1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab komisjoni määruse ettepaneku heaks. Komisjoni seadusandlik algatus on õigeaegne ja väga asjakohane.

1.2Komitee mõistab, et Euroopa Komisjon püüab leida tasakaalu lihtsa rakendamise ja mõjususe vahel, ning on seisukohal, et määruse kohaldamisala tuleks laiendada.

-Määrus peaks raadamisest ja metsade degradeerumisest kaugemale ulatuma. Toodete ja kaupade suhtes, mille tootmine on kaasa toonud muude ‑kaitsmisväärsete ökosüsteemide, näiteks savannide, märgalade, turbaalade, mangroovide ja kaldaäärsete puhveralade hävimise, tuleks samuti kehtestada keeld, mis takistab nende Euroopa turule laskmist.

-Olulised metsi ohustavad kaubad, näiteks mais, suhkur ja kautšuk, tuleks määruse kohaldamisalasse lisada alates selle jõustumisest. Lisaks tuleks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ja ebaausa konkurentsi vältimiseks laiendada saadud toodete loetelu ning määrus peaks hõlmama tooteid, mis on valmistatud loomadest, keda on söödetud metsi ohustavate kaupadega.

-Määruses tuleb lisaks raadamisele ja metsade degradeerumisele käsitleda ka muid väga olulisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid küsimusi, mis on seotud hõlmatud toodete tootmisega. See on seda olulisem inimõiguste, töötajate õiglase kohtlemise ja töötajate õigustega seotud küsimuste puhul. Õiguspärasuse nõudmisest üksnes tootjariigis, nagu on ettepanekus sätestatud, ei piisa täpselt samadel põhjustel, nagu sellest ei piisa raadamise ennetamiseks.

1.3Kavandatava õigusakti tõhusus ja tulemuslikkus sõltub sellele liikmesriigis seatud prioriteetsusest ja iga liikmesriigi pädevate asutuste tegevussuutlikkusest. Esmatähtsaks tuleb pidada seda, et kõik liikmesriigid tagaksid tõhusa ja tulemusliku kontrolli, et algatuse jaoks eraldataks vajalikud rahalised vahendid ja et kõigis liikmesriikides oleksid enne määruse jõustumist olemas asjaomased süsteemid.

1.4Paljude kaupade puhul pole Euroopa kaugeltki suurim ostja. Selliste kaupade puhul võib üksikute Euroopa nõudlusega seotud meetmete mõju raadamisele olla piiratud. Peamine prioriteet peaks olema poliitiline koostöö ja nõudlusega seotud algatuste vastavusse viimine teiste suuremate importivate riikidega.

1.5Euroopa dokumenteerimisnõuete täitmine on tootjariikidele ja -piirkondadele, eelkõige põllumajandustootjatele ja väikepõllumajandustootjatele, keerukas. Komitee leiab, et kavandatava määrusega seotud kulusid ei tohiks üle kanda väikepõllumajandustootjatele, kes vaevu suudavad elatist teenida.

Euroopa peab suhtlema tootjariikidega ning pakkuma Euroopa nõuete täitmiseks vajalike meetmete rakendamisel oma abi ja koostööd. Komisjon peaks tunnustama väikepõllumajandustootjate, sealhulgas naiste potentsiaalset rolli muutuste käivitajana ning tagama väikepõllumajandustootjate tõhusa, vaba, sisuka ja teadliku osalemise. Vaeste riikide tootjatele tuleks kohanemiseks võimaldada piisavat aega.

Sertifitseerimise rolli ja kavandatava määruse mõju põllumajandustootjatele, sealhulgas väikepõllumajandustootjatele ja kohalikele kogukondadele, tuleb eelnevalt hinnata ning asjakohaste hindamiste järeldused tuleb määrusesse lisada enne selle jõustumist.

1.6Karistused peaksid olema hoiatuslikud. Samal ajal ei tohiks karistused ja nulltolerants kaasa tuua riskide vältimist. Kui Euroopa turule kaupa toovad ostjad väldivad märkimisväärse raadamisriskiga piirkondi täielikult, on äärealade põllumajandustootjatel ja väikepõllumajandustootjatel oht kõrvale jääda. Lisaks võib Euroopa kaotada võimaluse aidata kaasa säästvamatele tootmistavadele üleminekul valdkondades, kus see on kõige olulisem.

1.7Euroopas on struktuurne valgupuudus, mis praegu kaetakse imporditava valgurikka söödaga, millest osa pärineb raadamise riskiga piirkondadest.

Euroopa peab suurendama oma taimse valgu alast sõltumatust. Euroopa Liidul tuleb samuti välja töötada programmiga „Euroopa horisont“ ja ELi innovatsioonifondiga seotud spetsiaalne strateegia uute valguallikate arendamiseks, nende tootmise suurendamiseks ja turustatavaks muutmiseks. See võiks hõlmata mitmeaastaste heintaimede keskkonnasõbralikku biorafineerimist ja valkude suuremahulist tootmist metaani tarbivate mikrovetikate abil.

1.8Riikide võrdlusanalüüsi süsteemi raames VKEdele tehtavad erandid ja lihtsustatud hoolsusmeetmed ei tohiks kaasa tuua lünki, mis võivad muuta määruse ebatõhusaks. Samal ajal ei tohiks määrus põhjustada tarbetut halduskoormust ja -kulusid. Komisjonil tuleks hoolikalt hinnata, kas sätted, mis on seotud geograafilise asukoha määramisega kuni konkreetsete maatükkide täpsuse ja teatud tõendamiskohustusteni madala riskitasemega riikides on proportsionaalsed ja vajalikud.

1.9Komitee leiab, et sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal peaks raadamise vähendamise tõhususe jälgimisel olema käegakatsutav roll. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee peaksid saama Euroopa Komisjoni mitut sidusrühma hõlmava platvormi liikmeteks. Platvormile tuleks anda keskne roll õigusaktide rakendamise järelevalves. Platvormi sidusrühmi tuleks toetada satelliidiandmete kasutamisel ja arvesse tuleks võtta andmete omandiõigust. Liikmesriigid peavad metsade tervise ja seisundi kindlakstegemiseks rakendama ühtset lähenemisviisi.

1.10Määrus peab olema kooskõlas lepingutega, mille EL on sõlminud oma kaubanduspartneritega. Olles oluline importija ja suurim eksportija, on EL väga huvitatud ‑hästi toimiva, õiglase ja kestliku rahvusvahelise kaubandussüsteemi säilitamisest.

2.Arvamuse taust

2.1Euroopa Komisjon esitas 17. novembril 2021 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse raadamise ja metsade degradeerumisega seotud teatavate kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.

2.2Algatust mainiti 2019. aasta juulis avaldatud komisjoni teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“. Ettepanek on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast ja strateegiast „Talust taldrikule“. Ettepanek kajastab samuti Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni mõningaid olulisi elemente soovitustest komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi ‑põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks.

2.3Määruse eesmärk on piirata raadamist ja metsade degradeerumist, mis on põhjustatud ELi tarbimisest ja tootmisest. See omakorda peaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja ülemaailmset elurikkuse vähenemist. Algatuse eesmärk on minimeerida pärast 31. detsembrit 2020 toimunud raadamise ja metsade degradeerumisega seotud tarneahelatest pärinevate toodete tarbimist ning suurendada ELi nõudlust seaduslike ja raadamisvabade kaupade ning toodetega kauplemise järele.

2.4Kavandatavas määruses sätestatakse mõisted „mets“, „raadamine“, „istutatud mets“ ja „istandik“, mis põhinevad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) määratlustel, kuid millega kaasnevad mõned olulised muudatused. Mõiste „metsa degradeerumine“ määratlus erineb oluliselt FAO vastavast määratlusest. Asjakohaseid kaupu ja tooteid võib liidu turule lasta või seal kättesaadavaks teha või eksportida üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

·tooted ja kaubad on raadamisvabad,

·need on toodetud kooskõlas tootjariigi asjakohaste õigusaktidega ja

·nende puhul täidetakse hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon.

2.5Asjakohased kaubad ja tooted (määruse kohaldamisala) on loetletud artiklis 1: veised, kakao, kohv, õlipalm, soja ja puit. Lisaks nimetatakse I lisas teatavaid „asjakohaseid tooteid“, mis sisaldavad, on söödetud või valmistatud asjaomaseid kaupu kasutades, viidates toote HS-koodile.

Määruse kohaldamisala määrati kindlaks hinnates, millised parameetrid võimaldaksid sellel kõige tõhusamalt vähendada liidu panust kauba- ja tootepõhisesse raadamisse ja metsade degradeerumisse, ning hinnates komisjoni (puuduvat) suutlikkust uurida määruse kohaldamise võimalikku mõju kõigile saadud toodetele.

I lisas loetletud saadud toodetele kehtiv kohaldamisala vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lisada täiendavaid asjakohaseid kaupu.

2.6Ettevõtjate hoolsuskohustus hõlmab teabe, dokumentide ja andmete kogumist ning riskihindamise meetmeid ja riskide vähendamise meetmeid. Määruse nõuete täitmise jaoks vajalik teave sisaldab teavet tarnija kohta, tootjariigi tuvastamist ja koordinaate kõigi selliste maatükkide geograafilise asukoha määramiseks, kus asjakohaseid kaupu ja tooteid toodetakse, samuti tootmise kuupäeva ja ajavahemikku. VKEdest kauplejate suhtes kohaldatakse leebemaid hoolsuskohustusi.

2.7Hoolsuskohustuste süsteem on tulemuspõhine ja sisaldab ettevõtjatele kohustust teha kindlaks, et risk puudub või et see on väheoluline, et kaubad ja tooted ei ole seaduslikud ja/või raadamisvabad. Kui ettevõtjad seda kohustust ei täida, ei lubata neil asjaomaseid kaupu ja tooteid ELi turule tuua või sealt eksportida.

2.8Kavandatava määrusega kehtestatakse riikide võrdlusanalüüsi süsteem, mis võimaldab komisjonil riike või riigi tasandist madalamal olevaid piirkondi kategoriseerida asjakohaste hõlmatud toodetega seotud raadamistavade alusel. Riskitase jaotatakse kolme kategooriasse – madal, standardne ja kõrge. Ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste kohustused varieeruvad olenevalt tootjariigi või -piirkonna riskitasemest. Madala riskitasemega riikide või piirkondade suhtes kohaldatakse lihtsustatud hoolsuskohustust ning kõrge riskitasemega riikide pädevate asutuste suhtes kehtivad impordi puhul rangemaid kontrollinõudeid.

2.9Määrus sisaldab liikmesriikide kohustust tagada oma pädevate asutuste kaudu kaupade ja toodete tõhus kontroll, sealhulgas koostada kava, milles rakendatakse riskipõhist lähenemisviisi. Samuti peavad pädevad asutused ettevõtjaid kontrollima. Liikmesriikidel tuleb tagada, et pädevatel asutustel on oma kohustuste täitmiseks piisavad volitused ja vahendid.

2.10Määruse ettepanekut käsitleva komitee arvamuse eesmärk on tagada määruses kodanikuühiskonna vaatenurk.

3.Üldised märkused

3.1Komitee kiidab komisjoni määruse ettepaneku heaks. Suurem osa ülemaailmsest raadamisest on seotud põllumajandusmaa laiendamise ja selliste kaupade nõudlusega nagu veiseliha, puit, palmiõli ja soja. EL on nende toodete suur tarbija, sealjuures osa neist toodetakse jätkusuutmatult, millega kaasneb raadamine. Seetõttu on komisjoni seadusandlik algatus õigeaegne ja väga asjakohane.

3.2Komitee loodab, et ELi määrus saadab turule tugeva signaali ja tagab tugeva stiimuli tarneahelatele, kus EL on suur rahvusvaheline ostja, et kujundada ümber ja dokumenteerida raadamisvaba tootmist. Peale selle tagavad ühised ELi normid ELi siseturul võrdsed võimalused.

3.3Mõne kauba puhul ei ole Euroopa kaugeltki suurim importija ning ta ei saa märkimisväärselt mõjutada tarneahelate korraldust ega logistikat tootjariikides. Raadamise korral tuleb teha selget vahet väikestel ja suurtel ettevõtjatel. Suurte ettevõtjate mõju tarneahelas on tohutu.

Peamine prioriteet peaks olema poliitiline koostöö ja raadamisvabade nõudlusega seotud algatuste ühtlustamine teiste suuremate importivate riikidega. Eelseisev COP27 võib olla üks võimalus poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks.

3.4Veelgi olulisem on koostöö tootjariikidega, et toetada neid raadamise algpõhjustega tegelemisel. Raadamisele avaldavad otsest mõju vaesuse vähendamine, inimväärseks elatiseks võimaluste pakkumine ja edendamine, sealhulgas kvaliteetsete töökohtade loomine ja investeeringud maapiirkondade arengusse. Raadamise vähendamise korral tuleb arvesse võtta metsa kultuurilist tähtsust, eelkõige maa- ja metsakogukondade jaoks. Pidades silmas puidu tootmist, peaks EL püüdma aidata rakendada kestlikku metsamajandust.

3.5Osa raadamisest mõnedes riikides põhjustavad põllumajandustootjad ja maakogukonnad, kes kasutavad puitu kütuseks ja kütteks või kes puhastavad väikeseid maatükke põllumajandustegevuse ja karjakasvatuse tarvis. Valdav osa metsade raadamisest on aga tingitud metsade muutmisest kaubanduslikuks põllumajandustegevuseks. Kavandatavat määrust ei kohaldata juhtudel, kus kohalikud kogukonnad langetavad metsa, mida nad omavad või kasutavad, et toetada oma elatusvahendeid, kui sellel maal kasvatatud tooteid ei lasta ELi turule. Siiski on selliseid rühmi kaasavad toetusmehhanismid, sealhulgas rahaline toetus ja koostöö, samuti olulised edasise raadamise vähendamiseks. Komitee on seisukohal, et praeguse määrusega kaasnevaid kulusid ei tohiks üle kanda väikepõllumajandustootjatele – sõltumata sellest, kas nende toodangut eksporditakse või mitte –, kes vaevu suudavad elatist teenida.

3.6Prioriteet peaks olema eelkõige suuremahulise tegevuse või suure hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse lõpetamine, kui metsa raiutakse maha kaubandusliku põllumajanduse või muudel tööstuslikel eesmärkidel (nt kaevandamine, loodusvarade kasutamine või seotud taristu). Teadlikkuse suurendamine ELis ja tootjariikides metsade rolli ja tähtsuse kohta kliimamuutustevastases võitluses ja süsiniku sidumises on oluline ning selleks tuleb tagada ELi rahaline toetus. Vajalik on parimate tavade ülekandmine, temaatiliste sildade rajamine ja ühtsete kontaktpunktide loomine digiplatvormidel üle kogu maailma. Haridus, koolitus ja kvalifitseeritud tööjõud on raadamise pikaajalisel vähendamisel üliolulised. Tehnilise toe programme, mis aitavad suurendada tootlikkust, tuleks kaaluda alternatiivina põllumajanduse jaoks suurema maa hõivamisele.

3.7Komitee kutsub üles looma kiirreageerimismehhanismi, et toetada inimesi ja kodanikuühiskonda, kes kaitsevad metsi nii ELis kui ka väljaspool seda. Metsa- ja keskkonnakaitse, maalihked ja elupaigad kujutavad endast suurt ohtu kohalikele kogukondadele ja põlisrahvastele, mistõttu on inimesi nende kaitsmise eest tapetud nii väljaspool ELi kui ka mõnes ELi liikmesriigis.

3.8Valdav enamus põllumajandustootjaid ja väikepõllumajandustootjaid ei rakenda ebaseaduslikke tavasid ega raadamist ning üha suurem hulk põllumajandustootjaid ja väikepõllumajandustootjaid tegeleb koos kohalike, Euroopa ja rahvusvaheliste kolleegidega sertifitseerimissüsteemide või maastikualaste algatuste raames vastutustundlike tavade dokumenteerimisega.

Neid inimesi ei tohiks unustada. Euroopa peab suhtlema tootjariikidega ning tegema koostööd kavandatud tarneahela jälgitavuse nõuete täitmiseks vajalike meetmete rakendamisel ning arendama välja riiklikud kaupade jälgitavuse süsteemid seal, kus need praegu puuduvad. Tootjariikidele tuleks tagada kohanemiseks vajalik aeg.

3.9Kavandatav määrus ei tohiks viia vaid ELi tarneahelate keskkonnasäästlikumaks muutmiseni, tegelemata raadamise algpõhjustega. Kavandatava õigusakti võimalik tagajärg on see, et mõned Euroopa ettevõtjad võivad otsustada hankida oma tooteid/kaupu (võimaluse korral) turvalisematest riikidest, et vältida raadamise või ebaseaduslikkuse ohtu. Kui see on nii, võib ELi metsi ohustavate kaupadega kauplemise maht eelkõige riskiriikides väheneda, mis võib vähendada ELi võimalusi mõjutada metsahaldust nendes riikides. Euroopa peaks ennetama sellist olukorda, kui kaotatakse võimalus aidata kaasa säästvamatele tootmistavadele üleminekul valdkondades, kus see on kõige olulisem, kui Euroopa turule sisenevad ostjad väldivad üldiselt piirkondi, kus on märkimisväärne raadamise risk.

3.10Määrusest tulenevad kohustused peaksid laienema ka finantssektorile. Selle eesmärk on tagada, et asjaomaste kaupade ja toodete tootmist, töötlemist, nendega kauplemist või nende turule laskmist puudutavad finantsteenused ja investeeringud ei ole seotud raadamise, metsade degradeerumise või riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste inimõiguste standardite rikkumisega.

3.11Euroopa roheline kokkulepe, ühine põllumajanduspoliitika ja strateegia „Talust taldrikule“ võivad tulevikus põhjustada põllumajandusliku tootmise vähenemise ELis 1 . Euroopas keskkonnahoidlikumaks muutmine ei tohiks aga kaasa tuua tootmissektori keskkonnamõju mujalekandumist. Euroopa peab investeerima põllumajanduslikku tootmisse, mis võib jätkuda samas mahus või suureneda, muutudes samal ajal keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks. 2023. aastast rakendatavast ühisest põllumajanduspoliitikast tulenev tootmiseks mittekasutatav maa suurendab kogu maailma tootmisvajadusi ja raadamise riski.

3.12Euroopas on struktuurne valgupuudus, mis praegu kaetakse imporditava valgurikka söödaga, millest osa pärineb raadamise riskiga piirkondadest.

Üha kasvav maailma elanikkond ja ülemaailmne keskklass toovad kaasa veelgi suurema ülemaailmse nõudluse. Euroopal ei tule üksnes suurendada oma taimse valgu ja söödavalgu alast sõltumatust, vaid investeerida tuleb ka tehnoloogiatesse, mis võimaldavad suurendada valgutootmist ilma tootmiseks rohkem maad kasutamata.

Euroopa Liidul tuleb uute alternatiivsete valguallikate tootmise suurendamiseks ja turustatavaks muutmiseks välja töötada spetsiaalne strateegia, mis võiks olla seotud programmiga „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifondiga. See võiks hõlmata mitmeaastaste heintaimede biorafineerimist ja valkude suuremahulist tootmist metaani tarbivate mikrovetikate abil.

3.13Euroopa põllumajandussektor seisab silmitsi ressursside kiiresti kasvavate hindadega, mis tõenäoliselt toovad kaasa toiduainete hindade tõusu. See lisandub praegustele kõrgetele energiahindadele, mis mõjutavad Euroopa kodanike eelarveid. Meetmete valikul ja määruse rakendamise ajastamisel tuleks olla ettevaatlik, et tarneahelatel oleks aega kohaneda, et ennetada järsku hinnatõusu.

3.14On alust arvata, et nõudlus metsa ohustavate toodete järele suureneb, kui kasvab maailma rahvastik ja maailma keskklass. Tarbijaid tuleks teavitada jätkusuutlike, tervislike ja tasakaalustatud tarbimisharjumuste tähtsusest, nagu on märgitud arvamuses NAT/755 2 .

3.15Määrus peab olema kooskõlas lepingutega, mille EL on sõlminud oma kaubanduspartneritega. Olles oluline importija ja ka suurim eksportija, on EL väga huvitatud ‑hästi toimivast, õiglasest ja kestlikust rahvusvahelisest kaubandussüsteemist. Haldussäästlikkuse huvides tuleks kõnealuse määrusega hõlmatud toodete nõuetelevastavust kontrollida nende ELi toomisel. Pärast müügiloa saamist peaks neil toodetel olema võimalik ELis vabalt ringelda, ilma täiendava kontrolli vajaduseta.

4.Konkreetsed märkused

4.1Teistel ökosüsteemidel, näiteks savannidel, märgaladel, turbaaladel, mangroovidel ja kaldaäärsetel puhveraladel on kõrge kaitseväärtus ja paljud neist on hävimisohus. Sellised väärtuslikud kaitsealad tuleks määrusesse lisada. EL ja liikmesriigid peaksid kaaluma põlismetsade kaitsmist, lisades need UNESCO kaitse alla.

4.2Teatud olulised metsi ohustavad kaubad, näiteks mais, suhkur ja kautšuk, puuduvad määruse kohaldamisalast. Nendest saadud toodete loetelu piirdub vaid mõne üksiku tootega, mis vähendab määruse mõju. Määruse tõhususe tagamiseks peavad selle kohaldamisalaga olema hõlmatud kõik raadamise, metsade degradeerumise ja väärtuslike kaitsealade kadumisega seotud tooted. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kautšukile, maisile, banaanidele, roosuhkrule ning sojaga söödetud loomade lihale (nt sea- ja linnuliha). Komitee nõuab tungivalt puidumassi kaardistamist ELi tasandil. See probleem peaks lähiajal lahendatud saama. Määruse põhimõisted (nt „raadamisvaba“ või „metsa degradeerumine“) peaksid olema kooskõlas FAO määratlustega. Kohandatud määratlused või vaid osaliselt FAO määratlustel põhinevad määratlused tekitavad tõlgendamisruumi ja võivad seega põhjustada majandustegevuses osalejate jaoks õiguslikku ebakindlust.

4.3Määruse jõustamine kuulub liikmesriikide pädevate asutuste ülesannete hulka. Kavandatava õigusakti tõhusus sõltub seega sellele seatud prioriteedist ja iga liikmesriigi ametiasutuste tegevussuutlikkusest. Vajalike rahaliste vahendite eraldamise ja süsteemide olemasolu tagamine peab kõigis liikmesriikides olema esmatähtis. Sihtotstarbelised investeeringud IT-taristusse, personal ja iga liikmesriigi ametiasutuste suurenenud tegevussuutlikkus on tõhusa ja piisava järelevalve, võrdlusanalüüsi ja riskihindamise jaoks olulised. Sellega seoses tuleks kasutada tehisintellekti. Üksused, kelle suhtes määrust kohaldatakse, peaksid rakendama läbipaistvat järelevalvesüsteemi (sealhulgas hoolsuskohustuse aruannete avaldamine kujul, mis ei sea ohtu konfidentsiaalset äriteavet). Tähtaeg peab olema juba möödunud kuupäev, et vältida edasise raadamise innustamist.

4.4Määruses keskendutakse raadamisele ja metsade degradeerumisele, mis on seotud teatud kaupade ja toodete tootmise ja tarbimisega Euroopas. Siiski ei käsitleta muid väga olulisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid küsimusi, mis on seotud hõlmatud toodete tootmisega. Eelkõige põhineb valitud lähenemisviis inimõiguste kaitsmiseks üksnes siseriiklike õigusraamistike alusel kohaldatavatel õigusaktidel. See tekitab suuri lünki põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maaomandiõiguste ning muude rahvusvaheliste inimõiguste standardite kaitsmisel.

Komitee julgustab komisjoni kaaluma oma ettepaneku täiendamist suunistega hoolsuskohustuse täitmise ja tarneahelate riskihindamise kohta igas kaubasektoris. Suunised peaksid sisaldama võimalikke teabeallikaid, millega asjaomased vastutavad ettevõtjad võiksid tutvuda, näiteks sertifitseerimissüsteemid, mis vastavad teatavatele miinimumstandarditele. Eesmärk peaks olema vastutustundlike ja raadamisvabade tarneahelate sidusa süsteemi loomine, mis tugineks osaliselt olulisele tööle, mis on juba tehtud mitmes olemasolevas sertifitseerimissüsteemis.

4.5Hiljemalt viis aastat pärast määruse jõustumist hindab komisjon mõju põllumajandustootjatele, eelkõige väikepõllumajandustootjatele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele ning lisatoetuse võimalikku vajadust. Ettepanekuga nähakse ette ka kaubandust lihtsustavate lisavahendite vajaduse ja teostatavuse hindamine, et toetada määruse eesmärkide saavutamist sertifitseerimissüsteemide tunnustamise kaudu.

Komitee leiab siiski, et sertifitseerimise roll ja mõju põllumajandustootjatele, sealhulgas väikepõllumajandustootjatele ja kohalikele kogukondadele, on kavandatava määruse toimimise ning kavandatud ja kavandamata mõju saavutamise jaoks olulised. Neid tuleb käsitleda eelhindamiste raames ja asjakohastest hindamistest tulenevad järeldused tuleb määrusesse lisada enne selle jõustumist.

4.6Riikide võrdlusanalüüsi süsteemi raames VKEdele tehtavad erandid ja lihtsustatud hoolsusmeetmed ei tohiks kaasa tuua lünki, mis võivad muuta määruse ebatõhusaks. Samal ajal ei tohiks määrus põhjustada tarbetut halduskoormust ja -kulusid. Inim- ja keskkonnaõiguste alane avalik ELi reitinguagentuur 3 võib äritegevuse kontekstis aidata VKEdel oma kohustusi täita. Komisjonil tuleks hoolikalt hinnata, kas ettepanekud sätete kohta, mis on seotud geograafilise asukoha määramisega kuni konkreetsete maatükkide täpsuse ja tõendamiskohustuseni madala riskitasemega riikides on proportsionaalsed ja vajalikud. Mõned nõuded ei tooks ELis kaasa mitte ainult vastuolusid seoses liikmesriikide subsidiaarsuse põhimõttega, vaid paneksid eelkõige ebaproportsionaalselt suure koormuse ka väiketootjatele, kellel on märkimisväärne osa ELi varustamisel. Läbipaistvuse huvides tuleb klassifitseerimise täpsed kriteeriumid avalikustada. Väikemetsa omanikke ELis ja väljaspool seda tuleb toetada, et parandada säästvat metsamajandamist, võimaldada kestlikku rahastamist ja pakkuda säästvaid metsatooteid.

4.7Artiklid 22 ja 24 sisaldavad sätteid määrusele mittevastavate kaupade ja toodete turult kõrvaldamise ja võimaliku hävitamise kohta. See oleks enamikul juhtudel vastuolus muude oluliste ELi poliitika põhimõtete ja eesmärkidega, sealhulgas seoses toidu raiskamise vältimisega. Seetõttu soovitab komitee komisjonil need sätted läbi vaadata, et vältida väärtuslike ressursside hävitamist. Määruse eelnõu (artikkel 3) kohaselt ei tohiks turule lasta puitu, mis on saadud metsa õiguspärasest (lubatud) langetamisest põllumajandusmaa loomise eesmärgil. Asjakohane oleks selgitada, et turustamiskeeld ei hõlma automaatselt teatud lubatud langetamismenetlusest saadud puitu, mille puhul on kindlaks tehtud sotsiaalne vajadus maakasutuse muutmise järele. Sellised sätted peaksid põhinema sätetel, mis on teada paljude liikmesriikide metsandusalastest õigusaktidest, kus muutmine on lubatud erandlikel asjaoludel, mis põhinevad sellistel kriteeriumidel nagu metsastamise määr, metsa majandamine ja hüvitis uusistutuse eest.

4.8Komitee leiab, et lisaks kriminaalkaristusele kõige tõsisemate seaduserikkumiste korral on vaja liikmesriikide ühist lähenemisviisi, mis põhineb ELi suunistel rahaliste või mitterahaliste karistuste kohta. Samuti tuleb kehtestada läbipaistvad kriteeriumid karistuste määramiseks ja neid edendada. Lisaks haldustrahvidele ja -karistustele tuleks määruses sätestada, et ettevõtjaid saab siseriikliku õiguse alusel pidada määruse sätete rikkumise eest vastutavaks.

4.9Komisjoni materjalis mainitud õiguspärasuse määratlus on inimõigustealase olukorra lahendamiseks liiga leebe. Komitee leiab, et kõnealuses õigusaktis on tarvis jõulisemaid vahendeid, nagu tsiviilvastutus ja kindlustus. ELi import peaks hõlmama töötingimuste, ühinemisvabaduse ja töötajate õiglase kohtlemise kontrollikriteeriume. Säästva metsamajandamise kriteeriumide ja raadamise kõrval tuleb arvestada töötajate õigusi, töötervishoidu ja tööohutust, sugu, karjääri prognoositavust, õiglase pensionisüsteemi kättesaadavust ja kvaliteetseid töökohti puidutööstuse töötajatele ning metsakogukondadest ja põlisrahva hulgast pärinevatele inimestele. Prioriteedid peaksid olema õiglane maaomand ja juurdepääs maale. Rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused peaksid olema osa hoolsuskohustuse toimimisviisist, turuletoomise nõuetest ja võrdluskriteeriumidest. Sunniviisilist tööd ja lapstööjõu kasutamist tuleb hoolikalt jälgida ja see lõpetada. Artikli 3 punktis b tuleks lisaks tootjariigi õigusaktidele arvestada ka rahvusvaheliselt asjakohaseid sotsiaalklausleid ja inimõiguste kriteeriume, mis põhinevad ILO põhikonventsioonidel, eelkõige 1989. aasta konventsioonil C169 „Põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioon“ (nr 169) ja 2001. aasta konventsioonil C184 „Ohutus ja tervishoid põllumajanduses“ (nr 184) ning muudel rahvusvahelistel inimõigusi käsitlevatel õigusaktidel 4 . See peaks kajastuma ka ettepaneku artikli 10 lõikes 2.

4.10Komitee leiab, et sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal peaks olema käegakatsutav roll raadamise vähendamise tõhususe jälgimisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee peaksid olema Euroopa Komisjoni mitut sidusrühma hõlmava platvormi liikmed ning sellele tuleks anda keskne roll õigusaktide rakendamise järelevalves. Platvormi sidusrühmi tuleks toetada satelliidiandmete kasutamisel ja arvesse tuleks võtta andmete omandiõigust. Tarvis on liikmesriikide ühtset lähenemisviisi metsade tervise ja seisundi määratlemiseks.

Brüssel, 23. veebruar 2022

Christa Schweng 
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)       https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121368  

(2)      Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus „Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“, ELT C 190, 5.6.2019, lk 9 .

(3)      Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“, punkt 1.15, ELT C, C/97, 24.03.2020, lk 9 .

(4)    Nt inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikud suunised riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis.