NAT/908

Uute genoomikameetodite abil saadud taimed

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625“

[COM(2023) 411 final – 2023/0226 (COD)]

Raportöör: Arnaud Schwartz

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab innovatsiooni, sealhulgas taimesortide vallas, ja meetmeid Euroopa tootjate konkurentsivõime säilitamiseks, et tagada Euroopa Liidus nii toiduga kindlustatus kui ka toidu jätkusuutlikkus. Seepärast peab komitee teretulnuks põhimõtet hinnata keskkonna- ja terviseriske nii, et hindamine kohandatakse kohaldatava muudatuse liigile, ning leiab, et Euroopa Komisjon peab tagama teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimede puhul läbipaistvuse. Komitee kutsub siiski üles tõhustama järelevalvet, seirates võimalikku süsteemset mõju keskkonnale ja tervisele, kasutades metoodikat, mis töötatakse välja koostöös Euroopa Toiduohutusameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja huvitatud kodanikuühiskonna osalejatega.

1.2Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse sillutada teed sordiaretusprotsesside kiirendamiseks ning pakkuda ELi põllumajandustootjatele paljutõotavaid ja vastupidavaid taimesorte. Kõnealuse valdkonna üha kasvavate mitmeteguriliste probleemidega tegelemine võimaldab sektoril suurendada oma panust toiduga kindlustatusse, aidata paremini kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe erinevate ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele ja parandada oma konkurentsivõimet ülemaailmses kontekstis.

1.3Samuti kutsub komitee komisjoni üles tagama, et edukaks osutunud mudelid ehk mahepõllumajandus ja GMO-vaba 1 sektor saaksid ka edaspidi jõudsalt areneda. ELi tasandil on vaja määratleda üheaegse esinemise ühtlustatud meetmed, et vältida erinevaid eeskirju ja konkurentsi moonutamist liikmesriikide vahel. Kui otsustatakse keelustamise kasuks, oleks mõistlikum lisada selline keeld mahepõllumajanduse eeskirjadesse, ent mitte UGMe reguleerivatesse eeskirjadesse, mis ei ole sobiv õigusvaldkond (nagu GMOde puhul).

1.4Komitee rõhutab ohtu, et võib tekkida suur hulk patente seoses uute genoomikameetodite (UGM) kasutamisega, mis võib tekitada uusi ja tõsiseid sõltuvusi põllumajandustootjatele ja seemnetega tegelevatele VKEdele. Kavandatud seireprotsess peab selle probleemi lahendama. Seepärast kutsub komitee üles enne kõnealuse õigusakti jõustumist selgitama eeskirju, mis käsitlevad elusorganismidega seotud intellektuaalomandit.

1.5Komitee kutsub komisjoni üles tegelema pöördumatuse küsimusega ning seega vastutusega selles valdkonnas. Eelkõige teeb komitee ettepaneku luua avalikul ja läbipaistval viisil Euroopa traditsiooniliste seemnete pank, mis riiklike seemnepankade või sarnaste meetmete abil koguks endeemilistest taimedest seemneid nende säilitamiseks (et vältida nende võimalikku väljasuremist ja ristumist UGMide abil saadud taimedega) ning teha need tulevikus vajaduse korral kättesaadavaks. Selline seemnepank on oluline ELi toidualase sõltumatuse ja pärandi ning ELi strateegilise autonoomia jaoks. Komisjon peaks hindama võimalusi koostööks Norras asuva üleilmse seemnepangaga ning tuginema riiklike kogude kataloogile ja Euroopa geneetiliste ressursside kogule.

1.6Samuti palub komitee komisjonil koostada võimalikult kiiresti tehnoloogiaid käsitlevad õigusaktid. Arvestades võimalikku süsteemset mõju terviseühtsuse põhimõtte seisukohast, peab komitee vajalikuks hoolitseda selle eest, et üksnes UGM-spetsialistidel on võimalik internetist osta ja kasutada selliseid komplekte, mis võimaldavad elusolendeid ilma järelevalveta geneetiliselt muundada, kasutades selliseid meetodeid nagu CRISPR-Cas 2 .

1.7Komitee võiks komisjoni ettepanekuga nõustuda tingimusel, et selles võetakse tõhusalt arvesse komitee tõstatatud mureküsimusi.

1.8Selle ootuses on komitee valmis andma oma panuse komisjoni praegusesse ettepanekusse võtta vastu määrus uute genoomikameetodite kohta.

2.Euroopa Komisjoni seadusandlik ettepanek

2.15. juulil avaldas komisjon ettepaneku 3 teatavate suunatud mutageneesi ja tsisgeneesi valdkonda kuuluvate UGMide abil saadud taimede kohta. Ettepanekus eristatakse kaht kasutuskategooriat:

-1. kategooria hõlmab taimi, milles on UGMide abil tehtud kuni 20 geneetilist muudatust. Need taimed loetakse komisjoni hinnangul samaväärseks tavapäraste aretusmeetoditega saadud taimedega;

-2. kategooria hõlmab taimi, mille puhul läks vaja rohkem kui 20 geneetilist muudatust. Neid taimi käsitatakse taimedena, mida ei ole võimalik saada tavapäraste aretusmeetoditega.

1. kategooria UGM-sortide puhul näeb komisjon ette, et need peavad olema jälgitavad kuni põllumajandustootjani välja, et ei nõuta tarbijale mõeldud erimärgistust ja et kataloogi kandmisel tuleb teostada standardhindamine (seemnemäärus). Lisaks kavatseb komisjon luua avaliku andmebaasi, milles on loetletud kõik UGM-taimed.

2. kategooria UGM-sortide puhul kehtestataks kohustuslik jälgitavus, tarbijale mõeldud erimärgistus ja samalaadne hindamine nagu GMO puhul.

Komisjon teeb ettepaneku, et UGM-taimed, k.a 1. kategooria UGM-taimed, tuleks mahepõllumajanduslikus tootmises keelustada.

2.2Komisjon kavatseb edendada 1. kategooria UGMide väljatöötamist ning hõlbustada lihtsustatud loamenetluse kaudu nende UGMide abil saadud taimede ning nendest valmistatud toidu ja sööda turuleviimist ELis.

3.Üldised märkused

3.1Komitee märgib, et komisjoni ettepanek muudab raamistikku, mis kehtib ELis alates Euroopa Kohtu 2018. aasta otsusest, millega tõlgendati direktiivi 2001/18/EÜ selliselt, et kaasaegsete suunatud mutageneesi meetoditega saadud organismid on GMOd, mille suhtes kohaldatakse Euroopa õigusaktide sätteid 4 . Komisjoni ettepanekus võetakse arvesse uusimat tehnoloogilist arengut, eriti arengut, mis on toimunud pärast CRISPR-Casi avastamist peaaegu kümme aastat tagasi, mis on võimaldanud edusamme meditsiinis immuunravi vallas.

3.2Seoses praeguse olukorraga 5 leiavad teatavad põllumajandustootjad, seemnekasvatajad, käsitööndusettevõtjad, tööstusettevõtjad ja tarbijad, kes soovivad elada ilma nn uute GMOdeta, et nad jääksid ilma osast oma vabadustest, sest 1. kategooria UGM-taimed ja nendest valmistatud tooted oleksid vabastatud põhjalikust keskkonna- ja terviseriskide hindamisest, jälgitavusnõudest ja lõpptarbijatele mõeldud märgistamisest.

3.3Samal ajal soovib enamik põllumajandustootjaid, kes on komitee liikmed, ja seemnekasvatajaid jne, et uusi genoomikameetodeid saaks kasutada ühena hoobadest kliimamuutustega kohanemiseks ja sisendikasutuse vähendamiseks. Sarnaselt komisjoniga leiavad nad, et 1. kategooria UGM-sordid on identsed tavapäraste aretusmeetodite abil saadud sortidega, mida kasutatakse eri liiki põllumajandustootmises. Nad soovivad esile tuua, et tavapärased aretusmeetodid hõlmavad juhuslikku mutageneesi, mis on direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamisalast välja jäetud GMO meetod, mille abil saadud mõnd sorti kasutatakse mahepõllunduses.

3.4Komisjoni ettepanek põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) esitatud teaduslikel teadmistel. Mõni kodanikuühiskonna organisatsioon leiab siiski, et nende teadmiste puhul eiratakse kriitilisi eksperditeadmisi ega järgita täielikult ettevaatuspõhimõtet.

3.5Kui teatavad organisatsioonid pooldavad komisjoni ettepanekut 1. kategooria UGM-taimede osas, siis teised selgitavad, et komisjon tugineb selle kategooria puhul eeldusele, nagu oleks UGM-taim samaväärne tavapäraste taimedega, ent see eeldus on fiktiivne, sest tulemuste saamise meetod ja tulemus ei ole samad. See eeldus läheb vastuollu Euroopa Toiduohutusameti ja Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud uuringutega ja väga suure osaga uusi genoomikameetodeid kasutavatest teadlastest.

3.6Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni ettepanekus nähakse ette programm, mille abil hinnata kõnealuse määruse mõju kestlikkusele, mahepõllumajandusele ja UGMide vastuvõtule tarbijate poolt. Komitee nõuab siiski, et järelevalve hõlmaks võimalike süsteemsete mõjude seiret ning kulude-tulude analüüsi.

3.7Süstemaatiline või üldine järelevalve erineb juhtumipõhisest hindamisest, näiteks analüütilisest hindamisest. Selleks tuleb koostöös Euroopa Toiduohutusameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja huvitatud kodanikuühiskonna sidusrühmadega välja töötada näitajad nende süsteemide dünaamika kohta, kuhu me kuulume (ühiskonnad, ökosüsteemid jne). Sellise järelevalve eesmärk on teha võimalikuks tavad, mille kasutamist vastasel juhul takistaks ettevaatuspõhimõte.

3.8Komitee tunnustab kehtivaid õigusnorme ja märgib, et komisjoni ettepanekus kutsutakse üles käsitlema intellektuaalomandi küsimusi 2026. aastaks sordiaretuse patentide mõju hindamise kaudu. Lähitulevikus patentide küsimust siiski ei lahendata. On raske hinnata ohtu, et võidakse piirata põllumajandustootjate ja muude seemneettevõtjate (kes ei ole patendiomanikud) õigust kasutada taimi oma seemnete tootmiseks, või ohtu, et põllumajandustootjatele kehtestatakse kõrged kasutustasud.

3.9Seepärast kutsub komitee üles kaaluma, kuidas käsitleda patentide küsimust ning kuidas leida lahendus, milles võetaks asjakohaselt arvesse põllumajandustootjate, seemnetootjate ja toiduainete tarneahelas osalejate vajadusi. Komitee toetab uusi genoomikameetodeid käsitlevate patendieeskirjade väljatöötamist selleks ajaks, kui asjaomast määrust hakatakse rakendama (kaks aastat pärast selle heakskiitmist).

3.10Komitee hoiatab ohu eest, mis ähvardab mahepõllumajandust ja GMO-vaba sektorit. GMOd on seal keelatud ja keelatud oleksid ka uued genoomikameetodid, kuid kuna ühtegi tuvastamise, identifitseerimise ega jälgitavuse meetodit ei kehtestata, ei suudaks ostjad, liikmesriigid ega Euroopa Komisjon õigust nõuetekohaselt kohaldada. Mahepõllumajanduse ja muude GMO-vabade tootmismudelite jaoks vajalike protsesside seireks tehtavad jõupingutused võivad kavandatava õigusakti kehtestamisega märkimisväärselt suureneda. Seepärast tuleks tagada, et sellega seotud kulud kaetakse õiglaselt ning et koormus ei lasuks üksnes mahepõllumajanduslikel ja GMO-vabadel tootmismudelitel.

3.11Küsimuses, kas UGMid mahepõllumajanduses keelustada või mitte, soovitab komitee toetuda selle sektori kutseorganisatsioonide arvamusele. Kui need otsustavad keelustamise kasuks, oleks mõistlikum lisada selline keeld mahepõllumajanduse eeskirjadesse, ent mitte UGMe reguleerivatesse eeskirjadesse, mis ei ole sobiv õigusvaldkond (nagu GMOde puhul).

3.12Komitee märgib, et suur osa kodanikuühiskonnast (kodanike petitsioon, vabaühendused, teatavad põllumajandusorganisatsioonid, arvukad Euroopa turustajad ja supermarketite ketid) sooviksid uute genoomikameetodite jaoks turvalisema raamistiku kehtestamist. Komisjoni kavandatud reguleeriv raamistik juba pakub mõnevõrra ohutustagatisi. Kui mõni tarbija ei soovi UGMe tarbida, võiks see väljenduda nende nõusolekus maksta UGM-vabade toiduainete eest, koos kõigi tehniliste raskustega tagada selliste väidete tõendatus. Praegu ei ole 1. kategooria UGM-sordid eristatavad juhusliku mutageneesi abil saadud sortidest, mida ELis juba laialdaselt turustatakse ja tarbitakse.

3.13Komitee pooldab samas uuenduslike tehnoloogiate ja seemnete arendamist 6 . Seepärast võiks ta nõustuda komisjoni ettepanekuga, tingimusel et selles võetakse tõhusalt arvesse komitee mureküsimusi.

3.14Kuna praegu on UGMe väga raske tuvastada, on võimatu või äärmiselt kulukas seada sisse kontrolle eesmärgiga tagada nende märgistamine, sealhulgas tarbijate jaoks. Arvestades, kui keeruline oleks neid kontrolle läbi viia, tähendaks UGMide tarbijate jaoks märgistamine nende kasutamise keelamist. Kiirenenud kliimamuutuste kontekstis ei kasutata sordiaretuse uurimisprogrammides neid meetodeid valikuvahendina.

3.15Samas jagamise vaimus võiks komisjon suurendada UGMidega Euroopa VKE-dele avanevaid võimalusi, töötades välja avaliku programmi, et süsteemselt hinnata nende meetoditega loodud taimi.

3.16Suur osa põllumajandus- ja seemneettevõtjate organisatsioonidest ootab uusi ELi eeskirju, eelkõige konkurentsi kontekstis, arvestades, et mitu kolmandat riiki on just hõlbustanud UGMide abil valmistatud toodete ja saadud seemnete turuleviimist. Oodates, et kõnealused eeskirjad oleksid täielikud ja tõhusad, nagu komitee seda nõuab, kutsub komitee komisjoni selgesõnaliselt üles võtma kolmandate riikide suhtes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta ELi võimalike konkurentsimoonutuste ja riskidele avatuse eest.

3.17Komitee toetab proportsionaalsuse põhimõtet (komisjoni kavandatud meetmed peavad olema asjakohased ja mitte tarbetult piiravad), ettevaatuspõhimõtet (kuna uute genoomikameetodite ülemaailmse mõju suhtes valitseb teaduslik ebakindlus) ja tagasipööratavuse põhimõtet (võimalike kahjude tühistamiseks või leevendamiseks, kui komisjoni reguleeritaval tegevusel peaks olema negatiivne mõju).

3.18Komitee arvates peaks Euroopa Komisjon võtma arvesse UGMide mõju erinevatele põllumajandusmudelitele. Need uute meetodite abil saadud seemned ohustavad juba ökoloogilisel, mahepõllumajanduslikul, regeneratiivsel või traditsioonilisel viisil tegutsevaid põllumajandustootjaid ja nende tootmisviisi, sest nende põllukultuurid saastuvad viljeluse käigus UGM-kultuuridega. Kõnealuste põllumajandusvormide elujõulisus ja kulutasuvus on ohus, mistõttu komisjon peab neid kaitsma ja eristama, väärtustades sotsiaalse ja kultuurilise aspekti kaitsmist. Eriti oluline on, et tarbija saaks tänu nõuetekohasele märgistusele, kus täpsustatakse põllumajandusliku tootmise liik ja seemnetüüp, teha kindlaks toote päritolu.

4.Konkreetsed märkused

4.1Komitee soovitab riski ja kasulikkuse analüüsi, mida kohaldataks kümme aastat pärast uute meetodite kasutuselevõttu.

Kliimamuutustega kohanemise kontekstis, arvestades uute genoomikameetodite lubatud täpsust ja usaldusväärsust võrreldes transgeneesi puhul kasutatavate meetoditega ning teades GMOde keskkonnamõju viimase 30 aasta jooksul, toetab riskil ja kasulikkusel põhinev lähenemisviis komisjoni ettepanekus sätestatud UGMide tingimuslikku kasutamist. Riskil ja kasulikkusel põhinev lähenemisviis, eelkõige keskkonna puhul, võimaldab võtta arvesse biotehnoloogia mõju ökosüsteemile.

Elame keerukates looduslikes süsteemides (ökosüsteemid, ühiskonnad jne). Nende korraldusviis tuleneb komponentide olemusest ja nendevahelistest seostest. Korraldus mõjutab omakorda komponente ja nendevahelisi seoseid, nii et tekib rekursiivsus. Traditsiooniline tehnoloogia hindamine on põhiliselt analüütiline: see käsitleb prognoositavat mõju teatavale arvule asjakohaseks peetavatele elementidele või nähtustele. Seda looduslike süsteemide arengu märkimisväärset kiirendamist tuleb võrrelda kliimamuutuste mõjuga. Kliimamuutused tekitavad looduses palju rohkem häiringuid kui biotehnoloogia abil saadud taimede kasutamine. UGMid võivad hoopis suurendada neile häiretele vastupanu võimet.

4.1.1Meid mõjutavate keerukate looduslike süsteemide arengu kunstlik kiirendamine on tingitud tehnoloogiliste toodete hulga eksponentsiaalsest suurenemisest, kuid UGMide puhul ka soovitud geneetiliste modifikatsioonide saavutamisvõimaluste astronoomilisest kiirenemisest. Näiteks saavutas Limagrain 7  UGMide abil jahukaste suhtes vastupidava nisu, tehes kolm mutatsiooni konkreetsetes kohtades.

Sellise tulemuse saavutamise tõenäosus looduslike mutatsioonide valiku teel nõuaks kogu maailma toodangu jälgimist nelja miljoni aasta jooksul.

20 mutatsiooniga maisi saamiseks tuleks looduslike mutatsioonide valimise korral uurida 1.25x10163 tera! Aatomite arv universumis on 1080.

Nii suur kiirendus kujutab endast koosarengu järsku katkestust ning olulist häirivat tegurit ökosüsteemide ja ühiskondade korralduses.

4.2Komitee rõhutab vajadust parandada eetika aspekti.

4.2.1Inimesed on alati pidanud ellujäämiseks moodustama ühiskondi. See tähendab, et nende käitumine peab olema kooskõlas ühiskondliku eluga. See ongi eetika ülesanne.

Eetika oli algul sotsiaalne eetika, kusjuures loodust peeti vaikimisi lõpmatult vastupidavaks. Praegu häirib väljaarendatud tehniline võimsus märkimisväärselt looduslikke süsteeme ja ohustab nende stabiilsust.

Seepärast on vaja arendada eetikat, mis peab küll jääma sotsiaalseks, kuid tagama, et inimkäitumine on kooskõlas looduslike süsteemidega, millega kaasneb ka väärtuste hierarhia muutmine: kuna looduslike süsteemide stabiilsus on nõutav ülejäänu olemasoluks, siis on selle stabiilsuse säilitamiseks vajalik tähtsam kui kõik muud kaalutlused, nagu ka ühiskondade säilitamiseks vajalik on tähtsam kui individuaalsed huvid. Arvestades ajakulu ja märkimisväärseid lisakulusid, ei saa iga uue sordi kasutuselevõtuks läbi viia kõiki süsteeme hõlmavat uuringut. Kavandatud süsteemne lähenemisviis piirduks seega ühtse üldise järelevalvega meetodite üle, selle asemel et teha järelevalvet iga uue sordi üle.

4.2.2Eetika konteksti teisel tasandil soovivad paljud eurooplased, et neid teavitataks GMOde olemasolust toidus. Sellisel juhul tuleb austada isiklikke veendumusi. See ei kehti direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamisalast välja jäetud GMOde puhul (juhusliku mutageneesi abil saadud sordid). Kuna 1. kategooria UGM-sordid ei ole juhusliku mutageneesi abil saadud sortidest eristatavad, ei ole mingit põhjust neid eraldi märgistada. Tuleb tagada, et tarbijat teavitatakse nõuetekohaselt. 2. kategooria UGM-sortide puhul, mida ei saa pidada juhusliku mutageneesi abil saadud sortideks, on komisjoni ettepanekus ette nähtud samalaadne märgistamine nagu GMO puhul.

4.3Üldine ohutus: komitee rõhutab teema komplekssust ja tehnilisust.

4.3.1Mõnes koolis õpetatakse kasutama uusi genoomikameetodeid. Mõnikord võtavad õpilased oma tööd koju kaasa. Komplekte bakterite või taimede muundamiseks CRISPR-Cas9-ga võib leida internetist 8 85 USA dollari eest ja asjaarmastajatele mõeldud bioloogiaseadmeid vähem kui 3 000 USA dollari eest. Nende müüki ei saa praegu reguleerida, kuna määrus käsitleb üksnes lõpptoodete, mitte reaktiivide levitamist. Komisjoni ettepanek liigub õiges suunas. Sellega luuakse raamistik UGMide kasutamiseks. Täielik keelustamine suurendaks ebaseaduslikku kasutust UGMide saamiseks või siis väljaspool ELi lubatud UGM-sortide ostmist. Siiski kutsub komitee komisjoni üles kehtestama nõuetekohase järelevalve nende komplektide internetimüügi üle ja juhib tähelepanu sellele, et kõiki sellisest müügist tulenevaid heakskiitmata tooteid käsitatakse pettusena.

4.3.2Kavandatavad eeskirjad võiksid tõhustada bioterrorismi seiret. Komitee leiab, et komisjon peaks seda käsitlema ning tegelema ohutus- ja julgeolekuprobleemidega.

4.4Komitee hoiatab teatavate lihtsustuste eest, mis ei ole kooskõlas tegelikkusega.

4.4.1Komisjoni tehtud võrdlustest UGMide abil saadud taimede ja tavapäraste taimede vahel jääb mulje, et puudutatud on ainult huvipakkuv geen.

4.4.1.1Transgenees, tsisgenees ja intragenees hõlmavad meetodeid, mille puhul kasutatakse in vitro kultuure. See põhjustab mutatsioone ja epimutatsioone, rääkimata võõra DNA tahtmatust sisestamisest (Zang 2014). Komisjoni ettepaneku kohaselt hinnatakse neid tahtmatuid muutusi kas 1. kategooria UGMi loatoimikus või 2. kategooria UGMi spetsiaalse hindamise raames. Komitee arvates peaksid ametiasutustel olema vahendid seoses sellega esitatud teabe kontrollimiseks, näiteks sõltumatute asutuste kaudu.

4.4.1.2Tsisgenees tähendab, et huvipakkuvasse sorti lisatakse geen, mis pärineb kas samast liigist või sellega ristumisvõimelisest liigist.

4.4.1.3Kõikides uutes genoomikameetodites kasutatavad reaktiivid (DNA, RNA, RNP) jätavad muundatud genoomidesse võõra DNA jäljed (Bertheau 2022; Kawall 2020; Norris 2019, 2020; Ono jt, 2015; Ono jt, 2019). Seega ei ole geneetiliselt muundatud taim ja looduslik taim samaväärsed.

4.4.1.4Geeni punktmutatsioonidel võib olla väga erinev mõju sõltuvalt geneetilisest taustast ja keskkonnast, kui nendega on seotud mitu geeni (Siegal 2017), ning need võivad põhjustada erinevaid funktsioone (Copley 2014; Huberts 2010; Jeffery 2014). Sünonüümne mutatsioon võib muuta valgu kolmemõõtmelist struktuuri ja selle ensümaatilist aktiivsust, muutmata valgu järjestust (Chamary ja Hurst 2009; Kimchi-Sarfaty 2007).

4.4.2Tagasiristamine ei kõrvalda tahtmatuid märklauaväliseid muutusi (Bertheau 2019, 2022): peale märklauaväliste muutuste võivad UGMid põhjustada massiivset kromosoomset ümberkorraldust (chromothripsis) ja väga suurt hulka epimutatsioone. In vivo või in vitro juhusliku mutageneesi puhul võib esineda märklauaväliseid muutusi, epimutatsioone ja massiivset kromosoomset ümberkorraldust, mis tekitab ka küsimusi nendest saadud GMOde kohta, mille suhtes praegu ei kohaldata muid GMOsid käsitlevaid meetmeid ega lihtsustatud meetmeid, nagu on ette nähtud 2. kategooria UGMide puhul. Juhusliku mutageneesi teel saadud sordid on olnud turul üle 30 aasta, põhjustamata tagajärgi tervisele ega keskkonnale, vaatamata võimalikele märklauavälistele muutustele või epimutatsioonidele, mis võivad jääda tagasiristamisele vaatamata.

Brüssel, 2. oktoober 2023

Peter Schmidt

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

(1)    Geneetiliselt muundatud organism.

(2)    Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats (klasterdatud regulaarsete vahedega lühikesed palindroomsed kordused).

(3)       https://food.ec.europa.eu/plants/genetically-modified-organisms/new-techniques-biotechnology_en?etrans=et

(4)     https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-07/cp180111en.pdf .

(5)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõnealuse teemaga seonduvad arvamused .

(6)       ELT C 517, 22.12.2021, lk 38 .

(7)     OPECST , 7. aprill 2016, 3 t ja 35 minutit video algusest.

(8)

    www.the-odin.com/diy-crispr-kit/ .