ECO/657

2025. aasta Euroopa poolaasta sügispakett

ARVAMUS

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „2025. aasta Euroopa poolaasta sügispakett““

[COM(2024) 700 final]

Raportöör: Petru Sorin DANDEA

1.SOOVITUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)

1.1peab äärmiselt kahetsusväärseks ja arusaamatuks, et ebastabiilses ülemaailmses poliitilises, sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis on Euroopa Komisjon otsustanud mitte avaldada iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi ehk sügispaketi peamist dokumenti, milles esitatakse poliitilised suunised järgmiseks perioodiks;

1.2on seisukohal, et tõsised ja kasvavad geopoliitilised riskid ning mitmepoolsete institutsioonide nõrgenemine võivad lõpuks avaldada tõsist mõju Euroopa majandusele, kaubandusele, inflatsioonile ja majanduskasvule. ELi institutsioonid peaksid end hädaolukordadega toimetulekuks ette valmistama;

1.3toetab komisjoni jõupingutusi käivitada uue Euroopa majandusjuhtimise raamistiku rakendustsükkel 1 ja julgustab komisjoni selle protsessi võimalikult kiiresti lõpule viima. Komitee leiab siiski, et keerulises ülemaailmses poliitilises ja majanduslikus kontekstis peavad liikmesriigid arukalt ühendama finantsstabiilsuse meetmed reformide ja investeeringutega, mis on vajalikud ELi kestliku majanduskasvu positiivse suundumuse säilitamiseks;

1.4juhib tähelepanu kodanikuühiskonna seisukohale, et kuigi sügispaketis rõhutatakse sidusrühmade kaasamise tähtsust, puuduvad tegelikult konkreetsed mehhanismid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide piisavaks ja tõhusaks kaasamiseks riiklikul tasandil;

1.5nõustub komisjoni ettepanekuga käivitada järgmise aasta alguses konkurentsivõime kompass, tuginedes Enrico Letta aruandes „Palju enamat kui turg“ 2 ja Mario Draghi aruandes „Euroopa konkurentsivõime tulevik“ 3 esitatud soovitustele;

1.6nõustub Draghi aruande järeldusega, et ELi majanduse tootlikkus ja konkurentsivõime on USAst ja Hiinast maha jäänud eelkõige suure investeeringute puudujäägi tõttu, mis on kogunenud viimase kahekümne aasta jooksul. Komitee peab väga vajalikuks edendada tugevat investeerimispoliitikat, keskendudes kõige arenenumatele tehnoloogiasektoritele, sellise Euroopa energiaturu loomisele, mis alandab oluliselt energiahindu, ning õiglase rohe- ja digipöörde elluviimisele, kasutades vahendeid, mida pakub Euroopa tööstuspoliitika strateegiline autonoomia;

1.7on seisukohal, et investeeringuid tuleb rahastada avaliku ja erasektori, liikmesriikide ja ELi kapitalist. Komitee hinnangul tuleks luua Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis keskendub Euroopa prioriteetsete projektide rahastamisele, ning eraldada mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 investeerimisprioriteetidele oluliselt rohkem vahendeid. Samal ajal tuleks hõlbustada erainvesteeringute rahastamist, suurendades Euroopa Investeerimispanga laenuandmisvõimet ja uuendades programmi „InvestEU“ ning kujundades ilma põhjendamatute lisaviivitusteta välja pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu;

1.8võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku, et riigipõhised soovitused peaksid keskenduma nende reformide ja investeeringute paremale rakendamisele, mis on ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastus ning mitmeaastases finantsraamistikus, kuna rahastu kehtib veel vaid 2026. ja finantsraamistik 2027. aastani. Võttes aga arvesse praegust rakendusmäära ja vajalike reformide ümberkujundavat olemust, kutsub komitee üles korraldama pragmaatilise hindamise, et tagada selle enneolematu vahendi (taaste- ja vastupidavusrahastu) maksimaalne mõju. Seejuures tuleks viivitamatult hinnata, kas praegune rakendamise ajakava on kavandatud eesmärkide saavutamiseks ikka veel asjakohane. See aitab struktuurset tasakaalustamatust kogevatel liikmesriikidel oma makromajanduspoliitikat tasakaalustada, loobumata seejuures reformidest, mis toetavad suuremat konkurentsivõimet ja loovad kestlikku majanduskasvu;

1.9on seisukohal, et ELi keerulises poliitilises ja majanduslikus olukorras on nende takistuste ületamiseks eelkõige vaja parandada liikmesriikidevahelist koostööd. Komitee toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu soovitus euroala majanduspoliitika kohta, 4 milles kutsutakse liikmesriike üles võtma nii ühepoolseid kui ka kollektiivseid meetmeid konkurentsivõime parandamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks;

1.10on seisukohal, et komisjoni ühises tööhõivearuandes 5 esitatud analüüsid ja järeldused on õiged ning neid tuleks riigipõhiste soovituste koostamisel üksikasjalikult järgida. Samuti kutsub komitee liikmesriike üles võtma rohkem meetmeid tööturu olukorra parandamiseks ja jätkama Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist;

1.11julgustab komisjoni jätkama Euroopa ettevõtjate liigse regulatiivse koormuse vähendamise programmi. See koormus piirab ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti peaks komisjon tegema kindlaks ja kõrvaldama regulatiivsed tõkked, millel on negatiivne mõju Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime, ühinemiste ja omandamiste seisukohast. Erilist tähelepanu tuleks pöörata strateegilise turustaatusega ettevõtetele. Samal ajal tuleks lihtsaid riiklikke norme võimalikult palju ühtlustada, seades tulevikusihiks ühised Euroopa standardid. Komitee leiab, et kvaliteetsed õigusaktid, mis tagavad tarbijate õigused ning sotsiaalsed ja keskkonnaalased õigused, on olulised ja vajalikud; 

1.12on seisukohal, et riigipõhiste soovituste investeerimis- ja reformiettepanekutes tuleks seada esikohale tegelemine tõsise eluasemeprobleemiga, mis rikub paljude kodanike, eriti noorte põhiõigust eluasemele ning millest on saamas takistus tööjõu liikuvusele, mis omakorda mõjutab konkurentsivõimet.

2.SELGITAVAD MÄRKUSED

Soovitusi 1.2 ja 1.3 toetavad argumendid

2.1Sel sügisel käivitas komisjon Euroopa poolaasta tsükli kooskõlas uue finantsjuhtimise raamistikuga. ELi ja kogu maailma keerulise poliitilise ja majandusolukorra tõttu koostas komisjon nõukogu soovituse eelnõu 21 liikmesriigi keskpika perioodi kavade kohta, nõukogu soovituse eelnõu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta 8 liikmesriigi suhtes ja arvamuse 17 liikmesriigi eelarvekavade kohta. Komisjon ootab endiselt mõne liikmesriigi keskpika perioodi kavade lõplikku vormistamist, kuna neis riikides on poliitiline olukord keeruline.

2.2Komitee on seisukohal, et praeguses geopoliitilises kontekstis peavad liikmesriigid pingutama rohkem kui tavaliselt, et EL ei kaotaks osalejana oma tähtsust. See tähendab, et keskpika perioodi kavades sätestatud meetmed ja reformid peavad olema kooskõlas kestlikku majanduskasvu toetava investeerimispoliitikaga.

2.3Sõjaolukorrale Ukrainas ja Lähis-Idas lisandub asjaolu, et USA uus president võib vallandada kaubandussõja ning ähvardab annekteerida mitme riigi, sealhulgas ühe Euroopa Liidu liikme territooriumi.

2.4Komitee leiab, et komisjoni kasutatavad makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve näitajad on aegunud ning soovitab kiiresti käivitada laiaulatusliku ja põhjaliku läbivaatamise protsessi, et töötada välja ajakohasem, paremini kohandatud ja tõhusam süsteem, mis võimaldab täpsemalt hinnata liikmesriikide edusamme eelarveolukorra parandamisel ning investeeringute ja reformide elluviimisel.

Soovitust 1.4 toetavad argumendid

2.5Komitee viib igal aastal ellu liikmesriikide sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimise protsessi. Protsessis osalejad juhivad sageli tähelepanu sellele, et reformikavade osas konsulteeritakse kodanikuühiskonna esindajatega pigem vormitäiteks, aga mitte sisuliselt.

2.6Komitee leiab, et konsulteerimisprotsessi tuleb parandada nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Konsulteerimine peaks viima kodanikuühiskonna ettepanekute lisamiseni riiklikesse ja Euroopa programmidesse 6 .

Soovitusi 1.5, 1.6 ja 1.7 toetavad argumendid

2.7Komitee ootab huviga komisjoni strateegilise dokumendi avaldamist konkurentsivõime kompassi kohta.

2.8Selleks et parandada ELi konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil, peavad komisjon ja liikmesriigid eelkõige viima ellu programmi, mis vähendab energiahindu. Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime on oluliselt nõrgenenud sellepärast, et energia hind on väga kõrge – kaks korda kõrgem kui Ameerika Ühendriikides. Komitee leiab, et EL peab jätkama taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamist paralleelselt järjepidevate investeeringutega transpordivõrkudesse ja energiaühenduste süsteemidesse. Keskpikas ja pikas perspektiivis võimaldaks see tõhusat ja vajadustele vastavat energiatarbimist, kõrvaldades kaod, mis tulenevad taastuvenergia tootmise katkendlikust laadist ja salvestusrajatiste piiratud arvust. Lühiajalises perspektiivis on vaja viivitamatult kehtestada meetmed, et tasandada energiakulude erinevus ELi ettevõtjate ja nende rahvusvaheliste konkurentide vahel, seades esikohale energiamahukad tööstusharud. Need meetmed võiksid hõlmata:

·ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku asjakohaste sätete pikendamist ja täiustamist;

·sihtotstarbelise toetusmehhanismi rakendamist, et tõhusalt vähendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostulepingutega seotud riske – see võib hõlmata riiklikke tagatisi väljaostja kohustuste mittetäitmise riski vastu, suure energiakasutusega sektorite kulude leevendamist ja pikaajalisi energiavõrkude sidumise õigusi.

2.9Võttes arvesse üleilmse kaubandussüsteemi geopoliitilist killustatust ja pingeid, peab komitee hädavajalikuks, et EL vaataks rohelise kokkuleppe läbi ja täiendaks seda tööstuskokkuleppega. Viimane peaks edendama energialiidu väljakujundamist ja ELi taasindustrialiseerimist. Tööstuskokkulepe peaks hõlmama ka strateegiliste toorainete tööstuse ja kaitsetööstuse arendamist.

2.10Veel üks valdkond, mida tuleks konkurentsivõime kompassis käsitleda, on digiüleminek. EL impordib 80 % digitoodetest, mis näitab suurt mahajäämust USAst ja Hiinast selles valdkonnas. Seepärast leiab komitee, et EL peaks püüdma konkurentidele järele jõuda, arendades suuri projekte, näiteks avaliku ja erasektori partnerluste raames. Digivaldkonna idufirmade toetamine on hea meede, kuid sellest ei piisa.

2.11 Komitee peab samuti oluliseks parandada ettevõtjate juurdepääsu kapitalile. Euroopa kapitaliturgude liidu väljakujundamine peab olema prioriteet.

Soovitust 1.8 toetavad argumendid

2.12Komitee leiab, et sügispakett mõjutab eri liikmesriike erinevalt, sõltuvalt nende majandustingimustest, energiasõltuvusest ja sotsiaalsetest raamistikest. Mõne riigi jaoks võib pakett pakkuda hädavajalikku toetust kestlikule arengule ja rohepöördele. Teised võivad aga seista silmitsi probleemidega, mis tulenevad paketi finantsmõjust või vajadusest kohaneda kiiresti uue regulatiivse keskkonnaga. Lisaks võib pakett süvendada olemasolevat ebavõrdsust liikmesriikide vahel, kuna neil, kellel on vähem vahendeid, võib olla raskusi kavandatud muudatuste tõhusa elluviimisega.

2.13Komitee märgib murega, et riigipõhiseid soovitusi rakendatakse aina vähem. Kuigi mõned riigid on teinud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisel märkimisväärseid edusamme, seisavad teised silmitsi rakendamisprobleemidega, mis tulenevad piiratud haldussuutlikkusest või vajalike reformide keerukusest 7 . Komitee märgib, et taaste- ja vastupidavusrahastu laenukomponendi suhteliselt väike kasutuselevõtt (108,69 miljardit eurot 291 miljardist eurost) osutab vajadusele uuesti kaaluda, kuidas see vahend saaks oma kavandatud eesmärki paremini täita. Komitee märgib murega, et 2025. aasta alguse seisuga on taaste- ja vastupidavusrahastu vahe-eesmärkidest saavutatud ainult 28 %, kusjuures 359 miljardist eurost toetustest on ära kasutatud 197,46 miljardit eurot. Kuigi reformide tempo säilitamine on äärmiselt oluline, rõhutab komitee, et keskenduda tuleks kvaliteetse rakendamise ja püsiva mõju tagamisele.

Soovitust 1.9 toetavad argumendid

2.14Draghi aruandes demonstreeritakse, et EL on toetanud demokraatiat, põhiõigusi, jõukust ja sotsiaalset turumajandust. Kui EL ei suuda enam neid põhimõtteid järgida, kaotab tema eksistents mõtte. Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles toetama Euroopa projekti taaselustamist, edendades ELi üldist huvi teenivaid meetmeid, ning lõpetama selliste meetmete blokeerimise erihuvide tõttu. Äärmiselt keerulises ülemaailmses poliitilises kontekstis on tugev EL iga liikmesriigi huvides.

Soovitust 1.10 toetavad argumendid

2.15Demograafilise olukorra tõttu ELi tööjõud kahaneb. Paljud ettevõtjad seisavad silmitsi kvalifitseeritud töötajate nappusega. Selles keerulises olukorras leiab komitee, et järgmisel programmitöö perioodil tuleks ESF+ programmile eraldatud vahendid suunata oskuste arendamisele.

2.16Komitee leiab, et hariduse ja koolituse õppekavasid tuleb ajakohastada kooskõlas rohe- ja digipöördega. Sotsiaalpartnerite kaasamine valdkondlikul ja riiklikul tasandil võimaldab neid kavasid ettevõtjate vajadustele paremini vastavaks kujundada.

Soovitust 1.11 toetavad argumendid

2.17Komitee leiab, et ELi üks prioriteet peab olema Euroopa ettevõtjate tarbetu regulatiivse koormuse vähendamine. Regulatiivne koormus on üks peamisi takistusi, millega Euroopa ettevõtjad silmitsi seisavad. Pidades silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, peab komitee sotsiaal- ja töövaldkonna reguleerimist oluliseks ja vajalikuks.

2.18Konkurentsivõime kompassi väljatöötamisel peaks komisjon kaaluma selliste regulatiivsete tõkete kõrvaldamist, mis piiravad Euroopa ettevõtjate ülemaailmset konkurentsivõimet. Samuti tuleks läbi vaadata ühinemis- ja omandamiseeskirjad, võttes arvesse, et maailma 100 suurima ettevõtte hulgas on ainult 10 Euroopa ettevõtet.

Soovitust 1.12 toetavad argumendid

2.19Eluasemeprobleemi ning eluasemete üüri- ja müügihindade pidurdamatut tõusu peetakse enamiku liikmesriikide elanike üheks peamiseks mureküsimuseks. Pakkumine on ebapiisav ja seda on vähendanud nii spekulatiivsed protsessid kui ka vähereguleeritud turismimajutusena üüritavate eluasemete arvu tohutu kasv.

Brüssel, 6. veebruar 2025

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees

Ioannis Vardakastanis

_____________

(1)     COM(2024) 705 final .

(2)    Enrico Letta, „ Much more than a market “ (2024).

(3)    Euroopa Komisjon, „ EU competitiveness: Looking ahead “.

(4) 2025 Recommendation on the economic policy of the euro area .

(5) Joint Employment Report .

(6)

   Komitee arvamus „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitused Euroopa poolaasta põhjalikuks reformimiseks“,  ELT C 228, 29.6.2023, lk 1 .

(7)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabearuanne teemal „Taaste- ja vastupidavusrahastu vahehindamine“ .