This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32018R1974
Commission Implementing Regulation (EU) 2018/1974 of 14 December 2018 amending Regulation (EU) No 1178/2011 laying down technical requirements and administrative procedures related to civil aviation aircrew pursuant to Regulation (EU) 2018/1139 of the European Parliament and of the Council (Text with EEA relevance.)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1974, 14. detsember 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1974, 14. detsember 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (EMPs kohaldatav tekst)
C/2018/8514
ELT L 326, 20.12.2018, p. 1–52
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
20.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 326/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1974,
14. detsember 2018,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004 ja määrus (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 (2) on sätestatud tehnilised nõuded lennutreeningseadmete sertifitseerimiseks, teatavate õhusõidukite käitamisega seotud pilootide sertifitseerimiseks ning pilootide koolitamise, eksamineerimise ja kontrollimisega seotud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimiseks. |
(2) |
Viimasel kümnendil on oluliste riskifaktoritena, mis võivad ärilises reisilennutranspordis kaasa tuua surmaga lõppevaid õnnetusi, määratletud häireolukord lennukis või lennuki üle kontrolli kaotamine ning nende ennetamisest sai strateegiline prioriteet Euroopa (3) ja ülemaailmsel tasandil. See hõlmas uusi koolitusnõudeid, et piloote paremini ette valmistada ohuolukordadeks, mis toovad kaasa häireolukorra lennukis või lennuki üle kontrolli kaotamise. |
(3) |
Komisjoni määrusega (EL) 2015/445 (4) ajakohastati kehtivaid ametipilootide koolitusnõudeid, et muuta häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus (UPRT) pilootide teoreetiliste teadmiste kohustuslikuks osaks. Selleks et parandada pilootide pädevust nii lennuki häireolukorra (mis võib põhjustada lennuki üle kontrolli kaotamise ja ka surmaga lõppeva õnnetuse) ennetamise kui ka lahendamise vallas, on vaja täiendavaid üksikasjalikke koolituselemente ja koolituseesmärke. |
(4) |
UPRT tuleb integreerida kutselise piloodi karjääri erinevatesse etappidesse ja selle kohta tuleks teha märge isiklikul loal märgitud õigustesse. Tuleks tagada kutseliste pilootide põhjalik ja jätkuv pädevus häireolukorra ennetamise ja lahendamise vallas. UPRT tuleks muuta järgmiste koolituskursuste kohustuslikuks osaks: teise piloodi loa (MPL) koolituskursus, lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursus, lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) koolituskursus ja mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite, mitte-kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ning kõrgtehniliste keerukate lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete ning mitmepiloodilennukite pädevusmärgete saamiseks korraldatavad koolituskursused. Selleks et pilootidel oleks võimalik omandada häireolukorra ennetamise ja lahendamise vallas täiendav pädevus, peaks kõnealune koolituskursus hõlmama asjakohast treeningut lennukil. |
(5) |
Seoses uue koolituskursuse kasutuselevõtuga, mille eesmärk on suurendada pilootide pädevust häireolukorra ennetamisel ja lahendamisel, tuleks läbi vaadata instruktoritunnistustele kehtestatud nõuded, et tagada koolituskursuse juhendaja nõuetekohane kvalifikatsioon. |
(6) |
Käesolevas määruses on arvesse võetud sätteid, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon võttis 2014. aastal vastu UPRT kohta seoses teise piloodi lubade ja mitmepiloodilennukite tüübipädevusmärgetega, muutes Chicago konventsiooni 1. lisa, milles käsitletakse lennunduspersonali lube. |
(7) |
Lennuohutuse huvides on see, et uued UPRT elemendid rakendataks võimalikult kiiresti. Kehtestada tuleks üleminekusätted, mis võimaldavad täiendavate kohandusteta lõpule viia sellised praegustele piloodikoolitusnõuetele vastavad kursused, mis algavad enne UPRTga seotud muudatuste jõustumist. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt ärilises lennutranspordis tegutsevate käitajate heaks töötavad piloodid peavad osalema käitajate poolt korrapäraselt korraldatud koolituskursustel, mis sisaldavad UPRT elemente juba praegu. Lisaks tuleks piloodikoolitusorganisatsioonidele kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul on neil võimalik kohandada oma koolitusprogramme selliselt, et need vastaksid uutele UPRT nõuetele. Kõnealuse üleminekuperioodi lõpus tuleks kõik asjaomased koolituskursused läbi viia uutest UPRT nõuetest lähtudes. |
(8) |
Liit peab praegu teatavate kolmandate riikidega läbirääkimisi, mis muu hulgas hõlmavad piloodilubade ja nendega seotud tervisetõendite muutmist. Selleks et liikmesriigid saaksid kuni läbirääkimiste lõppemiseni vahepeal jätkata kolmandate riikide lubade ja tervisetõendite tunnustamist, tuleb pikendada ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määruse (EL) nr 1178/2011 sätteid oma territooriumil nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud teatava õhusõiduki mitteärilises lennutegevuses osalev kolmas riik. |
(9) |
Euroopa Liidu Lennundusohutusamet esitas Euroopa Komisjonile rakenduseeskirjade eelnõu koos arvamusega nr 06/2017. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 alusel moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 4a järele lisatakse artikkel 4b: „Artikkel 4b Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus 1. Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus muutub järgmiste koolituskursuste kohustuslikuks osaks: teise piloodi loa (MPL) koolituskursus, lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursus, lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) koolituskursus ning koolituskursused järgmiste õhusõidukitega seotud klassi- või tüübipädevusmärgete saamiseks:
vastavalt I lisale (FCL osa). 2. Lõikes 1 osutatud koolituskursuste puhul, mis algavad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis enne 20. detsembrit 2019, ei ole häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus kohustuslik tingimusel, et:
Lõike 1 kohaldamiseks võib pädev asutus omaenda hinnangust lähtudes ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitusele tuginedes võtta arvesse enne 20. detsembrit 2019 läbitud, siseriiklikele koolitusnõuetele vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.“; |
2) |
artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 20. juunini 2020 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, kes osaleb määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i või ii nimetatud õhusõidukite mitteärilises lennutegevuses. Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.“; |
3) |
artikli 12 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa (FCL osa) punkti FCL.315.A, punkti FCL.410.A alapunkti a teist lauset ja punkti FCL.725.A alapunkti c alates 20. detsembrist 2019.“; |
4) |
määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Kuid:
a) |
artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 20. detsembrist 2019; |
b) |
artikli 1 lõiget 4 kohaldatakse alates 20. detsembrist 2019; |
c) |
olenemata eespool esitatud punktist b kohaldatakse käesoleva määruse lisa punkte 2, 4, 5 ja 12 alates 31. jaanuarist 2022. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2018
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Violeta BULC
(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(2) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
(3) Lennundusohutuse Euroopa tegevuskava 2018–2022, punkt 5.3.1, lk 33.
(4) Komisjoni 17. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/445, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas (ELT L 74, 18.3.2015, lk 1).
(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
LISA
Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL osa) muudetakse järgmiselt.
(1) |
Punkti FCL.010 muudetakse järgmiselt.
|
(2) |
punkt FCL.310 asendatakse järgmisega: „FCL.310 Ametipiloodi luba – teooriaeksam Ametipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(3) |
punkt FCL.410.A asendatakse järgmisega: „FCL.410.A Teise piloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam a) Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva lisa (FCL osa) 5. liitele. b) Eksam. Teise piloodi loa taotleja peab tõendama teoreetiliste teadmiste taset, mida nõutakse vastavalt punktile FCL.515 lennuki liinipiloodi loa omanikelt, ning mitmepiloodi tüübipädevust.“; |
(4) |
punkt FCL.515 asendatakse järgmisega: „FCL.515 Liinipiloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam a) Kursus. Liinipiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab olema käesoleva lisa (FCL osa) 3. liite kohane integreeritud koolituskursus või moodulkursus. b) Eksam. Liinipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(5) |
punkt FCL.615 asendatakse järgmisega: „FCL.615 Instrumentaallennu pädevusmärge – teoreetilised teadmised ja lennuõpe a) Kursus. Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. See kursus peab olema üks alljärgnevatest kursustest:
b) Eksam. Taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(6) |
punkti FCL.725 alapunkt d asendatakse järgmisega:
|
(7) |
punkt FCL.720.A asendatakse järgmisega: „FCL.720.A Nõutav kogemus ning eeltingimused klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – lennukid Kui määruse (EL) nr 748/2012 (kasutamissobivuse andmed) I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused. a) Ühepiloodilennukid. Ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, peavad vastama alapunkti b alapunktides 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Lisaks kohaldatakse järgmist. (1) Mitme mootoriga ühepiloodilennukid. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad olema lennanud lennukitel kaptenina vähemalt 70 lennutundi. (2) Kõrgtehnilised mittekeerukad ühepiloodilennukid. Enne lennuõppe alustamist peavad kõrgtehnilise ühepiloodilennuki esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad vastama järgmistele nõuetele:
(3) Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid. Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärke taotlejad peavad lisaks alapunkti 2 nõuete täitmisele omama või olema omanud vastavat ühe või mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärget vastavalt G alajaole ning täitma punkti b alapunkti 5 nõudeid. b) Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevuse kursuse taotlejad peavad olema teise piloodi loa koolituskursusel osalevad piloodiõpilased või vastama järgmistele nõuetele:
c) Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib liikmesriik välja anda mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärke, mis lubab selle omanikel tegutseda teist pilootide vahetuspilootidena ülalpool lennutasandit 200, tingimusel et kaks ülejäänud meeskonnaliiget omavad alapunkti b kohast tüübipädevusmärget. d) Kui kasutamissobivuse andmetes on nii ette nähtud, võivad tüübipädevusmärke õigused algul piirduda instruktori järelevalve all lendamisega. Järelevalve all lennatud lennutundide kohta tehakse instruktori allkirjaga märge pilootide päevikutesse või samaväärsetesse dokumentidesse. Piirang tühistatakse, kui piloodid tõendavad, et ta on kogunud kasutamissobivuse andmetega ettenähtud arvu järelevalve all lennatud lennutunde.“; |
(8) |
punkt FCL.725.A asendatakse järgmisega: „FCL.725.A Teoreetilised teadmised ja lennuõpe klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmisel – lennukid Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmist.
|
(9) |
lisatakse uus punkt FCL.745.A: „FCL.745.A Häireolukorra ennetamise ja lahendamise täiendkoolitus — lennukid
|
(10) |
punkti FCL.900 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:
Nimetatud luba kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks või uue koolituskursuse läbiviimiseks vajalike õppelendude kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.“; |
(11) |
punkti FCL.915 muudetakse järgmiselt: „FCL.915 Üldised eeltingimused ja üldnõuded instruktoritele a) Üldist. Instruktoritunnistuse taotlejad peavad olema vähemalt 18-aastased. b) Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel. Õhusõidukitel lennuõppe andmise õigusega instruktoritunnistuse omanikud või taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:
c) Kogemuse arvestamine täiendavate pädevusmärgete väljaandmise ja pädevusmärke pikendamise korral.
d) Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohastes kasutamissobivuse andmetes (OSD). e) Punktile FCL.745.A vastava koolituskursuse juhendamise lisanõuded:
|
(12) |
1. liide asendatakse järgmisega: „1. liide Teoreetiliste teadmiste arvestamine TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE SAMA VÕI MUU ÕHUSÕIDUKILIIGI PUHUL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED 1. (LAPL), erapiloodiluba (PPL), õhupalli piloodi luba (BPL) ja purilennuki piloodi luba (SPL) 1.1. Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. 1.2. Ilma et see piiraks alapunkti 1.1. sätete kohaldamist, peavad muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanikud kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:
1.3. Erapiloodiloa ja õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel täielikult täidetuks nii teooriaõppe nõuded kui ka eksaminõuded. 1.4. Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peavad taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2. 2. Ametipiloodi luba 2.1. Muu õhusõidukiliigi ametipiloodi luba omavad ametipiloodiloa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide ametipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele. 2.2. Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:
2.3. Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded inimvõimete ja meteoroloogia vallas, välja arvatud juhul kui nad on läbinud käesoleva lisa (FCL osa) 6. liite Aa jao kohase instrumentaallennupädevusmärke koolituskursuse. 2.4. Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3. Liinipiloodi luba 3.1. Muu õhusõidukiliigi liinilennukipiloodi luba omavad liinilennukipiloodi loa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide liinilennukipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele. 3.2. Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:
3.3. Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3.4. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
3.5. Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3.6. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
4. Instrumentaallennupädevus 4.1. Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
4.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri liinipiloodiloa ja visuaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, tuleb sooritada eksam järgmistes valdkondades:
|
(13) |
3. liite A. jagu muudetakse järgmiselt:
|
(14) |
5. liidet muudetakse järgmiselt:
|
(15) |
9. liide asendatakse järgmisega: „9. liide Teise piloodi loa, liinipiloodi loa, tüübi- ja klassipädevuste koolitus, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll ning instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontroll A. Üldist 1. Lennueksamil osaleda soovijad peavad olema läbinud eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta lennuõppe. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevuskoolitus viiakse läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või lennutreeningseadme(te) (FSTD) ja FFSi kombinatsioonil. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevusmärgete ning liinipiloodi ja teise piloodi lubade väljaandmiseks nõutavad lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse võimaluse korral läbi FFSil. Ühepiloodiõhusõiduki ja kopteri klassi- ning tüübipädevuskoolitus, lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse läbi järgmiselt:
Kui koolitamisel, eksamineerimisel või kontrollimisel kasutatakse FSTDsid, lähtutakse nende sobivuse kontrollimisel kehtivast „Funktsionaalsete ja subjektiivsete katsete tabelist“ ning kehtivast „FSTD valideerimiskatsete tabelist“, mis on esitatud kasutatava treeningseadme puhul kohaldatavas peamises alusdokumendis. Arvesse võetakse kõiki seadme kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud piiranguid. 2. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata. 3. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi. KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 4. Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega (OSD) ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt käitussobivuse andmetele. 5. Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloodid on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse õhusõiduki puhul ette nähtud käitussobivuse andmetega. EKSAMI/KONTROLLI LÄBIVIIMINE 6. Kontrollpiloot võib valida erinevate asjaomaste toimingute imitatsioone sisaldavate lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli skeemide vahel. Lennu täisimitaatoreid ja muid treeningseadmeid kasutatakse käesoleva liitega (FCL osa) ettenähtud viisil. 7. Lennuoskuse tasemekontrolli käigus peab kontrollpiloot kontrollima, kas klassi- või tüübipädevusmärke omanikel on säilinud nõuetekohane teoreetiliste teadmiste tase. 8. Kui taotlejad otsustavad lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peavad taotlejad kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad. 9. Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et taotlejad kordaksid mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotlejate lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti. 10. Taotlejad peavad õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita vastavalt vajadusele kas kapteni või teise piloodi ülesandeid. Ühepiloodilennu eksami puhul tuleb lähtuda eeldusest, et lennumeeskonnas teisi liikmeid ei ole. 11. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peavad taotlejad määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotlejad peavad kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse, ning vajaduse korral lennumeeskonna koostöö raames. Taotlejad peavad välja arvutama stardi, lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule. Otsusekõrgused/kõrgused merepinnast, suhtelised laskumiskõrgused maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkt tuleb kontrollpiloodiga kokku leppida. 12. Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks. MITMEPILOODIÕHUSÕIDUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, MITMEPILOODILENNUL KASUTATAVATE ÜHEPILOODILENNUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, TEISE PILOODI LOA JA LIINIPILOODILOA LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI ERINÕUDED 13. Mitmepiloodiõhusõidukite või mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite puhul tuleb lennueksam korraldada lennumeeskonnaga. Teise piloodina võib tegutseda teine taotleja või teise tüübipädevusega kvalifitseeritud piloot. Õhusõiduki kasutamisel on teine piloot kontrollpiloot või instruktor. 14. Taotlejad peavad kõikides lennueksami osades tegutsema piloteerivate pilootidena, välja arvatud eri- ja hädaolukordade protseduuride puhul, kus nad võivad lennumeeskonna koostöö raames tegutseda piloteerivate või jälgivate pilootidena. Mitmepiloodiõhusõiduki esmase tüübipädevusmärke taotlejad või liinipiloodi loa taotlejad peavad samuti tõendama jälgiva piloodina tegutsemise oskust. Taotlejad võivad lennueksamiks valida vasaku või parema istme, kui valitud istmelt on võimalik sooritada kõiki eksami punkte. 15. Liinipiloodi loa või mitmepiloodiõhusõiduki tüübipädevusmärke või ühepiloodilennuki kapteni ülesandeid hõlmava mitmepiloodilennu tüübipädevusmärke taotlejate puhul peab kontrollpiloot eraldi kontrollima järgmisi aspekte, olenemata sellest, kas taotlejad tegutsevad piloteerivate või jälgivate pilootidena:
16. Instrumentaallennupädevust hõlmav eksam või kontroll tuleb läbi viia instrumentaallennureeglite kohaselt ja ärilise lennutranspordi keskkonda võimalikult täpselt imiteerides. Üks oluline kontrollitav element on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal. 17. Kui tüübipädevuskursus sisaldas vähem kui kaks tundi lennuõpet õhusõidukil, võib lennueksami viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) ning enne lennuõpet õhusõidukil. Heakskiidetud lennuõpet viib läbi kvalifitseeritud instruktor, kelle tegevuse eest vastutab:
Tüübipädevuskursuse ja õhusõidukil lennuõppe läbimise tunnistus saadetakse enne taotlejate lubadele uue pädevuse märkimist pädevatele asutustele. 18. Häireolukorra lahendamise koolituse puhul tähendab „varisemisjuhtum“ kas varisemisele lähenemist või varisemist. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võib kasutada FFSi, et koolitada varingust väljatulekut või demonstreerida varingu tüübispetsiifilisi omadusi või mõlemat, tingimusel et:
B. Lennukite erinõuded SOORITUSE NÕUDED 1. Ühepiloodilennukite puhul (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotlejad sooritavad mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult kõnealune osa. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Kui korduseksamil või korduskontrollil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite puhul tuleb sooritada vastava eksami või kontrolli asümmeetrilise tõmbega lendu käsitlev 6. osa. 2. Mitmepiloodi ja ühepiloodi kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kogu kontrolli või eksami uuesti sooritama. Liinipiloodi või teise piloodi loa lennueksami koosseisu ei kuulu 6. osa. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad üksnes 6. osas või kui nad seda osa ei soorita, antakse tüübipädevusmärge välja ilma CAT II või CAT III õigusteta. Tüübipädevuse õigustele CAT II või CAT III lisamiseks peavad taotlejad vastaval õhusõidukitüübil sooritama 6. osa. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 3. Taotlejad peavad tõendama oskust:
4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 5. Ühepiloodilennukid, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad lennukid.
6. Mitmepiloodilennukid ja ühe piloodiga kõrgtehnilised keerukad lennukid
7. Klassipädevused – vesilend Mitme mootoriga vesilennuki klassipädevuse pikendamiseks tuleb läbida 6. osa üksnes visuaallennureeglite kohaselt, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavad kümme arvestuslikku marsruutlendu.
C. Kopterite erinõuded 1. Tüübipädevuste ja liinipiloodiloa lennueksamil või lennuoskuse tasemekontrollis peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–4. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. 2. Instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontrolli puhul peavad taotlejad sooritama lennuoskuse tasemekontrolli 5. osa. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui kolmes punktis, peavad taotlejad kordama kogu 5. osa. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni kolmes punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Korduseksami või korduskontrolli punktide ebaõnnestumise või eelnevalt õnnestunud 5. osa punktide ebaõnnestumise korral peavad taotlejad kordama kogu kontrolli. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 3. Taotlejad peavad tõendama oskust:
4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU ÜLDIST 5. Sümbolite tähendused:
6. Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->). Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:
7. Tärniga (*) märgitud punktide puhul tuleb lennata reaalse või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. 8. Instrumentaallennu protseduurid (5. osa) tuleb läbida üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. Selleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3). 9. Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik. 10. Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui see moodustab osa tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:
MITMEPILOODIKOPTERID 11. Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse ja kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav. 12. Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.
|