Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020R2193

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2193, 16. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning seoses tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamise, nende analüüsi ja järelmitega

C/2020/8868

ELT L 434, 23.12.2020, p. 13–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/2193/oj

23.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 434/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2193,

16. detsember 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning seoses tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamise, nende analüüsi ja järelmitega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 27 lõiget 1 ja artikli 72 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 (2) on sätestatud piloodilubade väljaandmiseks vajalikud koolitus-, eksamineerimis- ja kontrollinõuded.

(2)

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 6 kohaselt vastu võetud Euroopa lennundusohutuskavas on kindlaks tehtud, et lennunduspersonali jaoks on väga oluline omada õigeid pädevusi ning et koolitusmeetodeid tuleb kohandada, et tagada töötajate suutlikkus tulla toime uute kujunemisjärgus tehnoloogiate ja üha keerukamaks muutuva lennundussüsteemiga.

(3)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) avaldas 2013. aastal tõenduspõhise koolituse käsiraamatu (dokument 9995 AN/497), mis sisaldab täielikku pädevusraamistikku („põhipädevused“) koos vastavate kirjelduste ja seonduvate käitumisnäitajatega nende pädevuste hindamiseks, hõlmates oskusi, mida on piloodikoolituse raames varem käsitletud kui tehnilisi ja mittetehnilisi teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Selle uue lähenemisviisi raames on koolituse sisu viidud kooskõlla pädevustega, mida on tegelikult vaja ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks tegutsemiseks ärilise lennutranspordi keskkonnas.

(4)

Tõenduspõhise koolituse eesmärk on parandada ohutust ja suurendada lennumeeskondade pädevust õhusõiduki ohutul käitamisel kõigis lennurežiimides ning nende suutlikkust kindlaks teha ja lahendada ootamatuid olukordi. Tõenduspõhise koolituse kontseptsiooni eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu õppimisele ja vähendada formaalset kontrolli.

(5)

Määruse (EL) nr 1178/2011 vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 376/2014 (3) seoses tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamise, nende analüüsi ja järelmitega peaks suurendama õiguskindlust, toetama ameti standardimiskontrolle lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise valdkonnas ning toetama tõhusate lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide rakendamist ohutusjuhtimise osana.

(6)

Määrust (EL) nr 1178/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Amet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle koos arvamusega nr 08/2019 (4) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(8)

Liit peab teatavate kolmandate riikidega läbirääkimisi, mis muu hulgas hõlmavad piloodilubade ja nendega seotud tervisetõendite muutmist. Selleks et liikmesriigid saaksid kuni läbirääkimiste lõppemiseni vahepeal jätkata kolmandate riikide lubade ja tervisetõendite tunnustamist, tuleb pikendada ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määruse (EL) nr 1178/2011 sätteid oma territooriumil nende pilootide suhtes, kellele on piloodiloa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud teatava õhusõiduki mitteärilises lennutegevuses osalev kolmas riik.

(9)

Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1178/2011 1. liite muudatused, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1974 (5) ja mida kohaldatakse alates 31. jaanuarist 2022, viia kooskõlla kõnealuse liite muudatustega, mis tehti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/359 (6).

(10)

Määrust tuleks muuta ka selleks, et parandada teatavad tehnilised vead, mis sisaldusid eelmistes muudatustes, ning selgitada teatavaid sätteid.

(11)

Instrumentaallennu algpädevusega seotud muudatusi tuleks hakata kohaldama samal kuupäeval kui määruse (EL) 2020/359 seonduvaid sätteid ehk 8. septembril 2021.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1178/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 12 lõikes 4 asendatakse kuupäev „20. juunini 2021“ kuupäevaga „20. juunini 2022“.

2)

I, VI ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3)

I ja VI lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I lisa punkti 1 alapunkti r ja II lisa punkti 1 alapunkti a kohaldatakse alates 8. septembrist 2021 ning I lisa punkti 1 alapunkti p kohaldatakse alates 31. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(4)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

(5)  Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1974, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 1).

(6)  Komisjoni 4. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/359, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 67, 5.3.2020, lk 82).


I LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I, VI ja VII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa (FCL osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti FCL.010 lisatakse järgmised mõisted:

i)

„„tõenduspõhise koolituse kasutaja“ – organisatsioon, millel on määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) kohane lennuettevõtja sertifikaat ja mis on rakendanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tõenduspõhise koolituse kava vastavalt kõnealuse määruse sätetele;“;

ii)

„„tõenduspõhise koolituse praktiline hindamine“ – tulemuslikkuse hindamise meetod, mille eesmärk on kontrollida pädevuste integreeritud kasutamist. See toimub kas simuleeritud või tegelikes tingimustes;“;

iii)

„„tõenduspõhise koolituse kava“ – määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punkti ORO.FC.231 kohane pilootide hindamise ja koolitamise kava;“;

iv)

„„tõenduspõhise koolituse segakava“ – määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punkti ORO.FC.230 kohane kasutaja koostatud jätkuõppe- ja kontrollikava, millest osa on ette nähtud tõenduspõhise koolituse rakendamiseks, kuid mis ei asenda käesoleva lisa 9. liite kohaseid lennuoskuse tasemekontrolle.“;

b)

punktile FCL.015 lisatakse alapunkt g:

„g)

Käesolevas lisas (FCL osa) kehtestatud kogemus- ja pikendamisnõuete puhul võetakse arvesse määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa) kohast õhusõidukil või lennutreeningseadmel (FSTD) läbitud koolitust.“;

c)

punkti FCL.035 alapunktile a lisatakse alapunkt 4:

„(4)

Kõiki lennutunde lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 8 punkti a või c kohast liikmesriigi otsust või mis kuuluvad kõnealuse määruse I lisa kohaldamisalasse, võetakse täielikult arvesse käesoleva lisa punkti FCL.140.A alapunkti a alapunktis 1 ja punkti FCL.740.A alapunkti b alapunkti 1 alapunktis ii sätestatud lennuaja nõuete täitmisel, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

asjaomane lennuk või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk kuulub samasse õhusõidukiliiki ja klassi kui FCL osa kohane õhusõiduk, millega seoses lennutunde arvestatakse;

ii)

instruktoriga õppelendude puhul on kasutataval lennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil VII lisa (ORA osa) punktis ORA.ATO.135 või VIII lisa (DTO osa) punktis DTO.GEN.240 sätestatud luba.“;

d)

punkti FCL.235 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oma suutlikkust tegutseda vastavat liiki õhusõiduki kaptenina ning teostada asjakohaseid protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.“;

e)

punkti FCL.625 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunktile b lisatakse järgmine alapunkt 4:

„(4)

Instrumentaallennu pädevusmärke pikendamise taotlejate puhul loetakse täidetuks kõik käesoleva alajao kohase lennuoskuse tasemekontrolli nõuded, kui nad läbivad tõenduspõhise koolituse kasutaja juures asjaomase pädevusmärkega seotud tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise vastavalt 10. liitele.“;

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Taastamine

Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1)

tegemaks kindlaks, kas taotleja vajab 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks nõutava oskuste taseme saavutamiseks täienduskoolitust, läbima hindamise ühes järgmistest organisatsioonidest:

i)

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon;

ii)

tõenduspõhise koolituse kasutaja, kellel on sellise täienduskoolituse eriluba;

(2)

kui alapunkti 1 kohaselt hindamist läbi viiv organisatsioon peab seda vajalikuks, läbima kõnealuses organisatsioonis täienduskoolituse;

(3)

pärast alapunkti 1 ja vajaduse korral alapunkti 2 nõuete täitmist sooritama vastavas õhusõidukiliigis 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli või läbima 10. liite kohase tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise. Kõnealust tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist võib kombineerida alapunktis 2 kirjeldatud täienduskoolitusega;

(4)

omama asjakohast klassi- või tüübipädevust, kui käesoleva lisaga ei ole ette nähtud teisiti.“;

iii)

alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

Kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiloa omanikud, kellel on kehtiv instrumentaallennu pädevusmärge, on käesoleva lisa kohaselt välja antud loas sisalduva instrumentaallennu pädevusmärke pikendamisel vabastatud alapunkti c alapunkti 1, alapunkti c alapunkti 2 ning alapunkti d nõuete täitmisest.

f)

Alapunkti c alapunktis 3 nimetatud lennuoskuse tasemekontrolli võib ühendada asjakohase klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.“;

f)

punkti FCL.625.A alapunkti a muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„(2)

olema sooritanud käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli või 10. liite kohase tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise, kui instrumentaallennu pädevusmärke pikendamise taotlus on ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;“

ii)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„(4)

Alapunkti 3 kohase pikendamise puhul võib kasutada vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindavat II taseme lennuimitaatorit (FNPT II) või lennu täisimitaatorit (FFS), tingimusel et vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennu pädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritatakse lennukil.“;

g)

punkt FCL.740 asendatakse järgmisega:

„FCL.740   Klassi- ja tüübipädevusmärke kehtivus ja taastamine

a)

Kehtivus

(1)

Klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta, välja arvatud ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärked, mis kehtivad kaks aastat, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti. Kui piloodid otsustavad täita pikendamisnõuded enne punktides FCL.740.A, FCL.740.H, FCL.740.PL ja FCL.740.As osutatud ajavahemikke, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

(2)

Klassi- või tüübipädevusmärke pikendamise taotlejate puhul loetakse täidetuks kõik käesoleva alajao kohase lennuoskuse tasemekontrolli nõuded, kui nad läbivad asjaomase klassi- või tüübipädevusmärke tõenduspõhise koolituse rakendanud tõenduspõhise koolituse kasutaja juures asjaomase pädevusmärkega seotud tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise vastavalt 10. liitele.“;

b)

Taastamine

Klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks peavad taotlejad täitma kõik järgmised nõuded:

(1)

tegemaks kindlaks, kas taotleja vajab õhusõiduki ohutuks käitamiseks nõutava oskuste taseme saavutamiseks täienduskoolitust, peavad nad läbima hindamise ühes järgmistest organisatsioonidest:

i)

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon;

ii)

mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke kehtivuse lõppemise korral deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

iii)

sellise mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga õhusõidukite klassipädevusmärke ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke korral, mille kehtivuse lõppemisest on möödunud kuni kolm aastat, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis, sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või instruktori juhendamisel;

iv)

tõenduspõhise koolituse kasutaja, kellel on sellise täienduskoolituse eriluba;

(2)

kui alapunkti 1 kohaselt hindamist läbi viiv organisatsioon või instruktor peab seda vajalikuks, läbima kõnealuses organisatsioonis või kõnealuse instruktoriga täienduskoolituse;

(3)

pärast alapunkti 1 ja vajaduse korral alapunkti 2 nõuete täitmist sooritama 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli või läbima 10. liite kohase tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise. Kõnealust tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist võib kombineerida alapunktis 2 kirjeldatud täienduskoolitusega.

Erandina alapunkti b alapunktidest 1, 2 ja 3 on punkti FCL.820 kohast katselennu pädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud taotluse esitamisele eelnenud aastal kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke pikendamist või taastamist.

Taotlejad vabastatakse alapunkti b alapunktides 1 ja 2 sätestatud nõudest, kui neil on kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud piloodiloal sama klassi või tüüpi õhusõiduki kehtiv pädevusmärge ning kui neil on õigus kasutada sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi.

c)

Piloodid, kes lahkuvad kasutaja tõenduspõhise koolituse kavast kõnealuse kava puhul nõutavat pädevuse taset tõendamata, ei tohi selle tüübipädevusmärke õigusi kasutada enne, kui nad on täitnud ühe järgmistest tingimustest:

(1)

nad on läbinud 10. liite kohase tõenduspõhise koolituse praktilise hindamise;

(2)

nad on läbinud punkti FCL.625 alapunkti c alapunkti 3 või punkti FCL.740 alapunkti b alapunkti 3 kohase lennuoskuse tasemekontrolli. Sellisel juhul ei kohaldata punkti FCL.625 alapunkti b alapunkti 4 ja punkti FCL.740 alapunkti a alapunkti 2.“;

h)

punkti FCL.720.A muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

1)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ühepiloodilennukite esmaste õiguste taotlejad, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, peavad kas klassi- või tüübipädevusmärke taotlemisel või juba olemasoleva klassi- või tüübipädevusmärkega seotud õiguste laiendamisel mitmepiloodilennule, vastama alapunkti b alapunktis 4 sätestatud nõuetele ja enne vastava koolituskursuse alustamist alapunkti b alapunktis 5 sätestatud nõuetele.“;

2)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„(3)

Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid.

Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärke taotlejad peavad lisaks alapunkti 2 nõuete täitmisele vastama kõigile järgmistele nõuetele:

i)

neil on või on olnud vastavalt vajadusele ja vastavalt alajaos G sätestatule ühe või mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevus;

ii)

nad peavad esimese tüübipädevusmärke saamiseks enne tüübipädevuskoolituse alustamist vastama alapunkti b alapunkti 5 nõuetele.“;

ii)

alapunkti b muudetakse järgmiselt:

1)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevusmärke taotlejad peavad taotlemise ajal olema teise piloodi koolituskursusel osalevad piloodiõpilased või peavad enne tüübipädevuse koolituskursuse alustamist vastama järgmistele nõuetele:“;

2)

alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„(5)

olema läbinud punktis FCL.745.A osutatud koolituskursuse, v.a juhul, kui nad vastavad mõnele järgmisele tingimusele:

i)

nad on eelnenud kolme aasta jooksul läbinud määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punktide ORO.FC.220 ja ORO.FC.230 kohase koolituse ja kontrolli;

ii)

nad on läbinud punkti FCL.915 alapunkti e alapunkti 1 alapunktis ii nimetatud koolituse.“;

i)

punkti FCL.740.A alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli või 10. liite kohase tõenduspõhise koolituse täieliku praktilise hindamise vastavat klassi või tüüpi lennukil või seda klassi või tüüpi esindaval lennutreeningseadmel (FSTD) ning“;

j)

punkt FCL.905.TRI asendatakse järgmisega:

„FCL.905.TRI   Tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

a)

Tüübipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

(1)

instrumentaallennu pädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, kui tüübipädevuse instruktoril on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge;

(2)

tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, kui tunnistuse omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

i)

tal on vähemalt 50 tundi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina tegutsemise kogemust kooskõlas käesoleva määrusega või määrusega (EL) nr 965/2012;

ii)

ta on läbi viinud tüübipädevuse instruktori koolituskursuse vastavas osas ette nähtud lennuõppe vastavalt punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunktile 3 ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni juhataja on kinnitanud tema soorituse sobivust;

(3)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

i)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui tüübipädevusinstruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

A)

tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

B)

ta on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI;

ii)

teise piloodi loa koolituseks algtasemel, kui tema õigusi on laiendatud mitmepiloodilennule ning tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

(4)

mitmepiloodilennukite tüübipädevusinstruktorite puhul:

i)

klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks:

A)

mitmepiloodilennukite puhul;

B)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi; lennumeeskonna koostöökoolitusel;

ii)

lennumeeskonna koostöökoolitusel;

iii)

teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtasemel, kui tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus algtasemel õpetamiseks;

(5)

kopterite tüübipädevuse instruktorite puhul:

i)

kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

ii)

lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui tal on mitmepiloodikopteri tüübipädevus;

iii)

ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusele;

(6)

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

i)

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

ii)

lennumeeskonna koostöökoolitusel.

b)

Tüübipädevuse instruktori õigused hõlmavad õigust korraldada tõenduspõhise koolituse kasutaja juures tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist, tingimusel et instruktor vastab määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) nõuetele tõenduspõhise koolituse instruktori standardimise kohta kõnealuse tõenduspõhise koolituse rakendaja juures.“;

k)

punktile FCL.905.SFI lisatakse alapunkt e:

„e)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigused hõlmavad õigust korraldada tõenduspõhise koolituse kasutaja juures tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist, tingimusel et instruktor vastab määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) nõuetele tõenduspõhise koolituse instruktori standardimise kohta kõnealuse tõenduspõhise koolituse rakendaja juures.“;

l)

punkti FCL.930.SFI alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)

vastava tüübipädevuskursuse lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad;

(2)

vastava tüübipädevuse instruktori koolituskursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad;

(3)

25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet.“;

m)

punkti FCL.1015 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.“;

n)

punkti FCL.1025 alapunkti b alapunktid 1 ja 2 ning punkti 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1)

nad on enne tunnistuse kehtivusaja lõppu läbi viinud vähemalt kuus lennueksamit, lennuoskuste tasemekontrolli, atesteerimist või määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punktis ORO.FC.231 osutatud tõenduspõhise koolituse kava mooduli tõenduspõhise koolituse kava hindamisetappi;

2)

nad on tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse;

3)

üks alapunkti 1 kohaselt korraldatud lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll, atesteerimine või tõenduspõhise koolituse kava hindamisetapp peab olema toimunud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning:“;

o)

punkti FCL.1010.SFE alapunkti a muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti 1 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

neil on asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning“;

ii)

alapunkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

neil on asjakohase lennukiklassi või -tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning“;

p)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kergõhusõidukipiloodi luba ja erapiloodiluba“ ;

ii)

punktid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 asendatakse järgmistega:

„1.1.

Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

1.2.

Kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi erapiloodiloa, ametipiloodiloa või liinipiloodiloa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende kergõhusõiduki piloodiloa või erapiloodiloa taotlejate puhul, kellele on vastavalt määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodi luba või rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba, v.a navigatsiooniga seotud nõuded, mida ei arvestata.

1.3.

Erapiloodiloa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks.

1.4.

Erandina alapunktist 1.2 peab taotleja, kellel on rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega, kerglennukipiloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga maalennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A alapunkti a alapunktile 2.“;

iii)

alapunkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.

Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

inimvõimed;

meteoroloogia;

side.“;

q)

3. liite A osa punkti 9 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“;

r)

6. liite A osa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema lennuki erapiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulkursusel osaleda soovival taotlejal, kellel ei ole lennuki ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu algpädevusmärge või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab tagama, et mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursusele sooviv taotleja, kellel ei ole olnud mitme mootoriga lennuki klassi- või tüübipädevusmärget, oleks enne lennuki instrumentaallennupädevuse kursusel lennuõppe alustamist läbinud H alajaos sätestatud mitme mootori koolituse.“;

s)

9. liite B osa muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

1)

alapunktis k esitatud tabel asendatakse järgmisega:

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

 

Toimingu liik

Õhusõiduki tüüp

Ühepiloodilennud

Mitmepiloodilennud

Ühepiloodilennud → Mitmepiloodilennud (esmane)

Mitmepiloodilennud → Ühepiloodilennud (esmane)

Ühepiloodilennud + Mitmepiloodilennud

 

Koolitamine

Eksamineerimine/Kontrollimine

Koolitamine

Eksamineerimine/Kontrollimine

Koolitamine

Eksamineerimine/Kontrollimine

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (ühe mootoriga lennukid)

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (mitme mootoriga lennukid)

Ühe mootoriga lennukid

Mitme mootoriga lennukid

Esmane väljaandmine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik (v.a ühepiloodi keerukas)

1.–6. osa

1.–6. osa

Lennumeeskonna koostöö

Meeskonnatöö korraldamine

Inimtegurid

Ohu- ja veahaldus

1.–7. osa

1.–6. osa

Lennumeeskonna koostöö

Meeskonnatöö korraldamine

Inimtegurid

Ohu- ja veahaldus

7. osa

1.–6. osa

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

 

 

Ühepiloodi keerukas

1.–7.

1.–6.

Pikendamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik

ei kohaldata

1.–6. osa

ei kohaldata

1.–6. osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Taastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik

FCL.740

1.–6. osa

FCL.740

1.–6. osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul“;

2)

punkti l tabelis asendatakse harjutust 7.2.2 käsitlev rida järgmisega:

„7.2.2.

Järgmised häireolukorra harjutused:

väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning

väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures

P

X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit“;

 

 

 

t)

Lisatakse 10. liide:

„10. liide

Tüübipädevusmärgete pikendamine ja taastamine ning instrumentaallennu pädevusmärgete pikendamine ja taastamine koos tüübipädevusmärgete pikendamise või taastamisega – tõenduspõhise koolituse praktiline hindamine

A.   Üldist

1.

Käesoleva liite kohane tüübipädevusmärgete pikendamine ja taastamine ning instrumentaallennu pädevusmärgete pikendamine ja taastamine koos tüübipädevusmärgete pikendamise või taastamisega viiakse läbi üksnes selliste tõenduspõhise koolituse kasutajate juures, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

a)

nad on koostanud kohaldatava tüübipädevusmärke või instrumentaallennu pädevusmärkega seotud tõenduspõhise koolituse kava vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punktile ORO.FC.231;

b)

neil on tõenduspõhise koolituse segakava rakendamisel vähemalt kolmeaastane kogemus;

c)

organisatsioon on määranud tõenduspõhise koolituse kava iga tüübipädevusmärke jaoks tõenduspõhise koolituse juhi. Tõenduspõhise koolituse juht vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i)

tal on vastava tüübipädevusmärke kontrollpiloodi õigused;

ii)

tal on ulatuslik koolituskogemus vastava tüübipädevusmärke kontrollpiloodina;

iii)

ta on kas määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punkti ORO.AOC.135 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt nimetatud isik või tema asetäitja.

2.

Asjaomase tüübipädevusmärke eest vastutav tõenduspõhise koolituse juht tagab, et taotleja vastaks kõikidele käesolevas lisas asjaomase pädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks sätestatud kvalifikatsiooni-, koolitus- ja kogemusnõuetele.

3.

Käesoleva liite kohaselt pädevusmärget pikendada või taastada soovivad taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)

nad registreeruvad kasutaja tõenduspõhisele koolitusele;

b)

pädevusmärke pikendamise korral läbivad nad kasutaja tõenduspõhise koolituse kava asjakohase pädevusmärke kehtivusaja jooksul;

c)

pädevusmärke taastamise korral järgivad nad protseduure, mille tõenduspõhise koolituse kasutaja on välja töötanud kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) punkti ORO.FC.231 alapunkti a alapunktiga 5.

4.

Käesoleva liite kohane pädevusmärke pikendamine või taastamine hõlmab kõike järgmist:

a)

pidev tõenduspõhise koolituse praktiline hindamine tõenduspõhise koolituse kava raames;

b)

nõutava tulemuslikkuse taseme tõendamine kõigi pädevuste puhul;

c)

loa pikendamise või taastamise haldustoiming, mille puhul asjaomase tüübipädevuse eest vastutav tõenduspõhise koolituse juht teeb kõike järgmist:

1)

tagab punkti FCL.1030 nõuete täitmise;

2)

punkti FCL.1030 alapunkti b alapunkti 2 kohaselt tegutsedes kannab taotleja loale pädevusmärke kehtivuse uue lõppkuupäeva. Seda võib tõenduspõhise koolituse juhi nimel teha teine isik, kui tõenduspõhise koolituse juht on teda selleks volitanud vastavalt tõenduspõhise koolituse kavas kehtestatud korrale.

B.   Tõenduspõhise koolituse praktiline hindamine

Tõenduspõhise koolituse praktiline hindamine toimub vastavalt kasutaja tõenduspõhise koolituse kavale.

;

2)

VI lisa (ARA osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkt ARA.GEN.125 asendatakse järgmisega:

„ARA.GEN.125   Ameti teavitamine

a)

Pädev asutus teavitab ametit kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisega seotud olulistest probleemidest 30 päeva jooksul alates sellest, kui asutus probleemidest teada sai.

b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (*1) ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, esitab pädev asutus ametile võimalikult kiiresti ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis tuleneb riiklikus andmebaasis säilitatavatest lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetest.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;"

b)

punkti ARA.GEN.135 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ja selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.

b)

Amet rakendab süsteemi talle saabunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks ning edastab viivitamata liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovituste ja võetavate parandusmeetmetega seotud teabe, mida neil on vaja selleks, et aegsasti reageerida määruse (EL) 2018/1139 ning selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega hõlmatud toodete, osade, teisaldatava varustuse, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele.“;

ii)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peavad neid täitma. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.“;

c)

punkti ARA.GEN.200 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi tegevust, vahendeid ja meetodeid, et saavutada kooskõla määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Menetlused peavad olema ajakohased ja neid kasutatakse pädevas asutuses alusdokumentidena kõikide asjaomaste ülesannete puhul;“

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Selleks et osaleda kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste asjaomaste pädevate asutustega kas oma liikmesriigis või teistes liikmesriikides, kehtestab pädev asutus menetlused, mis muu hulgas hõlmavad järgmist teavet:

1)

kõik sellised puudused, nende alusel võetud parandusmeetmed ja täitemeetmed, mis on võetud liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud või neile deklaratsioone esitanud isikute ja organisatsioonide järelevalve tulemusena;

2)

teave, mis tuleneb VII lisa punktiga ORA.GEN.160 nõutud kohustuslikust ja vabatahtlikust lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamisest.“;

d)

punkt ARA.GEN.210 asendatakse järgmisega:

„ARA.GEN.210   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b)

Tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus õigeaegselt oma juhtimissüsteemi vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi.“;

e)

punkti ARA.FCL.200 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Loa kinnitamine kontrollpiloodi poolt. Enne kontrollpiloodile konkreetse volituse andmist pädevusmärgete või tunnistuste pikendamiseks või taastamiseks töötab pädev asutus välja asjakohased menetlused.“;

ii)

alapunkti e alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.315 alapunkti a alapunkti 4 alapunkt ii ja punkti BFCL.360 alapunkti a alapunkt 2 ning“;

f)

VIII liites asendatakse sõnad „EASA vorm XXX, 2. väljaanne“ sõnadega „EASA vorm 157 – 2. väljaanne“;

3)

VII lisa (ORA osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkt ORA.GEN.160 asendatakse järgmisega:

„ORA.GEN.160   Vahejuhtumitest teatamine

a)

Organisatsioon kehtestab oma juhtimissüsteemi osana juhtumitest teatamise, sealhulgas kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemi, ning haldab seda. Organisatsioonide puhul, kelle peamine tegevuskoht on liikmesriigis, peab kõnealune süsteem vastama määruste (EL) nr 376/2014 ja (EL) 2018/1139 ning nende määruste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele.

b)

Organisatsioon teatab pädevale asutusele ja liikmesriigis registreerimata õhusõiduki puhul registreerimisriigile igast ohutusega seotud sündmusest või tingimusest, mis ohustab, või kui seda ei parandata või sellega ei tegeleta, siis võib ohustada õhusõidukit, selles viibijaid või mis tahes muid isikuid, ning eelkõige igast lennuõnnetusest või tõsisest intsidendist.

c)

Ilma et see mõjutaks alapunkti b kohaldamist, teatab organisatsioon pädevale asutusele ja õhusõiduki projekti kinnituse omanikule igast intsidendist, rikkest, tehnilisest veast, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõidukit, selles viibijaid või muid isikuid, kuid mis ei põhjustanud õnnetust või tõsist intsidenti.

d)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, tehakse alapunkti c kohastes aruannetes järgmist:

(1)

saadetakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on kindlaks teinud sündmuse või tingimuse, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;

(2)

see esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil, nagu on kindlaks määratud punktis ORA.GEN.105;

(3)

see sisaldab kogu asjakohast teavet organisatsioonile teadaoleva tingimuse kohta.

e)

Organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht ei ole liikmesriigis:

1)

peavad esmased kohustuslikud aruanded vastama järgmistele nõuetele:

i)

neis tagatakse nõuetekohaselt teataja ja aruandes nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsus;

ii)

need saadetakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on saanud vahejuhtumist teada, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;

iii)

need esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil;

iv)

need sisaldavad kogu asjakohast teavet organisatsioonile teadaoleva tingimuse kohta;

2)

kui see on asjakohane, esitatakse järelmeetmete aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida organisatsioon kavatseb tulevikus võtta sarnaste juhtumite vältimiseks, niipea kui need meetmed on kindlaks tehtud; need järelmeetmete aruanded peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)

need saadetakse asjaomastele üksustele, kellele esitati esialgne aruanne kooskõlas alapunktidega b ja c;

ii)

need esitatakse ameti kehtestatud vormis ja viisil.“;

b)

punkti ORA.GEN.200 alapunkti a alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

määrusega (EL) 2018/1139 ja määrusega (EL) nr 376/2014 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud muid nõudeid.“


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;“


II LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I ja VI lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa (FCL osa) muudetakse järgmiselt:

a)

punkti FCL.025 alapunkti b alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„(3)

Kui taotleja ei ole liinipiloodi loa, ametipiloodi loa või instrumentaallennu pädevusmärke väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud kuue korraga või alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.“;

b)

punkti FCL.025 alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„(4)

Kui taotleja ei ole kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodiloa väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.“;

c)

punkti FCL.035 alapunkti b alapunktis 5 asendatakse viide „punkti FCL.720.A alapunkti b alapunkti 2 alapunktiga i“ viitega „punkti FCL.720.A alapunkti a alapunkti 2 alapunkti ii alapunktiga A“;

d)

9. liite B osa muudetakse järgmiselt:

punkti 6 alapunktis i asendatakse viide „FCL.720.A alapunktiga e“ viitega „FCL.720.A alapunktiga c“;

2)

VI lisa (ARA osa) muudetakse järgmiselt:

I liite pealkirjale „lehekülg 3“ järgnevas vormis asendatakse välja XIII viide „artikli 3b lõike 2 alapunktis b“ viitega „artikli 3b lõike 2 alapunktis a“.


Top