EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R2175

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2175, 18. detsember 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (EMPs kohaldatav tekst) (EMPs kohaldatav tekst)

PE/75/2019/REV/1

OJ L 334, 27.12.2019, p. 1–145 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2175/oj

27.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2175,

18. detsember 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamusi (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast finantskriisi on liit Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi järgides teinud olulisi edusamme mitte üksnes tugevamate, vaid ka ühtsemate finantsturu normide loomisel, kehtestades ühtse reeglistiku. Samuti on liit loonud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, mis põhineb kahe samba süsteemil, milles on ühendatud Euroopa järelevalveasutuste koordineeritav mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusse kuuluv makrotasandi usaldatavusjärelevalve. Kolm Euroopa järelevalveasutust – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (4) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) (nimetatud õigusaktid üheskoos edaspidi „asutamismäärused“) – alustasid tegevust 2011. aasta jaanuaris. Euroopa järelevalveasutuste üldine eesmärk on kestlikult tugevdada finantssüsteemi stabiilsust ja tulemuslikkust kogu liidus ning edendada tarbijate ja investorite kaitset.

(2)

Euroopa järelevalveasutused on oluliselt aidanud kaasa finantsturgude normide ühtlustamisele liidus, aidates komisjonil ette valmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetavaid määrusi ja direktiive. Samuti on Euroopa järelevalveasutused esitanud komisjonile üksikasjalike tehniliste standardite eelnõusid, mis on vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidena.

(3)

Samuti on Euroopa järelevalveasutused aidanud ühtlustada finantsjärelevalvet ja järelevalvetavasid liidus, esitades pädevatele asutustele, finantsasutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja koordineerides järelevalvetavade läbivaatamist.

(4)

Euroopa järelevalveasutuste volituste suurendamine, mis võimaldaks neil kõnealuseid eesmärke täita, eeldab ka asjakohast juhtimist, ressursside tõhusat kasutamist ja piisavat rahastamist. Suurematest volitustest üksi ei piisa Euroopa järelevalveasutuste eesmärkide saavutamiseks, kui asutustel ei ole piisavalt vahendeid või kui neid ei juhita tulemuslikul ja tõhusal viisil.

(5)

Euroopa järelevalveasutused peaksid oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, samuti parema õigusloome poliitikaga. Euroopa järelevalveasutuste tegevuse ja meetmete, näiteks suuniste, soovituste, arvamuste või küsimuste ja vastuste sisu ja vorm peaksid alati tuginema asutamismääruste artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele ja jääma nende raamesse või jääma Euroopa järelevalveasutuste volituste piiresse. Euroopa järelevalveasutuste tegevus ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, ning see peaks olema proportsionaalne mõjutatud finantsasutuse või muu ettevõtja finants- või äritegevusest tulenevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.

(6)

Komisjon rõhutas oma 8. juuni 2017. aasta teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta, et finantsturgude ja -teenuste tulemuslikum ja järjepidevam järelevalve on esmatähtis õigusliku arbitraaži kõrvaldamiseks liikmesriikide vahel nende järelevalveülesannete täitmisel, turu integratsiooni kiirendamiseks ning siseturu võimaluste loomiseks finantsüksuste ja investorite jaoks.

(7)

Seepärast on järelevalve edasine ühtsustamine eriti kiireloomuline kapitaliturgude liidu lõpuleviimise seisukohast. Kümme aastat pärast finantskriisi algust ja uue järelevalvesüsteemi loomist mõjutavad finantsteenuseid ja kapitaliturgude liitu üha enam kaks peamist suundumust: jätkusuutlik rahandus ja tehnoloogiline innovatsioon. Mõlemad võivad muuta finantsteenuseid ja meie finantsjärelevalve süsteem peaks selleks valmis olema. Seetõttu on esmatähtis, et finantssüsteem täidaks igati oma rolli kriitiliste jätkusuutlikkusprobleemide lahendamisel. See eeldab Euroopa järelevalveasutuste aktiivset osalust eesmärgiga luua sobiv õigus- ja järelevalveraamistik.

(8)

Euroopa järelevalveasutustel peaks olema oluline roll selliste riskide kindlakstegemisel ja neist teatamisel, mida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid finantsstabiilsusele avaldavad, ja finantsturgude toimimise muutmisel nii, et see oleks rohkem kooskõlas kestlikkuse eesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused peaksid esitama suuniseid selle kohta, kuidas kestlikkusega seotud kaalutlusi saaks tulemuslikult kajastada asjaomastes liidu finantsalastes õigusaktides, ja soodustama kõnealuste sätete ühtset rakendamist pärast nende vastuvõtmist. Algatades ja koordineerides kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantsasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral peaksid Euroopa järelevalveasutused nõuetekohaselt kaaluma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, mis võivad ohtu seada nende finantsasutuste finantsstabiilsuse.

(9)

Tehnoloogilisel innovatsioonil on järjest suurem mõju finantssektorile ning seepärast on pädevad asutused teinud tehnoloogiliste suundumustega kaasaskäimiseks mitmeid algatusi. Selleks et jätkata järelevalvealase ühtsuse edendamist ja vahetada parimaid tavasid asjaomaste asutuste vahel ning asjaomaste asutuste ja finantsasutuste või finantsturu osaliste vahel, tuleks tugevdada Euroopa järelevalveasutuste rolli järelevaatamisel ja järelevalve koordineerimisel.

(10)

Tehnoloogiline areng finantsturgudel võib parandada finantsteenuste ja rahastamise kättesaadavust, suurendada turu usaldusväärsust ja talitlustõhusust ning samuti vähendada kõnealustele turgudele sisenemise tõkkeid. Niivõrd kui see on asjakohane kohaldatavate materiaalõiguse normide seisukohast, peaks pädevate asutuste koolitus hõlmama ka tehnoloogilist innovatsiooni. See peaks aitama hoida ära, et liikmesriigid kujundavad nendes küsimustes välja erinevad käsitusviisid.

(11)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks oma pädevuse piires jälgima usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise takistusi või sellele avalduvat mõju ja Euroopa Pangandusjärelevalve peaks saama esitada arvamusi või soovitusi, et leida asjakohaseid viise tõkete või mõju kõrvaldamiseks.

(12)

Küsimused ja vastused on tähtis ühtsuse tagamise vahend, millega edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid, andes suuniseid Euroopa järelevalveasutuste pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamise kohta.

(13)

Liidu finantssüsteemis toimuva rahapesu ja terrorismi rahastamisega seoses muutub üha olulisemaks edendada järjepidevat, süstemaatilist ja tulemuslikku riskide jälgimist ning hindamist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja nende vastu võitlemine on liikmesriikide ning liidu institutsioonide ja asutuste jagatud vastutus nende vastavate volituste piires. Nad peaksid looma tõhustatud koostöö-, koordineerimis- ja vastastikuse abi mehhanismid, kasutades täielikult ära olemasoleva õigus- ja institutsioonilise raamistiku kõiki vahendeid ja meetmeid.

(14)

Arvestades tagajärgi finantsstabiilsusele, mis võivad tekkida finantssektori kuritarvitamisest rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, võttes arvesse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid omavad suurima tõenäosusega süsteemset mõju just pangandussektoris, ning tuginedes kogemustele, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on järelevalveasutusena, milles on esindatud kõigi liikmesriikide riiklikud pädevad asutused ning mis kaitseb pangandussektorit sellise kuritarvitamise eest, juba omandanud, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve võtma liidu tasandil juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist sel eesmärgil. Seetõttu on vaja anda Euroopa Pangandusjärelevalvele lisaks praegusele pädevusele õigus tegutseda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise korral määruste (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kohaldamisalas, kui see on seotud finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutustega, kelle suhtes neid määrusi kohaldatakse. Enamgi veel, Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu finantssektori puhul sellise volituse andmine optimeeriks ühtlasi tema asjatundlikkuse ja ressursside kasutamist ning ei piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (7) sätestatud oluliste kohustuste täitmist.

(15)

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks kasutada oma volitusi tulemuslikult, peaks ta kasutama täiel määral talle määrusega (EL) nr 1093/2010 antud kõiki õigusi ja vahendeid proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Selleks peaks ta välja töötama regulatiivsed ja järelevalvestandardid, eelkõige töötades välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, suunised ja soovitused finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning edendades nimetatud järelevalvestandardite järjepidevat rakendamist kooskõlas asutamismääruste artikli 1 lõikes 2 osutatud asjaomastes seadusandlikes aktides ja artiklis 16 sätestatud volitustega. Euroopa Pangandusjärelevalve võetavad meetmed finantssüsteemi usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja turvalisuse edendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või asutamismääruste artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide eesmärkide saavutamiseks, ning nendes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse finantssektori ettevõtjate ja turgude riskide laadi, ulatust ja keerukust ning finantssektori ettevõtjate ja turgude äritavasid, ärimudeleid ning suurust.

(16)

Kooskõlas tema uue rolliga on oluline, et Euroopa Pangandusjärelevalve koguks kogu asjakohase teabe puuduste kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel, mille on kindlaks teinud asjaomased liidu ja riigi ametiasutused, piiramata neile direktiiviga (EL) 2015/849 antud ülesannete täitmist ning tegevust tarbetult dubleerimata. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (8) peaks Euroopa Pangandusjärelevalve säilitama seda teavet keskandmebaasis ja edendama ametiasutuste koostööd, tagades asjakohase teabe nõuetekohase jagamise. Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks seetõttu anda volitus koostada teabe kogumise regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Kui see on asjakohane, võib Euroopa Pangandusjärelevalve selliste sõnaselgelt antud ülesannete puhul edastada tema käsutuses olevad tõendid, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, ka asjaomase liikmesriigi õigusasutustele, ja kuivõrd see puudutab liikmesriike, kes osalevad nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (9) alusel tõhustatud koosöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, Euroopa Prokuratuurile.

(17)

Euroopa Pangandusjärelevalve ei peaks koguma teavet selliste konkreetsete kahtlustäratavate tehingute kohta, mille puhul on finantssektori ettevõtjad direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt kohustatud teavitama liikmesriikide ELi rahapesu andmebüroosid. Puudusi tuleks lugeda oluliseks, kui need kujutavad endast finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist käsitlevate õigusnormide rikkumist või võimalikku rikkumist finantssektori ettevõtja poolt või finantssektori ettevõtja poolt nende sobimatut või ebatõhusat kohaldamist või finantssektori ettevõtja poolt selliste õigusnormide järgimise tagamiseks kehtestatud sisemiste põhimõtete ja protseduuride sobimatut või ebatõhusat kohaldamist. Leitakse, et õigusrikkumine on toimunud, kui finantssektori ettevõtja ei järgi asutamismääruste artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne liidu õigusakti nõudeid ning selliste nõuete ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide nõudeid ulatuses, milles need õigusaktid aitavad kaasa finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamisele. Võimaliku õigusrikkumisega on tegemist, kui pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus, et on toimunud õigusrikkumine, aga selles etapis ei ole tal võimalik lõplikult järeldada, et see on toimunud. Kuid selles etapis saadud teabe, näiteks kohapealse kontrolli või kaugkontrolli käigus hangitud teabe alusel saab väita, et väga tõenäoliselt on toimunud õigusrikkumine. Õigusnormide sobimatu või ebatõhusa kohaldamisega on tegemist, kui finantssektori ettevõtja ei järgi rahuldavalt kõnealuste õigusaktide nõudeid. Osutatud õigusaktide järgimise tagamiseks finantssektori ettevõtja kehtestatud sisemiste põhimõtete ja protseduuride sobimatut või ebatõhusat kohaldamist tuleks lugeda puuduseks, mis märkimisväärselt suurendab ohtu, et õigusrikkumised on toimunud või võivad toimuda.

(18)

Hinnates finantssektori nõrku kohti rahapesu ja terrorismi rahastamise seisukohast ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve kaaluma ka kõigi eelkuritegude mõju rahapesule ja terrorismi rahastamisele, sealhulgas kohaldatavuse korral maksukuritegude mõju.

(19)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks andma taotluse alusel abi pädevatele asutustele, kui need asutused täidavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud ülesandeid. Samuti peaks Euroopa Pangandusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel tõhususe tagamiseks ja kõigist dubleerivatest või vastuolulistest meetmetest hoidumiseks tegema tihedat koostööd ning vastavalt vajadusele vahetama teavet pädevate asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga, kui see täidab järelevalveülesandeid, ja ametiasutustega, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teha järelevalvet direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle.

(20)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks korraldama pädevates asutustes vastastikuseid eksperdihinnanguid ning riskihinnanguid pädevate asutuste strateegiate ja ressursside asjakohasuse kohta, pidades silmas riigiüleses riskihindamises kindlaks määratud kõige olulisemaid rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tekkivaid riske. Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 30 peaks Euroopa Pangandusjärelevalve võtma vastastikuste eksperdihinnangute korraldamisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste organite koostatud asjaomaseid hindamisi, hinnanguid või aruandeid ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 kohaselt iga kahe aasta järel esitatavat komisjoni aruannet ja kõnealuse direktiivi artikli 7 kohaselt ette valmistatud asjaomase liikmesriigi riiklikku riskihinnangut.

(21)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema ka juhtiv roll liidu pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisel neis küsimustes, et paremini koordineerida tegevust liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise oluliste juhtumite puhul, millel on piiriülene mõõde ja milles osaleb mõni kolmas riik. Selline roll ei tohiks piirata pädevate asutuste korrapärast suhtlust kolmandate riikide asutustega.

(22)

Selleks et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas nõuetele vastavuse järelevalve tulemuslikkust ning tagada otsekohalduva liidu õiguse või selle riiklike ülevõtmismeetmete rikkumise korral riigi pädevate asutuste poolsel täitmise tagamisel suurem koordineerimine, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema õigus analüüsida kogutud teavet ja vajaduse korral uurida väiteid, millele on tema tähelepanu juhitud seoses liidu õiguse olulise rikkumise või kohaldamata jätmisega, ning kui tal on teavet oluliste rikkumiste kohta, volitus esitada pädevatele asutustele taotlus, et nad uuriksid asjakohaste õigusnormide võimalikke rikkumisi, ning kaaluda, kas teha otsuseid ja määrata karistusi, mis on adresseeritud finantssektori ettevõtjatele ja millega nõutakse neilt nende õiguslike kohustuste täitmist. Kõnealust volitust tuleks kasutada ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalvel on teavet oluliste õigusrikkumiste kohta.

(23)

Asutamismääruste artikli 17 kohase liidu õiguse rikkumise menetluse kohaldamiseks ja liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise huvides on asjakohane hõlbustada ja kiirendada Euroopa järelevalveasutuste juurdepääsu teabele. Seepärast peaks neil olema võimalik nõuda igakülgselt põhjendatud taotlusega teavet otse teistelt pädevatelt asutustelt, kui teabe taotlemine asjaomaselt pädevalt asutuselt on osutunud ebapiisavaks või kui seda peetakse ebapiisavaks, et saada teavet, mida peetakse vajalikuks liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

(24)

Finantssektori ühtseks järelevalveks on vaja pädevate asutuste ühtset arusaama. Selleks korraldatakse pädevate asutuste tegevuse suhtes vastastikuseid eksperdihinnanguid. Euroopa järelevalveasutused peaksid peale selle tagama, et ka meetodeid rakendatakse samal moel. Vastastikused eksperdihinnangud ei peaks keskenduma ainult järelevalvetavade ühtsusele, vaid samuti pädevate asutuste suutlikkusele tagada kvaliteetsed järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatusele. Kõnealuste vastastikuste eksperdihinnangute peamised järeldused tuleks avaldada, et edendada nõuete täitmist ja suurendada läbipaistvust, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine võib ohustada finantsstabiilsust.

(25)

Võttes arvesse, kui oluline on tagada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise liidu järelevalveraamistikku kohaldatakse tulemuslikult, on vastastikused eksperdihinnangud, mille abil tagada objektiivne ja läbipaistev arusaam järelevalvetavadest, määrava tähtsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks samuti hindama pädevate asutuste strateegiate, suutlikkuse ja vahendite sobivust rahapesu ja terrorismi rahastamisega seoses tekkivate riskidega toimetulemiseks.

(26)

Selleks et täita oma ülesandeid ja kasutada oma volitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik teha liidu õiguse rikkumise menetluse kontekstis ja siduva vahendamise menetluse raames pärast pädevale asutusele adresseeritud otsuse tegemist individuaalseid otsuseid, mis on adresseeritud finantssektori ettevõtjatele, isegi kui materiaalõiguse normid ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohalduvad. Kui materiaalõiguse normid sätestatakse direktiivides, siis peaks Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt kohaldama riigisiseseid õigusnorme, millega need direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldama kõnealust riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.

(27)

Kui käesoleva määrusega lubatakse Euroopa Pangandusjärelevalvel kohaldada direktiive ülevõtvaid riigisiseseid õigusnorme, võib Euroopa Pangandusjärelevalve liikmesriigi õigust kohaldada ainult sellises ulatuses, mis on vajalik talle liidu õigusega antud ülesannete täitmiseks. Seetõttu peaks Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldama kõiki asjakohaseid liidu õigusnorme, ja kui sellised õigusnormid sätestatakse direktiivides, siis peaks järelevalveasutus kohaldama neid direktiive ülevõtvaid riigisiseseid õigusnorme liidu õiguses nõutud ulatuses, seades eesmärgiks õiguse ühetaolise kohaldamise kogu liidus, austades samal ajal asjaomast liikmesriigi õigust.

(28)

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsus põhineb tema volitustel tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning nende vastu võidelda või on seotud nende volitustega ja puudutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalve alla kuuluvaid finantsasutusi või pädevaid asutusi, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve saama teha otsuseid üksnes kokkuleppel vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaksid iga juhtumi korral tehtava otsuse kiireloomulisust arvesse võttes oma seisukoha väljendamisel kaaluma kiirendatud otsustusmenetluste kasutamist kooskõlas nende töökorralduse sise-eeskirjadega.

(29)

Euroopa järelevalveasutustel peaksid olema spetsiaalsed teatamiskanalid, et võtta vastu ja töödelda liidu õiguse tegelike või võimalike rikkumiste, kuritarvitamiste või kohaldamata jätmise kohta füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadavat teavet. Euroopa järelevalveasutused peaksid tagama, et teavet on võimalik esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Teavet esitav isik peaks olema kaitstud survemeetmete eest. Euroopa järelevalveasutused peaksid andma teavet esitavale isikule tagasisidet.

(30)

Finantssektori ühtlustatud järelevalve eeldab samuti, et eri liikmesriikide pädevate asutuste erimeelsused piiriülestel juhtudel lahendatakse tõhusalt. Selliste erimeelsuste lahendamise kehtivad reeglid ei ole täielikult rahuldavad. Seepärast tuleks neid kohandada nii, et neid oleks lihtsam kohaldada.

(31)

Euroopa järelevalveasutuste poolt järelevalvetavade ühtsustamiseks tehtava töö lahutamatu osa on liidu järelevalvekultuuri edendamine. Sellest lähtuvalt võivad Euroopa järelevalveasutused määrata korrapäraselt kindlaks kuni kaks liidu tasandi tähtsusega prioriteeti. Pädevad asutused peaksid neid prioriteete oma tööprogrammide koostamisel arvesse võtma. Iga Euroopa järelevalveasutuse järelevalvenõukogu peaks arutama järgmisel aastal pädevate asutuste elluviidavaid tegevusi ning tegema järeldused.

(32)

Vastastikuse eksperdihinnangu komiteede koostatavad hinnangud peaksid võimaldama põhjalikku uurimistööd, mis tugineks hinnatavata asutuse enesehindamisele ning millele järgneks eksperdihinnangu komitee poolne hindamine. Hinnatava pädeva asutuse liige ei peaks selle pädeva asutuse hindamises osalema.

(33)

Euroopa järelevalveasutuste kogemused on näidanud teatavates valdkondades sihtotstarbeliste rühmade või platvormide kaudu toimuva tõhustatud koordineerimise eeliseid. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada selliste koostöövormide õiguslik alus ja neid tugevdada seeläbi, et luuakse uus töövahend – moodustatakse koordineerimisrühmad. Sellised koordineerimisrühmad peaksid, ja seda eelkõige teabe ja kogemuste vahetamise kaudu, soodustama pädevate asutuste järelevalvetavade ühtsust. Kõigi pädevate asutuste osalemine sellistes koordineerimisrühmades peaks olema kohustuslik ja pädevad asutused peaksid esitama koordineerimisrühmadele selleks vajaliku teabe. Koordineerimisrühmade moodustamist tuleks kaaluda, kui pädevad asutused teevad kindlaks, et konkreetseid turu arengusuundumusi silmas pidades on koordineerimine vajalik. Koordineerimisrühmi võib moodustada kõigis asutamismääruste artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega hõlmatud valdkondades.

(34)

Korrapäraste ja hästitoimivate rahvusvaheliste finantsturgude jaoks on vaja, et komisjon teeks kolmandate riikide samaväärsuse otsuste seiret. Iga Euroopa järelevalveasutus peaks tegema nii regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste kui ka nõuete täitmise tagamise tavade seiret kõnealustes kolmandates riikides. Seda tuleks teha selleks, et kontrollida, kas kriteeriumid, mille põhjal samaväärsuse otsused on tehtud, ja nendega kehtestatud tingimused, on jätkuvalt täidetud. Iga Euroopa järelevalveasutus peaks esitama komisjonile igal aastal seiretegevuse konfidentsiaalse aruande. Selles kontekstis peaks iga Euroopa järelevalveasutus samuti sõlmima võimaluse korral halduskokkuleppeid kolmandate riikide pädevate asutustega, et hankida seireks ja järelevalvetegevuse koordineerimiseks teavet. Selline tõhustatud järelevalvekord peaks tagama, et kolmanda riigi samaväärsus on läbipaistvam ja asjaomaste kolmandate riikide jaoks paremini prognoositav ning ühtsem kõigi sektorite lõikes.

(35)

Järelevalvenõukogusse kuuluv Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja peaks esindama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu ühist seisukohta ja keskenduma eelkõige finantsstabiilsusele.

(36)

Tagamaks et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise meetmete asjus tehtavate otsuste aluseks on piisaval tasemel eksperditeadmised, on vaja moodustada Euroopa Pangandusjärelevalve alaline sisekomitee. Nimetatud komiteesse peaksid kuuluma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele ja nende vastu võitlemisele suunatud õigusaktide järgimise eest vastutavate asutuste ja organite kõrgetasemelised esindajad, kellel on eksperditeadmised ja otsustusõigus finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise valdkonnas. Komiteesse peaksid kuuluma ka Euroopa järelevalveasutuste kõrgetasemelised esindajad, kellel on eksperditeadmised eri ärimudelitest ja sektori eripärast. Komitee peaks läbi vaatama ja ette valmistama Euroopa Pangandusjärelevalve tehtavaid otsuseid. Selleks et vältida dubleerimist, vahetab see uus komitee välja olemasoleva rahapesu tõkestamise allkomitee, mis loodi Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames. Euroopa järelevalveasutustel peaks olema võimalik esitada alalise sisekomitee iga otsuse eelnõu kohta kirjalikke märkusi, mida Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu peaks enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt kaaluma.

(37)

Kooskõlas eesmärgiga saavutada liidus sidusam ja elujõulisem järelevalvesüsteem rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning nende vastu võitlemiseks peaks komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist koostama põhjaliku hinnangu Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva määruse kohaselt antud konkreetsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega seotud ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta. Eelkõige peaks hinnang võimalikult suures ulatuses kajastama kogemusi juhtudest, kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab pädevale asutusele taotluse uurida riigisiseste õigusaktide võimalikke rikkumisi finantssektori ettevõtjate poolt sellises ulatuses, milles nende õigusaktidega võetakse üle direktiive või kasutatakse liidu õigusega liikmesriikidele antud valikuvõimalusi; kaaluda asjaomasele finantssektori ettevõtjale selliste õigusrikkumiste eest karistuste määramist või kaaluda kõnealusele ettevõtjale adresseeritud individuaalse otsuse vastuvõtmist, nõudmaks, et ta võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle riigisisestest õigusnormidest tulenevaid kohustusi sellises ulatuses, milles nende õigusnormidega võetakse üle direktiive või kasutatakse liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimalusi. Hinnang peaks samuti kajastama kogemusi, mille puhul Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab riigisiseseid õigusnorme sellises ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liidu õigusega liikmesriikidele antud valikuvõimalusi. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle hinnangu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 65 kohase aruande raames ning kohasel juhul koos seadusandliku ettepanekuga 11. jaanuariks 2022. Kuni nimetatud hinnangu esitamiseni tuleks Euroopa Pangandusjärelevalvele määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 9b, artikli 17 lõikes 6 ja artikli 19 lõikes 4 antavaid volitusi finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks lugeda ajutiseks lahenduseks sellises ulatuses, milles need võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel tugineda pädevatele asutustele esitatud taotlustes riigisisese õiguse võimalikele rikkumistele või võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel kohaldada riigisisest õigust.

(38)

Euroopa järelevalveasutuste tegevuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks tuleks ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldada ka iga isiku suhtes, kes osutab asjaomase Euroopa järelevalveasutuse ülesannetega seoses otseselt või kaudselt, alaliselt või ajutiselt mis tahes teenust.

(39)

Asutamismääruste ning valdkondlike seadusandlike aktide kohaselt peavad Euroopa järelevalveasutused tegutsema selliste tõhusate halduskokkulepete sõlmimise nimel, mis käsitlevad teabe vahetamist kolmandate riikide järelevalveasutustega. Vajadus tõhusa koostöö ja teabevahetuse järele muutub veelgi olulisemaks seetõttu, et käesoleva muutmismääruse kohaselt saavad mõned Euroopa järelevalveasutused laiaulatuslikke lisaülesandeid seoses ELi-väliste üksuste ja tegevuse järelevalvega. Euroopa järelevalveasutused peavad isikuandmete töötlemisel, sealhulgas selliste andmete edastamisel väljapoole liitu järgima määruse (EL) 2018/1725 nõudeid. Kui ei ole tehtud kaitse piisavuse otsust või kehtestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud näiteks halduskokkulepetes määruse (EL) 2018/1725 artikli 48 lõike 3 punkti b tähenduses, võivad Euroopa järelevalveasutused vahetada kolmandate riikide asutustega isikuandmeid vastavalt nimetatud määruse artikli 50 lõike 1 punktis d sätestatud avaliku huviga seotud erandile ja selle tingimuste kohaselt, mida eelkõige kohaldatakse eri riikide finantsjärelevalveasutuste vahelise teabevahetuse suhtes.

(40)

Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärustes on ette nähtud, et Euroopa järelevalveasutused peaksid koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida tehakse selleks, et hinnata finantsasutuste või finantsturu osaliste vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral. Samuti peaksid Euroopa järelevalveasutused tagama, et selliste testide tegemisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Samuti tuleks kõigi Euroopa järelevalveasutuste puhul täpsustada, et ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohiks pädevaid asutusi takistada edastamast stressitestide tulemusi Euroopa järelevalveasutustele avaldamiseks.

(41)

Selleks et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (10) tagada ühtsus sisemudelite järelevalve ja heakskiitmise valdkonnas, peaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema võimalik taotluse korral aidata pädevatel asutustel jõuda otsusele sisemudelite heakskiitmise osas.

(42)

Selleks et Euroopa järelevalveasutused saaksid täita tarbijakaitsega seotud ülesandeid, peaks neil olema õigus kohaldatavuse korral koordineerida pädevate asutuste kontrollostude tegemist.

(43)

Euroopa järelevalveasutuste suutlikkus peaks olema vahendite ja töötajate poolest nõuetekohane ja piisav, et aidata käesoleva määruse kohaselt nende vastava pädevuse piires mõjusalt kaasa järjepidevale, tõhusale ja mõjusale finantsjärelevalvele. Euroopa järelevalveasutustele antud lisapädevuse ja suurema töökoormusega peaksid kaasnema piisavad inimressursid ja rahalised vahendid.

(44)

Olenevalt otsese järelevalve ulatuse arengust võib osutuda vajalikuks, et Euroopa järelevalveasutuste otsese järelevalve all olevad finantsasutused või finantsturu osalised teeksid asjaomase Euroopa järelevalveasutuse prognoositud kuludest lähtuvalt lisamakseid.

(45)

Kauplemisandmete kvaliteedi, vormingu, usaldusväärsuse ja kulude ebaühtsus mõjutab negatiivselt läbipaistvust, investorite kaitset ja turu tõhusust. Selleks et edendada kauplemisandmete jälgimist ja taasesitamist, parandada nende ühtsust ja kvaliteeti ning nende kättesaadavust ja nendele juurdepääsu mõistliku hinnaga kogu liidus asjaomaste kauplemiskohtade jaoks, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (11) kehtestatud uus õigusraamistik, millega reguleeritakse aruandlusteenuseid, sealhulgas aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmist ja nende järelevalvet.

(46)

Kauplemisandmete endi kvaliteet ning nende töötlemise ja pakkumise kvaliteet, sealhulgas piiriülese andmetöötluse ja andmepakkumise kvaliteet on esmatähtis, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (12) peamine eesmärk, milleks on finantsturgude läbipaistvuse suurendamine. Põhiandmeteenuste pakkumine on seega äärmiselt oluline nii kasutajatele liidu finantsturgudel toimuvast kauplemisest soovitud ülevaate saamiseks kui ka pädevatele asutustele tehingute kohta täpse ja ülevaatliku teabe hankimiseks.

(47)

Lisaks on kauplemisandmed määrusest (EL) nr 600/2014 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks järjest olulisemad. Võttes arvesse andmetöötluse piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida nii andmete kvaliteedi kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannete võimalike erinevuste negatiivset mõju, on kasulik ja põhjendatud anda aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise õigused pädevatelt asutustelt üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, välja arvatud erandi saanute puhul, ning määrata kõnealused õigused kindlaks määruses (EL) nr 600/2014, võimaldades samal ajal saada võimalikult palju kasu andmetega seotud pädevuse koondamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvesse.

(48)

Jaeinvestoreid tuleks asjakohaselt teavitada võimalikest riskidest, kui nad otsustavad investeerida finantsinstrumenti. Liidu õigusraamistiku eesmärk on vähendada ebasobivate toodete müügi riski, st riski, et jaeinvestoritele müüakse finantstooteid, mis ei vasta nende vajadustele ega ootustele. Selleks on direktiiviga 2014/65/EL ja määrusega (EL) nr 600/2014 tugevdatud organisatsioonilisi ja äritegevuse nõudeid, tagamaks, et investeerimisühingud tegutsevad oma klientide parimates huvides. Kõnealused nõuded hõlmavad riskide suuremat avalikustamist klientidele, soovitatavate toodete sobivuse paremat hindamist, samuti kohustust turustada finantsinstrumente kindlaks määratud sihtturul, võttes arvesse selliseid tegureid nagu emitentide maksevõime. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks täielikult kasutama kõiki oma õigusi, et tagada järelevalvealane ühtsus ja toetada liikmesriikide ametiasutusi heal tasemel investorite kaitse ja finantstoodetega seotud riskide tulemusliku jälgimise tagamisel.

(49)

Kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse ning kohustusliku kauplemiskoha korra nõuete arvutamiseks, samuti võrdlusandmete tarbeks vastavalt määrusele (EL) nr 600/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014, (13) tuleb tagada andmete tõhus ja tulemuslik esitamine, koondamine, analüüs ja avaldamine. Seepärast tuleks pädevate asutuste kõrval anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus koguda andmeid otse turuosalistelt kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuete puhul, samuti anda tegevuslubasid aruandlusteenuste pakkujatele ja teha nende üle järelevalvet.

(50)

Kõnealuste õiguste andmine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tagab keskse tegevuslubade andmise ja järelevalve, mis aitaks ära hoida praegust olukorda, kus paljud kauplemiskohad, kliendi korralduste süsteemsed täitjad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad esitama andmed mitmele pädevale asutusele, kes alles seejärel esitavad need andmed Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Selline keskselt hallatav süsteem peaks tooma turuosalistele suurt kasu andmete suurema läbipaistvuse, investorite parema kaitse ja turu suurema tõhususe seisukohast.

(51)

Andmete kogumise õiguse andmine ning tegevuslubade andmise ja järelevalve õiguse andmine pädevatelt asutustelt üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele on esmatähtis ka muude ülesannete jaoks, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab määruse (EL) nr 600/2014 alusel, nagu turuseire ning ajutise sekkumise õigused.

(52)

Oma järelevalvevolituste tulemuslikuks kasutamiseks andmete töötlemise ja pakkumise valdkonnas peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik korraldada uurimisi ja teha kohapealseid kontrolle. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik määrata trahve või sunniraha, et sundida aruandlusteenuste pakkujaid lõpetama rikkumine, esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõutav täielik ja õige teave või nõustuma nende uurimise või kohapealse kontrolliga, ja kehtestada halduskaristusi või võtta muid haldusmeetmeid, kui nad leiavad, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud määrust (EL) nr 600/2014.

(53)

Kriitilise tähtsusega võrdlusalustel põhinevad finantstooted on kättesaadavad kõigis liikmesriikides. Seepärast on kõnealused võrdlusalused finantsturgude toimimise ja liidu finantsstabiilsuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Seepärast tuleks kriitilise tähtsusega võrdlusaluse järelevalve puhul jälgida võimalikku mõju terviklikult mitte üksnes liikmesriigis, kus asub haldur, ja liikmesriikides, kus asuvad võrdlusaluste sisendandmete esitajad, vaid kogu liidus. Seega on asjakohane, et teatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalvet liidu tasandil teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve. Ülesannete dubleerimise vältimiseks peaks kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurite üle, sealhulgas mis tahes mittekriitiliste võrdlusaluste üle, mida nad võivad hallata, tegema järelevalvet üksnes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(54)

Kuna kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurite ja sisendandmete esitajate suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui muude võrdlusaluste haldurite ja sisendandmete esitajate suhtes, peaks võrdlusaluse määrama kriitilise võrdlusalusena komisjon või kui seda nõuab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning selle peaks kodifitseerima komisjon. Kuna liikmesriikide pädevatel asutustel on parim juurdepääs nende järelevalve all olevate võrdlusalustega seotud andmetele ja teabele, peaksid nad teavitama komisjoni või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet võrdlusalustest, mis nende arvates vastavad kriitilise tähtsusega võrdlusaluste kriteeriumidele.

(55)

Menetlus viiteliikmesriigi kindlaksmääramiseks võrdlusaluse haldurite puhul, kes asuvad kolmandates riikides ja kes taotlevad tunnustamist liidus, on koormav ja aeganõudev nii taotlejate kui ka liikmesriikide pädevate asutuste jaoks. Taotlejad võivad üritada kõnealust kindlaksmääramist mõjutada järelevalvealase arbitraaži eesmärgil. Kõnealused võrdlusaluse haldurid võivad strateegiliselt valida oma seadusliku esindaja liikmesriigis, kus nende arvates on järelevalve kõige leebem. Ühtne arusaam, mille puhul on kolmandate riikide võrdlusaluste tunnustamisel pädevaks asutuseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, hoiab ära need riskid ja kulud, mis kaasnevad viiteliikmesriigi kindlaksmääramisega ja hilisema järelevalvega. Kolmandate riikide tunnustatud võrdlusaluste haldurite pädeva asutusena oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide pädevate asutuste suhtluspartner liidus, mis muudab piiriülese koostöö tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

(56)

Paljud, kui mitte kõik võrdlusaluste haldurid on pangad või finantsteenuseid osutavad äriühingud, kes haldavad klientide raha. Selleks, et mitte õõnestada liidu võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, peaks samaväärsuskorra alusel järelevalveasutusega sõlmitava koostöökokkuleppe sõlmimise eeltingimus olema see, et järelevalveasutuse asukohariik ei kuulu selliste jurisdiktsioonide loetellu, kelle riigisiseses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras on strateegilisi puudusi, mis märkimisväärselt ohustaksid liidu finantssüsteemi.

(57)

Peaaegu kõik võrdlusalused on kajastatud finantstoodetes, mis on kättesaadavad mitmes liikmesriigis, kui mitte kogu liidus. Et avastada riske, mis on seotud selliste võrdlusalustega, mis ei pruugi enam olla usaldusväärsed või kajastada tegelikku turu- või majandusolukorda, mida nad peaksid mõõtma, peaksid pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, tegema koostööd ja vajaduse korral aitama üksteist.

(58)

Asjakohane on ette näha mõistlik ajavahemik, et võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, et Euroopa järelevalveasutused ja muud asjaomased isikud saaksid kohaldada käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

(59)

Seepärast tuleks määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 600/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847 (15) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ (*1), direktiiv 2009/110/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (*2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (*3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL (*4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL (*5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*6) asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse krediidi- ja finantsasutuste ning nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes, ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (*7).

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb ka talle käesoleva määrusega antud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 (*9) kohaldamisalas selles ulatuses, milles kõnealust direktiivi ja määrust kohaldatakse finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes. Sel otstarbel täidab Euroopa Pangandusjärelevalve ainult neid ülesandeid, mis on talle antud mis tahes õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (*10) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*11) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Neid ülesandeid täites konsulteerib Euroopa Pangandusjärelevalve nende Euroopa järelevalveasutustega ja teavitab neid oma tegevusest, mis on seotud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutuste või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalistega.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus hõlmab krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste seadusandlike aktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35)."

(*7)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73"

(*9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1)."

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48)."

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).“;"

b)

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tõhusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oma pädevuse piires:“;

punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve;

f)

tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset;“;

lisatakse järgmised punktid:

„g)

tugevdada järelevalvealast ühtsustamist siseturul;

h)

tõkestada rahandussüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve tagada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast ühtsustamist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.“;

iii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning, kus iganes kohane, proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastutuse, tegutseb usaldusväärselt ja tagab, et kõiki sidusrühmi koheldakse õiglaselt.“;

iv)

lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja meetmete, eelkõige suuniste, soovituste, arvamuste, küsimuste ja vastuste, regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude sisu ja vormi puhul tuleb täiel määral järgida käesoleva määruse ja lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldatavaid norme. Selles ulatuses, milles see on nende normide alusel lubatud ja asjakohane, võetakse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja meetmete puhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest ja meetmetest mõjutatud finantsasutuse, muu ettevõtja või isiku või muust finantstegevusest tulenevate riskide laadi, ulatust ja keerukust.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Pangandusjärelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.“

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Pangandusjärelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevust, hõlmavad käesoleva määruse viited järelevalvele kõigi pädevate asutuste kogu asjakohast tegevust, mis toimub artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt.“

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

1.   Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.

2.   ELi toimimise lepingu artikli 226 kohaselt teeb Euroopa Pangandusjärelevalve Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd selle artikli alusel korraldatavate uurimiste puhul.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

4.   Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

5.   Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 4 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse kohta.

6.   Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

8.   Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest.

9.   Piiramata rahvusvahelistel foorumitel osalemisest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust annab Euroopa Pangandusjärelevalve taotluse korral Euroopa Parlamendile teada, kuidas ta panustab liidu huvide ühtsesse, ühisesse, ühetaolisesse ja tulemuslikku esindamisse neil rahvusvahelistel foorumitel.“

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

„finantsasutus” – ettevõtja, kelle tegevust reguleeritakse või kelle üle tehakse järelevalvet mõne artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandliku akti kohaselt;“;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„1a)

„finantssektori ettevõtja” – direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 2 osutatud kohustatud isik, kelle puhul on tegemist käesoleva artikli 4 punktis 1 või määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutuse või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalisega;“;

c)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„pädevad asutused”:

i)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud küsimustes;

ii)

direktiivi 2002/65/EÜ puhul asutused ja organid, kes on pädevad tagama, et finantsasutused järgivad nimetatud direktiivi nõudeid;

iii)

direktiivi (EL) 2015/849 puhul asutused ja organid, kes teevad finantssektori ettevõtjate üle järelevalvet ja on pädevad tagama nende vastavuse nimetatud direktiivi nõuetele;

iv)

hoiuste tagamise skeemide puhul direktiivi 2014/49/EL kohased hoiuste tagamise skeeme haldavad asutused või juhul, kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõtja, kõnealuse direktiivi kohaselt selliste skeemide üle järelevalvet tegev ametiasutus ja kõnealuses direktiivis osutatud asjaomased haldusasutused;

v)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (*13) puhul direktiivi 2014/59/EL artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused, määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu ning nõukogu ja komisjon, kui nad võtavad meetmeid määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 kohaselt, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad kaalutlusõigust või teevad poliitilisi valikuid;

vi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/17/EL (*14), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/751 (*15), direktiivis (EL) 2015/2366, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EÜ (*16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012 (*17) osutatud pädevad asutused;

vii)

direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 20 osutatud organid ja asutused.

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)."

(*13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)."

(*14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34)."

(*15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1)."

(*16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7)."

(*17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).“"

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele tuginedes kaasa kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;“;

ii)

punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa)

koostada korrapäraselt uuendatav liidu finantsasutuste järelevalve käsiraamat, milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid ning võetakse muu hulgas arvesse finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„ab)

koostada korrapäraselt uuendatav liidu kriisilahenduskäsiraamat, milles käsitletakse finantsasutuste kriisilahendust liidus ja milles määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed kriisilahenduse metoodikad ja protsessid ning võetakse arvesse ühtse kriisilahendusnõukogu tööd, finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

iv)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühist järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õiguslikku arbitraaži, edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;“;

v)

punktid e–h asendatakse järgmisega:

„e)

korraldada ja läbi viia pädevate asutuste vastastikune eksperdihinnang, anda sellega seoses suuniseid ja soovitusi ning teha kindlaks parimad tavad, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas kohasel juhul suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele ning uuenduslikes finantsteenustes, võttes nõuetekohaselt arvesse arengutendentse, mis on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega;

g)

korraldada turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)

tugevdada kohasel juhul hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;“;

vi)

lisatakse järgmine punkt:

„ia)

aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;“;

vii)

lisatakse järgmine punkt:

„ka)

avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sealhulgas ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt;“;

viii)

lisatakse järgmine punkt:

„l)

aidata tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, sealhulgas edendades käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide järjepidevat, tõhusat ja tulemuslikku kohaldamist, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.“;

b)

lõike 1a punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

pidades nõuetekohaselt silmas finantsasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantsasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust ja“;

c)

lõikesse 1a lisatakse järgmine punkt:

„c)

võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist.“;

d)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmine punkt:

„ca)

esitada soovitusi vastavalt artiklile 29a ;“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„da)

teha hoiatusi vastavalt artikli 9 lõikele 3;“;

iii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile vastavalt artiklile 16a;“;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„ga)

vastata küsimustele vastavalt artiklile 16b;

gb)

võtta meetmeid vastavalt artiklile 9c;“;

e)

lõige 2a asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.“

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta, nagu jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumine liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;“;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;

ab)

töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha aegsasti kindlaks tarbijale tekitatava võimaliku kahju põhjused;“;

iii)

lisatakse järgmised punktid:

„e)

aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele siseturul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs finantsteenustele ja toodetele;

f)

edendab edasist arengut reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, mis võib hõlbustada põhjalikumat ühtlustamist ja integratsiooni liidu tasandil;

g)

koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist, kui see on kohaldatav.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.“;

c)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuse reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Pangandusjärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*18) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Pangandusjärelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuse turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.

(*18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“"

7)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Eriülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab oma pädevuse piires finantssüsteemi terviklikkuse, läbipaistvuse ja turvalisuse kaitsmisel juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, võttes meetmeid, et finantssüsteemis tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning nende vastu võidelda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks need meetmed minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide eesmärkide saavutamiseks, ning nendes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse riskide laadi, ulatust ja keerukust, äritavasid, ärimudeleid ning finantssektori ettevõtjate ja turgude suurust. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:

a)

kogutakse pädevatelt asutustelt teavet puuduste kohta, mis on kindlaks tehtud pideva järelevalve ja tegevuslubade väljastamise menetluse raames finantssektori ettevõtjate protsessides ja protseduurides, juhtimiskorralduses, sobivuses ja nõuetekohasuses, oluliste osaluste omandamises, ärimudelites ja tegevuses ning on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja vastase võitlusega, ning pädevate asutuste poolt järgmiste oluliste puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta, mis mõjutavad ühte või enamat määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktide nõuet, mis on seotud finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamisega ja nende vastu võitlemisega:

i)

finantssektori ettevõtja on nimetatud nõudeid rikkunud või tõenäoliselt rikkunud;

ii)

finantssektori ettevõtja on nimetatud nõudeid sobimatult või ebatõhusalt kohaldanud või

iii)

finantssektori ettevõtja on kohaldanud sobimatult või ebatõhusalt selliseid sisestrateegiaid ja -protseduure, mille ta on nimetatud nõuete järgimiseks kehtestanud.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu selle teabe lisaks neile käesoleva määruse artiklist 35 tulenevatele kohustustele ja teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet aegsasti esitatud teabega seotud edasisest arengust. Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlastab oma tegevust tihedalt direktiivis (EL) 2015/849 osutatud ELi rahapesu andmebüroodega, austades nende seisundit ja kohustusi ning neid tarbetult dubleerimata.

Kooskõlas riigisisese õigusega võivad pädevad asutused lõikes 2 osutatud keskandmebaasis jagada täiendavat teavet, mis on nende hinnangul asjakohane finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

b)

kooskõlastatakse oma tegevust tihedalt ja kohasel juhul vahetatakse teavet pädevate asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga ülesannete kohta, mis on talle antud määrusega (EL) nr 1024/2013, ning ametiasutustega, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teha järelevalvet direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle, samuti rahapesu andmebüroodega, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi rahapesu andmebüroode õiguslikku seisundit ja kohustusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849;

c)

töötatakse välja finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise ühised suunised ja standardid ja edendatakse nende järjepidevat rakendamist, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid kooskõlas volitusnormiga, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides; koostades suuniseid, soovitusi ja võttes muid meetmeid, sealhulgas koostades arvamusi, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel;

d)

osutatakse pädevatele asutustele abi nende taotluse alusel;

e)

tehakse turusuundumuste seiret ja hinnatakse finantssektori nõrku kohti ning finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Hiljemalt 31. detsembriks 2020 koostab Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse esimese lõigu punktis a osutatud puuduste määratlemist, sealhulgas vastavaid olukordi, kus puudused võivad tekkida, puuduste olulisust ja Euroopa Pangandusjärelevalve poolt teabe kogumise praktilist rakendamist ning esimese lõigu punkti a kohaselt esitatava teabe liiki. Nimetatud tehniliste standardite väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse esitatava teabe mahtu ja vajadust vältida dubleerimist. Ta kehtestab ka tulemuslikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamise korra.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas artiklitega 10–14.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve loob lõike 1 punkti a kohaselt kogutavat teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et teavet analüüsitakse ja see tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ning konfidentsiaalselt. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kohasel juhul edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ja pädevatele asutustele kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega tema käsutuses olevad tõendid, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kohasel juhul tõendid edastada ka Euroopa Prokuratuurile, kui tegemist on õigusrikkumistega, mis kuuluvad või võivad kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (*19).

3.   Pädevad asutused võivad esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele igakülgselt põhjendatud taotluse finantssektori ettevõtjate kohta oma järelevalvetöö jaoks asjakohase teabe saamiseks, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab neid taotlusi ja annab nõutud teabe pädevale asutusele aegsasti ja teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei anna nõutud teavet, teavitab ta taotluse esitanud pädevat asutust ja selgitab, miks teavet ei antud. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab teabe algselt esitanud pädevat asutust või muud asutust või institutsiooni taotluse esitanud pädeva asutuse ja asjaomase finantssektori ettevõtja andmetest ja teabenõude põhjusest ning teavitab neid selle kohta, kas teavet anti või mitte. Lisaks analüüsib Euroopa Pangandusjärelevalve teavet, et jagada omal algatusel pädevate asutustega nende järelevalvetöö jaoks asjakohast teavet finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks. Seda tehes teavitab ta algselt teabe esitanud pädevat asutust. Lisaks teeb ta koondanalüüsi, mis lisatakse arvamusse, mille ta peab esitama kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikega 5.

Hiljemalt 31. detsembriks 2020 töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas teavet analüüsitakse ja kuidas see tehakse pädevatele asutustele konfidentsiaalselt kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas artiklitega 10–14.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve edendab direktiivis (EL) 2015/849 osutatud järelevalveprotsesside ühtsust, korraldades muu hulgas vastastikuseid eksperdihinnanguid ning koostades nendega seotud aruandeid ja võttes nendega seotud järelmeetmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab käesoleva määruse artikli 30 kohaste hinnangute organiseerimisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste organisatsioonide tehtud asjaomaseid hindamisi, koostatud hinnanguid või aruandeid ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 kohaselt iga kahe aasta järel esitatavat komisjoni aruannet ja nimetatud direktiivi artikli 7 kohaselt liikmesriikide koostatavaid riskihinnanguid.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve teeb pädevate asutuste osalemisel riskihindamisi, et hinnata pädevate asutuste strateegiaid, võimekust ja ressursse, mida nad kasutavad, et tulla toime liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise kõige olulisemate riskidega, mis tuvastati riigiüleses riskihinnangus. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb nimetatud riskihindamisi eelkõige selleks, et esitada direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikes 5 nõutud arvamus. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb riskihindamisi temale kättesaadava teabe alusel, sealhulgas käesoleva määruse artikli 30 kohaste vastastikuste eksperdihinnangute, käesoleva artikli lõike 2 kohaselt keskandmebaasi kogutud teabe koondanalüüsi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koostatud asjaomaste hindamiste, hinnangute või aruannete ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 7 kohaselt liikmesriikide koostatavate riskihinnangute alusel. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb riskihindamised kättesaadavaks kõigile pädevatele asutustele.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel töötab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva artikli lõike 7 kohaselt moodustatud sisekomitee kaudu välja ja rakendab meetodeid, mis võimaldavad hinnanguid ja metoodika rakendamist objektiivselt hinnata ning neid kvaliteetselt ja sidusalt läbi vaadata selleks, et tagada võrdsed konkurentsitingimused. Kõnealune sisekomitee vaatab läbi riskihindamiste kvaliteedi ja sidususe. Ta koostab riskihindamiste projekti, mille järelevalvenõukogu võtab vastu artikli 44 kohaselt.

6.   Kui on viiteid selle kohta, et finantssektori ettevõtja on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid ning rikkumistel on piiriülene mõõde, mis hõlmab kolmandaid riike, siis on Euroopa Pangandusjärelevalvel liidus juhtiv roll pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisele kaasa aitamises, kui see on vajalik. See Euroopa Pangandusjärelevalve roll ei piira pädevate asutuste korrapärast suhtlust kolmandate riikide pädevate asutustega.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalise sisekomitee, et koordineerida meetmeid, mille eesmärk on finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine ja nende vastu võitlemine ning koostada kooskõlas määrusega (EL) 2015/847 ja direktiiviga (EL) 2015/849 kõik Euroopa Pangandusjärelevalve poolt käesoleva määruse artikli 44 kohaselt tehtavate otsuste eelnõud.

8.   Lõikes 7 osutatud komitee koosneb kõikide liikmesriikide selliste asutuste ja organite kõrgetasemelistest esindajatest, kes on pädevad tagama, et finantssektori ettevõtjad järgivad määrust (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849, kellel on eksperditeadmised ja otsustusõigus finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise valdkonnas, ning Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kõrgetasemelistest esindajatest, kellel on eksperditeadmised eri ärimudelitest ja sektori eripärast. Euroopa Pangandusjärelevalve ja teiste Euroopa järelevalveasutuste kõrgetasemelised esindajad osalevad komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Lisaks sellele nimetavad nii komisjon, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kõrgetasemelise esindaja, kes osaleb komitee koosolekutel vaatlejana. Komitee hääleõiguslikud liikmed valivad endi hulgast komitee eesistuja.

Iga esimeses lõigus osutatud institutsioon, asutus ja organ nimetab oma töötajate hulgast asendusliikme, kes võib asendada liiget, kui viimane ei saa koosolekul osaleda. Liikmesriigid, kus on rohkem kui üks asutus, kes on pädev tagama, et finantssektori ettevõtjad järgivad direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid, võivad nimetada ühe esindaja igast pädevast asutusest. Olenemata koosolekul esindatud pädevate asutuste arvust, on igal liikmesriigil üks hääl. Komitee võib luua sisemised töörühmad, kes tegelevad komitee töö konkreetsete aspektidega, et koostada komitee otsuse eelnõusid. Nendes töörühmades saavad osaleda kõigi komitees esindatud pädevate asutuste ning Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötajad.

9.   Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad igal ajal esitada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud komitee iga otsuse eelnõu kohta kirjalikke märkusi. Järelevalvenõukogu peab neid märkusi nõuetekohaselt kaaluma enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist. Kui otsuse eelnõu tugineb volitustele, mis on Euroopa Pangandusjärelevalvele antud artikli 9b, 17 või 19 alusel, või on nendega seotud ja puudutab

a)

määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutusi või nende üle järelevalvet tegevaid pädevaid asutusi või

b)

määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalisi või nende üle järelevalvet tegevaid pädevaid asutusi,

võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha punktis a nimetatud juhul otsuse üksnes Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või punktis b nimetatud juhul Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) nõusolekul. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) annab oma seisukohtadest teada 20 päeva jooksul alates lõikes 7 osutatud komitees otsuse eelnõu koostamisest. Kui nad ei anna Euroopa Pangandusjärelevalvele oma seisukohtadest teada 20 päeva jooksul ja ei esita taotlust teavitamise tähtaja põhjendatud pikendamiseks, siis eeldatakse, et nad nõustuvad eelnõuga.

Artikkel 9b

Taotlus korraldada uurimine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks

1.   Kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 võib Euroopa Pangandusjärelevalve finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise küsimustes, kui tal on teavet oluliste rikkumiste kohta, esitada artikli 4 punkti 2 alapunkti iii kohaselt pädevale asutusele taotluse: a) uurida liidu õiguse võimalikke rikkumisi ja juhul, kui kõnealuse liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega või see annab liikmesriikidele otsesed valikuvõimalused, riigisiseste õigusaktide rikkumisi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liidu õigusega liikmesriikidele antud valikuvõimalusi, mille on toime pannud finantssektori ettevõtja, ning b) kaaluda sellele ettevõtjale nende rikkumiste eest karistuse määramist. Kui see on vajalik, võib ta ka esitada kooskõlas artikli 4 punkti 2 alapunktiga iii pädevale asutusele taotluse, et pädev asutus kaaluks kõnealusele finantssektori ettevõtjale adresseeritud individuaalse otsuse vastuvõtmist, nõudmaks, et see võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle otsekohalduvast liidu õigusest või riigisisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimalusi, sealhulgas peataks mis tahes tegevuse. Käesolevas lõikes osutatud taotlused ei tohi kahjustada selle pädeva asutuse käimasolevaid järelevalvemeetmeid, kellele taotlus on adresseeritud.

2.   Pädev asutus rahuldab kõik talle lõike 1 kohaselt esitatud taotlused ja teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul meetmetest, mida ta on selle taotlusega seoses võtnud või kavatseb võtta.

3.   Kui pädev asutus ei teavita Euroopa Pangandusjärelevalvet kümne tööpäeva jooksul meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et järgida käesoleva artikli lõike 2 nõudeid, siis kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 17, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi.

Artikkel 9c

Meetmetest loobumise kiri

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid ainult erandolukorras, kui tema hinnangul võib artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne seadusandliku akti või neil seadusandlikel aktidel põhinevate delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamine põhjustada märkimisväärseid probleeme ühel järgmistest põhjustest:

a)

Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul võivad õigusakti sätted olla otseselt vastuolus mõne teise asjassepuutuva õigusaktiga;

b)

kui õigusakti puhul on tegemist artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandliku aktiga ning seda täiendava või täpsustava delegeeritud õigusakti või rakendusakti puudumine võiks põhjustada põhjendatud kahtlusi seadusandlikust aktist või selle nõuetele vastavast kohaldamisest tekkivate õiguslike tagajärgede kohta;

c)

kui artiklis 16 osutatud suuniste ja soovituste puudumine võiks tekitada praktilisi probleeme asjassepuutuva seadusandliku akti kohaldamisel.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel esitab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul on. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma arvamuse.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud juhul hindab Euroopa Pangandusjärelevalve võimalikult kiiresti vajadust võtta vastu asjakohaseid suuniseid või soovitusi vastavalt artiklile 16.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb viivitamata, eelkõige et vältida võimaluse korral lõikes 1 osutatud probleeme.

3.   Kui see on lõikes 1 osutatud juhtudel vajalik ning kuni lõikes 2 osutatud korras uute meetmete vastuvõtmise ja kohaldamiseni esitab Euroopa Pangandusjärelevalve arvamused lõikes 1 osutatud õigusaktide konkreetsete sätete kohta, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalve- ja täitmise tagamise tavasid ning liidu õiguse ühist, ühtset ja järjepidevat kohaldamist.

4.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve on eelkõige pädevatelt asutustelt laekunud teabe alusel seisukohal, et artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid või neil seadusandlikel aktidel põhinevad delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid tekitavad märkimisväärseid probleeme, mis on seotud turu usalduse, tarbijate, klientide ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusega, siis esitab ta viivitamata pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest. Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul on. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma arvamuse.

(*19)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).“"

8)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.“;

iii)

neljas lõik jäetakse välja;

iv)

viies ja kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

c)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon korraldab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.“;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

9)

Artikli 13 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

10)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon korraldab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult .“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

11)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi pangandussektori sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni esitatud suunistest ja soovitustest.“

12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 16a

Arvamused

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus võib hõlmata avalikku arutelu või tehnilist analüüsi.

3.   Seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 22 osutatud hindamisega, mis kõnealuse artikli kohaselt eeldab vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikuseid konsultatsioone, võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse nimetatud hindamise kohta. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne kõnealuses artiklis osutatud hindamisperioodi lõppu.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse korral anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Artikkel 16b

Küsimused ja vastused

1.   Piiramata käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus ning liidu institutsioon ja asutus, esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või seonduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide alusel esitatud suuniste ja soovituste sätete tegeliku kohaldamise või rakendamise kohta.

Enne Euroopa Pangandusjärelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantsasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Enne lubatavatele küsimustele vastuste avaldamist võib Euroopa Pangandusjärelevalve paluda käesolevas lõikes osutatud füüsilisel või juriidilisel isikul küsimust selgitada.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve vastused lõikes 1 osutatud küsimustele ei ole siduvad. Vastused esitatakse vähemalt keeles, milles küsimus esitati.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve loob oma veebisaidil sellise veebipõhise rakenduse ja haldab seda, mille abil saab esitada küsimusi ning aegsasti avaldada kõik laekunud küsimused ja kõik lõike 1 kohastele lubatavatele küsimustele antud vastused, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus nende isikute õigustatud huvidega või ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Euroopa Pangandusjärelevalve võib lükata tagasi küsimused, millele ta ei kavatse vastata. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kahe kuu jooksul vastamata jäetud küsimused.

4.   Kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget võivad taotleda, et järelevalvenõukogu otsustaks artikli 44 kohaselt, kas käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatavate küsimuste teemat artikli 16 kohastes suunistes, küsida nõu artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogult, vaadata küsimused ja vastused sobivate ajavahemike järel läbi, korraldada avalikke arutelusid või analüüsida võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed asjaomaste küsimuste ja vastuste projekti ulatuse, olemuse ja mõjuga või küsimuse kiireloomulisusega. Artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu kaasamisel kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust.

5.   Euroopa Pangandusjärelevalve edastab komisjonile küsimused, mille puhul tuleb tõlgendada liidu õigust. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab komisjoni esitatud vastused.“

13)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või pangandussektori sidusrühmade kogu esitatud taotlusele või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib kohasel juhul liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.“;

ii)

lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada pärast asjaomase pädeva asutusega konsulteerimist nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Pangandusjärelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud, et pädev asutus järgiks liidu õigust.“;

c)

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise puhul finantssektori ettevõtja suhtes, vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta vastu otsuseid, millega nõutakse, et pädev asutus järgiks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes vahetult kohaldatavad. Kui asutus ei järgi seda otsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve ka võtta vastu otsuse kooskõlas esimese lõiguga. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused annavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni artikli lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.“

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Teatajate kaitse

1.   Euroopa Pangandusjärelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse tegelikust või võimalikust rikkumisest, õigusnormide kuritarvitamisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.

2.   Füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kasutavad spetsiaalseid teatamiskanaleid, kaitstakse survemeetmete eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 (*20), kui see on asjakohane.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et kogu teavet saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärseid viiteid oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.

(*20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).“"

15)

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui nõukogu võtab vastu käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantsasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid.“

16)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)

ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on ette nähtud, et Euroopa Pangandusjärelevalve võib aidata omal algatusel, kui objektiivsetel põhjustel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on sätestatud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i)

tähtaeg on möödunud või

ii)

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused;

b)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i)

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused, või

ii)

möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid seadusandlikke akte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b.   Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 3a sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

e)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise küsimustes finantssektori ettevõtja, täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohalduvaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga võtta ka vastu otsuse, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohalduvad. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.“

17)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.“;

b)

lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, et hinnata finantsasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide tegemisel, ning kohasel juhul edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sealhulgas soovitus korraldada konkreetne hindamine; ta võib soovitada pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hindamiste meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Pangandusjärelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.“

18)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Süsteemset riski käsitlevad üldsätted“;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidiku) süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve uurida konkreetset tüüpi finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.“

19)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsasutustest lähtuv või neile avalduv süsteemne risk, sealhulgas võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk, võib stressiolukorras suureneda. Nende finantsasutuste suhtes, kellest võib lähtuda süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.“

20)

Artikli 27 lõike 2 kolmas lõik jäetakse välja.

21)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

määrata kindlaks liidu strateegilised järelevalveprioriteedid vastavalt artiklile 29a;

ab)

moodustada koordineerimisrühmi vastavalt artiklile 45b, et edendada järelevalvealast ühtsustamist ja teha kindlaks parimad tavad;“;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid küsimusi, sealhulgas küberturvalisust ja küberründeid, järgides samal ajal asjakohastes liidu seadusandlikes aktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“;

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid;“;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„f)

luua seiresüsteem oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamiseks, võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet;“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri väljakujundamiseks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja liidu korrapäraselt uuendatava kriisilahenduse käsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste kriisilahendust liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude olemust, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Nii liidu järelevalvekäsiraamatus kui ka liidu kriisilahenduse käsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Pangandusjärelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.“

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Liidu strateegilised järelevalveprioriteedid

Pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevatelt asutustelt laekunud märkusi, liidu institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi määrab Euroopa Pangandusjärelevalve vähemalt iga kolme aasta tagant 31. märtsiks kindlaks kuni kaks üleliidulise tähtsusega prioriteeti, mis kajastavad tuleviku arengut ja suundumusi. Pädevad asutused võtavad neid prioriteete arvesse oma tööprogrammide koostamisel ja teavitavad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet. Euroopa Pangandusjärelevalve arutab pädevate asutuste järgneva aasta tegevust ning teeb järeldused. Euroopa Pangandusjärelevalve arutab võimalikke järelmeetmeid, mis võivad hõlmata suuniseid ja soovitusi pädevatele asutustele ning vastastikuseid eksperdihinnanguid vastavas valdkonnas.

Üleliidulise tähtsusega prioriteedid, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on kindlaks määranud, ei takista pädevatel asutustel kohaldada nende muudel täiendavatel prioriteetidel ja arengul põhinevaid parimaid tavasid ning neis võetakse arvesse liikmesriikide eripära.“

23)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädeva asutuse mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Pangandusjärelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Pangandusjärelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee, mis koosneb Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatest ja pädevate asutuste liikmetest. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimeheks on Euroopa Pangandusjärelevalve töötaja. Eesistuja teeb pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist ettepaneku vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks järelevalvenõukogu. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu ei tee kümne päeva jooksul pärast eesistuja ettepaneku esitamist otsust selle tagasilükkamise kohta.

3.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud ühtsuse ulatus ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)

pädeva asutuse välja töötatud sellise parima tava rakendamine, mille ülevõtmine oleks kasulik ka teistele pädevatele asutustele;

d)

liidu õigusaktide rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja ühtsuse ulatus, sealhulgas vastutavate isikute suhtes halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste aruande. Aruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja võtab artikli 44 lõike 3a kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Aruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste vastastikuse eksperdihinnangu aruannetega ja tagada võrdsed tingimused. Juhatus hindab eelkõige, kas metoodikat on kohaldatud samal viisil. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi.

Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu või rakendusliku tehnilise standardi eelnõu väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemust ja muud teavet, mida Euroopa Pangandusjärelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada parima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.

5.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

6.   Kaks aastat pärast vastastikuse eksperdihinnangu aruande avaldamist korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve järelaruande koostamise. Järelaruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja selle võtab artikli 44 lõike 3a kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Järelaruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste järelaruannetega. Järelaruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses eksperdihinnangus osalenud pädevad asutused on võtnud seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruandes käsitletud järelmeetmetega.

7.   Vastastikuse eksperdihinnangu komitee teeb pärast hindamisele kuuluvate pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused ja lõikes 6 osutatud järelaruande. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve peamised põhjendatud järeldused erinevad vastastikuse eksperdihinnangu komitee kindlaks tehtud järeldustest, siis edastab Euroopa Pangandusjärelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee läbivaadatud järeldused konfidentsiaalselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikune eksperdihinnang tehakse, on mures selle pärast, et Euroopa Pangandusjärelevalve peamiste põhjendatud järelduste avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust, on tal võimalik edastada see küsimus järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu võib otsustada väljavõtteid mitte avaldada.

8.   Käesoleva artikli kohaldamisel teeb juhatus ettepaneku kahe järgmise aasta vastastikuse eksperdihinnangu töökava kohta, milles muu hulgas kajastatakse eelmistes vastastikuse eksperdihinnangu menetlustes omandatud kogemusi ja artiklis 45b osutatud koordineerimisrühma arutelusid. Vastastikuse eksperdihinnangu töökava moodustab iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa. See tehakse üldsusele kättesaadavaks. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve otsustada korraldada täiendava vastastikuse eksperdihinnangu.“

24)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.“;

b)

teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve edendab liidu tegutsemist koordineeritud viisil, muu hulgas:“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral sobivaid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste tegevust;“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„ea)

võttes sobivaid meetmeid, et koordineerida asjaomaste pädevate asutuste tegevust eesmärgiga lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu;“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Teabevahetus sobivuse ja asjakohasuse kohta

Euroopa Pangandusjärelevalve loob koos Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teabevahetussüsteemi, milles pädevad asutused vahetavad teavet finantsasutustes olulist osalust omavate isikute, finantsasutuste juhtide ja võtmeisikute sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega.“

26)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Turusuundumuste hindamine, sealhulgas stressitestid“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantsasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.“;

c)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Pangandusjärelevalve algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid finantsasutuste kohanemisvõime hindamisi ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:“;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsasutuse finantsseisundile, võttes muu hulgas arvesse ebasoodsast keskkondlikust arengust tekkivaid riske;“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantsasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;“;

iv)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

ühise metoodika teatavate toodete omaduste või turustusprotsesside mõju hindamiseks finantsasutusele;

d)

varahindamise ühise metoodika, kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks, ning“;

v)

lisatakse järgmine punkt:

„e)

ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantsasutuste finantsstabiilsusele.“;

vi)

lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Pangandusjärelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.“;

d)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikuga.“;

e)

lõige 3b asendatakse järgmisega:

„3b.   Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantsasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.“

27)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted, sealhulgas samaväärsus

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste ning, kohaldatavuse korral kriisilahendusasutuste, ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Pangandusjärelevalve ei sõlmi halduskokkuleppeid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega ning kohaldatavuse korral kriisilahendusasutustega, kui see kolmas riik on vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile. See ei välista Euroopa Pangandusjärelevalve ja vastavate kolmandate riikide asutuste muid koostöövorme, mille eesmärk on vähendada liidu finantssüsteemile avalduvat ohtu.

2.   Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid (edaspidi „samaväärsuse otsus”).

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve seirab asjakohaseid regulatiivseid, järelevalve- ja, kohaldatavuse korral kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja turusuundumusi sellises ulatuses, nagu see on asjakohane riskipõhise samaväärsuse hindamise jaoks sellistes kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele teinud samaväärsuse otsuse, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need suundumused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset ja siseturu toimimist.

Euroopa Pangandusjärelevalve kontrollib lisaks, kas kriteeriumid, mille alusel samaväärsuse otsus on tehtud, ja samaväärsuse otsuses sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab kõigi samaväärsete kolmandate riikide seire tulemuste kokkuvõtteid. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tuvastab käesolevas lõikes osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- ja, kohaldatavuse korral, kriisilahendusalastes või nõuete täitmise tagamise tavades asjakohaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

4.   Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades käesoleva artikli lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja kohaldatavuse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse põhimõtteliselt kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete läbirääkimiste käigus lisab Euroopa Pangandusjärelevalve neisse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)

mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalvealase käsitusviisi, asjakohaste turusuundumuste ja muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsuse otsust;

b)

järelevalvetegevuse, sealhulgas vajaduse korral kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsuse otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab komisjoni, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast.

5.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade loomiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Pangandusjärelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile samaväärsuse otsuste ettevalmistamiseks antud abi ja käesoleva artikli lõike 3 kohase Euroopa Pangandusjärelevalve seire kohta.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele liidu huvide ühtsesse, ühisesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindatusse rahvusvahelistel foorumitel.“

28)

Artikkel 34 jäetakse välja.

29)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 jäetakse välja;

b)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.

5.   Kohasel juhul kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.“;

c)

lõige 6 jäetakse välja.

30)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

a)

13 liiget, kes esindavad tasakaalustatult liidus tegutsevaid finantsasutusi, kellest omakorda kolm esindavad ühistu- ja säästupankasid;

b)

13 liiget, kes esindavad liidus tegutsevaid finantsasutuste töötajate esindajaid, tarbijaid, pangateenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid, ning

c)

neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.

3.   Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik pangandussektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda pangandussektori sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

c)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*21) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

(*21)  ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.“;"

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Pangandussektori sidusrühmade kogu võib anda Euroopa Pangandusjärelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühiseid seisukohti ja õigusakte.“;

e)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab pangandussektori sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.“

31)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.   Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimest lauset kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5.   Kui Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobiva ajavahemiku järel läbi.

6.   Artikli 17, 18 või 19 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantsasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuse kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

32)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

eesistuja;“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

33)

Artiklid 41 ja 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Sisekomiteed

1.   Järelevalvenõukogu võib omal algatusel või eesistuja taotlusel teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib juhatuse või eesistuja taotlusel moodustada sisekomiteesid juhatuse ülesannete täitmiseks. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 17 kohaldamiseks ja piiramata artikli 9a lõikes 7 osutatud sisekomitee rolli teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad, asjaomane vaidlus ei tohi puudutada nende huve ja nad ei tohi olla asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

3.   Artikli 19 kohaldamiseks ja piiramata artikli 9a lõikes 7 osutatud sisekomitee rolli teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, vaidlusküsimus ei tohi riivata nende huve ja nad ei tohi olla asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

4.   Artikli 22 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud uurimise puhul võib eesistuja teha uurimise algatamise ja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud vaekogud või eesistuja teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, välja arvatud küsimustes, mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamist, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vaekogu esitab artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohaselt läbi viidud uurimise tulemuse järelevalvenõukogule.

6.   Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogude kodukorra.

Artikkel 42

Järelevalvenõukogu sõltumatus

1.   Järelevalvenõukogu liikmed täidavad käesoleva määrusega neile antud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ning ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

3.   Enne järelevalvenõukogu koosolekul osalemist teatavad järelevalvenõukogu liikmed, eesistuja ning hääletusel mitteosalevad esindajad ja vaatlejad sõnaselgelt ja täielikult, et neil puudub igasugune huvi, mis võiks mõjutada nende sõltumatust päevakorras oleva küsimuse puhul, ning nad ei osale aruteludes ega hääleta küsimustes, mille puhul selline huvi on olemas.

4.   Järelevalvenõukogu kehtestab oma kodukorras lõikes 3 osutatud huvidest teatamise ning huvide konflikti vältimise ja haldamise praktilise korra.“

34)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu annab Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.“;

b)

lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.“

35)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

Järelevalvenõukogu otsuste läbipaistvus

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Pangandusjärelevalve kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Koosoleku kokkuvõte ei kajasta järelevalvenõukogu arutelusid, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis ei ole sätestatud teisti.“

36)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3, kusjuures see hõlmab vähemalt hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes on osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), ja hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes ei ole osalevad liikmesriigid (edaspidi „mitteosalevad liikmesriigid”).

Eesistuja ei hääleta teises lõigus osutatud otsuste üle.

Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„3a.   Seoses artikli 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.

3b.   Seoses artiklite 17 ja 19 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus või mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhääleks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse vastu, arutatakse otsuse ettepanekut järelevalvenõukogus ning selle saab vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Erandina esimesest lõigust võetakse alates kuupäevast, kui mitteosalevate liikmesriikide pädevaid asutusi esindab neli või vähem hääleõiguslikku liiget, otsuse ettepanek vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutuse nimetatud liikme häält.“

c)

lõiked 4 ja 4a asendatakse järgmisega:

„4.   Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata tegevdirektori ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.

4a.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.“

37)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kui viimasel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

2.   Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ja proportsionaalne ning see peab kajastama liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja. Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi.“

38)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 45a

Otsuste tegemine

1.   Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega, proovides jõuda konsensusele. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja on hääleõigusega liige.

2.   Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

3.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Artikkel 45b

Koordineerimisrühmad

1.   Juhatus võib omal algatusel või pädeva asutuse taotlusel moodustada koordineerimisrühmi, kes tegelevad kindlaksmääratud teemadega, mille puhul võib olla vajalik koordineerimine konkreetsete turu suundumuste tõttu. Juhatus moodustab koordineerimisrühma kindlaksmääratud teemadel järelevalvenõukogu viie liikme taotlusel.

2.   Koordineerimisrühmades osalevad kõik pädevad asutused ja nad esitavad kooskõlas artikliga 35 koordineerimisrühmadele kogu teabe, mis on vajalik, et koordineerimisrühmad saaksid kooskõlas oma volitusega täita koordineerimisülesandeid. Koordineerimisrühmade töö põhineb pädevate asutuste esitatud teabel ja Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud järeldustel.

3.   Rühma juhib juhatuse liige. Igal aastal esitab koordineerimisrühma eest vastutav juhatuse liige järelevalvenõukogule aruande arutelude põhielementide ja järelduste kohta ning teeb kohasel juhul ettepaneku regulatiivsete järelmeetmete või vastastikuse eksperdihinnangu kohta vastavas valdkonnas. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet sellest, kuidas nad on võtnud oma tegevuses arvesse koordineerimisrühmade tööd.

4.   Koordineerimisrühmade töö aluseks olevate turu suundumuste seire käigus võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada pädevatele asutustele taotluse artikli 35 kohaselt, et nad esitaksid talle teabe, mida Euroopa Pangandusjärelevalve vajab oma seireülesande täitmiseks.“

39)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Juhatuse sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

40)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artiklite 9a, 9b ja 30 kohased ülesanded ning artiklite 17 ja 19 kohased küsimused finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta.“;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Juhatus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.“;

c)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

41)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest, sealhulgas järelevalvenõukogu poolt vastuvõetava päevakorra koostamise, koosolekute kokkukutsumise ja otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest ning juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid.

Eesistuja ülesanne on koostada juhatuse päevakord, mille juhatus võtab vastu, ja ta juhatab juhatuse koosolekuid.

Eesistuja võib teha juhatusele ettepaneku moodustada koordineerimisrühm vastavalt artiklile 45b.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.“;

c)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud hindamise käigus täidab eesistuja ülesandeid eesistuja asetäitja.

Nõukogu võib järelevalvenõukogu ettepanekul ja komisjoni abiga ning esimeses lõigus osutatud hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.“;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.“

42)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Eesistuja sõltumatus“;

b)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.“

43)

Artikkel 49a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

44)

Artikkel 50 jäetakse välja.

45)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes arvesse sektori eripära, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige järgmistes küsimustes:“;

ii)

esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

finantskonglomeraadid ja, kui see on liidu õigusega nõutav, usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine;“;

iii)

viies ja kuues taane asendatakse järgmisega:

„—

küberturvalisus;

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste Euroopa järelevalveasutustega;“;

iv)

lisatakse järgmised taanded:

„—

jaefinantsteenused ning hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitse;

artikli 1 lõike 6 kohaselt moodustatud komitee nõuanne.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikes 5, ning nimetatud direktiivi kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad alalise sekretariaadi. Euroopa Pangandusjärelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.“

46)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teine asetäitja.“;

b)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja teavitab järelevalvenõukogu korrapäraselt ühiskomitee koosolekutel võetud seisukohtadest.“

47)

Artiklid 56 ja 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

Käesoleva määruse II peatüki kohaste ülesannete piires ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Pangandusjärelevalve jõudma konsensuse alusel ühisele seisukohale, olenevalt olukorrast, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–16 kohased meetmed ning artiklite 17, 18 ja 19 kohased otsused, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste seadusandlike aktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastu, olenevalt olukorrast, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.   Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

2.   Igasse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.   Iga allkomitee valib asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast esimehe, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

4.   Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

5.   Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.“

48)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Moodustatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu.“;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide või asutuste ametis olevad töötajad ega pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed ja asendusliikmed peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud ja peavad oskama väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Pangandusjärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse, sealhulgas proportsionaalsuse kohta.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus määrab apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete kandidaate enda ette esinema ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette esinema ja parlamendiliikmete küsimustele vastama alati, kui seda palutakse, välja arvatud kui esinemine, küsimused või vastused on seotud konkreetse juhtumiga, mille kohta apellatsiooninõukogu on teinud otsuse või mis on apellatsiooninõukogus menetlemisel.“

49)

Artikli 59 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem mõne menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.“

50)

Artikli 60 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Pangandusjärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.“

51)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 60a

Euroopa Pangandusjärelevalve volituste ületamine

Iga füüsiline või juriidiline isik võib saata komisjonile põhjendatud arvamuse, kui tema hinnangul on Euroopa Pangandusjärelevalve artiklite 16 ja 16b kohaldamisalas toimides ületanud oma volitusi, sealhulgas ei ole järginud artikli 1 lõikes 5 osutatud proportsionaalsuse põhimõtet, ning see puudutab otseselt ja isiklikult kõnealust isikut.“

52)

Artikli 62 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Pangandusjärelevalve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (*22) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 70 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

(*22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“;"

b)

lisatakse järgmised punktid:

„d)

vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e)

kokkuleppe kohaselt makstavad tasud väljaannete, koolituse ja muude Euroopa Pangandusjärelevalve pakutud teenuste eest, kui üks või mitu pädevat asutust on neid konkreetselt taotlenud.“;

c)

lisatakse järgmine lõik:

„Vabatahtlikke sissemakseid liikmesriikidelt või vaatlejatelt ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja erapooletuse. Vabatahtlikke sissemakseid, mis kujutavad endast pädeva asutuse poolt Euroopa Pangandusjärelevalvele delegeeritud ülesannetega kaasnevate kulude hüvitamist, ei käsitata Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatust kahtluse alla seadvatena.“

53)

Artiklid 63, 64 ja 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Eelarve koostamine

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi projekti Euroopa Pangandusjärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

2.   Järelevalvenõukogu võtab vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi projekti, mille on heaks kiitnud juhatus.

3.   Juhatus edastab ühtse programmdokumendi komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks.

4.   Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

5.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

7.   Juhatus teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

8.   Piiramata finantsmääruse artiklite 266 ja 267 kohaldamist, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sealhulgas kaitseklauslitele.

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Pangandusjärelevalve aastaeelarvet.

2.   Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet esitamast kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja kindlaks määratud viisil ja vormis.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5.   Pärast finantsmääruse artikli 246 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste saamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

6.   Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos järelevalvenõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks ning saadab vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

11.   Euroopa Pangandusjärelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

Artikkel 65

Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/715 (*23), välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

(*23)  Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).“"

54)

Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (*24) Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes piiranguteta.

(*24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“"

55)

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.“;

b)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sealhulgas juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest.“;

d)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamise praktilise korra.

4.   Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 (*25).

(*25)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).“"

56)

Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 71

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (*26), kui nad täidavad oma ülesandeid.

(*26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“"

57)

Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

58)

Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Pangandusjärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, määratakse kindlaks Euroopa Pangandusjärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

59)

Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Suhe Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteega

Euroopa Pangandusjärelevalvet käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjon.“

60)

Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamisel omandatud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:“;

ii)

punktis a asendatakse sissejuhatav lause ja alapunkt i järgmisega:

„a)

pädevate asutuste järelevalvetavade osas saavutatud tulemuslikkus ja ühtsustamine:

i)

pädevate asutuste sõltumatus ning ühtsustamine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;“;

iii)

lisatakse järgmised punktid:

„g)

ühiskomitee toimimine;

h)

artikli 8 alusel usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise takistused või sellele avalduv mõju.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9c kohaldamise kohta.

2b.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva määruse artikli 1 lõike 2, artikli 8 lõike 1 punkti l ning artiklite 9a, 9b, 17 ja 19 kohaselt antud nende konkreetsete ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega. Oma hinnangu raames analüüsib komisjon nende ülesannete ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud ülesannete koostoimet ning Euroopa Pangandusjärelevalve volituste õiguslikku otstarbekust selles ulatuses, milles need võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel tugineda oma tegevuses direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele õigusaktidele või kasutada valikuvõimalusi. Lisaks uurib komisjon põhjalikule kulude ja tulude analüüsile tuginedes ning järgides eesmärki tagada järjepidevus, tõhusus ja tulemuslikkus, põhjalikult võimalust anda olemasolevale või uuele sihtotstarbelisele ELi-ülesele asutusele eriomased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud ülesanded.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1094/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1094/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2016/97 (*27) ja (EL) 2016/2341 (*28) ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ülesandeid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (*29) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) tema töös, mis on seotud finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi otstarbel kasutamise tõkestamisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (*30) ning määrusega (EL) nr 1093/2010. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kokkuleppe kohta otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikega 9.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

(*27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19)."

(*28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37)."

(*29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12)."

(*30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“;"

b)

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„6.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tõhusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab oma pädevuse piires:“;

punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

tagada kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionidega seotud tegevusega riskide võtmise nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve;

f)

tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset ning“;

lisatakse järgmine punkt:

„g)

tugevdada järelevalvealast ühtsustamist siseturul;“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast ühtsustamist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.“;

iii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning, kus iganes kohane, proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastutuse, tegutseb usaldusväärselt ja tagab, et kõiki sidusrühmi koheldakse õiglaselt.“;

iv)

lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete, eelkõige suuniste, soovituste, arvamuste, küsimuste ja vastuste, regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude sisu ja vormi puhul tuleb täiel määral järgida käesoleva määruse ja lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldatavaid norme. Selles ulatuses, milles see on nende normide alusel lubatud ja asjakohane, võetakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete puhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest ja meetmetest mõjutatud finantsasutuse, muu ettevõtja või isiku või muust finantstegevusest tulenevate riskide laadi, ulatust ja keerukust.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.“

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, hõlmavad käesoleva määruse viited järelevalvele kõigi pädevate asutuste kogu asjakohast tegevust, mis toimub artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt.“

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

1.   Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   ELi toimimise lepingu artikli 226 kohaselt teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd selle artikli alusel korraldatavate uurimiste puhul.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

4.   Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

5.   Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 4 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.

6.   Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

7.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

8.   Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest.

9.   Piiramata rahvusvahelistel foorumitel osalemisest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral Euroopa Parlamendile teada, kuidas ta panustab liidu huvide ühtsesse, ühisesse, ühetaolisesse ja tulemuslikku esindamisse neil rahvusvahelistel foorumitel.“

4)

Artikli 4 punkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

direktiivi 2002/65/EÜ puhul asutused ja organid, kes on pädevad tagama, et finantsasutused järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud nõudeid;“.

5)

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal vastavalt vajadusele kasutada liidu ametitega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve põhitegevusega.“

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele tuginedes kaasa kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

koostada korrapäraselt uuendatav liidu finantsasutuste järelevalve käsiraamat, milles määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid ning võetakse muu hulgas arvesse finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

iii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühist järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õiguslikku arbitraaži, edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;“;

iv)

punktid e–h asendatakse järgmisega:

„e)

korraldada ja läbi viia pädevate asutuste vastastikune eksperdihinnang, anda sellega seoses suuniseid ja soovitusi ning teha kindlaks parimad tavad, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f)

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas kohasel juhul kodumajapidamiste, VKEde ja uuenduslike finantsteenuste arengusuundumusi kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionite valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse arengutendentse, mis on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega;

g)

korraldada turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

h)

tugevdada kohasel juhul kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;“;

v)

punkti i järele lisatakse järgmine punkt:

„ia)

aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;“;

vi)

punkti k järele lisatakse järgmine punkt:

„ka)

avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sealhulgas ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt.“;

vii)

punkt l jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:

a)

kasutab täielikult talle antud volitusi;

b)

pidades nõuetekohaselt silmas finantsasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantsasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust ja

c)

võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid, nagu ühistud ja vastastikused ühingud, ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist.“;

c)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmised punktid:

„ca)

esitada soovitusi vastavalt artiklile 29a ;

da)

teha hoiatusi vastavalt artikli 9 lõikele 3;“;

ii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile vastavalt artiklile 16a;“;

iii)

lisatakse järgmised punktid:

„ga)

vastata küsimustele vastavalt artiklile 16b;

gb)

võtta meetmeid vastavalt artiklile 9a;“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.“

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta, nagu jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumine liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;“;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;

ab)

töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha aegsasti kindlaks tarbijale ja investorile tekitatava võimaliku kahju põhjused;“;

iii)

lisatakse järgmised punktid:

„e)

aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele siseturul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs finantsteenustele ja toodetele;

f)

koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist, kui see on kohaldatav.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.“;

c)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*31) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.

(*31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“"

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Meetmetest loobumise kiri

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid ainult erandolukorras, kui tema hinnangul võib artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne seadusandliku akti või neil seadusandlikel aktidel põhinevate delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamine põhjustada märkimisväärseid probleeme ühel järgmistest põhjustest:

a)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul võivad selle õigusakti sätted olla otseselt vastuolus mõne teise asjassepuutuva õigusaktiga;

b)

kui õigusakti puhul on tegemist artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandliku aktiga ning seda täiendava või täpsustava delegeeritud õigusakti või rakendusakti puudumine võiks põhjustada põhjendatud kahtlusi seadusandlikust aktist või selle nõuetele vastavast kohaldamisest tekkivate õiguslike tagajärgede kohta;

c)

kui artiklis 16 osutatud suuniste ja soovituste puudumine võiks tekitada praktilisi probleeme asjassepuutuva seadusandliku akti kohaldamisel.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul on. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma arvamuse.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud juhul hindab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimalikult kiiresti vajadust võtta vastu asjakohased suuniseid või soovitusi vastavalt artiklile 16.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb viivitamata, eelkõige et vältida võimaluse korral lõikes 1 osutatud probleeme.

3.   Kui see on lõikes 1 osutatud juhtudel vajalik ning kuni lõikes 2 osutatud korras uute meetmete vastuvõtmise ja kohaldamiseni esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamused lõikes 1 osutatud õigusaktide konkreetsete sätete kohta, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalve- ja täitmise tagamise tavasid ning liidu õiguse ühist, ühtset ja järjepidevat kohaldamist.

4.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on eelkõige pädevatelt asutustelt laekunud teabe alusel seisukohal, et artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid või neil seadusandlikel aktidel põhinevad delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid tekitavad märkimisväärseid probleeme, mis on seotud turu usalduse, tarbijate, klientide ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusega, siis esitab ta viivitamata pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul on. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma arvamuse.“

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.“;

iii)

neljas lõik jäetakse välja;

iv)

viies ja kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

c)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon korraldab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.“;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

10)

Artikli 13 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

11)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.“;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon korraldab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.“

12)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest.“

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 16a

Arvamused

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku arutelu või tehnilist analüüsi.

3.   Seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seoses. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Artikkel 16b

Küsimused ja vastused

1.   Piiramata käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus ning liidu institutsioon ja asutus, esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või seonduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide alusel võetud suuniste ja soovituste sätete tegeliku kohaldamise või rakendamise kohta.

Enne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantsasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Enne lubatavatele küsimustele vastuste avaldamist võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve paluda käesolevas lõikes osutatud füüsilisel või juriidilisel isikul küsimust selgitada.

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastused lõikes 1 osutatud küsimustele ei ole siduvad. Vastused esitatakse vähemalt keeles, milles küsimus esitati.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob oma veebisaidil veebipõhise rakenduse, mille abil saab esitada küsimusi ning aegsasti avaldada kõik laekunud küsimused ja kõik lõike 1 kohastele lubatavatele küsimustele antud vastused, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus nende isikute õigustatud huvidega või ohustaks finantssüsteemi stabiilsust; samuti haldab ta kõnealust rakendust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib lükata tagasi küsimused, millele ta ei kavatse vastata. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kahe kuu jooksul vastamata jäetud küsimused.

4.   Kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget võivad taotleda, et järelevalvenõukogu otsustaks artikli 44 kohaselt, kas käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatavate küsimuste teemat artikli 16 kohastes suunistes, küsida nõu artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogult, vaadata küsimused ja vastused sobivate ajavahemike järel läbi, korraldada avalikke arutelusid või analüüsida võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed asjaomaste küsimuste ja vastuste projekti ulatuse, olemuse ja mõjuga või küsimuse kiireloomulisusega. Artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu kaasamisel kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust.

5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab komisjonile küsimused, mille puhul tuleb tõlgendada liidu õigust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab komisjoni esitatud vastused.“

14)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu esitatud taotlusele või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib kohasel juhul liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.“;

ii)

lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada pärast asjaomase pädeva asutusega konsulteerimist nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud.“;

c)

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes, vastu finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.   Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Teatajate kaitse

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse tegelikust või võimalikust rikkumisest, õigusnormide kuritarvitamisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.

2.   Füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kasutavad spetsiaalseid teatamiskanaleid, kaitstakse survemeetmete eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 (*32), kui see on asjakohane.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et kogu teavet saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärseid viiteid oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.

(*32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).“"

16)

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui nõukogu võtab vastu käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantsasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid.“

17)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)

ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on ette nähtud, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib aidata omal algatusel, kui objektiivsetel põhjustel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on sätestatud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i)

tähtaeg on möödunud või

ii)

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused;

b)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i)

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused, või

ii)

möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid seadusandlikke akte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b.   Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 4 sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

e)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.“

18)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.“;

b)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantsasutuste järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.“;

ii)

kolmandas lõigus asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, et hinnata finantsasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide tegemisel, ning kohasel juhul edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sealhulgas soovitus korraldada konkreetne hindamine; ta võib paluda pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hindamiste meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.“

19)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Süsteemset riski käsitlevad üldsätted“;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise käsituse süsteemse olulisuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajaduse korral kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.

Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.“

20)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsturu osalistest lähtuv või neile avalduv süsteemne risk, sealhulgas võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk, võib stressiolukorras suureneda. Nende finantsturu osaliste suhtes, kellest võib lähtuda süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.“

21)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

määrata kindlaks liidu strateegilised järelevalveprioriteedid vastavalt artiklile 29a;

ab)

moodustada koordineerimisrühmi vastavalt artiklile 45b, et edendada järelevalvealast ühtsustamist ja teha kindlaks parimad tavad;“;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid küsimusi, sealhulgas küberturvalisust ja küberründeid, järgides samal ajal asjakohastes liidu seadusandlikes aktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“;

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, ühistuid ja vastastikuseid ühendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid;“;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„f)

luua seiresüsteem oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimis riskide hindamiseks, võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet;“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri loomiseks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, ja ajakohastab seda, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, ärimudeleid ja suurust. Liidu järelevalvekäsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ning käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud asjakohaselt sidusrühmade kogult.“

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Liidu strateegilised järelevalveprioriteedid

Pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevatelt asutustelt laekunud märkusi, liidu institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vähemalt iga kolme aasta tagant 31. märtsiks kindlaks kuni kaks üleliidulise tähtsusega prioriteeti, mis kajastavad tuleviku arengut ja suundumusi. Pädevad asutused võtavad neid prioriteete arvesse oma tööprogrammide koostamisel ja teavitavad sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arutab pädevate asutuste järgneva aasta tegevust ning teeb järeldused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arutab võimalikke järelmeetmeid, mis võivad hõlmata suuniseid ja soovitusi pädevatele asutustele ning vastastikuseid eksperdihinnanguid vastavas valdkonnas.

Üleliidulise tähtsusega prioriteedid, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on kindlaks määranud, ei takista pädevatel asutustel kohaldada nende muudel täiendavatel prioriteetidel ja arengul põhinevaid parimaid tavasid ning neis võetakse arvesse liikmesriikide eripära.“

23)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädeva asutuse mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee, mis koosneb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatest ja pädevate asutuste liikmetest. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee eesistujaks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötaja. Eesistuja teeb pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist ettepaneku vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks järelevalvenõukogu. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu ei tee kümne päeva jooksul pärast eesistuja ettepaneku esitamist otsust selle tagasilükkamise kohta.

3.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud ühtsuse ulatus ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)

pädeva asutuse välja töötatud sellise parima tava rakendamine, mille ülevõtmine oleks kasulik ka teistele pädevatele asutustele;

d)

liidu õiguse rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja ühtsuse ulatus, sealhulgas vastutavate isikute suhtes halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste aruande. Aruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Selle aruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste vastastikuse eksperdihinnangu aruannetega ja tagada võrdsed tingimused. Juhatus hindab eelkõige, kas metoodikat on kohaldatud samal viisil. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi.

Regulatiivsete tehniliste standardi eelnõu või rakendusliku tehnilise standardi eelnõu väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemust ja muud teavet, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada parima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.

5.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

6.   Kaks aastat pärast vastastikuse eksperdihinnangu aruande avaldamist korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelaruande koostamise. Järelaruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja selle võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Järelaruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste järelaruannetega. Järelaruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses eksperdihinnangus osalenud pädevad asutused on võtnud seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruandes käsitletud järelmeetmetega.

7.   Vastastikuse eksperdihinnangu komitee teeb pärast hindamisele kuuluvate pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused ja lõikes 6 osutatud järelaruande. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised põhjendatud järeldused erinevad vastastikuse eksperdihinnangu komitee kindlaks tehtud järeldustest, siis edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee läbivaadatud järeldused konfidentsiaalselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikune eksperdihinnang tehakse, on mures selle pärast, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamiste põhjendatud järelduste avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust, on tal võimalik edastada see küsimus järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu võib otsustada väljavõtteid mitte avaldada.

8.   Käesoleva artikli kohaldamisel teeb juhatus ettepaneku kahe järgmise aasta vastastikuse eksperdihinnangu töökava kohta, milles muu hulgas kajastatakse eelmistes vastastikuse eksperdihinnangu menetlustes omandatud kogemusi ja artiklis 45b osutatud koordineerimisrühma arutelusid. Vastastikuse eksperdihinnangu töökava moodustab iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa. See tehakse üldsusele kättesaadavaks. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustada korraldada täiendava vastastikuse eksperdihinnangu.“

24)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi stabiilsust, või piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset liidus.“;

b)

teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab liidu tegutsemist koordineeritud viisil, muu hulgas:“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral sobivaid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste tegevust;“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„ea)

võttes sobivaid meetmeid, et koordineerida asjaomaste pädevate asutuste tegevust eesmärgiga lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu;“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Teabevahetus sobivuse ja asjakohasuse kohta

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob koos Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teabevahetussüsteemi, milles pädevad asutused vahetavad teavet finantsasutustes olulist osalust omavate isikute, finantsasutuste juhtide ja võtmeisikute sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega.“

26)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Turusuundumuste hindamine, sealhulgas stressitestid“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma analüüsi finantsasutuste toimimise kohta, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.“;

c)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid finantsasutuste kohanemisvõime hindamisi ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:“;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsasutuse finantsseisundile, võttes muu hulgas arvesse ebasoodsast keskkondlikust arengust tekkivaid riske;“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantsasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;“;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantsasutuste finantsstabiilsusele.“;

v)

lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.“;

d)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikutega.“

27)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Rahvusvahelised suhted, sealhulgas samaväärsus

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei sõlmi halduslepinguid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega, kui see kolmas riik on vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile. See ei välista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja vastavate kolmandate riikide asutuste muid koostöövorme, mille eesmärk on vähendada liidu finantssüsteemile avalduvat ohtu.

2.   Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega, aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid (edaspidi „samaväärsuse otsus”).

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve seirab asjakohaseid regulatiivseid ja järelevalvesuundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja turusuundumusi sellises ulatuses, nagu see on asjakohane riskipõhise samaväärsuse hindamise jaoks sellistes kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele teinud samaväärsuse otsuse, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need suundumused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset ja siseturu toimimist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kontrollib lisaks, kas kriteeriumid, mille alusel samaväärsuse otsus on tehtud, ja samaväärsuse otsuses sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab kõigi samaväärsete kolmandate riikide seire tulemuste kokkuvõtteid. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tuvastab käesolevas lõikes osutatud kolmandates riikide regulatiivsetes, järelevalve- või nõuete täitmise tagamise tavades asjakohaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

4.   Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades käesoleva artikli lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse põhimõtteliselt kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimiste käigus lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve neisse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)

mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalvealase käsitusviisi, asjakohaste turusuundumuste ja muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsuse otsust;

b)

järelevalvetegevuse, sealhulgas vajaduse korral kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsuse otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab komisjoni, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast.

5.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade loomiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile samaväärsuse otsuste ettevalmistamiseks antud abi ja käesoleva artikli lõike 3 kohase Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve seire kohta.

6.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele liidu huvide ühtsesse, ühisesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindatusse rahvusvahelistel foorumitel.“

28)

Artikkel 34 jäetakse välja.

29)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 jäetakse välja;

b)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule . Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.

5.   Kohasel juhul kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.“;

c)

lõige 6 jäetakse välja.

30)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2.   Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

a)

13 liiget, kes esindavad tasakaalustatult liidus tegutsevaid kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid, kellest omakorda kolm esindavad kindlustuskooperatiive ja vastastikuseid kindlustus- või edasikindlustusandjaid;

b)

13 liiget, kes esindavad liidus tegutsevate kindlustus- ja edasikindlustusandjate ja kindlustusvahendajate töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, kindlustus- ja edasikindlustusteenuste kliente ning VKEde ja asjaomaste kutseühingute esindajaid, ning

c)

neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.

3.   Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

a)

13 liiget, kes esindavad võrdses osas liidus tegutsevaid tööandjapensioni kogumisasutusi;

b)

13 liiget, kes esindavad töötajate esindajaid, soodustatud isikute esindajaid, VKEde esindajaid ja asjaomaste kutseühingute esindajaid, ning

c)

neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.

4.   Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionide sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Sidusrühmade kogude liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Asjaomase sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda iga sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

c)

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisavad sekretariaaditeenused. Sidusrühmade kogude liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*33) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Sidusrühmade kogud võivad moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

(*33)  ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.“;"

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Sidusrühmade kogud võivad anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Kui sidusrühmade kogude liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu, tööandjapensionide sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu ning väärtpaberituru sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.“;

e)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.“

31)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt .

2.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimest lauset kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5.   Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobiva ajavahemiku järel läbi.

6.   Artikli 17, 18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantsasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuse kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

32)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

eesistuja;“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

33)

Artiklid 41 ja 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Sisekomiteed

1.   Järelevalvenõukogu võib omal algatusel või eesistuja taotlusel teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib juhatuse või eesistuja taotlusel moodustada sisekomiteesid juhatuse ülesannete täitmiseks. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 17 kohaldamiseks teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad, asjaomane vaidlus ei tohi puudutada nende huve ja nad ei tohi olla asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

3.   Artikli 19 kohaldamiseks teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, vaidlusküsimus ei tohi riivata nende huve ja nad ei tohi olla asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

4.   Artikli 22 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud uurimise puhul võib eesistuja teha uurimise algatamise ja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud vaekogud või eesistuja teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vaekogu esitab artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohaselt läbi viidud uurimise tulemuse järelevalvenõukogule.

6.   Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogude kodukorra.

Artikkel 42

Järelevalvenõukogu sõltumatus

1.   Järelevalvenõukogu liikmed täidavad käesoleva määrusega neile antud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ning ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

3.   Enne järelevalvenõukogu koosolekul osalemist teatavad järelevalvenõukogu liikmed, eesistuja ning hääletusel mitteosalevad esindajad ja vaatlejad sõnaselgelt ja täielikult, et neil puudub igasugune huvi, mis võiks mõjutada nende sõltumatust päevakorras oleva küsimuse puhul, ning nad ei osale aruteludes ega hääleta küsimustes, mille puhul selline huvi on olemas.

4.   Järelevalvenõukogu kehtestab oma kodukorras lõikes 3 osutatud huvidest teatamise ning huvide konflikti vältimise ja haldamise praktilise korra.“

34)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.“;

b)

lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

d)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.“

35)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

Järelevalvenõukogu otsuste läbipaistvus

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Koosoleku kokkuvõte ei kajasta järelevalvenõukogu arutelusid, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis ei ole sätestatud teisti.“

36)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3.

Eesistuja ei hääleta teises lõigus osutatud otsuste üle.

Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Seoses artiklite 17, 19 ja 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.

Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.“

37)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kui viimasel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

2.   Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ja proportsionaalne ning see peab kajastama liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja. Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi.“

38)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 45a

Otsuste tegemine

1.   Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega, proovides jõuda konsensusele. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja on hääleõigusega liige.

2.   Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

3.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Artikkel 45b

Koordineerimisrühmad

1.   Juhatus võib omal algatusel või pädeva asutuse taotlusel moodustada koordineerimisrühmi, kes tegelevad kindlaksmääratud teemadega, mille puhul võib olla vajalik koordineerimine konkreetsete turu suundumuste tõttu. Juhatus moodustab koordineerimisrühma kindlaksmääratud teemadel järelevalvenõukogu viie liikme taotlusel.

2.   Koordineerimisrühmades osalevad kõik pädevad asutused ja nad esitavad kooskõlas artikliga 35 koordineerimisrühmadele kogu teabe, mis on vajalik, et koordineerimisrühmad saaksid kooskõlas oma volitusega täita koordineerimisülesandeid. Koordineerimisrühmade töö põhineb pädevate asutuste esitatud teabel ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tehtud järeldustel.

3.   Rühma juhib juhatuse liige. Igal aastal esitab koordineerimisrühma eest vastutav juhatuse liige järelevalvenõukogule aruande arutelude põhielementide ja järelduste kohta ning teeb kohasel juhul ettepaneku regulatiivsete järelmeetmete või vastastikuse eksperdihinnangu kohta vastavas valdkonnas. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sellest, kuidas nad on võtnud oma tegevuses arvesse koordineerimisrühmade tööd.

4.   Koordineerimisrühmade töö aluseks olevate turu suundumuste seire käigus võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada pädevatele asutustele taotluse artikli 35 kohaselt, et nad esitaksid talle teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajab oma seireülesande täitmiseks.“

39)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Juhatuse sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

40)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artikli 30 kohased ülesanded.“;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Juhatus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.“;

c)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.“

d)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

41)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest, sealhulgas järelevalvenõukogu poolt vastuvõetava päevakorra koostamise, koosolekute kokkukutsumise ja otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest ning juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid.

Eesistuja ülesanne on koostada juhatuse päevakord, mille juhatus võtab vastu, ja ta juhatab juhatuse koosolekuid.

Eesistuja võib teha juhatusele ettepaneku moodustada koordineerimisrühm vastavalt artiklile 45b.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   „Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.”;

c)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud hindamise käigus täidab eesistuja ülesandeid eesistuja asetäitja.

Nõukogu võib järelevalvenõukogu ettepanekul ja komisjoni abiga ning esimeses lõigus osutatud hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.”;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.”

42)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Eesistuja sõltumatus”;

b)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.“

43)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

44)

Artikkel 50 jäetakse välja.

45)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes arvesse sektori eripära, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige järgmistes küsimustes:“;

ii)

esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

finantskonglomeraadid ja, kui see on liidu õigusega nõutav, usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine;“;

iii)

viies taane asendatakse järgmisega:

„—

küberturvalisus;“;

iv)

kuues taane asendatakse järgmisega:

„—

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste Euroopa järelevalveasutustega;“;

v)

lisatakse järgmised taanded:

„—

jaefinantsteenused ning tarbijate ja investorite kaitse;

artikli 1 lõike 7 kohaselt moodustatud komitee nõuanne.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikes 5, ning nimetatud direktiivi kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad alalise sekretariaadi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.“

46)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teine asetäitja.“;

b)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja teavitab järelevalvenõukogu korrapäraselt ühiskomitee koosolekutel võetud seisukohtadest.“

47)

Artiklid 56 ja 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

Ühised seisukohad ja õigusaktid

Käesoleva määruse II peatüki kohaste ülesannete piires ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõudma konsensuse alusel ühisele seisukohale, olenevalt olukorrast, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–16 kohased meetmed ning artiklite 17, 18 ja 19 kohased otsused, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste seadusandlike aktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastu, olenevalt olukorrast, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Artikkel 57

Allkomiteed

1.   Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

2.   Igasse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.   Iga allkomitee valib asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast esimehe, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

4.   Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

5.   Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.“

48)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Moodustatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu.“;

b)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide või asutuste ametis olevad töötajad ega kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed ja asendusliikmed peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud ja peavad oskama väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste teostamise seaduslikkuse, sealhulgas proportsionaalsuse kohta.“;