EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R1257

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2013, 20. november 2013 , laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 330, 10.12.2013, p. 1–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 04/07/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1257/oj

10.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1257/2013,

20. november 2013,

laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Laevu, mida käsitletakse jäätmetena ning mille ringlussevõtu korral toimub nende riikidevaheline vedu, reguleeritakse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooniga („Baseli konventsioon”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 (3). Määrusega (EÜ) nr 1013/2006 rakendatakse Baseli konventsiooni ning selle 1995. aastal vastuvõetud muudatust, (4) mis ei ole rahvusvahelisel tasandil veel jõustunud ning millega keelatakse ohtlike jäätmete eksport riikidesse, kes ei ole Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed. Sellised laevad liigitatakse tavaliselt ohtlikeks jäätmeteks ja nende eksport liidust ringlussevõtuks nendes riikides asuvates ringlussevõtukohtades, kes ei ole OECD liikmed, on keelatud.

(2)

Mehhanismid kehtiva liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaldamise kontrollimiseks ja täitmise tagamiseks ei ole kohandatud laevade ja rahvusvahelise laevanduse eripäraga. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Baseli konventsiooni sekretariaadi vahelist koostööd hõlmavad pingutused on vilja kandnud ja on lepitud kokku, et kehtestatakse ülemaailmsel tasandil kohustuslikud nõuded, mille eesmärk on tagada laevade ohtlike ja keskkonnakahjulike ringlussevõtutavade probleemile tõhus ja tulemuslik lahendus Hongkongi rahvusvahelise konventsiooniga laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”).

(3)

Praegu liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele õiguspäraselt kättesaadav laevade ringlussevõtu võimsus OECD riikides on ebapiisav. OECD väliste riikide olemasolev võimsus laevade ohutuks ja keskkonnahoidlikuks ringlussevõtuks on piisav kõigi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtuks ning on oodata, et ringlussevõturiikides Hongkongi konventsiooni nõuete täitmiseks võetud meetmete abil suureneb võimsus 2015. aastaks veelgi.

(4)

Hongkongi konventsioon võeti IMO egiidi all vastu 15. mail 2009. Hongkongi konventsioon jõustub 24 kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 40 % maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest ning kelle maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht kokku eelneva kümne aasta jooksul moodustab vähemalt 3 % samade riikide kokkuliidetud kaubalaevastike kogumahutavusest. Kõnealuses konventsioonis käsitletakse laevade projekteerimist, ehitamist, käitamist ja ringlussevõtuks ettevalmistamist, et hõlbustada nende ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu, vähendamata laevade ohutust ja käitamise tõhusust. Samuti hõlmab see laevade ringlussevõtu kohtade ohutut ja keskkonnahoidlikku käitamist ning asjakohase mehhanismi loomist laevade ringlussevõttu käsitlevate sätete täitmise tagamiseks.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on soodustada Hongkongi konventsiooni kiiret ratifitseerimist nii liidus kui ka kolmandates riikides, viies laevade ja laevade ringlussevõtu kohtade suhtes kõnealuse konventsiooni alusel läbi proportsionaalseid kontrolle.

(6)

Hongkongi konventsiooniga nähakse selgelt ette, et osalised võtavad rahvusvahelise õigusega kooskõlas laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu edendamiseks rangemaid meetmeid, et vältida ja vähendada kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale või viia see miinimumini. Seda arvestades tuleks käesolevas määruses sätestada kaitse kõikide liikmesriikide sadamaid ja ankrualasid külastavate laevade pardal olevate ohtlike materjalide võimaliku kahjuliku toime eest, tagades samas nimetatud materjalide suhtes kehtivate sätete kooskõla rahvusvahelise õigusega. Et tagada järelevalve käesoleva määruse kohaste ohtlikke aineid käsitlevate nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid kohaldama siseriiklikke sätteid, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (5). Praegu on sadamariigi kontrolli inspektoritel kohustus vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS) kontrollida sertifikaate ning teha teste ohtlike ainete, sealhulgas asbesti suhtes. Sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis on sätestatud ühtlustatud lähenemisviis kõnealuste tegevuste jaoks.

(7)

Lisaks on käesoleva määruse eesmärk vähendada erinevusi liidu, OECD riikide ja asjaomaste kolmandate riikide ettevõtjate suhtes kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu ning keskkonnakaitse nõuete osas ning suunata liikmesriigi lipu all sõitvad laevad laevade ringlussevõtu kohtadesse, kus rakendatakse ohutuid ja keskkonnahoidlikke meetodeid laevade ringlussevõtuks, selmet suunata neid praeguse praktika kohaselt standarditele mittevastavatesse ringlussevõtukohtadesse. See aitab kaasa ka laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu ja töötluse konkurentsivõimelisuse suurendamisele liikmesriikides asuvates laevade ringlussevõtu kohtades. Kõnealuseid eesmärke aitaks saavutada üleeuroopalise loetelu koostamine käesoleva määruse nõuetele vastavatest laevade ringlussevõtu kohtadest („Euroopa loetelu”) ning parem täitmise tagamine tänu sellele, et liikmesriigil, kelle lipu all laev sõidab, on ringlussevõttu saadetavaid laevu lihtsam kontrollida. Laevade ringlussevõtu kohtadele esitatavad nõuded peaksid põhinema Hongkongi konventsiooni nõuetel. Sellega seoses peaksid käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud laevade ringlussevõtu kohad vastama nõuetele, mis on vajalikud keskkonna, töötajate tervise ja ohutuse kaitse tagamiseks ning ringlussevõetud laevadelt pärinevate jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks. Kolmandates riikides asuvatele laevade ringlussevõtu kohtadele esitatavad nõuded peaksid tagama sellise inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme, mis oleks ligikaudselt võrdne liidu pakutavaga. Kõnealustele miinimumnõuetele mittevastavaid laevade ringlussevõtu kohti ei tohiks seetõttu Euroopa loetellu kanda.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud nõudeid järgivate liikmesriigis ja kolmandas riigis asuvate laevade ringlussevõtu kohtade suhtes tuleks kohaldada liidu õiguse võrdsuspõhimõtet ning selle kohaldamist kontrollida, eelkõige Euroopa loetelu koostamisel ja ajakohastamisel.

(9)

Liikmesriike innustatakse võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud laevade käitamine mõistlikkuse ja võimalikkuse piires käesoleva määruse kohaselt.

(10)

Selleks et vältida dubleerimist, on vaja välistada, et liikmesriigi lipu all sõitvate ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes kohaldatakse vastavalt määrust (EÜ) nr 1013/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (6). Määrust (EÜ) nr 1013/2006 kohaldatakse liidust pärinevate jäätmesaadetiste suhtes, välja arvatud teatavad jäätmekategooriad, mille puhul kohaldatakse teistsugust korda. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad, mida kontrollitakse kogu nende olelusringi jooksul, ja selle eesmärk on tagada kõnealuste laevade keskkonnahoidlik ringlussevõtt. Seetõttu on asjakohane täpsustada, et kui laeva suhtes on kogu selle olelusringi jooksul kohaldatud käesoleva määruse kohast teistsugust kontrollikorda, ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1013/2006. Hongkongi konventsiooni ja käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate laevade ja laeva pardal olevate jäätmete suhtes, välja arvatud laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed laeva pardal, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (7).

(11)

Tunnistatakse samuti, et laevade suhtes kohaldatakse ka teisi rahvusvahelisi konventsioone, et tagada nende ohutu käitamine merel nende olelusringi tegevusea jooksul ning kuigi neil võivad olla teatavad navigatsiooniõigused ja -vabadused, peavad laevad esitama eelteate enne sadamasse sisenemist. Liikmesriikidel peaks olema lubatud läbi viia täiendavaid kontrolle teiste rahvusvaheliste lepingute kohaselt. Seetõttu ei peeta täiendavaid transiidikontrolle käesolevas määruses vajalikuks.

(12)

Käesoleva määruse nõuete tõlgendamisel tuleks võtta arvesse IMO poolt Hongkongi konventsiooni rakendamise toetamiseks välja töötatud suuniseid („IMO suunised”).

(13)

Käesolevas määruses peaks termin „ringlussevõtt” erinema direktiivis 2008/98/EÜ määratletust. Käesolev määrus peaks seetõttu võtma termini „laeva ringlussevõtt” jaoks kasutusele erimõiste.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (8) rakendatakse liidu tasandil kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalset harmoneeritud süsteemi. Kõnealune määrus annab koos nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/45/EÜ (10) kasulikke juhiseid ohtlike materjalide kindlaksmääramiseks.

(15)

Ohtlike materjalide loendi pidamine laeva pardal kogu laeva olelusringi jooksul on Hongkongi konventsioonis ja käesolevas määruses sätestatud põhinõue. Hongkongi konventsiooni eeskirja 8 punkti 2 kohaselt tuleks ringlusse võetaval laeval enne laevade ringlussevõtu kohta sisenemist vähendada käitamise ajal tekkinud jäätmete kogust. Kui laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed on mõeldud üleandmiseks koos laevaga laevade ringlussevõtu kohta, tuleks nimetatud jäätmete ligikaudne kogus ja asukoht esitada loendi II osas.

(16)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjadest kõrvalehoidmist ning suurendada laevade ringlussevõtu läbipaistvust. Hongkongi konventsiooniga on ette nähtud, et liikmesriigid peaksid teatama laevadest, millele on välja antud ohtlike materjalide sertifikaat ja mille kohta on saadud lõpetamisteade, ning ebaseaduslikust laevade ringlussevõtust ja sellega seoses nende poolt võetud järelmeetmetest.

(17)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste karistuste kohaldamise, et vältida laevade ringlussevõtu eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist. Karistused, mis võivad olla kas tsiviil- või halduskaristused, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(18)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud tõlgendama kaebuse haldus- või kohtukorras esitamist reguleerivaid menetluseeskirju võimalikult suures ulatuses kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 eesmärkidega.

(19)

Inimeste tervise ja keskkonna kaitse huvides ja võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab”, peaks komisjon hindama, kas on võimalik luua finantsmehhanismi, mis kehtiks kõigile liikmesriikide sadamaid ja ankrualasid külastavatele laevadele, olenemata sellest, millise riigi lipu all nad sõidavad, et saada vahendeid laevade keskkonnaohutu ringlussevõtu ja töötlemise hõlbustamiseks, loomata stiimulit laeva lipuvahetamiseks.

(20)

Selleks et võtta arvesse Hongkongi konventsiooniga seotud arengusuundi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa ajakohastamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vältida või vähendada liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu, käitamise ja hooldusega seotud kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, või see toime kõrvaldada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada laevanduse ja laevade ringlussevõtu rahvusvahelise olemuse tõttu, küll aga on seda määruse ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada laevade ringlussevõtust põhjustatud õnnetusi, vigastusi ja muud kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale. Käesoleva määruse eesmärk on suurendada ohutust ning parandada inimeste tervise ja liidu merekeskkonna kaitset kogu laeva olelusringi vältel, eelkõige selleks, et tagada laevade ringlussevõtul tekkivate ohtlike jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka eeskirjad, et tagada ohtlike materjalide nõuetekohane käitlemine laevadel.

Samuti on käesoleva määruse eesmärk hõlbustada Hongkongi 2009. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta („Hongkongi konventsioon”) ratifitseerimist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust, välja arvatud artiklit 12, kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele.

Artiklit 12 kohaldatakse liikmesriigi sadamat või ankruala külastavatele kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste laevade suhtes:

a)

kõik sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud riigile kuuluvad või riigi käitatavad laevad, mida antud hetkel kasutatakse ainult riiklikel mitteärilistel eesmärkidel;

b)

laevad, mille kogumahutavus on alla 500 GT;

c)

laevad, kes tegutsevad kogu nende tööea jooksul üksnes selle liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, kelle lipu all nad sõidavad.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „laev”– mis tahes liiki laev, mida kasutatakse või on kasutatud merekeskkonnas, sealhulgas allveelaevad, hõljukid, ujuvplatvormid, tõstukplatvormid, ujuvlaod, nafta puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid ning samuti laevad, millelt on seadmed eemaldatud või mida pukseeritakse;

2)   „uus laev”– laev:

3)   „tanker”– laevadelt pärit merereostuse vältimist käsitleva konventsiooni (MARPOLi konventsioon) I lisas määratletud naftatanker või nimetatud konventsiooni II lisas määratletud kahjulike vedelainete tanker;

4)   „ohtlik materjal”– materjal või aine, mis võib olla ohtlik inimeste tervisele ja/või keskkonnale;

5)   „laeva käitamise ajal tekkinud jäätmed”– laeva tavapärase käitamise käigus tekkinud heitvesi ja jäägid, mille suhtes kohaldatakse MARPOLi konventsiooni nõudeid;

6)   „laeva ringlussevõtt”– laeva täielik või osaline lammutamine laevade ringlussevõtu kohas laeva osade ja materjalide taaskasutamiseks ümbertöötamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise või korduskasutamise eesmärgil, kusjuures tagatakse ohtlike ja muude materjalide nõuetekohane käitlemine, ning see hõlmab seonduvaid toiminguid, nagu osade ja materjalide kohapealne ladustamine ja töötlemine, kuid ei hõlma nende edasist töötlemist või kõrvaldamist eraldi rajatises;

7)   „laevade ringlussevõtu koht”– liikmesriigis või kolmandas riigis asuv kindlaksmääratud ala, mis on laevatehas või rajatis ning mida kasutatakse laevade ringlussevõtmiseks;

8)   „laevade ringlussevõtu ettevõtja”– laevade ringlussevõtu koha omanik või muu organisatsioon või isik, kes on laevade ringlussevõtu koha omanikult võtnud vastutuse laevade ringlussevõtu toimingu eest;

9)   „haldusasutus”– liikmesriigi määratud valitsusasutus, kes vastutab kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvate või tema haldusalas tegutsevate laevadega seotud tööülesannete täitmise eest;

10)   „tunnustatud organisatsioon”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 (12) kohaselt tunnustatud organisatsioon;

11)   „pädev asutus”– liikmesriigi või kolmanda riigi määratud valitsusasutus, kes vastutab teatava geograafilise ala või pädevusvaldkonna piires kõnealuse riigi jurisdiktsiooni all tegutsevate laevade ringlussevõtu kohtadega seotud kogu tegevuse eest;

12)   „kogumahutavus”– 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või hilisemates konventsioonides sätestatud tonnaaži mõõtmise eeskirjade kohaselt arvutatud kogumahutavus (GT);

13)   „pädev isik”– isik, kellel on sobiv kvalifikatsioon, väljaõpe ja piisavad teadmised, kogemus ja oskused teatava töö tegemiseks;

14)   „laevaomanik”– laeva omanikuna registreeritud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas selline füüsiline või juriidiline isik, kelle omanduses on laev piiratud aja jooksul kuni laeva müümiseni või üleandmiseni laevade ringlussevõtu kohale, või registreeringu puudumisel see füüsiline või juriidiline isik, kes laeva omab, või muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on laevaomanikult üle võtnud vastutuse laeva käitamise eest, samuti juriidiline isik, kes käitab riigi omandis olevat laeva;

15)   „uus paigaldis”– süsteemide, seadmete, isolatsiooni või muu materjali paigaldamine laevale pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva;

16)   „laeva ringlussevõtu kava”– laevade ringlussevõtu koha käitaja koostatud kava iga konkreetse tema vastutusel ringlusse võetava laeva kohta, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja resolutsioone;

17)   „laevade ringlussevõtu koha kava”– laevade ringlussevõtu koha käitaja ette valmistatud ja laevade ringlussevõtu ettevõtja juhatuse või asjakohase juhtorgani vastu võetud kava, milles kirjeldatakse laeva ringlussevõtu tööprotsesse ja menetlusi laevade ringlussevõtu kohas ning mis hõlmab eelkõige tööohutust ja töötajate koolitamist, inimeste tervise ja keskkonna kaitset, personali ülesandeid ja kohustusi, erijuhtudeks valmisolekut ja selles tegutsemist ning järelevalve-, aruandlus- ja arvestussüsteeme, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja resolutsioone;

18)   „sisenemiseks ohutu ruum”– ruum, mis vastab kõigile järgmistest kriteeriumidest:

19)   „tuletöödeks ohutu ruum”– ruum, mis vastab kõigile järgmistest kriteeriumidest:

20)   „lõpetamisteade”– laevade ringlussevõtu koha käitaja välja antud kinnitus laeva ringlussevõtu lõpuleviimise kohta kooskõlas käesoleva määrusega;

21)   „ohtlike materjalide sertifikaat”– konkreetse laeva sertifikaat koos ohtlike materjalide loendiga, mis on välja antud liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas artikliga 9 ja millele on lisatud artikli 5 kohane ohtlike materjalide loend;

22)   „ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat”– konkreetse laeva sertifikaat, mis on välja antud liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas artikli 9 lõikega 9 ja millele on lisatud artikli 5 lõike 7 kohane ohtlike materjalide loend ja artikli 7 kohane heakskiidetud laeva ringlussevõtu kava;

23)   „vastavustõend”– konkreetse laeva sertifikaat koos ohtlike materjalide loendiga, mis on välja antud kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele ja millele on lisatud artikli 12 kohane ohtlike materjalide loend;

24)   „tühimass tonnides”– laeva mass ilma lasti, kütuse, mahutites oleva määrdeõli, ballastvee, joogivee, toitevee, tarbevarude ning reisijate ja meeskonna ja nende esemeteta ning mis võrdub laeva kere, masinate, seadmete ja inventari masside summaga.

2.   Artikli 7 lõike 2 punkti d ja artiklite 13, 15 ja 16 kohaldamisel:

a)

on mõistetel „jäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „töötlemine” ja „jäätmekäitlus” sama tähendus kui direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3;

b)

tähendab „kohapealne kontroll” laevade ringlussevõtu koha kontrolli, mille käigus hinnatakse, kas ringlussevõtu koha tingimused vastavad esitatud asjaomastes dokumentides kirjeldatud tingimustele;

c)

„töötaja” – isik, kes teeb töösuhte alusel regulaarselt või ajutiselt tööd, sealhulgas töövõtjate ja alltöövõtjate heaks töötav personal;

d)

„keskkonnahoidlik jäätmekäitlus” – meetmete võtmine, mille rakendamine on mõistlik, et tagada jäätmete ja ohtlike materjalide käitlemine viisil, mis kaitseb inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste materjalide ja jäätmete võimaliku kahjuliku toime eest.

3.   Lõike 1 punkti 13 kohaldamisel võib pädev isik olla koolitatud töötaja või juhtivtöötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud, mis tuleb kasutusele võtta kõnealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (13) kohaldamist, võib pädev asutus määrata kindlaks asjakohased kriteeriumid selliste isikute nimetamiseks ning neile antavad ülesanded.

II   JAOTIS

LAEVAD

Artikkel 4

Ohtlike materjalide kontroll

I lisas osutatud ohtlike materjalide paigaldamine või kasutamine laevadel on keelatud või piiratud I lisa kohaselt, ilma et see piiraks liidu õiguse muude asjakohaste nõuete kohaldamist, millega võidakse nõuda täiendavate meetmete võtmist.

Artikkel 5

Ohtlike materjalide loend

1.   Iga uue laeva pardal peab olema ohtlike materjalide loend, milles nimetatakse vähemalt II lisas osutatud ohtlikud materjalid laeva konstruktsioonis või seadmetes ning nende materjalide asukoht ja ligikaudne kogus.

2.   Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, peavad olemasolevad laevad vastama võimalikult suures ulatuses lõikele 1.

Ringlussevõtmisele saadetavad laevad vastavad pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu („Euroopa loetelu”) avaldamise kuupäeva võimalikult suures ulatuses käesoleva artikli lõikele 1.

Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, nimetatakse ohtlike materjalide loendi koostamisel selles vähemalt I lisas loetletud ohtlikud materjalid.

3.   Ohtlike materjalide loend vastab järgmistele nõuetele:

a)

see on igale laevale eriomane;

b)

selles on esitatud tõendid selle kohta, et laev täidab artikli 4 nõudeid ohtlike materjalide paigaldamise või kasutamise keelustamise või piiramise kohta;

c)

selle koostamisel võetakse arvesse asjakohaseid IMO suuniseid;

d)

seda kontrollib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon.

4.   Lisaks lõikele 3 koostatakse olemasolevate laevade jaoks kava, milles kirjeldatakse visuaalset kontrolli või proovivõttu, mille põhjal ohtlike materjalide loend koostatakse, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

5.   Ohtlike materjalide loend koosneb kolmest osast:

a)

käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane loetelu I ja II lisas osutatud ohtlikest materjalidest, mida laeva konstruktsioon või seadmed sisaldavad, koos viitega nende asukoha ja ligikaudse koguse kohta (I osa);

b)

loetelu laeva käitamise ajal tekkinud jäätmetest laeva pardal (II osa);

c)

loetelu laevavarudest laeva pardal (III osa).

6.   Ohtlike materjalide loendi I osa hoitakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva käitamise jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldist, mis hõlmab II lisas osutatud ohtlikke materjale ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes.

7.   Lisaks nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud I osale lisatakse ohtlike materjalide loendile enne ringlussevõttu ja asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes laeva käitamise ajal tekkinud jäätmeid käsitlev II osa ning laevavarusid käsitlev III osa, ning haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon kontrollib loendit.

8.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud akte seoses I ja II lisas toodud ohtlike materjalide loendisse kuuluvate materjalide nimekirja ajakohastamisega, tagamaks, et loendites on ära toodud vähemalt Hongkongi konventsiooni liidetes 1 ja 2 loetletud ained.

Komisjon võtab iga I ja II lisasse lisatava või nendest välja jäetava aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti.

Artikkel 6

Üldnõuded laevaomanikele

1.   Laeva ringlussevõtule saatmiseks ettevalmistamisel laevaomanikud:

a)

esitavad laevade ringlussevõtu koha käitajale kogu laevale eriomase teabe, mis on vajalik artikliga 7 ette nähtud laeva ringlussevõtu kava väljatöötamiseks;

b)

teatavad asjaomase haldusasutuse kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul kirjalikult kõnealusele haldusasutusele kavatsusest asjaomane laev ringlusse võtta konkreetses laevade ringlussevõtu kohas või konkreetsetes laevade ringlussevõtu kohtades. Teatis sisaldab vähemalt järgmist:

i)

ohtlike materjalide loend ning

ii)

kogu punktis a ette nähtud teave laeva kohta.

2.   Laevaomanikud tagavad, et ringlussevõtmisele määratud laevad:

a)

võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu;

b)

enne laeva jõudmist laevade ringlussevõtu kohta viiakse läbi toimingud selliselt, et vähendada võimalikult palju pardale jäävate lastijääkide, järelejäänud kütteõli ja laevajäätmete kogust;

c)

omavad haldusasutuse või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsiooni poolt välja antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati, mis antakse enne laeva ringlussevõtu alustamist, kuid pärast artikli 7 lõike 3 kohaselt heakskiidetud laeva ringlussevõtu kava kättesaamist.

3.   Laevaomanikud tagavad, et laevade ringlussevõtu kohta saabuvate tankerite lasti- ja pumbaruumid on sellises olukorras, et neid võib sertifitseerida tuletöödeks ohutuna.

4.   Laevaomanikud esitavad laevade ringlussevõtu koha käitajale koopia artikli 9 kohaselt antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadist.

5.   Laevaomanikud vastutavad laeva eest ja võtavad meetmeid, et säilitada laeva vastavus selle liikmesriigi haldusasutuste nõuetele, kelle lipu all laev sõidab, kuni laevade ringlussevõtu koha käitaja võtab vastutuse asjaomase laeva eest. Laevade ringlussevõtu koha käitaja võib keelduda laeva ringlussevõtmisest, kui laeva seisukord erineb oluliselt ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest, st laeva konstruktsiooni ja seadmeid on muudetud, sealhulgas juhul, kui ohtlike materjalide loendi I osa ei ole nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud. Sellisel juhul vastutab asjaomase laeva eest laevaomanik ja teatab sellest viivitamata haldusasutusele.

Artikkel 7

Laeva ringlussevõtu kava

1.   Enne laeva ringlussevõttu koostatakse konkreetse laeva ringlussevõtu kava. Laeva ringlussevõtu kava käsitleb kõiki konkreetse laevaga seotud aspekte, mida ei hõlmata laevade ringlussevõtu koha kavas või mis nõuavad erimenetlust.

2.   Laeva ringlussevõtu kava:

a)

koostab laevade ringlussevõtu koha käitaja kooskõlas Hongkongi konventsiooni asjakohaste sätetega, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid ja laevaomaniku poolt vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a esitatud laevale eriomast teavet, nii et selle sisu on kooskõlas ohtlike materjalide loendis sisalduva teabega;

b)

selgitab, kas ja mil määral toimub ettevalmistav töö – näiteks eeltöötlemine, võimalike ohtude tuvastamine ja laevavarude eemaldamine – mujal kui laeva ringlussevõtu kavas ette nähtud laevade ringlussevõtu kohas. Laeva ringlussevõtu kava peaks sisaldama laeva asukohta ringlussevõtu toimingute ajal ning konkreetse ringlusse võetava laeva saabumise ja ohutu teisaldamise üksikasjalikku kava;

c)

sisaldab teavet konkreetse laeva sisenemiseks ohutu ruumi ja tuletöödeks ohutu ruumi tingimuste kehtestamise, täitmise ja järelevalve kohta, võttes arvesse laeva struktuuri, paigutust ja eelnevat lasti ning muud vajalikku teavet laeva ringlussevõtu kava rakendamise kohta;

d)

sisaldab teavet konkreetse laeva ringlussevõtuga seoses tekkivate ohtlike materjalide ja jäätmete (kaasa arvatud ohtlike materjalide kontrolli käigus tuvastatud materjalid ja jäätmed) liigi ja koguse kohta ning selle kohta, kuidas neid käideldakse ja ladustatakse laevade ringlussevõtu kohas ning järgnevates rajatistes, ja

e)

koostatakse mitme laevade ringlussevõtu koha kasutamisel iga ringlussevõtmises osaleva laevade ringlussevõtu koha kohta põhimõtteliselt eraldi ning selles määratakse kindlaks, millises järjekorras kõnealuseid ringlussevõtukohti kasutatakse ja milliseid lubatud toiminguid neis tehakse.

3.   Pädev asutus kiidab laeva ringlussevõtu kava vaikimisi või selgesõnaliselt heaks vastavalt laevade ringlussevõtu koha asukoha riigi nõuetele, kui kõnealused nõuded on kohaldatavad.

Laeva ringlussevõtu kava kiidetakse selgesõnaliselt heaks siis, kui pädev asutus saadab kava käsitleva otsuse kohta kirjaliku teatise laevade ringlussevõtu koha käitajale, laevaomanikule ja haldusasutusele.

Heakskiit loetakse vaikimisi antuks, kui pädev asutus ei esita laevade ringlussevõtu koha käitajale, laevaomanikule ja haldusasutusele kirjalikku vastuväidet laeva ringlussevõtu kava kohta vastavalt laevade ringlussevõtu koha asukoha riigi nõuetele kehtestatud läbivaatamisaja jooksul, kui kõnealused nõuded on kohaldatavad, ning kui sellest on teatatud vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile b.

4.   Liikmesriik võib nõuda, et tema haldusasutus saadaks laevade ringlussevõtu koha asukohariigi pädevale asutusele laevaomaniku poolt artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud teabe ja järgmised üksikasjad:

i)

laeva lipuriigis registreerimise kuupäev;

ii)

laeva tunnusnumber (IMO number);

iii)

laevakere number uue laeva üleandmise ajal;

iv)

laeva nimi ja liik;

v)

laeva registreerimise sadam;

vi)

laevaomaniku nimi ja aadress ning IMOs registreeritud omaniku tunnusnumber;

vii)

ettevõtja nimi ja aadress;

viii)

kõigi laeva klassifitseerinud klassifikatsiooniühingute nimed;

ix)

laeva põhiandmed (kogupikkus, teoreetiline laius, teoreetiline pardakõrgus, tühimass tonnides, kogumahutavus ja puhasmahutavus ning mootori liik ja nimivõimsus).

Artikkel 8

Ülevaatus

1.   Laevade ülevaatust teevad haldusasutuse või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsiooni ametnikud, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

2.   Kui haldusasutus kasutab ülevaatuste tegemiseks lõike 1 kohaselt tunnustatud organisatsioone, volitab ta selliseid tunnustatud organisatsioone vähemalt:

nõudma, et ülevaatust läbiv laev vastaks käesolevale määrusele, ning

tegema ülevaatusi, kui seda nõuavad mõne liikmesriigi asjakohased ametiasutused.

3.   Laevale tehakse järgmised ülevaatused:

a)

esmane ülevaatus,

b)

korraline ülevaatus,

c)

täiendav ülevaatus,

d)

lõplik ülevaatus.

4.   Uue laeva esmane ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselevõttu või enne ohtlike materjalide sertifikaadi väljaandmist. Olemasoleva laeva esmane ülevaatus tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2020. Ülevaatusel kontrollitakse, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele.

5.   Korraline ülevaatus tehakse haldusasutuse määratud ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Korralisel ülevaatusel kontrollitakse, kas ohtlike materjalide loendi I osa vastab käesoleva määruse nõuetele.

6.   Asjaoludest sõltuv üldine või osaline täiendav ülevaatus tehakse laevaomaniku taotluse korral pärast laeva konstruktsiooni, varustuse, süsteemide, paigaldiste, seadmete ja materjali muutmist, asendamist või põhjalikku parandamist, mis mõjutab ohtlike materjalide loendit. Ülevaatusega tagatakse, et iga selline muudatus, asendus või põhjalik parandustöö on tehtud nii, et oleks tagatud laeva jätkuv vastavus käesoleva määruse nõuetele, ning et ohtlike materjalide loendi I osa on vajaduse korral muudetud.

7.   Lõplik ülevaatus tehakse enne laeva kasutuselt kõrvaldamist ning enne selle ringlussevõtu alustamist.

Kõnealusel ülevaatusel kontrollitakse, kas:

a)

ohtlike materjalide loend vastab artikli 5 nõuetele;

b)

laeva ringlussevõtu kavas on ohtlike materjalide loendis sisalduv teave nõuetekohaselt kajastatud ja see vastab artikli 7 nõuetele;

c)

laevade ringlussevõtu koht, kus laev on kavas ringlusse võtta, on kantud Euroopa loetellu.

8.   Olemasolevate ringlussevõttu saadetavate laevade puhul võib esmase ja lõpliku ülevaatuse teha samal ajal.

Artikkel 9

Sertifikaatide väljastamine ja kinnitamine

1.   Pärast esmase või korralise ülevaatuse edukat läbimist väljastab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon ohtlike materjalide sertifikaadi. Kõnealusele sertifikaadile lisatakse artikli 5 lõike 5 punktis a osutatud ohtlike materjalide loendi I osa.

Kui esmane ülevaatus ja lõplik ülevaatus tehakse artikli 8 lõike 8 kohaselt samal ajal, väljastatakse ainult käesoleva artikli lõikes 9 osutatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid ohtlike materjalide sertifikaadi vormi kindlaksmääramiseks, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Ohtlike materjalide sertifikaadi kinnitab laevaomaniku taotlusel kas haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pärast artikli 8 lõike 6 kohaselt tehtud täiendava ülevaatuse edukat läbimist.

3.   Kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, väljastab või, olenevalt olukorrast, kinnitab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon ohtlike materjalide sertifikaadi, kui korraline ülevaatus läbitakse edukalt:

a)

kolme kuu jooksul enne olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast;

b)

pärast olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast;

c)

rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäeva ning uus sertifikaat kehtib alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast kuni kuupäevani, mis ei ületa viit aastat alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast.

4.   Kui korraline ülevaatus on edukalt läbitud ja uut ohtlike materjalide sertifikaati ei saa väljastada ega pardale toimetada enne olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemist, kinnitab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon olemasoleva sertifikaadi ning sellist sertifikaati tunnustatakse kehtivana täiendava ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit kuud alates selle kehtivuse lõppemise kuupäevast.

5.   Ohtlike materjalide sertifikaadi puhul, mis on antud vähem kui viieks aastaks, võib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pikendada olemasoleva sertifikaadi kehtivust täiendavaks ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.

6.   Haldusasutuse kindlaksmääratud erijuhtudel ei pea uue ohtlike materjalide sertifikaadi alguskuupäev vastama olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevale, nagu nõutakse lõike 3 punktides a ja b ning lõigetes 7 ja 8. Nimetatud juhtudel kehtib uus sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates korralise ülevaatuse läbimise kuupäevast.

7.   Kui laev ei asu sadamas või ankrualal, kus sellele tuleb teha pärast ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivuse lõppemist ülevaatus, võib haldusasutus, kui see on asjakohane, pikendada ohtlike materjalide sertifikaadi kehtivusaega kuni kolmeks kuuks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamasse, kus tehakse ülevaatus. Sellise pikendamise tingimuseks on ülevaatuse läbimine kõnealuses sadamas enne laeva lahkumist. Pikenduse saanud laeval ei ole pärast saabumist ülevaatuse tegemise sadamasse pikendusest tulenevat õigust lahkuda sellest sadamast enne uue sertifikaadi saamist. Kui korraline ülevaatus on läbitud, kehtib uus ohtlike materjalide sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast, mis kehtis enne pikenduse andmist.

8.   Haldusasutus võib pikendada lühireise tegeva laeva ohtlike materjalide sertifikaati, mida ei ole lõikes 7 osutatud tingimustel pikendatud, kuni ühe kuu võrra pärast selle kehtivuse lõppemist. Kui korraline ülevaatus on läbitud, kehtib uus ohtlike materjalide sertifikaat ajavahemikul, mis ei ületa viit aastat alates olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast enne pikenduse andmist.

9.   Kui artikli 8 lõikes 7 osutatud lõppülevaatus on edukalt läbitud, väljastab haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon välja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi. Kõnealusele sertifikaadile lisatakse ohtlike materjalide loend ja laeva ringlussevõtu kava.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi vormi kindlaksmääramiseks, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega. Teised liikmesriigid aktsepteerivad käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt pärast lõppülevaatust väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati ning peavad seda käesoleva määruse kohaldamisel võrdselt kehtivaks nende endi väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadiga.

Artikkel 10

Sertifikaatide kasutus- ja kehtivusaeg

1.   Artikli 9 kohaselt väljastatakse ohtlike materjalide sertifikaat välja haldusasutuse määratud ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.

2.   Artikli 9 kohaselt väljastatud või kinnitatud ohtlike materjalide sertifikaat kaotab kehtivuse juhul:

a)

kui laeva seisukord erineb oluliselt kõnealusel ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest, st laeva konstruktsiooni ja seadmeid on muudetud, sealhulgas juhul, kui ohtlike materjalide loendi I osa ei ole nõuetekohaselt peetud ja ajakohastatud, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid;

b)

kui korralist ülevaatust ei ole tehtud artikli 8 lõikes 5 sätestatud ajavahemike järel.

3.   Haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon väljastab ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi kehtivusajaga kuni kolm kuud.

4.   Artikli 9 lõike 9 kohaselt väljastatud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat kaotab kehtivuse, kui laeva seisukord erineb oluliselt ohtlike materjalide sertifikaadil esitatud andmetest.

5.   Erandina lõikest 3 võib haldusasutus või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioon pikendada ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi kehtivust üheks vahepeatusteta reisiks laevade ringlussevõtu kohta.

Artikkel 11

Sadamariigi kontroll

1.   Liikmesriigid kohaldavad laevade kontrollimist käsitlevaid sätteid kooskõlas oma siseriikliku õigusega, võttes arvesse direktiivi 2009/16/EÜ. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tehakse sellise kontrollimise puhul kindlaks vaid see, kas laeva pardal on ohtlike materjalide sertifikaat või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat, mida käsitletakse sertifikaadi kehtivuse korral kontrollile heakskiidu andmiseks piisavana.

2.   Põhjaliku kontrolli võib asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes läbi viia sadamariigi kontrollis osalev asjakohane asutus juhul, kui laeval ei ole kehtivat sertifikaati või on selgelt põhjust arvata, et:

a)

laeva või selle varustuse olukord erineb oluliselt kõnealuse sertifikaadi, ohtlike materjalide või mõlema loendi I osa andmetest või

b)

laeva pardal ei ole tehtud toiminguid ohtlike materjalide loendi I osa pidamiseks.

3.   Laeva võib hoiatada, kinni pidada, välja saata või mitte lubada liikmesriigi sadamatesse või jurisdiktsiooni all olevatesse avamereterminalidesse juhul, kui laev ei esita kõnealuse liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavalt vajadusele ja kõnealuste ametiasutuste nõudmisel kas ohtlike materjalide sertifikaati või ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaati, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist. Sellist meedet rakendav liikmesriik teavitab viivitamatult asjaomast haldusasutust. Ohtlike materjalide loendi ajakohastamata jätmine ei ole puudus, mis toob kaasa kinnipidamise, kuid igast lahknevusest ohtlike materjalide loendis tuleb asjaomasele haldusasutusele teatada ning need tuleb järgmise ülevaatuse ajaks kõrvaldada.

4.   Liikmesriigi asjakohane ametiasutus võib lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse või ankrualale vääramatu jõu korral või kaalukatel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, tingimusel et kõnealuse liikmesriigi asjakohane ametiasutus on veendunud, et laeva omanik, käitaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavaid meetmeid.

Artikkel 12

Nõuded kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele

1.   Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, peab kolmanda riigi lipu all sõitva laeva pardal olema liikmesriigi sadamat või ankruala külastades artikli 5 lõikele 2 vastav ohtlike materjalide loend.

Olenemata esimesest lõigust võib liikmesriigi asjakohane ametiasutus lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse või ankrualale vääramatu jõu korral või kaalukatel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, tingimisel et kõnealuse liikmesriigi asjakohane ametiasutus on veendunud, et laeva omanik, käitaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavaid meetmeid.

2.   I lisas osutatud ohtlike materjalide paigaldamine kolmanda riigi lipu all sõitvale laevale ajal, kui see asub liikmesriigi sadamas või ankrualal, on I lisa kohaselt keelatud või piiratud.

I lisas osutatud ohtlike materjalide kasutamine kolmanda riigi lipu all sõitval laeval ajal, kui see asub liikmesriigi sadamas või ankrualal, on I lisa kohaselt keelatud või piiratud, ilma et see piiraks kõnealustele materjalidele rahvusvahelise õiguse kohaselt kohaldatavaid erandeid ja üleminekumeetmeid.

3.   Ohtlike materjalide loend on igale laevale eriomane, see koostatakse asjakohaseid IMO suuniseid arvesse võttes ja selle eesmärgiks on täpsustada, kas laev vastab käesoleva artikli lõikele 2. Ohtlike materjalide loendi koostamisel määratletakse vähemalt I lisas loetletud ohtlikud materjalid. Kolmanda riigi lipu all sõitev laev koostab kava, kus kirjeldatakse visuaalset kontrolli või proovivõttu, mille põhjal koostatakse ohtlike materjalide loend, võttes arvesse asjakohaseid IMO suuniseid.

4.   Ohtlike materjalide loendit peetakse ja ajakohastatakse nõuetekohaselt kogu laeva käitamise jooksul ning selles kajastatakse iga uut paigaldist, mis hõlmab ükskõik millist II lisas osutatud ohtlikku materjali ning asjaomaseid muudatusi laeva konstruktsioonis ja seadmetes, võttes arvesse nendele materjalidele rahvusvahelise õiguse kohaselt kohaldatavaid erandeid ja üleminekumeetmeid.

5.   Kolmanda riigi lipu all sõitvat laeva võib hoiatada, kinni pidada, välja saata või mitte lubada liikmesriigi sadamatesse või jurisdiktsiooni all olevatesse avamereterminalidesse juhul, kui laev ei esita kõnealuse liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavustõendit kooskõlas lõigetega 6 ja 7 koos ohtlike materjalide loendiga, vastavalt vajadusele ja kõnealuste ametiasutuste nõudmisel. Sellist meedet rakendav liikmesriik teavitab viivitamatult selle kolmanda riigi asjakohaseid ametiasutusi, kelle lipu all asjaomane laev sõidab. Ohtlike materjalide loendi ajakohastamata jätmine ei ole puudus, mis toob kaasa kinnipidamise, kuid igast lahknevusest ohtlike materjalide loendis tuleb teatada selle kolmanda riigi asjakohastele ametiasutustele, kelle lipu all kõnealune laev sõidab.

6.   Vastavustõendi annab riigisiseste nõuete kohaselt pärast ohtlike materjalide loendi kontrollimist selle kolmanda riigi asjakohane ametiasutus, kelle lipu all laev sõidab, või selle poolt volitatud organisatsioon. Vastavustõendi võib koostada Hongkongi konventsiooni liite 3 alusel.

7.   Vastavustõend ja ohtlike materjalide loend koostatakse selle kolmanda riigi tõendit andva asjakohase ametiasutuse ametlikus keeles, kelle lipu all laev sõidab, ning juhul, kui see keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, lisatakse tekstile tõlge ühte nimetatud keelde.

8.   Võttes arvesse artikli 32 lõike 2 punkti b, tagavad kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad, kes taotlevad liikmesriigi lipu alla registreerimist, et artikli 5 lõike 2 kohast ohtlike materjalide loendit hoitakse pardal või see koostatakse kuue kuu jooksul alates kõnealuse liikmesriigi lipu all registreerimisest või järgmise artikli 8 lõike 3 kohase ülevaatuse ajal, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

III   JAOTIS

LAEVADE RINGLUSSEVÕTU KOHT

Artikkel 13

Laevade ringlussevõtu kohale esitatavad nõuded Euroopa loetellu kandmiseks

1.   Selleks et laevade ringlussevõtu koht kantaks Euroopa loetellu, peab see vastama järgmistele nõuetele kooskõlas asjakohaste Hongkongi konventsiooni sätetega ning võttes arvesse IMO, ILO, Baseli konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni asjakohaseid suuniseid ning muid rahvusvahelisi suuniseid:

a)

sellel on pädevate asutuste luba laevade ringlussevõtu toimingute läbiviimiseks;

b)

see on projekteeritud ja ehitatud ning seda käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil;

c)

see toimib rajatistelt;

d)

kehtestatud on juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, menetlused ja meetodid, mille eesmärgiks on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada:

i)

terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtu koha ümbruskonna elanikele ning

ii)

laevade ringlussevõtust põhjustatud kahjulikku toimet keskkonnale;

e)

ette on valmistatud laevade ringlussevõtu koha kava;

f)

välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas on tõendatud, et suudetakse oheldada mis tahes leket, eelkõige loodete vööndis;

g)

tagatud on ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas:

i)

kõigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul, et vältida nende sattumist keskkonda; lisaks käideldakse laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud ohtlikke materjale ja jäätmeid üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusüsteem;

ii)

kõik laeva ringlussevõtu toimingute käigus tekkivad jäätmed ja nende kogused dokumenteeritakse ning antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitluskohtadele, sealhulgas jäätmete ringlussevõtu kohtadele, millel on luba nende töötlemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda;

h)

on koostatud erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ning seda täidetakse; erijuhtudeks vajaliku varustuse (nagu tuletõrjeseadmed ja -autod, kiirabiautod ja kraanad) kiire juurdepääs on tagatud laevale ja kogu laevade ringlussevõtu koha territooriumile;

i)

on tagatud tööohutus ja töötajate koolitamine, sealhulgas isikukaitsevahendite kasutamine nende kasutamist nõudvate toimingute puhul;

j)

kogutakse andmeid vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta ning pädeva asutuse taotlusel teatatakse igast vahejuhtumist, õnnetusest, kutsehaigusest või kroonilisest mõjust, mis ohustab või võib ohustada töötajate turvalisust, inimeste tervist ja keskkonda;

k)

laevade ringlussevõtu koht nõustub järgima lõike 2 nõudeid.

2.   Laevade ringlussevõtu koha käitaja:

a)

saadab laeva ringlussevõtu kava pärast selle heakskiitmist kooskõlas artikli 7 lõikega 3 laevaomanikule ja haldusasutusele või selle poolt volitatud tunnustatud organisatsioonile;

b)

teatab haldusasutusele, et laevade ringlussevõtu koht on kõigiti valmis laeva ringlussevõttu alustama;

c)

kui laeva täielik või osaline ringlussevõtt on vastavalt käesolevale määrusele lõpule viidud, siis saadab 14 päeva jooksul alates laeva ringlussevõtu kava kohaselt teostatud täielikust või osalisest ringlussevõtust laevale ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi andnud haldusasutusele lõpetamisteate. Lõpetamisteade sisaldab aruannet vahejuhtumite ning inimeste tervist ja/või keskkonda kahjustavate õnnetuste kohta, kui selliseid esines.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks järgmiste dokumentide vorm:

a)

käesoleva artikli lõike 2 punktis b nõutav teade, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 6, ning

b)

käesoleva artikli lõike 2 punktis c nõutav teade, et tagada selle kooskõla Hongkongi konventsiooni liitega 7.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Loa andmine liikmesriigis asuvale laevade ringlussevõtu kohale

1.   Ilma et see piiraks liidu õiguse muude asjakohaste sätete kohaldamist, annavad pädevad asutused loa asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale, mis vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele laeva ringlussevõtmiseks. Kõnealuse loa võib asjaomasele laevade ringlussevõtu kohale anda kehtivusajaga kuni viieks aastaks ja selle kehtivust võib samavõrra pikendada.

Tingimusel et käesoleva määruse nõuded on täidetud, võib muu asjakohase siseriikliku või liidu õiguse sätete kohaselt koostatud lubasid ühendada käesoleva artikli kohase loaga üheks loaks, kui selline vorm väldib teabe põhjendamatut kattumist ja laevade ringlussevõtu koha käitaja, laevade ringlussevõtu ettevõtja või pädeva asutuse töö kordamist. Sellistel juhtudel võib loa kehtivust pikendada kooskõlas esimeses lõigus osutatud loa andmise korraga, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks.

2.   Liikmesriik koostab loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, millele ta on andnud lõike 1 kohaselt loa, ning ajakohastab seda loetelu.

3.   Lõikes 2 osutatud loetelu esitatakse komisjonile viivitamata ning mitte hiljem kui 31. märtsil 2015.

4.   Kui laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele, peatab või tühistab liikmesriik, kus laevade ringlussevõtu koht asub, laevade ringlussevõtu kohale antud loa või nõuab, et asjaomane laevade ringlussevõtu ettevõtja võtaks meetmeid olukorra parandamiseks, ning teatab sellest viivitamata komisjonile.

5.   Kui lõike 1 kohaselt antakse luba laevade ringlussevõtu kohale, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad

1.   Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse kõnealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et asjaomane laevade ringlussevõtu koht vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on vajalikud laevade ringlussevõtuks ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks artikli 16 kohaselt Euroopa loetellu.

Eelkõige teeb laevade ringlussevõtu ettevõtja järgmist:

a)

nimetab loa või litsentsi, mille pädevad asutused on talle laevade ringlussevõtmiseks andnud, ja vajaduse korral loa või litsentsi, mille pädevad asutused on andnud kõigile tema laeva ringlussevõtu protsessis osalevatele töövõtjatele ja alltöövõtjatele, ning märgib kõik artikli 16 lõikes 2 osutatud andmed;

b)

teatab, kas pädev asutus kinnitab laeva ringlussevõtu kava vaikimisi või sõnaselgelt, märkides kooskõlas siseriiklike nõuetega vaikimisi heakskiitmiseks ettenähtud läbivaatamisaja, kui sellised nõuded on kehtestatud;

c)

kinnitab, et ta võtab liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu vastu üksnes käesoleva määruse kohaseks ringlussevõtuks;

d)

esitab tõendid selle kohta, et ta on suuteline kehtestama ja täitma sisenemiseks ohutu ruumi ja tuletöödeks ohutu ruumi kriteeriume ning tegema nende täitmise üle järelevalvet kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul;

e)

esitab kaardi, millele on märgitud laevade ringlussevõtu koha piirid ja laeva ringlussevõtu toimingute tegemise asukoht ringlussevõtukohas;

f)

täpsustab iga I lisas osutatud ohtliku materjali ja muu ohtliku materjali puhul, mis võivad olla osa laeva konstruktsioonist, järgmist:

i)

kas laevade ringlussevõtu kohal on lubatud eemaldada ohtlikke materjale. Kui see on lubatud, siis nimetatakse töötajad, kellel on lubatud ohtlikke materjale eemaldada, ning esitatakse tõendid nende pädevuse kohta;

ii)

millist jäätmekäitlusprotsessi hakatakse laevade ringlussevõtu kohas või sellest väljaspool kohaldama, näiteks põletamine, prügilasse ladestamine või muu jäätmekäitlusmeetod, jäätmekäitluskoha nimi ja aadress (kui see on erineb laevade ringlussevõtu koha omast), ning esitatakse tõendid selle kohta, et protsessi kohaldatakse seadmata ohtu inimeste tervist ja keskkonnahoidlikul viisil;

g)

kinnitab, et ettevõtja võttis vastu laevade ringlussevõtu koha kava, arvestades asjakohaseid IMO suuniseid;

h)

esitab teabe, mis on vajalik laevade ringlussevõtu koha kindlakstegemiseks.

3.   Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määratleda laevade ringlussevõtu koha kindlakstegemiseks vajaliku teabe vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Euroopa loetellu kandmiseks sertifitseeritakse kolmandates riikides asuvate laevade ringlussevõtu kohtade vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele pärast seda, kui asjakohase kvalifikatsiooniga sõltumatu kontrollija on läbi viinud kohapealse kontrolli. Laevade ringlussevõtu ettevõtja esitab vastava sertifikaadi komisjonile, taotledes kandmist Euroopa loetellu ja pärast seda iga viie aasta järel Euroopa loetelu kannet uuendades. Lisaks algsele loetellu kandmisele ja selle uuendamisele tehakse vaheläbivaatus, et kinnitada vastavust artiklis 13 sätestatud tingimustele.

Kui laevade ringlussevõtu ettevõtjad taotlevad Euroopa loetellu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad enne või pärast asjaomase laevade ringlussevõtu koha kandmist kõnealusesse loetellu teha kohapealseid kontrolle, et kontrollida vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele. Sõltumatu kontrollija, komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad teevad kõnealuste kohapealsete kontrollide läbiviimisel koostööd selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kus on laevade ringlussevõtu koha asukoht.

Komisjon võib sellise sertifitseerimise hõlbustamiseks välja anda tehnilisi suuniseid.

5.   Artikli 13 kohaldamisel võib asjaomase jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toimingu puhul eeldada keskkonnahoidlikkust, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja suudab tõendada, et jäätmekäitluskohta, kus jäätmed vastu võetakse, käitatakse kooskõlas inimeste tervist ja keskkonnakaitset käsitlevate standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu standarditega.

6.   Kui komisjonile esitatud teave muutub, esitab laevade ringlussevõtu ettevõtja viivitamata ajakohastatud tõendid, ja teatab igal juhul kolm kuud enne iga viieaastase Euroopa loetellu kantud olemise perioodi lõppu, et:

a)

esitatud tõendid on täielikud ja ajakohased;

b)

laevade ringlussevõtu koht täidab jätkuvalt ja ka edaspidi artiklis 13 esitatud nõudeid.

Artikkel 16

Euroopa loetelu koostamine ja ajakohastamine

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada Euroopa loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, mis:

a)

asuvad liidus ja millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 14 lõikele 3;

b)

asuvad kolmanda riigis ning mille loetellu kandmine põhineb artikli 15 kohaselt esitatud või kogutud teabel ja lisatõendite hindamisel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil hiljemalt 31. detsembril 2016. See jagatakse kaheks alajaotiseks, milles loetletakse liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad.

Euroopa loetelu sisaldab laevade ringlussevõtu koha kohta järgmist teavet:

a)

ringlussevõtu meetod;

b)

ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp ja suurus;

c)

kõik piirangud ja tingimused laevade ringlussevõtu koha tegevusele, sh seoses ohtlike jäätmete käitlemisega;

d)

pädeva asutuse poolt artikli 7 lõikes 3 osutatud sõnaselgelt või vaikimisi laeva ringlussevõtu kava heakskiidu menetluse üksikasjad;

e)

maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht.

3.   Euroopa loetelus esitatakse kuupäev, mil laevade ringlussevõtu koha loetelu kande kehtivus lõppeb. Kanne kehtib maksimaalselt viis aastat ning selle kehtivust saab pikendada.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid Euroopa loetelu korrapäraseks ajakohastamiseks järgmistel juhtudel:

a)

laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu, kui

i)

sellele on antud luba vastavalt artiklile 14 või

ii)

selle kandmise kohta Euroopa loetellu tehakse otsus vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile b;

b)

laevade ringlussevõtu koha kustutamiseks Euroopa loetelust, kui

i)

laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele;

ii)

ajakohastatud tõendeid ei ole esitatud vähemalt kolme kuu jooksul enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud viieaastase ajavahemiku lõppu.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon toimib Euroopa loetelu koostamisel ja ajakohastamisel kooskõlas aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja liidu rahvusvaheliste kohustustega.

6.   Liikmesriik edastab komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane Euroopa loetelu ajakohastamiseks. Komisjon edastab kogu asjaomase teabe teistele liikmesriikidele.

IV   JAOTIS

ÜLDISED HALDUSSÄTTED

Artikkel 17

Keel

1.   Artiklis 7 osutatud laeva ringlussevõtu kava töötatakse välja keeles, mille kasutamisega on nõustunud riik, kes annab laevade ringlussevõtu kohale loa. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, tõlgitakse laeva ringlussevõtu kava ühte neist keeltest, välja arvatud juhul, kui haldusasutus leiab, et see ei ole vajalik.

2.   Artikli 9 kohaselt välja antud ohtlike materjalide sertifikaat ja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat koostatakse seda välja andva haldusasutuse ametlikus keeles. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse või hispaania keel, lisatakse tekstile tõlge ühte neist keeltest.

Artikkel 18

Pädevate asutuste ja haldusasutuste määramine

1.   Liikmesriik määrab pädevad asutused ja haldusasutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest, ning teatab neist komisjonile. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata muudatustest kõnealuses teabes.

2.   Komisjon avaldab määratud pädevate asutuste ja haldusasutuste nimekirjad oma veebilehel ning vajaduse korral ajakohastab kõnealuseid nimekirju.

Artikkel 19

Kontaktisikute määramine

1.   Liikmesriik ja komisjon määravad kumbki ühe või mitu kontaktisikut, kelle ülesanne on teavitada ja nõustada päringuid esitavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid. Komisjoni kontaktisik edastab liikmesriikide kontaktisikutele kõik neid puudutavad küsimused, ja vastupidi.

2.   Liikmesriik teavitab komisjoni kontaktisikute määramisest. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata muudatustest kõnealuses teabes.

3.   Komisjon avaldab määratud kontaktisikute nimekirjad oma veebilehel ning vajaduse korral ajakohastab kõnealuseid nimekirju.

Artikkel 20

Kontaktisikute koosolek

Komisjon korraldab liikmesriigi taotlusel või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, korrapäraselt kontaktisikute koosolekuid, et arutada käesoleva määruse rakendamisega seoses tekkinud küsimusi. Kui kõik liikmesriigid ja komisjon peavad seda asjakohaseks, kutsutakse koosolekule või selle osale asjaomased sidusrühmad.

V   JAOTIS

ARUANDLUS JA JÕUSTAMINE

Artikkel 21

Liikmesriigi aruanne

1.   Liikmesriik saadab komisjonile aruande, mis sisaldab järgmist:

a)

loetelu tema lipu all sõitvatest laevadest, kellele on antud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaat, ning laevade ringlussevõtu ettevõtja nimi ja laevade ringlussevõtu koha asukoht, mis on märgitud ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadile;

b)

loetelu tema lipu all sõitvatest laevadest, mille kohta on saadud lõpetamisteade;

c)

teave ebaseadusliku laevade ringlussevõtu, karistuste ja liikmesriigi võetud järelmeetmete kohta.

2.   Liikmesriik edastab komisjonile iga kolme aasta tagant elektrooniliselt aruande, tehes seda üheksa kuu jooksul pärast aruandega hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Esimene elektrooniline aruanne hõlmab ajavahemikku alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kuni esimese kolmeaastase aruandeperioodi lõpuni, mis on kindlaks määratud nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ (14) artiklis 5 ja mis saabub pärast esimese aruandeperioodi alguskuupäeva.

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

3.   Komisjon sisestab selle teabe elektroonilisse andmebaasi, mis on alaliselt üldsusele kättesaadav.

Artikkel 22

Jõustamine liikmesriikides

1.   Liikmesriigid sätestavad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad kahe- või mitmepoolset koostööd, et aidata vältida ja tuvastada käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist ja selle rikkumist.

3.   Liikmesriigid määravad oma alaliste töötajate hulgast lõikes 2 osutatud koostöö eest vastutavad isikud. Nimetatud teave saadetakse komisjonile, kes edastab koondnimekirja kõnealustele isikutele.

4.   Liikmesriik edastab komisjonile siseriikliku õiguse sätted, mis käsitlevad käesoleva määruse jõustamist ning kohaldatavaid karistusi.

Artikkel 23

Meetmetaotlus

1.   Füüsilistel või juriidilistel isikutel, keda mõjutab või võib mõjutada käesoleva määruse artikli 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) rikkumine või kellel on põhjendatud huvi käesoleva määruse artikli 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) rikkumisega seotud keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmise vastu, on õigus taotleda, et komisjon võtaks käesoleva määruse kohaselt meetmeid sellise rikkumise suhtes või sellise rikkumise vahetu ohu suhtes.

Iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (15) artiklis 11 sätestatud nõuetele vastava keskkonnakaitsega tegeleva vabaühenduse huvi edendada keskkonnakaitset loetakse esimese lõigu kohaldamisel piisavaks.

2.   Meetmetaotlusele lisatakse asjaomane teave ja andmed, mis toetavad kõnealust taotlust.

3.   Kui meetmetaotlus ning sellele lisatud teave ja andmed tõendavad usutavalt, et artiklit 13 (koostoimes artikliga 15 ja artikli 16 lõike 1 punktiga b) on rikutud, või on olemas vahetu oht, et neid artikleid rikutakse, kaalub komisjon sellist meetmetaotlust ning teavet ja andmeid. Sellisel juhul annab komisjon asjaomasele laevade ringlussevõtu ettevõtjale võimaluse avaldada oma seisukohad meetmetaotluse ja sellele lisatud teabe ja andmete kohta.

4.   Komisjon teavitab viivitamata ja liidu õigusaktide asjakohaste sätete kohaselt isikutele, kes esitasid lõike 1 kohase taotluse, oma otsusest võtta taotlusele vastavaid meetmeid või sellest keelduda ning esitab põhjendused.

VI   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 30. detsembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 5 lõike 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 26

Üleminekusätted

Alates Euroopa loetelu avaldamise kuupäevast võivad liikmesriigid enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva lubada Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtades laevu ringlusse võtta. Sellistel juhtudel ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1013/2006.

Artikkel 27

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 1 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„i)

liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (16) kohaldamisalasse.

Artikkel 28

Direktiivi 2009/16/EÜ muutmine

IV lisasse lisatakse järgmine punkt:

„49.

Ohtlike materjalide loendi sertifikaat või vastavustõend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/2013 (17).

Artikkel 29

Rahaline stiimul

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sellise rahastamisvahendi teostatavuse kohta, mis aitaks kaasa laevade ohutule ja usaldusväärsele ringlussevõtule, ning esitab koos sellega vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 30

Läbivaatamine

1.   Komisjon hindab, millised käesoleva määruse rikkumised tuleks lisada direktiivi 2008/99/EÜ reguleerimisalasse, et saavutada rikkumisi käsitlevate sätete samaväärsus käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1013/2006 vahel. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma järeldustest aru hiljemalt 31. detsembriks 2014 ning esitab koos aruandega vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

2.   Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 18 kuud pärast Hongkongi konventsiooni jõustumise kuupäeva ning esitab vajaduse korral samal ajal asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Kõnealusel läbivaatamisel käsitletakse Hongkongi konventsiooni alusel lubatud laevade ringlussevõtu kohtade kandmist Euroopa loetellu, et vältida töö ja halduskoormuse dubleerimist.

3.   Komisjon vaatab käesolevat määrust korrapäraselt läbi ja teeb vajaduse korral õigeaegselt ettepanekud, et reageerida rahvusvaheliste konventsioonidega (sealhulgas Baseli konventsiooniga) seotud suundumustele, kui see osutub vajalikuks.

4.   Olenemata lõikest 2, esitab komisjon hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, millega kaasnevad vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud, et tagada selle eesmärkide täidetus ning mõju tagatus ja põhjendatus.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 32

Kohaldamine

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates järgmisest kahest kuupäevast varasemast, kuid mitte varem kui 31. detsembrist 2015:

a)

6 kuud pärast päeva, kui Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtade summaarne maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht saavutab vähemalt 2,5 miljonit tühimassi tonni. Laevade ringlussevõtu koha aastane laevade ringlussevõtu maht arvutatakse kõnealuses ringlussevõtu kohas teatud aasta jooksul ringlusse võetud laevade summaarse massina tühimassi tonnides. Maksimaalse aastase laevade ringlussevõtu mahu kindlaksmääramiseks võetakse iga laevade ringlussevõtu koha puhul arvesse viimase kümne aasta suurim näitaja, äsja loa saanud laevade ringlussevõtu koha puhul kõnealuse ringlussevõtu koha suurim aastane näitaja, või

b)

31. detsembrist 2018.

2.   Järgmiste sätete suhtes kehtivad siiski järgmised kohaldamise alguskuupäevad:

a)

artiklit 2, artikli 5 lõike 2 teist lõiku, artikleid 13, 14, 15, 16, 25 ning 26 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2014;

b)

artikli 5 lõike 2 esimest ja kolmandat lõiku ja artikli 12 lõikeid 1 ja 8 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2020.

3.   Kui lõike 1 punktis a osutatud tingimused on täidetud, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohta.

4.   Kui liikmesriik on sulgenud oma riikliku laevade registri või kui kolme aasta jooksul ei ole selle liikmesriigi lipu all registreeritud ühtegi laeva ning kui selle riigi lipu all ei ole registreerunud ühtegi laeva, võib see liikmesriik teha erandeid käesoleva määruse sätetest, välja arvatud artiklitest 4, 5, 11, 12, 13, 14, artikli 16 lõikest 6 ning artiklitest 18, 19, 20, 21 ja 22. Kui liikmesriik kavatseb seda erandit kasutada, teatab ta sellest komisjonile hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Komisjonile teatatakse ka hilisematest muudatustest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. november 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 299, 4.10.2012, lk 158.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(4)  Baseli konventsiooni osaliste otsusega III/1 vastuvõetud muudatus („ekspordi keelustamist käsitlev muudatus”).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(9)  Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(14)  Nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330 10.12.2013, lk 1).”

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).”


I LISA

OHTLIKE MATERJALIDE KONTROLLIMEETMED

Ohtlik materjal

Määratlus

Kontrollimeetmed

Asbest

Asbesti sisaldavad materjalid

Kõikidel laevadel on keelatud asbesti sisaldavate materjalide uued paigaldised.

Osoonikihti kahandavad ained

Osoonikihti kahandavad ained, mis on määratletud osoonikihti kahandavate ainete Montreali 1987. aasta protokolli artikli 1 lõikes 4 ning loetletud kõnealuse protokolli A, B, C või E lisas, mis on jõus käesoleva lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal.

Järgmised osoonikihti kahandavad ained, mida võib leiduda laevade pardal (loetelu ei ole ammendav):

 

haloon-1211 bromoklorodifluorometaan

 

haloon-1301 bromotrifluorometaan

 

haloon-2402 1,2-dibromo-1,1,2,2-tetrafluoroetaan (tuntud ka kui haloon-114B2)

 

CFC-11 triklorofluorometaan

 

CFC-12 diklorofluorometaan

 

CFC-113 1,1,2-trikloro-1,2,2-trifluoroetaan

 

CFC-114 1,2-dikloro-1,1,2,2-tetrafluoroetaan.

 

CFC-115 kloropentafluoroetaan

 

HCFC-22

 

klorodifluorometaan

Kõikidel laevadel on keelatud osoonikihti kahandavate ainete uued paigaldised.

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

„Polüklooritud bifenüülid” – aromaatsed ühendid, mis on moodustatud nii, et bifenüülmolekuli (kaks benseenituuma, mis on omavahel ühendatud ühe süsinik-süsinik-sidemega) vesinikuaatomid võivad olla asendatud kuni kümne klooriaatomiga.

Kõikidel laevadel on keelatud polüklooritud bifenüüle sisaldavate materjalide uued paigaldised.

Perfluorooktaansulfoonhape (PFOS (1))

„perfluorooktaansulfoonhape” (PFOS) – perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid

Perfluoroktaansulfoonhapet ja selle derivaate (PFOS) sisaldavad uued paigaldised on keelatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 (2).

Kattumisvastased ühendid ja süsteemid

Kattumisvastased ühendid ja süsteemid, mis on reguleeritud vastavalt 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (AFS-konventsioon) I lisale, mis kehtib käesoleva lisa kohaldamise või tõlgendamise ajal.

1.

Laevadele keelatakse peale kanda biotsiidina tinaorgaanilisi ühendeid sisaldavaid kattumisvastaseid süsteeme või muid kattumisvastaseid süsteeme, mille pealekandmine või kasutamine on keelatud AFS-konventsiooniga.

2.

Uutel laevadel ja uute paigaldiste puhul laevadele on keelatud peale kanda või kasutada kattumisvastaseid ühendeid või süsteeme viisil, mis ei ole kooskõlas AFS-konventsiooniga.


(1)  Ei kehti kolmanda riigi lipu all sõitvatele laevadele.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).


II LISA

OHTLIKE MATERJALIDE LOENDISSE KUULUVAD MATERJALID

1.

I lisas loetletud ohtlikud materjalid

2.

Kaadmium ja kaadmiumiühendid

3.

Kuuevalentne kroom ja kuuevalentse kroomi ühendid

4.

Plii ja pliiühendid

5.

Elavhõbe ja elavhõbedaühendid

6.

Polübroomitud bifenüülid (PBBd)

7.

Polübroomitud difenüüleetrid (PBDEd)

8.

Polüklooritud naftaleenid (sisaldavad rohkem kui kolme kloori aatomit)

9.

Radioaktiivsed ained

10.

Teatavad lühiahelalised klooritud parafiinid (alkaanid, C10–C13, klooritud)

11.

Broomitud leegiaeglustid (HBCDD)


Top