1.Järeldused ja soovitused

1.1Arvestades vee valdkonnaülest olemust ja asjaolu, et veenappus on ülemaailmne probleem, on vaja ühist ja terviklikku lähenemisviisi ülemaailmsel tasandil. Seepärast kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles rakendama laialdaselt seosepõhist lähenemisviisi 1 , ning sinise diplomaatia arendamisel ja rakendamisel tuleb täiel määral arvesse võtta liikmesriikide, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike kogukondade kogemusi ja parimaid tavasid.

1.2Üha suureneva ülemaailmse veenappuse tõttu käsitatakse vett strateegilise julgeolekuvarana, mis tagab eelisseisundi nendele riikidele, kellel on vee üle kontroll. Selleks peaks Euroopa Liit keskenduma jõupingutuste suurendamisele sinise diplomaatia valdkonnas ning süvalaiendama seda oma välispoliitikasse ja välissuhetesse, sealhulgas naabrus-, kaubandus- ja arengupoliitikasse. Maailma Majandusfoorumi ülemaailmsete riskide aruandes on veenappust nimetatud kui ühte kõige tõenäolisemat ja mõjuvõimsamat ohtu. Sellest hoolimata võib veest saada rahu ja arengu instrument. Seega on vaja otsustavaid sinise diplomaatia meetmeid.

1.3Kuna kliimamuutused mõjutavad veetingimusi olulisel määral, on kliimadiplomaatia ja sinine diplomaatia omavahel tihedalt seotud. Euroopa Liit edendab peaasjalikult ülemaailmseid meetmeid võitluses kliimamuutuste vastu, ent selle kõrval peab ta kliimamuutustega kohanemise strateegia raames keskendama oma jõupingutused ka koostööle kliimakriisi tagajärgede käsitlemiseks. Sinine diplomaatia on lahutamatult seotud ka ELi tervisediplomaatiaga, arvestades et piisavad, kättesaadavad ja taskukohased vee-, sanitaar- ja hügieeniteenused on rahvatervise ja inimarengu seisukohast hädavajalikud.

1.4Vesi ei ole pelgalt kaup, vaid inimelu jaoks otsustava tähtsusega avalik hüve. Euroopa Liit peaks toetama lihtsat ja püsivat juurdepääsu taskukohasele veele kõigi jaoks kogu maailmas ning edendama kestlikku vee- ja reoveekäitlust, tehes koostööd taristu, tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas majanduspartnerluste ja arengukoostöö osana. Global Gateway on selleks suurepärane vahend 2 , võttes arvesse ka Euroopa majandusjulgeoleku strateegia 3 eesmärke ja eelkõige selle prioriteeti, mis puudutab partnerlust ja koostöö edasist tugevdamist riikidega kogu maailmas.

1.5Asjakohaste – avaliku ja erasektori – rahaliste vahendite eraldamine olemasolevate rajatiste ja taristu täiustamiseks ning uute ehitamiseks on põhitingimus selleks, et tagada rahvusvaheliselt kogu maailma elanikkonnale õiglane juurdepääs puhtale veele ja sanitaartingimustele. Veemajanduse parandamine eeldab investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja teadmiste jagamisse ning uute tehnoloogiate ja kõrgtehnoloogia, sealhulgas digitaalsete veelahenduste kasutuselevõttu. Samuti on vaja parandada üleujutustõrje ja veekaitse taristusse. Nagu on näidanud hiljutised konfliktid, tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka rahvusvahelistele meetmetele, millega tagatakse elutähtsa taristu kaitse, sealhulgas küberturvalisus ning kaitse loodusõnnetuste ja füüsiliste rünnakute vastu,.

1.6EL peaks suurendama teadlikkust vee olulisest rollist ja edendama arusaamist vee eri rollide vahelistest seostest ja eri osalejate vastastikusest sõltuvusest. Tuleks luua Euroopa veekeskus, et aidata nii liikmesriike kui ka teisi abivajavaid riike Euroopa naabruses ja kaugemal.

1.7Euroopa veekeskus peaks tähelepanu juhtima juhtumitele, kus jõgesid ja järvi jagavate ELi liikmesriikide koostöö on eeskuju andev või kus see jääb allapoole soovitud taset, ning soovitama poliitikavahendeid sinise kokkuleppe poliitikaeesmärkide edendamiseks.

1.8Samuti peaks EL tõhustama ja edendama sinise diplomaatia võrgustikke, võttes arvesse, et sinine diplomaatia nõuab koostööd eri osalejate vahel, kelleks on valitsuste esindajad, veemajandusasutused ja veeametid, akadeemilised ringkonnad ja teadusasutused, erasektor, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

1.9Euroopa Liit peaks töötama välja spetsiaalsed vahendid, et edendada koostööd ja ühist veemajanduspoliitikat piiriüleste järvede ja jõgede vesikondade puhul nii ELi piires kui ka väljaspool seda.

1.10EL peaks käsitlema märgalade ja elurikkuse kaitset sinise diplomaatia olulise osana ning komitee kutsub üles lõimima need sinise diplomaatia strateegiliste prioriteetidega.

1.11Kagu-Euroopa piiriüleste jõgede, järvede ja märgalade kestlik majandamine tuleks asetada esmatähtsale kohale, võttes arvesse nende otsustavat tähtsust Euroopa elurikkuse kaitse seisukohalt.

1.12Komitee toetab seisukohta, et sinise diplomaatia üks peamisi strateegilisi eesmärke peaks olema veeküsimusi käsitleva ÜRO lepinguraamistiku ajakohastamine, pidades silmas hiljutisi rahvusvahelisi arengusuundumusi, kliima- ja veekriisi.

1.13Kuigi sinise diplomaatia peamine eesmärk on ennetada veega seotud pingeid ja konflikte, on ilmne, et EL peab samaaegselt aitama konflikte lahendada. ELi jaoks ei tähenda see mitte ainult konfliktiosaliste vahendajana tegutsemise võimalust, vaid tal võib olla oluline roll ka koostöös konfliktijärgsel taastumisel.

1.14Komitee soovitab võtta täiendavaid meetmeid, et vältida vee kasutamist relvana, mida on taas täheldatud hiljutistes konfliktides – kõige tõsisem on Nova Kahhovka kriis, mille kahjulikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju tuleb veel analüüsida.

1.15Komitee rõhutab, et EL peab aktiivselt kasutama oma potentsiaali rahu ja kestlikkuse loomisel. EL peab olema innovatsiooni ja muutuste eestvedajaks Vahemere piirkonnas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, kus piiriülesed veed on sageli vaidlusküsimuseks, süvendades veelgi kliimamuutusi ja kõrbestumist. Selleks tuleks tunnustada Vahemere Liitu ja selle vee-ekspertide rühma tööd ning arendada tihedamat koostööd ja koostoimet.

1.16Komitee peab kiiduväärseks ÜRO veekonverentsil võetud ELi vabatahtlikke kohustusi ning kutsub ELi üles kasutama jätkuvalt oma olemasolevaid poliitikavahendeid, et leida pikas perspektiivis tulemuslikke ja tõhusaid lahendusi.

1.17Makropiirkondlik strateegia Vahemere mastaabis võib tõepoolest toetada vesikonnas suuremat ühtekuuluvust. Selle aluseks peaksid olema järkjärgulise ja vabatahtliku lähenemisviisi põhimõtted, ühine mitmetasandiline valitsemine ja muutuv geomeetria, mis vastab vajadustele ja territoriaalsetele iseärasustele. Üldine makropiirkondlik strateegia täiendaks selles valdkonnas juba olemasoleviad raamistikke, algatusi ja programme seeläbi, et võimaldaks suuremat sidusust ja lõimitust nende juba olemasolevate meetmete vahel. Samal ajal tagaks see vastastikuse täiendavuse, ressursside ratsionaalsema kasutamise ja tõhusa ühistöö, et leida ühine alus majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele ühtekuuluvusele ning lahendused ühistele probleemidele.

1.18Sinise diplomaatia raames tuleks välja töötada strateegilised prioriteedid piirkondade jaoks, kus on tekkinud veestress ja veega seotud konfliktid. See on nii näiteks Vahemere piirkonnas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, kus nii ELi liikmesriigid kui ka ELi mittekuuluvad riigid seisavad silmitsi enneolematute veeprobleemidega. On oluline, et sinises kokkuleppes arendataks välja selge Vahemere mõõde ning pöörataks tähelepanu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna veeküsimustele, võttes arvesse veestressi akuutset olemust.

1.19 Sinises diplomaatias tuleks pöörata eritähelepanu ka olukorrale Sahara-taguses Aafrikas, eelkõige Saheli naaberpiirkondades, Aafrika Sarvel, Niiluse, Nigeri ja Kongo piiriülestes vesikondades, Ida-Aafrika järvede ja Tšaadi järve piiriülestes vesikondades. Välja tuleb töötada ennetavad vahendid, et hoida ära Euroopa Liitu suunduvate rändevoogude suurenemine veekriisi tõttu.

2.Üldised märkused

2.1Veest on saanud kõige väärtuslikum loodusvara. Ülemaailmne veenappus on tõsine probleem inimarengu jätkumise ja erinevate ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohalt. Vaatamata sellele, et kolm neljandikku meie planeedist koosneb veest, ei ole suurem osa Maa rohketest veevarudest kasutatavad. Ainult 2,5 % sellest veest on magevesi, millest vähem kui 1 % on kergesti juurdepääsetav. Peale selle on mageveekogude kvaliteet ja maht pidevalt vähenemas.

2.2Komitee on tõdenud, et vesi ei ole pelgalt kaup, vaid inimelu jaoks otsustava tähtsusega avalik hüve. Lihtne ja taskukohane juurdepääs veele, sanitaartingimustele ja hügieenile kõigi jaoks on rahvatervise ja inimarengu seisukohalt hädavajalik. 2010. aastal tunnustas ÜRO Peaassamblee sõnaselgelt inimõigust veele ja sanitaartingimustele ning 2020. aastal heaks kiidetud Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis (43/32) sätestati veele juurdepääsu õiguse tagamine konfliktiolukorras, pidades silmas näiteks Palestiina ja Iisraeli konflikti. Praegu puudub aga ligikaudu 2,2 miljardil inimesel maailmas juurdepääs joogiveele ja peamistele veeteenustele ning endiselt ei ole enam kui poolel maailma elanikkonnast ligipääsu ohututele sanitaartingimustele.

2.3Praegu on ammendumas 30 % maailma põhjaveest ja põhjavee kvaliteet põhjustab üha rohkem muret. Ligikaudu 3,6 miljardil inimesel ei ole vähemalt ühel kuul aastas veele piisavat juurdepääsu ja see näitaja peaks 2050. aastaks suurenema enam kui 5 miljardini. 2050. aastaks prognoositakse ka veenõudluse 55 % suurenemist ning umbes ühel kolmandikul maailma elanikkonnast puudub siis juurdepääs kvaliteetsele joogiveele.

2.4Euroopa Keskkonnaameti andmetel tekib veestress siis, kui veenõudlus ületab teataval ajavahemikul kättesaadavat veekogust või kui halb veekvaliteet piirab vee kasutust. Kuna maailma elanikkond suureneb jätkuvalt ja vett napib üha enam, on üsna lihtne prognoosida veega seotud konflikte ja geopoliitilist ebastabiilsust kogu maailmas.

2.5Vee, sanitaartingimuste ja hügieeniga seotud küsimustel on ka tugev sooline ja sotsiaalne mõõde. Ilma turvaliselt hallatud vee-, sanitaar- ja hügieeniteenusteta on naised, tüdrukud ja lapsed väärkohtlemise, rünnakute ja haiguste eest vähem kaitstud, mis mõjutab nende võimet õppida, töötada ja väärikalt elada. On üldteada, et naisi ja tüdrukuid mõjutab nende teenuste puudumine ebaproportsionaalselt, kuid nende häält ja vajadusi ei võeta poliitika kujundamisel ja elluviimisel sageli arvesse, mistõttu toimub nende jätkuv marginaliseerimine.

2.6Vee-, sanitaar- ja hügieeniteenused peavad olema ülemaailmselt kaasavamad ka puuetega inimeste juurdepääsu osas. Sotsiaalsed ja füüsilised takistused võivad kahjustada puuetega inimeste tervist ja väärikust ning piisavate teenuste puudumine võib lisaks mõjutada nende suhteid, haridusteed ja tööhõivet. See kehtib ka muude haavatavate rühmade kohta.

2.7Läbiva ressursina on mageveel oluline roll ka paljudes majandussektorites, sealhulgas põllumajanduses, tööstuses, turismis, energeetikas ja transpordis. Seega aitab vesi märkimisväärselt kaasa jõukuse ja töökohtade loomisele. Veenappusest enim mõjutatud piirkondades võib kasvumäär 2050. aastaks langeda kuni 6 % SKPst.

2.8Veestress ohustab mõne maailma piirkonna vastupanuvõimet, suurendab ebavõrdsust ja põhjustab toiduga kindlustatuse probleeme. Veestress ja kõrbestumine toovad sageli kaasa veevarustuse kindlustamise. Ebavõrdne juurdepääs veele soodustab sotsiaalset ebastabiilsust, põhjustades seeläbi kohalikke ja rahvusvahelisi konflikte ja pingeid. Taas kannatavad veestressi ja kõrbestumise tõttu enim kõige vaesemad. Alates 2010. aastast on kogu maailmas veekontrolli üle aset leidnud rohkem kui 466 konflikti, enamik neist Aafrikas ja Lähis-Idas. See võib põhjustada ka sõda ja rändelainete suurenemist maailma põhjapoolsete riikide, eelkõige Euroopa Liidu suunas.

2.9Kliimamuutused suurendavad ka põudade esinemissagedust, intensiivsust, ulatust ja kestust paljudes maailma piirkondades. Prognooside kohaselt võivad põuad mõjutada 2050. aastaks enam kui kolme neljandikku maailma elanikkonnast 4 . Mitme ÜRO aruande kohaselt võib vee ja kliimaga seotud probleemide ja konfliktide kombinatsioon 2050. aastaks kaasa tuua ligikaudu miljardi inimese sundrände. Eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides on juurdepääs veele väga piiratud. See soodustab veelgi ümberasumist ja rännet maailma põhjapoolsete riikide suunas. Seepärast kutsub komitee selliste arengusuundumuste ohjamiseks üles tegelema pigem algpõhjustega (sealhulgas veenappusega) kui rakendama meetmeid pagulaste endi vastu.

2.10Konfliktid on sageli seotud niisutuseks või tööstuskasutuseks ette nähtud vee ümbersuunamise, veenappuse ja üleujutuste ohje, reostuse või veeliiklusega. Äärmuslikest sündmustest ja suurenevast veenappusest põhjustatud veestress on aga juba tekitanud konflikte veevarudele juurdepääsu ja nende kontrolli üle kogu maailmas. Kliimakriis süvendab seda olukorda veelgi. Paljudel juhtudel hõlmavad konfliktid ja vaidlused kahte või enamat riiki, kuna piiriülesed veed moodustavad 60 % maailma mageveevoogudest ja 153 riigi territoorium asub vähemalt ühe piiriülese jõe ja järve vesikonnas. Seepärast kutsub komitee üles looma vahendeid, et võidelda veenappuse vastu kogu maailmas ja ennetada konflikte.

2.11Konfliktiosalised kasutavad vett üha enam relvana, eelkõige Lähis-Idas. Süüria kodusõjast on saanud selle negatiivne näide. Süüria valitsus on katkestanud miljonite tsiviilelanike veevarustuse, ISIS on regulaarselt takistanud veega varustamist oma kontrolli all olevates kogukondades ning Türgit on süüdistatud Alouki veepuhastusjaama tegevuse lõpetamises. 2022. aasta jaanuaris pommitas Venemaa Idlibi veepuhastusjaama 5 .

2.12Nagu kahjuks nähtus Venemaa hiljutisest sissetungist Ukrainasse, kasutatakse veevarustuse takistamist ja vee saastamist sõjarelvana 6 . Mariupoli linnas katkestasid Venemaa relvajõud tahtlikult Ukraina elanikkonna juurdepääsu joogiveele. Nad kasutasid dehüdratsiooni ohtu, et sundida elanikkonda alistuma, ning keelasid juurdepääsu kõige põhilisematele teenustele. Nova Kahhovka tammi hävitamine on üldist kriisi veelgi süvendanud.

3.Sinise diplomaatia meetmed ja poliitikavahendid

3.1Veenappus ning sellega seotud pinged ja vee kasutamine relvana kujutavad endast kasvavat ohtu rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Sellest hoolimata võib veest saada rahu ja arengu instrument. Seega on vaja konkreetseid sinise diplomaatia meetmeid.

3.2Sinist diplomaatiat (tuntud ka kui veediplomaatia või hüdrodiplomaatia) on kirjeldatud kui dünaamilist poliitiliselt suunatud protsessi, mille eesmärk on ennetada, leevendada ja lahendada veega seotud pingeid ühistes vetes. Selleks kasutatakse samaaegselt diplomaatilisi vahendeid, veealast oskusteavet ja koostöömehhanisme mitmel diplomaatia suunal 7 .

3.3Veega seotud probleemid rõhutavad rahvusvaheliste juhtimisstruktuuride tähtsust veevarude majandamisel ja veega seotud pingete ennetamisel. Hiljutine ÜRO 2023. aasta veekonverents 8 oli haruldane võimalus kõigi asjaosaliste kaasamiseks ning teabe jagamiseks parimate tavade, juba rakendatud meetmete ning vabatahtliku kohustuse kohta rakendada lisameetmeid 9 . Komitee peab oluliseks tagada selles vallas jätkuv ülemaailmne koostöö ning seni seatud eesmärkide ja sihtide asjakohane elluviimine. Eritähelepanu tuleks pöörata ka piiriülestele jõgede ja järvede vesikondadele keskenduvate piirkondlike juhtimisstruktuuride arendamisele.

3.41992. aastal Helsingis vastu võetud ÜRO piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (veekonventsioon) 10 ning ÜRO 1997. aasta rahvusvaheliste vooluveekogude navigatsioonivälist kasutamist reguleeriva õiguse konventsioon 11 on ainulaadsed rahvusvahelised õigusinstrumendid, mille oluline eesmärk on koostöö kaudu tagada piiriüleste veevarude kestlik kasutamine. Lisaks on muud rahvusvahelised kokkulepped, nagu vee- ja tervise protokoll 12 ning hiljuti sõlmitud ÜRO avamereleping, olulised vahendid, mida tuleb täielikult ja kiiresti rakendada.

3.5Pariisi kliimakokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 pakuvad väärtuslikke suuniseid sinise diplomaatia arendamiseks kogu maailmas. Eelkõige keskendutakse kestliku arengu 6. eesmärgis puhtale veele ja sanitaartingimustele ning see hõlmab muu hulgas piiriülese veemajanduse ja rahvusvahelise koostöö eesmärke. Kestliku arengu 6. eesmärgi, selle alaeesmärkide ja üldisemalt Pariisi kliimakokkuleppe õigeaegne rakendamine on pakiline. Seepärast võiksid nii Global Gateway kui ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ olla sellega seoses konkreetsed ja tõhusad vahendid.

3.6Veega seotud probleemide ja pingete ennetamist tuleks pidada kõige olulisemaks sinise diplomaatia meetmeks. Selleks peaks EL aitama kaasa veevarude kestlikule majandamisele ülemaailmsel tasandil. Veemajandust ja veevarude integreeritud majandamise rolli peetakse vee, maa ja nendega seotud ressursside koordineeritud arendamise ja kestliku majandamise põhiprotsessideks.

3.7Samuti on hädavajalik töötada välja rahvusvaheline poliitika, et edendada säästlikku ja tõhusat veekasutust kõigis majandussektorites ja ühiskonnas, vähendada põhja- ja pinnavee reostust ning taastada reostunud ja kahjustatud veekogud.

3.8Kliima ja vee vaheliste seoste osas on väga oluline ja väärtuslik Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni töö, sest see organisatsioon korraldab, edendab ja kiirendab olulisi piirkondlikke koostööprojekte. Näitena võib tuua seire ja andmehalduse, varajase hoiatamise süsteemide käsitlemise ning kliimamuutuste ja nende veele avalduva mõju analüüsi, mis kõik on sinise diplomaatia olulised koostisosad.

3.9Veevarud on seotud ka elurikkuse kaitsega. Kuigi vesi on oluline looduslike protsesside ning jõudsalt edenevate ja heas seisundis ökosüsteemide hoidmiseks, tagavad heas seisundis maa ja ökosüsteemid magevee pikaajalise loodusliku säilimise. Maa- ja veesüsteemide tõhusam majandamine ja taastamine pakub kestlikke veemajanduse lahendusi, mida saab kiiresti, suhteliselt väikeste kulude ja tagasihoidlike tehnoloogiliste nõuetega rakendada.

3.10Lisaks on sinine diplomaatia lahutamatult seotud ELi tervisediplomaatiaga, sest piisavad vee-, sanitaar- ja hügieeniteenused on rahvatervise jaoks vältimatu eeltingimus. Kuna vesi on avalik hüve, on äärmiselt oluline tagada piisav avalik taristu ja rajatised, et igaühel oleks lihtne juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele. Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata ka kohasele reoveekäitlusele.

3.11Selleks peaks EL toetama ülemaailmselt juurdepääsu taskukohasele veele kõigi jaoks ning edendama kestlikku veemajandust, tehes koostööd taristu, tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas majanduspartnerluste ja arengukoostöö raames. Global Gateway on selleks suurepärane vahend 13 .

3.12Asjakohaste rahaliste vahendite eraldamine olemasolevate rajatiste ja taristu täiustamiseks ja – asjakohasel juhul – uute ehitamiseks on põhitingimus, et tagada kogu maailma elanikkonnale õiglane juurdepääs puhtale veele. Veemajandusse ja -taristusse tehtavate pikaajaliste investeeringute jaoks on vajalikud nii avaliku kui ka erasektori rahalised vahendid (sealhulgas ELi fondid ning taaste- ja vastupidavusrahastu, samuti Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendid). Euroopa lõunanaabruse kaudu osaleb Euroopa Liit veega seotud meetmetes, mis aitavad kaasata rahalisi vahendeid veemajanduse, tõhusa veekasutuse, sanitaartingimuste ja reovee korduskasutuse, reostuse (eelkõige plastireostuse) kõrvaldamise ja kliimamuutustega kohanemise tarbeks.

3.13Uued tehnoloogiad võivad anda veesektoris märkimisväärseid tulemusi. Veemajanduse parandamine nõuab teadusuuringuid ja innovatsiooni ning andmete ja teadmiste jagamist, toetades samal ajal jätkuvalt üleminekut veealastele digilahendustele. EL on pühendunud veealaste teadusuuringute, sealhulgas rahvusvahelise teadusuuringute ja innovatsioonialase koostöö toetamisele. Näitena võib tuua partnerluse Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA) (vee kättesaadavus põllumajandusele), selle rahastamisele eraldati 2018.–2024. aastal 494 miljonit eurot.

3.14Samuti peaks EL suurendama teadlikkust vee olulisest rollist majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku arengu loomisel. Eelkõige on vaja edendada arusaamist vee eri rollide vahelistest seostest ja eri osalejate vastastikusest sõltuvusest. Vee, energia ja toidu vaheline seos on tüüpiline ahel, mida tuleks hinnata tervikuna. Teiselt poolt võiks EL aidata tuvastada veega seotud riske ja pingeid erinevate osalejate vahel.

3.15Lisaks teadlikkuse suurendamisele saab EL toetada veesektoris ja veemajanduses üldiselt tegutsevate organisatsioonide koolitust ning nende tehnilise ja juhtimissuutlikkuse parandamist. ELil võiks samuti olla aktiivsem roll sinise diplomaatia võrgustike tõhustamisel ja edendamisel, arvestades, et see nõuab koostööd eri osalejate vahel, kelleks on valitsuste esindajad, veemajandusasutused ja veeametid, akadeemilised ringkonnad ja teadusasutused, erasektor ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Samuti võiks EL kasutada rohkem naissoost osalejate potentsiaali.

3.16Kodanikuühiskonnal on oluline roll veeküsimusi käsitlevate uute vahendite, programmide ja strateegiate väljatöötamisel. Sellised algatused nagu „Right2Water“, mis on esimene Euroopa kodanikualgatus, mis juhtis tähelepanu veele kui inimõigusele ja välispoliitika vahendile 14 , näitavad kodanikuaktiivsuse väärtust. Euroopa kliimapakti eesmärk on luua aktiivne ruum, kus jagada kliimakriisiga seotud teavet, selle üle arutleda ja tegutseda selle lahendamise nimel, kaasates kodanikke, nende organisatsioone ja ettevõtjaid.

3.17Seoses sinise diplomaatia edendamisega ELi ja kolmandate poolte vahel sõlmitud kaubanduslepingute rakendamisel on komitee sisenõuanderühmad väärtuslikud allikad, sest need koondavad äriorganisatsioone, ametiühinguid ja keskkonnaorganisatsioone.

3.18Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et vesi on avalik hüve ja peaks seepärast olema kõigile kättesaadav taskukohase hinnaga. Kuna veevarude nappus suureneb, kohaldatakse vee suhtes kaubanduslikku lähenemisviisi. Kuigi selline lähenemisviis võiks pakkuda nappide varude ümberjaotamisel teatavaid eeliseid, tuleks rakendada meetmeid, et tagada kõigi piirkondade isevarustus, kasutades selleks kaubanduslepinguid ja läbirääkimisi ja pidades silmas asjaolu, et vesi on avalik hüve, mitte lihtsalt kaup. Vajaduse korral tuleb vastu võtta eeskirjad, konsulteerides selleks asjaomaste sidusrühmadega.

3.19Peale traditsiooniliste rahvusvaheliste veekonventsioonide ja kestliku arengu eesmärkide on arvukalt kahepoolseid, piirkondlikke ja ülemaailmseid organeid, vahendeid ja protsesse, mille kaudu saab Euroopa Liit veediplomaatiasse panustada.

3.20Seoses Euroopa piiriüleste jõgedega tõstatuvad mitmed veereostuse ja vee jagamisega seotud probleemid, millega tuleb tegeleda. Nagu on näidanud Doonau komisjoni, Reini laevaliikluse keskkomisjoni, Sava vesikonna rahvusvahelise komisjoni ja Moseli komisjoni juhtumid, on olemas hulgaliselt Euroopa jõgedega seotud kogemusi, mida saaks ära kasutada ELi sinise diplomaatia meetmetes.

3.21Euroopal on vee ja sanitaartingimuste valdkonnas kogemusi, teaduslikke teadmisi ja vahendeid. Seepärast tuleks ELi aktiivse sinise diplomaatia osana luua Euroopa veekeskus, millel on otsene aruandekohustus keskkonna peadirektoraadi ja Euroopa välisteenistuse ees, et aidata nii liikmesriikidel kui ka teistel riikidel tegeleda veega seotud küsimustega Euroopa naabruses ja kaugemal.

3.22Teabe jagamine liikmesriikide sinise diplomaatia tavade ja kogemuste kohta on ELi jaoks oluline viis oma mõju tugevdada. Näiteks Soome on käivitanud projekti „Water cooperation and peace – Finnish water way“ 15 . Projekti eesmärk on tugevdada Soome veediplomaatiaalast koostööd rahvusvahelisel tasandil, tõhustada rahvusvahelisi piiriüleseid kokkuleppeid ja nende elluviimist, teha kindlaks veediplomaatia alase koolituse ja pädevuse suurendamise vajadused ja neile reageerida ning süvendada välis- ja julgeolekupoliitika, rahuvahendamise ja veesektori ekspertide koostööd.

4.Vahemere piirkond ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond

4.1Vahemere piirkond soojeneb maailma keskmisest 20 % kiiremini ja seisab juba praegu silmitsi suurte veestressi probleemidega. On palju tõendeid selle kohta, et kliimamuutused mõjutavad Vahemere piirkonda mitmel viisil. Invasiivsed võõrliigid seavad ohtu nii kalatööstuse kui ka elurikkuse, piirkond muutub kuivemaks ja soojemaks ning äärmuslike ilmastikunähtuste ja põudade intensiivsus suureneb. Kõrbestumine ohustab üha enam ELi Vahemere piirkonna liikemsriike, mõjutades eelkõige ranniku- ja saarepiirkondi.

4.2Olenemata märkimisväärsetest allpiirkondlikest erinevustest, seisab kogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond silmitsi sarnaste probleemidega. Veega seotud riskide põhjustajad nendes riikides on muu hulgas elanikkonna ja veenõudluse suurenemine, kliimamuutused ja aegunud veemajandussüsteemid. Lisaks muudavad halb valitsemistava, korruptsioon ja korduvad konfliktid vastumeetmete rakendamise peaaegu võimatuks.

4.3Ulatuslikud piirkonnad Sahara-taguses Aafrikas seisavad silmitsi märkimisväärsete veestressi probleemidega. Rahvusvahelise reageerimise puudumine põhjustab tõenäoliselt rändelaineid ning riigisiseseid ja rahvusvahelisi konflikte.

4.4Paljud tööstusharud vajavad tootmiseks vett, näiteks põllumajandus ja energeetikasektor. Seepärast võib veenappus seada ohtu terved Vahemere piirkonna ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide majandussektorid, mis annavad olulise panuse SKPsse. Komitee rõhutab, et need tööstusharud peavad suurendama oma jõupingutusi, et parandada tõhusat veekasutust ja korduskasutust nii palju kui võimalik.

4.5Kontrollimatu turismi kasv võib avaldada märkimisväärset mõju veestressile kogu Vahemere piirkonnas. Kogu maailmast saabuvate reisijate arv peaks lähiaastatel jätkuvalt suurenema, mis toob kaasa suure inimtekkelise surve, mis koos suurte muutustega maakasutuses avaldab otsest mõju vee- ja maatarbimisele ning ökosüsteemi teenuste halvenemisele.

4.6Kuigi sellistest riikidest nagu Malta, Iisrael ja Hispaania on saanud veemajanduse ja tõhusa veekasutuse poliitika eestvedajad, on piirkondlik koostöö selles valdkonnas endiselt ebapiisav. Vahemere piirkonna kestliku arengu strateegia pakub aga kõigile sidusrühmadele integreerivat poliitikaraamistikku, et viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 Vahemere piirkonnas piirkondlikule, allpiirkondlikule, riiklikule ja kohalikule tasandile. Vahemere Liit ja selle vee-ekspertide rühm pakuvad samuti väärtusliku platvormi teabe jagamiseks ja veenappusega seotud ühiste eesmärkide edendamiseks. Platvormi kaudu võiks edendada ka selliste riikide nagu Jordaania, Maroko ja Palestiina vastavaid kogemusi, nagu vastupidavusmeetmete väljatöötamine kliimamuutustest tingitud vapustustega kohanemiseks.

4.7Vahemere piirkonna ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna piiriülesed veed on sageli vaidlusküsimuseks, süvendades veelgi kliimamuutustest ja kõrbestumisest tulenevaid probleeme. Seetõttu on ELil potentsiaal kujuneda rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil muutuste eestvedajaks ning kasutada ELi olemasolevaid poliitikavahendeid, et leida pikas perspektiivis tulemuslikke ja tõhusaid lahendusi. Euroopa Liit on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldanud üle 380 miljoni euro. Seeläbi on EL koostöös riikide, vesikondade organisatsioonide ja piirkondlike organitega aidanud kaasa algatuse Global Gateway piiriülestele veemajandusmeetmetele.

4.8Euroopa Liit on oma käimasolevas partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammiga (UNEP) kliima- ja keskkonnajulgeoleku vallas pühendunud vee ja ohutuse seosele piiriüleses veemajandusalases koostöös. Nii ÜRO 1997. aasta piiriveekogude konventsioon kui ka 1992. aasta veekonventsioon võiksid olla kasulikud suunised piiriülese koostöö rakendamisel.

4.9Niiluse, Jordaania, Orontese, Tigrise ja Eufrati ning Évrose/Maritsa jõgede piiriülesed vesikonnad on pälvinud ülemaailmset tähelepanu seoses vaidlustega joogivee jaotamise, niisutamise ja elektritootmise üle. Need vaidlused on põhjustanud probleeme piirkondlikule rahule ja stabiilsusele.

4.10Piiriülesed järvede vesikonnad, nagu Surnumeri, Ohrid, Prespa ja Shkodër, on samuti pälvinud märkimisväärset tähelepanu seoses oma rolliga elurikkuse kaitsel ning seoses mittekestlikust põllumajandusest, ebaseaduslikust kalapüügist ja turismi arengust tuleneva keskkonnaseisundi halvenemise ohuga.

4.11Vahemere piirkonnas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas asuvad mõned maailma olulisimad märgalad, mille kaitse väärib erilist tähelepanu seoses elurikkuse ning ebaseadusliku kalapüügi ja veevarudega.

4.12Samade jõgede ääres asuvate ELi liikmesriikide, nagu Portugal ja Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria, koostöö jääb allapoole soovitud taset.

4.13Samades vesikondades asuvate ELi liikmesriikide ja ELi kandidaatriikide (näiteks Kreeka ja Albaania, Kreeka ja Põhja-Makedoonia, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina) koostöö jätab palju soovida. Samas on kaks head tava, mis väärivad kiitust. 1) Dinaari karstiala põhjaveesüsteemi kasutavate riikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ja Montenegro) koostöö võimaldab selle ainulaadse mageveevaru majandamiseks välja töötada paremaid riiklikke ja piirkondlikke lähenemisviise. Nii saab tegeleda seotud ökosüsteemide kaitsega ja parandada veekvaliteeti (UNESO IHP, 2016). Põhjaveevoolu merre juhtimise kaitse tagab väärtuslike ökosüsteemide säilimise maa- ja merekeskkonna ristumiskohas. 2) 2002. aasta raamkokkulepe Sava vesikonna kohta on esimene sõjajärgne mitmepoolne raamistik, mille endise Jugoslaavia riigid on vastu võtnud. Raamkokkulepe näitab, kuidas piirkondlik veealane koostöö võib nii hoogustada kui ka konsolideerida rahutagamispüüdlusi.

4.14Vahemere Liidu veepoliitika raamistik aastani 2030 ja selle neli töörühma – „Water-Energy-food-Ecosystems“ (WEFE) „Nexus, Water-Employment-Migration“ (WEM) „Nexus, Water, Hygiene and sanitation“ (WASH) ja „Water and Climate Change Actions“ (WCCA) –, mis on töötatud välja koos kodanikuühiskonna erinevate osalejatega, sealhulgas ülemaailmne veepartnerlus Vahemere piirkonnas ning rahvusvaheline veevarude arendamise ja majandamise võrgustik (INWRDAM), ja mis ühendavad Vahemere piirkonna põhja- ja lõunaosas asuvaid riike (Itaaliat ja Türgit, Kreekat ja Liibanoni, Maltat ja Egiptust) ning edendavad ühist veemajanduspoliitikat, on väga teretulnud. Need on heaks eeskujuks asjaomasele piirkonnale ja ka teistele piirkondadele.

Brüssel, 21. september 2023

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)    Lähenemisviis võeti kasutusele Vahemere Liidu veepoliitika raamistikuga aastani 2030.

(2)       ELT C 323, 26.8 2022, lk 27 .

(3)     JOIN(2023) 20 final , 20. juuni 2021.

(4)     https://www.un.org/en/observances/desertification-day .

(5)     https://syriaaccountability.org/too-little-water-too-much-war-wheat-shortages-in-syria/ .

(6)     https://www.unicef.org/press-releases/14-million-people-without-running-water-across-war-affected-eastern-ukraine .

(7)

   Keskinen et al., 2021, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022169421007873 .

(8)     https://sdgs.un.org/conferences/water2023 .

(9)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7443-2023-INIT/en/pdf .

(10)     https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=IND&mtdsg_no=XXVII-5&chapter=27&clang=_en .

(11)     https://unece.org/environment-policy/water/un-watercourses-convention .

(12)     https://unece.org/environment-policy/water/protocol-on-water-and-health/about-the-protocol/introduction .

(13)     https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/stronger-europe-world/global-gateway_et .

(14)     https://right2water.eu/ .

(15)     https://sdgs.un.org/partnerships/water-cooperation-and-peace-finnish-water-way-water-diplomacy-project .