I LISA
Teave, mis tuleb esitada SPIMi aruandes
Aruandev deklarant järgib käesoleva lisa tabelis 1 ja SPIMi üleminekuregistris esitatud SPIMi aruande struktuuri ning lisab käesoleva lisa tabelis 2 loetletud üksikasjaliku teabe SPIMi aruandesse.
Tabel 1. SPIMi aruande struktuur
SPIMi aruanne
|
Aruande kuupäev
|
Aruande kavandi tunnus
|
Aruande tunnus
|
Aruandeperiood
|
Aasta
|
– Aruandev deklarant
|
---- Aadress
|
-- Esindaja*
|
---- Aadress
|
-- Importija*
|
---- Aadress
|
-- Riigi pädev asutus
|
-- Allkirjad
|
---- Aruande kinnitamine
|
---- Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp
|
-- Märkused
|
-- Imporditud SPIMi kaubad
|
Kaubanimetuse number
|
---- Esindaja*
|
------ Aadress
|
---- Importija*
|
------ Aadress
|
---- Kaubakood
|
Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood
|
Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
------ Kauba andmed
|
---- Päritoluriik
|
---- Imporditud kogus tolliprotseduuri kohta
|
------ Menetlus
|
-------- Teave seestöötlemise kohta
|
------ Impordipiirkond
|
------ Kaubaga seotud meede (menetluse kohta)
|
------ Kaubaga seotud meede (seestöötlemine)
|
------ Eriviited kaubale
|
---- Imporditud kaubaga seotud meede
|
---- Imporditud kaupade koguheide
|
---- Tõendavad dokumendid (kaupade puhul)
|
------ Manused
|
---- Märkused
|
---- SPIMi kaupade heide
|
Heite järjenumber
|
Tootjariik
|
------ Käitisega seotud ettevõtja nimi
|
-------- Aadress
|
-------- Kontaktandmed
|
------ Käitis
|
-------- Aadress
|
------ Toodetud kaubaga seotud meede
|
------ Käitise heide
|
------ Otsene seonduv heitkogus
|
------ Kaudne seonduv heitkogus
|
------ Tootmismeetod ja tingimustele vastavad parameetrid
|
-------- Otseheite tingimustele vastavad parameetrid
|
-------- Kaudse heite tingimustele vastavad parameetrid
|
------ Tõendavad dokumendid (heite määratlemiseks)
|
-------- Manused
|
------ Tasumisele kuuluv süsinikuhind
|
-------- Tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga hõlmatud kaubad
|
---------- Hõlmatud kaubaga seotud meede
|
------ Märkused
|
Tabel 2. SPIMi aruande üksikasjaliku teabe nõuded
SPIMi aruanne
|
Aruande kuupäev
|
Aruande kavandi tunnus
|
Aruande tunnus
|
Aruandeperiood
|
Aasta
|
Imporditud kaubad kokku
|
Koguheide
|
– Aruandev deklarant
|
Tunnusnumber
|
Nimi
|
Roll
|
---- Aadress
|
Asutamise liikmesriik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
-- Esindaja*
|
Tunnusnumber
|
Nimi
|
---- Aadress
|
Asutamise liikmesriik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
-- Importija*
|
Tunnusnumber
|
Nimi
|
---- Aadress
|
Asutamise liikmesriik või riik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
-- Riigi pädev asutus
|
Viitenumber
|
-- Allkirjad
|
---- Aruande kinnitamine
|
Aruande üldandmete kinnitamine
|
Andmete kinnitamise kasutamine
|
Allkirjastamise kuupäev
|
Allkirjastamise koht
|
Allkiri
|
Allkirjastanud isiku ametikoht
|
---- Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp
|
Muu kohaldatav aruandlusmetoodika
|
-- Märkused
|
Lisateave
|
-- Imporditud SPIMi kaubad
|
Kaubanimetuse number
|
---- Esindaja*
|
Tunnusnumber
|
Nimi
|
------ Aadress
|
Asutamise liikmesriik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
---- Importija*
|
Tunnusnumber
|
Nimi
|
------ Aadress
|
Asutamise liikmesriik või riik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
---- Kaubakood
|
Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood
|
Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
------ Kauba andmed
|
Kauba kirjeldus
|
---- Päritoluriik
|
Riigi kood
|
---- Imporditud kogus tolliprotseduuri kohta
|
Järjenumber
|
------ Menetlus
|
Taotletud menetlus
|
Eelnenud menetlus
|
Teave seestöötlemise kohta
|
Seestöötlemise kinnitamise liikmesriik
|
Seestöötlemise erand protseduuri kokkuvõtte jaoks
|
Luba
|
Üleilmastumise algusaeg
|
Üleilmastumise lõpuaeg
|
Protseduuri kokkuvõtte esitamise tähtaeg
|
------ Impordipiirkond
|
Impordipiirkond
|
------ Kaubaga seotud meede (menetluse kohta)
|
Netomass
|
Täiendavad ühikud
|
Mõõtühiku tüüp
|
------ Kaubaga seotud meede (seestöötlemine)
|
Netomass
|
Täiendavad ühikud
|
Mõõtühiku tüüp
|
------ Eriviited kaubale
|
Lisateave
|
---- Imporditud kaubaga seotud meede
|
Netomass
|
Täiendavad ühikud
|
Mõõtühiku tüüp
|
---- Imporditud kaupade koguheide
|
Kaupade heide tooteühiku kohta
|
Kaupade koguheide
|
Kaupade otseheide
|
Kaupade kaudne heide
|
Heite mõõtühiku tüüp
|
---- Tõendavad dokumendid (kaupade puhul)
|
Järjenumber
|
Tüüp
|
Dokumendi väljaandnud riik
|
Viitenumber
|
Dokumendi kirje number
|
Väljaandva asutuse nimi
|
Kehtivuse alguskuupäev
|
Kehtivuse lõpukuupäev
|
Kirjeldus
|
------ Manused
|
Faili nimi
|
Ühtne ressurss identifitseeritud
|
Universaalsed internetiposti laiendused
|
Lisatud kahendobjekt
|
---- Märkused
|
Lisateave
|
---- SPIMi kaupade heide
|
Heite järjenumber
|
Tootjariik
|
------ Käitisega seotud ettevõtja nimi
|
Käitaja tunnus
|
Käitaja nimi
|
-------- Aadress
|
Riigi kood
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
-------- Kontaktandmed
|
Nimi
|
Telefoninumber
|
E-post
|
------ Käitis
|
Käitise tunnus
|
Käitise nimi
|
Majandustegevus
|
-------- Aadress
|
Asutamise riik
|
Allpiirkond
|
Linn
|
Tänav
|
Tänav (lisarida)
|
Majanumber
|
Sihtnumber
|
Postkast
|
Krundi või maatüki number
|
UN/LOCODE
|
Laiuskraad
|
Pikkuskraad
|
Koordinaatide tüüp
|
------ Toodetud kaubaga seotud meede
|
Netomass
|
Täiendavad ühikud
|
Mõõtühiku tüüp
|
------ Käitise heide
|
Käitise koguheide
|
Käitise otseheide
|
Käitise kaudne heide
|
Heite mõõtühiku tüüp
|
------ Otsene seonduv heitkogus
|
Kindlaksmääramise tüüp
|
Kindlaksmääramise tüüp (elektrienergia)
|
Kohaldatava aruandlusmetoodika tüüp
|
Kohaldatav aruandlusmetoodika
|
Otsene seonduv eriheitkogus
|
Muu allika viide
|
Heitekoefitsiendi allikas (elektrienergia jaoks)
|
Heitekoefitsient
|
Imporditud elektrienergia
|
Imporditud elektrienergiaga seonduva heitkoguse koguhulk
|
Mõõtühiku tüüp
|
Heitekoefitsiendi väärtuse allikas
|
Põhjendus
|
Tingimuste täitmine
|
------ Kaudne seonduv heitkogus
|
Kindlaksmääramise tüüp
|
Heitekoefitsiendi allikas
|
Heitekoefitsient
|
Kaudne seonduv eriheitkogus
|
Mõõtühiku tüüp
|
Tarbitud elektrienergia
|
Elektrienergia allikas
|
Heitekoefitsiendi väärtuse allikas
|
------ Tootmismeetod ja tingimustele vastavad parameetrid
|
Järjenumber
|
Meetodi tunnus
|
Meetodi nimi
|
Konkreetse terasetehase tunnusnumber
|
Lisateave
|
-------- Otseheite tingimustele vastavad parameetrid
|
Järjenumber
|
Parameetri tunnus
|
Parameetri nimi
|
Kirjeldus
|
Parameetri väärtuse tüüp
|
Parameetri väärtus
|
Lisateave
|
-------- Kaudse heite tingimustele vastavad parameetrid
|
Järjenumber
|
Parameetri tunnus
|
Parameetri nimi
|
Kirjeldus
|
Parameetri väärtuse tüüp
|
Parameetri väärtus
|
Lisateave
|
------ Tõendavad dokumendid (heite määratlemiseks)
|
Järjenumber
|
Heite tüüpi käsitlev dokument
|
Dokumendi väljaandnud riik
|
Viitenumber
|
Dokumendi kirje number
|
Väljaandva asutuse nimi
|
Kehtivuse alguskuupäev
|
Kehtivuse lõpukuupäev
|
Kirjeldus
|
-------- Manused
|
Faili nimi
|
Ühtne ressurss identifitseeritud
|
Universaalsed internetiposti laiendused
|
Lisatud kahendobjekt
|
------ Tasumisele kuuluv süsinikuhind
|
Järjenumber
|
Instrumendi liik
|
Õigusakti kirjeldus ja viide
|
Tasumisele kuuluv süsinikuhind
|
Vääring
|
Vahetuskurss
|
Summa (eurodes)
|
Riigi kood
|
-------- Tasumisele kuuluva süsinikuhinnaga hõlmatud kaubad
|
Järjenumber
|
Hõlmatud kauba tüüp
|
Hõlmatud kauba CN-kood
|
Hõlmatud heitkogus
|
Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise, mis tahes mahahindluse või muus vormis hüvitisega hõlmatud kogus
|
Täiendav teave
|
Lisateave
|
---------- Hõlmatud kaubaga seotud meede
|
Netomass
|
Täiendavad ühikud
|
Mõõtühiku tüüp
|
------ Märkused
|
Järjenumber
|
Lisateave
|
* Märkus. Esindajad/importijad registreeritakse kas SPIMi aruande tasandil või imporditud SPIMi kaupade tasandil, mis sõltub sellest, kas imporditud SPIMi kaupadega on seotud samad või erinevad esindajad/importijad.
II LISA
Mõisted ja kaupade tootmisskeemid
1.Mõisted
Käesolevas lisas ning III, IV, VIII ja IX lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(0)„tegevusandmed“ – andmed protsessi käigus tarbitud või toodetud kütuste või materjalide selle koguse kohta, mida läheb vaja arvutuspõhistes meetodites, väljendatuna vastavalt kas teradžaulides, massi puhul tonnides või (gaaside puhul) mahuna normaalkuupmeetrites;
(1)„tootmismaht“ – tootmisprotsessi piires toodetud kaupade kogus, väljendatuna megavatt-tundides elektri puhul või tonnides muude kaupade puhul;
(2)„aruandeperiood“ – ajavahemik, mida käitaja on otsustanud kasutada seonduva heitkoguse kindlaksmääramisel võrdlusalusena;
(3)„lähtevoog” – üks järgmistest:
(a)teatavat tüüpi kütus, tooraine või toode, mille tarbimise või tootmise tagajärjel suureneb vastavate kasvuhoonegaaside heide ühest või mitmest allikast;
(b)süsinikku sisaldav teatavat tüüpi kütus, tooraine või toode, mida arvestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel massibilansi meetodil;
(4)„heiteallikas“ – protsess käitises või eraldi kindlaksmääratav käitise osa, millest eraldub vastavaid kasvuhoonegaase;
(5)„mõõtemääramatus“ – protsentides väljendatav parameeter, mis on seotud koguse määramistulemusega ja iseloomustab kõnealusele kogusele mõistlikult omistatavate väärtuste hajuvust, kaasa arvatud nii juhuslike kui ka süstemaatiliste tegurite mõju, ning mis kajastab keskmisele lähedast usaldusvahemikku, mis hõlmab 95 % saadud väärtustest, kusjuures võetakse arvesse asümmeetrilist väärtuste jaotust;
(6)„arvutustegurid” – alumine kütteväärtus, heitekoefitsient, esmane heitekoefitsient, oksüdatsioonikoefitsient, teisendustegur, süsinikusisaldus või biomassiosa;
(7)„põlemisel tekkiv heide” – kasvuhoonegaaside heide, mis tekib kütuse eksotermilisel reageerimisel hapnikuga;
(8)„heitekoefitsient” – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldusel et toimub täielik oksüdeerumine põlemisel ja täielik muundumine kõigi muude keemiliste reaktsioonide puhul;
(9)„oksüdatsioonikoefitsient“ – põlemise tulemusel CO2-ks oksüdeerunud süsiniku osakaal kütuses sisalduva süsiniku koguhulgast, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;
(10)„teisendustegur“ – CO2-na lendunud süsiniku osakaal lähtevoo süsiniku koguhulgast enne heiteprotsessi toimumist, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;
(11)„täpsus“ – teatava koguse mõõtmistulemuse ja tegeliku väärtuse (või rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning jälgitavate kalibreerimismaterjalide ja standardmeetoditega empiiriliselt kindlaks tehtud võrdlusväärtuse) kokkulangevus juhuslikke ja süstemaatilisi tegureid arvestades;
(12)„kalibreerimine“ – kogum toiminguid, millega teatavates tingimustes määratakse kindlaks seosed mõõtevahendil või mõõtesüsteemis näidatud või materiaalmõõdu või võrdlusmaterjali kaudu väljendatud väärtuste ja vastavate koguste väärtuste vahel, mis on tõestatud tugietaloni abil;
(13)„konservatiivne“ – kindlaks määratud valik eeldusi, mille ülesanne on vältida teatatud heitkoguste alahindamist või soojuse, elektri või kaupade tootmise ülehindamist;
(14)„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja nendega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev osa;
(15)„jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;
(16)„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;
(17)„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;
(18)„seadusega ette nähtud metroloogiline kontroll“ – mõõtevahendi kasutusvaldkonnas ette nähtud mõõtetegevuse kontroll, mida teeb avaliku sektori asutus või reguleeriv asutus, avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja õiglase kaubanduse huvides;
(19)„andmekäsitlus“ – andmete hankimise, töötlemise ja käitlemisega seotud tegevus, mida on vaja heitearuande koostamiseks esmastest allikatest pärit andmete alusel;
(20)„mõõtesüsteem“ – mõõtevahendite ja muude seadmete täiskomplekt, näiteks proovivõtu- ja andmetöötlusseadmed, mida kasutatakse selliste muutujate määramiseks nagu tegevusandmed, süsinikusisaldus, kütteväärtus ja kasvuhoonegaaside heitekoefitsient;
(21)„alumine kütteväärtus“ – konkreetne energiakogus, mis vabaneb soojusena, kui kütus või materjal põleb standardtingimustel hapnikuga täielikult, kui redutseerijaks on vee moodustumisel tekkinud vee aurustumisest tulenev soojus;
(22)„protsessiheide“ – kasvuhoonegaaside heide, välja arvatud põlemisel tekkiv heide, mis tekib ainetevaheliste tahtlike või tahtmatute reaktsioonide tagajärjel või ainete muundumisel, ning mille esmane eesmärk ei ole soojuse tekitamine, sealhulgas järgmiste protsesside käigus:
(a)maakides, kontsentraatides ja teiseses tooraines leiduvate metalliühendite keemiline, elektrolüütiline või pürometallurgiline redutseerimine;
(b)metallidest ja metalliühenditest lisandite eraldamine;
(c)karbonaatide, sealhulgas suitsugaasi puhastamiseks kasutatavate karbonaatide lagundamine;
(d)toodete või vahesaaduste keemiline sünteesimine, kus süsinikku kandev materjal osaleb reaktsioonis;
(e)süsinikku sisaldavate lisaainete või toorainete kasutamine;
(f)poolmetallioksiidide või mittemetallioksiidide, nagu ränioksiidide ja fosfaatide keemiline või elektrolüütiline redutseerimine.
(23)„partii“ – ühe saadetisena või teatava ajavahemiku jooksul pidevalt edastatud kütuse- või materjalikogus, millest on võetud kontrollproovid ning mille omadusi on kirjeldatud;
(24)„segakütus“ – kütus, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;
(25)„segamaterjal“ – materjal, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;
(26)„esmane heitekoefitsient“ – kütuse või materjali süsinikusisaldusel, mis hõlmab biomassiosa koos fossiilse osaga, põhinev eeldatav summaarne heitekoefitsient enne selle korrutamist fossiilse osaga, mis annab tulemuseks heitekoefitsiendi;
(27)„fossiilne osa“ – fossiilse ja anorgaanilise süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;
(28)„biomassiosa“ – biomassist pärineva süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;
(29)„heitkoguste pidev mõõtmine“ – toimingute kogum, mille eesmärk on perioodiliste mõõtmiste abil kindlaks määrata koguse väärtus, kohaldades kas mõõtmist korstnas või ekstraheerimist korstna läheduses paikneva mõõtevahendiga, siia alla ei kuulu mõõtmismeetodid, mis põhinevad korstnast üksikproovide võtmisel;
(30)„oma-CO2“ – lähtevoo osaks olev CO2;
(31)„fossiilne süsinik“ – anorgaaniline või orgaaniline süsinik, mis ei ole biomass;
(32)„mõõtmispunkt“ – heiteallikas, mille puhul heite mõõtmiseks kasutatakse heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme, või sellise torusüsteemi ristlõige, mille puhul CO2 voo määramiseks kasutatakse pideva mõõtmise süsteeme;
(33)„kontrollimatu heide“ – ebakorrapärane või ettekavatsematu heide allikast, mida ei ole võimalik lokaliseerida või mis on individuaalseks seireks liiga erinev või väike;
(34)„standardtingimused“ – temperatuur 273,15 K ja rõhk 101 325 Pa, mille alusel määratletakse normaalkuupmeeter (Nm3);
(35)„asendusandmed“ – aastased väärtused, mis on empiiriliselt põhjendatud või tulenevad heakskiidetud allikatest ja mida käitaja kasutab andmekogumi asemel selleks, et tagada täielik aruandlus juhul, kui ei ole võimalik hankida kõiki kohaldatavas seiremeetodis nõutavaid andmeid või tegureid;
(36)„mõõdetav soojus“ – netosoojusvoog, mida transporditakse mööda kindlakstehtavaid torusid või kanaleid eelkõige selliste soojuskandjate abil nagu aur, kuum õhk, vesi, õli, sulametallid ja soolad ning mille jaoks on paigaldatud või saab paigaldada soojusarvesti;
(37)„soojusarvesti“ – soojusenergia mõõtur või mõni muu seade, mis mõõdab toodetud soojusenergia hulka mahtvooluhulga ja temperatuuri põhjal ning registreerib tulemuse;
(38)„mõõdetamatu soojus“ – kogu muu soojus peale mõõdetava soojuse;
(39)„heitgaas“ – osaliselt oksüdeerunud gaasilist süsinikku standardtingimustes sisaldav gaas, mis on pärit punktis 22 loetletud mis tahes protsessist;
(40)„tootmisprotsess“ – keemilised või füüsikalised protsessid, mis toimuvad käitise osades käesoleva lisa 2. jao tabelis 1 loetletud kaupade koondkategooriatesse kuuluvate kaupade tootmiseks, ning nende konkreetsed süsteemipiirid seoses sisendmaterjalide, toodangu ja vastavate heitkogustega;
(41)„tootmisskeem“ – spetsiifiline tehnoloogia, mida kasutatakse tootmisprotsessis kaupade koondkategooriasse kuuluvate kaupade tootmiseks;
(42)„andmekogum“ – üht järgmist tüüpi andmed vastavalt asjaoludele kas käitise või tootmisprotsessi tasandil:
(a)tootmisprotsessi käigus tarbitud või toodetud kütuste või materjalide kogus, mida läheb vaja arvutuspõhistes meetodites, väljendatuna vastavalt kas teradžaulides, massi puhul tonnides või gaaside (sealhulgas heitgaasi) puhul mahuna normaalkuupmeetrites;
(b)arvutustegur;
(c)mõõdetava soojuse netokogus ja selle kindlaksmääramiseks vajalikud asjakohased parameetrid, eelkõige:
–soojuskandja massivooluhulk ja
–ülekantud ja tagasisuunatud soojuskandja entalpia, mis määratakse koostise, temperatuuri, rõhu ja küllastumise alusel;
(d)mõõdetamatu soojuse kogus, mis määratakse soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuste asjakohaste koguste järgi, ja kütusesegu alumine kütteväärtus;
(e)elektrienergia kogus;
(f)käitiste vahel üle kantud CO2 kogus;
(g)väljastpoolt käitist saadud lähteainete kogused ja nende asjakohased parameetrid, nagu päritoluriik, kasutatud tootmisskeem, otsene ja kaudne eriheitkogus, tasumisele kuuluv süsinikuhind;
(h)tasumisele kuuluva süsinikuhinna jaoks olulised parameetrid;
(43)„miinimumnõuded“ – seiremeetodid, mille puhul rakendatakse andmete kindlaksmääramiseks lubatud minimaalseid jõupingutusi, et saada määruse (EL) 2023/956 kohaldamiseks vastuvõetavad heiteandmed;
(44)„soovitatavad täiustused“ – seiremeetodid, mille puhul on tõestatult tagatud, et andmed on täpsemad või vigadele vähem vastuvõtlikud kui miinimumnõuete kohaldamisel, ning mida võib rakendada vabatahtlikkuse alusel;
(45) „väärkajastamine“ – väljajätmine, moonutamine või viga käitaja esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud mõõtmiste ja laborianalüüside puhul;
(46)„oluline väärkajastamine” – väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisustaseme või võib mõjutada käitaja aruande käsitlemist pädeva asutuse poolt;
(47)„piisav kindlus” – tõendaja arvamuses väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatavas käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;
(48)„toetusõiguslik seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem“ – seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mille puhul käitis on asutatud CO2 hinnastamise kava või heitkoguste kohustusliku seirekava või käitise heitkoguste seirekava jaoks, ja mis võib hõlmata tõendamist akrediteeritud tõendaja poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.
2.Kaupade koondkategooriatele CN-koodide määramine
Käesoleva lisa tabelis 1 on esitatud kaupade koondkategooriad määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud iga CN-koodi jaoks. Neid kategooriaid kasutatakse tootmisprotsesside süsteemipiiride määratlemiseks määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramisel.
Tabel 1. Kaupade koondkategooriatele CN-koodide määramine
CN-kood
|
Kaupade koondkategooria
|
Kasvuhoonegaas
|
Tsement
|
|
|
2507 00 80 – Muud kaoliinsavid
|
Kaltsineeritud savi
|
Süsinikdioksiid
|
2523 10 00 – Klinkrid
|
Klinker
|
Süsinikdioksiid
|
2523 21 00 – Valge portlandtsement, kunstlikult värvitud või värvimata
2523 29 00 – Muu portlandtsement
2523 90 00 – Muu hüdrauliline tsement
|
Tsement
|
Süsinikdioksiid
|
2523 30 00 – Aluminaattsement
|
Aluminaattsement
|
Süsinikdioksiid
|
|
|
|
Elektrienergia
|
|
|
2716 00 00 – Elektrienergia
|
Elektrienergia
|
Süsinikdioksiid
|
|
|
|
Väetis
|
|
|
2808 00 00 – Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped
|
Lämmastikhape
|
Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
|
3102 10 – Karbamiid, vesilahusena või mitte
|
Karbamiid
|
Süsinikdioksiid
|
2814 – Ammoniaak, veevaba või vesilahusena
|
Ammoniaak
|
Süsinikdioksiid
|
2834 21 00 – Kaaliumnitraat
3102 – Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised,
välja arvatud 3102 10 (karbamiid)
3105 – Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor, kaalium; muud väetised
- Välja arvatud: 3105 60 00 – Mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi
|
Segaväetised
|
Süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid
|
|
|
|
Raud ja teras
|
|
|
2601 12 00 – Aglomeeritud rauamaagid ja -kontsentraadid, v.a põletatud püriidid
|
Paagutatud maak
|
Süsinikdioksiid
|
7201 – Toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena
Mõned kategooria 7205 tooted (toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid) võivad olla hõlmatud siin.
|
Toormalm
|
Süsinikdioksiid
|
7202 1 – Ferromangaan
|
FeMn
|
Süsinikdioksiid
|
7202 4 – Ferrokroom
|
FeCr
|
Süsinikdioksiid
|
7202 6 – Ferronikkel
|
FeNi
|
Süsinikdioksiid
|
7203 – Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otseseredutseerimisel saadud raud
|
Otseredutseeritud raud
|
Süsinikdioksiid
|
7206 – Raud ja legeerimata teras valuplokkidena või muude esmasvormidena (v.a kategooria 7203 raud)
7207 – Rauast või legeerimata terasest pooltooted
7218 – Roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena; roostevabast terasest pooltooted
7224 – Muu legeerteras valuplokkidena või muude esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted
|
Toorteras
|
Süsinikdioksiid
|
7205 – Toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid (kui ei ole toormalmi kategoorias)
7208 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata
7209 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
7210 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
7211 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius alla 600 mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
7212 – Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, laius alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
7213 – Rauast või legeerimata terasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud
7214 – Rauast või legeerimata terasest muu varbmaterjal, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -vormpressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud), edasi töötlemata
7215 – Rauast või legeerimata terasest muu varbmaterjal
7216 – Rauast või legeerimata terasest kujuprofiilid
7217 – Rauast või legeerimata terasest traat
7219 – Roostevabast terasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600 mm
7220 – Roostevabast terasest lehtvaltstooted, laius alla 600 mm
7221 – Roostevabast terasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud
7222 – Roostevabast terasest; muu varbmaterjal roostevabast terasest kujuprofiilid
7223 – Roostevabast terasest traat
7225 – Muust legeerterasest lehtvaltstooted, laius vähemalt 600 mm
7226 – Muust legeerterasest lehtvaltstooted, laius alla 600 mm
7227 – Muust legeerterasest kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud
7228 – Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad
7229 – Muust legeerterasest traat
7301 – Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad; rauast või terasest keevitatud kujuprofiilid
7302 – Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks
7303 – Malmist torud ja õõnesprofiilid
7304 – Rauast või terasest (v.a malmist) õmbluseta torud ja õõnesprofiilid
7305 – Muud rauast või terasest ümmarguse ristlõikega torud (näiteks keevitatud, needitud või muu sarnase õmblusega), välisläbimõõt üle 406,4 mm
7306 – Muud rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid (näiteks lahtise, keevitatud, needitud või muu sarnase õmblusega)
7307 – Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks põlved, muhvid)
7308 – Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a kategooria 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); plaadid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted
7309 – Rauast või terasest mahutid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta
7310 – Rauast või terasest tsisternid, tünnid, vaadid, purgid, kastid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht kuni 300 liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta
7311 – Rauast või terasest suru- või vedelgaasimahutid
7318 – Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sealhulgas vedruseibid) jms tooted
7326 – Muud rauast või terasest tooted
|
Rauast või terasest tooted
|
Süsinikdioksiid
|
|
|
|
Alumiinium
|
|
|
7601 – Survetöötlemata alumiinium
|
Survetöötlemata alumiinium
|
Süsinikdioksiid ja perfluorosüsinikud
|
7603 – Alumiiniumipulbrid ja -helbed
7604 – Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid
7605 – Alumiiniumtraat
7606 – Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad, paksus üle 0,2 mm
7607 – Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma), paksus kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)
7608 – Alumiiniumtorud
7609 00 00 – Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks põlved, muhvid)
7610 – Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a kategooria 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumist tooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks
7611 00 00 – Alumiiniumist mahutid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht üle 300 liitri, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta
7612 – Alumiiniumist tünnid, vaadid, purgid, kastid jms mahutid (sealhulgas jäigad ja kokkupressitavad silindrilised mahutid) mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), maht kuni 300 liitrit, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta
7613 00 00 – Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid
7614 – Keerutatud traat, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita
7616 – Muud alumiiniumist tooted
|
Alumiiniumist tooted
|
Süsinikdioksiid ja perfluorosüsinikud
|
|
|
|
Kemikaalid
|
|
|
2804 10 000 – Vesinik
|
Vesinik
|
Süsinikdioksiid
|
3.Tootmisskeemid, süsteemipiirid ja asjakohased lähteained
3.1. Sektoriülesed nõuded
Kaupade tootmismahu (toodetud koguse) kindlaksmääramisel III lisa punkti F.1 valemite 50 ja 51 nimetajas kasutamiseks kohaldatakse III lisa punktis F.2 esitatud seirenõudeid.
Kui samas käitises kasutatakse sama CN-koodiga hõlmatud kaupade tootmiseks mitut tootmisskeemi ja kui nende tootmisskeemide jaoks on määratud eraldi tootmisprotsessid, arvutatakse nende kaupadega seonduv heitkogus eraldi iga tootmisskeemi jaoks.
Otseheite seire jaoks seiratakse kõiki tootmisprotsessiga seotud heiteallikaid ja lähtevooge, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lisa punktides 3.2–3.19 kindlaks määratud erinõudeid ja III lisa nõudeid.
CO2 kogumise korral kohaldatakse III lisa punkti B.8.2 nõudeid.
Kaudse heite seire jaoks määratakse iga tootmisprotsessi korral elektri kogutarbimine käesoleva lisa punktide 3.2–3.19 kohaselt määratletud süsteemipiirides ja vastavalt III lisa punktile A.4, kui see on asjakohane. Asjakohane elektrienergia heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt III lisa punktile D.2.
Kui asjakohased lähteained on täpsustatud, viitavad need vastavatele kaupade koondkategooriatele.
3.2. Kaltsineeritud savi
3.2.1. Erinõuded
CN-koodiga 2507 00 80 hõlmatud kaltsineerimata saviga seonduva heitkoguse väärtuseks võetakse null. See tuleb lisada SPIMi aruandesse, kuid savi tootjalt ei nõuta lisateavet. Järgmised nõuded käsitlevad ainult selle CN-koodiga hõlmatud kaltsineeritud savi.
3.2.2. Tootmisskeem
Kaltsineeritud savi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–kõik tootmisprotsessidega otseselt või kaudselt seotud protsessid, nagu tooraine ettevalmistamine, segamine, kuivatamine ja kaltsineerimine ning suitsugaasi puhastamine;
–CO2 heide kütuste ja toorainete põletamisest, kui see on asjakohane.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.3. Klinker
3.3.1. Erinõuded
Halli ja valget klinkrit ei eristata.
3.3.2. Tootmisskeem
Klinkri puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–lubjakivi ja muude karbonaatide kaltsineerimine tooraines, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (näiteks prügikütused), muud kütused kui põletusahjukütused, lubjakivi ja kiltkivi mittekarbonaatne süsinikusisaldus või alternatiivsed toorained, nagu põletusahju toorainejahus kasutatav lendtuhk ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad toorained;
–kohaldatakse III lisa punktis B.9.2 esitatud täiendavaid nõudeid.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.4. Tsement
3.4.1. Erinõuded
Puuduvad.
3.4.2. Tootmisskeem
Tsemendi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
– CO2 koguheide kütuse põletamisest, kui see on vajalik materjalide kuivatamiseks.
Asjakohased lähteained:
–klinker;
–kaltsineeritud savi, kui seda kasutatakse protsessis.
3.5. Aluminaattsement
3.5.1. Erinõuded
Puuduvad.
3.5.2. Tootmisskeem
Aluminaattsemendi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 koguheide protsessiga otseselt või kaudselt seotud kütuse põletamisest;
–vajaduse korral tooraines sisalduvatest karbonaatidest tulenev protsessiheide ja heide suitsugaasi puhastamisest.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.6. Vesinik
3.6.1. Erinõuded
Arvesse võetakse ainult puhta vesiniku või ammoniaagi tootmiseks kasutatava vesiniku ja lämmastiku segu tootmist. Siia ei kuulu sünteesigaasi ega vesiniku tootmine rafineerimistehastes ega orgaaniliste kemikaalide tehastes, kus vesinikku kasutatakse eranditult nendes tehastes ega kasutata määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmiseks.
3.6.2. Tootmisskeemid
3.6.2.1. Aurufaasis reformimine ja osaline oksüdatsioon
Nende tootmisskeemide puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise ja suitsugaasi puhastamisega;
–kõik vesiniku tootmisprotsessis kasutatavad kütused olenemata sellest, kas neid energia saamiseks kasutatakse või mitte, ning kütused, mida kasutatakse muudes põlemisprotsessides, sealhulgas kuuma vee või auru tootmiseks.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.6.2.2. Vee elektrolüüs
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist, kui see on asjakohane:
–kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.
Kaudne heide. Kui toodetud vesinik on sertifitseeritud nii, et see vastab komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/1184(), võib elektrienergia jaoks kasutada heitekoefitsiendi väärtust null. Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse kaudset seonduvat heitkogust käsitlevaid nõudeid (III lisa D jagu).
Asjakohased lähteained: puuduvad.
Heitkoguste omistamine toodetele. Kui koostoodetud hapnik eemaldatakse, omistatakse tootmisprotsessi koguheide vesinikule. Kui kõrvalsaadusena saadud hapnik müüakse või kasutatakse käitise muudes tootmisprotsessides ja kui kaudne või otseheide ei võrdu nulliga, omistatakse tootmisprotsessi heide vesinikule molaarsuhte alusel järgmise valemi järgi:
(valem 1)
kus
on aruandeperioodil toodetud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;
on kogu tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;
on aruandeperioodil müüdud või käitises kasutatud hapniku mass tonnides;
on aruandeperioodil toodetud hapniku mass tonnides;
on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;
on O2 molaarmass (31,998 kg/kmol) ja
on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol).
3.6.2.3. Leelismetallide kloriidide elektrolüüs ja kloraatide tootmine
Nende tootmisskeemide puhul hõlmab otseheite seire järgmist, kui see on asjakohane:
–kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.
Kaudne heide. Kui toodetud vesinik on sertifitseeritud nii, et see vastab komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/1184(1), võib elektrienergia jaoks kasutada heitekoefitsiendi väärtust null. Kõigil muudel juhtudel kohaldatakse kaudset seonduvat heitkogust käsitlevaid nõudeid (III lisa D jagu).
Asjakohased lähteained: puuduvad.
Heitkoguste omistamine toodetele. Vesinikku peetakse selles tootmisprotsessis kõrvalsaaduseks, seetõttu omistatakse müüdud või käitises lähteainena kasutatud vesinikule heide molaarsuhte alusel kogu protsessi heitest. Tingimusel, et kaudne või otseheide ei võrdu nulliga, omistatakse tootmisprotsessi heide kasutatud või müüdud vesinikule järgmiste valemite järgi:
Leelismetallide kloriidide elektrolüüs:
(valem 2)
Naatriumkloraadi tootmine:
(valem 3)
kus
on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;
on tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;
on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesiniku mass tonnides;
on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;
on aruandeperioodil toodetud kloori mass tonnides;
on aruandeperioodil toodetud naatriumhüdroksiidi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaOH-na;
on aruandeperioodil toodetud naatriumkloraadi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaClO3-na;
on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol);
on Cl2 molaarmass (70,902 kg/kmol);
on NaOH molaarmass (39,997 kg/kmol) ja
on NaClO3 molaarmass (106,438 kg/kmol).
3.7. Ammoniaak
3.7.1. Erinõuded
Nii veevaba kui ka vesilahusena ammoniaagi kohta märgitakse ühiselt 100 % ammoniaak.
Kui ammoniaagi tootmisel tekkivat CO2 kasutatakse lähteainena karbamiidi või muude kemikaalide tootmisel, kohaldatakse III lisa punkti B.8.2 alapunkti b. Kui kõnealuse punkti kohaselt on lubatud CO2 mahaarvamine ja kui see tooks kaasa ammoniaagiga seonduva otsese eriheitkoguse negatiivse väärtuse, võetakse ammoniaagiga seonduva otsese eriheitkoguse väärtuseks null.
3.7.2. Tootmisskeemid
3.7.2.1. Haber-Boschi protsess maagaasi või biogaasi aurufaasis reformimisega
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;
–seiratakse kõiki kütuseid, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;
–biogaasi kasutamise korral kohaldatakse III lisa punkti B.3.3 nõudeid;
–kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.
Asjakohased lähteained: eraldi toodetud vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.
3.7.2.2. Haber-Boschi protsess kivisöe või muude kütuste gaasistamisega
Seda võimalust kohaldatakse juhul, kui vesinikku toodetakse kivisöe, rafineerimistehaste raskekütuse või muude fossiilsete lähteainete gaasistamisega. Sisendmaterjalid võivad sisaldada biomassi. Sel juhul tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid.
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;
–iga kütuse sisendkogust seiratakse ühe kütusevoona, olenemata sellest, kas seda kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;
–kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.
Asjakohased lähteained: eraldi toodetud vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.
3.8. Lämmastikhape
3.8.1. Erinõuded
Toodetud lämmastikhappe koguseid seiratakse ja esitatakse 100 % lämmastikhappena.
3.8.2. Tootmisskeem
Lämmastikhappe puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud lämmastikhappe tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–N2O heide kõigist allikatest, mille puhul tootmisprotsessis tekib N2O, sealhulgas heite vähendamise meetodite kasutamise korral ja ilma. Seire ei hõlma kütuste põletamisel tekkivat N2O heidet.
Asjakohased lähteained: ammoniaak (100 % ammoniaak).
3.9. Karbamiid
3.9.1. Erinõuded
Kui karbamiidi tootmisel kasutatav CO2 pärineb ammoniaagi tootmisest, arvatakse see maha ammoniaagi kui karbamiidi lähteainega seonduvast heitkogusest, kui käesoleva lisa punkti 3.7 kohaselt on selline mahaarvamine lubatud. Kui lähteainena kasutatakse ilma otsese fossiilse CO2 heiteta toodetud ammoniaaki, võib kasutatud CO2 maha arvata CO2 tootva käitise otseheitest, tingimusel et direktiivi 2003/87/EÜ() artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis on karbamiidi tootmine määratletud juhtumina, kus CO2 on keemiliselt püsivalt seotud, nii et see ei satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri, kaasa arvatud pärast toote olelusringi lõppu toimuv tavapärane tegevus. Kui selline mahaarvamine tooks kaasa karbamiidiga seonduva otsese eriheitkoguse negatiivse väärtuse, võetakse karbamiidiga seonduva otsese eriheitkoguse väärtuseks null.
3.9.2. Tootmisskeem
Karbamiidi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud karbamiidi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–kui CO2 saadakse teisest käitisest protsessi sisendmaterjalina, käsitatakse saadud ja karbamiidiga sidumata CO2 toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt heitena, kui seda ei ole juba arvesse võetud selle käitise heitena, kus CO2 toodeti.
Asjakohased lähteained: ammoniaak (100 % ammoniaak).
3.10. Segaväetised
3.10.1. Erinõuded
Käesolevapunkti nõudeid kohaldatakse lämmastikku sisaldavate igat tüüpi väetiste, sealhulgas ammooniumnitraadi, kaltsiumammooniumnitraadi, ammooniumsulfaadi, ammooniumfosfaatide, karbamiidi ammooniumnitraadilahuste ning lämmastik-fosfor-, lämmastik-kaalium- ja lämmastik-fosfor-kaaliumväetiste tootmise suhtes. See hõlmab kõiki toiminguid (näiteks segamine, neutraliseerimine, granuleerimine, peenestamine) olenemata sellest, kas toimub ainult füüsiline segamine või keemilised reaktsioonid.
Lõpptootes sisalduvate erinevate lämmastikuühendite kogused registreeritakse vastavalt määrusele (EL) 2019/1009(:
–lämmastikusisaldus ammooniumina (NH4+);
–lämmastikusisaldus nitraadina (NO3–);
–lämmastikusisaldus karbamiidina;
–lämmastikusisaldus muu (orgaanilise) vormina.
Sellesse kaupade koondkategooriasse kuuluvate tootmisprotsesside otsese ja kaudse heite võib kindlaks määrata kogu aruandeperioodiks ja omistada kõikidele segaväetistele proportsionaalselt lõpptoote tonni kohta. Iga väetisetüübi puhul arvutatakse seonduv heitkogus eraldi, võttes arvesse kasutatud lähteainete asjakohast massi ja rakendades iga lähteainega seonduva heitkoguse keskmist väärtust aruandeperioodil.
3.10.2. Tootmisskeem
Segaväetiste puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kõigist väetiste tootmisega otseselt või kaudselt seotud kütustest, nagu kütused, mida kasutatakse kuivatites ja sisendmaterjalide soojendamiseks, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.
Asjakohased lähteained:
–ammoniaak (100 % ammoniaagina), kui seda kasutatakse protsessis;
–lämmastikhape (100 % lämmastikhappena), kui seda kasutatakse protsessis;
–karbamiid, kui seda kasutatakse protsessis;
–segaväetised (eelkõige ammooniumi või nitraati sisaldavad soolad), kui neid kasutatakse protsessis.
3.11. Paagutatud maak
3.11.1. Erinõuded
See kaupade koondkategooria hõlmab igat tüüpi rauamaagist graanulite tootmist (müümiseks või vahetuks kasutamiseks samas käitises) ja maagi paagutamist. CN-koodi 2601 12 00 ulatuses võivad olla hõlmatud ka rauamaagid, mida kasutatakse ferrokroomi (FeCr), ferromangaani (FeMn) või ferronikli (FeNi) lähteainena.
3.11.2. Tootmisskeem
Paagutatud maagi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid;
–CO2 heide kõikidest kütustest, sealhulgas koksist, ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas), mis on otseselt või kaudselt seotud tootmisprotsessiga, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.12. Ferromangaan (FeMn), ferrokroom (FeCr) ja ferronikkel (FeNi)
3.12.1. Erinõuded
See protsess hõlmab ainult CN-koodiga 7202 1, 7202 4 või 7202 6 sulamite tootmist. Muud olulise sulamisisaldusega rauamaterjalid, näiteks peegelmalm, ei ole hõlmatud. Kui niklisisaldus on üle 10 %, võetakse arvesse ka nikkelteras.
Kui heitgaasi või muu suitsugaasi heide toimub ilma heite vähendamise meetodite kasutamiseta, käsitatakse heitgaasis sisalduvat CO-d CO2 heite molaarekvivalendina.
3.12.2. Tootmisskeem
Ferromangaani, ferrokroomi ja ferronikli puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide sisendkütustest, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;
–CO2 heide protsessi sisendmaterjalidest, näiteks lubjakivist, ja suitsugaasi puhastamisest;
–CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;
–tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained: paagutatud maak, kui seda kasutatakse protsessis.
3.13. Toormalm
3.13.1. Erinõuded
See kaupade koondkategooria hõlmab legeerimata toormalmi kõrgahjudest ja sulameid sisaldavat toormalmi (näiteks peegelmalm) olenemata nende füüsikalisest kujust (näiteks valuplokid, graanulid). Kui niklisisaldus on alla 10 %, võetakse arvesse ka nikkelteras. Integreeritud terasetehastes on vahetult hapnikkonverterisse lisatud vedel toormalm (kuummetall) toode, mis eraldab toormalmi tootmisprotsessi toorterase tootmisprotsessist. Kui käitis toormalmi ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole toormalmi tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib määratleda tootmisahela järgmise etapi tootmisprotsessiga ühise tootmisprotsessi, mis hõlmab ka toorterase tootmist.
3.13.2. Tootmisskeemid
3.13.2.1. Kõrgahjuskeem
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas);
–biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained:
–paagutatud maak;
–toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;
–vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.
3.13.2.2. Sulatusredutseerimine
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks protsessi heitgaas, konverterigaas jne);
–biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained:
–paagutatud maak;
–toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;
–vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.
3.14. Otseredutseeritud raud
3.14.1. Erinõuded
Määratletud on ainult üks tootmisskeem, kuigi eri tehnoloogiate korral võidakse kasutada eri kvaliteediga maake, mida võib olla vaja granuleerida või paagutada, ning erinevaid redutseerijaid (maagaas, erinevad fossiilkütused või biomass, vesinik). Seetõttu võivad asjakohased lähteained olla paagutatud maak või vesinik. Toodetena võivad asjakohased olla käsnraud, kuumbriketitud raud või otseredutseeritud raua muu vorm, sealhulgas selline otseredutseeritud raud, mis viivitamata suunatakse kaarahju või muusse järgmise etapi protsessi.
Kui käitis otseredutseeritud rauda ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole otseredutseeritud raua tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib kasutada tootmisahela järgmise etapi tootmisprotsessiga ühist tootmisprotsessi, mis hõlmab ka terase tootmist.
3.14.2. Tootmisskeem
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide kütustest ja redutseerijatest, nagu maagaas, kütteõlid, protsessi heitgaas või konverterigaas jne;
–kui kasutatakse biogaasi või biomassi muud vormi, tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained:
–paagutatud maak, kui seda kasutatakse protsessis;
–vesinik, kui seda kasutatakse protsessis;
–toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis.
3.15. Toorteras
3.15.1. Erinõuded
Süsteemipiirid hõlmavad kõiki toorterase saamiseks vajalikke toiminguid ja üksusi:
–kui protsess algab kuummetallist (vedel toormalm), peavad süsteemipiirid hõlmama hapnikkonverterit, vaakumdegaseerimist, sekundaarmetallurgiat, argoon-hapnik-dekarboniseerimist või vaakum-hapnik-dekarboniseerimist, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimist või sepistamist ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);
–kui protsessis on kasutusel kaarahi, peavad süsteemipiirid hõlmama kõiki asjakohaseid tegevusi ja üksusi, nagu kaarahi, sekundaarmetallurgia, vaakumdegaseerimine, argoon-hapnik-dekarboniseerimine või vaakum-hapnik-dekarboniseerimine, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimine või sepistamine, ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, tooraine ja varustuse kuumutamine, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);
–see kaupade koondkategooria hõlmab ainult CN-koodiga 7207, 7218 või 7224 pooltoodete saamist esmase kuumvaltsimise ja sepistamisega jämevormimisega. Kõik muud valtsimis- ja sepistamisprotsessid on hõlmatud kaupade koondkategooriaga „Rauast või terasest tooted“.
3.15.2. Tootmisskeemid
3.15.2.1. Terase tootmine hapnikkonverteriga
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas) jne;
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained:
–toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;
–toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.
3.15.2.2. Tootmine kaarahjuga
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, samuti heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas);
–CO2 heide elektroodide ja elektroodipastade tarbimisest;
–CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;
–metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.
Asjakohased lähteained:
–toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;
–toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.
3.16. Rauast või terasest tooted
3.16.1. Erinõuded
Kui III lisa punkti A.4 ja käesoleva lisa punktide 3.11–3.15 nõuetest ei tulene teisiti, võib rauast või terasest toodete tootmisprotsessi kohaldada järgmistel juhtudel:
–süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud terasetehase etappe alates toormalmi või otseredutseeritud raua, toorterase ja pooltoodete tootmisest kuni käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmiseni;
–süsteemipiirid hõlmavad toorterase, pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist;
–süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist, alates toorterasest, pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.
Käitise tootmisprotsesside seirel tuleb vältida topeltarvestust ja andmelünki. Rauast või terasest toodete tootmisprotsess hõlmab järgmisi tootmisetappe:
–kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, mis on ette nähtud käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Rauast või terasest tooted“ toodete tootmiseks ega ole juba hõlmatud toormalmi, otseredutseeritud raua ega toorterase eraldi tootmisprotsessiga, nagu on nõutud käesoleva lisa punktides 3.11–3.15;
–kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates toorterasest, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.
Toodete puhul, mis sisaldavad rohkem kui 5 massiprotsenti muid materjale, näiteks CN-koodiga 7309 00 30 hõlmatud isolatsioonimaterjale, esitatakse toodetud kaupade massina ainult raua või terase mass.
3.16.2. Tootmisskeem
Rauast või terasest toodete puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 koguheide kütuste põletamisest ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest, mis on seotud käitises kohaldatavate tootmisetappidega, sealhulgas: rauast või terasest toodete taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.
Asjakohased lähteained:
–toorteras, kui seda kasutatakse protsessis;
–toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;
–ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;
–rauast või terasest tooted, kui neid kasutatakse protsessis.
3.17. Survetöötlemata alumiinium
3.17.1. Erinõuded
See kaupade koondkategooria hõlmab nii legeerimata kui ka legeeritud alumiiniumi survetöötlemata metallidele iseloomulikul füüsilisel kujul, näiteks valuplokkide, slääbide, valtstoorikute või graanulitena. Integreeritud alumiiniumitehastes võetakse arvesse ka vedelat alumiiniumi, mida vahetult kasutatakse alumiiniumist toodete tootmiseks. Kui käitis survetöötlemata alumiiniumi ei müü ega anna seda üle muudele käitistele, ei ole survetöötlemata alumiiniumi tootmisel tekkivat heidet vaja eraldi seirata. III lisa punkti A.4 nõuete kohaselt võib määratleda alumiiniumist toodete tootmise edasiste protsessidega ühise tootmisprotsessi, mis hõlmab survetöötlemata alumiiniumi.
3.17.2. Tootmisskeemid
3.17.2.1. Esmane (elektrolüütiline) sulatamine
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;
–CO2 heide mis tahes kasutatud kütustest (näiteks tooraine kuivatamiseks ja eelkuumutamiseks, elektrolüüsiüksuste kuumutamiseks, valamiseks vajalikuks kuumutamiseks);
–CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane;
–anoodiefektist põhjustatud perfluorosüsinike heide, mille seire toimub vastavalt III lisa punktile B.7.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
3.17.2.2. Teisene sulatamine (ringlussevõtt)
Alumiiniumi teisese sulatamise (ringlussevõtu) peamine sisendmaterjal on alumiiniumijäägid. Kui lisatakse survetöötlemata alumiiniumi muudest allikatest, käsitletakse seda lähteainena. Kui selle protsessi tootes on rohkem kui 5 % legeerivaid elemente, arvutatakse tootega seonduv heitkogus nii, nagu sisalduks legeerivate elementide mass esmasel sulatamisel saadud survetöötlemata alumiiniumis.
Selle tootmisskeemi puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse toorainete kuivatamisel ja eelkuumutamisel, sulatusahjudes, metallijääkide eeltöötlemisel (näiteks pinnakatte või õli eemaldamiseks) ja tulenevate jääkide põletamisel ning valuplokkide, valtstoorikute või slääbide valamisel;
–CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse seotud tegevustes, nagu riibetöötlus ja räbu taaskasutus;
–CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane.
Asjakohased lähteained:
–Survetöötlemata alumiinium muudest allikatest, kui seda kasutatakse protsessis.
3.18. Alumiiniumist tooted
3.18.1. Erinõuded
Kui III lisa punkti A.4 ja käesoleva lisa punkti 3.17 nõuetest ei tulene teisiti, võib alumiiniumist toodete tootmisprotsessi kohaldada järgmistel juhtudel:
–süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud alumiiniumitehase etappe alates survetöötlemata alumiiniumi tootmisest pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmiseni;
–süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmist alates pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.
Käitise tootmisprotsesside seirel tuleb vältida topeltarvestust ja andmelünki. Alumiiniumist toodete tootmisprotsess hõlmab järgmisi tootmisetappe:
–kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Alumiiniumist tooted“ toodete tootmiseks, mis ei ole juba hõlmatud survetöötlemata alumiiniumi eraldi tootmisprotsessidega, nagu on nõutud käesoleva lisa punktis 3.17;
–kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates survetöötlemata alumiiniumist, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, valtsimine, vormpressimine, sepistamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.
Kui tootes on rohkem kui 5 % legeerivaid elemente, arvutatakse tootega seonduv heitkogus nii, nagu sisalduks legeerivate elementide mass esmasel sulatamisel saadud survetöötlemata alumiiniumis.
Toodete puhul, mis sisaldavad rohkem kui 5 massiprotsenti muid materjale, näiteks CN-koodiga 7611 00 00 hõlmatud isolatsioonimaterjale, esitatakse toodetud kaupade massina ainult alumiiniumi mass.
3.18.2. Tootmisskeem
Alumiiniumist toodete puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
–CO2 koguheide kütuste kasutamisest alumiiniumist toodete stantsimise protsessides ja suitsugaasi puhastamisest.
Asjakohased lähteained:
–survetöötlemata alumiinium, kui seda kasutatakse tootmisprotsessis (käsitleda esmast ja teisesest alumiiniumit eraldi, kui andmed on teada);
–alumiiniumist tooted, kui neid kasutatakse tootmisprotsessis.
3.19. Elektrienergia
3.19.1. Erinõuded
Elektri puhul toimub ainult otseheite seire ja aruandlus. Elektrienergia heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt III lisa punktile D.2.
3.19.2. Tootmisskeemid
Elektrienergia puhul hõlmab otseheite seire järgmist:
– mis tahes põlemisel tekkiv heide ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest.
Asjakohased lähteained: puuduvad.
III LISA
Nõuded andmete kindlaksmääramiseks, sealhulgas käitise tasandil heitkoguste, tootmisprotsessidele omistatud heitkoguste ja kaupadega seonduvate heitkoguste kohta
A. Põhimõtted
A.1. Üldine lähenemine
1.Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks tuleb teha järgmist.
(a)Käitises toodetud kaupadega seotud asjakohased tootmisprotsessid määratakse kindlaks II lisa 2. jaos määratletud kaupade koondkategooriate ja II lisa 3. jaos loetletud asjakohaste tootmisskeemide abil, võttes arvesse tootmisprotsesside süsteemipiiride seadmise nõudeid vastavalt käesoleva lisa punktile A.4.
(b)Kaupu tootva käitise tasandil seiratakse nende kaupade kohta II lisas kindlaks määratud kasvuhoonegaaside otseheidet kooskõlas käesoleva lisa B jaos esitatud meetoditega.
(c)Kui käitisesse imporditakse, käitises toodetakse või tarbitakse või käitisest eksporditakse mõõdetavat soojust, tuleb selle soojuse tootmisega seotud netosoojusvoogusid ja heitkoguseid seirata kooskõlas käesoleva lisa C jaos esitatud meetoditega.
(d)Toodetud kaupadega seonduva kaudse heitkoguse seireks seiratakse elektritarbimist asjakohastes tootmisprotsessides kooskõlas käesoleva lisa punktis D.1 esitatud meetoditega. Kui elektritootmisallikas on käitises või käitisega otseses tehnilises ühenduses, seiratakse asjakohase elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks elektritootmisega seotud heitkoguseid. Kui käitis saab elektrit võrgust, tuleb elektrienergia heitekoefitsient kindlaks määrata vastavalt käesoleva lisa punktile D.2.3. Seiratakse ka kõiki tootmisprotsesside vahel üle kantud või käitisest eksporditud elektrikoguseid.
(e)Käitistes, kus toodetakse ja tarbitakse soojust ja/või toodetakse ja tarbitakse elektrit, tuleb otsesed heitkogused ja mis tahes asjakohased heitgaasivood omistada tootmisprotsessidele, mis on seotud käesoleva lisa F jaos kindlaks määratud nõuete kohaselt toodetud kaupadega. Neid tootmisprotsessile omistatud heitkoguseid kasutatakse toodetud kaubaga seonduva otsese ja kaudse eriheitkoguse arvutamiseks käesoleva lisa F jao nõuete kohaselt.
(f)Kui II lisa 3. jaos on määratletud käitistes toodetud kaupadega seotud lähteained, mis tähendab, et need kaubad on „keerukad kaubad“, tuleb asjakohase lähteainega seonduv heitkogus kindlaks määrata käesoleva lisa E jao kohaselt ja lisada toodetud keerukate kaupadega seonduvale heitkogusele käesoleva lisa G jao kohaselt. Kui lähteained ise on keerukad kaubad, korratakse seda protsessi rekursiivselt, kuni kõik lähteained on arvesse võetud.
Kui käitaja ei suuda käesoleva lisa punktis A.3 esitatud meetodite abil ühe või mitme andmekogumi tegelikke andmeid nõuetekohaselt kindlaks määrata ja kui andmelünkade täitmiseks ei ole muud meetodit, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi. Sellisel juhul lisatakse lühike selgitus tegelike andmete kasutamata jätmise põhjuste kohta.
Seire hõlmab aruandeperioodi, et vältida tootmisprotsesside lühiajalistest kõikumistest ja andmelünkadest tulenevate mitterepresentatiivsete andmete kasutamist niipalju kui võimalik. Aruandeperioodi kestus on vaikimisi üks kalendriaasta. Käitaja võib valida järgmise alternatiivi:
(a)kui käitisel on nõuetele vastavuse kohustus toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi alusel, võib kasutada selle süsteemi aruandeperioodi, kui see kestab vähemalt kolm kuud;
(b)käitaja majandusaasta, kui selle kasutamine tagab andmete parema kvaliteedi kui kalendriaasta kasutamine.
Kaupadega seonduv heitkogus arvutatakse valitud aruandeperioodi keskmisena.
Seonduva heitkoguse arvutamiseks oluliste väljaspool käitise piire tekkivate heitkoguste puhul kasutatakse sisendi (näiteks elekter, soojus, lähteaine) tarnija viimase kättesaadava aruandeperioodi andmeid. Väljaspool käitise piire tekkiv heide hõlmab järgmist:
(a)kaudne heide, kui elektrit saadakse võrgust;
(b)heide elektrist ja soojusest, mis on imporditud muudest käitistest;
(c)muudest käitistest saadud lähteainetega seonduv otsene ja kaudne heide.
Kogu aruandeperioodi heiteandmeid väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides, ümardatuna täistonnini.
Kõik heite arvutamiseks kasutatud parameetrid ümardatakse heitkoguste arvutuste ja aruandluse jaoks olulist infot edastava arvuni.
Otsest ja kaudset seonduvat eriheitkogust väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides kauba tonni kohta, ümardatuna olulist infot edastava arvuni, kuni viis kohta pärast koma.
A.2. Seirepõhimõtted
Tegelike andmete seirel käitise tasandil ja andmekogude puhul, mis on vajalikud heitkoguste omistamiseks kaupadele, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
1. Täielikkus. Seiremetoodika hõlmab kõiki parameetreid, mis on vajalikud määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vastavalt käesolevas lisas esitatud meetoditele ja valemitele.
(a)Käitise tasandil hõlmab otseheide põlemisel tekkivat heidet ja protsessiheidet.
(b)Otsene seonduv heitkogus hõlmab asjakohasele tootmisprotsessile omistatud heidet vastavalt käesoleva lisa F jaole, võttes aluseks käitise otseheite, asjakohaste soojusvoogudega seotud heite ja protsessi süsteemipiiride vaheliste materjalivoogudega seotud heite, sealhulgas vajaduse korral heitgaasi. Peale selle hõlmab otsene seonduv heitkogus asjakohaste lähteainetega seotud otsesest heitkogust.
(c)Käitise tasandil hõlmab kaudne heide heidet, mis on seotud elektritarbimisega käitises.
(d)Kaudne seonduv heitkogus hõlmab käitises toodetud kaupade kaudset heitkogust ja asjakohaste lähteainetega seonduvat kaudset heitkogust.
(e)Iga parameetri jaoks valitakse vastavalt käesoleva lisa punktile A.3 asjakohane meetod, millega tagatakse, et ei esine topeltarvestust ega andmelünki.
2.Järjepidevus ja võrreldavus. Seire ja aruandlus on järjepidev ja pikaajaliselt võrreldav. Sel eesmärgil esitatakse valitud meetodid seiremetoodika kirjalikes dokumentides, et tagada nende meetodite järjepidev kasutamine. Metoodikat muudetakse ainult siis, kui see on objektiivselt põhjendatud. Asjakohased põhjused on järgmised:
(a)muudatus tehnoloogiat kasutava käitise konfiguratsioonis, sisendmaterjalides ja kütustes või toodetavates kaupades;
(b)uute andmeallikate või seiremeetodite kasutuselevõtmine seiremetoodikas kasutatavate andmete eest vastutava äripartneri muutumise tõttu;
(c)on võimalik parandada andmete täpsust, lihtsustada andmevooge või täiustada kontrollisüsteemi.
3.Läbipaistvus. Seireandmed, sealhulgas eeldused, viited, tegevusandmed, heitekoefitsiendid, arvutustegurid, andmed ostetud lähteainetega seonduva heitkoguse kohta, mõõdetavad soojus- ja elektrienergia andmed, seonduva heitkoguse vaikeväärtused, teave tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta ja mis tahes muud käesoleva lisa eesmärgi jaoks asjakohased andmed, kogutakse, registreeritakse, koostatakse, analüüsitakse ja dokumenteeritakse läbipaistval viisil, mis võimaldab sõltumatul kolmandal isikul, näiteks akrediteeritud tõendajal, heiteandmete määramist korrata. Dokumentatsioon peab sisaldama andmeid metoodika kõigi muudatuste kohta.
Toodetud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vajalike kõigi andmete kohta säilitatakse käitises täielikku ja läbipaistvat dokumentatsiooni, sealhulgas vajalikke tõendavaid dokumente, vähemalt neli aastat pärast aruandeperioodi. Need dokumendid võib avaldada aruandvale deklarandile.
4.Täpsus. Valitud seiremetoodikaga tagatakse, et heite määramine ei ole süstemaatiliselt ega teadlikult ebatäpne. Kõik ebatäpsuse allikad tuleb tuvastada ja neid tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Kantakse hoolt selle eest, et heitkoguste arvutamise ja mõõtmise meetodid oleksid nii täpsed kui võimalik.
Kui on esinenud andmelünki või eeldatakse, et need on vältimatud, koostatakse asendusandmed konservatiivsest hinnangust lähtudes. Täiendavad juhud, kus heiteandmed põhinevad konservatiivsel hinnangul:
(a)süsinikmonooksiidi (CO) heide atmosfääri arvutatakse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;
(b)kui biomassi sisaldust materjalides või kütustes ei ole võimalik kindlaks määrata, käsitatakse kogu biomassist pärinevat heidet massibilansis ja ülekantud CO2 puhul fossiilse süsiniku heitena.
5.Metoodika terviklus. Valitud seiremetoodika peab andma piisava kindluse esitatavate heiteandmete tervikluse kohta. Heitkogused määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud asjakohase seiremetoodika alusel. Esitatud heiteandmetes ei tohi olla olulist väärkajastamist ega kallutatust teabe valikul ja esitamisel. Andmed peavad andma usaldusväärse ja tasakaalustatud ülevaate käitise toodetud kaupadega seonduvast heitkogusest.
6.Esitatavate andmete kvaliteedi parandamiseks võib kooskõlas käesoleva lisa H jaoga võtta vabatahtlikke meetmeid, eelkõige seoses andmevoo ja kontrollimeetmetega.
7.Kulutasuvus. Seiremetoodika valimisel viiakse suuremat täpsust pakkuvad täiustused tasakaalu lisakuludega. Heitkoguste seire ja aruandluse eesmärk on saavutada suurim võimalik täpsus, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.
8.Pidev täiustamine. Regulaarselt kontrollitakse, kas seiremetoodikat on võimalik täiustada. Heiteandmete tõendamisel kaalutakse tõendamisaruannetes sisalduvate mis tahes parandussoovituste rakendamist mõistliku aja jooksul, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.
A.3. Parima saadaoleva andmeallika valimise meetodid
1.Kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramise ja aluseks olevate andmekogumitega (näiteks üksikute lähtevoogude või heiteallikatega seotud heide, mõõdetava soojuse kogused) seoses kehtib üldine põhimõte, et alati tuleb valida parim saadaolev andmeallikas. Selleks kohaldatakse järgmisi juhtpõhimõtteid.
(a)Eelistatakse käesolevas lisas kirjeldatud seiremeetodeid. Kui konkreetse andmekogumi kohta ei ole käesolevas lisas kirjeldatud seiremeetodit või kui see põhjustab põhjendamatuid kulusid või ei ole tehniliselt teostatav, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada muu toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi seiremeetodeid, kui need hõlmavad nõutavat andmekogumit. Kui sellised meetodid ei ole kättesaadavad, ei ole tehniliselt teostatavad või põhjustavad põhjendamatuid kulusid, võib punkti 2 kohase andmekogumi kindlaksmääramiseks kasutada kaudseid meetodeid. Kui sellised meetodid ei ole kättesaadavad, ei ole tehniliselt teostatavad või põhjustavad põhjendamatuid kulusid, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi.
(b)Otsese või kaudse kindlaksmääramise meetodit peetakse sobivaks, kui on tagatud, et konkreetse andmekogumi kindlaksmääramiseks vajalikud mis tahes mõõtmised, analüüsimised, proovivõtmised, kalibreerimised ja valideerimised tehakse asjakohastes EN või ISO standardites määratletud meetodite kohaselt. Kui sellised standardid ei ole kättesaadavad, võib kasutada riiklikke standardeid. Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, siis kasutatakse asjakohaste standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõendatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.
(c)Ühe punktis a nimetatud meetodi raames eelistatakse käitaja kontrolli all olevaid mõõtevahendeid või laborianalüüse muu juriidilise isiku (näiteks kütuse või materjalide tarnija või toodetud kaupadega seotud äripartneri) kontrolli all olevatele mõõtevahenditele või analüüsidele.
(d)Mõõtevahendid valitakse nii, et nende kasutamisel esineks väikseim mõõtemääramatus ilma põhjendamatute kuludeta. Eelistatakse seadusega ette nähtud metroloogilise kontrolli all olevaid mõõtevahendeid, välja arvatud juhul, kui kättesaadavad on muud mõõtevahendid, mille kasutamise korral on mõõtemääramatus oluliselt väiksem. Mõõtevahendeid tohib kasutada ainult keskkonnas, mis vastab nende kasutamise tehnilisele kirjeldusele.
(e)Kui kasutatakse laborianalüüse või kui laborid teevad proovide töötlemist, kalibreerimist, meetodite valideerimist või heitkoguste pideva mõõtmisega seotud toiminguid, kohaldatakse käesoleva lisa punkti B.5.4.3 nõudeid.
2.Kaudse kindlaksmääramise meetodid. Kui nõutava andmekogumi jaoks ei ole otsese kindlaksmääramise meetod kättesaadav, eelkõige juhtudel, kui on vaja kindlaks määrata erinevatesse tootmisprotsessidesse minev mõõdetav netosoojus, võib kasutada järgmist kaudse kindlaksmääramise meetodit:
(a)teadaoleval keemilisel või füüsikalisel protsessil põhinev arvutus, milles vajaduse korral kasutatakse ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste asjakohaseid heakskiidetud ja avaldatud väärtusi, asjakohaseid stöhhiomeetrilisi koefitsiente ja termodünaamilisi omadusi, näiteks reaktsioonide entalpiaid;
(b)käitise arvestuslikel andmetel, näiteks tehniliste üksuste energiatõhususel või tooteühiku kohta arvutatud energiatarbimisel põhinev arvutus;
(c)empiirilistel katsetel põhinev korrelatsioon, et määrata kindlaks vajaliku andmekogumi hinnangulised väärtused kalibreerimata seadmetest või tootmisprotokollidesse märgitud andmetest. Sel eesmärgil tuleb tagada, et korrelatsioon vastab hea inseneritava nõuetele ja et seda kasutatakse ainult selliste väärtuste kindlaksmääramiseks, mis jäävad vahemikku, mille jaoks see on välja töötatud. Selliste korrelatsioonide kehtivust hinnatakse vähemalt kord aastas.
3.Parimate kättesaadavate andmeallikate kindlaksmääramiseks valitakse punktis 1 esitatud järjestuses kõrgeimal paiknev ja käitises juba kättesaadav andmeallikas. Kui tehniliselt on võimalik kasutada järjestuses kõrgemal paiknevat andmeallikat, ilma et see põhjustaks põhjendamatuid kulusid, kohaldatakse liigse viivituseta sellist paremat andmeallikat. Kui punktis 1 esitatud järjestuses samal tasemel paikneva andmekogumi kohta on kättesaadavad erinevad andmeallikad, valitakse andmeallikas, mis tagab kõige selgema andmevoo, millel on väärkajastamisega seoses kõige väiksem olemuslik risk ja kontrollirisk.
4.Punkti 3 kohaselt valitud andmeallikaid kasutatakse seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks ja aruandluseks.
5.Niivõrd kui see on võimalik ilma põhjendamatute kuludeta, tehakse käesoleva lisa H jao kohase kontrollisüsteemi jaoks kindlaks täiendavad andmeallikad või andmekogumite kindlaksmääramise meetodid, mis võimaldavad kinnitada punkti 3 kohaselt valitud andmeallikaid. Valitud andmeallikad, kui neid on, esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.
6.Soovitatavad täiustused. Seiremeetodite täiendamiseks kontrollitakse regulaarselt, kuid vähemalt kord aastas, kas uued andmeallikad on muutunud kättesaadavaks. Kui selliseid uusi andmeallikaid peetakse punktis 1 esitatud järjestuse kohaselt täpsemaks, märgitakse need seiremetoodika dokumentatsiooni ja kohaldatakse alates varaseimast võimalikust kuupäevast.
7.Tehniline teostatavus. Kui väidetakse, et kindlaksmääramise konkreetse metoodika kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, tuleb seda põhjendada seiremetoodika dokumentatsioonis. Seda hinnatakse uuesti punkti 6 kohase regulaarse kontrollimise käigus. Põhjendus põhineb sellel, kas käitisel on kavandatava andmeallika või seiremeetodi nõuetele vastavad tehnilised ressursid, mida on võimalik nõutud aja jooksul käesoleva lisa eesmärgil rakendada. Kõnealused tehnilised ressursid hõlmavad nõutud tehnika ja tehnoloogia kättesaadavust.
8.Põhjendamatud kulud. Kui väidetakse, et andmekogumi kindlaksmääramise konkreetse metoodika kasutamine põhjustab põhjendamatuid kulusid, tuleb seda väidet põhjendada seiremetoodika dokumentatsioonis. Seda hinnatakse uuesti punkti 6 kohase regulaarse kontrollimise käigus. Kulude põhjendamatus määratakse kindlaks järgmiselt.
Konkreetse andmekogumi kindlaksmääramise kulusid peetakse põhjendamatuks, kui käitaja kuluhinnangu kohaselt ületavad kulud kindlaksmääramise konkreetsest metoodikast saadavat kasu. Kasu arvutamiseks korrutatakse parandustegur võrdlushinnaga 20 eurot CO2 ekvivalenttonni kohta ning vajaduse korral võetakse kuludes arvesse asjakohast amortisatsiooniaega, mis põhineb seadmete majanduslikul elueal.
Parandustegur on:
(a)mõõtmiste hinnangulise mõõtemääramatuse paranemine protsentides korrutatuna seotud hinnangulise heitkogusega aruandeperioodil. Seotud heitkogus on:
(1) asjakohasest lähtevoost või heiteallikast tulenev otsene heitkogus;
(2) mõõdetava soojuse kogusele omistatud heitkogus;
(3) asjakohase elektrikogusega seotud kaudne heitkogus;
(4) toodetud materjali või tarbitud lähteainega seonduv heitkogus;
(b)1 % seotud heitkogusest, kui mõõtemääramatust ei parandata.
Käitise seiremetoodika parandamisega seotud meetmeid ei peeta põhjendamatuid kulusid tekitavaks kuni kogusummani 2 000 eurot aasta kohta.
A.4. Käitise jagamine tootmisprotsessideks
Käitised jagatakse tootmisprotsessideks süsteemipiiride abil, mis tagavad, et asjakohaseid sisendmaterjale, toodangut ja heitkoguseid saab seirata vastavalt käesoleva lisa B kuni E jao nõuetele ning otseseid ja kaudseid heitkoguseid saab omistada II lisa 2. jaos määratletud kaubarühmadele, kohaldades käesoleva lisa F jaos kindlaks määratud nõudeid.
Käitised jagatakse tootmisprotsessideks järgmiselt.
(a)Iga käitises asjakohase kaupade koondkategooria jaoks, mis on määratletud II lisa 2. jaos, määratakse kindlaks üks tootmisprotsess.
(b)Erandina punkti a nõuetest võib iga tootmisskeemi jaoks määratleda eraldi tootmisprotsessid, kui samas käitises kasutatakse sama kaupade koondkategooria puhul eri tootmisskeeme kooskõlas II lisa 3. jaoga või kui käitaja valib vabatahtlikult erinevad kaubad või kaubarühmad eraldi seireks. Tootmisprotsesside jaotatud määratlemist võib kasutada ka juhul, kui see on kooskõlas käitises kohaldatava toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.
(c)Erandina punkti a nõuetest võib lähteainete ja keerukate kaupade tootmist hõlmata ühine tootmisprotsess, kui vähemalt osa keerukate kaupadega seotud lähteainetest toodetakse samas käitises ja kui vastavaid lähteaineid ei viida käitisest välja müügiks või kasutamiseks muudes käitistes. Lähteainetega seonduva heitkoguse eraldi arvutamine jäetakse sel juhul välja.
(d)Punkti a nõuetest võib teha järgmisi sektoripõhiseid erandeid.
(1)Kui samas käitises toodetakse kahte või enamat kaupa paagutatud maagi, toormalmi, ferromangaani, ferrokroomi, ferronikli, otseredutseeritud raua, toorterase või rauast või terasest toodete tooterühmast, võib seonduva heitkoguse seireks ja aruandluseks määratleda ühe ühise tootmisprotsessi kõigi nende toodete jaoks.
(2)Kui samas käitises toodetakse kahte või enamat kaupa survetöötlemata alumiiniumi või alumiiniumist toodete tooterühmast, võib seonduva heitkoguse seireks ja aruandluseks määratleda ühe ühise tootmisprotsessi kõigi nende toodete jaoks.
(3)Segaväetiste tootmisel võib vastava tootmisprotsessi seiret ja aruandlust lihtsustada, määrates segaväetistes sisalduva lämmastiku ühe tonniga seonduva heitkoguse jaoks ühise väärtuse, olenemata lämmastiku keemilisest vormist (ammoonium, nitraat või karbamiidi vormid).
(e)Kui käitise osa toodab kaupu, mida ei ole loetletud määruse (EL) 2023/956 I lisas, on soovitatavaks täiustuseks seirata seda osa ühe täiendava tootmisprotsessina, et kinnitada käitise koguheite andmete täielikkust.
B. Otseheite seire käitise tasandil
B.1. Lähtevoogude ja heiteallikate täielikkus
Käitise ja selle tootmisprotsesside piirid peavad olema käitajale selgelt teada ning määratletud seiremetoodika dokumentatsioonis, võttes arvesse II lisa 2. jaos ja käesoleva lisa punktis B.9 kindlaks määratud sektoripõhiseid nõudeid. Kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
1.Hõlmatud on vähemalt kõik asjakohased kasvuhoonegaaside heite allikad ja lähtevood, mis on otseselt või kaudselt seotud II lisa 2. jaos loetletud kaupade tootmisega.
2.Soovitatav täiustus on hõlmata kogu käitise kõik heiteallikad ja lähtevood, et kontrollida usaldusväärsust ja käitise kui terviku energia- ja heitetõhusust.
3.Aruandeperioodi jooksul tuleb arvesse võtta kogu tavapärasest käitamisest, samuti ebatavalistest sündmustest, sealhulgas käivitamistest, seiskamistest ja hädaolukordadest tulenev heide.
4.Transpordiks kasutatavate liikurmasinate heide arvatakse välja.
B.2. Seiremetoodika valik
Kohaldatakse ühte järgmistest seiremetoodikatest.
1.Arvutuspõhine metoodika, mille korral lähtevoogude heitkogused määratakse kindlaks mõõtesüsteemide abil saadud tegevusandmete ja laborianalüüside abil saadud täiendavate parameetrite või standardväärtuste alusel. Arvutuspõhist metoodikat võib rakendada vastavalt standardmeetodile või massibilansi meetodile.
2.Mõõtmispõhine metoodika, mille korral heiteallikate heitkogused määratakse kindlaks suitsugaasis leiduva asjakohase kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni ja suitsugaasivoo pideva mõõtmise teel.
Erandina võib käesoleva määruse artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 5 tingimuste täitmise korral kasutada muid metoodikaid.
Valitakse seiremetoodika, mis annab kõige täpsemad ja usaldusväärsemad tulemused, välja arvatud juhul, kui punkti B.9 kohaste sektoripõhiste nõuete tõttu tuleb kasutada mingit konkreetset metoodikat. Kohaldatavaid seiremetoodikaid võib kombineerida nii, et käitise heitkoguste eri osi seiratakse erineva kohaldatava metoodika kohaselt.
Seiremetoodika dokumentatsioonis märgitakse selgelt:
(a)millise lähtevoo puhul kasutatakse arvutuspõhist standardmeetodit ja millise puhul massibilansi meetodit, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.3.4 märgitud iga asjakohase parameetri kindlaksmääramise üksikasjalik kirjeldus;
(b)millise heiteallika puhul kasutatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.6 märgitud kõikide asjakohaste osade kirjeldus;
(c)käitise sobiva diagrammi ja protsessi kirjelduse abil tõendid selle kohta, et käitise heitkoguste kindlaksmääramisel ei esine topeltarvestust ega andmelünki.
Käitise heitkogused määratakse kindlaks järgmiselt:
(valem 4)
kus
EMInst on käitise (otsene) heitkogus, CO2 ekvivalenttonnides;
EMcalc,i on lähtevoo i heitkogus, mis on kindlaks määratud arvutuspõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides;
EMmeas,j on heiteallika j heitkogus, mis on kindlaks määratud mõõtmispõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides ja
EMother,k on muu meetodiga määratud heitkogus, indeks k, CO2 ekvivalenttonnides.
B.3. CO2 arvutuspõhise metoodika valemid ja parameetrid
B.3.1. Standardmeetod
Heitkogused arvutatakse iga lähtevoo kohta eraldi järgmiselt.
B.3.1.1. Põlemisel tekkiv heide
Põlemisel tekkiv heide arvutatakse standardmeetodi abil järgmiselt:
(valem 5)
kus
Emi on heide kütusest i (t CO2);
EFi on kütuse i heitekoefitsient (t CO2 / TJ);
ADi on kütuse i tegevusandmed (TJ), mis arvutatakse valemiga: ;
(valem 6)
FQi on kütuse i tarbitud kogus (t või m3);
NCVi on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/m3);
OFi on kütuse i oksüdatsioonikoefitsient (ühikuta), mis arvutatakse valemiga:
;
(valem 7)
Cash on tuhas ja suitsugaasi puhastustolmus sisalduv süsinik ning
Ctotal põletatud kütuses sisalduv kogu süsinik.
Seiretegevuse vähendamiseks võib alati kasutada konservatiivset eeldust, et OF = 1.
Kui see toob kaasa suurema täpsuse, võib põlemisel tekkiva heite standardmeetodit muuta järgmiselt:
(a)tegevusandmeid väljendatakse kütusekogusena (st t või m3);
(b)väärtuse EF ühikuna kasutatakse vastavalt vajadusele t CO2 / t kütust või t CO2 / m3 kütust ja
(c)alumise kütteväärtuse (NCV) võib arvutusest välja jätta. Soovitatav täiustus on esitada aruanne alumise kütteväärtuse kohta, et oleks võimalik järjepidevalt kontrollida ja seirata kogu tootmisprotsessi energiatõhusust.
Kui kütuse i heitekoefitsient arvutatakse süsinikusisalduse ja alumise kütteväärtuse analüüsi põhjal, kasutatakse järgmist valemit:
(valem 8)
Kui materjali või kütuse heitekoefitsient (t CO2 / t), arvutatakse analüüsitud süsinikusisalduse põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:
(valem 9)
kus
f on CO2 ja C molaarmasside suhe, f = 3,664 t CO2 / t C.
Kui punktis B.3.3 esitatud kriteeriumid on täidetud, on biomassi heitekoefitsient null ja seda asjaolu võib arvesse võtta segakütuste (st kütused, mis sisaldavad nii fossiil- kui ka biomassikomponente) puhul järgmiselt:
(valem 10)
kus
EFpre,i on kütuse i esmane heitekoefitsient (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja
BFi on kütuse i biomassiosa (ühikuta).
Fossiilkütuste puhul ja kui biomassiosa ei ole teada, võetakse BFi väärtuseks konservatiivne nullväärtus.
B.3.1.2. Protsessiheide
Protsessiheide arvutatakse standardmeetodi abil järgmiselt:
(valem 11)
kus
ADj on materjali j tegevusandmed (t materjali kohta);
EFj on materjali j heitekoefitsient (t CO2/ t) ja
Cfj on materjali j teisendustegur (ühikuta).
Seiretegevuse vähendamiseks võib alati kasutada konservatiivset eeldust, et CFj = 1.
Segaprotsessi sisendmaterjalide puhul, mis sisaldavad nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi süsinikuvorme, võib käitaja valida, kas
1.määrata segamaterjali summaarne esmane heitekoefitsient, analüüsides süsiniku kogusisaldust (CCj) ning kasutades teisendustegurit ja vajaduse korral biomassiosa ja selle süsiniku kogusisaldusega seotud alumist kütteväärtust või
2.määrata eraldi orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldus ning käsitleda neid kahe eraldi lähtevoona.
Võttes arvesse kättesaadavaid tegevusandmete mõõtmissüsteeme ja heitekoefitsiendi kindlaksmääramise meetodeid, valitakse karbonaatide lagunemisel tekkiva heite puhul iga lähtevoo jaoks järgmisest kahest meetodist see meetod, mis annab täpsemad tulemused.
–Meetod A (sisendmaterjalipõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi sisendmaterjali kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 3 esitatud puhaste karbonaatide standardseid heitekoefitsiente, võttes arvesse materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.
–Meetod B (toodangupõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi toodangu kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 4 esitatud metallioksiidide standardseid heitekoefitsiente pärast dekarboniseerimist, võttes arvesse asjakohase materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.
Muust kui karbonaatidest tuleneva CO2 protsessiheite puhul tuleb kasutada meetodit A.
B.3.2. Massibilansi meetod
Iga lähtevoo jaoks arvutatakse CO2 kogus iga materjali süsinikusisalduse alusel, eristamata kütuseid ja protsessimaterjale. Süsinikku, mis väljub käitisest toodetes, mitte heitena, võetakse arvesse toodangu lähtevoogudes, mistõttu selle lähtevoo tegevusandmed on negatiivsed.
Igale lähtevoole vastavad heitkogused arvutatakse valemiga:
(valem 12)
kus
ADk on materjali k tegevusandmed [t], toodangu puhul on ADk negatiivne;
f on CO2 ja C molaarmasside suhe; f = 3,664 t CO2 / t C ja
CCk on materjali k süsinikusisaldus (ühikuta, positiivne).
Kui kütuse k süsinikusisaldus arvutatakse heitekoefitsiendi (t CO2 / TJ) põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:
(valem 13)
Kui materjali või kütuse k süsinikusisaldus arvutatakse heitekoefitsiendi (t CO2 / t) põhjal, siis kasutatakse järgmist valemit:
(valem 14)
Kui punktis B.3.3 esitatud kriteeriumid on täidetud, võib segakütuste (st kütused, mis sisaldavad nii fossiil- kui ka biomassikomponente) või segamaterjalide puhul biomassiosa arvesse võtta järgmiselt:
(valem 15)
kus
CCpre,k on kütuse k esmane süsinikusisaldus (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja
BFk on kütuse k biomassiosa (ühikuta).
Fossiilkütuste või materjalide puhul ja kui biomassiosa ei ole teada, võetakse BF väärtuseks konservatiivne nullväärtus. Kui biomassi kasutatakse sisendmaterjali või kütusena ja toodang sisaldab süsinikku, käsitletakse biomassiosa üldises massibilansis konservatiivselt, st biomassiosa kogu toodangu süsinikus ei tohi ületada sisendmaterjalides ja kütustes sisalduvat kogu biomassiosa, välja arvatud juhul, kui käitaja esitab stöhhiomeetrilise (nn seiratava aatomi) meetodi või 14C analüüsi abil saadud tõendid suurema biomassiosa kohta toodangus.
B.3.3. Biomassist pärineva heite nullmäära kriteeriumid
Kui biomassi kasutatakse kütusena põletamiseks, peab see vastama käesoleva punkti kriteeriumidele. Kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse selle süsinikusisaldust fossiilse süsinikuna.
1.Biomass peab vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele().
2.Erandina eelmise punkti nõuetest peab jäätmetes ja jääkides, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jäägid, sisalduv või neist toodetud biomass vastama ainult kriteeriumidele, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10. Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse ka jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud kütuseks.
3.Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia suhtes ei kohaldata direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 kindlaks määratud kriteeriume.
4.Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.
5.Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt.
B.3.4. Asjakohased parameetrid
Käesoleva lisa punktides B.3.1–B.3.3 esitatud valemitega määratakse iga lähtevoo kohta kindlaks järgmised parameetrid.
1.Standardmeetod, põletamine
–Miinimumnõue: kütuse kogus (t või m3), heitekoefitsient (t CO2 / t või t CO2 / m3).
–Soovitatav täiustus: kütuse kogus (t või m3), alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/m3), heitekoefitsient (t CO2 / TJ), oksüdatsioonikoefitsient, biomassiosa, tõendid punkti B.3.3 kriteeriumidele vastavuse kohta.
2.Standardmeetod, protsessiheide
–Miinimumnõue: tegevusandmed (t või m3), heitekoefitsient (t CO2 / t või t CO2 / m3).
–Soovitatav täiustus: tegevusandmed (t või m3), heitekoefitsient (t CO2 / t või t CO2 / m3), teisendustegur.
3.Massibilanss
–Miinimumnõue: materjali kogus (t), süsinikusisaldus (t C / t materjali kohta).
–Soovitatav täiustus: materjalikogus (t), süsinikusisaldus (t C / t materjali kohta), alumine kütteväärtus (TJ/t), biomassiosa, tõendid punkti B.3.3 kriteeriumidele vastavuse kohta.
B.4. Tegevusandmete nõuded
B.4.1. Pidev või partiipõhine mõõtmine
Kui on vaja kindlaks määrata kütuste või materjalide, sealhulgas kaupade või vahesaaduste kogused aruandeperioodil, võib valida ja seiremetoodika dokumentatsioonis esitada ühe järgmistest meetoditest.
1.Materjali tarbiva või tootva protsessi pidev mõõtmine.
2.Eraldi (partiide kaupa) tarnitud või toodetud koguste summeeritud mõõtmine, võttes arvesse asjakohaseid varude muutusi. Selleks kohaldatakse järgmist:
(a)aruandeperioodil tarbitud kütuse või materjali kogus arvutatakse järgmiselt: aruandeperioodil imporditud kütuse või materjali kogusele liidetakse aruandeperioodi alguses laos olnud kütuse või materjali kogus ning lahutatakse eksporditud kütuse või materjali kogus ja aruandeperioodi lõpus laos olnud kütuse või materjali kogus;
(b)kaupade või vahesaaduste tootmismahud arvutatakse järgmiselt: aruandeperioodil eksporditud kogusele liidetakse aruandeperioodi lõpus laos oleva toote või materjali kogus ning lahutatakse imporditud kogus ja aruandeperioodi alguses laos olnud toote või materjali kogus. Topeltarvestuse vältimiseks arvatakse tootmisprotsessist pärinevad ja samasse tootmisprotsessi tagasi suunatud tooted tootmismahust maha.
Kui laovarude kindlaksmääramine otsese mõõtmise teel ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, võib neid koguseid hinnata, võttes aluseks ühe järgmistest:
1.eelmiste aastate andmed, mis on seotud aruandeperioodi asjakohaste tootmismahtudega;
2.dokumenteeritud menetlused ja asjakohased andmed aruandeperioodi auditeeritud finantsaruandes.
Kui toodete, materjalide või kütuste koguste kindlaksmääramine kogu aruandeperioodiks ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, võib kahe aruandeperioodi eraldamiseks valida järgmise kõige sobivama päeva. Seda tuleb vastavalt võrrelda nõutava aruandeperioodiga. Iga toote, materjali või kütusega seotud kõrvalekalded tuleb selgelt registreerida, et saada aruandeperioodile iseloomulik väärtus, ning neid tuleb järgmise aasta suhtes järjepidevalt arvesse võtta.
B.4.2. Käitaja kontroll mõõtesüsteemide üle
Toodete, materjalide või kütuste koguse kindlaksmääramise eelistatud meetod on, et käitise käitaja kasutab mõõtesüsteeme, mis on tema kontrolli all. Mõõtesüsteeme, mis ei ole käitaja kontrolli all, eriti kui need on materjali või kütuse tarnija kontrolli all, võib kasutada järgmistel juhtudel:
1.käitajal ei ole vastava andmekogumi kindlaksmääramiseks oma mõõtesüsteemi;
2.andmekogumi kindlaksmääramine käitaja mõõtesüsteemi abil ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid;
3.käitaja tõendab, et mõõtesüsteem, mis ei ole käitaja kontrolli all, annab usaldusväärsemaid tulemusi ja on vähem vastuvõtlik väärkajastamise riskile.
Kui kasutatakse mõõtesüsteeme, mis ei ole käitaja kontrolli all, rakendatakse järgmisi andmeallikaid:
(1)äripartneri esitatud arvetelt saadud kogused, eeldusel et kahe sõltumatu äripartneri vahel toimub äritehing;
(2)mõõtesüsteemide otsesed lugemid.
B.4.3. Mõõtesüsteemide nõuded
Kütuste ja materjalide koguste mõõtmisega seotud mõõtemääramatuse, sealhulgas tegevuskeskkonna mõju ja vajaduse korral varude määramise mõõtemääramatuse täielik teave peab olema kättesaadav. Valida tuleb kohaldatavatele tehnilistele standarditele ja nõuetele vastavad kõige väiksema mõõtemääramatusega mõõtevahendid, mis on kättesaadavad põhjendamatute kuludeta ja sobivad keskkonna jaoks, milles neid kasutatakse. Võimaluse korral tuleb eelistada seadusega ette nähtud metroloogilise kontrolli all olevaid mõõtevahendeid. Sellisel juhul võib seadusega ette nähtud metroloogilist kontrolli käsitlevate siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kasutamisel lubatud piirviga kasutada asjakohase mõõteülesande mõõtemääramatuse väärtusena.
Kui mõõtevahend tuleb asendada rikke tõttu või seetõttu, et kalibreerimine näitab, et nõuded ei ole enam täidetud, asendatakse see mõõtevahendiga, mis tagab olemasoleva mõõtevahendiga võrreldes sama või parema mõõtemääramatuse taseme.
B.4.4. Soovitatav täiustus
Soovitatav täiustus on saavutada proportsionaalne mõõtemääramatus lähtevoo või heiteallika koguheite suhtes, kusjuures suurima heiteosa mõõtemääramatus on väikseim. Orienteeruvalt, kui heitkogus on suurem kui 500 000 t CO2 aastas, peab mõõtemääramatus kogu aruandeperioodi jooksul, võttes vajaduse korral arvesse varude muutusi, olema 1,5 % või väiksem. Heitkoguste puhul, mis jäävad alla 10 000 t CO2 aastas, on lubatud mõõtemääramatus, mis on suurem kui 7,5 %.
B.5. CO2 arvutustegurite nõuded
B.5.1. Arvutustegurite kindlaksmääramise meetodid
Arvutuspõhise metoodika puhul nõutavate arvutustegurite kindlaksmääramiseks võib valida ühe järgmistest meetoditest:
1.standardväärtuste kasutamine;
2.selliste asendusandmete kasutamine, mis põhinevad asjakohase arvutusteguri ja muude mõõtmiseks paremini kättesaadavate omaduste empiirilistel korrelatsioonidel;
3.laborianalüüsidel põhinevate väärtuste kasutamine.
Arvutustegurid määratakse kindlaks kooskõlas asjaomaste tegevusandmetega seotud aine olekuga, viidates kütuse või materjali olekule, milles kütus või materjal osteti või heidet tekitavas protsessis kasutati, enne kui seda laborianalüüsiks kuivatati või muul moel töödeldi. Kui see põhjustab põhjendamatuid kulusid või kui on võimalik saavutada suuremat täpsust, võib tegevusandmeid ja arvutustegureid järjepidevalt esitada, viidates aine olekule, milles laborianalüüsid tehti.
B.5.2. Kohaldatavad standardväärtused
I tüübi standardväärtused, mida kohaldatakse ainult juhul, kui sama parameetri ja materjali või kütuse kohta ei ole II tüübi standardväärtus kättesaadav, on järgmised.
I tüübi standardväärtused:
(a)VIII lisas esitatud standardkoefitsiendid;
(b)uusimates riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates IPCC suunistes sisalduvad standardkoefitsiendid;
(c)väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui viis aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.
II tüübi standardväärtused:
(a)standardkoefitsiendid, mida käitise asukohariik kasutas oma viimase riikliku inventuuri esitamisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile;
(b)riiklike teadusasutuste, avaliku sektori asutuste, standardiorganisatsioonide, statistikaametite jt avaldatud väärtused, mille eesmärk on eelmises punktis esitatust üksikasjalikum heitearuandlus;
(c)kütuse või materjali tarnija kindlaksmääratud ja tagatud väärtused, kui on tõendatud, et tõenäosusega 95 % on süsinikusisalduse usaldusvahemik väiksem kui 1 %;
(d)puhta aine süsinikusisalduse stöhhiomeetrilised väärtused ja alumise kütteväärtuse asjakohased ja avaldatud väärtused;
(e)väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui kaks aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.
Ajas järjepidevuse tagamiseks, tuleb kõik kasutatavad standardväärtused esitada seiremetoodika dokumentatsioonis ja neid tohib muuta ainult siis, kui on tõendatud, et kasutatud kütuse või materjali puhul on uus väärtus senisest asjakohasem ja iseloomulikum. Kui standardväärtused muutuvad igal aastal, esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis väärtuse asemel selle väärtuse usaldusväärne kohaldatav allikas.
B.5.3. Korrelatsiooni leidmine asendusandmete kindlaksmääramiseks
Süsinikusisalduse või heitekoefitsiendi asendusandmete väärtuse võib tuletada järgmistest parameetritest koos empiirilise korrelatsiooniga, mis määratakse kindlaks vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lisa punktis B.5.4 esitatud laborianalüüside nõuetele järgmiselt:
(a)konkreetsete, sealhulgas tavaliselt rafineerimistehastes või terasetööstuses kasutatavate õlide või gaaside mõõdetud tihedus;
(b)konkreetsete söetüüpide alumine kütteväärtus.
Korrelatsioon peab vastama tööstusharu hea tava nõuetele ja seda tohib rakendada ainult asendusandmete nende väärtuste korral, mis on vahemikus, mille jaoks see korrelatsioon on kindlaks määratud.
B.5.4. Laborianalüüside nõuded
Kui toodete, materjalide, kütuste või heitgaasi omaduste (sealhulgas niiskuse, puhtuse, kontsentratsiooni, süsinikusisalduse, biomassiosa, alumise kütteväärtuse, tiheduse) kindlaksmääramiseks või parameetrite korrelatsiooni leidmiseks nõutavate andmete kaudseks kindlaksmääramiseks on vajalikud laborianalüüsid, peavad analüüsid vastama käesoleva punkti nõuetele.
Kõikide analüüside tulemusi kasutatakse ainult selle tarneperioodi või kütuse- või materjalipartiiga seoses, mille kohta proovid võeti ja mille jaoks need proovid on iseloomulikud. Konkreetse parameetri kindlaksmääramiseks kasutatakse kõigi selle parameetriga seoses tehtud analüüside tulemusi.
B.5.4.1. Standardite kasutamine
Arvutustegurite määramise mis tahes analüüsid, proovivõtmised, kalibreerimised ja valideerimised tehakse vastavatel ISO standarditel põhinevate meetodite abil. Kui sellised standardid ei ole kättesaadavad, peavad meetodid põhinema sobivatel Euroopa või riiklikel standarditel või toetusõiguslikus seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis kindlaks määratud nõuetel. Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, võib kasutada sobivate standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõestatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.
B.5.4.2. Proovivõtukava ja analüüside miinimumsageduse soovitused
Kasutatakse käesoleva lisa tabelis 1 loetletud asjakohaste kütuste ja materjalide analüüside miinimumsagedust. Muud analüüsisagedust võib kasutada järgmistel juhtudel:
(a)kui tabel ei sisalda kohaldatavat miinimumsagedust;
(b)kui toetusõiguslikus seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis on sama tüüpi materjali või kütuse puhul ette nähtud muu analüüside miinimumsagedus;
(c)kui käesoleva lisa tabelis 1 esitatud miinimumsagedus põhjustab põhjendamatuid kulusid;
(d)kui on võimalik tõendada, et varasemate andmete (sealhulgas vastavate kütuste või materjalide kohta praegusele aruandeperioodile vahetult eelneval aruandeperioodil saadud analüütiliste väärtuste) alusel ei ole vastava kütuse või materjali analüütiliste väärtuste mis tahes muutus suurem kui 1/3 mõõtemääramatuse väärtusest, mis kehtib asjakohase kütuse või materjali tegevusandmete kindlaksmääramisel.
Kui käitis tegutseb ainult osa aastast või kui kütuseid või materjale tarnitakse partiidena, mida tarbitakse rohkem kui ühe aruandeperioodi jooksul, võib valida asjakohasema analüüsigraafiku, tingimusel et selle tulemuseks on eelmise lõigu viimases punktis kirjeldatuga võrreldav mõõtemääramatus.
Tabel 1. Analüüside miinimumsagedus
Kütus/materjal
|
Analüüside miinimumsagedus
|
Maagaas
|
Vähemalt kord nädalas
|
Muud gaasid, eelkõige sünteesigaas ja protsessigaasid (rafineerimistehaste gaaside segu, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas, nafta- ja gaasiväljagaas)
|
Vähemalt kord päevas eri kellaaegadel, asjakohaseid menetlusi kasutades
|
Kütteõlid (näiteks kerge, keskmine, raske kütteõli, bituumen)
|
Iga 20 000 tonni kohta või vähemalt kuus korda aastas
|
Süsi, koksisüsi, koks, naftakoks, turvas
|
Iga 20 000 tonni kütuse/materjali kohta või vähemalt kuus korda aastas
|
Muud kütused
|
Iga 10 000 tonni kütuse kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Töötlemata tahked jäätmed (puhas fossiilne või biomassi ja fossiilse segu)
|
Iga 5 000 tonni jäätmete kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Vedelad jäätmed, eeltöödeldud tahked jäätmed
|
Iga 10 000 tonni jäätmete kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Karbonaatsed mineraalid (sealhulgas lubjakivi ja dolomiit)
|
Iga 50 000 tonni materjali kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Savi ja põlevkivi
|
Iga 50 000 tonnile CO2 heitele vastava materjalikoguse kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Muud materjalid (tooraine, vahesaadused ja lõpptooted)
|
Olenevalt materjali tüübist ja varieerumisest iga 50 000 tonnile CO2 heitele vastava materjalikoguse kohta või vähemalt neli korda aastas
|
Proovid peavad olema iseloomulikud kogu partiile või tarneperioodile, mille jaoks need on võetud. Representatiivsuse tagamiseks tuleb arvesse võtta materjali heterogeensust, samuti kõiki muid asjakohaseid aspekte, nagu kasutatavad proovivõtuseadmed, võimalik fraktsioonide eraldamine või osakeste suuruste lokaalne jaotus, proovide stabiilsus jne. Proovivõtumeetod esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.
Soovitatav täiustus on kohaldatavaid standardeid järgides iga asjakohase kütuse või materjali puhul kasutada spetsiaalset proovivõtukava, mis sisaldab asjakohast teavet proovide ettevalmistamise metoodika kohta, sealhulgas teavet kohustuste, asukohtade, sageduste ja koguste ning proovide säilitamise ja transportimise metoodika kohta.
B.5.4.3. Soovitused laboritele
Arvutustegurite kindlaksmääramiseks kasutatavaid analüüse tegevaid laboreid akrediteeritakse asjakohaste analüüsimeetodite jaoks standardi ISO/IEC 17025 kohaselt. Akrediteerimata laboreid võib arvutustegurite kindlaksmääramiseks kasutada ainult juhul, kui on tõendatud, et juurdepääs akrediteeritud laboritele ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid ning akrediteerimata labor on piisavalt pädev. Laborit peetakse piisavalt pädevaks, kui see vastab kõigile järgmistele nõuetele:
1.on käitajast majanduslikult sõltumatu või vähemalt organisatsiooniliselt kaitstud käitise juhtkonna mõju eest;
2.kohaldab nõutud analüüside kohta kehtivaid standardeid;
3.selle töötajad on neile määratud konkreetsete ülesannete täitmiseks pädevad;
4.haldab nõuetekohaselt proovide võtmist ja ettevalmistamist, sealhulgas proovide tervikluse kontrollimist;
5.tagab regulaarselt kalibreerimis-, proovivõtmis- ja analüüsimeetodite kvaliteedi, kasutades sobivaid meetodeid, sealhulgas osaleb regulaarselt pädevuskontrollikavades, rakendab sertifitseeritud võrdlusmaterjalide suhtes analüüsimeetodeid või teeb võrdlusi akrediteeritud laboriga;
6.haldab seadmeid asjakohaselt, sealhulgas rakendab ja järgib seadmete kalibreerimise, seadistamise, hoolduse ja remondi menetlusi ning dokumenteerib neid tegevusi.
B.5.5. Arvutustegurite kindlaksmääramise soovitatavad meetodid
Soovitatav täiustus on standardväärtuste rakendamine ainult väikestele heitkogustele vastavate lähtevoogude puhul ning laborianalüüside tegemine kõigi suurte lähtevoogude puhul. Järgmises loetelus on kohaldatavad meetodid esitatud andmekvaliteedi suurenemise järjekorras:
1.I tüübi standardväärtused;
2.II tüübi standardväärtused;
3.korrelatsioonid asendusandmete kindlaksmääramiseks;
4.analüüsid, mille tegemine ei ole käitaja kontrolli all (näiteks kütuse või materjali tarnija tehtud analüüsid) või ostudokumentides sisalduvad andmed, ilma täiendava infota kasutatud meetodite kohta;
5.analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris lihtsustatud proovivõtumeetodiga või akrediteerimata laboris;
6.analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris proovivõtmise hea tava kohaselt.
B.6. Mõõtmispõhise metoodika nõuded CO2 ja N2O puhul
B.6.1. Üldnõuded
Mõõtmispõhine metoodika nõuab heitkoguste pideva mõõtmise süsteemi kasutamist sobivas mõõtmispunktis.
N2O heite seireks on kohustuslik kasutada mõõtmispõhist metoodikat. CO2 puhul kasutatakse seda ainult siis, kui on tõendatud, et see tagab täpsemad andmed kui arvutuspõhine metoodika. Kohaldatakse mõõtesüsteemide mõõtemääramatuse nõudeid vastavalt käesoleva lisa punktile B.4.3.
CO heidet atmosfääri võetakse arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena.
Kui ühes käitises on mitu heiteallikat, mida ei saa mõõta ühe heiteallikana, siis mõõdab käitaja nimetatud heiteallikate heitkogused eraldi ja liidab tulemused kõnealuse gaasi koguheite saamiseks aruandeperioodi jooksul.
B.6.2. Meetod ja arvutamine
B.6.2.1. Aruandeperioodi heitkogused (aastased heitkogused)
Heiteallika koguheite arvutamiseks aruandeperioodil summeeritakse aruandeperioodi kõik mõõdetud kasvuhoonegaaside sisalduse tunniväärtused, mida on korrutatud suitsugaasivoo tunniväärtustega (tunniväärtuseks loetakse vastava töötunni üksikute mõõtmistulemuste keskmist), kasutades valemit:
(valem 16)
kus
GHG Emtotal on kasvuhoonegaasi summaarne aastaheide tonnides;
GHG conchourly, i on kasvuhoonegaasi heite tunnikontsentratsioon (g/Nm3) suitsugaasivoos, mõõdetuna töö ajal ühe tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel;
Vhourly, i on suitsugaasi ruumala (Nm3) tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel, arvutatuna võrdlusperioodi vooluhulkade summana ja
HoursOp on tundide (või lühemate võrdlusperioodide) koguarv, mille vältel kohaldatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas tunnid, mille kohta on andmed asendatud käesoleva lisa punkti B.6.2.6 kohaselt.
Indeks i tähistab konkreetset töötundi (või võrdlusperioodi).
Iga mõõdetud parameetri tunnikeskmised väärtused arvutatakse enne edasist töötlemist, kasutades kõiki konkreetse tunni kohta kättesaadavaid andmepunkte. Kui andmeid lühemate võrdlusperioodide kohta on võimalik saada ilma lisakuludeta, kasutatakse neid perioode aastaheite kindlaksmääramiseks.
B.6.2.2. Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kindlaksmääramine
Vaadeldava kasvuhoonegaasi kontsentratsioon suitsugaasis määratakse kindlaks pideva mõõtmise teel iseloomulikus punktis ühel järgmistest viisidest:
–kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni vahetu mõõtmine;
–kaudne mõõtmine: suure kontsentratsiooni korral suitsugaasis võib kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni arvutada kontsentratsiooni kaudse mõõtmise abil (võttes arvesse gaasivoo kõigi muude komponentide i kontsentratsiooni mõõdetud väärtusi) järgmise valemiga:
(valem 17)
kus
conci on gaasikomponendi i kontsentratsioon.
B.6.2.3. CO2 heide biomassist
Kui see on asjakohane, võib CO2 mistahes heitkoguse, mis pärineb käesoleva lisa punktis B.3.3 esitatud kriteeriumidele vastavast biomassist, lahutada CO2 mõõdetud koguheitest, kui biomassi CO2 heitkoguse puhul kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:
1.arvutuspõhine metoodika, sealhulgas metoodika, mille puhul kasutatakse analüüse ja proovide võtmist vastavalt standardile ISO 13833 Stationary source emissions – Determination of the ratio of biomass (biogenic) and fossil-derived carbon dioxide – Radiocarbon sampling and determination (Paiksete saasteallikate heited. Biomassisüsiniku (biogeense süsiniku) ja fossiilse süsiniku osakaalu määramine. Radiosüsinikul põhinev proovivõtmine ja määramine);
2.muu meetod, mis põhineb asjakohasel standardil, sealhulgas standardil ISO 18466 Stationary source emissions – Determination of the biogenic fraction in CO2 in stack gas using the balance method (Paiksete saasteallikate heited. CO2 biogeense osa määramine heitgaasis bilansimeetodi abil);
3.muu meetod, mis on lubatud toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.
B.6.2.4. CO2 ekvivalentheide N2O-st
Kõikidest heiteallikatest pärit aastane N2O koguheide, mida mõõdetakse tonnides kolme kümnendkoha täpsusega, arvutatakse N2O mõõtmiste puhul ümber aastaseks ümardatud CO2 ekvivalentheiteks tonnides, kasutades VIII lisas esitatud globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi ja järgmist valemit:
CO2e (t) = N2Oannual(t) × GWPN2O
(valem 18)
kus
N2Oannual on aastane N2O koguheide, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa punktile B.6.2.1.
B.6.2.5. Suitsugaasi vooluhulga kindlaksmääramine
Suitsugaasi vooluhulga võib kindlaks määrata ühega järgmistest meetoditest:
–arvutamine asjakohase massibilansi alusel, võttes arvesse kõiki olulisi parameetreid nii sisendi poolel (sealhulgas CO2 heite puhul vähemalt sisendmaterjali hulka, siseneva õhu voogu ja protsessi kasutegurit) kui ka väljundi poolel (sealhulgas vähemalt toodangut, hapniku- (O2), vääveldioksiidi- (SO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni);
–kindlaksmääramine vooluhulga pideva mõõtmisega kontrollpunktis.
B.6.2.6. Mõõtmislünkade käsitlemine
Kui parameetri pideva mõõtmise seade on tunni või võrdlusperioodi mingi osa vältel kontrolli alt väljas või lubatud vahemikust väljas või ei ole olnud töökorras, arvutatakse tunni keskmine väärtus proportsionaalselt selle konkreetse tunni või lühema võrdlusperioodi ülejäänud andmepunktidega, tingimusel et vähemalt 80 % parameetri andmepunktide maksimumarvust on saadaval.
Kui saadaval on vähem kui 80 % parameetri andmepunktide maksimumarvust, kasutatakse järgmisi meetodeid.
–Otseselt kontsentratsioonina mõõdetud parameetri puhul kasutatakse asendusväärtust, mis on keskmise kontsentratsiooni ja selle keskmisega seotud standardhälbe kahekordse väärtuse summana saadud järgmise valemiga:
(valem 19)
kus
on konkreetse parameetri kontsentratsiooni aritmeetiline keskmine kogu aruandeperioodi jooksul või, kui erijuhtumi korral on tekkinud andmete kadu, eriolukorda peegeldava asjakohase ajavahemiku jooksul ja
on konkreetse parameetri kontsentratsiooni standardhälbe parim hinnanguline väärtus kogu aruandeperioodi jooksul või, kui erijuhtumi korral on tekkinud andmete kadu, eriolukorda peegeldava asjakohase ajavahemiku jooksul.
Kui aruandeperioodi ei saa oluliste tehniliste muudatuste tõttu käitises selliste asendusväärtuste kindlaksmääramiseks kohaldada, valitakse keskmise ja standardhälbe määramiseks muu piisavalt iseloomulik ajavahemik, mille kestus on võimaluse korral vähemalt kuus kuud.
–Muu parameetri kui kontsentratsiooni puhul määratakse asendusväärtused sobiva massibilansi mudeli või protsessi energiabilansi abil. Selle mudeli valideerimiseks kasutatakse mõõtmispõhise metoodika ülejäänud mõõdetavaid parameetreid ja tavaliste töötingimuste andmeid, võttes arvesse andmelüngaga sama pikka ajavahemikku.
B.6.3. Kvaliteedinõuded
Kõikide mõõtmiste tegemisel kasutatakse meetodeid, mille aluseks on järgmised standardid:
1.ISO 20181:2023 Stationary source emissions – Quality assurance of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedi tagamine);
2.ISO 14164:1999 Stationary source emissions – Determination of volume flow of gasflows in ducts – Automated method (Paiksete saasteallikate heited. Gaasi mahtvooluhulga määramine kanalites. Automaatmeetod);
3.ISO 14385-1:2014 Stationary source emissions — Greenhouse gases — Part 1: Calibration of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Automaatsete mõõtesüsteemide kalibreerimine);
4.ISO 14385-2:2014 Stationary source emissions — Greenhouse gases — Part 2: Ongoing quality control of automated measuring systems (Paiksete saasteallikate heited. Kasvuhoonegaasid. Osa 2: Automaatsete mõõtesüsteemide pidev kvaliteedikontroll);
5.muud asjakohased ISO standardid, eelkõige ISO 16911–2 (Stationary source emissions – Manual and automatic determination of velocity and volume flow rate in ducts (Paiksete saasteallikate heited. Gaasi kiiruse ja mahtkulu manuaalne ja automaatne määramine gaasikäikudes).
Kui kohaldatavaid standardeid ei ole avaldatud, siis kasutatakse asjakohaste standardite eelnõusid, tööstusharu parima tava suuniseid või muid teaduslikult tõendatud meetodeid, mis piiravad proovivõtmise ja mõõtmise erapoolikust.
Arvesse tuleb võtta kõiki pideva mõõtmise süsteemi asjakohaseid aspekte, sealhulgas seadme asukohta, kalibreerimist, mõõtmist, kvaliteedi tagamist ja kvaliteedikontrolli.
Pideva mõõtmise süsteemide jaos mõõtmisi, kalibreerimisi ja asjakohaseid seadmete hindamisi tegevate laborite asjakohaseid analüüsimeetodeid ja kalibreerimistoiminguid akrediteeritakse standardi ISO/IEC 17025 kohaselt. Kui laboril sellist akrediteeringut ei ole, peab olema tagatud piisav pädevus käesoleva lisa punkti B.5.4.3 nõuete kohaselt.
B.6.4. Kinnitamine arvutamisega
Mõõtmispõhise metoodikaga kindlaksmääratud CO2 heitkoguste kinnitamiseks arvutatakse iga kõnealuse kasvuhoonegaasi aastased heitkogused samade heiteallikate ja lähtevoogude korral. Selleks võib vajaduse korral lihtsustada käesoleva lisa punktides B.4–B.6 esitatud nõudeid.
B.6.5. Heitkoguste pideva mõõtmise miinimumnõuded
Miinimumnõudena tuleb saavutada heiteallika kasvuhoonegaaside heite mõõtemääramatus 7,5 % kogu aruandeperioodi jooksul. Väikeste heiteallikate või erandlike asjaolude korral võib mõõtemääramatus olla 10 %. Soovitatav täiustus on saavutada vähemalt 2,5 % mõõtemääramatus heiteallikate puhul, mis tekitavad aruandeperioodil rohkem kui 100 000 fossiilse CO2 ekvivalenttonni.
B.7. Perfluorosüsiniku heite kindlaksmääramise nõuded
Seire hõlmab perfluorosüsinike heidet, mis tuleneb anoodiefektist, sealhulgas perfluorosüsinike kontrollimatut heidet. Heitkogused, mis ei tulene anoodiefektist, määratakse kindlaks hindamismeetodite alusel tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi suuniste kohaselt.
Perfluorosüsinike (PFC) heitkogused arvutatakse heitkoguste põhjal, mida saab mõõta kanalis või korstnas (heite punktallikas), ning kontrollimatu heite põhjal, kasutades kanali kogumistõhusust:
PFC heitkogus (kokku) = PFC heitkogus (kanal) / kogumistõhusus
(valem 20)
Kogumistõhusust mõõdetakse siis, kui määratakse kindlaks käitisepõhised heitekoefitsiendid.
CF4 ja C2F6 heide kanali või korstna kaudu arvutatakse ühega järgmistest meetoditest:
1.meetod A, mille puhul salvestatakse anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta;
2.meetod B, mille puhul salvestatakse anoodiefekti ülepinge.
B.7.1. Arvutusmeetod A . Tõusumeetod
Perfluorosüsinike heitkogused määratakse kindlaks järgmiste valemitega:
CF4 emissions (t) = AEM × (SEFCF4/1 000) × PrAl
(valem 21)
C2F6 heitkogus (t) = CF4 heitkogus × FC2F6
(valem 22)
kus
AEM on anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta;
SEFCF4 on tõusu heitekoefitsient ((kg CF4 toodetud alumiiniumi tonni kohta) / (anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta)). Kui kasutatakse eri tüüpi elektrolüüsivanne, võib vajaduse korral kohaldada erinevaid tõusu heitekoefitsiente;
PrAl on esmase alumiiniumi toodang tonnides aruandeperioodil ja
FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6 / t CF4).
Anoodiefekti kestus minutites elektrolüüsipäeva kohta arvutatakse anoodiefektide sageduse (anoodiefektide arv elektrolüüsipäevas) ja anoodiefektide keskmise kestuse (anoodiefekti kestus minutites esinemiskorra kohta) korrutisena:
AEM = sagedus × keskmine kestus
(valem 23)
Heitekoefitsient: CF4 heitekoefitsient (tõusu heitekoefitsient SEFCF4) arvutatakse toodetud alumiiniumi tonni CF4 heitkoguse (kg) ja anoodiefekti kestuse (minutites elektrolüüsipäeva kohta) jagatisena. C2F6 heitekoefitsient (FC2F6 massiosa) väljendab C2F6 heitkogust (kg), mis on proportsionaalne CF4 heitkogusega (kg).
Miinimumnõue: kasutatakse käesoleva lisa tabelis 2 esitatud tehnoloogiapõhiseid heitekoefitsiente.
Soovitatav täiustus: käitisepõhised heitekoefitsiendid CF4 ja C2F6 jaoks määratakse kindlaks pideva või vahelduva kohapealse mõõtmise teel. Need heitekoefitsiendid määratakse kindlaks tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi uusimate suuniste kohaselt. Heitekoefitsient võtab arvesse ka heitkoguseid, mis ei tulene anoodiefektist. Iga heitekoefitsient määratakse kindlaks maksimaalse lubatud mõõtemääramatusega ± 15 %. Heitekoefitsiendid määratakse kindlaks vähemalt iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini, kui käitises on toimunud olulisi muutusi. Olulised muutused tähendavad anoodiefekti kestuse jaotuse muutumist või muutust kontrolli algoritmis, mis mõjutab anoodiefektide tüüpide segu või anoodiefektide tavapärase lõppemise olemust.
Tabel 2. Tõusumeetodi tegevusandmetega seotud tehnoloogiapõhised heitekoefitsiendid
Tehnoloogia
|
CF4 heitekoefitsient (SEFCF4)
(kg CF4 / t Al) / (anoodiefekt min/elektrolüüsipäev)
|
C2F6 (FC2F6) heitekoefitsient
t C2F6 / t CF4
|
Varasem kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega (PFPB L)
|
0,122
|
0,097
|
Praegune kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega (PFPB M)
|
0,104
|
0,057
|
Praegune kuumtöödeldud anoodide ja punktetteandega ilma täielikult automatiseeritud anoodiefekt-sekkumisstrateegiata perfluorosüsinike heite jaoks (PFPB MW)
|
– (*)
|
– (*)
|
Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja kesktoitega (CWPB)
|
0,143
|
0,121
|
Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja külgtoitega (SWPB)
|
0,233
|
0,280
|
Søderbergi vann vertikaalsete kontaktpoltidega (VSS)
|
0,058
|
0,086
|
Søderbergi vann horisontaalsete kontaktpoltidega (HSS)
|
0,165
|
0,077
|
(*) Käitis peab teguri mõõtmiste abil ise kindlaks määrama. Kui see ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse CWPB metoodika abil saadud väärtusi.
B.7.2. Arvutusmeetod B. Ülepingemeetod
Ülepingemeetodi puhul kasutatakse järgmisi valemeid:
Cf4 heitkogus (t) = OVC × (AEO/CE) × PrAl × 0,001
(valem 24)
C2F6 heitkogus (t) = CF4 heitkogus × FC2F6
(valem 25)
kus
OVC on ülepingekoefitsient (edaspidi „heitekoefitsient“) kilogrammides CF4 ühe tonni toodetud alumiiniumi kohta iga mV ülepinge kohta;
AEO on anoodiefekti ülepinge (mV) elektrolüüsivanni kohta, selle arvutamiseks jagatakse avaldise (aeg × sihtpingest kõrgem pinge) integraal andmete kogumise kestusega;
CE on alumiiniumist tootmise keskmine vooluefektiivsus (%);
PRAl on esmase alumiiniumi aastatoodang tonnides ja
FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6 / t CF4);
AEO/CE (anoodiefekti ülepinge / vooluefektiivsus) arvutatakse ajaga integreeritud keskmine anoodiefekti ülepingena (mV) keskmise vooluefektiivsuse kohta (%).
Miinimumnõue: kasutatakse käesoleva lisa tabelis 3 esitatud tehnoloogiapõhiseid heitekoefitsiente.
Soovitatav täiustus: käitisepõhised heitekoefitsiendid CF4 ((kg CF4 / t Al) / (mV)) ja C2F6 (t C2F6 / t CF4) jaoks määratakse kindlaks pideva või vahelduva kohapealse mõõtmise teel. Need heitekoefitsiendid määratakse kindlaks tööstusharu hea tava, eelkõige Rahvusvahelise Alumiiniumiinstituudi uusimate suuniste kohaselt. Iga heitekoefitsient määratakse kindlaks maksimaalse lubatud mõõtemääramatusega ± 15 %. Heitekoefitsiendid määratakse kindlaks vähemalt iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini, kui käitises on toimunud olulisi muutusi. Olulised muutused tähendavad anoodiefekti kestuse jaotuse muutumist või muutust kontrolli algoritmis, mis mõjutab anoodiefektide tüüpide segu või anoodiefektide tavapärase lõppemise olemust.
Tabel 3. Ülepinge tegevusandmetega seotud tehnoloogiapõhised heitekoefitsiendid
Tehnoloogia
|
CF4 heitekoefitsient
(kg CF4 / t Al) / mV
|
C2F6 heitekoefitsient
t C2F6 / t CF4
|
Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja kesktoitega (CWPB)
|
1,16
|
0,121
|
Eelnevalt kuumtöödeldud anoodide ja külgtoitega (SWPB)
|
3,65
|
0,252
|
B.7.3. CO2 ekvivalentheite kindlaksmääramine
CO2 ekvivalentheide arvutatakse CF4 ja C2F6 heite põhjal VIII lisas esitatud globaalse soojendamise potentsiaali kasutades järgmiselt.
PFC heide (t CO2e) = CF4 heide (t) × GWPCF4 + C2F6 heide (t) × GWPC2F6
(valem 26)
B.8. CO2 käitistevahelise ülekandmise nõuded
B.8.1. CO2 sisaldus gaasides („oma-CO2“)
Käitisesse üle kantud oma-CO2, sealhulgas maagaasis, heitgaasis (sealhulgas kõrgahju- või koksiahjugaasis) või protsessi sisendmaterjalides (sealhulgas sünteesigaasis) sisalduv oma-CO2 arvatakse selle lähtevoo heitekoefitsiendi hulka.
Kui oma-CO2 kantakse lähtevoo osana käitisest üle teise käitisse, ei loeta seda ülekandva käitise heiteks. Kui oma-CO2 eraldub heitena (näiteks väljalaskmisel või tõrvikpõletamisel) või kantakse üle üksusele, kes ei seira heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi raames, loetakse see heiteks käitisest, millest see pärineb.
B.8.2. Säilitatud või kasutatud CO2 mahaarvamise toetusõiguslikkus
Fossiilsest süsinikust, põlemisest või protsessiheiteid tekitavast protsessist pärinevat või muust käitisest imporditud CO2, sealhulgas oma-CO2 kujul, võib pidada heitevabaks järgmistel juhtudel.
1.Kui CO2 kasutatakse käitises või viiakse käitisest üle mis tahes järgmisse kohta:
(a)CO2 kogumise eesmärgil käitisesse, kes seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt;
(b)CO2 pikaajalise geoloogilise säilitamise eesmärgil käitisesse või transpordivõrku, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt;
(c)pikaajalise geoloogilise säilitamise eesmärgil säilitamiskohta, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt.
2.Kui CO2 kasutatakse käitises või kantakse käitisest üle üksusele, mis seirab heitkoguseid käesoleva määruse või toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt, selliste toodete tootmiseks, milles CO2-s sisalduv süsinik on püsivalt keemiliselt seotud, nii et see ei satu atmosfääri tavakasutamise ega pärast toote olelusringi lõppu toimuva mis tahes tavapärase tegevuse käigus, nagu on määratletud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.
Punktis 1 või 2 nimetatud eesmärgil teise käitisse üle kantud CO2 võib lugeda heitevabaks ainult selles ulatuses, kui CO2 säilitamiskohas või seda kasutavas käitises, kaasa arvatud kõikide veoettevõtjate juures, on kogu järelevalveahela ulatuses tõendatud tegelikult säilitamiseks või keemiliselt stabiilsete toodete tootmiseks kasutatud CO2 osa võrreldes päritolukäitisest üle kantud CO2 üldkogusega.
Kui CO2 kasutatakse punktides 1 või 2 osutatud eesmärgil samas käitises, kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IV lisa punktides 21–23 esitatud seiremeetodeid.
B.8.3. CO2 ülekandmise seire nõuded
Vastuvõtva käitise või üksuse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed peavad olema selgelt esitatud seiremetoodika dokumentatsioonis. CO2 kogus, mida ei loeta heiteks, esitatakse IV lisa kohases teatises.
Selle käitise või üksuse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kellelt CO2 saadi, peavad olema selgelt esitatud seiremetoodika dokumentatsioonis. Saadud CO2 kogus esitatakse IV lisa kohases teatises.
Ühest käitisest teise üle kantud CO2 koguse kindlaksmääramiseks kasutatakse mõõtmispõhist metoodikat. Toodetes püsivalt keemiliselt seotud CO2 koguse kindlaksmääramiseks kasutatakse arvutuspõhist metoodikat, eelistatavalt massibilanssi meetodit. Rakendatud keemilised reaktsioonid ja kõik asjakohased stöhhiomeetrilised koefitsiendid esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.
B.9. Sektoripõhised nõuded
B.9.1. Täiendavad nõuded põletusseadmete kohta
Põlemisel tekkiv heide hõlmab kõiki CO2 heiteid, mis tekivad süsinikku sisaldavate kütuste, sealhulgas jäätmete, põletamisel, sõltumata mis tahes muust selliste heidete või kütuste liigitusest. Kui ei ole selge, kas materjal on kütus või protsessi sisendmaterjal (näiteks metallimaakide redutseerimiseks), seiratakse sellest materjalist tulenevat heidet nagu põlemisel tekkivat heidet. Arvesse tuleb võtta kõiki paikseid põletusseadmeid, sealhulgas katlaid, põleteid, turbiine, soojendeid, kõrgahjusid, jäätmepõletamise seadmeid, kaltsineerimisahjusid, põletusahjusid, ahjusid, kuivateid, mootoreid, kütuseelemente, keemilise silmuspõletamise seadmeid, tõrvikpõletamise seadmeid, termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmeid.
Peale selle peab seire hõlmama suitsugaasi puhastamisel tekkivat CO2 protsessiheidet, eelkõige CO2 heidet väävlitustamiseks ja samalaadseks puhastamiseks ettenähtud lubjakivist või muudest karbonaatidest, ning NOx-i püüdurites kasutatavast karbamiidist.
B.9.1.1. Väävlitustamine ja happelise gaasi muu puhastamine
Suitsugaasivoo happelise gaasi puhastamiseks kasutatavatest karbonaatidest tulenev CO2 protsessiheide arvutatakse tarbitud karbonaadi põhjal (meetod A). Väävlitustamise korral võib arvutus põhineda ka toodetud kipsi kogusel (meetod B). Viimasel juhul on heitekoefitsient kuiva kipsi (CaSO4×2H2O) ja CO2 heite stöhhiomeetriline suhe: 0,2558 tonni CO2 ühe tonni kipsi kohta.
B.9.1.2. NOx-i püüdur
Kui NOx-i püüduris kasutatakse redutseerijana karbamiidi, arvutatakse selle kasutamisest tulenev CO2 protsessiheide meetodi A abil, kasutades stöhhiomeetrilisel suhtel põhinevat heitekoefitsienti 0,7328 tonni CO2 ühe tonni karbamiidi kohta.
B.9.1.3. Tõrvikpõletamise seire
Tõrvikpõletamisest tuleneva heite arvutamisel võetakse arvesse nii tavapärasest kui ka tegevuse käigus toimuvast tõrvikpõletamisest (väljalülitamine, käivitamine ja seiskamine ning ohuolukorras seiskamine) tulenevat heidet. Põletigaasis sisalduv oma-CO2 tuleb lisada.
Kui täpsem seire ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse põletigaasi konservatiivse asendajana kasutatava puhta etaani põletamisest tuletatud võrdlus-heitekoefitsienti 0,00393 t CO2 / Nm3.
Soovitatav täiustus on määrata kindlaks käitisepõhised heitekoefitsiendid, mis on tuletatud põletivoo molekulmassi hinnangulisest väärtusest, kasutades tööstusharu standardmudelitel põhinevat protsessi modelleerimist. Võttes arvesse iga lisanduva voo suhtelist osakaalu ja molekulmassi, tuletatakse põletigaasi molekulmassi kaalutud aasta keskmine väärtus.
Tegevusandmete puhul on lubatud suurem mõõtemääramatus kui muude põletatud kütuste puhul.
B.9.2. Täiendavad nõuded klinkri tootmisel tekkiva heite kohta
B.9.2.1. Täiendavad nõuded meetodi A kohta (sisendmaterjalipõhine)
Kui protsessiheite kindlaksmääramiseks kasutatakse meetodit A (põletusahju sisendmaterjali põhine), tuleb kohaldada järgmisi erinõudeid.
- Kui klinkritolm või möödavoolutolm väljub põletusahjusüsteemist, ei loeta sellega seotud toorainekogust protsessi sisendmaterjaliks. Klinkritolmu heitkogus arvutatakse eraldi vastavalt käesoleva lisa punktile B.9.2.3.
- Toorainejahu tervikuna või sisendmaterjale eraldi saab iseloomustada, vältides uuesti kasutatud materjalide või möödavoolumaterjalide topeltarvestust ja väljajätmist. Kui tegevusandmed määratakse toodetud klinkri alusel, siis võib toorainejahu netokoguse määrata sellele käitisele iseloomuliku empiiriliselt määratud toorainejahu/klinkri suhte kaudu. Suhet ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas, kohaldades tööstusharu hea tava suuniseid.
B.9.2.2. Täiendavad nõuded meetodi B kohta (toodangupõhine)
Kui protsessiheite määramiseks kasutatakse meetodit B (klinkritoodangu põhine), tuleb kohaldada järgmisi erinõudeid.
Tegevusandmed määratakse kindlaks aruandeperioodi klinkritoodanguna tonnides ühel järgmistest viisidest:
–klinkri vahetu kaalumise teel;
–tarnitud tsemendi põhjal, tuginedes materjalibilansile, mille puhul võetakse arvesse klinkrisaadetisi, klinkritarneid ja klinkrivarude muutusi, kasutades järgmist valemit:
(valem 27)
kus
Cliprod on toodetud klinkrikogus tonnides;
Cemdeliv on tsemenditarnete kogus tonnides;
CemSV on tsemendivarude muutus tonnides;
CCR on klinkri ja tsemendi suhe (tonni klinkrit tonni tsemendi kohta);
Clis on tarnitud klinkri kogus tonnides;
Clid on klinkrisaadetiste kogus tonnides ja
CliSV on klinkrivarude muutus tonnides.
Klinkri ja tsemendi suhe tuletatakse kas eraldi iga tsemenditoote kohta laborianalüüside alusel vastavalt punkti B.5.4 nõuetele või arvutatakse tsemenditarnete ja -varude muutuse ning kõikide tsemendi lisanditena kasutatavate materjalide, sealhulgas möödavoolutolmu ja klinkritolmu, suhtena.
Heitekoefitsiendi kindlaksmääramise miinimumnõudena kohaldatakse standardväärtust 0,525 tonni CO2 ühe tonni klinkri kohta.
B.9.2.3. Kõrvaldatud tolmuga seotud heide
CO2 protsessiheide põletusahjusüsteemist väljuvast möödavoolutolmust või klinkritolmust lisatakse heitele korrigeerituna klinkritolmu osalise kaltsineerumise suhtarvu alusel.
Miinimumnõue: kohaldatakse heitekoefitsienti 0,525 tonni CO2 ühe tonni tolmu kohta.
Soovitatav täiustus: heitekoefitsient (EF) määratakse vastavalt käesoleva lisa punkti B.5.4 nõuetele kindlaks vähemalt kord aastas järgmise valemiga:
(valem 28)
kus
EFCKD on osaliselt kaltsineerunud klinkritolmu heitekoefitsient (t CO2 / t klinkritolmu);
EFCli on klinkri käitisepõhine heitekoefitsient (t CO2 / t klinkrit) ja
d on klinkritolmu kaltsineerumise aste (eraldunud CO2 osakaal (%) kogu karbonaatsest CO2-st toormesegus).
B.9.3. Täiendavad nõuded lämmastikhappe tootmisel tekkiva heite kohta
B.9.3.1. N2O mõõtmise üldnõuded
N2O heide määratakse kindlaks mõõtmispõhise metoodika abil. Kui kasutatakse heitkoguste vähendamist, siis mõõdetakse N2O kontsentratsiooni iga heiteallika suitsugaasis iseloomulikus punktis pärast NOx/N2O heitkoguste vähendamise seadmeid. Tuleb rakendada meetodit, mis võimaldab mõõta N2O kontsentratsiooni kõikide heiteallikate korral siis, kui heitkoguste vähendamise seadmeid kasutatakse, ja ka siis, kui neid ei kasutata. Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.
B.9.3.2. Suitsugaasi vooluhulga kindlaksmääramine
Suitsugaasi vooluhulga seireks kasutatakse käesoleva lisa punktis B.6.2.5 kindlaks määratud massibilansi meetodit, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav. Vastasel korral võib kasutada alternatiivset meetodit, sealhulgas mõnda muud massibilansi meetodit, mis põhineb olulistel parameetritel (näiteks ammoniaagi lisamiskoormus), või vooluhulga kindlaksmääramist heitevoolu pideva mõõtmise teel.
Suitsugaasi vooluhulk arvutatakse valemiga:
Vflue gas flow [Nm3/h] = Vair × (1 – O2,air) / (1 – O2,flue gas)
(valem 29)
kus
Vair on siseneva õhu koguvooluhulk standardtingimuste korral (Nm3/h);
O2,air on O2 mahuosa kuivas õhus (= 0,2095) ja
O2,flue gas on O2 mahuosa suitsugaasis.
Vair arvutatakse lämmastikhappe tootmisüksusesse siseneva õhu kõigi vooluhulkade, eelkõige siseneva primaar- ja lisaõhu ning vajaduse korral tihendusõhu vooluhulga summana.
Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.
B.9.3.3. Hapniku (O2) kontsentratsioonid
Kui see on vajalik suitsugaasi vooluhulga arvutamiseks vastavalt käesoleva lisa punktile B.9.3.2, mõõdetakse hapnikusisaldust suitsugaasis käesoleva lisa punktis B.6.2.2 kindlaks määratud nõuete kohaselt. Vajaduse korral tuleb kõik mõõtmised teisendada kuiva gaasi iseloomustavateks väärtusteks ja esitada järjepidevalt aruandeid.
C. Soojusvood
C.1. Mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise nõuded
C.1.1. Põhimõtted
Kõik konkreetsed mõõdetava soojuse kogused osutavad alati selle netokogusele, mis määratakse kindlaks soojusenergiat tarbivasse protsessi või väliskasutajale ülekantava soojusvoo soojusesisaldusena (entalpia), millest on lahutatud tagasivoolu soojusesisaldus.
Soojussüsteemi kasuteguri leidmisel võetakse arvesse soojusenergia tootmiseks ja jaotamiseks vajalikke soojust tarbivaid protsesse (näiteks õhueemaldus, lisavee ettevalmistamine, regulaarne läbipuhumine) ning seetõttu tuleb neid arvesse võtta kaubaga seonduvas heitkoguses.
Kui üht ja sama soojuskandjat kasutatakse mitmes järjestikuses protsessis ja kui soojuse tarbimise algtemperatuurid on erinevad, määratakse igas soojusenergiat tarbivas protsessis tarbitava soojusenergia kogus kindlaks eraldi, välja arvatud juhul, kui need protsessid on samade kaupade üldise tootmisprotsessi osad. Soojuskandja uuesti soojendamist järjestikuste soojusenergiat tarbivate protsesside vahel tuleb käsitada soojusenergia täiendava tootmisena.
Kui soojusenergiat kasutatakse jahutamiseks absorptsioonjahutusprotsessi kaudu, tuleb seda jahutusprotsessi käsitada soojust tarbiva protsessina.
C.1.2. Mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise metoodika
Andmeallikate valimisel energiavoogude kvantifitseerimiseks käesoleva lisa A jao punkti 4 kohaselt võetakse arvesse mõõdetava soojuse netokoguse kindlaksmääramise järgmisi meetodeid.
C.1.2.1. Meetod 1. Mõõtmine
Selle meetodi puhul mõõdetakse kõiki asjakohaseid parameetreid, eelkõige temperatuuri, rõhku ning ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja seisundit. Auru puhul näitab soojuskandja seisund küllastatust või ülekuumenemise astet. Peale selle mõõdetakse soojuskandja (maht)vooluhulka. Mõõdetud väärtuste põhjal määratakse sobiva aurutabeli või tarkvara abil kindlaks soojuskandja entalpia ja erimaht.
Soojuskandja massivooluhulk arvutatakse valemiga:
(valem 30)
kus
on massivooluhulk (kg/s);
on mahtvooluhulk (m3/s) ja
on erimaht (m3/kg).
Ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja massivooluhulk loetakse võrdseks, mistõttu arvutatakse soojuse vooluhulk ülekantava ja tagasivoolava soojuskandja entalpia erinevuse abil järgmise valemiga:
(valem 31)
kus
on soojuse vooluhulk (kJ/s);
hflow on ülekantava soojuskandja entalpia (kJ/kg);
hreturn on tagasivoolava soojuskandja entalpia (kJ/kg) ja
on massivooluhulk (kg/s).
Kui soojuskandjana kasutatakse auru või kuuma vett ja kondensaati tagasi ei suunata või tagasisuunatud kondensaadi entalpiat ei ole võimalik hinnata, määratakse parameetri hreturn väärtus temperatuuri 90 °C põhjal.
Kui on teada, et massivooluhulgad ei ole identsed, kohaldatakse järgmist:
(a)kui on tõendatud, et tootesse jääb kondensaat (näiteks auru sissepritse protsessis), siis vastavat kondensaadi entalpiat maha ei lahutata;
(b)kui on teada, et esineb soojuskandja kadu (näiteks lekke või äravoolu tõttu), lahutatakse vastav hinnanguline massivooluhulk ülekantava soojuskandja massivooluhulgast.
Aastase netosoojusvoo kindlaksmääramiseks eespool nimetatud andmete põhjal kasutatakse kättesaadavatest mõõteseadmetest ja andmetöötlussüsteemidest olenevalt ühte järgmistest meetoditest:
(a)määratakse kindlaks aasta keskmised väärtused parameetrite jaoks, mis mõjutavad üleantava ja tagasivoolava soojuskandja aasta keskmist entalpiat, ja korrutatakse need aastase massivooluhulgaga, kasutades valemit 31;
(b)määratakse kindlaks soojusvoo tunniväärtused ja summeeritakse need soojussüsteemi kogu aastase käitamisaja ulatuses. Andmetöötlussüsteemist sõltuvalt võib tunniväärtused asendada muule asjakohasele ajavahemikule vastavate väärtustega.
C.1.2.2. Meetod 2. Asendusväärtuse arvutamine mõõdetud kasuteguri alusel
Mõõdetava soojuse netokogused määratakse kindlaks kütuse sisendkoguse ja soojusenergia tootmisega seotud mõõdetud kasuteguri alusel.
(valem 32)
(valem 33)
kus
Q on soojusenergia (TJ);
ηH on soojusenergia tootmise mõõdetud kasutegur;
EIn on kasutatud kütustest saadud sisendenergia;
ADi on kütuse i aastased tegevusandmed (st tarbitud kogused) ja
NCVi on kütuse i alumine kütteväärtus.
Väärtus ηH mõõdetakse mõistlikult pika perioodi jooksul, mis kajastab piisavalt käitise eri koormusolukordi, või võetakse tootja dokumentatsioonist. Sellega seoses tuleb aastast koormustegurit kasutades arvesse võtta konkreetset osalise koormuse kõverat järgmise valemi abil:
(valem 34)
kus
LF on koormustegur;
EIn on aruandeperioodi sisendenergia, mis on kindlaks määratud valemiga 33 ja
EMax on kütuse maksimaalne sisendkogus, kui soojustootmisüksus on kogu kalendriaasta töötanud 100 % nimikoormusel.
Kasutegur peab põhinema olukorral, kus kogu kondensaat suunatakse protsessi tagasi. Tagasisuunatud kondensaadi temperatuur on eeldatavalt 90 °C.
C.1.2.3. Meetod 3. Asendusväärtuse arvutamine võrdluskasuteguri alusel
See meetod on identne meetodiga 3, aga valemis 32 kasutatakse etalonkasutegurit 70 % (ηRef,H = 0,7).
C.1.3. Erinõuded
Kui käitis tarbib mõõdetavat soojust, mis on saadud muude eksotermiliste keemiliste protsesside kui põletamisega, näiteks ammoniaagi või lämmastikhappe tootmisel, määratakse tarbitud soojuse kogus kindlaks muust mõõdetavast soojusest eraldi ning sellele soojuse tarbimisele omistatakse heite väärtus null CO2 ekvivalenttonni.
Kui kütustest toodetud mõõdetamatu soojuse taaskasutamisest (näiteks heitgaasist) saadud mõõdetavat soojust kasutatakse seejärel tootmisprotsessides, lahutatakse asjakohase mõõdetava soojuse netokoguse ja 90 % etalonkasuteguri jagatis topeltarvestuse vältimiseks kütuse sisendkogusest maha.
C.2. Mõõdetava soojuse kütusesegu heitekoefitsiendi kindlaksmääramine
Kui tootmisprotsessis kasutatakse käitises toodetud mõõdetavat soojust, määratakse soojusega seotud heitkogused ühega järgmistest meetoditest.
C.2.1. Käitises muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient
Käitises kütuste põletamisega muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse puhul tuleb asjakohase kütusesegu heitekoefitsient kindlaks määrata ja tootmisprotsessiga seotud heitkogused arvutada järgmise valemiga:
EmHeat = EFmix · Qconsumed / η
(valem 35)
kus
EMHeat on tootmisprotsessi soojusega seotud heide (t CO2);
EFmix on vastava kütusesegu heitekoefitsient (t CO2 / TJ), vajaduse korral võetakse arvesse ka heide suitsugaasi puhastamisest;
Qconsumed on tootmisprotsessis tarbitud mõõdetava soojuse kogus (TJ) ja
η on soojuse tootmise protsessi kasutegur.
EFmix arvutatakse valemiga:
EFmix = (Σ ADi · NCVi · EFi + EmFGC) / (Σ ADi · NCVi)
(valem 36)
kus
ADi on mõõdetava soojuse tootmiseks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);
NCVi on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);
EFi on kütuse i heitekoefitsient (t CO2 / TJ) ja
EMFGC on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides.
Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFmix arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.
C.2.2. Käitises koostootmisprotsessis toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient
Kui mõõdetavat soojust ja elektrit toodetakse koostootmisprotsessis (st soojus- ja elektrienergia koostootmisel), määratakse mõõdetavale soojusele ja elektrile omistatavad heitkogused kindlaks käesoleva punkti nõuete kohaselt. Elektrit käsitlevaid nõudeid kohaldatakse vajaduse korral ka mehaanilise energia tootmise suhtes.
Koostootmisüksuse heitkogused määratakse kindlaks järgmise valemiga:
(valem 37)
kus
EmCHP on koostootmisüksuse heitkogus aruandeperioodil CO2 tonnides;
ADi on koostootmisseadme jaoks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);
NCVi on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);
EFi on kütuse i heitekoefitsient (t CO2 / TJ) ja
EMFGC on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides.
Soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse sisendenergia arvutatakse valemiga 33. Soojus- ja elektrienergia (või vajaduse korral mehaanilise energia) tootmise vastavad aastased kasutegurid aruandeperioodil arvutatakse valemiga:
(valem 38)
(valem 39)
kus
ηheat on soojusenergia tootmise keskmine kasutegur aruandeperioodil (ühikuta);
Qnet on koostootmisüksuses aruandeperioodil toodetud soojuse netokogus, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile C.1.2 (TJ);
EIn on aruandeperioodi sisendenergia, mis on kindlaks määratud valemiga 33 (TJ);
ηel on elektrienergia tootmise keskmine kasutegur aruandeperioodil (ühikuta) ja
Eel on koostootmisüksuses aruandeperioodil toodetud elektri netokogus (TJ).
Kui kasutegurite ηheat ja ηel kindlaksmääramine ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid, kasutatakse käitise tehnilisel dokumentatsioonil põhinevaid väärtusi (arvestuslikud väärtused). Kui sellised väärtused puuduvad, kasutatakse konservatiivseid standardväärtusi ηheat = 0,55 ja ηel = 0,25.
Soojus- ja elektrienergia koostootmisest saadava soojus- ja elektrienergia seostamise tegurid arvutatakse valemiga:
(valem 40)
(valem 41)
kus
FHP,Heat on soojusenergia seostamise tegur (ühikuta);
FCHP,El on elektrienergia (või vajaduse korral mehaanilise energia) seostamise tegur (ühikuta);
ηref, heat on eraldi katlas soojuse tootmise võrdluskasutegur (ühikuta) ja
ηref,el on koostootmiseta elektritootmise võrdluskasutegur (ühikuta).
Asjakohased kütusespetsiifilised võrdluskasutegurid on esitatud IX lisas.
Koostootmisega seotud mõõdetava soojuse eriheitekoefitsient, mida kasutatakse soojusega seotud heitkoguste seostamiseks tootmisprotsessidega, arvutatakse valemiga:
EFCHP,Heat = EmCHP · FCHP,Heat / Qnet
(valem 42)
kus
EFCHP, heat on koostootmisüksuses mõõdetava soojuse tootmise heitekoefitsient (t CO2 / TJ) ja
Qnet on koostootmisüksuses toodetud netosoojus (TJ).
Koostootmisega seotud elektrienergia eriheitekoefitsient, mida kasutatakse kaudsete heitkoguste seostamiseks tootmisprotsessidega, arvutatakse valemiga:
EFCHP,El = EmCHP · FCHP,El / EEl,prod
(valem 43)
kus
EEl,prod on koostootmisseadme toodetud elektrienergia.
Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFmix arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.
C.2.3. Väljaspool käitist toodetud mõõdetava soojuse heitekoefitsient
Kui tootmisprotsessis kasutatakse väljaspool käitist toodetud mõõdetavat soojust, määratakse soojusega seotud heitkogused ühega järgmistest meetoditest.
1.Kui mõõdetavat soojust tootva käitise suhtes kohaldatakse toetusõiguslikku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi või kui mõõdetavat soojust tarbiva käitise käitaja tagab soojusenergia tarnelepingus nõuded, mille kohaselt soojust tootev käitis teeb heiteseiret vastavalt käesolevale lisale, määratakse mõõdetava soojuse heitekoefitsient kindlaks punktides C.2.1 või C.2.2 esitatud asjakohaste valemite abil, võttes aluseks mõõdetavat soojust tootva käitise käitaja esitatud heiteandmed.
2.Kui punkti 1 kohast meetodit ei saa kasutada, kasutatakse standardväärtust, mis põhineb riigi tööstussektoris kõige sagedamini kasutatava kütuse standardsel heitekoefitsiendil, eeldusel et katla kasutegur on 90 %.
D. Elektrienergia
D.1. Elektrienergiaga seotud heite arvutamine
Elektritootmise või -tarbimisega seotud heitkogus, mida on vaja seonduva heitkoguse arvutamiseks punkti F.1 kohaselt, arvutatakse valemiga:
(valem 44)
kus
on toodetud või tarbitud elektrienergiaga seotud heitkogus CO2 tonnides;
on toodetud või tarbitud elektrienergia (MWh või TJ) ja
on kohaldatud elektrienergia heitekoefitsient (t CO2 / MWh või t CO2 / TJ).
D.2. Kaubana imporditud elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramise nõuded
Kaubana imporditud elektrienergiaga seonduva tegeliku eriheitkoguse kindlaksmääramiseks kohaldatakse määruse (EL) 2023/956 IV lisa 2. jao kohaselt ainult otseheidet.
Elektrienergiaga seonduva tegeliku eriheitkoguse arvutamiseks määratakse heitekoefitsient kindlaks järgmiselt.
(a)Kasutatakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna erivaikeväärtust asjakohase CO2 heitekoefitsiendina, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis D.2.1.
(b)Kui punktis a ei ole erivaikeväärtust esitatud, kasutatakse ELi CO2 heitekoefitsiendi väärtust, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis D.2.2.
(c)Kui aruandev deklarant esitab ametlikul ja avalikul teabel põhinevad piisavad tõendid selle kohta, et CO2 heitekoefitsient kolmandas riigis, kolmandate riikide rühmas või kolmanda riigi piirkonnas, millest elektrienergiat imporditakse, on väiksem kui punktide a ja b kohased väärtused ning kui käesoleva lisa punkti D.2.3 tingimused on täidetud, määratakse väidetavad madalamad väärtused kindlaks kättesaadavate ja usaldusväärsete andmete põhjal.
(d)Aruandev deklarant võib imporditud elektriga seonduva heitkoguse arvutamisel kasutada vaikeväärtuste asemel tegelikku seonduvat heitkogust, tingimusel et määruse (EL) 2023/956 IV lisa 5. jao punktides a–d esitatud kumulatiivsed kriteeriumid on täidetud ja arvutuse aluseks on elektritootja poolt käesoleva lisa nõuetele vastavalt kindlaks määratud andmed, mis on saadud käesoleva lisa punkti D.2.3 kohaselt.
D.2.1. Erivaikeväärtusel põhinev CO2 heitekoefitsient
Vastavalt määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktile 4.2.1 kasutatakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna CO2 heitekoefitsiente, tuginedes komisjonile kättesaadavatele parimatele andmetele. Käesoleva määruse kohaldamisel põhinevad need CO2 heitekoefitsiendid Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ja komisjon esitab need SPIMi üleminekuregistris.
D.2.2. ELi CO2 heitekoefitsient
Vastavalt määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktile 4.2.2 kohaldatakse ELi CO2 heitekoefitsienti. Käesoleva määruse kohaldamisel põhineb ELi CO2 heitekoefitsient Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel ja komisjon esitab selle SPIMi üleminekuregistris.
D.2.3. Aruandva deklarandi esitatud usaldusväärsetel andmetel põhinev CO2 heitekoefitsient
Käesoleva lisa punkti D.2 alapunkti c kohaldamisel esitab aruandev deklarant alternatiivsetest ametlikest allikatest pärit viimased kättesaadavad andmekogumid, sealhulgas riikliku statistika kaks aastat enne aruande esitamist lõppenud viieaastase perioodi kohta.
Selleks et kajastada CO2 heite vähendamise poliitika, näiteks taastuvenergia tootmise suurenemise ja kliimatingimuste (näiteks eriti külmade aastate) mõju asjaomaste riikide aastasele elektrivarustusele, arvutab aruandev deklarant CO2 heitekoefitsiendi kaks aastat enne aruande esitamist lõppenud viieaastase perioodi CO2 heitekoefitsiendi kaalutud keskmise põhjal.
Selleks arvutab aruandev deklarant järgmise valemiga aastased CO2 heitekoefitsiendid fossiilkütuste tehnoloogia ja selle vastava elektrienergia kogutoodangu kohta kolmandas riigis, mis on võimeline elektrit ELi eksportima:
(valem 45)
kus
on aastane CO2 heitekoefitsient kõigi fossiilkütusetehnoloogiate kohta asjakohasel aastal kolmandas riigis, mis on võimeline elektrit ELi eksportima;
on elektrienergia kogutoodang kõigi fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiatega kõnealusel aastal; on CO2 heitekoefitsient iga fossiilkütustel põhineva tehnoloogia i kohta ja
on aastane elektri kogutoodang iga fossiilkütusel põhineva tehnoloogia i kohta.
Aruandev deklarant arvutab CO2 heitekoefitsiendi kaks aastat enne jooksvat aastat algavate aastate libiseva keskmisena järgmise valemiga:
(valem 46)
kus
on CO2 heitekoefitsient, mis saadakse ajavahemikku kuus aastat enne jooksvat aastat kuni kaks aastat enne jooksvat aastat jääva viie aasta CO2 heitekoefitsientide libisevast keskmisest;
on aasta i CO2 heitekoefitsient;
i on vaatlusaluste aastate muutuvindeks ja
y on jooksev aasta.
D.2.4. Käitise tegelikel CO2 heitkogustel põhinev CO2 heitekoefitsient
Määruse (EL) 2023/956 IV lisa punkti 5 kohaselt võib aruandev deklarant imporditud elektriga seonduva heitkoguse arvutamisel vaikeväärtuste asemel rakendada tegelikku seonduvat heitkogust, kui on täidetud kõnealuse punkti kumulatiivsed kriteeriumid a kuni d.
D.3. Muude kaupade kui elektrienergia tootmiseks kasutatavate elektrikoguste kindlaksmääramise nõuded
Seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks kohaldatakse elektrikoguste mõõtmist aktiivvõimsuse, mitte näivvõimsuse suhtes. Mõõdetakse ainult aktiivvõimsuse komponenti ja reaktiivvõimsust ei võeta arvesse
Elektrienergia tootmise puhul tähendab tootmismaht elektrijaama või koostootmisüksuse süsteemipiiridest väljuvat netoelektrit, millest on lahutatud käitises tarbitud elektrienergia.
D.4. Muude kaupade kui elektrienergia tootmise sisendina kasutatava elektrienergiaga seonduvate kaudsete heitkoguste kindlaksmääramise nõuded
Üleminekuperioodil määratakse elektrienergia heitekoefitsiendid kindlaks:
(a)päritoluriigi elektrivõrgu keskmise heitekoefitsiendi alusel, mis põhineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel, mille komisjon on esitanud SPIMi üleminekuregistris või
(b)päritoluriigi elektrivõrgu mis tahes muu heitekoefitsiendi alusel, mis põhineb päritoluriigi avalikult kättesaadavatel andmetel, mis kajastavad keskmist heitekoefitsienti või CO2 heitekoefitsienti, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/956 IV lisa punktis 4.3.
Erandina punktidest a ja b võib punktides D.4.1 kuni D.4.3 märgitud juhtudel kasutada elektrienergia tegelikke heitekoefitsiente.
D.4.1. Käitises muul viisil kui koostootmisega toodetud elektrienergia heitekoefitsient
Käitises kütuste põletamisega muul viisil kui koostootmisprotsessis toodetud elektrienergia puhul tuleb elektrienergia heitekoefitsient EFEl kindlaks määrata asjakohase kütusesegu põhjal ning elektritootmisega seotud heitkogused arvutada järgmise valemiga:
EFEl = (Σ ADi · NCVi · EFi + EmFGC) / Elprod
(valem 47)
kus
ADi on elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse i aastased tegevusandmed, st tarbitud kogused (tonni või Nm3);
NCVi on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/Nm3);
EFi on kütuse i heitekoefitsient (t CO2 / TJ);
EMFGC on suitsugaasi puhastamisel tekkiv protsessiheide CO2 tonnides ja
ELprod on toodetud elektrienergia netokogus (MWh). See võib hõlmata elektrienergia koguseid, mis on toodetud muudest allikatest kui kütuste põletamine.
Kui heitgaas on osa kasutatavast kütusesegust ja kui heitgaasi heitekoefitsient on suurem kui VIII lisa tabelis 1 esitatud maagaasi standardne heitekoefitsient, kasutatakse väärtuse EFEl arvutamisel seda standardset heitekoefitsienti heitgaasi heitekoefitsiendi asemel.
D.4.2. Käitises koostootmisprotsessis toodetud elektrienergia heitekoefitsient
Koostootmisprotsessis elektrienergia tootmise heitekoefitsient määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile C.2.2.
D.4.3. Väljaspool käitist toodetud elektrienergia heitekoefitsient
1.Kui elektrienergia saadakse allikast otsese tehnilise ühenduse kaudu ja kui kõik asjakohased andmed on kättesaadavad, määratakse selle elektrienergia heitekoefitsient vastavalt punkti D.4.1 või D.4.2 kohaselt.
2.Kui elektrienergia saadakse elektritootjalt energiaostulepingu alusel, võib vajaduse korral kasutada elektrienergia heitekoefitsienti, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti D.4.1 või D.4.2 kohaselt, kui elektritootja on sellest käitajale teatanud ja teinud kättesaadavaks IV lisa kohaselt.
E. Lähteainete seire
Kui käitise jaoks kindlaks määratud tootmisprotsesside tootmisskeemide kirjelduses on märgitud asjakohased lähteained, määratakse kindlaks käitise tootmisprotsessides tarbitud iga lähteaine kogus, et arvutada käesoleva lisa G jao kohaselt toodetud keerukate kaupadega seonduva heitkoguse koguhulk.
Kui lähteaine toodetakse ja tarbitakse samas tootmisprotsessis, siis erandina eelmisest jaost määratakse kindlaks ainult muudest käitistest või tootmisprotsessidest saadud ja tarbitud täiendava lähteaine kogus.
Lähteaine kasutatud kogus ja heiteomadused määratakse kindlaks eraldi iga käitise kohta, millest lähteaine pärineb. Nõutavate andmete kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid peavad olema esitatud käitise seiremetoodika dokumentatsioonis järgmiste nõuete kohaselt.
1.Kui lähteaine toodetakse käitises, kuid teistsuguses tootmisprotsessis, kui on ette nähtud käesoleva lisa punktis A.4, peavad kindlaksmääratavad andmekogumid sisaldama järgmist:
(a)lähteainega seonduv otsene või kaudne eriheitkogus aruandeperioodi keskmisena (CO2 ekvivalenttonni lähteaine tonni kohta);
(b)käitise igas tootmisprotsessis tarbitud asjakohase lähteaine kogus.
2.Kui lähteaine saadakse muust käitisest, peavad kindlaksmääratavad andmekogumid sisaldama järgmist:
(a)imporditud kauba päritoluriik;
(b)tootnud käitis, mis on identifitseeritav järgmiste tunnustega:
–käitise kordumatu tunnus, kui on olemas,
–kohaldatav ÜRO asukohakood (UN/LOCODE),
–täpne aadress ja selle ingliskeelne kirjaviis ja
–käitise geograafilised koordinaadid;
(c)kasutatud tootmisskeem, nagu on määratletud II lisa punktis 3;
(d)seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vajalike eriparameetrite väärtused, mis on loetletud IV lisa punktis 2;
(e)lähteainega seonduv viimase kättesaadava aruandeperioodi otsene ja kaudne keskmine eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine tonni kohta);
(f)aruandeperioodi algus- ja lõpukuupäev käitises, millest lähteaine pärineb;
(g)teave lähteaine eest tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta, kui see on asjakohane.
Lähteainet tootev käitis esitab asjakohase teabe, eelistatavalt artikli 3 lõikes 5 ja IV lisas nimetatud elektroonilise vormi abil.
3.Lähteaine iga koguse puhul, mille kohta punkti 2 alusel saadud andmed ei ole täielikud või lõplikud, võib käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud tingimusi järgides kasutada komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud kohaldatavaid vaikeväärtusi.
F. Käitise heitkoguste kaupadele omistamise nõuded
F.1. Arvutusmeetodid
Käitise heitkoguste kaupadele omistamiseks seostatakse heitkogused, sisendmaterjalid ja toodang käesoleva lisa punkti A.4 kohaselt määratletud tootmisprotsessidega, kasutades otseheite korral valemit 48 ja kaudse heite korral valemit 49, kusjuures valemis esinevate parameetrite väärtuseks võetakse kogu aruandeperioodi kogusumma. Otsene ja kaudne seonduv heitkogus teisendatakse seejärel valemite 50 ja 51 abil tootmisprotsessist tulenevaks kaupadega seonduvaks otseseks ja kaudseks eriheitkoguseks.
(valem 48)
Kui arvutuste tulemusel on väärtus negatiivne, võetakse selle väärtuseks null.
(valem 49)
(valem 50)
(valem 51)
kus
|
on tootmisprotsessiga seotud otsene omistatud heitkogus kogu aruandeperioodi jooksul (CO2 ekvivalenttonni);
|
|
on tootmisprotsessiga seotud kaudne omistatud heitkogus kogu aruandeperioodi jooksul (CO2 ekvivalenttonni);
|
|
on tootmisprotsessist tulenev otsene omistatav heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa B jaos esitatud nõuete ja järgmiste nõuetega.
Mõõdetav soojus: kui kütust kasutatakse mõõdetava soojuse tootmiseks, mida tarbitakse väljaspool kõnealust tootmisprotsessi või mida kasutatakse rohkem kui ühes tootmisprotsessis (mis hõlmab importi muudest käitistest ja eksporti muudesse käitistesse), ei arvata kütustest tulenevat heitkogust tootmisprotsessi otseselt omistatava heitkoguse hulka, vaid lisatakse topeltarvestuse vältimiseks parameetrile EmH,import.
Heitgaas:
samas tootmisprotsessis toodetud ja täielikult tarbitud heitgaasist tulenev heitkogus on hõlmatud parameetriga DirEm*.
Tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi põletamisel tekkiv heitkogus on täielikult hõlmatud parameetriga DirEm*, olenemata sellest, kus seda tarbitakse. Heitgaasi ekspordi puhul arvutatakse parameetri WGcorr,export väärtus.
Muudest tootmisprotsessidest imporditud heitgaasi põletamisel tekkiv heitkogus ei ole hõlmatud parameetriga DirEm*. Selle asemel arvutatakse parameetri WGcorr,import väärtus;
|
|
on tootmisprotsessi imporditud mõõdetava soojuse kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa C jaos esitatud nõuete ja järgmiste nõuetega.
Tootmisprotsessi imporditud mõõdetava soojusega seotud heitkogus hõlmab importi muudest käitistest, muudest tootmisprotsessidest samas käitises ning soojust, mis on saadud tehnilisest üksusest (näiteks käitise keskne elektrijaam või mitme soojustootmisüksusega keerukam auruvõrk), mis tarnib soojust rohkem kui ühele tootmisprotsessile.
Mõõdetavast soojusest tulenev heitkogus arvutatakse valemiga:
(valem 52)
kus
EFheat on käesoleva lisa punkti C.2 kohaselt kindlaks määratud mõõdetava soojuse tootmise heitekoefitsient (t CO2 / TJ) ja
Qimp on tootmisprotsessi imporditud ja selles tarbitud netosoojus (TJ);
|
|
on tootmisprotsessist eksporditud mõõdetava soojuse kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa C jaos esitatud nõuetega. Eksporditud soojuse puhul kasutatakse kas teadaoleva tegeliku kütusesegu heitkogust vastavalt punktile C.2 või kui tegelik kütusesegu ei ole teada, siis riigis ja tööstussektoris kõige sagedamini kasutatava kütuse standardset heitekoefitsienti, eeldusel et katla kasutegur on 90 %.
Elektrienergiat kasutavatest protsessidest ja lämmastikhappe tootmisest saadud taaskasutatud soojust ei arvestata;
|
|
on muudest tootmisprotsessidest imporditud heitgaasi tarbivale tootmisprotsessile omistatud otseheide, mis on korrigeeritud aruandeperioodi jaoks järgmise valemiga:
(valem 53)
kus
VWG on imporditud heitgaasi maht;
NCVWG on imporditud heitgaasi alumine kütteväärtus ja
EFNG on maagaasi standardne heitekoefitsient, mis on esitatud VIII lisas;
|
|
on tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa B jaos esitatud nõuetega ja järgmise valemiga:
(valem 54)
kus
VWG,exported on tootmisprotsessist eksporditud heitgaasi maht;
NCVWG on heitgaasi alumine kütteväärtus;
EFNG on maagaasi standardne heitekoefitsient, mis on esitatud VIII lisas, ja Corrη on tegur, mis võtab arvesse kasuteguri erinevust heitgaasi kasutamise ja etalonkütuse (maagaas) kasutamise korral. Corrη standardväärtus on 0,667;
|
|
on tootmisprotsessi piires toodetud elektrienergia kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa D jaos esitatud nõuetega;
|
|
on tootmisprotsessi piires tarbitud elektrienergia kogusega samaväärne heitkogus, mis on aruandeperioodiks kindlaks määratud käesoleva lisa D jaos esitatud nõuetega;
|
|
on aruandeperioodil kehtiv kaubaga g seonduv otsene eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni ühe tonni kohta);
|
|
on aruandeperioodil kehtiv kaubaga g seonduv kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni ühe tonni kohta);
|
|
on kauba g tootmismaht, st aruandeperioodil kõnealuses käitises toodetud kauba g kogus tonnides, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.2 kohaselt.
|
F.2. Tootmismahtude seiremetoodika nõuded
Määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupade tootmisprotsessi tootmismaht arvutatakse kõigi aruandeperioodil tootmisprotsessist väljuvate kaupade kogumassina II lisa 2. jao kohaste kaupade nende koondkategooriate kaupa, millega tootmisprotsess on seotud. Kui tootmisprotsess on määratletud nii, et hõlmatud on ka lähteainete tootmine, võetakse topeltarvestuse vältimiseks arvesse ainult lõpptooteid, mis väljuvad tootmisprotsessi süsteemipiiridest. Arvesse võetakse II lisa 3. jaos tootmisprotsessi või tootmisskeemi kohta kehtestatud kõiki erinõudeid. Kui samas käitises kasutatakse sama CN-koodiga hõlmatud kaupade tootmiseks mitut tootmisskeemi ja kui nende tootmisskeemide jaoks on määratud eraldi tootmisprotsessid, arvutatakse nende kaupadega seonduv heitkogus eraldi iga tootmisskeemi jaoks.
Arvesse võetakse ainult kaupu, mida saab müüa või vahetult kasutada lähteainena muus tootmisprotsessis. Tootmismahu kindlaksmääramisel ei võeta arvesse tootmisprotsessis tekkinud praaktooteid, kõrvalsaadusi, jäätmeid ja jääke olenemata sellest, kas need tagastatakse tootmisprotsessi, saadetakse muusse käitisesse või kõrvaldatakse kasutuselt. Seetõttu omistatakse neile muusse tootmisprotsessi sisenemisel seonduva heitkoguse nullväärtus.
Tootmismahu kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva lisa punktis B.4 esitatud mõõtmisnõudeid.
F.3. Tootmisprotsessidele heitkoguste omistamise seiremetoodika nõuded
F.3.1. Tootmisprotsessidele andmete omistamise põhimõtted
1.Tootmisprotsessidele andmekogumite omistamiseks valitud meetodid esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis. Need vaadatakse regulaarselt läbi, et võimaluse korral parandada andmete kvaliteeti kooskõlas käesoleva lisa A jaoga.
2.Kui konkreetse andmekogumi andmed ei ole kõikide tootmisprotsesside kohta kättesaadavad, valitakse iga konkreetse tootmisprotsessi jaoks sobiv meetod nõutavate andmete kindlaksmääramiseks. Selleks kohaldatakse üht järgmistest põhimõtetest, sõltuvalt sellest, milline neist annab täpsemad tulemused:
a)
kui eri kaupu toodetakse üksteise järel samas tootmisskeemis, omistatakse sisendmaterjalid, toodang ja vastav heide järjestikku iga tootmisprotsessi kasutusaja alusel aastas;
b)
sisendmaterjalid, toodang ja vastav heide omistatakse toodetud üksikute kaupade massi või mahu alusel või asjaomaste keemiliste reaktsioonide vabaentalpiate suhtel põhineva hinnangu alusel või mõne muu sobiva, usaldusväärse teadusliku metoodikaga kinnitatud jaotusmudeli alusel.
3.Kui mõõtmistulemuse aluseks on mitu erineva kvaliteediga mõõtevahendit, võib materjalide, kütuste, mõõdetava soojuse või elektrienergia koguste käitise tasandil andmete tootmisprotsessidesse jaotamiseks kasutada üht järgmistest meetoditest.
(a)Jaotuse kindlaksmääramine, kasutades võrdselt iga tootmisprotsessi puhul mõnd sellist määramismeetodit nagu kasutajapõhine mõõtmine, hinnang, korrelatsioon. Kui tootmisprotsessi andmete summa erineb käitise kohta eraldi kindlaksmääratud andmetest, kohaldatakse ühtseks korrigeerimiseks järgmist ühtset „võrdlustegurit“, et saavutada vastavus käitise kui terviku kogunäitajale:
RecF = DInst / Σ DPP
(valem 55)
kus
RecF on võrdlustegur;
DInst on käitise kui terviku jaoks kindlaksmääratud andmeväärtus ja
DPP on eri tootmisprotsesside andmeväärtused.
Seejärel parandatakse iga tootmisprotsessi andmeid järgmise valemiga (kus DPP,corr on DPP korrigeeritud väärtus):
DPP,corr = DPP × RecF
(valem 56)
(b)Kui ainult ühe tootmisprotsessi andmed ei ole teada või on muude tootmisprotsesside andmetest halvema kvaliteediga, võib käitise koguandmetest lahutada teadaoleva tootmisprotsessi andmed. Seda meetodit eelistatakse ainult selliste tootmisprotsesside puhul, mille osakaal käitisele eraldatud koguses on väiksem.
F.3.2. Kaupade ja lähteainete CN-koodide jälgimise kord
Andmete õigeks seostamiseks tootmisprotsessidega peab käitis kõikide käitises toodetud kaupade ja lähteainete ning väljastpoolt käitist saadud lähteainete ning nende CN-koodide loetelu. Selle loetelu põhjal:
1.omistatakse tooted ja nende tootmise aastased näitajad tootmisprotsessidele vastavalt II lisa 2. jaos esitatud kaupade koondkategooriatele;
2.seda teavet võetakse arvesse sisendmaterjalide, toodangu ja heite eraldi omistamisel tootmisprotsessidele.
Selleks kehtestatakse menetlus, mida dokumenteeritakse, rakendatakse ja hallatakse, ning mille abil regulaarselt kontrollitakse, kas käitises toodetud kaubad ja lähteained vastavad seiremetoodika dokumentatsiooni koostamisel kohaldatud CN-koodidele. Peale selle hõlmab see menetlus nõudeid, millega tehakse kindlaks, kas käitis toodab uusi kaupu, ning tagatakse uue toote suhtes kohaldatava CN-koodi kindlaksmääramine ja lisamine kaupade loetellu, et omistada seotud sisendmaterjalid, toodang ja heide asjakohasele tootmisprotsessile.
F.4. Otseheite omistamise täiendavad nõuded
1. Ainult ühes tootmisprotsessis kasutavate lähtevoogude või heiteallikate heide omistatakse sellele tootmisprotsessile täies ulatuses. Massibilansi meetodi kasutamise korral lahutatakse väljuvad lähtevood vastavalt käesoleva lisa punktile B.3.2. Topeltarvestuse vältimiseks omistatakse heitgaasiks muundatud lähtevood valemite 53 ja 54 alusel, välja arvatud samas tootmisprotsessis toodetud ja täielikult tarbitud heitgaas. Vajalik alumise kütteväärtuse ja vastava heitgaasi mahu seire toimub käesoleva lisa punktides B.4 ja B.5 esitatud nõuete kohaselt.
2. Ainult juhul, kui lähtevood või heiteallikad on seotud rohkem kui ühe tootmisprotsessiga, kohaldatakse otseheite omistamiseks järgmisi meetodeid.
(a)Mõõdetava soojuse tootmiseks kasutatavatest lähtevoogudest või heiteallikatest pärit heitkogused omistatakse tootmisprotsessidele vastavalt käesoleva lisa punktile F.5.
(b)Kui heitgaasi ei kasutata samas tootmisprotsessis, milles need tekivad, omistatakse heitgaasist tulenevad heitkogused vastavalt käesoleva lisa punktis F.1 esitatud nõuetele ja valemitele.
(c)Kui tootmisprotsessiga seotud lähtevoogude kogused määratakse mõõtmise teel enne tootmisprotsessis kasutamist, kohaldatakse asjakohast metoodikat vastavalt käesoleva lisa punktile F.3.1.
(d)Kui lähtevoogudest või heiteallikatest pärit heidet ei ole võimalik muude meetodite kohaselt omistada, kasutatakse nende omistamiseks korreleeritud parameetreid, mis on juba omistatud tootmisprotsessidele vastavalt käesoleva lisa punktile F.3.1. Sel eesmärgil omistatakse lähtevoogude kogused ja nende vastav heide proportsionaalselt suhtega, milles need parameetrid on tootmisprotsessidele omistatud. Asjakohased parameetrid hõlmavad toodetud kaupade massi, tarbitud kütuse või materjali massi või mahtu, toodetud mõõdetamatu soojuse kogust, töötunde või seadmete teadaolevat kasutegurit.
F.5. Mõõdetavast soojusest tuleneva heite omistamise täiendavad nõuded
Kohaldatakse käesoleva lisa punktis F.1 esitatud arvutamise üldpõhimõtteid. Asjakohased soojusvood määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile C.1 ja mõõdetava soojuse heitekoefitsient vastavalt käesoleva lisa punktile C.2.
Kui mõõdetava soojuse kaod määratakse kindlaks tootmisprotsessides kasutatavatest kogustest eraldi, lisatakse nende soojuskadudega seotud heitkogused proportsionaalselt kõigi selliste tootmisprotsesside heitkogustele, milles kasutatakse käitises toodetud mõõdetavat soojust, et tagada käitises toodetud, käitise imporditud või eksporditud või tootmisprotsesside vahel üle kantud mõõdetava netosoojuse kogu koguse omistamine tootmisprotsessidele midagi välja jätmata või topelt arvestamata.
G. Keerukate kaupadega seonduva eriheitkoguse arvutamine
Määruse (EL) 2023/956 IV lisa kohaselt arvutatakse keerukate kaupadega g seonduv eriheitkogus SEEg järgmiselt:
(valem 57)
(valem 58)
kus
on (keeruka) kaubaga g seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni kauba g tonni kohta);
on kauba g tootmisprotsessi otsesed või kaudsed heitkogused aruandeperioodil, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.1 kohaselt (CO2 ekvivalenttonnides);
on kauba g tootmisprotsessi tootmismaht aruandeperioodil, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti F.2 kohaselt (tonnides);
on aruandeperioodil tarbitud kõigi II lisa 3. jaos kaupade g tootmisprotsessi jaoks asjakohastena määratletud lähteainetega seotud otsesed või kaudsed heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides);
on aruandeperioodil kauba g tootmisprotsessis kasutatud lähteaine i mass (lähteaine i tonnides) ja
on lähteainega i seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine i tonni kohta).
Selles arvutuses võetakse arvesse ainult lähteaineid, mis ei ole hõlmatud sama tootmisprotsessiga kui kaubad g. Kui sama lähteaine saadakse eri käitistest, käsitletakse iga käitise lähteainet eraldi.
Kui lähteainel i endal on lähteaineid, võetakse sama arvutusmeetodiga kõigepealt arvesse need lähteained, et arvutada lähteainega i seonduv heitkogus enne, kui neid kasutatakse kaubaga g seonduva heitkoguse arvutamiseks. Seda meetodit kasutatakse rekursiivselt kõigi lähteainete suhtes, mis on keerukad kaubad.
Parameeter Mi on koguse ALg tootmiseks vajaliku lähteaine kogumass. See hõlmab ka lähteaine kogust, mis ei sisaldu keerukas kaubas, kuid mis võib olla tootmisprotsessis eraldatud, ära lõigatud, põletatud, keemiliselt muudetud jne, ning mis väljub protsessist kõrvalsaaduse, metallijäägi, jäägi, jäätme või heitena.
Selleks et saada andmeid, mida saab kasutada tootmismahust sõltumatult, määratakse kindlaks massi erikulu mi iga lähteaine i jaoks ja lisatakse IV lisa kohasesse teatisesse:
(valem 59)
Seega võib keerukate kaupadega g seonduvat eriheitkogust arvutada järgmise valemiga:
(valem 60)
kus
on kaupade g tootmisprotsessiga seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni kauba g tonni kohta), mis on samaväärne seonduva eriheitkogusega ilma lähteainetega seonduva heitkoguseta:
(valem 61)
on tootmisprotsessis ühe tonni kauba g saamiseks kasutatud lähteaine i massi erikulu (lähteaine i tonni kauba g tonni kohta, st ühikuta) ja
on lähteainega i seonduv otsene või kaudne eriheitkogus (CO2 ekvivalenttonni lähteaine i tonni kohta).
H. Andmete kvaliteedi parandamise vabatahtlikud meetmed
1.IV lisa kohases teatises esitatakse veariski allikad alates esmastest andmetest kuni lõppandmeteni. Tõhusa kontrollisüsteemi loomise, dokumenteerimise, rakendamise ja haldamisega tagatakse, et andmekäsitlusest tulenev teabevahetus ei sisalda väärkajastamisi ning on kooskõlas seiremetoodika dokumentatsiooni ja käesoleva lisaga.
Esimese lõigu kohane riskihinnang tehakse taotluse korral kättesaadavaks komisjonile ja pädevale asutusele. Kui käitaja otsustab kasutada tõendamist vastavalt soovitatavatele täiustustele, teeb ta selle kättesaadavaks ka tõendamiseks.
2.Riskihindamise eesmärgil kehtestatakse andmekäsitluse ja kontrollimeetmete kirjalikud menetlused, mida dokumenteeritakse, rakendatakse ja hallatakse, ning viited nendele menetlustele esitatakse seiremetoodika dokumentatsioonis.
3.Lõikes 2 osutatud kontrollimeetmed peavad vajaduse korral hõlmama järgmist:
(a)asjakohaste mõõteseadmete kvaliteedi tagamine;
(b)infotehnoloogiasüsteemide kvaliteedi tagamine, et asjakohaseid süsteeme oleks võimalik kavandada, dokumenteerida, katsetada, rakendada, kontrollida ja hallata viisil, mis tagab usaldusväärsete, täpsete ja õigeaegsete andmete töötlemise, võttes arvesse riskihindamisega kindlakstehtud riske;
(c)andmekäsitluse ja kontrollimeetmete lahusus ning vajaliku pädevuse haldamine;
(d)siserevisjonid ja andmete valideerimine;
(e)parandused ja parandusmeetmed;
(f)sisseostetud protsesside kontrollimine;
(g)andmete ja dokumentide säilitamine, sealhulgas dokumendiversioonide haldamine.
4.Lõike 3 punkti a kohaldamisel tuleb tagada, et kõiki asjakohaseid mõõteseadmeid kalibreeritakse, reguleeritakse ja kontrollitakse regulaarsete ajavahemike järel, sealhulgas enne kasutamist, ning et kontrollimine toimub rahvusvahelistele mõõtestandarditele vastavate mõõtestandardite (kui on olemas) alusel ja kindlakstehtud riskidega proportsionaalselt.
Kui mõõtesüsteemi komponente ei ole võimalik kalibreerida, identifitseeritakse need komponendid seiremetoodika dokumentatsioonis ja kehtestatakse alternatiivsed kontrollimeetmed.
Kui leitakse, et seade ei vasta toimivusnõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed.
5.Lõike 3 punkti d kohaldamisel vaadatakse lõikes 2 osutatud andmekäsitluse käigus saadud andmed regulaarselt läbi ja valideeritakse. Andmete läbivaatamine ja valideerimine peab hõlmama järgmist:
(a)andmete täielikkuse kontrollimine;
(b)eelmise aruandeperioodi kohta kindlaks määratud andmete võrdlemine, eelkõige järjepidevuse kontrollimine, mis põhineb asjakohaste tootmisprotsesside kasvuhoonegaaside kasuteguri aegridadel;
(c)eri tegevusandmete kogumise süsteemide kaudu saadud andmete ja väärtuste võrdlemine, eelkõige asjakohaste kaupade tootmisprotokollide, müügi ja varude andmete puhul;
(d)asjakohaste kaupade andmete võrdlemine ja täielikkuse kontrollimine käitise ja tootmisprotsessi tasandil.
6.Lõike 3 punkti e kohaldamisel tagatakse, et kui selgub, et andmekäsitlus või kontrollimeede ei ole tõhus või ei järgita nende tegevuste menetlusdokumentide nõudeid, siis võetakse parandusmeetmed ja parandatakse mõjutatud andmed põhjendamatu viivituseta.
7.Lõike 3 punkti f kohaldamisel tehakse kõik järgmised toimingud, kui käitis ostab sisse vähemalt ühe lõikes 1 osutatud andmekäsitluse või kontrollimeetme:
(a)sisseostetud andmekäsitluse ja kontrollimeetme kvaliteedi kontrollimine vastavalt käesolevale lisale;
(b)asjakohaste nõuete kindlaksmääramine sisseostetud protsesside toodangule ja nendes protsessides kasutatavatele meetoditele;
(c)käesoleva lõike punktis b osutatud toodangu ja meetodite kvaliteedi kontrollimine;
(d)tagamine, et sisseostetud tegevuste tegemisel võetakse arvesse riskihindamisega kindlakstehtud olemuslikke riske ja kontrolliriske.
8.Kontrollisüsteemi tõhusust seiratakse, tehes sealhulgas siserevisjone ja võttes arvesse tõendaja järeldusi, kui tõendamist kohaldatakse.
Kui leitakse, et kontrollisüsteem ei ole tõhus või selle ulatus ei vasta tuvastatud riskidele, täiustatakse kontrollisüsteemi ja ajakohastatakse vastavalt seiremetoodika dokumentatsiooni, sealhulgas vajaduse korral andmekäsitluse, riskihindamise ja kontrollimeetmete aluseks olevaid kirjalikke menetlusi.
9.Soovitatav täiustus: käitaja võib vabatahtlikult lasta IV lisa kohaselt koostatud käitise heitkoguste andmeid ja kaubaga seonduva eriheitkoguse andmeid tõendada standardi ISO 14065 kohaselt akrediteeritud sõltumatul tõendajal või käitisekohase toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete alusel.
IV LISA
Käitiste käitajalt aruandvale deklarandile esitatava soovitatava teatise sisu
1. Heiteandmete teatisevormi sisu
Üldandmed
1.Teave käitise kohta
(a)käitaja nimi ja kontaktandmed,
(b)käitise nimi,
(c)käitise kontaktandmed,
(d)käitise kordumatu tunnus, kui on olemas,
(e)kohaldatav ÜRO asukohakood (UN/LOCODE),
(f)täpne aadress ja selle ingliskeelne kirjaviis,
(g)käitise peamise heiteallika geograafilised koordinaadid.
2.Kasutatud tootmisprotsessid ja tootmisskeemid kaupade iga koondkategooria kohta, nagu on loetletud II lisa tabelis 1.
3.Iga kauba kohta, mis on märgitud eraldi CN-koodiga või koos kaupade koondkategooriates, vastavalt II lisa 2. jaole:
(a)iga kaubaga seonduv otsene eriheitkogus;
(b)teave kasutatud andmete kvaliteedi ja kindlaksmääramise meetodite kohta, eelkõige juhul, kui seonduv heitkogus on täielikult kindlaks määratud seire põhjal, või selle kohta, kas on kasutatud komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtusi;
(c)iga kaubaga seonduv kaudne eriheitkogus, heitekoefitsiendi kindlaksmääramise meetod ja kasutatud teabeallikas;
(d)elektrienergia kui imporditud kauba jaoks kasutatud heitekoefitsient (CO2 ekvivalenttonni MWh kohta) ja elektrienergia heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatud andmeallikas või meetod, kui heitekoefitsient erineb komisjoni poolt SPIMi üleminekuregistris esitatud heitekoefitsientidest;
(e)põhjuse lühikirjeldus, kui seonduva eriheitkoguse tegelike andmete asemel esitatakse komisjoni poolt üleminekuperioodi jaoks kättesaadavaks tehtud ja avaldatud vaikeväärtus;
(f)vajaduse korral sektoripõhine teave vastavalt käesoleva lisa 2. jaole;
(g)vajaduse korral teave tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta. Muudest käitistest saadud lähteainete eest tasumisele kuuluvad süsinikuhinnad loetletakse päritoluriikide kaupa eraldi.
Üldandmete soovitatav täiustus
1.Käitise koguheide, sealhulgas:
(a)iga kasutatud lähtevoo tegevusandmed ja arvutustegurid;
(b)heide iga heiteallika kohta, mille seire toimub mõõtmispõhise metoodika abil;
(c)muude meetoditega kindlaks määratud heitkogused;
(d)muudest käitistest saadud või muudesse käitistesse eksporditud CO2 kogus geoloogiliseks säilitamiseks või selliste toodete sisendmaterjaliks, milles CO2 on püsivalt keemiliselt seotud;
2.imporditud, toodetud, tarbitud ja eksporditud mõõdetava soojuse, heitgaasi ja elektrienergia bilanss;
3.kõikidest muudest käitistest saadud lähteainete kogus ning nendega seonduv otsene ja kaudne eriheitkogus;
4.igas tootmisprotsessis kasutatud lähteainete kogus, välja arvatud samas käitises toodetud lähteained;
5.teave selle kohta, kuidas arvutati igale tootmisprotsessile omistatud otsesed ja kaudsed heitkogused;
6.iga tootmisprotsessi tootmismaht ja omistatud heitkogused;
7.loetelu kõigist toodetud asjakohastest CN-koodiga kaupadest, sealhulgas lähteainetest, mis ei ole hõlmatud eraldi tootmisprotsessidega;
8.käitise, selle peamiste tootmisprotsesside, SPIMi eesmärgiga hõlmamata tootmisprotsesside ja kasutatud seiremetoodika põhielementide lühikirjeldus, kas on kohaldatud toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõudeid ning milliseid meetmeid on võetud andmete kvaliteedi parandamiseks, eelkõige kas on kohaldatud mis tahes vormis tõendamist;
9.vajaduse korral teave elektrienergia heitekoefitsiendi kohta energiaostulepingus.
2. Sektoripõhised parameetrid, mis tuleb teatisesse lisada
Kaupade koondkategooria
|
Aruandlusnõue SPIMi aruandes
|
Kaltsineeritud savi
|
–Kas savi on või ei ole kaltsineeritud.
|
Klinker
|
–Ei kohaldata.
|
Tsement
|
–Ühe tonni tsemendi tootmiseks tarbitud klinkri mass tonnides (klinkri ja tsemendi suhe protsentides).
|
Aluminaattsement
|
–Ei kohaldata.
|
Vesinik
|
–Ei kohaldata.
|
Karbamiid
|
–Puhtus (karbamiidi massiprotsent, lämmastikusisalduse %).
|
Lämmastikhape
|
–Kontsentratsioon (massiprotsent).
|
Ammoniaak
|
–Kontsentratsioon vesilahuse korral.
|
Segaväetised
|
–Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt nõutav teave:
–lämmastikusisaldus ammooniumina (NH4+);
–lämmastikusisaldus nitraadina (NO3–);
–lämmastikusisaldus karbamiidina;
–lämmastikusisaldus muu (orgaanilise) vormina.
|
Paagutatud maak
|
–Ei kohaldata.
|
Toormalm
|
–Peamine kasutatav redutseerija.
–Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.
|
Ferromangaan (FeMn)
|
–Mangaani ja süsiniku massiprotsent.
|
Ferrokroom (FeCr)
|
–Kroomi ja süsiniku massiprotsent.
|
Ferronikkel (FeNi)
|
–Nikli ja süsiniku massiprotsent.
|
Otseredutseeritud raud
|
–Peamine kasutatav redutseerija.
–Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.
|
Toorteras
|
–Lähteaine peamine redutseerija, kui on teada.
–Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.
–Ühe tonni toorterase tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.
–% metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.
|
Rauast või terasest tooted
|
–Lähteaine tootmisel kasutatav peamine redutseerija, kui on teada.
–Mangaani, kroomi, nikli massiprotsent, muud legeerelemendid kokku.
–Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole raud ega teras, massiprotsent, kui nende mass on suurem kui 1–5 % kauba kogumassist.
–Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.
–% metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.
|
Survetöötlemata alumiinium
|
–Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.
–% metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.
–Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole alumiinium, kogusisaldus protsentides, kui see on suurem kui 1 %.
|
Alumiiniumist tooted
|
–Ühe tonni toote tootmiseks kasutatud metallijäägid tonnides.
–% metallijääkidest, mis on tarbimiseelsed jäätmed.
–Selliste sisalduvate materjalide, mis ei ole alumiinium, kogusisaldus protsentides, kui see on suurem kui 1 %.
|
V LISA
ETTEVÕTJATE REGISTREERIMISE JA IDENTIFITSEERIMISE SÜSTEEMI ANDMED
Tabel 1 sisaldab ettevõtjate süsteemis esitatud teavet ettevõtjate kohta, kes on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga.
Tabel 1. Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi (EORI) andmed
Ettevõtjate süsteemi EORI
|
Kliendi tunnusandmed
|
EORI riik + riigisisene EORI number
|
|
|
|
|
EORI riik
|
|
EORI alguskuupäev
|
|
EORI lõpukuupäev
|
|
Tollikliendi teave
|
|
EORI lühinimi
|
|
EORI täisnimi
|
|
EORI keel
|
|
EORIs registreerimise kuupäev
|
|
EORI isiku tüüp
|
|
EORI majandustegevus
|
|
EORIs registreeritud aadresside loetelu
|
|
Registreeritud aadressid
|
|
EORI aadress
|
|
EORI keel
|
|
EORI nimi
|
|
Asutamine liidus
|
|
EORI aadressi alguskuupäev
|
|
EORI aadressi lõpukuupäev
|
|
Käibemaksukohustuslasena või maksukohustuslasena registreerimise number
|
|
Käibemaksukohustuslane või maksukohustuslane
|
|
Riiklik tunnus + käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number koos riikliku tunnusega
|
|
EORI õiguslik seisund
|
|
EORI õigusliku seisundi keel
|
|
EORI õiguslik seisund
|
|
EORI õigusliku seisundi alguskuupäev ja lõpukuupäev
|
|
Kontaktandmete loetelu
|
|
Kontaktandmed
|
|
EORI kontaktaadress
|
|
EORI kontaktkeel
|
|
EORI kontaktisiku täielik nimi
|
|
EORI kontaktisiku nimi
|
|
Avaldamislepingu lipp
|
|
|
|
Aadressiväljade kirjeldus
|
|
Tänav ja majanumber
|
|
Sihtnumber
|
|
Linn
|
|
Riigi kood
|
|
Teatise üksikasjade loetelu
|
|
Teatise tüüp
|
|
VI LISA
Seestöötlemisega seotud täiendavad andmenõuded
Tabel 1 sisaldab teavet detsentraliseeritud tollisüsteemidest, mis on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.
Tabel 1. Seestöötlemisega seotud täiendav teave
Tolliasutuse andmenõue pärast seestöötlemise protseduuri kokkuvõtet, kui aruandvale deklarandile ei anta erandit
|
Väljastav riik
|
Andmekirje viide
|
Andmekirje versiooni number
|
Andmekirje versiooni seisund
|
Aruandeperioodi alguskuupäev
|
Aruandeperioodi lõpukuupäev
|
Järelevalve tolliasutus (järelevalve tolliasutus seestöötlemise jaoks)
|
Seestöötlemise loa viitenumber
|
Importija tunnusnumber / seestöötlemise loa omanik
|
Importiv riik
|
Kaubanimetuse tunnus (järjenumber)
|
Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood
|
Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
Kauba kirjeldus
|
Taotletud menetluse kood
|
Eelmise menetluse kood
|
Päritoluriigi kood
|
Sihtriigi kood
|
Lähteriik
|
Netomass
|
Mõõtühiku tüüp
|
Täiendavad ühikud
|
Statistiline väärtus
|
Vabasse ringlusse lubatud töödeldud toodetes tegelikult kasutatud toote netomass
|
Sama kaubakoodiga vabasse ringlusse lubatud tegeliku toote netomass
|
Esindaja tunnusnumber ja staatus
|
Transpordiliik piiril
|
VII LISA
Riikliku süsteemi andmed
Tabel 1 sisaldab teavet detsentraliseeritud süsteemidest, mis on koostalitlusvõimelised SPIMi üleminekuregistriga vastavalt käesoleva määruse artiklile 17.
Riikliku süsteemi andmed
|
Väljaandja
|
Andmekirje viide
|
Andmekirje versiooni number
|
Andmekirje versiooni seisund
|
Impordideklaratsiooni number
|
Deklaratsiooni kaubanimetuse number
|
Deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäev
|
Taotletud menetluse kood
|
Eelmise menetluse kood
|
Päritoluriigi kood
|
Sooduspäritoluriigi kood
|
Sihtriigi kood
|
Lähteriik
|
Kvoodi järjenumber
|
Kauba kirjeldus
|
Harmoneeritud süsteemi alamkategooria kood
|
Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
TARICi kood
|
Netomass
|
Statistiline väärtus
|
Täiendavad ühikud
|
Deklaratsiooni tüüp
|
Täiendav deklaratsiooni tüüp
|
Vorming
|
Importija tunnusnumber
|
Importiv riik
|
Kaubasaaja tunnusnumber
|
Deklarandi tunnusnumber
|
Loa omaniku tunnusnumber
|
Loa omaniku tüüp
|
Loa viitenumber
|
Esindaja tunnusnumber
|
Transpordiliik piiril
|
Transpordiliik sisemaal
|
VIII lisa
Käitise tasandil otseheite seires kasutatavad standardkoefitsiendid
1.Alumise kütteväärtusega seotud kütuste heitekoefitsiendid
Tabel 1. Alumise kütteväärtusega seotud kütuste heitekoefitsiendid ja alumine kütteväärtus kütuse massi kohta
Kütusetüübi kirjeldus
|
Heitekoefitsient t CO2 / TJ
|
Alumine kütteväärtus TJ/Gg
|
Allikas
|
Toornafta
|
73,3
|
42,3
|
IPCC 2006 GL
|
Orimulsioon
|
77,0
|
27,5
|
IPCC 2006 GL
|
Vedeldatud maagaas
|
64,2
|
44,2
|
IPCC 2006 GL
|
Mootoribensiin
|
69,3
|
44,3
|
IPCC 2006 GL
|
Petrooleum (v.a lennukikütus)
|
71,9
|
43,8
|
IPCC 2006 GL
|
Põlevkiviõli
|
73,3
|
38,1
|
IPCC 2006 GL
|
Gaasiõli/diislikütus
|
74,1
|
43,0
|
IPCC 2006 GL
|
Masuut
|
77,4
|
40,4
|
IPCC 2006 GL
|
Veeldatud naftagaas
|
63,1
|
47,3
|
IPCC 2006 GL
|
Etaan
|
61,6
|
46,4
|
IPCC 2006 GL
|
Toorbensiin
|
73,3
|
44,5
|
IPCC 2006 GL
|
Bituumen
|
80,7
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Määrdeained
|
73,3
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Naftakoks
|
97,5
|
32,5
|
IPCC 2006 GL
|
Rafineerimistehaste lähteained
|
73,3
|
43,0
|
IPCC 2006 GL
|
Rafineerimistehaste küttegaas
|
57,6
|
49,5
|
IPCC 2006 GL
|
Parafiin
|
73,3
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Lahustibensiin ja tehniline piiritus
|
73,3
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Muud naftasaadused
|
73,3
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Antratsiit
|
98,3
|
26,7
|
IPCC 2006 GL
|
Koksisüsi
|
94,6
|
28,2
|
IPCC 2006 GL
|
Muu bituminoosne süsi
|
94,6
|
25,8
|
IPCC 2006 GL
|
Subbituminoosne süsi
|
96,1
|
18,9
|
IPCC 2006 GL
|
Pruunsüsi
|
101,0
|
11,9
|
IPCC 2006 GL
|
Põlevkivi ja õliliiv
|
107,0
|
8,9
|
IPCC 2006 GL
|
Söebrikettkütus
|
97,5
|
20,7
|
IPCC 2006 GL
|
Koksiahju koks ja pruunsöekoks
|
107,0
|
28,2
|
IPCC 2006 GL
|
Gaasikoks
|
107,0
|
28,2
|
IPCC 2006 GL
|
Kivisöetõrv
|
80,7
|
28,0
|
IPCC 2006 GL
|
Gaasitehaste gaas
|
44,4
|
38,7
|
IPCC 2006 GL
|
Koksiahjugaas
|
44,4
|
38,7
|
IPCC 2006 GL
|
Kõrgahjugaas
|
260
|
2,47
|
IPCC 2006 GL
|
Hapnikkonverteri gaas
|
182
|
7,06
|
IPCC 2006 GL
|
Maagaas
|
56,1
|
48,0
|
IPCC 2006 GL
|
Tööstusjäätmed
|
143
|
ei kohaldata
|
IPCC 2006 GL
|
Vanaõli
|
73,3
|
40,2
|
IPCC 2006 GL
|
Turvas
|
106,0
|
9,76
|
IPCC 2006 GL
|
Rehvijäätmed
|
85,0 ()
|
ei kohaldata
|
Maailma kestliku arengu ärinõukogu – säästva tsemenditootmise algatus (WBCSD CSI)
|
Süsinikoksiid
|
155,2()
|
10,1
|
J. Falbe ja M. Regitz, Römpp Chemie Lexikon, Stuttgart, 1995
|
Metaan
|
54,9()
|
50,0
|
J. Falbe ja M. Regitz, Römpp Chemie Lexikon, Stuttgart, 1995
|
Tabel 2. Alumise kütteväärtusega seotud kütuste heitekoefitsiendid ja alumine kütteväärtus biomassmaterjali massi kohta
Biomassmaterjal
|
Esmane heitekoefitsient
t CO2 / TJ
|
Alumine kütteväärtus GJ/t
|
Allikas
|
Puit/puidujäätmed (õhkkuiv())
|
112
|
15,6
|
IPCC 2006 GL
|
Sulfiidileelised (must leelis)
|
95,3
|
11,8
|
IPCC 2006 GL
|
Muu esmane tahke biomass
|
100
|
11,6
|
IPCC 2006 GL
|
Puusüsi
|
112
|
29,5
|
IPCC 2006 GL
|
Biobensiin
|
70,8
|
27,0
|
IPCC 2006 GL
|
Biodiisel
|
70,8
|
37,0
|
IPCC 2006 GL()
|
Muud vedelad biokütused
|
79,6
|
27,4
|
IPCC 2006 GL
|
Prügilagaas ()
|
54,6
|
50,4
|
IPCC 2006 GL
|
Reoveegaas (10)
|
54,6
|
50,4
|
IPCC 2006 GL
|
Muu biogaas (10)
|
54,6
|
50,4
|
IPCC 2006 GL
|
Olmejäätmed (biomassiosa) ()
|
100
|
11,6
|
IPCC 2006 GL
|
2.Protsessiheitega seotud heitekoefitsiendid
Tabel 3. Karbonaatide lagunemisel tekkiva protsessiheite stöhhiomeetriline heitekoefitsient (meetod A)
Karbonaat
|
Heitekoefitsient (t CO2 / t karbonaati)
|
CaCO3
|
0,440
|
MgCO3
|
0,522
|
Na2CO3
|
0,415
|
BaCO3
|
0,223
|
Li2CO3
|
0,596
|
K2CO3
|
0,318
|
SrCO3
|
0,298
|
NaHCO3
|
0,524
|
FeCO3
|
0,380
|
Üldist
|
Heitekoefitsient =
[M(CO2)] / {Y * [M(x)] + Z *[M(CO32-)]}
X = metall
M(x) = elemendi X molekulmass (g/mol)
M(CO2) = CO2 molekulmass (g/mol)
M(CO32-) = CO32- molekulmass (g/mol)
Y = elemendi X stöhhiomeetriline arv
Z = on CO32- stöhhiomeetriline arv
|
Tabel 4. Leelismuldmetallide oksiididel põhinevate karbonaatide lagunemisel tekkiva protsessiheite stöhhiomeetriline heitekoefitsient (meetod B)
Oksiid
|
Heitekoefitsient (t CO2 / t oksiidi)
|
CaO
|
0,785
|
MgO
|
1,092
|
BaO
|
0,287
|
Üldist
XYOZ
|
Heitekoefitsient =
[M(CO2)] / {Y * [M(x)] + Z * [M(O)]}
X = leelismuld või leelismetall
M(x) = elemendi X molekulmass (g/mol)
M(CO2) = CO2 molekulmass (g/mol)
M(O) = O molekulmass (g/mol)
Y = elemendi X stöhhiomeetriline arv
= 1 (leelismuldmetallide puhul)
= 2 (leelismetallide puhul)
Z = 1 (O stöhhiomeetriline arv)
|
Tabel 5. Muude protsessimaterjalide töötlemisel (raua või terase tootmine, raudmetallide töötlemine) tekkiva protsessiheite heitekoefitsiendid()
Sisendmaterjal või toodang
|
Süsinikusisaldus
t C / t
|
Heitekoefitsient
t CO2 / t
|
Otseredutseeritud raud
|
0,0191
|
0,07
|
Elektrikaarahju süsielektroodid
|
0,8188
|
3,00
|
Elektrikaarahju lisatav süsinik
|
0,8297
|
3,04
|
Kuumbriketitud raud
|
0,0191
|
0,07
|
Hapnikkonverteri gaas
|
0,3493
|
1,28
|
Naftakoks
|
0,8706
|
3,19
|
Toormalm
|
0,0409
|
0,15
|
Raud/rauajäägid
|
0,0409
|
0,15
|
Teras/terasejäägid
|
0,0109
|
0,04
|
3.Muude kasvuhoonegaaside kui CO2 globaalse soojendamise potentsiaal
Tabel 6. Globaalse soojendamise potentsiaal
Gaas
|
Globaalse soojendamise potentsiaal
|
N2O
|
265 t CO2e / t N2O
|
CF4
|
6 630 t CO2e / t CF4
|
C2F6
|
11 100 t CO2e / t C2F6
|
IX LISA
Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused
Järgmistes tabelites esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardi kohastel atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 bar, suhteline niiskus 60 %).
Tabel 1. Elektrienergia tootmise tõhususe võrdlustegurid
Kategooria
|
Kütusetüüp
|
Ehitamise aasta
|
|
|
enne 2012. aastat
|
2012–2015
|
alates 2016. aastast
|
Tahkised
|
S1
|
Kivisüsi, sealhulgas antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks
|
44,2
|
44,2
|
44,2
|
|
S2
|
Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli
|
41,8
|
41,8
|
41,8
|
|
S3
|
Turvas, turbabrikett
|
39,0
|
39,0
|
39,0
|
|
S4
|
Kuiv biomass, sealhulgas puit ja muu tahke biomass, sealhulgas puidugraanulid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhtad ja kuivad puidujäätmed, pähklikoored, oliivi- ja muud kivid
|
33,0
|
33,0
|
37,0
|
|
S5
|
Muu tahke biomass, sealhulgas kogu puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis
|
25,0
|
25,0
|
30,0
|
|
S6
|
Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed
|
25,0
|
25,0
|
25,0
|
Vedelikud
|
L7
|
Raske kütteõli, gaasiõli/diislikütus, muud naftasaadused
|
44,2
|
44,2
|
44,2
|
|
L8
|
Vedelad biokütused, sealhulgas biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused
|
44,2
|
44,2
|
44,2
|
|
L9
|
Vedelad jäätmed, sealhulgas biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sealhulgas tahkerasv, rasv, raba)
|
25,0
|
25,0
|
29,0
|
Gaasid
|
G10
|
Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan
|
52,5
|
52,5
|
53,0
|
|
G11
|
Rafineerimistehaste küttegaas, vesinik ja sünteesigaas
|
44,2
|
44,2
|
44,2
|
|
G12
|
Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügila- ja reovee käitlemisel
|
42,0
|
42,0
|
42,0
|
|
G13
|
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehaste küttegaas)
|
35,0
|
35,0
|
35,0
|
Muud
|
O14
|
Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsessi heitgaas, eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)
|
|
|
30,0
|
Tabel 2. Soojusenergia tootmise võrdlustegurid
Kategooria
|
Kütusetüüp
|
Ehitamise aasta
|
|
|
enne 2016. aastat
|
alates 2016. aastast
|
|
|
Kuum vesi
|
Aur ()
|
Heitgaasi vahetu kasutamine ()
|
Kuum vesi
|
Aur (15)
|
Heitgaasi vahetu kasutamine (16)
|
Tahkised
|
S1
|
Kivisüsi, sealhulgas antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks
|
88
|
83
|
80
|
88
|
83
|
80
|
|
S2
|
Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli
|
86
|
81
|
78
|
86
|
81
|
78
|
|
S3
|
Turvas, turbabrikett
|
86
|
81
|
78
|
86
|
81
|
78
|
|
S4
|
Kuiv biomass, sealhulgas puit ja muu tahke biomass, sealhulgas puidugraanulid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhtad ja kuivad puidujäätmed, pähklikoored, oliivi- ja muud kivid
|
86
|
81
|
78
|
86
|
81
|
78
|
|
S5
|
Muu tahke biomass, sealhulgas kogu puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis
|
80
|
75
|
72
|
80
|
75
|
72
|
|
S6
|
Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed
|
80
|
75
|
72
|
80
|
75
|
72
|
Vedelikud
|
L7
|
Raske kütteõli, gaasiõli/diislikütus, muud naftasaadused
|
89
|
84
|
81
|
85
|
80
|
77
|
|
L8
|
Vedelad biokütused, sealhulgas biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused
|
89
|
84
|
81
|
85
|
80
|
77
|
|
L9
|
Vedelad jäätmed, sealhulgas biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sealhulgas tahkerasv, rasv, raba)
|
80
|
75
|
72
|
75
|
70
|
67
|
Gaasid
|
G10
|
Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan
|
90
|
85
|
82
|
92
|
87
|
84
|
|
G11
|
Rafineerimistehaste küttegaas, vesinik ja sünteesigaas
|
89
|
84
|
81
|
90
|
85
|
82
|
|
G12
|
Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügila- ja reovee käitlemisel
|
70
|
65
|
62
|
80
|
75
|
72
|
|
G13
|
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehaste küttegaas)
|
80
|
75
|
72
|
80
|
75
|
72
|
Muud
|
O14
|
Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsessi heitgaas, eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)
|
—
|
—
|
—
|
92
|
87
|
—
|