaatorite puhul peab tahkete osakeste kontsentratsioon olema vähemalt kaks korda suurem kui avastamispiir (kindlaks määratud punktis 6.2).

f)

Hinnatavad väärtused ja vajaduse korral kontrollväärtused registreeritakse 30 sekundi jooksul (osakeste arvu analüsaatori puhul 60 sekundi jooksul) konstantse sagedusega, mis on 1,0 Hz kordne.

g)

Vähimruutude regressioonisirge parameetrid arvutatakse 30 sekundi (või 60 sekundi) jooksul saadud väärtuste aritmeetiliste keskmiste põhjal kõige sobivama valemiga:

Formula

kus:

y on mõõtesüsteemi tegelik väärtus;

a 1 on regressioonisirge tõus;

x on kontrollväärtus;

a 0 on regressioonisirge ja y-telje lõikepunkt.

Iga mõõtmisparameetri ja süsteemi jaoks arvutatakse regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul väärtuselt y väärtusele x ja determinatsioonikordaja (r 2).

h)

Regressioonisirge parameetrid peavad vastama tabelis A5/1 esitatud nõuetele.

3.4.3.   Veojõustendil lineaarsuse kontrollimise nõuded

Mittejälgitavaid vooluhulgamõõtureid, andureid või ECU signaale, mida ei saa vastavalt jälgitavatele standarditele kalibreerida, kalibreeritakse veojõustendil. Menetlus peab vastama võimaluse korral ÜRO eeskirja nr 154 nõuetele. Vajaduse korral paigaldatakse kalibreeritav seade või andur katsesõidukile ja seda käitatakse vastavalt 4. liite nõuetele. Kalibreerimismenetluses tuleb võimaluse korral järgida punkti 3.4.2 nõudeid. Valitakse vähemalt 10 asjakohast kontrollväärtust, et katta vähemalt 90 % RDE katsel tekkivast eeldatavast maksimumväärtusest.

Kui heitgaasi vooluhulga määramiseks kalibreeritakse mittejälgitavat vooluhulgamõõturit, andurit või ECU signaali, tuleb sõiduki väljalasketoru külge kinnitada jälgitava kalibreerimisega heitgaasi massivooluhulga võrdlusmõõtur või CVS. Tuleb tagada sõiduki heitgaaside täpne mõõtmine heitgaasi massivooluhulgamõõturiga vastavalt 4. liite punktile 3.4.3. Sõidukit käitatakse nii, et gaasipedaal on püsivas asendis, käiku ei vahetata ja veojõustendi koormus on konstantne.

4.   Gaasiliste komponentide mõõtmise analüsaatorid

4.1.   Analüsaatorite lubatavad tüübid

4.1.1.   Standardsed analüsaatorid

Gaasilisi komponente mõõdetakse ÜRO eeskirja nr 154 lisa B5 punktis 4.1.4 kindlaks määratud analüsaatoritega. Kui NDUV analüsaator mõõdab nii NO kui ka NO2, ei ole NO2/NO muundur nõutav.

4.1.2.   Alternatiivsed analüsaatorid

Analüsaator, mis ei vasta punkti 4.1.1 konstruktsiooninõuetele, on lubatud tingimusel, et see vastab punkti 4.2 nõuetele. Tootja tagab, et alternatiivne analüsaator saavutab standardse analüsaatoriga võrreldes samaväärse või parema mõõtetulemuse saasteainete kogu kontsentratsioonivahemiku ja koosesinevate gaaside puhul, mida võib eeldada lubatud kütustega käitatavate sõidukite korral käesoleva liite punktide 5, 6 ja 7 kohasel kehtival RDE katsel mõõdukates ja laiendatud tingimustes. Nõudmise korral esitab analüsaatori tootja kirjalikult lisateabe, mis näitab, et alternatiivse analüsaatori mõõtetulemused on järjekindlalt ja usaldusväärselt kooskõlas standardse analüsaatori mõõtetulemustega. Lisateave sisaldab järgmist.

a)

Alternatiivse analüsaatori teoreetilise baasi ja tehniliste komponentide kirjeldus.

b)

Tõendid samaväärsuse kohta vastava standardse analüsaatoriga, mis on kindlaks määratud punktis 4.1.1, saasteainete kontsentratsioonide eeldatud vahemiku ja tüübikinnituskatse keskkonnatingimuste puhul, mis on kindlaks määratud ÜRO eeskirjas nr 154, samuti tõendid 6. liite punktis 3 kirjeldatud valideerimiskatse kohta sädesüüte- ja survesüütemootoriga sõiduki puhul. Analüsaatori tootja peab tõendama samaväärsuse olulisust 6. liite punktis 3.3 esitatud lubatavate hälvete piires.

c)

Tõendid samaväärsuse kohta vastava standardse analüsaatoriga, mis on kindlaks määratud punktis 4.1.1, seoses õhurõhu mõjuga analüsaatori mõõtetulemustele. Tõendamiskatsega määratakse kindlaks reageering võrdlusgaasile, mille kontsentratsioon on analüsaatori mõõtevahemikus, et kontrollida õhurõhu mõju mõõdukatel ja laiendatud kõrgustingimustel, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 5.2. Sellise katse võib teha katsekambris, milles matkitakse kõrgust merepinnast.

d)

Tõendid samaväärsuse kohta vastava standardse analüsaatoriga, mis on kindlaks määratud punktis 4.1.1, vähemalt kolme käesoleva liite nõuetele vastava maanteekatse puhul.

e)

Tõendid selle kohta, et vibratsiooni, kiirenduse ja ümbritseva õhu temperatuuri mõju analüsaatori näidule ei ületa punktis 4.2.4 analüsaatorite kohta kehtestatud müranõudeid.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda lisateavet, et saada kinnitust samaväärsuse kohta või keelduda tüübikinnituse andmisest, kui mõõtmistest nähtub, et alternatiivne analüsaator ei ole standardse analüsaatoriga samaväärne.

4.2.   Analüsaatori spetsifikatsioonid

4.2.1.   Üldteave

Lisaks punktis 3 iga analüsaatori kohta kindlaks määratud lineaarsusnõuetele peab analüsaatori tootja tõendama analüsaatoritüüpide vastavust punktides 4.2.2–4.2.8 esitatud spetsifikatsioonidele. Analüsaatorite mõõtepiirkond ja reageerimisaeg peavad olema sellised, et oleks võimalik piisava täpsusega mõõta heitgaasi komponentide kontsentratsiooni vastavalt kehtivale heitestandardile muutuvatel ja stabiilsetel tingimustel. Analüsaatorite tundlikkust löökide, vibratsiooni, vananemise, temperatuuri ja õhurõhu muutuste, elektromagnetiliste häirete ning muude sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjude suhtes tuleb võimalikult palju vähendada.

4.2.2.   Täpsus

Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt analüsaatori näidu kõrvalekalle kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada 2 % näidust või 0,3 % täisskaalast, kumb on suurem.

4.2.3.   Kordustäpsus

Kordustäpsus on määratluse kohaselt 10 korduva näidu 2,5-kordne standardhälve teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi puhul ja see ei tohi olla suurem kui 1 % täisskaalale vastavast kontsentratsioonist mõõtepiirkonnas, mis on vähemalt 155 ppm (või ppmC1), ega suurem kui 2 % täisskaalale vastavast kontsentratsioonist mõõtepiirkonnas, mis on väiksem kui 155 ppm (või ppmC1).

4.2.4.   Müra

Müra ei tohi ületada 2 % täisskaalast. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30-sekundilise perioodiga, mille jooksul analüsaatorisse siseneb sobiv võrdlusgaas. Enne igat proovivõtuperioodi ja enne igat võrdlusgaasi sisenemisperioodi tuleb jätta piisavalt aega analüsaatori ja proovivõtutorude läbipuhumiseks.

4.2.5.   Nullitriiv

Nullitriiv on määratluse kohaselt keskmine näit nullgaasi puhul vähemalt 30-sekundilise ajavahemiku jooksul ja peab vastama tabelis A5/2 esitatud spetsifikatsioonidele.

4.2.6.   Mõõteulatuse triiv

Mõõteulatuse triiv on määratluse kohaselt keskmine näit võrdlusgaasi puhul vähemalt 30-sekundilise ajavahemiku jooksul ja peab vastama tabelis A5/2 esitatud spetsifikatsioonidele.

Tabel A5/2

Analüsaatorite lubatav nullitriiv ja mõõteulatuse triiv gaasiliste komponentide mõõtmiseks laboritingimustes

Saasteaine

Nullitriivi absoluutväärtus

Mõõteulatuse triivi absoluutväärtus

CO2

≤ 1000 ppm 4 tunni jooksul

≤ 2 % näidust või ≤ 1000 ppm 4 tunni jooksul, kumb on suurem

CO

≤ 50 ppm 4 tunni jooksul

≤ 2 % näidust või ≤ 50 ppm 4 tunni jooksul, kumb on suurem

Tahkete osakeste arv

5 000 osakest 1 cm3 kohta 4 tunni jooksul

Vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

NOX

≤ 3 ppm 4 tunni jooksul

≤ 2 % näidust või 3 ppm 4 h jooksul, kumb on suurem

CH4

≤ 10 ppmC1

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 4 tunni jooksul, kumb on suurem

THC

≤ 10 ppmC1

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 4 tunni jooksul, kumb on suurem

4.2.7.   Tõusuaeg

Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub näidu jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendile lõppnäidust (t 10–t 90, vt punkt 4.4) ja see ei tohi olla pikem kui 3 sekundit.

4.2.8.   Gaasi kuivatamine

Heitgaasi võib mõõta nii niiskena kui ka kuivana. Kasutatava gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside koostisele peab olema võimalikult väike. Keemiliste kuivatusainete kasutamine ei ole lubatud.

4.3.   Täiendavad nõuded

4.3.1.   Üldteave

Punktides 4.3.2–4.3.5 määratakse kindlaks täiendavad toimivusnõuded konkreetsete analüsaatoritüüpide jaoks ja neid kohaldatakse ainult juhul, kui kõnealust analüsaatorit kasutatakse heitkoguste mõõtmiseks RDE katses.

4.3.2.   NOXi muundurite tõhususe katsetamine

Kui kasutatakse NOXi muundurit, et näiteks muundada NO2 kemoluminestsentsanalüsaatoris analüüsimise jaoks NOks, katsetatakse selle tõhusust ÜRO eeskirja nr 154 lisa B5 punkti 5.5 nõuete kohaselt. NOXi muunduri kasutegurit kontrollitakse hiljemalt üks kuu enne heitekatset.

4.3.3.   Leekionisatsioonidetektori (FID) reguleerimine

a)

Detektori reageeringu optimeerimine

Süsivesinike mõõtmise jaoks reguleeritakse FID vastavalt seadme tootja nõuetele. Reageeringu optimeerimiseks kõige tavalisemas töövahemikus kasutatakse võrdlusgaasiks propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku.

b)

Süsivesinike kalibreerimistegurid

Süsivesinike mõõtmisel kontrollitakse FID süsivesinike kalibreerimistegurit ÜRO eeskirja nr 154 lisa B5 punkti 5.4.3 kohaselt, kasutades võrdlusgaasina propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku ja nullgaasina puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku.

c)

Hapniku segava toime kontrollimine

Hapniku segavat toimet kontrollitakse FID kasutuselevõtmisel ja pärast selle suuremaid hooldusi. Valitakse selline mõõtepiirkond, kus hapniku segava toime kontrollimiseks kasutatavate gaaside kontsentratsioon on üle 50 %. Ahju temperatuur peab katse ajal olema nõuetekohane. Hapniku segava toime kontrollimiseks kasutatavate gaaside spetsifikatsioonid on esitatud punktis 5.3.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

i)

analüsaator nullitakse;

ii)

analüsaatori mõõteulatus määratakse sädesüütemootorite puhul kindlaks 0 % hapnikusisaldusega gaasisegu abil ja survesüütemootorite puhul 21 % hapnikusisaldusega gaasisegu abil;

iii)

nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on täisskaalaga võrreldes muutunud rohkem kui 0,5 %, korratakse etappe i ja ii;

iv)

analüsaatorisse juhitakse hapniku segava toime kontrollimiseks ette nähtud 5 % ja 10 % kontsentratsiooniga gaasid;

v)

nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on täisskaalaga võrreldes muutunud rohkem kui ± 1 %, korratakse katset;

vi)

hapniku segav toime E O2 [%] arvutatakse etapil iv iga hapniku segava toime kontrollgaasi kohta järgmiselt:

Formula

kus analüsaatori näit on:

Formula

kus:

c ref,b

 

on HC võrdluskontsentratsioon etapil ii [ppmC1]

c ref,d

 

on HC võrdluskontsentratsioon etapil iv [ppmC1]

c FS,b

 

on HC täisskaala kontsentratsioon etapil ii [ppmC1]

c FS,d

 

on HC täisskaala kontsentratsioon etapil iv [ppmC1]

c m,b

 

on HC mõõdetud kontsentratsioon etapil ii [ppmC1]

c m,d

 

on HC mõõdetud kontsentratsioon etapil iv [ppmC1]

vii)

hapniku segav toime E O2 peab kõikide hapniku segava toime kontrollgaaside puhul olema enne katset väiksem kui ± 1,5 %;

viii)

kui hapniku segav toime E O2 suurem kui ± 1,5 %, võib püüda seda korrigeerida, reguleerides õhu, kütuse ja proovi vooluhulka astmeliselt tootja spetsifikatsioonides esitatud väärtustest suuremaks ja väiksemaks;

ix)

hapniku segava toime kontrolli korratakse iga uue seadistuse puhul.

4.3.4.   Metaanieraldajata analüsaatori (NMC) muundamisefektiivsus

Süsivesinike analüüsimisel võib kasutada NMCd mittemetaansete süsivesinike eraldamiseks proovigaasist kõigi süsivesinike, välja arvatud metaani oksüdeerimise teel. Ideaaljuhul on muundumine metaani puhul 0 % ja muude süsivesinike puhul, mida esindab etaan, 100 %. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kindlaks need kaks efektiivsust ning kasutatakse neid NMHC heite arvutamisel (vt 7. liite punkt 6.2). Metaani muundamisefektiivsust ei ole vaja kindlaks määrata, kui NMC-FID on kalibreeritud 7. liite punktis 6.2 esitatud meetodi b kohaselt, juhtides metaani/õhu kalibreerimisgaasi läbi NMC.

a)

Metaani muundamisefektiivsus

Metaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FIDi NMCst möödavooluga ja ilma. Mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Metaani eemaldamise tõhusus määratakse kindlaks järgmiselt:

Formula

kus:

c HC(w/NMC)

 

on HC kontsentratsioon, kui CH4 voolab läbi NMC [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

 

on HC kontsentratsioon, kui CH4 voolab NMCst mööda [ppmC1]

b)

Etaani muundamisefektiivsus

Etaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FIDi NMCst möödavooluga ja ilma. Mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Etaani eemaldamise tõhusus määratakse kindlaks järgmiselt:

Formula

kus:

c HC(w/NMC)

 

on HC kontsentratsioon, kui C2H6 voolab läbi NMC [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

 

on HC kontsentratsioon, kui C2H6 voolab NMCst mööda [ppmC1]

4.3.5.   Segav toime

a)

Üldteave

Kui peale uuritava gaasi on veel muid gaase, võivad need näitu moonutada. Analüsaatori tootja peab enne analüsaatori turule laskmist kontrollima analüsaatori õiget toimimist ja segavaid mõjusid vähemalt üks kord iga punkti 4.3.5 alapunktides b kuni f nimetatud analüsaatori või seadme puhul.

b)

Segava toime kontrollimine CO analüsaatori puhul

Vesi ja CO2 võivad segada CO analüsaatori tööd. Seetõttu juhitakse läbi toatemperatuuril vee CO2 võrdlusgaas, mille kontsentratsioon on 80–100 % katse ajal kasutatud CO2 analüsaatori maksimaalse mõõteulatuse täisskaalast, ja analüsaatori näit registreeritakse. Analüsaatori näit ei tohi ületada 2 % tavalise maanteekatse ajal eeldatavast CO keskmisest kontsentratsioonist või ± 50 ppm, kumb on suurem. H2O ja CO2 segavat toimet võib kontrollida eraldi menetlusena. Kui segava toime kontrollimiseks kasutatud H2O ja CO2 sisaldused on suuremad kui katse ajal eeldatavad maksimumväärtused, vähendatakse kõikide segavat toimet iseloomustavate saadud parameetrite väärtusi, korrutades kindlaks määratud segav toime katse ajal eeldatava suurima kontsentratsiooni ja selle kontrolli käigus tegelikult kasutatud kontsentratsiooni suhtega. Segavat toimet võib eraldi kontrollida H2O kontsentratsioonidega, mis on väiksemad katse ajal eeldatavast suurimast kontsentratsioonist, kuid siis tuleb H2O kindlaksmääratud segavat toimet suurendada, korrutades kindlaksmääratud segav toime katse ajal eeldatava suurima H2O kontsentratsiooni ja selle kontrolli käigus tegelikult kasutatud kontsentratsiooni suhtega. Mõlema kohandatud segava toime väärtuse summa peab jääma käesolevas punktis kindlaks määratud lubatava hälbe piiresse.

c)

NOXi analüsaatori summutava mõju kontrollimine

Kaks gaasi, millele CLD ja HCLD puhul tuleb tähelepanu pöörata, on CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside summutav mõju on võrdeline nende kontsentratsiooniga. Katses määratakse kindlaks summutav mõju katses eeldatavate suurimate kontsentratsioonide puhul. Kui CLDs ja HCLDs kasutatakse summutava mõju kompenseerimiseks algoritmi, mis eeldab H2O ja/või CO2 mõõteseadmete kasutamist, siis hinnatakse summutavat mõju sisselülitatud mõõteseadmete ja kompensatsioonialgoritmi kasutamise korral.

i)

CO2 summutava mõju kontrollimine

NDIR analüsaatorist juhitakse läbi CO2 võrdlusgaas, mille kontsentratsioon on 80–100 % maksimaalsest mõõteulatusest. CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. CO2 võrdlusgaas lahjendatakse seejärel ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ja juhitakse läbi NDIR analüsaatori ja CLD või läbi HCLD. CO2 ja NO väärtused registreeritakse vastavalt väärtusena B ja C. Seejärel suletakse CO2 juurdevool ja ainult NO võrdlusgaas juhitakse läbi CLD või HCLD. NO väärtus registreeritakse väärtusena D. Summutav mõju protsentides arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

A

 

on NDIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%]

B

 

on NDIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%]

C

 

on CLD või HCLD abil mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

D

 

on CLD või HCLD abil mõõdetud lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm]

CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste kindlaksmääramiseks võib tüübikinnitusasutuse heakskiidul kasutada alternatiivseid meetodeid, nagu dünaamiline segamine.

ii)

Vee summutava mõju kontrollimine

Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Vee summutava mõju arvutamisel tuleb arvesse võtta, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning segus oleva veeauru kontsentratsiooni tuleb reguleerida, et see vastaks katse ajal eeldatavale kontsentratsioonile. läbi CLD või HCLD juhitakse NO võrdlusgaas, mille kontsentratsioon on 80–100 % tavalise mõõteulatuse täisväärtusest. NO väärtus registreeritakse väärtusena D. NO võrdlusgaas juhitakse läbi toatemperatuuril vee ja läbi CLD või HCLD. NO väärtus registreeritakse väärtusena Cb . Määratakse kindlaks analüsaatori absoluutne töösurve ja veetemperatuur ning registreeritakse vastavalt väärtusena E ja F. Määratakse kindlaks küllastunud auru rõhk F temperatuuril, mis vastab barbotööris oleva vee temperatuurile, ja registreeritakse väärtusena F. Veeauru kontsentratsioon H [%] gaasisegus arvutatakse järgmiselt:

Formula

Eeldatav lahjendatud NO võrdlusgaasi kontsentratsioon veeaurus registreeritakse väärtusena D e ja arvutatakse järgmiselt:

Formula

Survesüütemootori heitgaasi puhul registreeritakse katse ajal eeldatav maksimaalne veeauru kontsentratsioon heitgaasis (protsentides) väärtusena H m pärast heitgaasis A suurima CO2 kontsentratsiooni hindamist eeldusel, et H ja C suhe kütuses on 1,8/1, järgmiselt:

Formula

Vee summutav mõju protsentides arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

D e

 

on eeldatav lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

Cb

 

on mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

H m

 

on suurim veeauru kontsentratsioon [%]

H

 

on tegelik veeauru kontsentratsioon [%]

iii)

Suurim lubatav summutav mõju

CO2 ja vee summaarne summutav mõju ei tohi ületada 2 % kogu täisskaalast.

d)

Analüsaatori summutava mõju kontrollimine NDUV analüsaatori korral

Süsivesinikud ja vesi võivad NDUV analüsaatorile avaldada positiivset segavat toimet, põhjustades sarnase näidu kui NOX. NDUV analüsaatori tootja peab järgmise menetluse abil kontrollima, kas summutav mõju on piiratud.

i)

Analüsaator ja jahuti seadistatakse vastavalt tootja juhistele. Analüsaatori ja jahuti optimeerimiseks tuleb neid reguleerida.

ii)

Analüsaatori nullväärtuse ja mõõteulatuse kalibreerimine tehakse heitekatses eeldatavate kontsentratsioonidega.

iii)

Valitakse NO2 kalibreerimisgaas, mis vastab nii palju kui võimalik heitekatse ajal eeldatavale suurimale NO2 kontsentratsioonile.

iv)

Gaasi proovivõtusüsteemi proovivõttur peab olema NO2 kalibreerimisgaasi joas, kuni analüsaatori NOXi näit on stabiliseerunud.

v)

Stabiliseerunud NOXi keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,ref.

vi)

NO2 kalibreerimisgaasi juurdevool peatatakse ja proovivõtusüsteem küllastatakse ülevooluga kastepunkti generaatorist, mis on reguleeritud kastepunkti väärtusele 50 °C. Kastepunkti generaatori vooluhulgast võetakse proove kogu proovivõtusüsteemi ja jahuti ulatuses vähemalt 10 minuti jooksul, kuni võib eeldada, et jahuti eemaldab vett ühtlaselt.

vii)

Pärast etapi vi lõppu täidetakse proovivõtusüsteem uuesti NO2 kalibreerimisgaasiga, mida kasutatakse väärtuse NOX,ref kindlaksmääramiseks, kuni kogu NOX näit on stabiliseerunud.

viii)

Stabiliseerunud NOXi keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,m.

ix)

NOX,m korrigeeritakse väärtuseks NOX,dry, lähtudes veeauru jäägist, mis on läbinud jahuti selle väljavoolutemperatuuril ja -rõhul.

Arvutatud NOX,dry peab olema vähemalt 95 % väärtusest NOX,ref.

e)

Proovi kuivati

Proovi kuivatis eemaldatakse vesi, mis võib avaldada segavat mõju NOxi kindlaksmääramisele. Kuiva gaasi CLD puhul tõendatakse, et veeauru suurima eeldatava kontsentratsiooni H m korral hoiab proovi kuivati niiskusesisalduse CLDs väärtusel ≤ 5 g vett 1 kg kuiva õhu kohta (või umbes 0,8 % H2O), mis vastab 100 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 3,9 °C ja rõhul 101,3 kPa või umbes 25 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 25 °C ja rõhul 101,3 kPa. Selle tõendamiseks võib mõõta temperatuuri termokuivati väljavooluava juures või mõõta niiskust mõnes vahetult CLDst ülesvoolu jäävas punktis. Samuti võib mõõta CLDst väljuva heitgaasi niiskust, kui CLDsse siseneb gaas ainult proovi kuivatist.

f)

NO2 sisseimbumine proovi kuivatis

Proovi kuivati vale tehnilise lahenduse tõttu võib proovi kuivatisse jääv vesi proovist eemaldada osa NO2. Kui proovi kuivatit kasutatakse koos NDUV analüsaatoriga, millest ülesvoolu ei ole NO2/NO muundurit, võib vesi eemaldada proovist NO2 enne NOXi mõõtmist. Proovi kuivati peab võimaldama mõõta vähemalt 95 % NO2 sisaldusest gaasis, mida on küllastatud veeauruga ja mis on heitekatse ajal tekkiva suurima eeldatava NO2 kontsentratsiooniga.

4.4.   Analüüsisüsteemi reageerimisaja kontrollimine

Analüüsisüsteemi seaded reageerimisaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui heitekatse ajal (st rõhk, vooluhulgad, analüsaatorite filtri seaded ja kõik muud reageerimisaega mõjutavad tegurid). Reageerimisaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasi ümberlülitamine tuleb teha vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peavad muutma kontsentratsiooni vähemalt 60 % analüsaatori täisskaalast.

Iga gaasilise komponendi kontsentratsioonikõver tuleb salvestada.

Analüsaatori ja heitgaasi vooluhulgale vastavate signaalide ajalisse vastavusse seadmise aeg on ülekandeaeg, mis on määratluse kohaselt ajavahemik ümberlülitushetkest (t 0) hetkeni, mil näit saavutab 50 % lõppnäidust (t 50).

Süsteemi reageerimisaeg peab olema ≤ 12 s ja tõusuaeg ≤ 3 s kõigi komponentide puhul kõikides kasutatud mõõtepiirkondades. Kui NMHC mõõtmiseks kasutatakse metaanieraldajata analüsaatorit (NMC), võib süsteemi reageerimisaeg olla pikem kui 12 sekundit.

5.   Gaasid

5.1.   Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid RDE katsetes

5.1.1.   Üldteave

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada. Nii puhtad kui ka segatud kalibreerimis- ja võrdlusgaasid peavad vastama ÜRO eeskirja nr 154 lisa B5 spetsifikatsioonidele.

5.1.2.   NO2 kalibreerimisgaas

Täiendavalt on lubatud NO2 kalibreerimisgaas. NO2 kalibreerimisgaasi kontsentratsioon võib deklareeritud kontsentratsioonist erineda 2 %. NO2 kalibreerimisgaasi NO sisaldus ei tohi ületada 5 % NO2 sisaldusest.

5.1.3.   Mitmekomponendilised segud

Kasutada tohib ainult punkti 5.1.1 nõuetele vastavaid mitmekomponendilisi segusid. Need segud võivad sisaldada kaht või enamat komponenti. Mitmekomponendilised segud, milles on nii NO kui ka NO2, on punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nimetatud NO2 lisandite nõudest vabastatud.

5.2.   Gaasijaoturid

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada gaasijaotureid, st täppissegisteid, mille abil lahjendatakse gaasi puhastatud N2 või sünteetilise õhuga. Gaasijaoturi täpsus peab olema selline, et segatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni täpsus on ± 2 %. Iga gaasijaoturi abil tehtavat kalibreerimist kontrollitakse 15–50 % ulatuses täisskaalast. Kui esimene kontrollimine ebaõnnestub, võib teha täiendava kontrollimise muu kalibreerimisgaasiga.

Soovi korral võib gaasijaoturit kontrollida ka lineaarsel põhimõttel töötava mõõteseadmega, näiteks kasutades NO gaasi koos CLDga. Mõõteseadme mõõteulatust kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis juhitakse vahetult mõõteseadmesse. Gaasijaoturit kontrollitakse tavaliselt kasutatavate seadistuste korral ning nimiväärtust võrreldakse mõõteseadmega mõõdetud kontsentratsiooniga. Erinevus peab igas punktis jääma ± 1 % piiresse nimiväärtusest.

5.3.   Hapniku segava toime kindlaksmääramise kontrollgaasid

Hapniku segava toime kindlaksmääramise kontrollgaas on propaani, hapniku ja lämmastiku segu, kusjuures selle propaanisisaldus peab olema 350 ± 75 ppmC1. Sisaldus määratakse kindlaks gravimeetrilise meetodiga, dünaamilise segamise või süsivesinike koguheite ja lisandite kromatograafilise analüüsi teel. Hapniku segava toime kontrollgaasi hapnikusisaldus peab vastama tabelis A5/3 esitatud nõuetele. Ülejäänud osa hapniku segava toime kontrollgaasist peab olema puhastatud lämmastik.

Tabel A5/3

Hapniku segava toime kindlaksmääramise kontrollgaasid

 

Mootori tüüp

Survesüütemootor

Sädesüütemootor

O2 kontsentratsioon

21 ± 1 %

10 ± 1 %

10 ± 1 %

5 ± 1 %

5 ± 1 %

0,5 ± 0,5 %

6.   Tahkete osakeste heite mõõtmise analüsaatorid

Käesolevas punktis määratakse kindlaks nõuded tahkete osakeste arvu mõõtmise analüsaatoritele, mida hakatakse kasutama, kui tahkete osakeste mõõtmine muutub kohustuslikuks.

6.1.   Üldteave

Tahkete osakeste arvu analüsaator koosneb eelkonditsioneerimisüksusest ja tahkete osakeste detektorist, mille efektiivsus ligikaudu 23 nm suurusest alates on 50 %. Tahkete osakeste detektori abil võib eelkonditsioneerida ka aerosooli. Analüsaatorite tundlikkust löökide, vibratsiooni, vananemise, temperatuuri ja õhurõhu muutuste, elektromagnetiliste häirete ning muude sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjude suhtes tuleb võimalikult palju vähendada ning seadmete tootja peab selle abimaterjalides selgelt ära märkima. Tahkete osakeste arvu analüsaatorit võib kasutada ainult tootja deklareeritud tööparameetrite vahemikus. Tahkete osakeste arvu analüsaatori seadistuse näide on esitatud joonisel A5/1.

Joonis A5/1

Tahkete osakeste arvu analüsaatori seadistuse näide. Punktiirjoontega on osutatud valikulised osad. EFM = heitgaasi massivooluhulgamõõtur, d = siseläbimõõt, PND = tahkete osakeste lahjendi

Image 10

Tahkete osakeste arvu analüsaator on proovivõtukohaga ühendatud proovivõtturi abil, mis võtab proovi väljalasketoru keskjoonelt. Kui väljalasketorus tahkeid osakesi ei lahjendata, siis kuumutatakse proovivõtutoru kuni tahkete osakeste arvu analüsaatori esimese lahjenduse punktini või analüsaatori tahkete osakeste detektorini vähemalt temperatuurini 373 K (100 °C) 4. liite punkti 3.5 kohaselt. Proovi viibeaeg proovivõtutorus peab olema väiksem kui 3 s.

Kõik heitgaasiprooviga kokkupuutes olevad osad tuleb hoida temperatuuril, mis välistab mis tahes ühendi kondenseerumise seadmes. Seda on võimalik saavutada näiteks kuumutamisega kõrgemal temperatuuril ja proovi lahjendamisega või (pool)lenduvate osakeste oksüdeerimisega.

Tahkete osakeste arvu analüsaatoris peab olema kuumutatud lõik, mille seinatemperatuur on ≥ 573 K. See osa hoiab kuumutatud etappidel püsivat normaaltalitlustemperatuuri täpsusega ± 10 K ja annab märku, kas kuumutatud etapi talitlustemperatuur on õige. Madalam temperatuur on lubatud, kui lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus vastab punkti 6.4 nõuetele.

Rõhu-, temperatuuri- ja muud andurid jälgivad seadme nõuetekohast toimimist kasutamise ajal ja edastavad rikke korral hoiatuse või teate.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori viiteaeg peab olema ≤ 5 s.

Tahkete osakeste arvu analüsaatori (ja/või tahkete osakeste detektori) tõusuaeg peab olema ≤ 3,5 s.

Osakeste kontsentratsiooni mõõtetulemused edastatakse normaliseerituna tingimustele 273 K ja 101,3 kPa. Vajaduse korral mõõdetakse ja edastatakse osakeste kontsentratsiooni normaliseerimiseks rõhk ja/või temperatuur detektori sisselasekava juures.

Tahkete osakeste arvu süsteemid, mis vastavad ÜRO eeskirja nr 154 kalibreerimisnõuetele, vastavad automaatselt käesoleva liite kalibreerimisnõuetele.

6.2.   Tõhususnõuded

Tahkete osakeste arvu analüsaatori täielik süsteem koos proovivõtutoruga peab vastama tabelis A5/3a esitatud tõhususnõuetele.

Tabel A5/3a

Tahkete osakeste arvu analüsaatorsüsteemi (sh proovivõtutoru) tõhususnõuded

dp [nm]

alla 23

23

30

50

70

100

200

E(dp) tahkete osakeste arvu analüsaator

määratakse kindlaks

0,2–0,6

0,3–1,2

0,6–1,3

0,7–1,3

0,7–1,3

0,5–2,0

Tõhusus E(dp) on määratluse kohaselt tahkete osakeste arvu analüsaatorisüsteemi näitude ja kondensatsiooniosakeste loenduri (CPC) (d50 % = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud, elektromeetriga kalibreeritud) näitude suhe või elektromeetriga saadud osakeste kontsentratsiooni mõõtmise tulemus paralleelses monodispersses aerosoolis liikuvuse läbimõõduga dp ja normaliseeritud samadel temperatuuri- ja rõhutingimustel.

Materjal peab olema termiliselt stabiilne ja tahmalaadne (näiteks sädelahendusega eraldunud grafiit või difusioonleegi tahm, mis on termiliselt eeltöödeldud). Kui tõhususkõverat mõõdetakse erineva aerosooliga (näiteks NaCl), tuleb korrelatsioon tahmalaadse aerosooli kõveraga esitada graafikuna, milles võrreldakse mõlema katseaerosooli kasutamisel saadud tõhususi. Loendustõhususte erinevusi võetakse arvesse, kohandades esitatud graafiku alusel mõõdetud tõhususi, et saada tahmalaadse aerosooliga seotud tõhusus. Tuleb teha korrektsioon mitmekordselt laetud osakeste suhtes ja see dokumenteerida, kuid nende osakaal ei või olla suurem kui 10 %. Kõnealused tõhusused on seotud tahkete osakeste arvu analüsaatoritega, millel on proovivõtutoru. Tahkete osakeste arvu analüsaatorit saab kalibreerida ka osadena (st eelkonditsioneerimisseade ja tahkete osakeste detektor eraldi), kui saab tõendada, et tahkete osakeste arvu analüsaator ja proovivõtutoru koos vastavad tabeli A5/3a nõuetele. Detektori mõõdetud signaal peab olema suurem kui kahekordne avastamispiir (käesoleval juhul nulltase pluss kolm standardhälvet).

6.3.   Lineaarsusnõuded

Tahkete osakeste arvu analüsaatorisüsteem ja proovivõtutoru peavad monodisperssete või polüdisperssete tahmalaadsete osakeste kasutamise korral vastama 5. liite punkti 3.2 lineaarsusnõuetele. Osakeste suurus (liikuvuse läbimõõt või arvutatud mediaani läbimõõt) peab olema suurem kui 45 nm. Võrdlusseade on elektromeeter või kondensatsiooniosakeste loendur (d50 = 10 nm või väiksem, lineaarsus kontrollitud). Teise võimalusena võib kasutada ÜRO eeskirja nr 154 kohast tahkete osakeste arvu süsteemi.

Sellele lisaks peab tahkete osakeste arvu analüsaatori ja võrdlusseadme mõõtetulemuste erinevus igas kontrollitavas punktis (välja arvatud nullpunktis) jääma 15 % piiresse nende keskmisest väärtusest. Kontrollida tuleb vähemalt 5 ühtlaselt jaotatud punkti (pluss nullpunkt). Suurim kontrollitud kontsentratsioon peab olema > 90 % tahkete osakeste arvu analüsaatori nimimõõtepiirkonast.

Kui tahkete osakeste arvu analüsaator kalibreeritakse osadena, saab lineaarsust kontrollida ainult tahkete osakeste detektori puhul, kuid tõusu arvutamisel võetakse arvesse muude osade ja proovivõtutoru tõhusust.

6.4.   Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusus

Süsteem peab eemaldama rohkem kui 99 % tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) osakesi (≥ 30 nm), kui sisselaskekontsentratsioon on minimaalse lahjenduse korral ≥ 10000 osakest kuupsentimeetri kohta.

Samuti peab süsteem eemaldama > 99 % tetrakontaani osakesi, mille mediaanläbimõõt on > 50 nm ja mass > 1 mg/m3.

Lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusust tetrakontaani puhul tuleb tõendada ainult üks kord seadmeperekonna kohta. Seadme tootja peab kindlaks määrama sellise hooldus- või asendusintervalli, mis tagab, et eemaldamise tõhusus ei lange tehnilistest nõuetest allapoole. Kui sellist teavet ei esitata, tuleb lenduvate tahkete osakeste eemaldamise tõhusust iga seadmel kontrollida kord aastas.

7.   Heitgaasi massivooluhulga mõõtmise seadmed

7.1.   Üldteave

Heitgaasi massivooluhulga mõõtmiseks kasutatavate seadmete või signaalide mõõtepiirkond ja reageerimisaeg peavad vastama heitgaasi massivooluhulga mõõtetäpsuse nõuetele siirde- ja püsiseisundi tingimustes. Seadmete ja signaalide tundlikkus löökide, vibratsiooni, vananemise, temperatuuri ja õhurõhu muutuste, elektromagnetiliste häirete ning muude sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjude suhtes peab olema tasemel, mis välistab täiendavate vigade tekkimise.

7.2.   Seadmete spetsifikatsioonid

Heitgaasi massivooluhulk määratakse kindlaks otsese mõõtmise meetodiga, mida kasutatakse ühes järgmistest seadmetest:

a)

Pitot’ toruga vooluhulgamõõtur;

b)

rõhkude vahel põhinevad seadmed, nt düüsiga vooluhulgamõõtur (vt lähemalt ISO 5167);

c)

ultraheli-vooluhulgamõõtur;

d)

keeris-vooluhulgamõõtur.

Kõik heitgaasi massivooluhulgamõõturid peavad vastama punktis 3 kindlaks määratud lineaarsusnõuetele. Peale selle peab seadme tootja tõendama iga heitgaasi massivooluhulgamõõturi tüübi vastavust punktides 7.2.3–7.2.9 esitatud spetsifikatsioonidele.

Heitgaasi massivooluhulka on lubatud arvutada õhu ja kütuse vooluhulga mõõtmiste põhjal, kui andmed on saadud jälgitava kalibreeringuga anduritelt, mis vastavad punktis 3 kindlaks määratud lineaarsusnõuetele, punktis 8 kindlaks määratud mõõtetäpsuse nõuetele ja kui tulemuseks saadud heitgaasi massivooluhulga väärtus on valideeritud vastavalt 6. liite punktile 4.

Lisaks sellele on lubatud kasutada ka muid meetodeid, millega heitgaasi massivooluhulk määratakse kindlaks mittejälgitavate seadmete ja signaalide põhjal, näiteks heitgaasi lihtsustatud massivooluhulgamõõturid või ECU signaalid, kui tulemuseks saadud heitgaasi massivooluhulga väärtus vastab punkti 3 lineaarsusnõuetele ja on valideeritud vastavalt 6. liite punktile 4.

7.2.1.   Kalibreerimise ja kontrollimise standardid

Heitgaasi massivooluhulgamõõturite mõõtetulemusi kontrollitakse õhu või heitgaasi abil, jälgitava standardi alusel, näiteks kalibreeritud heitgaasi massivooluhulgamõõturi või täisvoolulahjendustunneliga.

7.2.2.   Kontrollimise sagedus

Heitgaasi massivooluhulgamõõturite vastavust punktidele 7.2.3–7.2.9 kontrollitakse hiljemalt üks aasta enne tegelikku katset.

7.2.3.   Täpsus

Heitgaasi massivooluhulgamõõturi (EFM) täpsus on määratluse kohaselt EFMi näidu kõrvalekalle vooluhulga kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada ± 3 % näidust või 0,3 % täisskaalast, kumb on suurem.

7.2.4.   Kordustäpsus

Kordustäpsus on määratluse kohaselt 10 korduva reageeringu 2,5-kordne standardhälve umbes kalibreerimisvahemiku keskel ja see ei tohi olla suurem kui 1 % maksimaalsest vooluhulgast, mille järgi EFM on kalibreeritud.

7.2.5.   Müra

Müra ei tohi ületada 2 % maksimaalsest kalibreeritud vooluhulga väärtusest. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30-sekundilise perioodiga, mille jooksul EFMi siseneb maksimaalne kalibreeritud vooluhulk.

7.2.6.   Nullitriiv

Nullitriiv on määratluse kohaselt keskmine näit nullvooluhulga puhul vähemalt 30-sekundilise ajavahemiku jooksul. Nullitriivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimumväärtusest, mis on registreeritud vooluhulga korral, millega EFM on kalibreeritud.

7.2.7.   Mõõteulatuse triiv

Mõõteulatuse triiv on määratluse kohaselt keskmine näit võrdlusvooluhulga korral vähemalt 30-sekundilise ajavahemiku jooksul. Mõõteulatuse triivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimumväärtusest, mis on registreeritud vooluhulga korral, millega EFM on kalibreeritud.

7.2.8.   Tõusuaeg

Heitgaasi vooluhulga mõõteseadmete ja meetodite tõusuaeg peab vastama võimalikult täpselt gaasianalüsaatorite tõusuajale, nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.7, kuid ei tohi olla pikem kui 1 sekund.

7.2.9.   Reageerimisaja kontrollimine

Heitgaasi massivooluhulgamõõturite reageerimisaeg määratakse kindlaks parameetrite abil, mis on sarnased neile, mida kasutatakse heitekatses (näiteks rõhk, vooluhulgad, filtri seaded ja muud reageerimisaja mõjutajad). Reageerimisaja kindlaksmääramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult heitgaasi massivooluhulgamõõturi sisselaskeava juures. Gaasi ümberlülitamine peab toimuma võimalikult kiiresti, väga soovitatavalt vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatav gaasi vooluhulk peab muutuma vähemalt 60 % ulatuses heitgaasi massivooluhulgamõõturi täisskaalast. Gaasi vooluhulk registreeritakse. Viiteaeg on määratluse kohaselt ajavahemik gaasi vooluhulga ümberlülitushetkest (t 0) hetkeni, mil näit saavutab 10 % lõppnäidust (t 10). Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub näidu jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendile lõppnäidust (t 10–t 90). Reageerimisaeg (t 90) on määratluse kohaselt viiteaja ja tõusuaja summa. Heitgaasi massivooluhulgamõõturi reageerimisaeg (t90 ) peab olema ≤ 3 sekundit koos tõusuajaga (t 10–t 90), mis on ≤ 1 sekundit vastavalt punktile 7.2.8.

8.   Andurid ja abiseadmed

Temperatuuri, õhurõhu, ümbritseva õhu niiskuse, sõiduki kiiruse, kütuse vooluhulga või siseneva õhu vooluhulga mõõtmiseks kasutatavad andurid või abiseadmed ei tohi muuta ega ülemääraselt mõjutada sõiduki mootori ega heitgaasi järeltöötlussüsteemi toimimist. Andurite ja abiseadmete täpsus peab vastama tabeli A5/4 nõuetele. Tabeli A5/4 nõuetele vastavust tuleb tõendada seadme tootja täpsustatud ajavahemike järel vastavalt siseauditi korrale või standardile ISO 9000.

Tabel A5/4

Mõõtmisparameetrite täpsusnõuded

Mõõtmisparameeter

Täpsus

Kütuse vooluhulk (23)

± 1 % näidust (24)

Õhu vooluhulk (25)

± 2 % näidust

Sõiduki kiirus (26)

± 1,0 km/h (absoluutväärtus)

Temperatuur ≤ 600 K

± 2 K (absoluutväärtus)

Temperatuur > 600 K

± 0,4 % näidust kelvinites

Ümbritseva õhu rõhk

± 0,2 kPa (absoluutväärtus)

Suhteline niiskus

± 5 % (absoluutväärtus)

Absoluutne niiskus

± 10 % näidust või 1 gH2O/kg kuivas õhus, kumb on suurem

„6. liide

PEMSi ja mittejälgitava heitgaasi massivooluhulga valideerimine

1.   Sissejuhatus

Käesolevas liites kirjeldatakse nõudeid, mille alusel siirdeseisundi tingimustes valideeritakse paigaldatud PEMSi funktsionaalsus ja mittejälgitavatelt heitgaasi massivooluhulgamõõturitelt saadud või ECU signaalide põhjal arvutatud heitgaasi massivooluhulga õigsus.

2.   Tähised, parameetrid ja ühikud

a 0

—

regressioonisirge jay-telje lõikepunkt

a 1

—

regressioonisirge tõus

r 2

—

determinatsioonikordaja

x

—

võrdlussignaali tegelik väärtus

y

—

valideeritava signaali tegelik väärtus

3.   PEMSi VALIDEERIMISE MENETLUS

3.1.   PEMSi valideerimise sagedus

PEMSi paigaldamise õigsust sõidukile on soovitatav valideerida, võrreldes seda laboris veojõustendi katse jaoks paigaldatud seadmega enne RDE katset või alternatiivina pärast katse lõppu. Tüübikinnituse ajal tehtavate katsete puhul on valideerimiskatse nõutav.

3.2.   PEMSi valideerimise menetlus

3.2.1.   PEMSi paigaldamine

PEMS paigaldatakse ja valmistatakse ette vastavalt 4. liite nõuetele. Valideerimise ja RDE katse vahelisel ajavahemikul ei tohi PEMSi paigaldust muuta.

3.2.2.   Katsetingimused

Valideerimiskatse tehakse võimaluse korral veojõustendil tüübikinnitustingimustes, järgides ÜRO eeskirja nr 154 nõudeid. Valideerimiskatse ajal PEMSi abil eraldatud heitgaas on soovitav suunata tagasi CVSi. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb CVSi tulemusi saadud heitgaasi massi osas korrigeerida. Kui heitgaasi massivooluhulk valideeritakse heitgaasi massivooluhulgamõõturi abil, siis soovitatakse mõõdetud massivooluhulka ristkontrollida andurilt või ECUlt saadud andmetega.

3.2.3.   Andmete analüüs

Laboriseadmetega mõõdetud kaugusspetsiifilised heitkogused [g/km] arvutatakse vastavalt ÜRO eeskirjale nr 154. PEMSi abil mõõdetud heitkogused arvutatakse 7. liite kohaselt, liidetakse saasteainete kogumassi [g] saamiseks ja jagatakse seejärel veojõustendilt saadud katse teepikkusega [km]. Saasteainete kaugusspetsiifilist kogumassi [g/km], mis on kindlaks määratud PEMSi ja referentlaborite süsteemi abil, hinnatakse vastavalt punktis 3.3 esitatud nõuetele. NOxi heite mõõtmiste valideerimisel kasutatakse niiskuskorrektsiooni vastavalt ÜRO eeskirjale nr 154.

3.3.   PEMSi valideerimise lubatavad hälbed

PEMSi valideerimise tulemused peavad vastama tabelis A6/1 esitatud nõuetele. Kui ei suudeta jääda lubatava hälbe piiresse, rakendatakse korrigeerivaid meetmeid ja korratakse PEMSi valideerimist.

Tabel A6/1

Lubatavad hälbed

Parameeter [ühik]

Lubatava hälbe absoluutväärtus

Teepikkkus [km] (27)

250 m labori kontrollväärtusest

THC (28) [mg/km]

15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

CH4  (27) [mg/km]

15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

NMHC (27) [mg/km]

20 mg/km või 20 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

Tahkete osakeste arv (27) [tk/km]

8•1010 p tk/km või 42 % labori kontrollväärtusest, (29) kumb on suurem

CO (27) [mg/km]

100 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

CO2 [g/km]

10 g/km või 7,5 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

NOx  (27) [mg/km]

10 mg/km või 12,5 % labori kontrollväärtusest, kumb on suurem

4.   Mittejälgitavate mõõteriistade ja andurite abil määratud heitgaasi massivooluhulga valideerimise kord

4.1.   Valideerimise sagedus

Peale 5. liite punktis 3 kindlaks määratud lineaarsusnõuete täitmise püsiseisundi tingimustes valideeritakse mittejälgitavate heitgaasi massivooluhulgamõõturite lineaarsus või mittejälgitavate andurite või ECU signaalide abil arvutatud heitgaasi massivooluhulk siirdeseisundi tingimustes iga katsesõiduki puhul kalibreeritud heitgaasi massivooluhulgamõõturi või CVSi alusel.

4.2.   Valideerimise menetlus

Valideerimine tehakse veojõustendil tüübikinnitustingimuste kohaselt võimaluse korral sama sõidukiga, mida kasutati RDE katses. Võrdlusena kasutatakse jälgitavalt kalibreeritud vooluhulgamõõturit. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema käesoleva lisa punktis 5.1 kindlaks määratud vahemikus. Heitgaasi massivooluhulgamõõturi paigaldamine ja katse tegemine peab vastama 4. liite punkti 3.4.3 nõuetele.

Lineaarsuse valideerimiseks tehakse järgmised arvutused.

a)

Valideeritavat signaali ja võrdlussignaali korrigeeritakse ajaliselt, järgides vajaduse korral 7. liite punkti 3 nõudeid.

b)

Punktid, mis on alla 10 % maksimaalsest vooluhulga väärtusest, jäetakse edasisest analüüsist välja.

c)

Konstantse sagedusega vähemalt 1,0 Hz korreleeritakse valideeritavat signaali ja võrdlussignaali kõige sobivama valemiga:

Formula

kus:

y

 

on valideeritava signaali tegelik väärtus

a 1

 

on regressioonisirge tõus

x

 

on võrdlussignaali tegelik väärtus

a 0

 

regressioonisirge ja y-telje lõikepunkt

Iga mõõtmisparameetri ja süsteemi jaoks arvutatakse regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul väärtuselt y väärtusele x ja determinatsioonikordaja (r 2).

d)

Regressioonisirge parameetrid peavad vastama tabelis A6/2 esitatud nõuetele.

4.3.   Nõuded

Tabelis A6/2 esitatud lineaarsusnõuded peavad olema täidetud. Kui ei suudeta jääda lubatava hälbe piiresse, rakendatakse korrigeerivaid meetmeid ja korratakse valideerimist.

Tabel A6/2

Arvutatud ja mõõdetud heitgaasi massivooluhulga lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-süsteem

a 0

Tõus a 1

Regressiooni standardhälve SEE

Determinatsioonikordaja

r 2

Heitgaasi massivooluhulk

0,0 ± 3,0 kg/h

1,00 ± 0,075

≤ 10 % max

≥ 0,90

„7. liide

Heite hetkväärtuse kindlaksmääramine

1.   SISSEJUHATUS

Selles liites kirjeldatakse, kuidas määrata kindlaks massi hetkväärtus ja tahkete osakeste arv [g/s, tk/s] pärast 4. liites esitatud andmete järjepidevuse nõuete kohaldamist. Seejärel kasutatakse massi hetkväärtust ja tahkete osakeste arvu järgmise RDE-teekonna hindamiseks ning heite vahe- ja lõpptulemuse arvutamiseks, nagu on kirjeldatud 11. liites.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

α

—

vesiniku moolisuhe (H/C)

β

—

süsiniku moolisuhe (C/C)

γ

—

väävli moolisuhe (S/C)

δ

—

lämmastiku moolisuhe (N/C)

Δtt,i

—

analüsaatori ülekandeaeg t [s]

Δtt,m

—

heitgaasi massivooluhulgamõõturi ülekandeaeg t [s]

ε

—

hapniku moolisuhe (O/C)

ρ e

—

heitgaasi tihedus

ρ gas

—

heitgaasi gaasilise komponendi tihedus

λ

—

õhu ülejäägi suhtarv

λ i

—

õhu ülejäägi suhtarvu hetkväärtus

A/F st

—

stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg]

c CH4

—

metaani kontsentratsioon

c CO

—

kuiva CO kontsentratsioon [%]

c CO2

—

kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c dry

—

saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis [ppm või mahu%]

c gas,i

—

heitgaasi gaasilise komponendi kontsentratsiooni hetkväärtus [ppm]

c HCw

—

niiske HC kontsentratsioon [ppm]

c HC(w/NMC)

—

HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC [ppmC1]

c HC(w/oNMC)

—

HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolul NMCst [ppmC1]

c i,c

—

komponendi i ajaliselt korrigeeritud kontsentratsioon [ppm]

c i,r

—

komponendi i kontsentratsioon heitgaasis [ppm]

c NMHC

—

mittemetaansete süsivesinike kontsentratsioon

c wet

—

saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis [ppm või mahu%]

E E

—

etaani eemaldamise tõhusus

E M

—

metaani eemaldamise tõhusus

H a

—

siseneva õhu niiskus [g vett 1 kg kuiva õhu kohta]

i

—

mõõtmise number

m gas,i

—

heitgaasi gaasilise komponendi mass [g/s]

q maw,i

—

siseneva õhu massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

q m,c

—

ajaliselt korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk [kg/s]

q mew,i

—

heitgaasi massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

q mf,i

—

kütuse massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

q m,r

—

lahjendamata heitgaasi massivooluhulk [kg/s]

r

—

ristkorrelatsiooni kordaja

r2

—

determinatsioonikordaja

r h

—

süsivesiniku kalibreerimistegur

u gas

—

heitgaasi gaasilise komponendi u väärtus

3.   PARAMEETRITE AJALINE KORRIGEERIMINE

Kaugusspetsiifiliste heitkoguste õigeks arvutamiseks seatakse registreeritud komponentide kontsentratsioonide, heitgaasi massivooluhulga, sõiduki kiiruse ja muude sõiduki andmete kõverad ajalisse vastavusse. Ajalise korrigeerimise hõlbustamiseks tuleb ajalisse vastavusse viidavad andmed registreerida kas ühes andmesalvestusseadmes või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit vastavalt 4. liite punktile 5.1. Parameetrite ajaline korrigeerimine ja vastavusse viimine peab toimuma punktides 3.1–3.3 kirjeldatud järjestuses.

3.1.   Komponentide kontsentratsioonide ajaline korrigeerimine

Kõigi komponentide kontsentratsioonide registreeritud kõverad viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt analüsaatorite ülekandeaegadele. Analüsaatorite ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt 5. liite punktile 4.4:

Formula

kus:

c i,c

 

on komponendi i ajaliselt korrigeeritud kontsentratsioon kui aja t funktsioon

c i,r

 

on komponendi i lahjendamata kontsentratsioon kui aja t funktsioon

Δtt,i

 

on analüsaatori mõõtekomponendi i ülekandeaeg t

3.2.   Heitgaasi massivooluhulga ajaline korrigeerimine

Heitgaasi vooluhulgamõõturiga mõõdetud heitgaasi massivooluhulk seatakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt heitgaasi massivooluhulgamõõturi ülekandeaegadele. Massivooluhulgamõõturi ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt 5. liite punktile 4.4:

Formula

kus:

q m,c

 

on ajaliselt korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon

q m,r

 

on lahjendamata heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon

Δtt,m

 

on heitgaasi massivooluhulgamõõturi ülekandeaeg t

Kui heitgaasi massivooluhulk määratakse kindlaks ECU andmete või anduri abil, siis arvestatakse täiendavat ülekandeaega, mis saadakse arvutatud heitgaasi massivooluhulga ja vastavalt 6. liite punktile 4 mõõdetud heitgaasi massivooluhulga ristkorrelatsiooniga.

3.3.   Sõiduki andmete ajaline korrigeerimine

Muud anduri või ECU abil saadud andmed seatakse ajalisse vastavusse, kasutades ristkorrelatsiooni sobivate andmetega heitkoguste kohta (näiteks komponentide kontsentratsioonid).

3.3.1.   Sõiduki kiirus erinevatest allikatest

Sõiduki kiiruse seadmiseks ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga tuleb kõigepealt tuvastada üks kehtiv kiirusekõver. Kui sõiduki kiirus saadakse mitmest allikast (näiteks GNSSist, andurist, ECUst), seatakse kiiruse väärtused ajaliselt vastavusse ristkorrelatsiooni abil.

3.3.2.   Sõiduki kiirus ja heitgaasi massivooluhulk

Sõiduki kiirus seatakse ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga, kasutades heitgaasi massivooluhulga ning sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse korrutise ristkorrelatsiooni.

3.3.3.   Täiendavad signaalid

Kui signaali väärtused muutuvad aeglaselt ja väikeses väärtusvahemikus, nt ümbritseva õhu temperatuur, siis ei pea neid ajaliselt korrigeerima.

4.   HEITKOGUSTE MÕÕTMINE SEL AJAL, KUI MOOTOR ON SEISKUNUD

Kõik heite hetkväärtused või heitgaasi vooluhulga mõõdetud väärtused, mis on saadud ajal, kui sisepõlemismootor ei tööta, registreeritakse andmevahetusfailis.

5.   MÕÕDETUD VÄÄRTUSTE KORRIGEERIMINE

5.1.   Triivi korrigeerimine

Formula

cref,z

 

on võrdluskontsentratsioon nullgaasis (tavaliselt null) [ppm]

cref,s

 

on võrdluskontsentratsioon võrdlusgaasis [ppm]

cpre,z

 

on analüsaatoriga kindlaks määratud katse-eelne kontsentratsioon nullgaasis [ppm]

cpre,s

 

on analüsaatoriga kindlaks määratud katse-eelne kontsentratsioon võrdlusgaasis [ppm]

cpost,z

 

on analüsaatoriga kindlaks määratud katsejärgne kontsentratsioon nullgaasis [ppm]

cpost,s

 

on analüsaatoriga kindlaks määratud katsejärgne kontsentratsioon võrdlusgaasis [ppm]

cgas

 

on kontsentratsioon gaasiproovis [ppm]

5.2.   Ümberarvutus kuivalt niiskele

Kui heide on mõõdetud kuivas heitgaasis, teisendatakse mõõdetud kontsentratsioon vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele järgmise valemiga:

Formula

kus:

c wet

 

on saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis (ppm või mahu%)

c dry

 

on saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis (ppm või mahu%)

k w

 

on kuivalt niiskele ülemineku tegur

k w arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

Formula

kus:

H a

 

on siseneva õhu niiskus, (g vett 1 kg kuiva õhu kohta)

c CO2

 

on kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c CO

 

on kuiva CO kontsentratsioon [%]

α

 

on vesiniku moolisuhe kütuses (H/C)

5.3.   NOxi korrigeerimine vastavalt ümbritseva õhu niiskusele ja temperatuurile

NOxi heitkoguseid ei korrigeerita vastavalt ümbritseva õhu niiskusele ja temperatuurile.

5.4.   Heitkoguste negatiivsete tulemuste korrigeerimine

Negatiivseid vahetulemusi ei korrigeerita.

6.   HEITE GAASILISTE KOMPONENTIDE HETKEKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

6.1.   Sissejuhatus

Lahjendamata heitgaasis sisalduvaid komponente mõõdetakse 5. liites kirjeldatud mõõte- ja proovivõtuanalüsaatoritega. Asjakohaste komponentide lahjendamata kontsentratsioonid mõõdetakse vastavalt 4. liitele. Andmeid korrigeeritakse ajaliselt ja viiakse vastavusse punktiga 3.

6.2.   NMHC ja CH4 kontsentratsiooni arvutamine

Kui metaanisisaldust mõõdetakse NMC-FIDi abil, siis sõltub NMHC arvutamine kalibreerimisgaasist/-meetodist, mida kasutatakse nullpunkti/mõõteulatuse kalibreerimiseks. Kui FIDd kasutatakse THC mõõtmiseks ilma NMCta, kalibreeritakse see tavapärasel viisil propaani/õhu või propaani/N2 abil. Pärast NMCd paikneva FIDi kalibreerimiseks on lubatud kasutada järgmisi meetodeid:

a)

propaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse NMCst mööda;

b)

metaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse läbi NMC.

Tungivalt soovitatav on kalibreerida metaani FIDi nii, et metaan ja õhk juhitakse läbi NMC.

Meetodi a puhul arvutatakse CH4 ja NMHC kontsentratsioon järgmiselt:

Formula

Formula

Meetodi b puhul arvutatakse CH4 ja NMHC kontsentratsioon järgmiselt:

Formula

Formula

kus:

c HC(w/oNMC)

 

on HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolul NMCst [ppmC1]

c HC(w/NMC)

 

on HC kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC [ppmC1]

r h

 

on süsivesiniku kalibreerimistegur, mis on kindlaks määratud vastavalt 5. liite punkti 4.3.3 alapunktile b

E M

 

on metaani eemaldamise tõhusus, mis on kindlaks määratud vastavalt 5. liite punkti 4.3.4 alapunktile a

E E

 

on metaani eemaldamise tõhusus, mis on kindlaks määratud vastavalt 5. liite punkti 4.3.4 alapunktile b

Kui metaani FID kalibreeritakse läbi eraldaja (meetod b), siis on vastavalt 5. liite punkti 4.3.4 alapunktile a kindlaks määratud metaani muundamisefektiivsus null. NMHC massi arvutamisel kasutatav tihedus peab olema võrdne süsivesinike koguheite tihedusega temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,325 kPa ning see sõltub kütusest.

7.   HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA KINDLAKSMÄÄRAMINE

7.1.   Sissejuhatus

Heite massi hetkväärtuse arvutamiseks vastavalt punktidele 8 ja 9 on vaja kindlaks määrata heitgaasi massivooluhulk. Heitgaasi massivooluhulk määratakse kindlaks ühe 5. liite punktis 7.2 esitatud vahetu mõõtmise meetodiga. Alternatiivselt on heitgaasi massivooluhulk lubatud arvutada vastavalt käesoleva liite punktides 7.2–7.4 kirjeldatule.

7.2.   Õhu massivooluhulgal ja kütuse massivooluhulgal põhinev arvutusmeetod

Heitgaasi massivooluhulga hetkväärtuse saab õhu massivooluhulga ja kütuse massivooluhulga põhjal arvutada järgmiselt:

Formula

kus:

q mew,i

 

on heitgaasi massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

q maw,i

 

on siseneva õhu massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

q mf,i

 

on kütuse massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

Kui õhu ja kütuse või heitgaasi massivooluhulk määratakse kindlaks registreeritud ECU andmete abil, siis peab heitgaasi massivooluhulga arvutatud hetkväärtus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks kindlaks määratud 5. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on kindlaks määratud 6. liite punktis 4.3.

7.3.   Õhu massivooluhulga ning õhu ja kütuse suhtel põhinev arvutusmeetod

Heitgaasi massivooluhulga hetkväärtuse saab õhu massivooluhulga ning õhu ja kütuse suhte põhjal arvutada järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

Formula

kus:

q maw,i

 

on siseneva õhu massivooluhulga hetkväärtus [kg/s]

A/F st

 

on stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg]

λ i

 

on õhu ülejäägi suhtarvu hetkväärtus

c CO2

 

on kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c CO

 

on kuiva CO kontsentratsioon [ppm]

c HCw

 

on niiske HC kontsentratsioon [ppm]

α

 

on vesiniku moolisuhe (H/C)

β

 

on süsiniku moolisuhe (C/C)

γ

 

on väävli moolisuhe (S/C)

δ

 

on lämmastiku moolisuhe (N/C)

ε

 

on hapniku moolisuhe (O/C)

Koefitsiendid viitavad kütusele Cβ Hα Oε Nδ Sγ, kui süsinikupõhiste kütuste puhul β = 1. HC heite kontsentratsioon on tavaliselt väike ja selle võib λ i arvutamisel välja jätta.

Kui õhu massivooluhulk ning õhu ja kütuse suhe määratakse kindlaks registreeritud ECU andmete abil, siis peab heitgaasi massivooluhulga arvutatud hetkväärtus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks kindlaks määratud 5. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on kindlaks määratud 6. liite punktis 4.3.

7.4.   Kütuse massivooluhulga ning õhu ja kütuse suhtel põhinev arvutusmeetod

Heitgaasi massivooluhulga hetkväärtuse saab kütuse vooluhulga ning õhu ja kütuse suhte (arvutatakse A/Fst ja λ i abil vastavalt punktile 7.3) põhjal arvutada järgmiselt:

Formula

Formula

Heitgaasi massivooluhulga arvutatud hetkväärtus peab vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks kindlaks määratud 5. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on kindlaks määratud 6. liite punktis 4.3.

8.   GAASILISTE KOMPONENTIDE HEITE MASSI HETKVÄÄRTUSE ARVUTAMINE

Heite massi hetkväärtuse [g/s] kindlaksmääramiseks korrutatakse asjaomase saasteaine kontsentratsiooni hetkväärtus [ppm] heitgaasi massivooluhulga hetkväärtusega [kg/s], mis mõlemad on korrigeeritud ja vastavusse seatud ülekandeajaga, ning tabelis A7/1 esitatud vastava u väärtusega. Kuivas heitgaasis mõõtmise korral tehakse enne mis tahes järgmist arvutust kontsentratsiooni hetkväärtuste puhul punktile 5.1 vastav ümberarvutus kuivalt niiskele. Vajaduse korral lisatakse kõikides järgmistes andmete hindamistes heite negatiivsed hetkväärtused. Analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või ECU registreeritud heite hetkväärtuse [g/s] arvutamisel kasutatakse parameetrite väärtusi. Kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

m gas,i

 

on heitgaasi gaasilise komponendi mass [g/s]

u gas

 

on heitgaasi gaasilise komponendi tiheduse ja heitgaasi üldtiheduse suhe vastavalt tabelile A7/1

c gas,i

 

on heitgaasi gaasilise komponendi mõõdetud kontsentratsioon heitgaasis [ppm]

q mew,i

 

on heitgaasi mõõdetud massivooluhulk [kg/s]

gas

 

on vastav komponent

i

 

mõõtmise number


Tabel A7/1

Lahjendamata heitgaasi u-väärtused, mis kirjeldavad heitgaasi komponendi või saasteaine i tiheduse [kg/m3] ja heitgaasi tiheduse [kg/m3] suhet

Kütus

r e [kg/m3]

Komponent või saasteaine i

NOx

CO

HC

CO2

O2

CH4

r gas [kg/m3]

2,052

1,249

 (30)

1,9630

1,4276

0,715

u gas  (31)  (35)

Diislikütus (B0)

1,2893

0,001593

0,000969

0,000480

0,001523

0,001108

0,000555

Diislikütus (B5)

1,2893

0,001593

0,000969

0,000480

0,001523

0,001108

0,000555

Diislikütus (B7)

1,2894

0,001593

0,000969

0,000480

0,001523

0,001108

0,000555

Etanool (ED95)

1,2768

0,001609

0,000980

0,000780

0,001539

0,001119

0,000561

CNG (32)

1,2661

0,001621

0,000987

0,000528  (33)

0,001551

0,001128

0,000565

Propaan

1,2805

0,001603

0,000976

0,000512

0,001533

0,001115

0,000559

Butaan

1,2832

0,001600

0,000974

0,000505

0,001530

0,001113

0,000558

LPG (34)

1,2811

0,001602

0,000976

0,000510

0,001533

0,001115

0,000559

Bensiin (E0)

1,2910

0,001591

0,000968

0,000480

0,001521

0,001106

0,000554

Bensiin (E5)

1,2897

0,001592

0,000969

0,000480

0,001523

0,001108

0,000555

Bensiin (E10)

1,2883

0,001594

0,000970

0,000481

0,001524

0,001109

0,000555

Etanool (E85)

1,2797

0,001604

0,000977

0,000730

0,001534

0,001116

0,000559

9.   TAHKETE OSAKESTE ARVU HETKVÄÄRTUSE ARVUTAMINE

Tahkete osakeste arvu hetkväärtuse [tk/s] kindlaksmääramiseks korrutatakse asjaomase saasteaine kontsentratsiooni hetkväärtus [tk/cm3] heitgaasi massivooluhulga hetkväärtusega [kg/s], mis mõlemad on korrigeeritud ja vastavusse seatud ülekandeajaga, ning jagatakse tabelis A7/1 esitatud tihedusega [kg/m3]. Vajaduse korral lisatakse kõikides järgmistes andmete hindamistes negatiivsed heite hetkväärtused. Kõiki eelmiste tulemuste olulisi väärtusi arvestatakse heite hetkväärtuse arvutamisel. Kasutatakse järgmist võrrandit:

Formula

kus:

PNi

 

on tahkete osakeste vooluhulk [tk/s]

cPN,i

 

on mõõdetud tahkete osakeste kontsentratsioon [tk/m3], mis on normaliseeritud temperatuuril 0 °C

qmew,i

 

on heitgaasi mõõdetud massivooluhulk [kg/s]

ρe

 

on heitgaasi tihedus [kg/m3] temperatuuril 0 °C (tabel A7/1)

10.   ANDMEVAHETUS

Andmevahetus. Andmete hindamise tarkvara ja mõõtesüsteemide vahel vahetatakse andmeid standardse andmevahetusfaili abil, mille esitab komisjon6.

Andmete mis tahes eeltöötlemine (näiteks ajaline korrigeerimine vastavalt punktile 3, sõiduki kiiruse korrigeerimine vastavalt 4. liite punktile 4.7 või GNSSi andmete järgi saadud sõiduki kiirusesignaali korrigeerimine vastavalt 4. liite punktile 6.5) peab olema tehtud mõõtesüsteemide juht-tarkvara abil ja lõpetatud enne andmevahetusfaili koostamist.

„8. liide

Üldine teekonna kehtivuse kontrollimine liikuva keskmistamise meetodiga

1.   SISSEJUHATUS

Üldise teekonnadünaamika hindamiseks kasutatakse liikuva keskmistamise meetodit. Katse on jagatud alljaotisteks (akendeks) ja katsejärgse analüüsi eesmärk on teha kindlaks, kas teekond on RDE seisukohast kehtiv. Akende nn normaalsuse hindamiseks võrreldakse nende kaugusspetsiifilist CO2 heidet võrdluskõveraga, mis on saadud sõiduki CO2 heite mõõtmisel WLTP katse nõuete kohaselt.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

Indeksiga i viidatakse ajaetapile.

Indeksiga j viidatakse aknale.

Indeksiga k viidatakse kategooriale (t = kokku, ls = väike kiirus, ms = keskmine kiirus, hs = suur kiirus) või CO2 tunnuskõverale cc.

a 1,b 1

-

CO2 tunnuskõvera koefitsiendid.

a 2,b 2

-

CO2 tunnuskõvera koefitsiendid.

M CO 2

-

CO2 mass [g].

M CO 2 j

-

CO2 mass aknas j [g].

t i

-

aeg kokku etapil i [s].

t t

-

katse kestus [s].

v i

-

sõiduki tegelik kiirus ajaetapil i [km/h].

Formula

-

sõiduki keskmine kiirus aknas j [km/h].

tol 1H

-

sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatava hälbe ülempiir [%].

tol 1L

-

sõiduki CO2 tunnuskõvera lubatava hälbe alampiir [%].

3.   LIIKUVA KESKMISTAMISE AKNAD

3.1.   Keskmistamise akende mõiste

7. liite kohaselt arvutatud CO2 heite hetkväärtused integreeritakse liikuva keskmistamise meetodi abil, lähtudes CO2 tuletatud massist.

CO2 tuletatud massi kasutamist on kujutatud joonisel A8/2. Arvutuspõhimõte on järgmine. RDE kaugusspetsiifilist CO2 heite massi ei arvutata kogu andmekogumi kohta, vaid kogu andmekogumi alamhulkade kohta, kusjuures nende alamhulkade pikkus määratakse kindlaks nii, et see vastab alati samale osale sõiduki CO2 heite massist, mida sõiduk tekitab kohaldatava WLTP katse vältel, pärast vajaduse korral kõikide asjakohaste korrektsioonide, näiteks ATCT, kohaldamist. Liikuva akna arvutused tehakse ajakasvuga Δt, mis vastab andmevõtu sagedusele. Neid sõiduki maanteesõidu CO2 heitkoguste ja keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse järgmistes punktides „keskmistamise akendeks“. Käesolevas punktis kirjeldatud arvutuskäiku kasutatakse alates esimesest andmepunktist (edasisuund), nagu on näidatud joonisel A8/1.

CO2 massi, teepikkuse ja sõiduki keskmise kiiruse arvutamisel igas keskmistamise aknas ei võeta arvesse järgmisi andmeid.

Seadmete regulaarne kontrollimine ja/või kontrollimised pärast nullitriivi.

Sõiduki teekonnakiirus < 1 km/h.

Arvutus algab, kui sõiduki teekonnakiirus on 1 km/h või suurem, ja hõlmab sõidusündmusi, mille käigus CO2 heidet ei teki ja sõiduki teekonnakiirus on 1 km/h või suurem.

Heite mass MCO2,j määratakse kindlaks, integreerides heite hetkväärtused (g/s) 7. liite kohaselt.

Joonis A8/1

Sõiduki kiirus sõltuvalt ajast. Sõiduki keskmistatud heide alates esimesest keskmistamise aknast

Image 11

Joonis A8/2

CO2 massi määratlus keskmistamise akende põhjal

Image 12

Kestus t 2,j  – t 1,j keskmistamise akna j korral määratakse kindlaks järgmiselt:

M CO 2 (t 2,j ) – M CO 2 (t 1,j ) ≥ M CO 2,ref

kus:

M CO 2 (t i,j on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja t i,j vahel [g];

M CO 2,ref on CO2 tuletatud mass (pool CO2 heite massist, mida sõiduk tekitab kohaldatava WLTP katse vältel).

Tüübikinnituse ajal võetakse CO2 kontrollväärtus üksiksõiduki WLTP katse kohastest CO2 väärtustest, mis on saadud ÜRO eeskirja nr 154 kohaselt, kaasa arvatud kõik asjakohased korrektsioonid.

ISC või turujärelevalve katsete jaoks saadakse CO2 tuletatud mass üksiksõiduki vastavussertifikaadist (36). Välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul võetakse väärtus laetust säilitaval režiimil tehtud WLTP katsest.

t 2,j valitakse järgmiselt:

M CO 2 (t 2,j – Δt) – M CO 2 (t 1,j ) < M CO 2,ref ≤ M CO 2 (t 2,j ) – M CO 2 (t 1,j )

Kus Δt on andmevõtu periood.

CO 2 massi

Formula
arvutamiseks akendes integreeritakse vastavalt 7. liitele arvutatud heite hetkväärtus.

3.2.   Akna parameetrite arvutamine

—

Iga punkti 3.1 kohaselt kindlaks määratud akna kohta tehakse järgmised arvutused. Kaugusspetsiifiline CO2 heide MCO2,d,j.

—

Sõiduki keskmine kiirus

Formula

4.   AKENDE HINDAMINE

4.1.   Sissejuhatus

Katsesõiduki dünaamilised võrdlustingimused määratakse kindlaks sõiduki CO2 heite ja WLTP katses tüübikinnitusel mõõdetud keskmise kiiruse suhte põhjal, mida nimetatakse „sõiduki CO2 tunnuskõveraks“.

4.2.    CO2 tunnuskõvera võrdluspunktid

Tüübikinnituse ajal võetakse väärtused üksiksõiduki WLTP kohastest CO2 väärtustest, mis on saadud ÜRO eeskirja nr 154 kohaselt, kaasa arvatud kõik asjakohased korrektsioonid.

ISC või turujärelevalve katsete jaoks saadakse käesolevas punktis võrdluskõvera mõiste jaoks kasutatav kaugusspetsiifiline CO2 heide üksiksõiduki vastavussertifikaadist.

Võrdluspunktid P1, P2 ja P3, mida on vaja CO2 tunnuskõvera kindlaksmääramiseks, on järgmised.

4.2.1.

Punkt P1

Formula
(WLTP tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus).

Formula
= sõiduki CO2 heide WLTP tsükli väikese kiiruse faasi vältel [g/km].

4.2.2.

Punkt P2

Formula
(WLTP tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus).

Formula
= sõiduki CO2 heide WLTP tsükli suure kiiruse faasi vältel [g/km].

4.2.3.

Punkt P3

Formula
(WLTP tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus).

Formula
= sõiduki CO2 heide WLTP tsükli eriti suure kiiruse faasi vältel [g/km].

4.3.   CO2 tunnuskõvera määratlus

Punktis 4.2 kindlaks määratud võrdluspunktide abil arvutatakse CO2 heite tunnuskõver keskmise kiiruse funktsioonina, kasutades kahte lineaarset lõiku (P1, P2) ja (P2, P3). Lõik (P2, P3) on piiratud kiirusega 145 km/h sõiduki kiiruseteljel. Tunnuskõver määratakse kindlaks järgmiste valemitega:

Lõigu (P 1,P 2) jaoks:

Formula

with:

Formula

and:

Formula

Lõigu (P 2,P 3) jaoks:

Formula

with:

Formula

and:

Formula

Joonis A8/3

Sõiduki CO2 tunnuskõver ja lubatavad hälbed sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

Image 13

Joonis A8/4

Sõiduki CO2 tunnuskõver ja lubatavad hälbed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

Image 14

4.4.   Väikese, keskmise ja suure kiiruse aknad

4.4.1.

 Keskmise kiiruse järgi liigitatakse aknad väikese, keskmise ja suure kiirusega kiiruselahtriteks.

4.4.1.1.

 Väikese kiiruse aknad

Väikese kiiruse akna korral on sõiduki keskmine teekonnakiirus