EESC-2025-02119-AS

NAT/952

Euroopa kliimamääruse muutmise ettepanek

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik“

(COM(2025) 524 final)

Kontakt	nat@eesc.europa.eu
Administraatorid	Caroline VERHELST, Gaizka MALO
Dokumendi kuupäev	9/9/2025

Raportöör: Teppo SÄKKINEN

Seadusandlik menetlus	EU Law Tracker
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 7/7/2025 nõukogu, 16/7/2025
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304
Euroopa Komisjoni dokumendid	COM(2025) 524 final
Seonduvad kestliku arengu eesmärgid	eesmärk nr 13 „Kliimameetmed“

Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8/9/2025
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	51/5/3
Vastuvõtmine täiskogus	D/M/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.SOOVITUSED

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) väljendab heameelt ettepaneku üle muuta kliimamäärust, milles esitatakse siduv kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aastaga. Komitee kinnitab veel kord, et toetab kliimaeesmärki saavutada 2040. aastaks netoheite 90 % vähendamine, sest see kattub teaduslike tõdemustega Euroopa õiglase panuse kohta püüda saavutada 1,5 kraadi eesmärk 1 . Kuna Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, on otsustavad üleilmsed kliimameetmed Euroopa enda huvides.

1.2Komitee toetab Euroopa Komisjoni valitud lähenemisviisi lisada kliimamääruse muutmise ettepaneku artiklisse 1 suunised toetavate poliitikameetmete kohta. See on kooskõlas komitee varasema üleskutsega võtta toetavaid poliitikameetmeid, et tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja õiglane üleminek, ning kasutada kulutõhusalt ainult heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiat, sest see on ainus viis saavutada pingutust nõudev 90 % eesmärk.

1.3Euroopa diplomaatilist mõju tuleb enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 30. istungjärgu (COP30) toimumist maksimeerida ja vältida tuleb usaldusväärsuse edasist vähenemist. Seepärast kutsub komitee ELi nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles leppima hiljemalt septembriks kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis ja oktoobri alguseks sellega kaasnevates riiklikult kindlaksmääratud panustes. See ajakava võimaldaks ELil teha sisukat koostööd oma rahvusvaheliste partnerite ja teiste peamiste heitetekitajatega ning kujundada üleilmseid kaugeleulatuvaid eesmärke juhtpositsioonilt.

1.4Komitee leiab, et kliimameetmete põhiprioriteet peaks olema vähendada heitkoguseid ELis võimalikult kaugeleulatuvate eesmärkide kohaselt. Komitee tunnistab, et rahvusvahelised ühikud võivad anda vajaliku paindlikkuse 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks. Ühikute kasutamine peaks rangelt sõltuma nende usaldusväärsusest ning põhinema ELi õigusel ja Pariisi kokkuleppe kohasel arvestusühikute väljastamise mehhanismil, et võtta arvesse põhjendatud kahtlusi usaldusväärsuse suhtes ja vältida liidusiseste kliimameetmete asendamist või sotsiaalse või keskkonnakahju põhjustamist. Ühikud peaksid olema kooskõlas ka ELi ülejäänud välis- ja sisepoliitikaga. Komitee soovitab luua kogu ELi hõlmava asutuse, mis hangib ja jälgib ühikuid ning tagab nende kvaliteedi. Rahvusvahelisi ühikuid ei tohiks kasutada heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmiseks.

1.5Komitee märgib, et ELi tulevane laienemine jääb tõenäoliselt 2040. aasta eesmärgi ajalisse raamistikku. Komitee kutsub komisjoni üles selgitama laienemise mõju 2040. aasta kliimaeesmärgile, sealhulgas seda, kuidas arvutatakse võrdlusaasta 1990 ja 90 % eesmärk suurema ELi korral. Samuti kutsub komitee komisjoni üles suurendama kandidaatriikidele antavat toetust, et nad saaksid varakult kohaneda ELi kliima- ja energiapoliitikameetmetega.

1.6Komitee teeb ettepaneku seada prioriteediks ELi kandidaatriikides loodud rahvusvahelised ühikud. Kuna need riigid on tõenäoliselt tulevased liikmesriigid, aitavad asjaomased projektid tõenäoliselt otseselt saavutada ELi kliimaeesmärke. Selle potentsiaali ja laienemise ajakava tunnistamiseks teeb komitee ettepaneku, et alates 2031. aastast lubataks 2040. aasta eesmärgi saavutamisel arvestada kandidaatriikide rahvusvahelisi ühikuid.

1.72040. aasta poliitikaraamistiku loomise toetamiseks palub komitee komisjonil esitada kokkuvõttev mõjuhinnang, milles keskendutakse 90 % eesmärgile, sealhulgas rahvusvaheliste ühikute kasutamise mõjule.

1.8Et kujundada kliimaeesmärkide saavutamist viisil, mis suurendab Euroopa konkurentsivõimet ja pakub kvaliteetseid töökohti, soovitab komitee lisada puhta tehnoloogia ekspordi kliimamääruse muutmisse ja luua puhta tööstuse tulemustabeli. Selle abil jälgitaks tööhõivet, innovatsiooni ja ekspordi kasvu nullnetoheitega sektorites eesmärgiga suunata ELi konkurentsivõime kontrolli ja seada prioriteediks ekspordile suunatud süsinikuheite vähendamise viisid.

1.9Kuna Euroopa põllumajanduslik toidutööstus on kliimamuutustest eriti mõjutatud ja peab samal ajal ülemaailmselt konkureerima madalamate keskkonnastandarditega, teeb komitee ettepaneku lisada toiduga kindlustatus kliimamääruse muutmise ettepaneku elementide hulka, mida tuleks järgmistes seadusandlikes ettepanekutes arvesse võtta. Komitee rõhutab, et põllumajandustootjatel ja metsaomanikel on ainulaadne roll maismaal asuvate CO2 sidujate haldajana. Kestlikud põllumajandustavad aitavad vähendada heitkoguseid ja tugevdada vastupanuvõimet, edendades samal ajal loodusvarade, elurikkuse ja tervete ökosüsteemide kaitset ning avaldades maakogukondades positiivset mõju nii tootmisele kui ka elukvaliteedile.

1.10Tunnistades Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamise kiireloomulisust, julgustab komitee komisjoni tegema kindlaks ja edendama kahesuguse kasutusega tehnoloogial põhinevaid lahendusi, mis teenivad nii kaitse- kui ka kliimaeesmärke. Eesmärgid hõlmavad puhast energiat elutähtsa taristu jaoks, detsentraliseeritud puhast energiat sõjalise logistika jaoks ning vähese CO2 heitega materjale varustuse ja ehituse jaoks. Saavutatav koostoime tuleks integreerida nii kliima- kui ka tööstusstrateegiatesse.

2.SELGITAVAD MÄRKUSED

2.1Komitee oli esimene Euroopa institutsioon, kes võttis 2024. aastal seisukoha 2040. aasta kliimaeesmärgi küsimuses. Komitee kinnitab veel kord oma arvamuses NAT/931 2 esitatud seisukohti, sealhulgas toetust eesmärgile saavutada 2040. aastaks 90 % kliimaeesmärk. Kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuande kohaselt aitab liidu netoheite vähendamine 2040. aastaks 90–95 % võrra saavutada ELi kliimaneutraalsuse teostataval ja usaldusväärsel viisil 3 .

2.2Nagu komitee rõhutas juba arvamuses NAT/931, nõuab eesmärgi saavutamine pingutamist ja see on võimalik juhul, kui rakendatakse toetavaid poliitikameetmeid, mis tagavad Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja õiglase ülemineku ning kui kasutatakse kulutõhusalt kõiki heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaid. Samuti on möödunud aasta geopoliitiline ebastabiilsus suurendanud vajadust tugevdada Euroopa kaitset ja julgeolekut. Euroopa julgeoleku seisukohast on oluline ka fossiilkütuste impordist sõltuvuse järkjärguline kaotamine.

2.32040. aasta ambitsioonikas eesmärk lähtub sellest, et 2030. aastaks on saavutatud netoheite vähemalt 55 % vähendamine. Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni hiljutise riiklike energia- ja kliimakavade hinnangu 4 üle, mille kohaselt on liikmesriigid märkimisväärselt vähendanud vajakajäämisi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Komitee kutsub üles jätkuvalt keskenduma paketi „Eesmärk 55“ õigusaktide rakendamisele ning Euroopa ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamisele uue regulatiivse keskkonnaga kohanemisel.

2.4Komisjon esitas 2024. aasta teatises 2040. aasta kliimaeesmärgi mõjuhinnangud. Kavandatud 90 % eesmärk jääb hindamises käsitletud kahe valikulise vahemiku vahele: 85–90 % ja 90–95 %. 2040. aasta poliitikaraamistiku loomise toetamiseks palub komitee komisjonil esitada koondhinnang, milles keskendutakse 90 % eesmärgile, sealhulgas rahvusvaheliste ühikute kasutamise mõjule.

2.5Komitee esitas arvamuses NAT/931 laiemad poliitilised seisukohad ja ettepanekud seoses 2040. aasta kliimaeesmärgiga. Sellele tuginedes keskendutakse käesolevas arvamuses kliimamääruse kavandatud muutmisele ja lisakaalutlustele, mis on tekkinud pärast eelmise arvamuse vastuvõtmist.

2040. aasta eesmärk ja üleilmne kliimapoliitika

2.6Komitee rõhutas 2025. aasta juuli täiskogu istungjärgul seost kliima, rahu ja julgeoleku vahel, kutsudes ELi üles võtma ülemaailmses kliimadiplomaatias usaldusväärse ja vastupanuvõimelise liidri rolli (REX/599). Kuna ELi arvele langeb ainult 6 % üleilmsetest heitkogustest, on globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 kraadi piires vaja peale jõuliste liidusiseste kliimameetmete võtmise kaasata ka teisi peamisi heitetekitajaid.

2.72040. aasta eesmärk on aluseks ELi uuele riiklikult kindlaksmääratud panusele, mis tuleks esitada hiljemalt septembris enne Brasiilias toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP30. Komitee nõuab tungivalt, et nõukogu ja parlament võtaksid kiiresti vastu 2040. aasta eesmärgi ja sellega seotud riiklikult kindlaksmääratud panuse, sealhulgas soovitusliku eesmärgi 2035. aastaks. Riiklikult kindlaksmääratud panuse esitamata jätmine on juba kahjustanud Euroopa positsiooni üleilmsetel kliimaläbirääkimistel ja vähendanud tema suutlikkust survestada teisi suuri majandusriike võtma vastu ambitsioonikaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid.

2.8Üleilmne kliimadiplomaatia on üha keerulisem, eriti pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid astusid teist korda välja Pariisi kokkuleppest. Siiski on tehtud ka edusamme. Komitee tõstab iseäranis esile Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) pöördelise tähtsusega kokkuleppe üleilmse laevanduse nullnetoheite eeskirjade kohta, milles sätestatakse esimene üleilmne CO2 hind 5 .

2.9Hiina on maailma suurim heitetekitaja ja tema senised kumulatiivsed heitkogused ületasid 2023. aastal ELi omi 6 . Ent Hiina heitkogused võivad olla jõudnud 2025. aastal haripunkti tänu puhta energia märkimisväärsele kasutuselevõtule 7 . See võib tähistada ka ülemaailmse heite tipptaseme saavutamist 2020. aastatel, nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosis 2023. aastal 8 . Seda arengut võivad aga takistada uued energiatarbimise edendajad, nagu andmekeskused ja tehisintellekt, kui need põhinevad fossiilsete energiaallikate kasutamisel. Hiina kavatseb esitada kogu majandust hõlmava riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab kõiki kasvuhoonegaase.

2.10Kuigi Hiina on ELi majanduslik konkurent ja süsteemne rivaal, on ta kliimamuutuste leevendamisel vajalik koostööpartner. EL ja Hiina võiksid tegutseda rahvusvahelise kliimaalase juhtimise ja CO2 heite vähendamise kahe mootorina 9 ning asendada USA ja Hiina kliimakoostööd, mis oli Pariisi kokkuleppe koostamise seisukohast otsustava tähtsusega. Samal ajal jääb Euroopa strateegiliseks prioriteediks selliste riskide vähendamine, mis tulenevad liigsest sõltuvusest Hiina tehnoloogiast, komponentidest ja kriitilisest toormest. EL peaks kasutama tugeva 2040. aasta kliimaeesmärgi kehtestamist mõjuvahendina, et julgustada Hiinat vastu võtma sama kaugeleulatuvat eesmärki.

2.11Pariisi kokkuleppe artikli 6 võimalik kasutamine ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi ühe osana võiks peale kliimameetmete rahastamise luua aluse tõhustatud põhja-lõuna kliimakoostööks. Ameerika Ühendriikide taganemine mitme- ja kahepoolsest kliima- ja energiaalasest koostööst ei tohiks jätta Hiinat arengumaade ainsaks partneriks puhtale energiale üleminekul.

ELi laienemine ja 2040. aasta kliimaeesmärk

2.12Komitee märgib, et ELi tulevane laienemine jääb tõenäoliselt 2040. aasta eesmärgi ajalisse raamistikku. Uute liikmesriikide kaasamine suurendab ELi koguheidet, kuid võimaldab ka edendada nende energia- ja tööstussektorite ümberkujundamist, integreerides need ELi kliimapoliitika struktuuri. Seega võib ELi laienemine olla võimas kliimameetmete edendamise vahend. Uued liikmesriigid saavad kaasa aidata ka kogu ELi süsinikuheite vähendamisele, pakkudes juurdepääsu loodusvaradele, tööstussuutlikkusele ja energiaalastele eksperditeadmistele. Samal ajal võib kandidaatriikidel olla raskusi kooskõla saavutamisel ELi kliima- ja energiapoliitikaga, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemiga.

2.13Praegu ühinemiskõnelustel osalevate kandidaatriikide – Lääne-Balkani riigid, Ukraina ja Moldova – heitkogus moodustab 10–15 % ELi koguheitest. Kuna heitkogused on paljudes kandidaatriikides püsinud stabiilsena, võib nende osakaal ELi heitkoguste jätkuva vähenemise tõttu suureneda. Ukrainat mõjutab rängalt Venemaa jätkuv jõhker agressioonisõda. Komitee rõhutab, et kui tulevastes liikmesriikides ei tehta heitkoguste valdkonnas edusamme, mõjutab see ka ELi suutlikkust saavutada oma kliimaeesmärgid, eelkõige 2040. ja 2050. aastaks, ning riiklikult kindlaksmääratud panuseid. Seetõttu on ELi huvides toetada kandidaatriikide süsinikuheite vähendamist.

2.14Komitee kutsub komisjoni üles selgitama laienemise mõju 2040. aasta kliimaeesmärgile, sealhulgas seda, kuidas arvutatakse võrdlusaasta 1990 ja 90 % eesmärk suurema ELi korral. Samuti kutsub komitee komisjoni üles suurendama kandidaatriikidele antavat toetust, et nad saaksid varakult kohaneda ELi kliima- ja energiapoliitikameetmetega. Rahvusvaheliste ühikute võimalik kasutamine 2040. aasta kliimaeesmärgi osana võiks olla tõhus kandidaatriikide toetamise viis, mis aitab samal ajal otseselt saavutada ELi riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja kliimaeesmärke.

Rahvusvahelised ühikud 2040. aasta eesmärgi ja ELi kliimapoliitika osana

2.15Kliimamääruse kavandatava muutmise raames teeb komisjon ettepaneku, et alates 2036. aastast võiks 2040. aasta eesmärgi saavutamisel arvesse võtta Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaste kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute võimalikku piiratud panust kuni 3 % ulatuses ELi 1990. aasta netoheitest. Artikkel 6 võimaldab osalistel teha koostööd ja kaubelda heitkoguste vähendamise ja eemaldamise valdkonnas. Artikli 6 suhtes kehtivad eeskirjad ja suunised võeti lõpuks vastu 2024. aastal Bakuus toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP29.

2.16Kuigi Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemis oli võimalik kasutada rahvusvahelisi ühikuid kuni 2020. aastani, ei luba praegune ELi kliimapoliitika raamistik kasutada rahvusvahelisi ühikuid ELi kliimaeesmärgi saavutamiseks. Mõned ELi liikmesriigid kavatsevad siiski kasutada artiklit 6, et saavutada oma riigi kliimaeesmärgid, mis lähevad ELi kohustustest kaugemale.

2.17Rahvusvaheline koostöö ja artikkel 6 võivad avada ukse kliimameetmete hoogustamisele ja kliimaeesmärkide suurendamisele, võimaldades osalistel toetada kliimamuutuste leevendamise projekte, mille puhul on suurim kliimamõju võimalik saavutada kõige väiksemate kuludega. Artikkel 6 võib olla ka platvorm tõhustatud põhja-lõuna kliimakoostööks ja toetada kestliku arengu eesmärke. ÜRO keskkonnaprogrammi kohaselt on 60 riiki juba sõlminud kahepoolsed lepingud, mille eesmärk on kasutada artiklit 6 kas leevendustulemuste rahastajate või asukohariikidena 10 .

2.18Komitee tunnistab, et rahvusvaheliste ühikute piiratud kasutamine võib anda vajaliku paindlikkuse pingutust nõudva 90 % eesmärgi saavutamiseks. Artikli 6 alusel määratud ühikute usaldusväärsus valmistab siiski muret. CO2 arvestusühikutest rahastatavaid projekte on kritiseeritud läbipaistvuse ja täiendavuse puudumise ning kohalike elanike vähese kaasatuse pärast. Komitee märgib, et kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu on soovitanud 11 mitte kasutada rahvusvahelisi ühikuid 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks, sest need võivad suunata ressursse liidusisestelt investeeringutelt kõrvale ja kahjustada keskkonnaalast terviklikkust.

2.19Seepärast peab komitee vajalikuks, et komisjon kavandaks ELi õiguses rahvusvaheliste CO2 arvestusühikute omandamise ja kasutamise päritolu- ja kvaliteedikriteeriumide ning muude tingimuste reguleerimist. On oluline, et rahvusvaheliste CO2 arvestusühikute kasutamist jälgitaks tähelepanelikult, et tagada kehtestatud õiguslike eeltingimuste täitmine. Ühikute kasutamine peaks põhinema põhjalikul mõjuhinnangul.

2.20Komitee soovitab, et rahvusvaheliste ühikute lisamine ELi kliimaarhitektuuri sõltuks rangelt ühikute usaldusväärsusest. Tingimused tuleks välja töötada koostöös kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu ja artikli 6 lõike 4 kohase järelevalveasutusega, tuginedes Pariisi kokkuleppe kohasele arvestusühikute väljastamise mehhanismile. Et suurendada läbipaistvust ja vältida liidusiseste eesmärkide õõnestamist, ei tohi sellised ühikud asendada liidusiseseid jõupingutusi sektorites, kus on olemas kulutõhusad süsinikuheite vähendamise võimalused, ning kasutada tuleks ainult ühikuid, mis on saadud tõendatava täiendavuse ning sotsiaalsete ja keskkonnakaitsemeetmetega projektidest.

2.21Peale usaldusväärsustingimuste peaks rahvusvaheliste ühikute kasutamine olema kooskõlas muude ELi välis- ja sisepoliitiliste eesmärkidega, sealhulgas projektide liigi ja sisu ning asukohariikidega. Vältida tuleks projekte, millega rahastatakse otse Euroopa tööstuse strateegilisi konkurente. Projektid peaksid olema suunatud ka kestliku arenguga kaasnevatele eelistele, nagu energiaostuvõimetuse kaotamine, ning edendama Euroopa puhta tehnoloogia ja kliimalahenduste kasutamist ja eksporti.

2.22Artikli 6 kohaste projektide asukohariikide valik võib aidata tugevdada ELi välispartnerlussuhteid. Poliitilise koostoime saavutamiseks ja mõju suurendamiseks võiks eelistada asukohariikides projekte, mis on seotud selliste algatustega nagu puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlus, energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus, ELi naabruspoliitika ja vähim arenenud riikide toetamine. Nagu komisjon märgib, peaks rahvusvaheliste ühikute kasutamine olema seotud asukohariikide riiklikult kindlaksmääratud panuste ambitsioonikuse suurendamisega.

2.23Komitee julgustab eelkõige uurima artikli 6 kohast koostööd ELi kandidaatriikidega, sest see toetaks nende ELiga ühinemise püüdlusi ning aitaks tõenäoliselt otse kaasa ELi riiklikult kindlaksmääratud panuste ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Seetõttu asendavad kandidaatriikides saadud rahvusvahelised ühikud väiksema tõenäosusega liidusiseseid kliimameetmeid. Selle potentsiaali ja laienemise ajakava arvessevõtmiseks teeb komitee ettepaneku, et alates 2031. aastast lubataks arvestada kandidaatriikides tekkinud rahvusvahelisi ühikuid 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks. Need ühikud peaksid vastama samadele rangetele kvaliteedistandarditele kui muud lubatud ühikud. Et hõlbustada süsteemset ümberkujundamist ning kooskõla ELi kliima- ja energiapoliitikaga, tuleks ühe võimalusena kaaluda heitkoguseid vähendavate poliitikameetmete arvestamist 12 .

2.24Kogu ELi hõlmav organ või platvorm võiks koondada nõudlust, suurendada projektide kliimamõju ja kaasnevaid eeliseid ning jälgida ja tagada projektide kvaliteeti võrreldes üksikute liikmesriikide hangitud projektidega. Komitee soovitab kasutada võrdluseks rahvusvahelisi näiteid, nagu Jaapani ühine ühikute väljastamise mehhanism või Šveitsi KliKi sihtasutus, ning kaaluda sarnase kogu ELi hõlmava asutuse loomist.

2.25Rahvusvahelist koostööd ELi kliimapoliitika raamistikus on võimalik kohandada mitmel viisil, näiteks sektorite (Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutus ja metsandus) ja osalejate (komisjon, liikmesriigid või ettevõtjad) kaupa. Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga, milles märgitakse, et selliseid rahvusvahelisi ühikuid ei tohiks kasutada heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmiseks. Seepärast peaksid rahvusvahelisi ühikuid kasutama peamiselt liikmesriigid komisjoni toetusel.

2.26Heitkogustega kauplemise süsteem on ELi kõige olulisem vahend heitkoguste vähendamiseks ning 2030. ja 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Prognoositav CO2 hind on väga oluline, et muuta süsinikuheite vähendamisse tehtavad investeeringud ettevõtjatele huvipakkuvaks. Seepärast rõhutab komitee vajadust kaitsta süsteemi terviklikkust ja hoiatab, et rahvusvahelisi ühikuid ei tohiks uuesti lisada heitkogustega kauplemise süsteemi, sest need võivad turgu häirida. Parem viis heitkogustega kauplemise süsteemi täiustamiseks oleks siduda liidusisene ulatuslik süsiniku eemaldamine heitkogustega kauplemise süsteemiga.

Süsiniku eemaldamise roll ja paindlikkusmeetmed

2.27Komitee rõhutab, et heitkoguste tegelik vähendamine on võimalik saavutada fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kaudu. Süsiniku eemaldamisel on süsinikuheite vähendamise edenedes järjest suurem osa ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Küll aga tähendab liigne tuginemine maakasutuspõhistele ja tööstuslikele sidujatele ebakindlust ja riske seoses fossiilkütustest sõltumise või sidujate kadumisega metsatulekahjude, kahjurite või muude ohtude tõttu. Süsiniku eemaldamine on oluline lisameede. Kuigi sektoritevahelised paindlikkusmeetmed võivad aidata suunata kulutõhusat liikumist kliimaeesmärkide saavutamise suunas, tuleks neis seada prioriteediks heitkoguste vähendamine.

2.28Arvamuses NAT/931 palus komitee komisjonil anda teadusliku ja majandusliku hinnangu süsinikuheite vähendamise ja süsiniku eemaldamise vahelise tasakaalu kohta. Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu ja Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutine modelleerimine 13 viitab märkimisväärsele ebakindlusele maismaal asuvate sidujate prognoositud suutlikkuses pärast 2030. aastat, sest kliimatundlikkus suureneb. Seepärast soovitab komitee kehtestada 2040. aasta eesmärgis mõõdupuu maismaal süsiniku eemaldamise osakaalu kohta, mis ei ületa näiteks 5 % üldistest jõupingutustest. See tagaks, et prioriteediks seatakse heitkoguste otsene vähendamine, aga seejuures rõhutatakse vajadust säilitada ja hallata CO2 sidujaid.

2.29Komitee rõhutab, et põllumajandustootjatel ja metsaomanikel on ainulaadne ülesanne hallata maismaal asuvaid CO2 sidujaid, mis suudavad nii suurendada süsiniku eemaldamist atmosfäärist kui ka pakkuda biomassi fossiilsete materjalide asendamiseks. Nende tavade edendamiseks tuleks kiiresti rakendada süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse raamistikku. Looduspõhised lahendused agrometsandusest märgalade ja linna haljasaladeni võivad samuti tuua kaasnevaid eeliseid nii kohanemise kui ka elurikkuse seisukohast.

2.30Komitee rõhutab, et kliima- ja põllumajanduspoliitika keskmesse peab jääma toiduga kindlustatus, eriti kuna kliimamuutuste mõju ohustab toiduainete tootmist kogu maailmas. Komitee kordab oma arvamuses NAT/931 esitatud üleskutset kehtestada põllumajandusliku toidutööstuse jaoks soovituslik heitkoguste vähendamise eesmärk tihedas dialoogis põllumajandustootjate ja teiste sidusrühmadega.

2.31Komitee toetab komisjoni ettepanekut lisada heitkogustega kauplemise süsteemi süsiniku tõhus tööstuslik eemaldamine. Komitee märgib, et mõjuhinnangu kohaselt jääb jääkheide heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvasse sektorisse isegi kõige ambitsioonikamate stsenaariumide korral. Seetõttu võib püsiva eemaldamise lisamine, kasutades peamiselt kahte tehnoloogiat – bioenergia tootmisel CO2 kogumist ja säilitamist ning CO2 kogumist otse atmosfäärist ja selle säilitamist –, aidata hallata kahaneva turu likviidsust, tasakaalustada raskesti vähendatavaid heitkoguseid ning pakkuda stiimuleid süsiniku kogumise suurendamiseks.

2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist soodustavad poliitikameetmed

2.32Pingutust nõudev kliimaeesmärk peab olema seotud toetavate poliitikameetmetega, et tagada Euroopa konkurentsivõime, õiglane üleminek ning kõigi heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiate kulutõhus kasutus. Seepärast väljendab komitee heameelt komisjoni lähenemisviisi üle lisada kliimamääruse muutmise ettepanekusse suunised tulevaste seadusandlike ettepanekute kohta. Üldiselt kajastavad need majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi, mis on vajalikud ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Neist suunistest tuleb juhinduda 2030. aasta järgse kliimapoliitika struktuuri, sealhulgas põhjalike mõjuhinnangute ettevalmistamisel, ja need peavad keskenduma rakendamisele.

2.33Komitee väljendab heameelt selle üle, et puhta tööstuse kokkuleppes pööratakse taas tähelepanu Euroopa konkurentsivõimele. Arvamuses NAT/931 kutsus komitee komisjoni üles laiendama konkurentsivõime kontrolli võrreldes teiste suurte majandusriikidega, sealhulgas nende kliima-, energia- ja tööstuspoliitika ning majandusnäitajate osas. Võttes arvesse hiljutisi arengusuundi USAs, sealhulgas inflatsiooni vähendamise seaduses sätestatud puhta energia ja tööstuse toetuste kaotamist, võiks EL olla puhta tehnoloogia ja materjalide tootmisse tehtavate investeeringute peamine sihtkoht. Samuti peaks Euroopa püüdma süstemaatiliselt suurendada oma puhta tehnoloogia sektori eksporti. See on kasvanud USA ekspordist kiiremini, kuid jääb maha Hiina omast, nagu on märgitud teatises „Puhta tööstuse kokkuleppe elluviimine“ 14 . Luua võiks puhta tööstuse tulemustabeli, et jälgida tööhõivet, innovatsiooni ja ekspordi kasvu nullnetoheitega sektorites.

2.34Elujõulise Euroopa tööstusbaasi säilimine on avatud strateegilise autonoomia oluline osa ning puhta tehnoloogia ja materjalide tootmise alus. Eurostati andmete analüüsi 15 kohaselt kaotasid ELi riigid aastatel 2019–2023 rohkem kui 850 000 tööstussektori töökohta. Komitee rõhutab vajadust kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest ja edendada mitmepoolsete lepingute, kaubandusläbirääkimiste ja ELi poliitika kaudu võrdseid võimalusi.

2.35Komitee tunnistab tungivat vajadust tugevdada Euroopa kaitset, julgeolekut ja valmisolekut, püüdes samal ajal saavutada meie kliimaeesmärke. Bruegeli mõttekoja 16 arvates võib kliima- ja kaitsevaldkonna vahel leida palju koostoimet, näiteks puhta energia, innovatsiooni, õiglase ülemineku ja valmisoleku valdkonnas. Komitee kutsub komisjoni üles aktiivselt kindlaks tegema ja edendama võimalikke viise, kuidas vajalik keskendumine kaitsevaldkonnale ja kaitsetööstusele saaks samuti aidata saavutada kliimaeesmärke. Euroopa julgeoleku ja valmisoleku oluline osa on ka otsustavate meetmete võtmine kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Mõjuhinnangu kohaselt võivad heitkoguste 90 % vähendamiseks tehtavad jõupingutused vähendada ELi sõltuvust energiaimpordist rohkem kui 55 %-lt 25 %-le ja toetada praeguseid jõupingutusi lõpetada järk-järgult energiaimport Venemaalt.

3.EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Seotud soovitusega 1.4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

võimalus kasutada alates 2036. aastast piiratud hulgal Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda 2040. aasta eesmärgi saavutamisse panus, mis moodustab 3 % ELi 1990. aasta netoheitest ja millega toetatakse Euroopa Liitu ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega – selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega;

võimalus kasutada alates 2036. aastast ja aktiivsetel ühinemisläbirääkimistel osalevatest ELi kandidaatriikidest pärit ühikute puhul alates 2031. aastast piiratud hulgal Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda 2040. aasta eesmärgi saavutamisse panus, mis moodustab 3 % ELi 1990. aasta netoheitest ja millega toetatakse Euroopa Liitu ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega – selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega;

Motivatsioon

Selgitatud peatükkides „ELi laienemine ja 2040. aasta kliimaeesmärk“ ning „Rahvusvahelised ühikud 2040. aasta eesmärgi ja ELi kliimapoliitika osana“.

Muudatusettepanek 2

Seotud soovitusega 1.4.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

võimalus kasutada alates 2036. aastast piiratud hulgal Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, välistades seejuures nende kasutamise ELi HKSi nõuete täitmiseks, et anda 2040. aasta eesmärgi saavutamisse panus, mis moodustab 3 % ELi 1990. aasta netoheitest ja millega toetatakse Euroopa Liitu ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega – selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume, seire-, aruandlus-, läbipaistvus- ja vastutusvahendeid ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega;

Motivatsioon

Selgitatud peatükkides „ELi laienemine ja 2040. aasta kliimaeesmärk“ ning „Rahvusvahelised ühikud 2040. aasta eesmärgi ja ELi kliimapoliitika osana“.

Muudatusettepanek 3

Seotud soovitusega 1.8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
(j) kliimameetmed kui investeeringute ja innovatsiooni edendaja;	(j) kliimameetmed kui investeeringute ja innovatsiooni ning puhta tehnoloogia ja lahenduste ekspordi edendaja;

Motivatsioon

Selgitatud peatükis „2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist soodustavad poliitikameetmed“.

Muudatusettepanek 4

Seotud soovitusega 1.9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
lisada artikli 1 lõikele 5 uus punkt x	(x) tagada toiduga kindlustatus;

Motivatsioon

Selgitatud peatükis „Süsiniku eemaldamise roll ja paindlikkusmeetmed“.

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

(1) ELT C, C/2024/4667, 9.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4667/oj .

(2) ELT C, C/2024/4667, 9.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4667/oj .

(3) ESABCC 2025, „Staying the course on climate action essential to EU security and competitiveness“, https://climate-advisory-board.europa.eu/news/staying-the-course-on-climate-action-essential-to-eu-security-and-competitiveness .

(4) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_25_1337 .

(5) https://www.imo.org/en/MediaCentre/PressBriefings/pages/IMO-approves-netzero-regulations.aspx .

(6) Carbon Brief 2024, „Analysis: China’s emissions have now caused more global warming than EU", https://www.carbonbrief.org/analysis-chinas-emissions-have-now-caused-more-global-warming-than-eu/ .

(7) Carbon Brief 2025, https://www.carbonbrief.org/analysis-clean-energy-just-put-chinas-co2-emissions-into-reverse-for-first-time/ .

(8) Rahvusvaheline Energiaagentuur 2023, „World Energy Outlook 2023“, https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2023 .

(9) IEEP, CGTN Europe 2025, „Powering the Twin Engines: Navigating China-EU Climate Cooperation“, https://ieep.eu/wp-content/uploads/2025/06/Powering-the-Twin-Engines-Navigating-China-EU-Climate-Cooperation-2025.pdf .

(10) https://unepccc.org/article-6-pipeline/ .

(11) https://climate-advisory-board.europa.eu/news/staying-the-course-on-climate-action-essential-to-eu-security-and-competitiveness .

(12) Perspectives Climate Group 2025, “Methodologies for policy crediting under the Paris Agreement Crediting Mechanism“, https://perspectives.cc/publication/methodologies-for-policy-crediting-under-the-paris-agreement-crediting-mechanism/ .

(13) ESABCC 2025 https://climate-advisory-board.europa.eu/reports-and-publications/2025-02-21-scaling-up-carbon-dioxide-removals-recommendations-for-navigating-opportunities-and-risks-in-the-eu.pdf/@@download/file ; JRC 2025 https://joint-research-centre.ec.europa.eu/jrc-news-and-updates/european-forest-carbon-sink-declining-can-we-reverse-trend-2025-07-30_en .

(14) Euroopa Komisjon 2025, COM(2025) 378; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0378&qid=1756204503424 .

(15) ETUC, 2024, „EU loses almost a million manufacturing jobs in just 4 years“ https://www.etuc.org/en/pressrelease/eu-loses-almost-million-manufacturing-jobs-just-4-years .

(16) Bruegel, 2025, https://www.bruegel.org/analysis/defence-and-climate-seven-points-common-agenda .

Choose the experimental features you want to try