EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R0825

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/825, 17. mai 2017, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013

OJ L 129, 19.5.2017, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 13/11/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/825/oj

19.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/825,

17. mai 2017,

millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks, ning nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11, peavad liidu poliitikasse ja tegevusse olema integreeritud keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklites 120 ja 121 on sätestatud, et liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(3)

Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varem tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud liikmesriigid seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohanemisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteedina nimetanud struktuurireformide elluviimist.

(4)

Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat ning pikaajalist nägemust. Struktuurireformide elluviimine erinevates avaliku poliitika valdkondades on keerukas, sest nende mõju avaldub sageli hiljem. Seetõttu on õigeaegne ja tõhus kavandamine ja elluviimine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel. Struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine kohapeal on reformide eduka elluviimise oluline tingimus.

(5)

Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate ning liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega kooskõlas olevate struktuurireformide kavandamise ja elluviimisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, näiteks piiratud haldus- ja institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õiguse puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(6)

Liidul on märkimisväärsed kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll ning toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega. Liidu kogemust liikmesriikide ametiasutuste abistamisel reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklikke ja sidusaid meetmeid.

(7)

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt liikmesriikidele tehnilise abi andmise kohta. Kõnealuseid soovitusi tuleb võtta arvesse toetuse andmisel käesoleva määruse alusel.

(8)

Seda arvesse võttes on vaja luua struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja viia ellu majanduskasvu soodustavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada niisuguste ühiste eesmärkide saavutamist nagu majanduse elavdamise, ühtekuuluvuse ja töökohtade loomise toetamine, Euroopa konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimine. See võimaldaks ka paremini reageerida majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele kõrgetasemelise sotsiaalse heaolu ning kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste tagamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(9)

Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, töökohtade ja investeeringutega seotud valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteemid, võitlus pettuse, korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, konkurents, riigihanked, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, finantssektori poliitika, kaubandus, säästev areng, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus, maaelu areng ning kalandus.

(10)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega ühtekuuluvuse, investeerimise, jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime saavutamiseks. Komisjon võiks esitada juhendid toetusetaotluse põhiosade kohta.

(11)

Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid meetmeid ja tegevusi, peaks komisjon saavutama asjaomase liikmesriigiga kokkuleppe prioriteetsete valdkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma kohta, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

(12)

Komisjon peaks muu hulgas läbipaistvuse saavutamiseks esitama käesolevas määruses sätestatud tingimustel koostöö- ja toetuskavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13)

Komisjonil peaks olema võimalik toetust sooviva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmist koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või teiste liikmesriikidega, kes on nõustunud tegutsema reformipartneritena. Toetust soovival liikmesriigil peaks olema võimalik konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua reformipartnerina partnerlus ühe või mitme liikmesriigiga, kes aitavad koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi reformide eest vastutab toetust sooviv liikmesriik, peaksid toetust pakkuvad reformipartnerid või teised liikmesriigid või mõlemad saama aidata kaasa programmi edukale elluviimisele.

(14)

Komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ ja 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“ rõhutatakse, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele ja meetmetele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, st mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed ja teostatavad toetustegevused tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane. Programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud riigisiseste probleemide asjakohasel tasandil lahendamisele ja mõjutavad piiri- või liiduüleseid probleeme ning mis võiksid samuti aidata kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Lisaks peaksid programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused aitama kaasa liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise saavutamisele. Ühtlasi peaksid need aitama ka suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ning ka eriteadmiste kasutamiseks.

(15)

Programmi rahastamiseks on vaja ette näha rahastamispakett, mille kestus ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(16)

Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ette nähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) nr 1303/2013 (5) ning (EL) nr 1305/2013 (6). Mahaarvamise võimaldamiseks selle konkreetse programmi puhul on kõnealuseid määrusi vaja muuta, ilma et see piiraks ettepanekute esitamist tulevikus.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses. Programmi rahastamist komisjoni algatusel määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 alusel tehnilise abi eraldiste ülekandmiste teel tuleks kaaluda üksnes ühekordse lahendusena, mis ei tohiks luua pretsedenti tulevaste algatuste rahastamiseks.

(18)

Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada vabatahtlikkuse alusel programmi rahastamispaketti lisavahenditega. Praegu piiratakse määrusega (EL) nr 1303/2013 võimalust kanda liikmesriigi algatusel antavaks tehniliseks abiks eraldatud vahendeid üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes liikmesriikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(19)

Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) (edaspidi „finantsmäärus“). Selleks peaks komisjon võtma vastu iga-aastased tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Iga-aastastes tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid.

(20)

Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsiooniliste ja haldusreformide jätkamisel ja elluviimisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et toetuste kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(21)

Ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil olema toetust sooviva liikmesriigi taotluse alusel võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana ja kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel.

(22)

Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seotud meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti seoses liikmesriikides liidu fondidest ja liidu programmidest rahastatavate meetmetega. Komisjon peaks tegema kõik selleks, et tagada vastastikune täiendavus ja koostoime asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(24)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmi raames rakendatud meetmete ja programmiga saavutatud tulemuste seire jaoks panna algusest peale paika kohane läbipaistev raamistik. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta, sealhulgas teabe liikmesriikide esitatud toetusetaotluste, toetusetaotluste hindamiskriteeriumide kohaldamise analüüside, koostöö- ja toetuskavade, reformipartnerite osaluse ning võetud erimeetmete kohta. Teostada tuleks sõltumatu vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, vahendite kasutamise tõhususe ja Euroopa lisaväärtuse kohta. Sõltumatus järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(25)

Selleks et programmi elluviimisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte loetelu muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme, osutades käesolevas määruses määratletud liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimisstruktuuride või avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa, läbipaistva ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu kohaldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Programmi loomine ja kestus

Käesoleva määrusega luuakse struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) ajavahemikuks 20. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „toetusesaaja liikmesriik“– liikmesriik, kes saab programmi raames liidult abi;

2)   „liidu fondid“– määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 (10) loodud Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 (11) loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (12) Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (13) Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend;

3)   „liikmesriigi ametiasutus“– üks või mitu liikmesriigi ametiasutust, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused, kes teevad liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt koostööd partnerluse vaimus;

4)   „rahvusvaheline organisatsioon“– rahvusvaheline avaliku sektori organisatsioon, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel, ja organisatsiooni asutatud spetsialiseeritud allasutused finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti ii tähenduses; rahvusvahelise organisatsioonina käsitatavaid organisatsioone käsitletakse rahvusvaheliste organisatsioonidena vastavalt finantsmäärusele;

5)   „Euroopa organisatsioonid“– Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis iii.

Artikkel 3

Euroopa lisaväärtus

1.   Programmi raames rahastatakse meetmeid ja tegevusi, millel on Euroopa lisaväärtus. Selle saavutamiseks tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmed ja tegevused annavad tõenäoliselt tulemusi, millel on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega Euroopa lisaväärtus, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

2.   Programmi meetmete ja tegevuste abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

a)

töötatakse välja ja võetakse kasutusele lahendused, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate kohalike, piirkondlike või riiklike probleemide lahendamisele ning võivad aidata kaasa ka sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

b)

täiendatakse muid liidu programme ja poliitikavaldkondi ning luuakse nendega koostoime piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane;

c)

panustatakse liidu õiguse ja poliitikameetmete järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse ning Euroopa väärtuste, sealhulgas solidaarsuse edendamisse;

d)

panustatakse heade tavade jagamisse, et ühtlasi suurendada reformiprogrammide nähtavust, ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

e)

edendatakse toetusesaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelist vastastikust usaldust ning koostööd liikmesriikide vahel.

Artikkel 4

Üldeesmärk

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele reageeringuna majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele eesmärgiga parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.

Artikkel 5

Programmi erieesmärgid ja kohaldamisala

1.   Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid, mille saavutamiseks tehakse toetusesaajate liikmesriikidega tihedat koostööd:

a)

toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt nende prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaal-majanduslikku mõju;

b)

aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja -strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

c)

toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide kogemusi;

d)

aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, muu hulgas ametialaste teadmiste ja oskuste tugevdamise ning selgete vastutusalade kehtestamise abil.

2.   Lõikes 1 sätestatud erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

a)

avaliku sektori finantsjuhtimine ja varade valitsemine, eelarvemenetlus ning võla haldamine ja tulu haldamine;

b)

institutsiooniline reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, mis muu hulgas saavutatakse, juhul kui see on asjakohane, normide lihtsustamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

c)

ettevõtluskeskkond (sh VKEde puhul), reindustrialiseerimine, erasektori arendus, investeerimine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

d)

haridus ja koolitus; tööturupoliitika, sealhulgas sotsiaaldialoog, mille sihiks on töökohtade loomine; vaesuse vähendamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine; sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid; rahvatervis ja tervishoiusüsteemid; samuti ühtekuuluvus-, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

e)

poliitikameetmed, mille abil viiakse ellu kliimameetmeid, edendatakse energiatõhusust ning saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine, samuti põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

f)

finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud meetmed

Artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse programmi raames eelkõige järgmisi meetmete liike:

a)

poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste, strateegiate ja reformi tegevuskavade koostamise ning õiguslike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

b)

ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide, lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või sooritada operatiivtegevusi, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

c)

institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna võimestamisele vastavalt vajadusele, eelkõige:

i)

seminarid, konverentsid ja õpikojad;

ii)

töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes ning

iii)

koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite arendamine, mille eesmärk on toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

d)

andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning asjakohasel juhul näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine;

e)

kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f)

IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamise, hoolduse, käitamise ja kvaliteedikontrolli alane oskusteave ning avalike teenuste digiteerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g)

uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h)

teabevahetusprojektid õppimiseks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ning heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon ja kui see on asjakohane, kommunikatsioon sotsiaalvõrgustikes;

i)

materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

j)

muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

Artikkel 7

Toetusetaotlus

1.   Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt kalendriaasta 31. oktoobril. Komisjon võib koostada suunised toetusetaotluse põhiosade kohta.

2.   Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon, pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust lähtuvalt tuvastatud probleemide kiireloomulisusest, ulatusest ja raskusest, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajadustest, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsist ning liikmesriigi üldisest haldussuutlikkusest.

Analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, lepib komisjon asjaomase liikmesriigiga kokku prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

3.   Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

a)

liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

b)

makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (14) kohaselt euroala liikmesriikides ja nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (15) kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

c)

jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine koostöö- ja toetuskavadest

1.   Toetusesaaja liikmesriigi nõusolekul edastab komisjon koostöö- ja toetuskava ilma põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Toetusesaaja liikmesriik võib keelduda nõusoleku andmisest tundliku või konfidentsiaalse teabe puhul, mille avalikustamine seaks ohtu toetusesaaja liikmesriigi avalikud huvid.

2.   Komisjon esitab koostöö- ja toetuskava siiski Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmistel asjaoludel:

a)

niipea, kui toetusesaaja liikmesriik on eemaldanud kogu tundliku või konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine seaks ohtu toetusesaaja liikmesriigi avalikud huvid;

b)

pärast mõistliku aja möödumist, kui asjaomase teabe avalikustamine ei kahjustaks toetusmeetmete rakendamist programmi raames, ja igal juhul hiljemalt kaks kuud pärast selliste meetmete võtmist vastavalt koostöö- ja toetuskavale.

Artikkel 9

Toetuse korraldamine ja reformipartnerid

1.   Komisjon võib toetusesaaja liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmist programmi raames koostöös teiste liikmesriikide või Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.   Toetusesaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes hakkavad konkreetsetes reformivaldkondades täitma reformipartnerite ülesandeid. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga ning toetusesaaja liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe alusel koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

Artikkel 10

Rahastamispakett

1.   Rahastamispakett programmi elluviimiseks on 142 800 000 eurot jooksevhindades.

2.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 11

Muu rahaline osalus programmi eelarves

1.   Lisaks artiklis 10 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava vabatahtliku rahalise osaluse kaudu.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendav rahaline osalus võib pärineda liikmesriikide algatusel määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 alusel tehniliseks abiks eraldatud vahenditest, mis on üle kantud nimetatud määruse artikli 25 kohaselt.

3.   Lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist osalust kasutatakse nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Toetusesaaja liikmesriigi rahalist osalust vastavalt lõikele 2 kasutatakse ainult selles liikmesriigis.

Artikkel 12

Topeltrahastamise vältimine

Käesoleva määruse raames rahastatavad meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest, vahenditest või fondidest liidu eelarve raames, tingimusel et toetus ei hõlma samu kuluartikleid.

Artikkel 13

Programmi elluviimine

1.   Komisjon viib programmi ellu vastavalt finantsmäärusele.

2.   Programmi meetmeid võib ellu viia komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas finantsmääruse artikliga 60. Käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele antakse liidu rahalist toetust eeskätt järgmises vormis:

a)

toetused, sealhulgas toetused liikmesriikide ametiasutustele;

b)

avaliku hanke lepingud;

c)

välisekspertide, sealhulgas toetust andvate või saavate liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohaliku omavalitsuse ekspertide kulude hüvitamine;

d)

osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning

e)

kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

3.   Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

a)

liikmesriikides ning

b)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides asjaomases lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

4.   Tuge võivad pakkuda ka üksikud eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

5.   Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid ning teavitab neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Iga-aastastes tööprogrammides sätestatakse meetmed, mis on vajalikud nende elluviimiseks kooskõlas käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 osutatud üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik finantsmääruses nõutud üksikasjad.

6.   Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks nähakse piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ette erimeetmeteks ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile. Komisjon võib toetust sooviva liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel. Nimetatud erimeetmed on oma olemuselt ajutised ja neile ei kohaldata artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi. Erimeetmed lõpevad kuue kuu jooksul ja need võidakse asendada toetusega artiklis 7 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 14

Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

1.   Komisjon ja toetusesaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

a)

tagavad vastastikuse täiendavuse ja koostoime eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b)

optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist ning

c)

tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

2.   Komisjon teeb kõik selleks, et tagada vastastikune täiendavus ja koostoime teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

3.   Asjaomased iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades.

Artikkel 15

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate ja proportsionaalsete haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva programmi alusel liidu vahenditest rahastatud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) sätestatud korrale, et teha kindlaks, kas programmi alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada selliseid auditeid ning kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

Artikkel 16

Seire ja hindamine

1.   Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

a)

artikli 7 lõikes 1 osutatud liikmesriikide toetusetaotlused;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud liikmesriikide toetusetaotluste analüüsimise kriteeriumide kohaldamise analüüsid;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud koostöö- ja toetuskavad;

d)

artiklis 9 osutatud reformipartnerite osalus ning

e)

artikli 13 lõikes 6 osutatud erimeetmed.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka sõltumatu vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning sõltumatu järelhindamise aruande 31. detsembriks 2021.

3.   Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruandes hinnatakse programmi tervikuna ja see sisaldab teavet programmi pikaajalisema mõju kohta.

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 20. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikidele antava tehnilise abi haldamine“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigi taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/825 (*1) artiklile 11 võib kokkuleppel komisjoniga kanda osa käesoleva määruse artiklis 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).“;"

c)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid taotlevad lõikes 1 osutatud ülekannet kalendriaastaks selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt üle kantud vahendite suhtes kehtib käesoleva määruse artiklis 136 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 38 sätestatud kulukohustustest vabastamise reegel.“

2)

Artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punkt l asendatakse järgmisega:

„l)

määruse (EL) 2017/825 alusel rahastatavad meetmed panustamiseks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse.“

3)

Artikli 91 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest kuni 112 233 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse määrusega (EL) 2017/825 loodud struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.“

Artikkel 19

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest kuni 30 567 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/825 (*2) loodud struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. mai 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA


(1)  ELT C 177, 18.5.2016, lk 47.

(2)  ELT C 240, 1.7.2016, lk 49.

(3)  Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus.

(4)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(7)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(15)  Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(16)  Nõukogu 11. novembri 1996 aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

Näitajad

Artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

a)

nende ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste, nagu ministeeriumide või reguleerivate asutuste arv ja liik toetusesaaja liikmesriigi kohta, kellele programmi raames toetust anti;

b)

toetuse andjate, näiteks valitsusasutuste, avalik-õiguslike asutuste, avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide arv ja liik erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa;

c)

artikli 6 alusel võetud rahastamiskõlblike meetmete, näiteks ekspertide kaasamise, koolitustegevuste ning seminaride jm arv ja liik, mis on liigitatud järgmiselt:

i)

riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja liikmesriikide enda algatatud reformide kaupa;

ii)

erieesmärgi, poliitikavaldkonna ja toetusesaaja liikmesriigi kaupa;

iii)

toetuse andjate kaupa, kelleks on näiteks valitsusasutused, avalik-õiguslikud asutused, avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused või rahvusvahelised organisatsioonid;

iv)

toetusesaajalt liikmesriigilt toetuse saajate, näiteks liikmesriigi ametiasutuste kaupa.

d)

komisjoni, (olenevalt asjaoludest) reformipartnerite ning programmi raames toimuvateks tegevusteks toetuse andjate vaheliste poliitiliste ja õiguslike kokkulepete, näiteks poliitiliste vastastikuse mõistmise memorandumite, eellepingute, kokkulepete, lepingute arv ja liik erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa;

e)

vastu võetud poliitiliste algatuste (nt tegevuskavad ja teekaardid, suunised, soovitused ja soovitatud õigusaktid) arv erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa seoses programmi raames toetust saanud asjaomaste tegevustega;

f)

programmiga ette nähtud toetusmeetmete tulemusena rakendatud meetmete arv poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa, jaotatuna riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja liikmesriikide enda algatatud reformide kaupa;

g)

programmi raames toetust saanud liikmesriigi ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste ning (olemasolu korral) teiste sidusrühmade või osalejate tagasiside programmi raames võetud meetmete tulemuste või mõju kohta, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

h)

toetuseandjate tagasiside programmi raames teataval eesmärgil ja konkreetses poliitikavaldkonnas antud toetuse tulemuste või mõju kohta toetusesaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

i)

asjaomaste sidusrühmade seisukohtade muutumine seoses programmi panusega reformide elluviimisse, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja toetusesaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad asjakohased kvantitatiivsed või empiirilised andmed, ning

j)

koostöö- ja toetuskavas sisalduvate eesmärkide arv, mille toetusesaaja liikmesriik on täitnud muu hulgas tänu programmist saadud toetusele.

Kõnealuseid näitajaid kasutatakse vastavalt kättesaadavatele andmetele ja teabele, sealhulgas vastavalt asjakohastele kvantitatiivsetele või empiirilistele andmetele.

Lisaks viib komisjon läbi kvalitatiivse analüüsi, et teha kindlaks seosed programmist antava toetuse (mida mõõdetakse kõnealustest näitajatest saadud teabe abil) ning toetusesaaja liikmesriigi institutsiooniliste, haldus- ja struktuurireformide vahel, mille eesmärk on tõhustada konkurentsivõimet, tootlikkust, majanduskasvu, töökohti, ühtekuuluvust ja investeeringuid.


Top