TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

Piiriüleste lahenduste lihtsustamine (muudetud ettepanek)

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

REGIO D2

Algatuse tõenäoline liik

Määruse muudetud ettepanek

Ligikaudne aeg

2023. aasta 4. kvartal

Lisateave

-

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

·Interregi programme rakendatakse piiriüleses kontekstis. Nende programmide kaudu rahastatakse uusi projekte, mille rakendamisel tekivad aga sageli haldus- ja õiguslikud takistused, mis on tingitud õigus- ja halduskorra erinevustest kummalgi pool piiri. Nii juhtub, et mõnda projekti ei ole võimalik lõpule viia, ning see mõjutab negatiivselt piirialade elanike heaolu ja ühtse turu toimimist. Seepärast on nende takistuste kõrvaldamiseks vaja ELi õigusakti. 

·Euroopa Parlament võttis 14. septembril 2023 vastu resolutsiooni (2022/2194(INL)), milles komisjoni kutsutakse üles võtma vastu ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis. 

·Praeguse algatusega muudetaks 2018. aasta ettepanekut, võttes arvesse nõukogu tõstatatud küsimusi ja järgides Euroopa Parlamendi seadusandlikku algatust. 

Probleem, mida algatusega lahendatakse

·Vaatamata ühtsele turule mõjutavad üksikisikute ja organisatsioonide igapäevast tegevust piirialadel (kus elab ligikaudu kolmandik ELi elanikkonnast ja mis annavad ligikaudu kolmandiku SKPst) õiguslikud ja haldustakistused. Piirialadel on muude piirkondadega võrreldes raske või isegi võimatu võtta meetmeid ja teha toimingud, mis on paljudel juhtudel heaolu ja elukvaliteedi seisukohast üliolulised. Sellised toimingud hõlmavad muu hulgas töötamist tööandja juures, kes asub küll kodu lähedal, kuid teisel pool piiri, kaupade ostu või müüki ning juurdepääsu haridusele või muudele avalikele teenustele.

·Piiriülesed takistused tekivad tavaliselt siis, kui ühel pool piiri kehtivad eeskirjad ja/või haldusmenetlused ei sobi kokku nendega, mis kehtivad naaberterritooriumil teisel pool piiri. Tegemist ei ole rikkumisjuhtumitega, vaid üksnes kooskõla puudumisega erinevate õigusraamistike vahel. Näiteks kui ühes riigis peavad kiirabiautode vilkurid olema kollased, selle naaberriigis aga sinised, võib seadusevastane olla olukord, kus kiirabiauto viib liiklusõnnetuse ohvri lähimasse haiglasse, kui see juhtub olema naaberriigis.

·Neil takistustel on ka majanduslik mõju, mis on seotud SKP ja töövõimaluste vähenemisega piirialadel. Kui kõrvaldada praegustest takistustest 20 %, võib nende piirkondade SKP suureneda 2 %. 

·Teine probleem on diskrimineerimine, kuna piirialadel elavatel inimestel on halvem juurdepääs avalikele teenustele, neil on keerulisem naabritega suhelda ja nad peavad igapäevatoiminguteks tegema rohkem kulutusi (nt kohustus järgida kahte tehniliste standardite kogumit, üks kummalgi pool piiri). 

·Need takistused tekivad sageli kohalikul või piirkondlikul tasandil, kuid nende kõrvaldamiseks on vaja õiguslikku pädevust riiklikul tasandil. Seetõttu ei ole kodanikel, organisatsioonidel ja haldusasutustel nende takistustega tegelemiseks konkreetseid võimalusi.

·Uue määrusega luuakse õiguslik selgus – kehtestatakse standardmenetlus takistuste kõrvaldamiseks ja tagatakse, et piirialadel elavad ELi kodanikud saavad asjaomaselt liikmesriigilt (positiivse või negatiivse) vastuse. Samas peaks liikmesriikidele alati jääma õigus otsustada, kas takistus kõrvaldada või mitte, ja kuidas seda teha. Samuti tuleks liikmesriikidel lubada piiriüleste takistuste kõrvaldamisel tugineda juba olemasolevatele struktuuridele.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

·On vaja tagada, et ELi piirialade ametiasutused ja kohalikud elanikud saaksid piiriülesed takistused kindlaks teha, pakkuda lahendusi ja saada pädevatelt asutustelt asjakohaseid vastuseid peamiste piiriüleste takistuste kohta ja – kui seda peetakse asjakohaseks – lahendusi iga juhtumi kohta eraldi. Mõni liikmesriik on küll tõhusad menetlused kehtestanud, teised aga mitte. Määruse muudetud ettepanekus sätestatav menetlus aitaks tagada, et kõigil piirialadel on oma rakendusmehhanism olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks, kui nad seda teha soovivad.

·Liikmesriikidel oleks õigus otsustada igal üksikjuhul eraldi, kas ja kuidas konkreetne takistus kõrvaldada. 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik.

Algatus oleks kooskõlas ka Euroopa Parlamendi omaalgatusliku resolutsiooniga, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 225.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Määruse muudetud ettepanekuga antakse liikmesriikidele võimalus kasutada muid vahendeid. Parlamentide suveräänsusega seotud probleemid on kõrvaldatud, kuna Euroopa piiriülene kohustus, mis sisaldus 2018. aasta ettepanekus, jäetakse välja. Kõik erandid siseriiklikest õigusnormidest integreeritakse asjaomase riigi õigusesse. Teisisõnu, teise riigi õigusnorme üle ei kanta. Liikmesriikidel on rohkem võimalusi luua piiriüleseid koostööpunkte, sealhulgas ühiseid koostööpunkte oma naaberriikidega. Ettepaneku eesmärk on jätkuvalt käsitleda konkreetseid juhtumeid või projekte, mitte kõrvaldada mõnd takistust, mis mõjutab kogu piiri.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

·Määruse vastuvõtmisega luuakse menetlus, mis annaks piirialade sidusrühmadele õigusselguse, kuidas algatada protsess konkreetse piiriülese takistuse kõrvaldamiseks. 

·Määrusega nähakse ette piiriüleste koordineerimiskeskuste loomine kõigis liikmesriikides. See aitaks selgitada, kuidas jaguneb eri riikide pädevus konkreetsete piiriüleste takistuste kõrvaldamisel, ja võimaldab samas eri liikmesriikide haldusasutustel oma tegevust koordineerida. 

·Määruse vastuvõtmine oleks proportsionaalne, sest sellega loodav menetlus ei suurendaks avaliku sektori kulusid. Liikmesriikidele tagatakse paindlikkus, et luua piiriülesed koordineerimispunktid nii, nagu see neile kõige paremini sobib (nt kas ülesanded määratakse juba olemasolevatele struktuuridele või luuakse uued struktuurid), lähtudes nende endi hinnangust oma piiridel tekkinud vajaduste kohta.

Tõenäoline mõju

Algatus võimaldaks lahendada probleeme, mis takistavad piirialadel eri liiki suhtlust. Vahetu mõju oleks see, et piirialade kohalike ja piirkondlike turgude (sealhulgas tööturg) areng muutuks sujuvamaks.

Hinnangute kohaselt aitaks vaid 20 % piiriüleste takistuste kõrvaldamine suurendada piirialade SKPd 2 %, mis vastab ühele miljonile töökohale.

Ühtlasi leiti Euroopa lisaväärtuse hinnangus, mille Euroopa Parlament koostas 2023. aastal oma algatuse ettevalmistamise käigus, et 20 % piiriüleste takistuste kõrvaldamine suurendaks kogulisandväärtust igal aastal 123 miljardi euro võrra.

Samal ajal näitab b-lahenduste algatus (mille raames komisjon toetab piiriüleste takistuste katselahendusi juhtumipõhiselt), et 38 % hinnatud juhtumite puhul oleks nende piiriüleste tõkete kõrvaldamisel olnud abiks ELi õigusakt (b-lahenduste kokkuvõte, lk 156).

Määruse mõju avalduks peamiselt piirialadel, kus elab üks kolmandik kõigist ELi elanikest. Piirialade edendamist käsitlev teatis näitas, et see mõju oleks suurem piirkondades, kus piiriülene suhtlus on tihedam.

Lisaks majanduslikule mõjule aitaks algatus selgelt tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale. Mitu piirikeskuse korraldatud uuringut näitavad, et piirialadel elavatel inimestel on halvem juurdepääs avalikele teenustele, nagu tervishoid või haridus, ning nad seisavad silmitsi suuremate kuludega, mis on tingitud kokkupuutest paralleelsete õigusraamistikega. Seega aitaks algatus seda liiki diskrimineerimist vähendada.

Edasine seire

Määruse muudetud ettepanekus kehtestataks edasise seire põhimõtted. Komisjoni ülesanne on teha koostööd liikmesriikide koordineerimiskeskustega ja eelkõige registreerida kõik takistused, millega eri liikmesriigid selle mehhanismi raames tegelevad.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Mõju hindamine ei ole vajalik, sest algatus käsitleb määruse muudetud ettepanekut ja olemasolev mõjuhinnang on endiselt asjakohane. Kõik asjaomased tõendid on juba kättesaadavad ja need lisatakse seletuskirjale. 

Ühtlasi esitatakse määruse muudetud ettepanek pärast Euroopa Parlamendiomaalgatusliku resolutsiooni vastuvõtmist. Resolutsiooni ettevalmistamiseks on Euroopa Parlamendi uuringuteenistus juba teinud Euroopa lisaväärtuse hindamise seoses mehhanismiga, mille abil kõrvaldada õiguslikud ja haldustakistused piiriüleses kontekstis.

Konsulteerimisstrateegia

Käesolev tagasisidekorje avaldatakse komisjoni avalike konsultatsioonide veebisaidil portaalis „Avaldage arvamust!“ ja sidusrühmadelt oodatakse tagasisidet nelja nädala jooksul. Sidusrühmadel on juba võimalik vastata käesoleva tagasisidekorje raames. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, kuna komisjon ja muud organid on juba läbi viinud mitmesuguseid konsultatsioone sidusrühmadega, nagu eespool kirjeldatud.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Tagasisidekorje eesmärk on koguda asjaomastelt sidusrühmadelt teavet selle kohta, kas piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks on vaja Euroopa õiguslikku vahendit. Samuti annab see sidusrühmadele võimaluse anda teavet takistuste, nende mõju ja alternatiivsete lahenduste leidmise vahendite olemasolu (või puudumise) kohta.

Sihtrühm

Peamiseks sihtrühmaks on piirialade sidusrühmad. See hõlmab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, Interregi ametiasutusi ja projekte, kodanikuühiskonda ja vabaühendusi. Üheks konkreetseks sihtrühmaks on ka piiriülesed õiguslikud struktuurid, näiteks Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused.