This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012R0360
Commission Regulation (EU) No 360/2012 of 25 April 2012 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid granted to undertakings providing services of general economic interest Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst
ELT L 114, 26.4.2012, p. 8–13
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2023: This act has been changed. Current consolidated version: 25/10/2023
26.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 114/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 360/2012,
25. aprill 2012,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),
olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama piirmäära, millest väiksemaid abimeetmeid ei peeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust. |
(2) |
Nimetatud määruse alusel on komisjon võtnud vastu 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (3) ja millega kehtestati ühele abisaajale kolme majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi üldiseks ülemmääraks 200 000 eurot. |
(3) |
Komisjoni kogemused riigiabi eeskirjade kohaldamisel ettevõtjate suhtes, kes pakuvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, on näidanud, et ülemmäär, millest väiksemad sellistele ettevõtjatele antavad eelised ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, võib mõnel juhul erineda määrusega (EÜ) nr 1998/2006 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Vähemalt mõned neist eelistest kujutavad endast tõenäoliselt hüvitist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seotud lisakulude eest. Pealegi on paljud tegevused, mida võib käsitada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisena, piiratud territoriaalse kohaldamisalaga. Seepärast on asjakohane võtta määruse (EÜ) nr 1998/2006 kõrval vastu määrus, mis sisaldab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antavat vähese tähtsusega abi reguleerivaid erieeskirju. Tuleks kehtestada ülemmäär vähese tähtsusega abile, mida üks ettevõtja võib konkreetse ajavahemiku jooksul saada. |
(4) |
Komisjoni kogemuste kohaselt ei mõjuta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav abi liikmesriikidevahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, tingimusel et ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi ei ületa 500 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Pidades silmas reisijate maanteeveo valdkonna arengut ja selles valdkonnas osutatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdavalt kohalikku laadi, ei ole asjakohane selles valdkonnas ülemmäära vähendada ja tuleks kohaldada 500 000 euro suurust ülemmäära. |
(5) |
Ülemmäära järgimise üle otsustamisel käsitatakse aastana majandusaastat, mida asjaomase liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele. |
(6) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult abi suhtes, mis on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Abi saavale ettevõtjale tuleks seetõttu teha kirjalikult ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse. Ülesande andmise dokumendis tuleks ettevõtjat teavitada üldist majandushuvi pakkuvast teenusest, mille jaoks abi antakse, kuid dokument ei pea tingimata sisaldama kogu üksikasjalikku teavet, mis on sätestatud komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (4). |
(7) |
Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo alal kehtivaid erieeskirju, asjaolu, et nende valdkondade ettevõtjatele tehakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad abisummad vastata aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Kui aga ettevõtja tegutseb nii põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo valdkonnas kui ka muudes valdkondades või on seotud ka muu tegevusega, tuleks käesolevat määrust kohaldada nende muude valdkondade või tegevuste (nagu jäätmete kogumine merest) suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkonda kuuluva tegevuse eest ei anta vähese tähtsusega abi. Liikmesriigid võivad selle kohustuse täitmiseks eelkõige piirduda vähese tähtsusega abi andmisega teenuse osutamise kulude hüvitamiseks, võimaldades sealhulgas mõistlikku kasumit. Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada söetööstuse valdkonna suhtes, pidades silmas selle valdkonna eripära ja asjaolu, et selle valdkonna ettevõtjatele antakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. |
(8) |
Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei tohiks töötlemise ega turustamisena käsitada toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. |
(9) |
Euroopa Kohus on otsustanud, (5) et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma võtmast mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete koguse või hinna alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega. |
(10) |
Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. |
(11) |
Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada nende ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt Euroopa Liidu suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (6) sest ei ole asjakohane anda tegevusabi raskustes olevatele ettevõtjatele muul kui ümberkorraldamise eesmärgil ning seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramine on probleemne. |
(12) |
Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada hetke, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada. |
(13) |
Liidu erinevate õigusaktidega ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude puhul, kui kumuleerimise tulemusel ületab abi osatähtsus grupierandit käsitlevas määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust. |
(14) |
Käesolev määrus ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes. Liikmesriikidele peaks jääma üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava abi puhul vabadus valida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1998/2006 vahel. |
(15) |
Euroopa Kohus on Altmarki kohtuotsuses (7) kindlaks määranud tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis ei sisaldaks riigiabi. Nende tingimustega tagatakse, et tõhusalt toimivate ettevõtjate kantud, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tulenevate netokuludega piirduv hüvitis ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Neid netokulusid ületav hüvitis kujutab endast riigiabi, mille võib kuulutada siseturuga kokkusobivaks kohaldatavate liidu eeskirjade alusel. Selleks et vältida olukordi, kus käesolevat määrust hakatakse kohaldama Altmarki kohtuotsuses kindlaksmääratud tingimustest möödahiilimiseks või kus käesoleva määruse alusel antud vähese tähtsusega abi mõjutab kaubandust, sest see kumuleerub muude sama ühist majandushuvi pakkuva teenuse eest antud hüvitisega, ei tohiks käesoleva määruse alusel antavat vähese tähtsusega abi kumuleerida muu sama teenuse eest antava hüvitisega, sõltumata sellest, kas see kujutab endast riigiabi vastavalt Altmarki kohtuotsusele või siseturuga kokkusobivat riigiabi käsitlevale otsusele 2012/21/EL või komisjoni teatisele „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)” (8). Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada hüvitise suhtes, mis on saadud sellise üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, mille eest antakse ka muud liiki hüvitist, välja arvatud juhul, kui selline muu hüvitis kujutab endast vähese tähtsusega abi vastavalt muudele vähese tähtsusega abi määrustele ja järgitakse käesolevas määruses sätestatud kumuleerimiseeskirju. |
(16) |
Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalentideks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses kasutada turumäärasid viitemääradena, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (9). |
(17) |
Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressitoetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste puhul. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (10) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele. |
(18) |
Oleks vaja tagada õiguskindlus laenutagatiskavade puhul, mis ei mõjuta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, mis lubavad võimalikke mõjusid usaldusväärselt hinnata. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada, et vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurune ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada raskustes olevate ettevõtjate puhul, keda käsitatakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingule, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on liidu laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 3 750 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurusele ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul. Metoodikat, mille komisjon on oma riigiabi käsitleva määruse alusel heaks kiitnud pärast selle teatavakstegemist, võivad kasutada ka liikmesriigid, et määrata kindlaks tagatise hulka arvatud brutotoetusekvivalent, kui heakskiidetud metoodika hõlmab sõnaselgelt asjaomaste tagatiste ja nendega seotud tehingute liike, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse. |
(19) |
Liikmesriigilt saadud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst, riskikapitalimeede ega ülemmääraga maksusoodustus. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust. |
(20) |
Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade järgimine ja eelkõige vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel abi andmine vastavalt nende eeskirjade tingimustele. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist vastuvõetavat ülemmäära. Sel eesmärgil ning selleks et tagada kokkusobivus muude vähese tähtsusega abi määruste sätetega, mis käsitlevad vähese tähtsusega abiga kumuleerimist, peaksid liikmesriigid käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale abisumma ning tõiga, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates käesolevale määrusele. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal. Alternatiivina peaks liikmesriikidel olema võimalik ülemmäärast kinnipidamist jälgida keskregistri abil. |
(21) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu riigihangete valdkonna õiguse nõuete ning aluslepingust või liidu valdkondlikest õigusaktidest tulenevate lisanõuete kohaldamist. |
(22) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada enne selle jõustumist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antud abi suhtes. |
(23) |
Komisjon kavatseb käesoleva määruse läbi vaadata viis aastat pärast selle jõustumist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes sellise abi suhtes, mida antakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) |
abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mis on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (11); |
b) |
abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; |
c) |
abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:
|
d) |
abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; |
e) |
abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel; |
f) |
abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt nõukogu otsusele 2010/787/EL (12); |
g) |
abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele; |
h) |
abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele. |
Kui ettevõtjad tegutsevad nii esimese lõigu punktis a, b, c või g nimetatud valdkonnas kui ka valdkondades, mis ei ole käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muude valdkondade või tegevuste eest antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkondades toimuva tegevuse eest ei anta käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi.
3. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajandusooted”– aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandustooted;
b) „põllumajandustoodete töötlemine”– põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;
c) „põllumajandustoodete turustamine”– toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides.
Artikkel 2
Vähese tähtsusega abi
1. Kui ettevõtjatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi täidab käesoleva artikli lõigetes 2–8 sätestatud tingimused, siis käsitatakse seda aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele mittevastavana ja vabastatakse seega aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.
2. Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.
See ülemmäär kehtib sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Ajavahemik määratakse kindlaks ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutatavates majandusaastates.
3. Lõikes 2 sätestatud ülemmäära väljendatakse rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvnäitajad on brutomäärad, st neist ei ole maha arvatud otseseid makse või tehtud muid mahaarvamisi. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.
Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse vastavalt selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat viitemäära.
4. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskianalüüsi („läbipaistev abi”). Eelkõige:
a) |
laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud intressimäärale; |
b) |
kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast; |
c) |
riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära; |
d) |
tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 3 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui tagatud laenu tagatise osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suurena kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %. Tagatiskavasid käsitatakse läbipaistvana ka juhul kui:
|
5. Kui ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava käesoleva määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusumma ületab lõikes 2 sätestatud ülemmäära, siis käesolevat määrust selle summa suhtes ei kohaldata; käesolevat määrust ei kohaldata ka niisuguse abi ülemmäärast allapoole jääva osa suhtes. Sellisel juhul ei saa kõnealusele abimeetmele taotleda käesolevast määrusest tulenevaid soodustusi.
6. Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi ei või samade abikõlblike kulude korral kumuleerida riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületaks abi osatähtsus grupierandit käsitlevas määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust.
7. Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi võib kumuleerida muu vähese tähtsuse määruse kohase abiga kuni lõikes 2 sätestatud ülemmäärani.
8. Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida mis tahes hüvitisega, mida antakse samade üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest, sõltumata sellest, kas hüvitis sisaldab riigiabi või mitte.
Artikkel 3
Järelevalve
1. Kui liikmesriik kavatseb ettevõtjale anda käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta asjaomasele ettevõtjale kirjalikult kavandatava abisumma, mis on väljendatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antava abi brutotoetusekvivalendina, ja teavitab teda asjaolust, et abi on vähese tähtsusega, viidates sõnaselgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite selle avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi erinevatele ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele erineva suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamiskohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise tagamiseks kindlaksmääratud summat. Liikmesriik nõuab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist ka kirjalikku või elektroonilist kinnitust muu vähese tähtsusega abi kohta, mida üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutav ettevõtja on saanud käesoleva määruse või muu vähese tähtsusega abi määruse alusel kahel eelmisel majandusaastal ja jooksval majandusaastal.
Liikmesriik annab uut, käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale käesoleva määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning et täidetakse artikli 2 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud kumuleerimiseeskirju.
2. Kui liikmesriik on loonud vähese tähtsusega abi keskregistri, mis sisaldab täielikku teavet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele selle liikmesriigi mis tahes ametiasutuse poolt antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõike 1 esimest lõiku alates ajast, kui register hõlmab kolme aasta pikkust ajavahemikku.
3. Liikmesriigid registreerivad ja võtavad kokku kõik andmed, mis käsitlevad käesoleva määruse kohaldamist. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne majandusaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige seda, kas on kinni peetud ettevõtjale antud käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusummast.
Artikkel 4
Üleminekusätted
Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antud vähese tähtsusega abi suhtes, tingimusel, et selline abi vastab käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi ei vasta nendele tingimustele, hinnatakse seda asjakohaste otsuste, raamistike, suuniste, teatiste ja teadete alusel.
Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes võib käesoleva määruse tingimustele vastavat mis tahes vähese tähtsusega abi rakendada veel kuue kuu jooksul.
Artikkel 5
Jõustumine ja kehtivus
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. aprill 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.
(2) ELT C 8, 11.1.2012, lk 23.
(3) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.
(5) Otsus kohtuasjas C-456/00: Prantsuse Vabariik vs Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2002, lk I-11949.
(6) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(7) Otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH ja Oberbundesanwalt beim Bundesverwaltungsgericht, EKL 2003, lk I-7747.
(8) ELT C 8, 11.1.2012, lk 15.
(9) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.
(10) ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.
(11) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.
(12) ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.