EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013L0038

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/38/EL, 12. august 2013 , millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli EMPs kohaldatav tekst

OJ L 218, 14.8.2013, p. 1–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/38/oj

14.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/38/EL,

12. august 2013,

millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) võttis 23. veebruaril 2006 vastu 2006. aasta meretöönormide konventsiooni (edaspidi „meretöönormide konventsioon”), soovides luua ühtse ja sidusa instrumendi, mis hõlmab võimalikult suurel hulgal kehtivate rahvusvaheliste meretöönormide konventsioonide ja soovituste ajakohaseid standardeid ning samuti muudes rahvusvahelistes tööd käsitlevates konventsioonides sisalduvaid aluspõhimõtteid.

(2)

Nõukogu otsusega 2007/431/EÜ (3) volitati liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides meretöönormide konventsiooni. Seetõttu peaksid liikmesriigid ratifitseerima meretöönormide konventsiooni nii kiiresti kui võimalik.

(3)

Sadamariigi kontrollide puhul, mida tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (4), peaksid liikmesriigid seoses nende poolt seni veel ratifitseerimata konventsioonide sätetega, mis näevad ette, et teise konventsiooniosalise riigi või konventsiooniosalise sadamas kontrollivad igat laeva nõuetekohaselt volitatud ametnikud, tegema kõik nendest oleneva, et järgida kõnealuste konventsioonide kohaseid menetlusi ja tavasid, ning peaksid seega hoiduma sadamariigi kontrolli raportite tegemisest Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile ja/või ILO-le. Liikmesriigid, kes ei ole direktiiviga 2009/16/EÜ hõlmatud rahvusvahelist konventsiooni selle jõustumise ajaks veel ratifitseerinud, peaksid tegema kõik nendest oleneva, et luua oma laevadel tingimused, mis on kooskõlas kõnealuse konventsiooni nõuetega.

(4)

Selleks et tagada lipuriigi ja sadamariigi kontrollide puhul ühtlustatud lähenemisviis rahvusvaheliste standardite tõhusaks jõustamiseks liikmesriikides ning vältida rahvusvahelise ja liidu õiguse vastuolusid, peaks liikmesriikide eesmärk olema konventsioonid nende jõustumise kuupäevaks ratifitseerida või ratifitseerida vähemalt need konventsioonide osad, mis kuuluvad liidu pädevusse.

(5)

Meretöönormide konventsiooniga kehtestatakse meretööstandardid kõigi meremeeste jaoks, sõltumata nende kodakondsusest ja nende töökohaks oleva laeva lipuriigist.

(6)

Direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamiseks on eelistatav mõisteid „meremees” ja „laevapere” mitte määratleda, vaid käsitada kõnealuseid mõisteid pigem igal üksikjuhul viisil, nagu neid on määratletud või nagu neid käsitatakse asjaomases rahvusvahelises konventsioonis. Eelkõige tuleks meretöönormide konventsiooni jõustamisega seotud küsimustes mõistet „laevapere” käsitada meretöönormide konventsiooni mõistena „meremees”.

(7)

Kõikides käesoleva direktiiviga reguleeritud meretöönormide konventsiooni jõustamisega seotud küsimustes, sealhulgas laevade puhul, mille suhtes ei kohaldata meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelist koodeksit, tuleks direktiivi 2009/16/EÜ mõistet „laevaühing” käsitada meretöönormide konventsiooni asjaomases sättes määratletud mõistena „laevaomanik”, kuna see sobib paremini meretöönormide konventsiooni konkreetsete vajadustega.

(8)

Oluline osa meretöönormide konventsiooni standarditest on liidu õiguses rakendatud nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta (5), ja nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (6). Need meretöönormide konventsiooni standardid, mis jäävad direktiivi 2009/13/EÜ või direktiivi 1999/63/EÜ reguleerimisalasse, tuleb liikmesriikidel rakendada kooskõlas nimetatud direktiividega.

(9)

Üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks käesoleva direktiivi ülevõtmise meetmed mitte ühelgi tingimusel anda liikmesriikidele alust liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste üldise kaitstuse taseme alandamiseks allapoole kohaldatava liidu sotsiaalõigusega ettenähtud taset.

(10)

Meretöönormide konventsioon sisaldab õigusnormide täitmise tagamise sätteid, milles on kindlaks määratud sadamariigi kontrolli kohustusi täitvate riikide ülesanded. Turvalisuse kaitseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud kontrollida, et kõik nende sadamates või ankrukohtades peatuvad laevad, sõltumata sellest, millise riigi lipu all need sõidavad, järgivad meretöönormide konventsiooni sätteid.

(11)

Sadamariigi kontrolli reguleeritakse direktiiviga 2009/16/EÜ, millesse peaks lisama meretöönormide konventsiooni teiste selliste konventsioonide hulka, mille rakendamist kontrollivad liikmesriikide ametiasutused oma sadamates.

(12)

Direktiivi 2009/16/EÜ kohaste sadamariigi kontrollide puhul tuleks liikmesriikidel võtta arvesse meretöönormide konventsiooni sätteid, mis näevad ette, et meretöö sertifikaati ja meretöö nõuete järgimist tõendavat deklaratsiooni tuleb aktsepteerida esmapilgul usutavate tõenditena meretöönormide konventsiooni nõuete järgimise kohta.

(13)

Liidu õigus peaks kajastama ka meretöönormide konventsioonis sätestatud korda maismaal esitatud kaebuste käsitlemiseks meretöönormide konventsiooniga reguleeritud küsimustes.

(14)

Selleks et tagada direktiivi 2009/16/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusaktid selleks, et rakendada selliste üldiste ohuparameetrite arvessevõtmise meetodit, mis käsitlevad eelkõige lipuriigi kriteeriume ja laevaühingu tegevusnäitajate kriteeriume; selleks, et tagada ühetaolised laiendatud kontrolli mahu tingimused, sealhulgas hõlmatavad ohualad; selleks, et tagada laevakontrolli korra ja julgeolekukontrollide ühetaoline kohaldamine; selleks, et kehtestada meretöönormide konventsiooniga seotud kaebustest aruandmiseks ühtne elektrooniline vorm; selleks, et rakendada ühtlustatud menetlust lootside ja sadamate valdajate või asutuste avastatud ilmsetest kõrvalekalletest teatamise ning liikmesriikide võetud järelmeetmete kohta; selleks, et kehtestada halbade ja väga halbade tegevusnäitajatega laevaühinguid käsitleva teabe avaldamise üksikasjalik kord, asjaomaste andmete kokkuvõtmise kriteeriumid ja ajakohastamise sagedus. See on väga tehniline ülesanne, mis tuleb täita kõnealuse direktiiviga kehtestatud põhimõtete ja kriteeriumide alusel. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (7).

(15)

Rakendusakte, mis on seotud selliste üldiste ohuparameetrite arvessevõtmise meetodiga, mis käsitlevad eelkõige lipuriigi kriteeriume ja laevaühingu tegevusnäitajate kriteeriume, lootside ja sadamate valdajate või asutuste ettekannetega, sealhulgas ühtlustatud menetlusega lootside ja sadamate valdajate või asutuste avastatud ilmsetest kõrvalekalletest teatamise ning liikmesriikide võetud järelmeetmete kohta, ning halbade või väga halbade tegevusnäitajatega laevaühingute kohta teabe avaldamise üksikasjaliku korraga, ei tohiks komisjon vastu võtta juhul, kui käesolevas direktiivis osutatud komitee ei esita arvamust komisjoni esitatud rakendusakti eelnõu kohta.

(16)

Rakenduseeskirjade kehtestamisel peaks komisjon võtma konkreetselt arvesse liidu kontrollisüsteemiga seoses omandatud ekspertteadmisi ja kogemusi ning tuginema 26. jaanuaril 1982 Pariisis alla kirjutatud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (selle ajakohastatud versioonis) („Pariisi memorandum”) ekspertteadmistele.

(17)

Rakenduseeskirjad, sealhulgas viited Pariisi memorandumi juhenditele ja suunistele, ei tohiks negatiivselt mõjutada inspektorite või pädeva asutuse ametialast arvamust ega direktiivis 2009/16/EÜ sätestatud paindlikkust.

(18)

Direktiivis 2009/16/EÜ osutatud kontrolliandmebaasi tuleks kohandada ja edasi arendada kooskõlas käesolevas direktiivis ettenähtud või Pariisi memorandumi raames vastu võetud muudatustega.

(19)

Pariisi memorandumi eesmärk on kõrvaldada kasutuselt standarditele mittevastavad laevad, rakendades sadamariikide ühtset kontrollisüsteemi, mis hõlmab kooskõlastatud kontrolle laevade üle, mis peatuvad sadamates, sealhulgas liikmesriikide sadamates, Pariisi memorandumi piirkonnas. Nimetatud kontrollide eesmärk on teha kindlaks, et asjaomased laevad vastavad rahvusvahelistele ohutus-, turvalisus- ja keskkonnastandarditele ning et meremeestel on nõuetekohased elamis- ja töötingimused, kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega. Kontrollide tegemisel ning viitamisel Pariisi memorandumi juhenditele ja suunistele tuleks võtta arvesse asjaolu, et kõnealused juhendid ja suunised on välja töötatud ja vastu võetud järjepidevuse tagamiseks ning kontrollide suunamiseks, et hõlbustada võimalikult suurel määral lähenemist.

(20)

Selleks et kontrollida laeval töötavate meremeeste elamis- ja töötingimuste ning nende väljaõppe ja kvalifikatsiooni vastavust meretöönormide konventsiooni nõuetele, on vaja inspektorite piisavat väljaõpet. Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja liikmesriigid peaksid edendama inspektorite väljaõppe läbiviimist meretöönormide konventsiooni nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil.

(21)

Selleks et komisjon saaks kiiresti ajakohastada asjakohaseid menetlusi, aidates seeläbi kaasa võrdsete võimaluste saavutamisele kogu maailma laevanduses, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses muudatustega direktiivi 2009/16/EÜ VI lisas, mis hõlmab Pariisi memorandumiga vastu võetud juhendite loetelu, et tagada asjaomaste menetluste kohaldatavus ja jõustamine liikmesriikide territooriumil kooskõlas rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud menetlustega ja asjaomaste konventsioonidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tegevuse ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Seetõttu tuleks direktiivi 2009/16/EÜ vastavalt muuta.

(24)

Meretöönormide konventsioon jõustub selle artikli VIII kohaselt 12 kuud pärast kuupäeva, mil on registreeritud vähemalt 30 ILO liikme, kelle laevade kogumahutavus moodustab vähemalt 33 % kogu maailma laevade kogumahutavusest, ratifitseerimised. Nimetatud tingimus täideti 20. augustil 2012 ja meretöönormide konventsioon jõustub 20. augustil 2013.

(25)

Käesolev direktiiv peaks jõustuma samal kuupäeval kui meretöönormide konventsioon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/16/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/16/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt g jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmised alapunktid:

„i)

2006. aastal vastu võetud meretöönormide konventsioon;

j)

2001. aastal vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsioon;

k)

2001. aastal vastu võetud punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvaheline konventsioon.”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„23)

„Meretöö sertifikaat” – meretöönormide konventsiooni reeglis 5.1.3 osutatud sertifikaat.

24)

„Meretöö nõuete järgimist tõendav deklaratsioon” – meretöönormide konventsiooni reeglis 5.1.3 osutatud deklaratsioon.”;

c)

lisatakse järgmine lõik:

„Kõiki käesolevas direktiivis leiduvaid viiteid konventsioonidele, rahvusvahelistele koodeksitele ja resolutsioonidele, sealhulgas sertifikaatidele ja muudele dokumentidele, käsitatakse viidetena asjaomaste konventsioonide, rahvusvaheliste koodeksite ja resolutsioonide ajakohastatud versioonidele.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid tagavad, et kontrollides laeva, mis sõidab sellise riigi lipu all, kes ei ole konventsiooniosaline, ei kohtle nad kõnealust laeva ja laevapere soodsamatel tingimustel kui laeva, mis sõidab konventsiooniosaliseks oleva riigi lipu all. Sellise laeva puhul rakendatakse üksikasjalikumat kontrolli Pariisi memorandumiga kehtestatud menetluste kohaselt.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Käesoleva direktiivi ülevõtmismeetmed ei põhjusta meremeeste üldise kaitstuse taseme alandamist allapoole liidu sotsiaalõigusega ettenähtud taset valdkondades, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, võrreldes liikmesriigis valitseva olukorraga. Kui sadamariigi pädev asutus avastab kõnealuste meetmete rakendamisel liidu õiguse selge rikkumise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, teavitab ta vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, et võtta vajaduse korral edasisi meetmeid.”

3)

Artikli 8 lõige 4 jäetakse välja.

4)

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonile antakse rakendusvolitused selliste üldiste ohuparameetrite arvessevõtmise meetodi rakendamiseks, mis käsitlevad eelkõige lipuriigi kriteeriume ja laevaühingu tegevusnäitajate kriteeriume. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

5)

Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Laiendatud kontrolli maht, sealhulgas hõlmatavad ohualad, on sätestatud VII lisas. Komisjon võib võtta vastu üksikasjalikud meetmed, et tagada VII lisa ühetaolised kohaldamistingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

6)

Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võib võtta vastu üksikasjalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste ja lõikes 2 osutatud julgeolekukontrollide ühetaolised kohaldamistingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

7)

Artiklile 17 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui üksikasjalikuma kontrolli käigus leitakse, et elamis- ja töötingimused laevas ei vasta meretöönormide konventsiooni nõuetele, juhib inspektor viivitamata laeva kapteni tähelepanu puudustele ning nõutavatele tähtaegadele nende parandamiseks.

Kui inspektor leiab, et sellised puudused on märkimisväärsed või kui need on seotud V lisa A osa punkti 19 kohase võimaliku kaebusega, juhib inspektor ka asjakohaste meremeeste ja laevaomanike organisatsioonide tähelepanu puudustele liikmesriigis, kus kontroll läbi viiakse, ning võib:

a)

teatada sellest lipuriigi esindajale,

b)

anda järgmise külastatava sadama pädevatele asutustele asjakohast teavet.

Meretöönormide konventsiooni käsitlevates küsimustes on liikmesriigil, kus kontroll läbi viiakse, õigus edastada Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile inspektori aruande koopia, millele lisatakse lipuriigi pädevatelt asutustelt ettenähtud tähtaja jooksul saadud vastus, et asjakohaseks ja otstarbekaks peetava menetluse alusel pidada sellise teabe üle arvestust ja edastada see teadmiseks isikutele, kellel võib olla huvi asjaomase vaidlustuskorra vastu.”

8)

Artikli 18 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kaebuse esitanud isikut ei tehta asjaomase laeva kaptenile või omanikule teatavaks. Inspektor võtab asjakohased meetmed, et kaitsta meremeeste esitatud kaebuste konfidentsiaalsust, tagades sealhulgas meremeestega toimunud vestluse konfidentsiaalsuse.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Meretöönormide konventsiooni kord maismaal esitatud kaebuste lahendamiseks

1.   Meremees võib esitada kaebuse meretöönormide konventsiooni nõuete, sealhulgas meremeeste õiguste väidetava rikkumise kohta inspektorile sadamas, mida meremehe laev külastab. Sellisel juhul viib inspektor läbi esialgse uurimise.

2.   Kaebuse iseloomu arvestades võetakse vajaduse korral esialgse uurimise käigus arvesse, kas on järgitud meretöönormide konventsiooni reeglis 5.1.5 sätestatud kaebuste lahendamise korda pardal. Samuti võib inspektor käesoleva direktiivi artikli 13 kohaselt läbi viia üksikasjalikuma kontrolli.

3.   Vajaduse korral püüab inspektor kaasa aidata kaebuse lahendamisele laeva tasandil.

4.   Kui uurimise või kontrolli käigus ilmneb mittevastavus, mis jääb artikli 19 reguleerimisalasse, kohaldatakse nimetatud artiklit.

5.   Kui lõiget 4 ei kohaldata ja meremehe kaebust meretöönormide konventsiooniga reguleeritavas küsimuses ei ole lahendatud laeva tasandil, siis teatab inspektor sellest viivitamata lipuriigile, paludes lipuriigil ettenähtud tähtaja jooksul esitada soovitused ja parandusmeetmed. Kõikide kontrollide aruanne edastatakse elektrooniliselt artiklis 24 osutatud kontrolliandmebaasi.

6.   Kui kaebust ei ole lahendatud lõike 5 kohaselt võetud meetmete abil, saadab sadamariik Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile inspektori aruande koopia. Aruandele lisatakse lipuriigi pädevalt asutuselt ettenähtud tähtajaks saadud vastus. Samuti teavitatakse sadamariigi asjaomaseid meremeeste ja laevaomanike organisatsioone. Lisaks esitab sadamariik Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile korrapäraselt statistilisi andmeid ja teavet lahendatud kaebuste kohta.

Need esitatakse selleks, et asjakohaseks ja otstarbekaks peetava menetluse alusel pidada sellise teabe üle arvestust ja edastada see teadmiseks isikutele, kellel võib olla huvi asjaomase vaidlustuskorra vastu, sealhulgas meremeeste ja laevaomanike organisatsioonidele.

7.   Et tagada käesoleva artikli ühetaolised rakendamistingimused, antakse komisjonile rakendamisvolitused liikmesriikide võetud järelmeetmetest aruandmise ühtlustatud elektroonilise vormi ja korra kehtestamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Käesoleva artikliga ei piirata artikli 18 kohaldamist. Artikli 18 neljandat lõiku kohaldatakse ka kaebustele meretöönormide konventsiooniga reguleeritud küsimustes.”

10)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui elamis- ja töötingimused laeval ohustavad selgelt meremeeste ohutust, tervist või julgeolekut või kui esinevad puudused, mis kujutavad endast meretöönormide konventsiooni nõuete, sealhulgas meremeeste õiguste tõsist või korduvat rikkumist, tagab laeva kontrolliva sadamariigi pädev asutus laeva kinnipidamise või peatab toimingu, mille käigus puudused ilmnesid.

Kinnipidamiskorraldus või toimingu peatamine kehtib seni, kuni kõnealused puudused on kõrvaldatud või kui pädev asutus on heaks kiitnud tegevuskava kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja on veendunud, et tegevuskava rakendatakse kiiresti. Enne tegevuskava heakskiitmist võib inspektor konsulteerida lipuriigiga.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Laeva kinnipidamise korral teatab pädev asutus kirjalikult ja koos kontrollaktiga viivitamata kõikidest sekkumist nõudvatest asjaoludest lipuriigi ametiasutusele, või kui see ei ole võimalik, konsulile või tema puudumisel riigi lähimale diplomaatilisele esindajale. Lisaks teavitatakse vajaduse korral selleks määratud inspektoreid või tunnustatud organisatsioone, kes vastavalt konventsioonidele vastutavad klassifikatsioonitunnistuste või seadusjärgsete tunnistuste väljaandmise eest. Lisaks, kui laeva ei lubata merele meretöönormide konventsiooni nõuete, sealhulgas meremeeste õiguste tõsise või korduva rikkumise tõttu või kui elamis- ja töötingimused laeval ohustavad selgelt meremeeste ohutust, tervist või julgeolekut, siis teatab pädev asutus sellest viivitamata lipuriigile ja kutsub võimalusel kohale lipuriigi esindaja, paludes lipuriigil vastata ettenähtud tähtajaks. Pädev asutus teavitab viivitamata ka kontrolli läbi viinud sadamariigi asjaomaseid meremeeste ja laevaomanike organisatsioone.”

11)

Artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjonile antakse volitus võtta vastu käesoleva artikli rakendusmeetmed, sealhulgas ühtlustatud menetlus lootside ja sadamate valdajate või asutuste avastatud ilmsetest kõrvalekalletest teatamise ning liikmesriikide võetud järelmeetmete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

12)

Artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonile antakse rakendamisvolitused, et kehtestada esimeses lõigus osutatud teabe avaldamise üksikasjalik kord, asjaomaste andmete kokkuvõtmise kriteeriumid ja ajakohastamise sagedus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.”

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 30a

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte seoses VI lisa muudatustega, et lisada kõnealuses lisas esitatud loetellu sadamariigi kontrolliga seotud täiendavad juhendid, mille on vastu võtnud Pariisi memorandumi organisatsioon.

Artikkel 30b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 30a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. augustist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 30a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 30a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

14)

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Komitee

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (8) artikliga 3. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee vastavalt artikli 10 lõike 3, artikli 23 lõike 5 ja artikli 27 teise lõigu kohaselt vastu võetava rakendusakti eelnõu kohta arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

15)

Artikkel 32 jäetakse välja.

16)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Rakenduseeskirjad

Artikli 10 lõikes 3, artikli 14 lõikes 4, artikli 15 lõikes 4, artikli 18a lõikes 7, artikli 23 lõikes 5 ning artiklis 27 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel vastavalt artikli 31 lõikes 3 osutatud menetlustele kannab komisjon eelkõige hoolt, et nimetatud eeskirjades võetakse arvesse liidu kontrollisüsteemiga seoses saadud ekspertteadmisi ja kogemusi ning tuginetakse Pariisi memorandumi ekspertteadmistele.”

17)

I lisa II osa punkti 2B muudetakse järgmiselt:

a)

viies taane asendatakse järgmisega:

„—

Laevad, mille kohta kapten, laevapere liige või isik või organisatsioon, kellel on õigustatud huvi laeva ohutu toimimise, laevapardal elamis- ja töötingimuste või merereostuse vältimise vastu, on esitanud ettekande või kaebuse, sealhulgas maismaal esitatud kaebuse, kui asjaomane liikmesriik ei loe ettekannet või kaebust selgelt alusetuks.”;

b)

lisatakse järgmine taane:

„—

Laevad, mille puhul on kokku lepitud tegevuskava puuduste kõrvaldamiseks vastavalt artikli 19 lõikele 2a, kuid inspektor ei ole kõnealuse tegevuskava täitmist kontrollinud.”

18)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 14, 15 ja 16 asendatakse järgmistega:

„14.

Arstitõendid (vt meretöönormide konventsioon).

15.

Laeva töökorraldust käsitlev tabel (vt meretöönormide konventsioon ja STCW 78/95).

16.

Meremeeste töö- ja puhketundide protokoll (vt meretöönormide konventsioon).”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„45.

Meretöö sertifikaat.

46.

Meretöö nõuete järgimist tõendava deklaratsiooni I ja II osa.

47.

Rahvusvaheline kattumisvastase süsteemi tunnistus.

48.

Tõend kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta seoses tsiviilvastutusega punkrikütusereostusest tulenevate kahjude eest.”

19)

V lisa A osasse lisatakse järgmised punktid:

„16.

Meretöönormide konventsiooniga nõutavaid dokumente ei esitata või ei peeta või peetakse neid valesti, või ei sisalda esitatud dokumendid meretöönormide konventsiooniga nõutavat teavet või on muul viisil puudulikud.

17.

Elamis- ja töötingimused laeval ei ole kooskõlas meretöönormide konventsiooni nõuetega.

18.

On põhjendatud alus arvata, et laev on vahetanud lippu, et mitte järgida meretöönormide konventsiooni.

19.

On esitatud kaebus, milles väidetakse, et konkreetsed elamis- ja töötingimused laeval ei ole kooskõlas meretöönormide konventsiooni nõuetega.”

20)

X lisa punkti 3.10 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Meretöönormide konventsiooni alla kuuluvad valdkonnad”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„8.

Laeval valitsevad tingimused ohustavad selgelt meremeeste ohutust, tervist või julgeolekut.

9.

Mittevastavus kujutab endast meretöönormide konventsiooni meremeeste laevapardal elamise ja töötamise tingimusi käsitlevate ning meretöö sertifikaadis ja meretöönormide konventsiooni nõuete järgimist tõendavas deklaratsioonis ette nähtud nõuete, sealhulgas meremeeste õiguste tõsist või korduvat rikkumist.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. novembril 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 20. augustil 2013, mil jõustub meretöönormide konventsioon.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. august 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS


(1)  ELT C 299, 4.10.2012, lk 153.

(2)  Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus.

(3)  ELT L 161, 22.6.2007, lk 63.

(4)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(5)  ELT L 124, 20.5.2009, lk 30.

(6)  EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.

(7)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(8)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”


Top