ECO/637

Piiriüleste lahenduste hõlbustamine

ARVAMUS

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

„Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“

[COM(2023) 790 final – 2018/0198 (COD)]

Raportöör: Athanasios Ioannidis

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni esitatud muudetud ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse menetlust õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis, et veelgi tugevdada integratsiooniprotsessi Euroopa Liidu siseturul.

1.2Komitee pooldab Euroopa Komisjoni järjepidevaid jõupingutusi esitada uuesti muudetud ettepanek võtta vastu määrus õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis, nõudes liikmesriikidelt piiriüleste koordineerimiskeskuste loomist ja võimaldades neil samal ajal valida, kas rakendada selles sisalduvat hõlbustamise vahendit või mis tahes muud vahendit.

1.3Komitee leiab, et varasemad asjakohased jõupingutused pakkusid head õpikogemust esialgse ettepaneku puuduste tuvastamisel ja kõrvaldamisel. Komitee tugineb sellele kogemusele oma arvamuses määruse muudetud ettepaneku kohta.

1.4Komitee on seisukohal, et kavandatud menetlus täiendab põhimõtteliselt olemasolevaid liidus toimivaid piiriülese tegevuse toetuskavasid ning loob tingimused tervikliku raamistiku väljatöötamiseks piiriüleste õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks, mis muudab miljonite piiriülestes piirkondades elavate inimeste elu lihtsamaks ja paremaks.

1.5Komitee pooldab kavatsust lihtsustada menetlusi kavandatud menetluse raames, muutes kohustuslikuks kõigis liikmesriikides piiriüleste koordineerimiskeskuste loomise ühtsete kontaktpunktidena. Sellised kontaktpunktid koguvad kokku kõik abitaotlused kõigilt sidusrühmadelt piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks. Seejärel hindavad nad asjaomaseid toimikuid, tehes kindlaks võimalikud lahendused ja teavitades algatajaid.

1.6 Komitee peab piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi pakkumist oluliseks protsessiks. Selle vabatahtlik kasutamine ei tohiks siiski vähendada lisaväärtust, mida see annab piiriüleste takistuste kõrvaldamise menetlusele.

1.7Komitee leiab, et piiriüleste toimikute üleeuroopalise avaliku registri loomine aitaks asjaomaseid õiguslikke ja haldustakistusi üldiselt registreerida ning seejärel vahetada arvamusi ja kogemusi pädevate asutuste vahel, et tagada väljavaated nende takistuste kõrvaldamiseks. Eriti kasulik oleks see, kui Euroopa Komisjon kaaluks registri andmete põhjal iga-aastase aruande koostamist takistuste ja pakutud lahenduste kohta.

1.8Komitee kui kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite institutsiooniline hääl toetab muudetud määruse ettepanekus esitatud põhjendusi alt üles lähenemisviisi kohta piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks, kuna see suurendab kodanike arusaamist ELi siseturu integreerimise tähtsusest.

1.9Seepärast märgib komitee vajadust kaasata nende piirkondade ametiasutused, kus toimub piiriülene tegevus, ja väljendada kohalikku poliitilist tahet, et julgustada riiklikke ametiasutusi käivitama kavandatud menetluse ja selle potentsiaali ära kasutama.

1.10Komitee juhib samuti tähelepanu sellele, et kavandatud menetluse lisaväärtuse esiletoomiseks on vaja luua liikmesriikidele selged stiimulid menetluse kasutamiseks, andes üksikasjalikku teavet piiriüleste takistuste mõju kohta ja selle kohta, millist kasu saavad asjaomased piirkonnad ja Euroopa Liit tervikuna nende takistuste kõrvaldamisest.

1.11Komitee leiab, et kavandatava menetluse loomise ja toimimise tähtsus kujuneb veelgi tõsiseltvõetavamaks poliitiliseks valikuks Euroopa Liidu tasandil, kui loodavaid riiklikke struktuure (piiriülesed koordineerimiskeskused) toetatakse rahaliselt Euroopa ühtekuuluvuspoliitika meetmete raames.

2.Ettepaneku taust

2.12015. aastal toimus eesistujariik Luksemburgi algatusel arutelu selle üle, kui kasulik on uus vahend piiriüleste projektide või ajaliselt piiratud tegevuste lihtsustamiseks ühe liikmesriigi eeskirjade kohaldamise kaudu naaberliikmesriigis vabatahtlikkuse alusel ja tingimusel, et asjaomased pädevad asutused kiidavad selle heaks 1 .

2.2Hiljutise uuringu kohaselt tooks olemasolevate piiriüleste takistuste kõrvaldamine kasu 457 miljardi euro ulatuses aastas, mis moodustab 3,8 % kogu ELi kogulisandväärtusest, samas kui nende olemasolu vähendab töökohtade loomist ELis 2 % võrra 2 . Seepärast esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku, et luua mehhanism õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis 3 .

2.3Euroopa Parlament toetas põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni ettepanekut ning tegi 2019. aasta veebruaris esimese lugemise menetluse käigus ettepaneku viia teksti rida muudatusi. Muudatuste eesmärk oli selgitada kavandatava mehhanismi vabatahtlikkust, menetluslikke tagajärgi juhul, kui seda ei kasutata, ning õiguslike ja haldustakistuste kindlakstegemiseks ja lahendamiseks esitatud aruannete käsitlemise korda.

2.4Nõukogu ei võtnud ettepaneku suhtes ametlikku seisukohta, kuna liikmesriigid väljendasid töörühma tasandil selle sisu suhtes mitmeid mureküsimusi. Selle tulemusena peatati töö toimikuga ja seadusandliku algatuse edendamine.

2.52023. aasta septembris võttis Euroopa Parlament kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 225 omal algatusel vastu seadusandliku resolutsiooni soovitustega Euroopa Komisjonile seoses tema esialgse ettepaneku muutmisega.

2.62023. aasta detsembris esitas komisjon muudetud ettepaneku määruse kohta, mille eesmärk on hõlbustada piiriüleseid lahendusi 4 . Muudetud ettepanekus võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu muresid, tähelepanekuid ja soovitusi, rõhutades samal ajal jätkuvalt selliste takistuste kõrvaldamist, mis muudavad elu piiriüleste kogukondade jaoks keeruliseks.

2.7Euroopa Komisjoni uue ettepaneku kokkuvõte

2.7.1Kokkuvõttes nähakse komisjoni uues ettepanekus ette kohustuslike piiriüleste koordineerimiskeskuste loomine kõigis liikmesriikides. Piiriülesed koordineerimiskeskused vastutavad piirialade sidusrühmade taotluste hindamise eest seoses võimalike piiriüleste takistustega ning tegutsevad kontaktpunktidena nende sidusrühmade ja riiklike ametiasutuste vahel. Samuti nähakse sellega ette piiriüleste koordineerimiskeskuste võrgustiku loomine koostöös komisjoniga, et luua foorum parimate tavade ja teadmiste vahetamiseks.

2.7.2Kavandatava määruse kohaselt saavad sidusrühmad pärast iga taotluse hindamist vastuse, milles selgitatakse, kuidas sellega tegeletakse. Kui piiriülene takistus on tõepoolest olemas ja puudub kahepoolne või rahvusvaheline koostööleping, mis pakuks lahendust, võivad liikmesriigid kohaldada piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit (vabatahtlik).

2.7.3See kõnealuse määruse alusel loodud vahend on standardmenetlus, mis hõlbustab piiriüleste (õiguslike ja halduslike) takistuste kõrvaldamist mis tahes avaliku või erasektori tegevuseks vajaliku taristu rajamisel ja käitamisel või mis tahes avaliku teenuse osutamisel, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas ning mis tugevdab selle piirkonna majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

2.7.4Menetlust kohaldatakse piiriüleste takistuste suhtes naaberliikmesriikide maismaa- või merepiirialadel, kuid mitte liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piirialadel. See hõlmab üksnes selliseid takistusi, mis tulenevad liikmesriikide õigusest, sealhulgas juhul, kui liikmesriigid on ELi direktiivid üle võtnud nõuetekohaselt, kuid eri viisil. Kõikidele taotlustele tuleks anda vastus, kuid otsuse tegemine selle üle, kas takistust kõrvaldada või mitte, jääb pädevate riiklike asutuste ülesandeks.

3.Üldised märkused

3.1Peamine erinevus võrreldes esialgse ettepanekuga seisneb selles, et enam ei viidata konkreetsete standarddokumentidega (deklaratsioon, avaldus) mehhanismile. Ettepanekus viidatakse siiski piiriüleste takistuste kõrvaldamise hõlbustamise menetlusele; seega on asjakohast korda vastavalt kohandatud. Tehakse ettepanek kehtestada liikmesriikidele kohustus luua piiriülesed koordineerimiskeskused ja neid käitada, kuid piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi abil piiriüleste probleemide lahendamiseks võetavad meetmed jäävad liikmesriikide otsustada. Piiriülestest takistustest teatamine toimub palju lihtsamal viisil (piiriüleste toimikute kaudu).

3.2Piiriülese tegevuse takistuste küsimus ELis on Euroopa integratsiooni keskmes, kuna siseturu loomine mõjutab inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste ELi-sisest liikuvust ning taristu kasutamist. Sisemaismaapiiridega ELi aladel (40 piiriala, mis hõlmavad 40 % ELi territooriumist ja moodustavad peaaegu kolmandiku ELi elanikkonnast 5 ) ületab ELi liikmesriikide vahelisi sisepiire iga päev töö, õpingute ja sotsiaalse suhtlemise eesmärgil ligikaudu 3,5 miljonit inimest, samas kui ligikaudu 1,7 miljonit inimest elab ühes ELi riigis ja töötab teises, mistõttu piiriülene liikumine on nende jaoks hädavajalik. Hinnanguliselt tehakse igal aastal ELi liikmesriikide vahel ligikaudu 1,25 miljardit reisi, sealhulgas turismireisi 6 .

3.2.1Selline piiriületuste arv tekitab märkimisväärseid raskusi probleemide lahendamisel, mis võivad tekkida seoses piiriülest liikumist põhjustava tegevusega (nt ettevõtlus, tööhõive, tervishoid, riiklike teenuste osutamine). Enamik neist raskustest tuleneb erinevatest siseriiklikest õigusaktidest ning kokkusobimatutest haldusmenetlustest ja tavadest mõlemal pool piiri, eriti kui peamiste tegevuste (majandus, ettevõtlus, tervishoid, haridus, avalik tegevus jne) ruumiline planeerimine ei ole liikmesriikide vahel kooskõlastatud 7 .

3.2.2Liikmesriikide piirialade majandustulemused kipuvad aja jooksul olema kehvemad võrreldes teiste piirkondadega samades riikides. Nende elanikel on oluliselt keerulisem juurdepääs avalikele teenustele, (avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele) tervishoiu- ja haridusteenuste osutajatele ning ettevõtlusvõimalustele. Isegi nii eraisikute kui ka avalik-õiguslike asutuste piiriülest koostööd nende probleemide lahendamiseks takistavad oluliselt mõlemal pool piiri kehtivad erinevad haldus- ja õigussüsteemid 8 .

3.2.3Eeltoodut arvesse võttes toetas komitee Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut (2018) kui vahendit mehhanismide loomiseks nii ühiskondlikul tasandil – kuna haldustakistuste kõrvaldamine võimaldaks kodanikel vabalt valida oma tööd ning toetaks taristu ja üldhuviteenuste arendamist – kui ka majanduslikust seisukohast, kuna see aitaks veelgi vähendada halduskoormust tööandjate ja töötajate hüvanguks 9 .

3.2.4Komitee leidis, et sel ajal piirialade toetamiseks kehtestatud mehhanismid (Interregi programm, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus) ei ole piisavad, et võtta õiguslikke ja haldusmeetmeid piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks.

3.2.5Sellest ajast alates on Euroopa Komisjon käivitanud katsealgatuse, mida nimetatakse b-lahendusteks ja mida rakendab Euroopa Piirialade Ühendus (AEBR). See uuenduslik algatus pakub peamiselt õigusabi piiriüleste piirkondade avaliku sektori asutustele, et teha kindlaks nende piiriülest suhtlust mõjutavate õiguslike või haldustakistuste algpõhjused ja uurida võimalikke lahendusi. B-lahenduste algatuses juhiti tähelepanu arvukatele õiguslikele ja haldustakistustele, koheste lahenduste puudumisele piiriüleste tegevuste puhul, vajadusele muuta nende õigusraamistikke ja toetada piiriülest koostööd 10 . Seda vajadust võtab Euroopa Komisjon oma ettepanekus 11 piisavalt arvesse.

3.2.6Euroopa Komisjoni muudetud ettepaneku eesmärk on leida tasakaal parlamendi ja nõukogu nõudmiste vahel, mis mõjutab märkimisväärselt seadusandliku algatuse võimalikku mõju, kui see heaks kiidetakse.

4.Konkreetsed märkused

4.1Komisjoni ettepaneku oluline aspekt on säilitada kavandatud menetluse käivitamise algatuse alt üles olemus (iga sidusrühma poolt piiriülese toimiku esitamise kaudu). Nii saavad need, keda takistused tegelikult mõjutavad, algatada ühtlustamise ja lahenduste leidmise protsessi.

4.1.1Komisjoni ettepaneku eripära seisneb aga selles, et püüdes järgida nõukogu vastuväiteid tema esialgsele ettepanekule, 12 kasutab ta määruse seadusandlikku vahendit (kohaldades seda otseselt ja täielikult nende suhtes, kellele see on ELi toimimise lepingu artikli 288 kohaselt suunatud) seoses liikmesriikide kohustusega luua asjakohane institutsiooniline taristu (piiriülesed koordineerimiskeskused), samas kui selle taristu kasutamine liikmesriikide poolt on piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi toimimise raames vabatahtlik.

4.1.2Komisjoni muudetud ettepaneku selline eripära ei tohiks aga viia selleni, et eiratakse ohtu, millele komitee juhtis tähelepanu seoses esialgse ettepanekuga, st et kavandatud süsteemi kasutamine vabatahtlikkuse alusel võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua õigustavade ja halduskorralduse edasise killustumise Euroopas 13 .

4.2Tuleb märkida, et kuigi paljude merepiirialade piiriülene suhtlus ja piiriüleste avalike teenuste kasutamine on nende eraldatuse tõttu piiratum, kuuluvad need siiski komisjoni uue ettepaneku reguleerimisalasse. Lisaks kujutab merepiiride suhtes kavandatava täiendava õigusliku korra kohaldamine endast tõsist ohtu, et tekivad konfliktid rahvusvahelise mereõiguse alusel kahe- või mitmepoolselt kehtestatud piiriülese tegevuse korraga.

4.3Lõpetuseks tuleb veel kord märkida, et ELi vahendeid ei ole ette nähtud liikmesriikide toetamiseks kavandatud institutsioonilise infrastruktuuri loomisel ja käitamisel, mis on seda olulisem, et ettepanek on osa ELi ühtekuuluvuspoliitikast. Komitee on juba märkinud, et see võib tekitada probleeme eelkõige vähem arenenud liikmesriikidele. Ta peab vajalikuks rahastada ELi struktuurifondidest kavandatud struktuuride, eelkõige piiriüleste koordineerimiskeskuste korraldamist ja toimimist 14 .

4.4Komisjoni muudetud ettepanekus nähakse sisuliselt ette kõiki asjakohaseid küsimusi hõlmava ühtse kontaktpunkti loomine, andes liikmesriikidele võimaluse otsustada piiriüleste koordineerimiskeskuste vormi ja liigi üle (isegi võimalusega võtta aluseks olemasolevad haldusstruktuurid), muutes nende keskuste loomise kohustuslikuks ja jättes samal ajal takistuste kõrvaldamise liikmesriikide otsustada. Seepärast tehakse ettepanek vahendi kohta, mis võiks aidata leida neile takistustele sisulisi lahendusi.

4.5Seega, et mitte vähendada kavandatava menetluse lisaväärtust, ei tohiks seda pidada üksnes vahendiks tuvastatud probleemide esiletõstmiseks ja nende eripärade määratlemiseks, kogudes andmeid kõigilt liikmesriikidelt, kusjuures komisjonil on koordineeriv roll. Tuleks esile tõsta ja rõhutada, et liikmesriikidele antakse võimalus tegeleda piiriüleste takistustega hõlbustamise vahendi abil (isegi kui see toimub vabatahtlikkuse alusel).

4.6Selleks et parandada mõistmist uue menetluse toimimisest, oleks komisjon võinud esitada rohkem näiteid piiriülestest probleemidest ja nende lahendamise viisidest, et muuta menetlus arusaadavaks ning aidata sidusrühmadel ja liikmesriikidel mõista selle vajalikkust.

4.7Selleks et menetlust ei peetaks lihtsaks standardseks protsessiks, oleks samas kasulik näha ette võimalus täiendada esitatud piiriülest toimikut lisateabega, kui esimese hindamise käigus ei tehta kindlaks piiriülest takistust (õigus esitada vastuväiteid).

Brüssel, 10. aprill 2024

Ioannis Vardakastanis

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees

_____________

(1)     Luksemburgi eesistumise ajal territoriaalse ühtekuuluvuse teemal peetud ministrite mitteametliku kohtumise sisenddokument .

(2)     Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, „Mechanism to resolve legal and administrative obstacles in a cross-border context – European added value assessment“, PE 740.233 – mai 2023, lk 19 .

(3)     COM (2018) 373 final .

(4)     COM (2023) 790 final .

(5)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017) 534 final, lk 2 .

(6)     Schengeni ala selgitus .

(7)     http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/cooperation/european-territorial/cross-border/review/ .

(8)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017) 534 final, lk 4 .

(9)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“, ELT C 440, 6.12.2018 .

(10)    Euroopa Komisjon ja Euroopa Piirialade Ühendus, „B-solutions: Solving Border Obstacles – A Compendium of 43 Cases“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020.

(11)    Euroopa Komisjon, „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“, COM(2023) 790 final .

(12)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6009-2020-INIT/et/pdf .

(13)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“, ELT C 440, 6.12.2018 .

(14)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis“, ELT C 440, 6.12.2018 .