TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

   Käesolev dokument tuleks esitada võimalikult varajases ettevalmistusetapis, et sidusrühmadelt saadavat tagasisidet maksimaalselt ära kasutada.

Algatuse pealkiri

Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegia

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

RTD.A.4, RTD.E.1

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2025. aasta 2. või 3. kvartal

Lisateave

Teadustaristud, tehnoloogiataristud 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Teadustaristud pakuvad teadlastele ja novaatoritele vahendeid, teenuseid ja ressursse tipptasemel teadusuuringute tegemiseks, uuendusliku tehnoloogia arendamiseks ja innovatsiooni edendamiseks. Tehnoloogiataristud pakuvad vahendeid, võimekust ja ressursse, mida on vaja tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks, kiirendades innovatsiooni, mille siht on tehnoloogia kasutuselevõtt ja turuleviimine. Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute tipptasemel ökosüsteem on oluline strateegiline platvorm, mis toetab kõrgtasemel teaduse ja tehnoloogia arendamist ning tööstuse konkurentsivõimet.

Nende taristute olulisust on korduvalt rõhutatud sellistes strateegilistes dokumentides nagu Draghi raport („maailma juhtivate teadus- ja tehnoloogiataristute arendamiseks on vaja suuremat rahastamist ja tugevamat koordineerimist“), Letta raport („viienda vabaduse tugisammas on meie teadustaristute mõjuvõimu suurendamine“) ja Heitori raport („teadus- ja tehnoloogiataristud tuleks seada prioriteediks kogu Euroopas, et edendada Euroopa teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ökosüsteemi ning meelitada ligi ja hoida teadlasi Euroopas“).

Tugeva positsiooni säilitamiseks peab Euroopa suutma seista vastu üha suuremale rahvusvahelisele konkurentsile ja võtma kiiresti meetmeid, et kasutada ära tehnoloogilise arenguga kaasnevaid võimalusi. Euroopa peab tõhusalt kasutama kõiki oma teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi, et tagada oma sõltumatus ja konkurentsivõime, ning teadus- ja tehnoloogiataristute ökosüsteem peab ajaga kaasas käima.

President von der Leyen rõhutas oma poliitilistes suunistes, et innovatsiooni juhtimisel peab EL tagama taristud ja uuenduslikud laborid, mida teadlased vajavad ideede katsetamiseks ja arendamiseks. Samuti paluti volinik Ekaterina Zaharieval tema tööülesannete raames pöörata erilist tähelepanu sellise pikaajalise strateegia rahastamisele, mis aitaks edendada teadmisi ja innovatsiooni ning mille eesmärk oleks rajada üleeuroopaline taristute ökosüsteem.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Euroopa teadustaristu strateegiafoorum (ESFRI) on seadnud prioriteediks, et Euroopa teadusruumi (ERA) toetaksid mitmekesised üleeuroopalised teadustaristud. Vaatamata alates 2000. aastate alguses seatud prioriteetidele ja koordineerimisele on teadustaristute jätkusuutlikkus siiski ebakindel ning ELi juhtpositsiooni säilitamine konkurentide ees keeruline.

Tehnoloogiataristud on ELi tasandil tähelepanu alla võetud alles hiljuti. Neid mainiti komisjoni talituste 2019. aasta töödokumendis, eksperdirühma 2024.–2025. aasta aruandes ning uuringus, millega kaardistati ELi ja liikmesriikide poliitikamaastikku. Nimetatud dokumentidest ilmnes vajadus juhtimismehhanismi järele, et prioriseerida ja koordineerida investeeringuid strateegilistesse sihtvaldkondadesse ELi tasandil ning pakkuda tuge ja suuniseid investeeringutele juurdepääsuks.

Eelarvepiirangud takistavad tõsiselt teadus- ja innovatsioonitaristute loomist, käitamist ja ajakohastamist ning vähendavad juurdepääsu nende taristute rajatistele ja teenustele. Taristute tegevust rahastatakse praegu mitmesugustest, peamiselt riiklikest ja piirkondlikest rahastamisvahenditest, mis ei ole omavahel või ELi laiemate eesmärkidega täielikult kooskõlas, mistõttu jääb osa sünergiast kasutamata.

Nii liikmesriikide sees kui ka piiriüleselt on taristute koostöö endiselt tagasihoidlik, mistõttu on nende tõhusus ja juurdepääsetavus piiratud. Tehnoloogiataristute kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti väga erinev. See pärsib ELi suutlikkust kasutada täielikult ära oma teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali ning vähendab ELi konkurentsieelist ja majandusjulgeolekut. Ka valdkondade- ja sektoriteülene koostöö on ebapiisav.

Digipööre ja kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti kasutamine, toetavad teadus- ja tehnoloogiataristute maastiku arengut, mis omakorda soodustab läbimurdeliste teaduslike avastuste tegemist ja edendab innovatsiooni. Tehisintellekti potentsiaali maksimeerimine taristute ökosüsteemi toetuseks nõuab strateegilist lähenemisviisi. Lisaks on taristutes ühiseks tehnoloogiaarenduseks ja selle rakendamiseks vaja pikaajalist integreeritud kava, millega nähakse ette suurendada taristute vastupanuvõimet kriisidele reageerimisel.

Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt seisab ökosüsteem silmitsi tõsise olukorraga, mis hõlmab energiasäästlikkust, teadusjulgeolekut ja kriitilise tähtsusega materjalide tarneahela sõltumatust. Probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja strateegilist juhtimist Euroopa tasandil. Samal ajal on vaja jätkata teadustaristute kui rahvusvahelise koostöö keskuste edendamist, et tulemuslikult lahendada üleilmseid probleeme.

Kooskõlas kavandatava idu- ja kasvufirmade strateegiaga on äärmiselt oluline, et Euroopa lähenemisviis tihendaks teadus- ja tehnoloogiataristute ning tööstuse (nii tsiviil- kui ka kaitsetööstuse) koostööd ning tugevdaks Euroopa innovatsioonipõhist konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatus kuulub teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitikavaldkonda, kus ELil ja selle liikmesriikidel on jagatud pädevus. Eelkõige aitab algatus tugevdada Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, et rajada täieulatuslik Euroopa teadusruum, kus teadlased, teaduspõhised teadmised ja tehnoloogia saavad vabalt liikuda. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 179 on algatuse eesmärk tugevdada ka ELi konkurentsivõimet, sealhulgas tööstuses, ning edendada teadusuuringuid kõikides valdkondades, mida peetakse vajalikuks aluslepingute muude peatükkide alusel.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Praktiline vajadus ELi tasandi meetmete järele on tingitud teadus- ja tehnoloogiataristute ees seisvate ülesannete piiriülesest iseloomust. Selliseid taristuid on üha keerulisem luua ja käitada ning riigid ei suuda üksinda probleeme asjakohaselt lahendada.

Seega on oluline rakendada kooskõlastatud lähenemisviisi, et koondada ressursse ja seada investeeringud tähtsuse järjekorda, vähendada liiasust ning kehtestada ühised standardid ja suunised, mis hõlbustavad piiriülest koostööd ja integratsiooni.

ELi meetmed on üliolulised teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava keskkonna loomisel, kus parimatel Euroopa teadlastel, novaatoritel ja tööstusettevõtetel, eelkõige uuenduslikel idu- ja kasvufirmadel on juurdepääs tipptasemel rajatistele ja teenustele, mis toetavad teaduse ja tehnoloogia tipptaset, tööstuse konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut.

Hõlbustades juurdepääsu ja edendades koostööd, saab EL kiirendada teaduslikke avastusi ja uute tehnoloogiate arendamist, tugevdades seeläbi oma üleilmset positsiooni.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Strateegia eesmärk on tagada Euroopa teadlastele, novaatoritele ja tööstusele juurdepääs mitmesugustele maailmatasemel rajatistele ja vajaduste järgi kohandatud teenustele, mis toetavad teaduse ja tehnoloogia tipptaset ning tööstuse konkurentsivõimet. Selleks on vaja tugevdada Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute ökosüsteemi.

Kavandatud lähenemisviis tugineb kahele sambale, käsitledes vastavalt teadus- ja tehnoloogiataristutega seotud küsimusi. Samal ajal tagab see sidusa lähenemisviisi Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute tõhusa ökosüsteemi arendamiseks, võimaldades rakendada mõlemaid taristuid hõlmavaid meetmeid.

Kavandatud meetmetega nähakse ette:

-teha kindlaks vajadused ja puudused, et rahuldada kasutajate vajadusi ning tagada vahendite ja teenuste kättesaadavus;

-koostada integreeritud ja jätkusuutlikud teadus- ja tehnoloogiataristutele juurdepääsu kavad, et suurendada olemasolevate teenuste nähtavust;

-digitaliseerida taristud, mida on võimalik teha tehisintellekti abil, ning koostada raamistikud eri liiki taristute vahelisteks ühisteks tehnoloogiaarendusteks;

-mobiliseerida, koondada ja prioriseerida investeeringuid ning kasutada ära institutsiooniliste, piirkondlike, riiklike, Euroopa ja üleilmsete rahastamisvoogude koostoimet ja ühisinvesteeringuid;

-uurida uusi rahastamismudeleid, edendada koostööd ning vähendada kulusid ja investeerimisriske;

-edendada taristuid, et meelitada ligi rohkemaid andekaid teadlasi nii taristutesse kui ka väljaspoole ning kujundada taristutest rahvusvahelise koostöö ja süvatehnoloogilise innovatsiooni keskused.

Tõenäoline mõju

Strateegia peaks suurendama Euroopa suutlikkust arendada teadust ja tehnoloogiat, edendada innovatsiooni ja kujundada turgu.

Täpsemalt peaks sellega kaasnema

-teadus- ja tehnoloogiataristute suurem suutlikkus Euroopas;

-kasutajate vajaduste parem sobitumine rajatiste ja teenuste kättesaadavusega ja neile juurdepääsuga;

-investeeringute tõhusam mobiliseerimine, koondamine ja prioriseerimine kõigil tasanditel ning

-tihedam koostöö, parem järjepidevus ja vastastikune täiendavus teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate taristute vahel.

Seades prioriteediks investeeringud ja edendades rahastamisallikate koostoimet, peaks strateegia toetama teadus- ja tehnoloogiataristute ökosüsteemi kestlikkust. Elujõuline ökosüsteem omakorda tugevdab Euroopa konkurentsivõimet.

Taristute digitaliseerimise toetamine, teadustaristute ühiste tehnoloogiaarenduste integreeritum ja pikaajalisem kavandamine ning selliste kavade rakendamine peaks aitama tagada taristute funktsionaalse suutlikkuse ja vastupidavuse kriitilise tarneahela häirete korral.

Teadustaristute edendamine rahvusvahelise koostöö keskustena peaks suurendama Euroopa rolli ülemaailmsetes teadusvõrgustikes ning parandama võimekust lahendada tulemuslikult üleilmseid probleeme ja koordineerida vajalikke meetmeid, et tagada teadusjulgeolek ja kriisidele vastupanu võime.

Parem juhtimisraamistik hõlbustab rahaliste vahendite ja eksperditeadmiste koondamist ühiselt kokkulepitud prioriteetide jaoks. Samuti aitab see tugevdada ELi, liikmesriikide ja sidusrühmade koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, suurendada avaliku sektori rahastamise tõhusust ja mõju ning meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga teadlasi ja novaatoreid ning neid Euroopas hoida.

Edasine seire

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ülevaate strateegia rakendamisest. Euroopa teadusruumi poliitilise tegevuskava rakendamisstrateegia kohaste meetmete üle tehakse järelevalvet vastavalt Euroopa teadusruumi järelevalveraamistikule (nagu on sätestatud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis) ning osana Euroopa teadusruumi poliitilise tegevuskava rakendamisest. Strateegia ellu viimisel tehtud edusammude üle teostab korrapärast järelevalvet Euroopa teadustaristu strateegiafoorum ja järelevalve tugineb tehnoloogiataristute jaoks kehtestatud juhtimisraamistikul.

C. Parem õigusloome

Mõjuhinnang

Teatises esitatakse üldine poliitiline raamistik ja strateegilised tegevussuunad. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik. Mõnele teatises välja kuulutatud poliitikavalikule lisatakse vajaduse korral mõjuhinnangud.

Konsulteerimisstrateegia

Konsultatsiooni eesmärk on koguda rohkem teavet Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute maastiku toimimise ja jätkusuutlikkuse kohta. Konsultatsioon hõlmab nende taristute ökosüsteemi tugevdamisega seotud küsimusi ja probleeme ning võimalikke lahendusi.

Konsultatsioonid täiendavad ulatuslikku teavet ja tõendeid, mis on juba kogutud Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI), Euroopa teadustaristu konsortsiumide (ERIC), tehnoloogiataristu eksperdirühma ning Euroopa teadusruumi poliitilise tegevuskava raames nii liikmesriikidelt, assotsieerunud riikidelt, taristutelt kui ka muudelt sidusrühmadelt.

Täpsemalt palutakse sidusrühmadel vastata järgmistele küsimustele.

1.Kas nõustute tuvastatud oluliste probleemide ja vajadustega?

2.Kas teadus- ja tehnoloogiataristutega seoses on muid probleeme, mida Euroopa strateegia peaks käsitlema, pidades eelkõige silmas Euroopa peamisi konkurente?

3.Kas kavandatud meetmed käsitlevad neid küsimusi piisavalt? Kas ELi tasandil oleks vaja võtta muid meetmeid?