EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019O0034

Euroopa Keskpanga Suunis (EL) 2019/2217, 28. november 2019, millega muudetakse suunist (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2019/34)

OJ L 332, 23.12.2019, p. 184–203 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2019/2217/oj

23.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/184


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/2217,

28. november 2019,

millega muudetakse suunist (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2019/34)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) (1) sätestab reeglid riikide keskpankade tehingute raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimise kohta.

(2)

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisas tuleb selgitada järgmist: indeksiga seotud väärtpaberite finantsaruandlus, mille puhul võetakse indekseerimine nende bilansilises väärtuses arvesse kvartali ja aasta lõpus; finantseerimisasutustega (v.a krediidiasutustega) tehtud pöördtehingute aruandlus; ja pensionidega seotud eraldiste hindamispõhimõtted.

(3)

RKPde poolt tehtavate eraldiste ulatust suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 8 alusel tuleb laiendada finantsriskide katmiseks.

(4)

Suunises (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) tuleb sätestada hindamisreeglid turukõlblike investeerimisfondide jaoks, mis eristuksid turukõlblike kapitaliväärtpaberite reeglitest.

(5)

Selgitada tuleb finantsaruandlust erakorralist likviidsusabi saavate tehingupoolte tagatud laenudega tehtavate tehingute osas ja selgelt viidata nendele tehingutele suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisas.

(6)

Seetõttu tuleb suunist (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) muudetakse järgmiselt:

1.

artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad“ ja „Muud kohustused“ all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes. Iga kvartali ja aasta lõpus võetakse väärtpaberite bilansilises väärtuses arvesse indeksiga seotud võlakirjadest tulenev amortisatsioon ja indekseerimise summa.“;

2.

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Eraldised finantsriskide katmiseks

RKPde tegevuse olemust arvestades võivad RKPd luua eraldise finantsriskide katmiseks. RKP otsustab eraldise suuruse ja kasutamise RKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.“;

3.

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Turukõlblikud aktsiaosalused

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse turukõlblike aktsiaosaluste suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja; välja jäävad tehingud kapitaliosalustega, investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused.

2.   Turukõlblikud aktsiaosalused välisvaluutas, mis esitatakse „Muu vara“ all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Turukõlblikud aktsiaosalused hinnatakse ümber kooskõlas artikli 9 lõikega 3. Erinevaid aktsiaosalusi omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Ostetud dividendi summa kajastatakse turukõlbliku aktsiaosaluse maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse ostetud dividendi summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiaosaluste turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8.   Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute kapitaliväärtpaberite vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.“;

4.

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Turukõlblikud investeerimisfondid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse turukõlblike investeerimisfondide suhtes, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

ost teostatakse ainult investeerimise eesmärgil ja see ei mõjuta igapäevaseid müügi- ja ostuotsuseid;

b)

fondi investeerimisstrateegia ja mandaat on eelnevalt kindlaks määratud ja kõik tingimused on lepingus sätestatud;

c)

investeeringu edukust hinnatakse ühe investeeringuna kooskõlas fondi investeerimisstrateegiaga;

d)

fond on iseseisev üksus mistahes õiguslikus vormis ja seda juhitakse, sh igapäevaseid investeerimisotsuseid tehakse, sõltumatult.

Punktides a kuni d sätestatud kriteeriume arvesse võttes võib seda artiklit kohaldada ka töötajate hüvitisfondide suhtes, kui puudub muu raamatupidamisraamistik.

Punktides a kuni c sätestatud kriteeriume arvesse võttes ja kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud kvalitatiivsete omadustega, võib käesolevat artiklit kohaldada ka aktsiaportfellide suhtes, mis ei ole iseseisvad juriidilised üksused, kuid neid juhitakse väljastpoolt ja nad on täpsed koopiad indeksiga seotud fondide tegevusest. Käesoleva artikli eesmärgil käsitletakse neid aktsiaportfelle turukõlblike investeerimisfondidena.

2.   Turukõlblikud investeerimisfondid välisvaluutas, mis esitatakse „Muu vara“ all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Turukõlblike investeerimisfondide osas teostatakse puhasümberhindamist, jättes kõrvale alusvara. Erinevaid turukõlblikke investeerimisfondide omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Ostetud dividendi summa kajastatakse turukõlbliku investeerimisfondi maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse ostetud dividendi summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Turukõlbliku investeerimisfondi dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba turukõlbliku investeerimisfondi turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.“;

5.

II lisas lisatakse sõnastikus tähestiku järkekorras järgmine mõiste:

„—

Finantsriskid (Financial risks): turu-, likviidsus- ja krediidiriskid.“;

6.

II lisa sõnastikus asendatakse erakorralise likviidsusabi mõiste järgmisega:

„—

Erakorraline likviidsusabi (Emergency liquidity assistance, ELA): abi, mis antakse maksejõulisele finantseerimisasutusele või maksejõuliste finantseerimisasutuste grupile, kellel esinevad ajutised likviidsusraskused. Erakorralist likviidsusabi annab RKP, kui EKP nõukogu ei leia, et erakorralise likviidsusabi andmine oleks EKPSi põhikirja artikli 14.4 kohaselt EKPSi eesmärkide ja ülesannetega vastuolus.“;

7.

II lisa sõnastikus asendatakse sihtotstarbelise portfelli mõiste järgmisega:

„—

Sihtotstarbeline portfell (Earmarked portfolio): märgistatud investeeringud bilansi varade poolel tasakaalustava fondina, kuhu kuuluvad: võlaväärtpaberid, aktsiaosalused, investeerimisfondid, tähtajalised ja jooksvad hoiused, kapitaliosalused ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse. Sellele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, olenemata õiguslikest või muudest kitsendustest.“;

8.

II lisa sõnastikus asendatakse kapitaliväärtpaberite mõiste järgmisega:

„—

kapitaliväärtpaberid (Equity instruments): dividenditootlusega väärtpaberid (st äriühingute aktsiad) ja väärtpaberid, mis tõendavad investeeringut investeerimisfondi.“;

9.

IV ja IX lisa asendatakse käesoleva suunise I ja II lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse RKPdele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   RKPd liikmesriikides, mille rahaühik on euro, järgivad käesolevat suunist alates 31. detsembrist 2019.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 28. november 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/2249, 3. november 2016, raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 37).


I LISA

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD  (1)

VARAD

Bilansikirje (2)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (3)

1

1

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel“. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe tööpäeva

Turuväärtus

Kohustuslik

2

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

 

 

2.1

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)

Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele“ all

a)

Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

Laenueriõigused (SDRid)

SDR positsioonid (bruto)

b)

SDRid

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)

Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c)

Muud nõuded

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad investeerimisfondid

b)

 

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Turukõlblikud aktsiaosalused

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

v)

Turukõlblikud investeerimisfondid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

c)

Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“ all

c)

Välislaenud

Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d)

Muud välisvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)

Muud välisvarad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

3

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)

Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad investeerimisfondid

a)

 

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Turukõlblikud aktsiaosalused

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

v)

Turukõlblikud investeerimisfondid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

b)

Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)

Muud nõuded

Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

4

4

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

 

 

 

4.1

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiaosalused, investeerimifondid, võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)

 

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Turukõlblikud aktsiaosalused

Turuhind

v)

Turukõlblikud investeerimisfondid

Turuhind

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

c)

Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“ all

c)

Laenud väljaspool euroala

Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

d)

Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ ja varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast, mis ei ole ostetud rahapoliitika eesmärgil

d)

 

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

4.2

4.2

Vahetuskursimehhanismi (ERM II) laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

5

5

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mida on kirjeldatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (4)

 

 

5.1

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust lisavad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust lisavad pöördtehingud, mille tähtaeg ei ole pikem põhiliste refinantseerimistehingute tähtajast

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

6

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid“, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muudest nõuetest. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud erakorralise likviidsusabi eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega tagatud laenude kujul. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

7

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

 

 

 

7.1

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid (k. a riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast). Peenhäälestuseks ostetud Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjad

a)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid

Kajastatakse rahapoliitika kaalutlusi arvestades:

i)

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirje 13 alajaotuse b „Eraldistega“)

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

Kohustuslik

7.2

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid majandus- ja rahaliidu (EMU) eelsest ajast. Aktsiaosalused ja investeerimisfondid

a)

i) Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

c)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)

Turukõlblikud aktsiaosalused

Turuhind

e)

Turukõlblikud investeerimisfondid

Turuhind

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

Kohustuslik

8

8

Eurodes nõuded valitsemissektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsemissektori vastu (Turukõlbmatud väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, Turukõlbmatud väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

9

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

 

 

 

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Iga RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega EKPSi põhikirja artikli 30 alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.3

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlakirjade emissioonist

Kulu

Kohustuslik

-

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) *

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36) (*1)

EKP-le: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Kohustuslik

-

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

 

 

a)

netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet 10.4 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)“

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

c)

muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (*1)

c)

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

10

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

11

Muud varad

 

 

 

9

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

9

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsiooninormid:

arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

Soovitav

9

11.3

Muu finantsvara

Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtjatesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiaosalused ja investeerimisfondid

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiaosalused ja investeerimisfondid, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

Eurodes vääringustatud pöördrepotehingud euroala finantseerimisasutustega, v.a krediidiasutustega, seoses väärtpaberiportfellide (mis ei ole käesoleva kirje all hoitavad) haldamisega

a)

Turukõlblikud aktsiaosalused

Turuhind

b)

Turukõlblikud investeerimisfondid

Turuhind

c)

Kapitaliosalused ja turukõlbmatud aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad kapitaliinstrumendid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

d)

Investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused

Puhasväärtus

e)

i) Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

g)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

h)

Saldod pankades ja laenud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovitav

Soovitav

Soovitav

Soovitav

Soovitav

Soovitav

Soovitav

Soovitav

9

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

9

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress, s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

11.6

Mitmesugused muud varad

a)

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Usalduslaenud. Mündid euroala riikide vääringutes Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist.

a)

Nimiväärtus või kulu

Soovitav

b)

Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud asjaomaste ümberhindluskontodega kohustuste kirjel „Ümberhindluskontod“).

b)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

c)

Turuväärtus

Kohustuslik

d)

Pensioni netovara

d)

Artikli 28 lõike 2 kohaselt

Soovitav

Kohustuslik

e)

Eurosüsteemi tehingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis.

e)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

 

f)

Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimise raames

f)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Kohustuslik

12

Aruandeaasta kahjum

 

Nimiväärtus

Kohustuslik


KOHUSTUSED

Bilansikirje  (6)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala  (7)

1

1

Ringluses olevad pangatähed (*2)

a)

Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36) ja otsusele EKP/2010/29

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2

2

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Kirjed 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60)

 

 

2.1

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt EKPSi põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.2

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.3

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.4

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

2.5

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Kohustuslik

3

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud krediidiasutustega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7“Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid Kohustused/hoiused, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

4

4

Emiteeritud võlasertifkaadid

Ainult EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlasertifikaadid suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) kohaselt. Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

5

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

 

 

 

5.1

5.1

Valitsemissektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

5.2

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantseerimisasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 „Arvelduskontod“; repotehingud finantseerimisasutustega, v.a krediidiasutustega, seoses väärtpaberihaldusega, mis ei ole varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“; tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

6

6

Eurodes vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arveldusarved. Repotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

Nende liikmesriikide, mille vääringuks ei ole euro, keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

7

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute kohustused; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8

8

Välisvaluutas vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

 

 

 

8.1

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

9

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

-

10

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

 

 

 

-

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Ainult EKP bilansikirje (eurodes vääringustatud)

Nimiväärtus

Kohustuslik

-

10.2

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisene kohustus, mis tuleneb EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

-

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+),  (*2)

Ainult RKP bilansikirje

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36)

Nimiväärtus

Kohustuslik

-

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

 

 

a)

netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka varade kirjet 9.5 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)“

a)

Nimiväärtus

Kohustuslik

b)

ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

c)

muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (*2)

c)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

11

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

12

Muud kohustused

 

 

 

10

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

10

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

10

12.3

Mitmesugused muud varad

a)

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad“. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel „Eraldised“.

a)

Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovitav

b)

klientide kullahoiused

b)

Turuväärtus

Kohustuslik

c)

pensionikohustuste netoväärtus

c)

Artikli 28 lõike 2 kohaselt

Soovitav

10

13

Eraldised

a)

Pensionide, finantsriski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel 12.3 „Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused“.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

a)

Maksumus/nimiväärtus

Soovitav

b)

Rahapoliitika operatsioonidest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)

Nimiväärtus

Kohustuslik

11

14

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12

15

Kapital ja reservid

 

 

 

12

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse RKPde kapitaliosadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

12

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10

16

Aruandeaasta kasum

 

Nimiväärtus

Kohustuslik


(*1)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed.

(1)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(2)  Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(3)  Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.

(4)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(5)  Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/2248, 3. november 2016, eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (EKP/2016/36) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 26).

(*2)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt põhjendus 5.

(6)  Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(7)  Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.


II LISA

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IX lisa asendatakse järgmisega:

„IX LISA

KESKPANGA AVALDATUD KASUMIARUANNE  (1)  (2)

(miljonites eurodes)

31. detsembril ... lõppenud aasta kasumiaruanne

Aruandlus

aasta

Eelmine

aasta

1.1.

Intressitulu
 (*1)

 

 

1.2.

Intressikulu  (*1)

 

 

1

Puhas intressitulu

 

 

2.1.

Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

 

 

2.2.

Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

 

 

2.3.

Kanded finantsriski eraldistest/eraldistesse

 

 

2

Finantstehingute puhastulem, osalised mahakandmised ja riskieraldised

 

 

3.1.

Tulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

3.2.

Kulu seoses tasude ja eraldistega

 

 

3

Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

4

Tulu aktsiatelt ja osalustest (*1)

 

 

5

Ühendatud emissioonitulu netotulem (*1)

 

 

6

Muu tulu

 

 

Puhastulu kokku

 

 

7

Personalikulu  (4)

 

 

8

Halduskulu  (4)

 

 

9

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

 

 

10

Pangatähtede tootmise teenused  (5)

 

 

11

Muud kulud

 

 

12

Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult

 

 

Aruandeaasta (kahjum)/kasum

 

 


(*1)  Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt põhjendus 5.

(1)  EKP kasumiaruande vorm on mõnede erinevustega. Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/2247, 3. november 2016, Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 1).

(2)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(3)  Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(4)  Sealhulgas arvestatud reservid.

(5)  Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede valmistamise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii riigi pangatähtede kui ka euro pangatähtede käibelelaskmise kulu kuludesse siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.“


Top