C(2023)5019

(2)töökindlus ja käideldavus;

(3)tervishoid;

(4)keskkonnakaitse;

(5)tehniline ühilduvus;

(6)juurdepääs.

Olulisi nõudeid A-klassi süsteemidele on kirjeldatud t abel is 3.1 .

B-klassi süsteemide nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Allpool esitatud tabelis on välja toodud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud ja nummerdatud olulised nõuded, mida on arvesse võetud käesoleva KTK4. peatükis määratletud põhiparameetrite puhul.

Tabel 3.1. Oluliste nõuete ja põhiparameetrite vaheline seos

Põhiparameetri punkt	Põhiparameetri jaotis	Ohutus	Töökindlus ja käideldavus	Tervisekaitse	Keskkonnakaitse	Tehniline ühilduvus
4.2.1	Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega	1.1.1 1.1.3 2.3.1	1.2
4.2.2	Rongisisesed ETCS-funktsioonid	1.1.1				1.5 2.3.2
4.2.3	Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	1.1.1				1.5 2.3.2
4.2.4	Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)				1.4.3	1.5 2.3.2
4.2.5	RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed					1.5 2.3.2
4.2.6	Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed					1.5 2.3.2
4.2.7	Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed					1.5 2.3.2
4.2.8	Võtmehaldus					1.5 2.3.2
4.2.9	ETCS-ID haldamine					1.5 2.3.2
4.2.10	Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid					1.5 2.3.2
4.2.11	Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus				1.4.3	1.5 2.3.2
4.2.12	ETCSi DMI (juhi-masina liides)					1.5 2.3.2
4.2.13	RMR DMI (juhi-masina liides)					1.5 2.3.2
4.2.14	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	1.1.1				1.5 2.3.2
4.2.15	Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid					1.5 2.3.2
4.2.16	Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine	1.1.3 1.1.4		1.3.2	1.4.2
4.2.17	ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus					1.5 2.3.2
4.2.18	Rongisisesed ATO-funktsioonid					1.5 2.3.2
4.2.19	Raudteeäärsed ATO-funktsioonid					1.5 2.3.2
4.2.20	Hoolduse tehniline dokumentatsioon	1.1.5 1.1.1

3.2.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

3.2.1.Ohutus

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide iga projekti puhul, mille suhtes käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud vea risk ei ületa eesmärgiks seatud teenustaset.

Et ohutuse saavutamiseks võetavad meetmed ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 ( Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega ) sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi (ETCS) puhul jaotatakse üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 ( Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega ). Neid ohutusnõudeid tuleb täita koos käideldavusnõuetega, mis on kindlaks määratud punktis 3.2.2 ( Töökindlus ja käideldavus ).

3.2.2.Töökindlus ja käideldavus

A-klassi süsteemi puhul jaotatakse töökindlus- ja käideldavuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 ( Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega ).

Jälgitakse allsüsteemis kasutatud komponentide vananemisest ja kulumisest tuleneva riski taset. Järgitakse punktis 4.5 kehtestatud hooldusnõudeid.

3.2.3.Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitluse saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja talitlusvõimet.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud järgmisesse kolme kategooriasse:

(1)esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insener-tehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee-alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis.

(2)Teises kategoorias kirjeldatakse kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilist kohaldamist ning funktsioone, mida need peavad koostalitluse saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

(3)Kolmandas kategoorias kirjeldatakse, kuidas kontrolli ja signaalimise allsüsteemid liidestatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga, et saavutada käitamisalane koostalitlusvõime. Seda kategooriat on kirjeldatud 4. peatükis.

3.2.3.1.Mehaaniline ühilduvus

3.2.3.1.1.Füüsilised keskkonnatingimused

Kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad suutma töötada liidu raudteesüsteemi asjaomases osas valitsevates kliima- ja füüsilistes tingimustes.

Järgitakse põhiparameetri 4.2.16 ( Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine ) nõudeid.

3.2.3.1.2.Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.11( Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus ).

3.3.Käesolevas KTKs otseselt käsitlemata olulised nõuded

3.3.1.Ohutus

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa oluline nõue 1.1.2 ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulist nõuet 1.1.4 raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta reguleeritakse kohaldatavate Euroopa ja siseriiklike õigusaktidega.

3.3.2.Tervisekaitse

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et kasutatavad materjalid ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemide konstruktsioon ei ohustaks nendele juurdepääsu omavate isikute tervist. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.3.1. Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulist nõuet 1.3.2 raudteeäärsete kontrolli signaalimise allsüsteemide kohta reguleeritakse kohaldatavate Euroopa ja siseriiklike õigusaktidega.

3.3.3.Keskkonnakaitse

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele:

(1)ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase lubatud piirmääradest rohkem. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.2;

(2)ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastada. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.1;

(3)peavad kontrolli- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele liidu õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.3;

(4)peavad kontrolli- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.4;

(5)ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada taristu seisundit (nõuetekohaselt hooldatud taristu puhul). See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.5.

3.3.4.Tehniline ühilduvus

3.3.4.1.Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed mõjutada teisi kontrolli- ja signaalimisseadmeid ega allsüsteeme ega neilt mõjutusi saada.

3.3.5.Juurdepääs

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa oluline nõue 1.6 ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

4.Allsüsteemide iseloomustus

4.1.Sissejuhatus

4.1.1.Põhiparameetrid

Kõikide asjakohaste oluliste nõuete kohaselt iseloomustavad kontrolli ja signaalimise allsüsteeme järgmised põhiparameetrid:

(1) Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1)

(2) Rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2)

(3) Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3)

(4) Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) (punkt 4.2.4)

(5) RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed (punkt 4.2.5)

(6) Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.6)

(7) Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.7)

(8) Võtmehaldus (punkt 4.2.8)

(9) ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9)

(10) Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid (punkt 4.2.10)

(11) Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.11)

(12) ETCSi DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.12)

(13) RMR DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13)

(14) Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (punkt 4.2.14)

(15) Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid (punkt 4.2.15)

(16) Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine (punkt 4.2.16)

(17) ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus (punkt 4.2.17)

(18) Rongisisesed ATO-funktsioonid (punkt 4.2.18)

(19) Raudteeäärsed ATO-funktsioonid (punkt 4.2.19)

(20) Hoolduse tehniline dokumentatsioon (punkt 4.2.20)

4.1.2.Nõuete ülevaade

Kõiki kõnealuste põhiparameetritega seotud punkti 4.2 ( Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ) nõudeid kohaldatakse A-klassi süsteemide suhtes.

B-klassi süsteemide ja spetsiaalsete andmeedastusmoodulitega (STM) (mis võimaldavad A-klassi rongisisesel süsteemil töötada ka B-klassi taristul) seotud nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Käesolev KTK toetub põhimõtetele, mis võimaldavad raudteeäärsel kontrolli ja signaalimise allsüsteemil ühilduda KTKga ühilduvate rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega. Selle eesmärgi saavutamiseks:

(1)standarditakse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi funktsioonid, liidesed ja toimivus, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil;

(2)standarditakse käesolevas KTKs raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi jaoks täielikult raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vaheline teabevahetus. Alljärgnevates punktides viidatud tehnilised kirjeldused võimaldavad rakendada raudteeäärseid kontrolli- ja signaalimisfunktsioone paindlikult, nii et neid saaks optimaalselt raudteesüsteemiga integreerida. Sellist paindlikkust kasutatakse ära ilma KTKga ühilduvate rongisiseste allsüsteemidega veeremiüksuste liikumist piiramata.

Kontrolli- ja signaalimisfunktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Kategooriad on määratletud käesoleva KTK punktis 7.2.9 ja A liites osutatud tehnilistes kirjeldustes ning nendes tekstides on esitatud ka funktsioonide klassifikatsioon.

A liite tabeli A.1 punktis 4.1 c on esitatud A liites osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi ja ATO mõistete sõnastik.

4.1.3.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osad

Vastavalt punktile 2.2 ( Kohaldamisala ) võib kontrolli ja signaalimise allsüsteemid osadeks jagada.

Allpool esitatud tabelis on näidatud, millised põhiparameetrid on iga allsüsteemi ja osa jaoks asjakohased.

Tabel 4.1. Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osad

Allsüsteem	Osa	Põhiparameetrid
Rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem	Rongiturvangusüsteem	4.2.1, 4.2.2, 4.2.5, 4.2.6, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.12, 4.2.14, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Raadio-häälside	4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.2, 4.2.5.1, 4.2.13, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Andmeside	4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.3, 4.2.5.1, 4.2.6.2, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Rongide automaatjuhtimine	4.2.1.2, 4.2.5.1, 4.2.6, 4.2.12, 4.2.16, 4.2.18, 4.2.20
Raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem	Rongiturvangusüsteem	4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.15, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Raadio-häälside	4.2.1.2, 4.2.4, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Andmeside	4.2.1.2, 4.2.4, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20
	Rongituvastus	4.2.10, 4.2.11
	Rongide automaatjuhtimine	4.2.1.2, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.19, 4.2.20

4.2.Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid rongisisesele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile ning raudteeäärsele allsüsteemile, pidades silmas punkte 3.2.1 ( Ohutus ) ja 3.2.2 ( Töökindlus ja käideldavus ).

Koostalitluse saavutamiseks rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rakendamisel järgitakse järgmisi sätteid.

(1)Rongisisese ja raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi struktuur, rakendamine ja kasutamine ei kehtesta mingeid nõudeid:

(a)liidesele rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel lisaks käesolevas KTKs sätestatud nõuetele;

(b)ühelegi teisele allsüsteemile lisaks asjaomastes KTKdes sätestatud nõuetele.

(2)Järgitakse alljärgnevates punktides 4.2.1.1 ja 4.2.1.2 kehtestatud nõudeid.

4.2.1.1.Ohutus

Rongisisestes ja raudteeäärsetes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides järgitakse käesolevas KTKs nimetatud ETCSi seadmetele ja rajatistele kehtestatud nõudeid.

ETCSile soovituslike kiiruse ja/või vahemaa piirangute ületamise ohu korral on lubatav ohumäär (THR) rongisisese ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10-9 h-1 ja raudteeäärse ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10-9 h-1. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.1 a .

Koostalitluse saavutamiseks järgitakse rongisisese ETCSi puhul täielikult kõiki A liite tabeli A 1 punktis 4.2.1 sätestatud nõudeid. Raudteeäärsele ETCSile võib kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad koos KTKga ühilduvate rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega teenuse ettenähtud ohutustaseme.

A-klassi süsteemi (ETCS) puhul:

(1)muudatusi, mida raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad on ennetavate või paranduslike hooldusmeetmete rakendamiseks teinud, juhitakse kooskõlas nende ohutusjuhtimise süsteemi protsesside ja menetlustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (ohutusdirektiiv) artiklile 9 7 ;

(2)muud liiki muudatusi, mida raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad teevad (nt ETCSi ülesehituse või rakendamise muudatused), samuti muude osalejate (nt tootjate või teiste tarnijate) tehtud muudatusi juhitakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas sätestatud riskijuhtimismenetlusele, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis a.

Lisaks hindab ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus vastavalt kõnealuse määruse artiklile 6 sõltumatult määruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetluse nõuetekohast kohaldamist ja selle kohaldamise tulemuste asjakohasust. Rakendusmäärusega (EL) nr 402/2013 lubatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutuse sõltumatuse A-, B- või C-tüübi suhtes ei kohaldata piiranguid. Määratud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus akrediteeritakse või seda tunnustatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 II lisa nõuetele andmebaasi ERADIS hindamisasutustele mõeldud kirje 5. elemendis „Classification“ (liigitus) esitatud „Control-command and signalling“ (kontroll ja signaalimine) allsüsteemi väljal.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi väljal akrediteerimine või tunnustamine hõlmab ühiste ohutusmeetodite hindamisasutuse pädevust hinnata sõltumatult ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi tasandil ohutut integreerimist. See hõlmab pädevust järgmistes valdkondades:

(1)kõigi ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi arhitektuuri moodustavate sise- komponentide ja -liideste ohutu integreerimise hindamine;

(2)kõigi ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi välisliideste ohutu integreerimise hindamine selle otseses füüsilises, funktsionaalses, keskkonna-, käitamis- ja hoolduskontekstis.

A liite t abel is A 3 osutatud tehniliste kirjelduste kohaldamine on asjakohane viis, et vastata täielikult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlusele koostalitluse komponentide ja allsüsteemide projekteerimise, rakendamise, tootmise, paigaldamise ja valideerimise (sh ohutuskinnituse) puhul. Kui kohaldatakse A liite t abel is A 3 osutatud standarditest erinevaid standardeid, tuleb tõendada vähemalt samaväärsust.

Kui ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi puhul kasutatakse A liite t abel is A 3 osutatud tehnilisi kirjeldusi asjakohase viisina, et vastata täielikult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlusele, peab A liite t abel is A 3 toodud tehnilistes kirjeldustes nõutud sõltumatu ohutushindamise tegema CENELECi sõltumatu ohutushindaja asemel eespool olevas punktis täpsustatud viisil akrediteeritud või tunnustatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus, et vältida sõltumatu hindamistöö tarbetut dubleerimist.

4.2.1.2.Käideldavus/töökindlus

Käesolevas alapunktis käsitletakse tõrkerežiime, mis ei põhjusta ohtu, kuid tekitavad halvenenud olukorra, mille haldamine võib vähendada süsteemi üldist ohutust.

Seoses kõnealuse parameetriga tähendab „tõrge“ olukorda, kus element ei suuda täita nõutavat funktsiooni nõutavate tööparameetritega, ning „tõrkerežiim“ tähendab tõrke täheldavat tagajärge.

Et taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad saaksid kätte kogu teabe, mida nad vajavad halvenenud olukordade haldamiseks sobivate protseduuride kindlaksmääramiseks, peab rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehniline dokumentatsioon sisaldama arvutatud käideldavus-/töökindlusväärtusi selliste tõrkerežiimide kohta, mis mõjutavad kontrolli ja signaalimise allsüsteemi suutlikkust juhtida ühe või mitme veeremiüksuse ohutut liikumist või luua raadioside liikluse korraldaja ja rongijuhtide vahel.

Tagatakse vastavus järgmistele arvutatud väärtustele:

(1)rongi turvangufunktsioonide isoleerimist vajavate rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: (avatud punkt).

(2)liikluse korraldaja ja rongijuhi vahelist raadiosidet takistavate rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: (avatud punkt).

Et võimaldada taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel jälgida allsüsteemide kasutusaja jooksul riskitaset ning halvenenud olukordade haldamise protseduuri kindlaksmääramiseks kasutatud töökindlus-/käideldavusväärtustest kinnipidamist, tuleb järgida punktis 4.2.20 ( Hoolduse tehniline dokumentatsioon ) esitatud hooldusnõudeid.

4.2.2.Rongisisesed ETCS-funktsioonid

ETCSi rongisiseste funktsioonide põhiparameetris kirjeldatakse kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Põhifunktsioon on tagada automaatblokeerimissüsteemi toimimine ja kabiinisisene signaalimine:

(1)rongi omaduste kindlaksmääramine (nt rongi suurim lubatud kiirus, pidurdustõhusus);

(2)jälgimisrežiimi valimine raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

(3)läbisõidu mõõtmine;

(4)rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis;

(5)dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamine konkreetseks ülesandeks rongi omaduste ja raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

(6)dünaamilise kiirusprofiili jälgimine konkreetse ülesande käigus;

(7)sekkumisfunktsiooni rakendamine.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.2 b ja nende talitlusvõime peab vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.2 a .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.2 c .

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti A liite tabeli A 1 punkte 4.2.2 a ja 4.2.2 b ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

(1)Side raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga.

(a)Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 ( Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks ).

(b)Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 ( Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks ). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui see on nõutav punktis 7.7 nimetatud erijuhtudel, mille puhul peab viitama üksnes A liite tehnilistele kirjeldustele.

(c)Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 d , punkt 4.2.5.1 ( RMRi raadioliides ), punkt 4.2.6.2 ( Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel ) ja punkt 4.2.8 ( Võtmehaldus ). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse punktis 7.7 nimetatud erijuhtudel. Selle funktsiooni rakendamine, sealhulgas erijuhtudel, peab vastama liite A tehnilistele kirjeldustele.

(d)Andmeside raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 ( RMRi raadioliides ), punkt 4.2.6.2 ( Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel ) ja punkt 4.2.8 ( Võtmehaldus ). See andmeside raadio teel on valikuline, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse ETCSi 2. taseme (varem ETCSi 2. või 3. taseme) liinil.

(2)Teabe edastamine juhile. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 e , punkt 4.2.12 ( ETCSi DMI (juhi-masina liides) ).

(3)Teabe edastamine STMile. Vt punkt 4.2.6.1 ( ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed ). See funktsioon hõlmab järgmist:

(a)STMi väljundi haldamine;

(b)STMis kasutatavate andmete esitamine;

(c)STMide ülemineku haldamine.

(4)Teabe haldamine järgmise kohta:

(a)rongi komplektsus – rongi terviklikkuse ja ohutu koosseisu pikkuse teabe edastamine rongisisesele allsüsteemile on valikuline, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad raudteeäärsed seadmed;

(b)külma liikumise tuvastamine – rongisisene ETCS-seade peab olema varustatud külma liikumise tuvastamisega.

(5)Seadmete seisundi seire ja tugi halvenenud tingimuste korral. See funktsioon hõlmab järgmist:

(a)rongisiseste ETCS-funktsioonide häälestamine;

(b)tugi halvenenud tingimuste korral;

(c)rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine.

(6)Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt punkt 4.2.14 ( Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides ).

(7)Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine:

rongiliidesele/rongiliideselt. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 f .

Märkus. Rongisisene ETCS peab vastama rongi FFFISile ainult uute veeremiüksuse konstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 1 punktis a määratletud esmast luba.

(8)Teabe/käskude edastamine ja rongisisesest ATOst veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 h .

4.2.3.Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine.

Põhifunktsioonid on:

(1)rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis (ETCSi 2. tase);

(2)raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi standardvormingusse;

(3)liikumissuuniste saatmine, sealhulgas liini kirjeldus ja rongile antud käsud.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.3 b ja nende toimivus peab vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.3 a .

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti A liite tabeli A 1 punkte 4.2.3 a ja 4.2.3 b ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

(1)Side rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga. See tegevus hõlmab järgmist:

(a)Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 ( Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks ) ja punkt 4.2.7.4 ( Eurobalise’i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides

(b)Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 ( Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks ) ja punkt 4.2.7.5 ( Euroloopi ja LEU vaheline liides. ). Euroloop on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline.

(c)Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1.2.1 ( GSM-Ri raadioliides ETCSi rakenduse jaoks ), punkt 4.2.7.3.1.1 ( GSM-R / raudteeäärne ETCS ) ja punkt 4.2.8 ( Võtmehaldus ). Sõidusignaalide uuendamine raadio teel on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline.

(d)Andmeside raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 ( RMRi raadioliides ), punkt 4.2.7.3 ( RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO ) ja punkt 4.2.8 ( Võtmehaldus ). Andmeside raadio teel on asjakohane üksnes ETCSi 2. taseme puhul.

(2)Teabe/käskude genereerimine rongisisesele ETCSile, nt teave õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta. Nende funktsioonide rakendamine raudteeäärsetel seadmetel on valikuline; allsüsteemide ohutu integreerimise tagamine võib aga nõutud olla teistes kehtivates KTKdes, siseriiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel;

(3)erinevate raadio teel blokeerimise juhtkeskuste (RBCde) kontrolli all olevate piirkondade vahetumise haldamine (asjakohane üksnes ETCSi 2. taseme puhul). Vt punkt 4.2.7.1 ( RBCde-vaheline funktsiooniliides ) ja punkt 4.2.7.2 ( RBC/RBC ).

4.2.4.Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raadioside funktsioone. Neid funktsioone rakendatakse rongisisestes ja raudteeäärsetes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides vastavalt allpool esitatud tehnilistele kirjeldustele.

4.2.4.1.Põhisidefunktsioon

4.2.4.1.1.GSM-Ri põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 a .

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)ASCI-funktsioonid; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 b ;

(2)SIM-kaart; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 c ;

(3)asukohast sõltuv pöördumine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 e .

4.2.4.1.2.FRMCS-põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 l

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)FRMCSi profiil; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 n .

4.2.4.2.Kõne- ja operatiivsiderakendused

4.2.4.2.1.GSM-Ri kõne- ja operatiivsiderakendused

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g .

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 h ;

(2)funktsionaalne adresseerimine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 j ;

(3)funktsionaalsete numbrite esitamine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 k ;

(4)kasutajalt kasutajale signaalimine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 d .

4.2.4.2.2.FRMCSi kõne- ja operatiivsiderakendused

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o .

4.2.4.3.ETCSi ja ATO andmesiderakendused

4.2.4.3.1.Andmeside ETCSi jaoks

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi andmeside peab olema võimeline toetama vähemalt kahte samaaegset sideseanssi ETCSiga.

4.2.4.3.1.1.GSM-Ri andmeside ETCSi jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g .

Need funktsioonid on kohustuslikud ainult ETCSi 2. taseme ja sõidusignaalide raadio teel uuendamise rakenduste puhul.

4.2.4.3.1.2.FRMCSi andmeside ETCSi jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o .

Need funktsioonid on kohustuslikud ETCSi 2. taseme rakenduste puhul.

4.2.4.3.2.Andmeside ATO jaoks

4.2.4.3.2.1.GSM-Ri andmeside ATO jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g .

4.2.4.3.2.2.FRMCSi andmeside ATO jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o .

4.2.5.RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid raadiosidele raudteeäärsete ja rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel ning seda peab arvesse võtma koos ETCSi, ATO ja RMRi vahelistele liidestele kehtestatud nõuetega, nagu on täpsustatud punktides 4.2.6 ( Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed ) ja 4.2.7 ( Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed ).

Selle põhiparameetri alla kuuluvad:

(1)füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides;

(2)kasutatav sideprotokoll;

(3)sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatavad tehnilised kirjeldused on loetletud allpool.

4.2.5.1.RMRi raadioliides

4.2.5.1.1.RMRi üldine raadioliides

4.2.5.1.1.1.GSM-Ri raadioliides

Raadioliides peab vastama A liite tabeli A 1 punktides 4.2.5 a ja 4.2.4 f sätestatud nõuetele.

Märkus 1. GSM-Ri raadiosideliidesed peavad toimima A liite tabeli A 1 punktides 4.2.5 a ja 4.2.4 f täpsustatud sagedustel.

Märkus 2. Rongisisesed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid peavad olema häirete eest kaitstud A liite tabeli A 1 punkti 4.2.4 f kohaselt.

4.2.5.1.1.2.FRMCSi raadioliides

Raadioliides peab vastama A liite tabeli A 1 punktis 4.2.5 f sätestatud nõuetele.

4.2.5.1.2.RMRi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

4.2.5.1.2.1.GSM-Ri raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 b .

Raadio teel sõidusignaalide uuendamisel tuleb lisaks järgida A liite tabeli A1 punktis 4.2.5 c esitatud nõudeid.

4.2.5.1.2.2.FRMCSi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 j .

4.2.5.1.3.RMRi raadioliides ATO rakenduse jaoks

4.2.5.1.3.1.GSM-Ri raadioliides ATO rakenduse jaoks

Kasutatakse pakettkommutatsioonsidet ja andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punkti 4.2.5 h asjakohastele nõuetele.

ATO rakenduses on lubatud kasutada muid traadita sidevõrke, mida käitab näiteks avalik-õiguslik või eraõiguslik mobiilsideoperaator, kuid seda peetakse käesoleva KTK kohaldamisalast välja jäävaks.

Nende võrkude kasutamine ei tohi häirida GSM-Ri kõne- ja andmesidet.

4.2.5.1.3.2.FRMCSi raadioliides ATO rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 i .

4.2.5.2.Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks

Eurobalise’i sideliidesed peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 d .

4.2.5.3.Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks

Euroloopi sideliidesed peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 e .

4.2.6.Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb järgmistest osadest:

4.2.6.1.ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed

Kui rongile on paigaldatud ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed, hallatakse nende integreerimist ja nendevahelisi üleminekuid ühega järgmistest:

(1)standarditud liides (STM) või

(2)standardimata liides või

(3)samasse seadmesse integreeritud B- ja A-klass (nt kaks standardit) või

(4)puudub otsene liides mõlema seadme vahel.

Kui ETCSi ja B-klassi süsteemide integreerimist ja nendevahelisi üleminekuid hallatakse standarditud liidesega (STM), peab see vastama A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 a sätestatud nõuetele.

A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 b on ette nähtud K-liides (mis võimaldab teatavatel STMidel lugeda ETCSi rongisisese antenni kaudu teavet B-klassi baliisidelt) ja A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 c G-liides (raadioside ETCSi rongisisese antenni ja B-klassi baliiside vahel).

K-liidese kasutamine on valikuline, kuid kasutamise korral peab see vastama A liite tabeli A1 punktile 4.2.6 b.

Lisaks sellele peab K-liidese kasutamise korral olema rongisisene edastusfunktsioon kooskõlas A liite tabeli A1 punktis 4.2.6 c nimetatud omadustega.

Kui integreerimist ja üleminekuid ETCSi ja B-klassi rongisisese turvangusüsteemi vahel ei hallata A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 a ette nähtud standarditud liidese abil, ei tohi meetod püstitada lisanõudeid raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile.

4.2.6.2.Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel

4.2.6.2.1.Liides RMR-andmeside ja ETCSi vahel

4.2.6.2.1.1.Liides GSM-Ri andmeside ja ETCSi vahel

Rongisisese GSM-Ri ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 d .

Sõidusignaalide raadio teel uuendamisel tuleb järgida A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 e esitatud nõudeid.

4.2.6.2.1.2.Liides FRMCS-andmeside ja ETCSi vahel

Rongisisese FRMCSi ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 g .

4.2.6.2.2.Liides RMR-andmeside ja ATO vahel

4.2.6.2.2.1.Liides GSM-Ri andmeside ja ATO vahel

Rongisisese GSM-Ri ja rongisiseste ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 j .

4.2.6.2.2.2.Liides FRMCS-andmeside ja ATO vahel

Rongisisese FRMCSi ja rongisiseste ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 k .

4.2.6.2.3.FRMCSi rongisisese kõnerakenduse ja rongisisese FRMCSi vaheline liides

Rongisisese FRMCSi kõnerakenduse ja rongisisese FRMCSi vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 l .

4.2.6.3.Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise liidese kohta erinõuded puuduvad.

4.2.6.4.Liides ATO ja ETCSi vahel

Rongisisese ATO-funktsiooni ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 h .

4.2.6.5.Täiendavad CSSi rongisisesed siseliidesed

4.2.6.5.1.CSS Consisti võrgu sidekihid

Kui ei ole sätestatud teisiti, peab lõppseadmete (nt rongisisene ETCS, rongisisene ATO ja rongisisene FRMCS) ja Ethernet Consisti võrgu vaheline liides vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 i . Seda liidest kohaldatakse ainult uute veeremiüksuste konstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 1 punktis a määratletud esmast luba.

4.2.7.Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb viiest osast.

4.2.7.1.RBCde-vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidesega määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat RBCd, et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise.

(1)Andmed, mida „üleandev“ RBC saadab „vastuvõtvale“ RBC-le.

(2)Andmed, mida „vastuvõttev“ RBC saadab „üleandvale“ RBC-le.

(3)Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 a .

4.2.7.2.RBC/RBC

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 b .

4.2.7.3.RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO

4.2.7.3.1.RMR / raudteeäärne ETCS

4.2.7.3.1.1.GSM-R / raudteeäärne ETCS

GSM-Ri ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 c .

4.2.7.3.1.2.FRMCS / raudteeäärne ETCS

FRMCSi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 f .

4.2.7.3.2.RMR / raudteeäärne ATO

4.2.7.3.2.1.GSM-R / raudteeäärne ATO

GSM-Ri ja raudteeäärsete ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 g .

4.2.7.3.2.2.FRMCS / raudteeäärne ATO

FRMCSi ja raudteeäärsete ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 h .

4.2.7.4.Eurobalise’i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides

Eurobalise’i ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 d .

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2, Koostalitluse komponentide rühmitamine ).

4.2.7.5.Euroloopi ja LEU vaheline liides.

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 e .

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2, Koostalitluse komponentide rühmitamine ).

4.2.8.Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter sätestab nõuded krüptograafiliste võtmete haldamisele, mida kasutatakse raadio teel edastatavate andmete kaitsmiseks.

Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.8 a . Käesoleva KTK kohaldamissalasse jäävad ainult kontrolli- ja signaalimisseadmete liidestega seotud nõuded.

4.2.9.ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter on seotud raudteeäärsetes ja rongisisestes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides sisalduvate seadmete ETCS-identimiskoodidega (ETCS-IDsid).

Nõuded on sätestatud A liite punktis 4.2.9 a .

4.2.10.Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele raudteeäärsete rongituvastussüsteemide ja veeremite vahel, mis on seotud veeremiüksuse konstruktsiooni ja kasutamisega.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.10 a .

4.2.11.Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele seoses veeremi ja raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemi rongituvastusseadmete vahelise elektromagnetilise ühilduvusega.

Rongituvastussüsteemis järgitavad liideste nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.11 a .

4.2.12.ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida ETCS ja ATO annavad juhile ning mida juht rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.12 a .

See hõlmab järgmist:

(1)ergonoomia (sh nähtavus);

(2)kuvatavad ETCS- ja ATO-funktsioonid;

(3)juhi sisendist käivituvad ETCS- ja ATO-funktsioonid.

4.2.13.RMR DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida RMR annab juhile ning mida juht RMRi rongisisesesse süsteemi sisestab.

See hõlmab järgmist:

(1)ergonoomia (sh nähtavus);

(2)kuvatavad RMR-funktsioonid;

(3)väljuva kõne andmed;

(4)sissetuleva kõne andmed.

4.2.13.1.GSM-R DMI (juhi-masina liides)

GSM-Ri kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.13 a .

4.2.13.2.FRMCS DMI (juhi-masina liides)

FRMCSi kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.13 b .

4.2.14.Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab rongisisese ETCSi ja veeremi salvestusseadme vahelist andmevahetust.

Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.14 a .

4.2.15.Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

(1)valgust peegeldavate märkide omadused, et tagada nõuetekohane nähtavus;

(2)koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite omadused;

(3)koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite paigutus nende kavandatud kasutusotstarbe täitmiseks.

1. ja 2. kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.15 a .

3. kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.15 b .

Lisaks peavad paigaldatud raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid ühilduma juhi nägemisvälja ja taristu nõuetega.

4.2.16.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

Järgitakse käesoleva KTK A liite t abel is A 2 loetletud dokumentides täpsustatud keskkonnatingimusi.

Rongisiseste kontrolli ja signaalimise koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul tuleb järgida komisjoni määruses (EL) nr 1302/2014 8 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) esitatud materjalide nõudeid (nt tulekaitse seisukohalt).

4.2.17.ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

Võimaliku erineva rakendamise ning täielikus vastavuses olevatele kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele ülemineku oleku tõttu tuleb teha kontrollid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilise ühilduvuse tõendamiseks. Nende kontrollide vajadust käsitatakse meetmena, millega suurendatakse usaldust kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilise ühilduvuse vastu. Eelduste kohaselt vähendatakse neid kontrolle, kuni saavutatakse punktis 6.1.2.1 nimetatud põhimõte.

4.2.17.1.ETCS-süsteemi ühilduvus

ETCS-süsteemi ühilduvus (edaspidi „ESC“) on kasutusalas kontrolli ja signaalimise allsüsteemide ETCSi rongisiseste ja ETCSi raudteeäärsete osade tehnilise ühilduvuse registreerimine.

Iga ESC tüübi puhul määratakse kindlaks ESC-kontrollide kogum (nt dokumentide kontroll, laboratooriumi- või rajatest jne), mida kohaldatakse kasutusala mõne sektsiooni või sektsioonide rühma suhtes. Sama ESC tüüpi on võimalik kasutada piiriülese taristu ja erinevate riiklike taristute puhul.

Rongisisesesse seadme ESC-kontrolli tulemused koostalitluse komponendi või allsüsteemi tasandil, sealhulgas järeldused ja tekkinud tingimused, registreeritakse ESC-kontrolli aruandes.

„Tüüpkonfiguratsioon“ – konfiguratsioon, mille alusel on võimalik saada katsetulemusi, mis kehtivad sama sertifitseeritud rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi või sertifitseeritud rongisisese allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul. Need tulemused peavad olema samaväärsed ka sertifitseeritud raudteeäärse ETCSi allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul.

Rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi tasandil tehtavate ESC kontrollide puhul tuleb jälgida järgmist:

(1)ESC koostalitluse komponendi teatises registreeritakse rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi ESC tulemused ESC tüübile/tüüpidele, mis kehtivad olenemata rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi konkreetsest konfiguratsioonist. Selle dokumendi koostab rongisisese süsteemi tarnija. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.2 lii tes või C.6 liites.

(2)ESC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama ESC kontrolliaruande/-aruannete järelduste ja tingimuste kokkuvõtet läbitud ESC kontrollide tulemuste kohta (määratletud ühes või mitmes ESCi tüübis), mis kehtivad rongisisese koostalitluse komponendi konkreetsetest konfiguratsiooniparameetritest sõltumatult ning mida saab seetõttu kasutada igal konkreetsel rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil.

(3)ESC koostalitluse komponendi teatis sisaldab ESC tüübi/tüüpide suhtes tehtud ESC kontrollide loetelu.

(4)ESC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama viidet teavitatud asutuse hindamisaruandele vastavalt punktile 6.2.4.3 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul ).

Konkreetse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ESC seoses ühe või mitme ESC tüübiga/tüüpidega on sätestatud ESC teatises. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.1 lii tes või C.5 liites.

Allsüsteemi tasandil sisaldab ESC teatis ka ESC kontrolliaruande kokkuvõtet ja tõendab nõutavate ESC kontrollide tegemist (iga teatises sisalduva ESC tüübi puhul), mis on avaldatud ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis lisaks juba esitatud ESC koostalitluse komponendi teatistele.

ESC teatis sisaldab ka täielikku loetelu ESC koostalitluse komponentide teatistest, mida võetakse arvesse hindamisel (kui neid on), tingimusi (kui neid on) seoses eri ESC tüüpidega ja teavitatud asutuse hindamisaruannet vastavalt punktile 6.3.3.1 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid ).

4.2.17.2.ETCS-süsteemi ühilduvuse nõuded

Taristuettevõtja vastutab ESC tüübi/tüüpide määratlemise eest. Liidu võrgustiku kõigil osadel, mis eeldavad ESC tõendamiseks samasuguseid kontrolle, on sama ESC tüüp.

Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab ESC tüüpide loetelu ja haldab seda tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.17 a . Amet hindab kontrolle, välja arvatud juhul, kui neid on hinnanud teavitatud asutus vastavalt tabeli 6.3 reale 10 . Amet teeb hindamise kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui amet ja taristuettevõtja lepivad kokku pikemas ajavahemikus, kuid see ei tohi ületada kokku nelja kuud. Tehnilist dokumenti ajakohastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast positiivset hindamist.

ESC tüüpe kasutatakse ainult siis, kui need on ameti eespool viidatud tehnilises dokumendis avaldatud olekuga „kehtiv“.

Taristuettevõtjad esitavad oma võrgu ETCSi tarnijate toetusel ametile oma võrgu vajalike kontrollide määratluse iga ESC tüübi kohta. Miinimumteave, mis tuleb esitada:

(1)Iga tehtava kontrolli määratlus

(2)Iga kontrolli läbimise kriteeriumid

(3)Kui kontroll on nõutav ainult selliste rongide puhul, mis ühilduvad konkreetse M_VERSIONi funktsiooniga ja konkreetse KTK redaktsiooniga.

(4)Kui kontrollitakse laborites või liinil. Liini puhul märgitakse, kas on nõutav konkreetne asukoht.

(5)Kontaktandmed iga kontrolli taotlemiseks

(6)Laboris tehtava kontrolli tüüpkonfiguratsiooni kirjeldus alati, kui asjaomane taristuettevõtja on selle kindlaks määranud.

(7)Ettepanek ESC tüübi uue versiooni määratluse ja eelneva versiooni vahelise üleminekuperioodi kohta või riikliku menetluse kohta. Samuti tuleb märkida eelmiste ESC tüüpide kehtivus. Lõplik üleminekuperiood lepitakse ametiga kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, on selleks kuus kuud.

Taristuettevõtjad liigitavad ETCSi liinid ESC tüüpide järgi ja registreerivad ESC tüübid taristuregistris. Kui ESC/RSC tehnilises dokumendis ei avaldata ühtegi ESC määratlust või kui amet ei saa seda olemasolevate ETCSiga varustatud liinide kohta, loetakse, et asjaomaste liinide puhul ei ole ESC kontrolle vaja teha.

Taristuettevõtja tagab rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 6 nõutud kontrollide tegemiseks vajalikud vahendid, labori või juurdepääsu taristule.

Taristuettevõtjad esitavad ametile kõik nende võrgu nimetatud kontrollide muudatused.

ESC tüübid kehtivad tähtajatult, välja arvatud juhul, kui taristuettevõtja neid muudab või tühistab. Muudatuste korral järgitakse 7.2.3.4 ( Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele ) punkti. Kui rongisisesest süsteemi on vaja uuesti kontrollida, tuleb teha ainult uued/ajakohastatud ESC kontrollid, kohaldades põhimõtet, et juba läbitud kontrollid jäävad kehtima, kui veeremit ei muudeta.

Kui amet avaldab ESC kontrollid tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“ või ajakohastab neid, tühistatakse vastavad olemasolevad ETCSi ühilduvuse katsete riiklikud eeskirjad ning allsüsteemidevahelise tehnilise ühilduvuse tõendamiseks tehakse ainult ESC kontrolle. Taristuettevõtja märgib ESC samaväärsuse (puudub, osaline või täielik) eelmise riikliku menetlusega, kui see on olemas. Sel juhul võib koostalitluse komponent või allsüsteemid, mis on tõendanud tehnilist ühilduvust eelmise riikliku menetlusega, kasutada seda tõendina uue elektroonilise ESC samaväärse osa vastavuse tõendamiseks, ilma et oleks vaja uuesti kontrollida. Kui see ei ole täielikult samaväärne, märgib taristuettevõtja eespool punktis (7) nimetatud üleminekuperioodi.

ESC tõendamise eest vastutav üksus määrab kindlaks rongisisese ETCSi allsüsteemi tüüpkonfiguratsiooni.

ESC teatise koostab ESC tõendamist taotlev üksus.

ESC tõendamist taotlev üksus laseb teavitatud asutusel hinnata koostalitluse komponendi või allsüsteemi ESC kontrolli aruannet vastavalt punktidele 6.2.4.3 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul ) või 6.3.3.1 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid ).

Kui ESC teatises osutatud kontrolliaruanne või ESC koostalitluse komponendi teatis sisaldab tingimusi, tuleb kõik tingimused registreerida, kajastades nende olekut ja kui on kokku lepitud, siis seda, kuidas mõjutatud pool (nt raudteeveo-ettevõtja, kes soovib tõendada ühilduvust marsruudiga) neid haldab, ning see vastutus tuleb registreerida ESC teatises.

4.2.17.3.Raadiosüsteemi ühilduvus

Raadiosüsteemi ühilduvus (RCS) on kasutusalas rongisisese raadio-häälside või -andmeside seadmete ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemide RMRi raudteeäärsete osade vahelise tehnilise ühilduvuse registreerimine.

Iga RSC tüübi puhul määratakse kindlaks RSC kontrollide kogum (nt dokumentide kontroll, laboratooriumi- või rajatest jne), mida kohaldatakse kasutusala mõne sektsiooni või sektsioonide rühma suhtes. Sama RSC tüüpi on võimalik kasutada piiriülese taristu ja erinevate riiklike taristute puhul.

Rongisisese raadio-häälside või -andmeside osa RSC kontrollide tulemused koostalitluse komponendi või allsüsteemi tasandil, sealhulgas järeldused ja tekkinud tingimused, registreeritakse ESC kontrolli aruandes.

Tüüpkonfiguratsioon – konfiguratsioon, mille alusel on võimalik saada katsetulemusi, mis kehtivad sama sertifitseeritud koostalitluse komponendi või sertifitseeritud rongisisese allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul. Need tulemused peavad olema samaväärsed ka sertifitseeritud raudteeäärse RMRi allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul.

RSC kontrollide puhul koostalitluse komponendi tasandil tuleb jälgida järgmist:

(1)RSC koostalitluse komponendi teatises registreeritakse koostalitluse komponendi (nt rongiraadio või EDOR) RSC tulemused RSC tüübile/tüüpidele, mis kehtivad olenemata koostalitluse komponentide konkreetsest konfiguratsioonist. Selle dokumendi koostab tarnija. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.4 lii tes või C.6 liites.

(2)RSC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama RSC kontrolliaruande/-aruannete järelduste ja tingimuste kokkuvõtet läbitud RSC kontrollide tulemuste kohta (määratletud ühes või mitmes RSC tüübis), mis kehtivad rongisisese koostalitluse komponendi konkreetsetest konfiguratsiooniparameetritest sõltumatult ning mida saab seetõttu kasutada igal kohaldatava rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil.

(3)RSC koostalitluse komponendi teatis sisaldab RSC tüübi/tüüpide kohta tehtud RSC kontrollide loetelu

(4)RSC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama viidet teavitatud asutuse hindamisaruandele vastavalt punktile 6.2.4.3 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul ).

Konkreetse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi RSC seoses ühe või mitme RSC tüübiga on sätestatud RSC teatises. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.3 lii tes või C.5 liites.

Allsüsteemi tasandil peab RSC teatis sisaldama ka kontrolliaruande kokkuvõtet ja näitama nõutavate RSC kontrollide tegemist (iga teatises sisalduva RSC tüübi puhul), mis on avaldatud ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis lisaks juba esitatud RSC koostalitluse komponendi teatistele.

RSC teatis peab sisaldama ka täielikku loetelu RSC koostalitluse komponentide teatistest, mida võetakse arvesse hindamisel (kui neid on), tingimusi (kui neid on) seoses eri RSC tüüpidega ja teavitatud asutuse hindamisaruannet vastavalt punktile 6.3.3.1 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid ).

4.2.17.4.Raadiosüsteemi ühilduvuse nõuded

Taristuettevõtja vastutab RSC tüübi/tüüpide määratlemise eest. Liidu võrgu kõigil osadel, mis eeldavad RSC tõendamiseks samasuguseid kontrolle, on sama RSC tüüp.

Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab RSC tüüpide loetelu ja haldab seda tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.17 a . Amet hindab kontrolle, välja arvatud juhul, kui neid on hinnanud teavitatud asutus vastavalt tabeli 6.3 reale 10 . Amet teeb hindamise kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui amet ja taristuettevõtja lepivad kokku pikemas ajavahemikus, kuid see ei tohi ületada kokku nelja kuud. Tehnilist dokumenti ajakohastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast positiivset hindamist.

RSC tüüpe kasutatakse ainult siis, kui need on ameti eespool viidatud tehnilises dokumendis avaldatud olekuga „kehtiv“.

Taristuettevõtjad esitavad oma võrgu RMRi tarnijate toetusel ametile oma võrgu vajalike kontrollide määratluse iga RSC tüübi kohta. Miinimumteave, mis tuleb esitada:

(1)Iga tehtava kontrolli määratlus

(2)Iga kontrolli läbimise kriteeriumid

(3)Kui kontroll on nõutav ainult rongide puhul, mis on varustatud konkreetse RMRi GSM-Ri/FRMCSi arendusalusega ja konkreetse KTK redaktsiooniga.

(4)Kui kontrollitakse laborites või liinil. Liini puhul märgitakse, kas on nõutav konkreetne asukoht.

(5)Kontaktandmed iga kontrolli taotlemiseks

(6)Laboris tehtava kontrolli tüüpkonfiguratsiooni kirjeldus alati, kui asjaomane taristuettevõtja on selle kindlaks määranud.

(7)Ettepanek RSC tüübi uue versiooni määratluse ja eelneva versiooni vahelise üleminekuperioodi kohta või riikliku menetluse kohta. Samuti märgitakse eelmiste RSC tüüpide kehtivus. Lõplik üleminekuperiood lepitakse ametiga kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, on selleks kuus kuud.

Taristuettevõtjad liigitavad oma liinid vastavalt häälside ja võimaluse korral ETCSi andmeside RSC tüüpidele. See RSC tüübiklassifikatsioon registreeritakse taristuregistris. Kui ESC/RSC tehnilises dokumendis ei avaldata ühtegi RSC määratlust või kui amet ei saa seda olemasolevate RMR GSM-Riga varustatud liinide kohta, loetakse, et asjaomaste liinide puhul ei ole RSC kontrolle vaja teha.

Taristuettevõtja tagab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 6 nõutud kontrollide tegemiseks vajalikud vahendid, labori või juurdepääsu taristule.

Taristuettevõtjad esitavad ametile kõik nende võrgu nimetatud kontrollide muudatused.

RSC tüübid kehtivad tähtajatult, välja arvatud juhul, kui taristuettevõtja neid muudab või tühistab. Muudatuste korral järgitakse 7.2.3.4 ( Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele ) punkti sätteid. Kui rongisiseseid seadmeid on vaja uuesti kontrollida, tuleb teha ainult uued/ajakohastatud RSC kontrollid, kohaldades põhimõtet, et juba läbitud kontrollid jäävad kehtima, kui veeremiüksust ei muudeta.

Kui amet avaldab RSC kontrollid tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“ või ajakohastab neid, tühistatakse vastavad olemasolevad raadio ühilduvuse katsete riiklikud eeskirjad ning allsüsteemidevahelise tehnilise ühilduvuse tõendamiseks tehakse ainult RSC kontrolle. Taristuettevõtja märgib RSC samaväärsuse (puudub, osaline või täielik) eelmise riikliku menetlusega, kui see on olemas. Sel juhul võib koostalitluse komponent või allsüsteemid, mis on tõendanud tehnilist ühilduvust eelmise riikliku menetlusega, kasutada seda uuesti RSC tõendina, ilma et oleks vaja uuesti kontrollida.

RSC tõendamise eest vastutav üksus määrab kindlaks rongisisese raadio allsüsteemi tüüpkonfiguratsiooni.

RSC teatise koostab RSC tõendamist taotlev üksus.

RSC tõendamist taotlev üksus peab laskma teavitatud asutusel hinnata koostalitluse komponendi või allsüsteemi kontrolliaruannet vastavalt punktidele 6.2.4.3 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul ) või 6.3.3.1 ( ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid ).

Kui RSC teatises osutatud kontrolliaruanne või RSC koostalitluse komponendi teatis sisaldab tingimusi, tuleb kõik tingimused registreerida, kajastades nende olekut ja kui on kokku lepitud, siis seda, kuidas mõjutatud pool (nt raudteeveo-ettevõtja, kes soovib tõendada ühilduvust marsruudiga) neid haldab, ning see vastutus tuleb registreerida RSC teatises.

4.2.18.Rongisisesed ATO-funktsioonid

See põhiparameeter kirjeldab rongisiseseid ATO-funktsioone, mida on vaja rongi käitamiseks kuni 2. astme automatiseerimiseni, kusjuures ETCS pakub selle võimaldamiseks automaatset rongiturvangusüsteemi. Lisaks punktis 4.2.2 ( Rongisisesed ETCS-funktsioonid ) nõutavatele funktsioonidele rakendatakse funktsioone vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.18 a .

ATO-funktsiooni toetavad järgmised täiendavad tehnilised kirjeldused:

(1)Side raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga andmesideks raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 ( RMRi raadioliides ), punkt 4.2.6.2 ( Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel ).

(2)Teabe edastamine juhile. Vt A liite tabeli A 1 punktid 4.2.2 e ja 4.2.12 a (ETCS DMI).

(3)Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.18 c .

(4)Teabe/käskude edastamine ja rongisiseselt ETCSilt seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.18 d .

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.18 b .

4.2.19.Raudteeäärsed ATO-funktsioonid

See põhiparameeter kirjeldab raudteeäärseid ATO-funktsioone, mida on vaja rongi käitamiseks kuni 2. astme automatiseerimiseni, kusjuures ETCS pakub selle võimaldamiseks automaatset rongiturvangusüsteemi.

Lisaks punktis 4.2.3 ( Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid ) nõutavatele funktsioonidele rakendatakse funktsioone vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.19 a .

ATO-funktsioone toetavad täiendavad tehnilised kirjeldused sidepidamiseks rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga, mis põhineb andmesidel raadio teel. Vt A liite punktid 4.2.5.1 ( RMRi raadioliides ) ja 4.2.7.3 ( RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO ).

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.19 b .

4.2.20.Hoolduse tehniline dokumentatsioon

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse hoolduse tehnilise dokumentatsiooniga seotud vajalikke nõudeid, millele seadmete tootjad ja allsüsteemi vastavustõendamise taotleja peavad vastama.

4.2.20.1.Seadme tootja vastutus

Allsüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama:

(1)kõik hooldusnõuded ja -menetlused (sh seadmete seisundi seire, juhtumite diagnoos, testimismeetodid ja -tööriistad ning nõutavad ametialased pädevused), mis on vajalikud käesoleva KTK kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked ja nende tagajärjed, remonditööd, kontrollimine ja hooldus, demonteerimine jne). Täpsem teave vigade parandamise kohta on esitatud punktides 6.5 ( Vigade haldamine ) ja 7.2.10 ( Tehnilise kirjelduse ajakohastamine (vigade parandused) );

(2)kõik nõuded ja menetlused (katsemeetodid ja -vahendid, nõutav ametialane pädevus ja koostalitluse komponendi poolt allsüsteemile avaldatava mõju hindamine), mis on vajalikud ajakohastatud koostalitluse komponentide rakendamiseks, mis on tingitud tehnilise kirjelduse vigade parandamisest kogu seadme olelusringi jooksul (tehnilise kirjelduse ajakohastamine). See hõlmab heakskiidetud süsteemimoodulite ja -protsesside ajakohastamiseks vajalike menetluste kindlaksmääramist kõigis olelusringi etappides, kui allsüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 9 kohaseid veakorrektsioone;

(3)tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali;

(4)esimese liinihoolduse tingimused (st liini vahetatavate moodulite (LRUd) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise, LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused;

(5)kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt halvad keskkonnatingimused või erandlikud põrutused);

(6)kontrollimised, mis tuleb teha muude kui kontrolli- ja signaalimisseadmete hooldamisel, kui need mõjutavad kontrolli ja signaalimise allsüsteeme (nt ratta läbimõõdu muutmine).

4.2.20.2.Allsüsteemi kontrollimise taotleja vastutus

Taotleja peab:

(1)tagama, et kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide puhul on kindlaks määratud punktis 4.2.20.1( Seadme tootja vastutus ) sätestatud hooldusnõuded, olenemata sellest, kas need on koostalitluse komponendid või muud komponendid;

(2)täitma eespool punktis 4.2.20.1 esitatud nõudeid, võttes arvesse riske, mis tulenevad allsüsteemi eri komponentide koostoimest ning liidestest teiste allsüsteemidega;

(3)määrama kindlaks menetlused ajakohastatud koostalitluse komponentide kasutuselevõtuks tehnilise kirjelduse vea parandamiste (tehnilise kirjelduse ajakohastamise) tõttu vastavalt koostalitluse komponendi asjakohasele dokumentatsioonile, kui see on asjakohane. Taotleja esitab alasüsteemile avalduva mõju kindlakstegemiseks konfiguratsioonihaldussüsteemi. Taotleja tagab, et tema allsüsteemides sisalduvate koostalitluse komponentide versioonidega seotud dokumendid on kättesaadavad.

4.2.20.3.Süsteemi identifikaator

Koostalitluse komponendi või allsüsteemi ERTMS (ETCS, RMR, ATO) funktsioone kirjeldatakse „süsteemi identifikaatoriga“, mis on numeratsiooniskeem süsteemi versiooni identifitseerimiseks ning funktsiooni identifikaatori ja täideviimise identifikaatori eristamiseks. „Funktsiooni identifikaator“ on süsteemi identifikaatori osa ja tähendab individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil kindlaks määratud ühte või mitut numbrit, mis kujutab endast kontrolli ja signaalimise allsüsteemis või koostalitluse komponendis rakendatud kontrolli ja signaalimise funktsiooni viidet. „Täideviimise identifikaator“ on süsteemi identifikaatori osa ja tähendab tarnija individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil kindlaks määratud ühte või mitut numbrit, mis kujutab endast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi või koostalitluse komponendi konkreetset konfiguratsiooni (nt HW ja SW). „Süsteemi identifikaatori“, „funktsiooni identifikaatori“ ja „täideviimise identifikaatori“ määrab kindlaks iga tarnija.

4.3.Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide 9
Parameeter	Alapunkt	Parameeter	Alapunkt
Tegevuseeskirjad ETCSi juhi-masina liideses kuvatavate ühtlustatud tekstiviidete ja sõnumite loetelu	4.4 E liide	Vedurijuhi käsiraamat Tegevuseeskirjad ERTMSi raudteeäärne tehniline teave, mis on seotud käitamisega	4.2.1.2.1 4.4 D3 liide
Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid	4.2.15	Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded	4.2.2.8
Rongi pidurdustõhusus ja omadused	4.2.2	Rongi pidurid	4.2.2.6
Liivatamisseadmete kasutamine Rongisisene rattaharja määrimine Liitpiduriklotside kasutamine	4.2.10	Vedurijuhi käsiraamat	4.2.1.2.1
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14	Andmete registreerimine	4.2.3.5
ETCSi DMI (juhi-masina liides)	4.2.12	Ronginumbri vorming	4.2.3.2.1
RMR DMI (juhi-masina liides)	4.2.13	Ronginumbri vorming	4.2.3.2.1
Võtmehaldus	4.2.8	Rongi töökorra tagamine	4.2.2.7
Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist	4.9	Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide

4.3.2.Veeremi allsüsteemi liides

Liides veeremi KTKdega
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Veeremi KTKde viide
Parameeter	Alapunkt	Parameeter		Alapunkt
Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon	4.2.10	Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.3.1.1
			Vagunite KTK 10	4.2.3.2
		Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.3.1.2
			Vagunite KTK	4.2.3.3
		Silmusahelal põhinevate seadmetega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.3.1.3
			Vagunite KTK	4.2.3.3
Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus	4.2.11	Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.3.1.1
			Vagunite KTK	4.2.3.3
		Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.3.1.2
			Vagunite KTK	4.2.3.3
Rongi pidurdustõhusus ja omadused	4.2.2 4.2.18	Pidurdustõhusus	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Hädapidurdus	4.2.4.5.2
			Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Sõidupidurdus	4.2.4.5.3
			Vagunite KTK	4.2.4.1.2
Rongisiseste juhtimis- ja signaalimisantennide asukoht	4.2.2	Kinemaatiline gabariit	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.1
			Vagunite KTK	Puudub
Rongisiseste ETCSi funktsioonide isoleerimine	4.2.2	Tegevuseeskirjad	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.12.3
			Vagunite KTK	Puudub
Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid	4.2.15	Väline nähtavus Esilaternad	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.7.1.1
			Vagunite KTK	Puudub
		Juhi nähtavusala	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Nähtavuspiir	4.2.9.1.3.1
			Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK Tuuleklaas	4.2.9.2
			Vagunite KTK	Puudub
Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14	Salvestusseade	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.6
			Vagunite KTK	Puudub
Rongisisene ETCS: Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine	4.2.2	Eraldustsoonid	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.8.2.9.8
			Vagunite KTK	Puudub
		Dünaamilise pidurduse käsklus	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.4.4
			Vagunite KTK	Puudub
		Magnetiline rööpapidur	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.8.2
			Vagunite KTK	Puudub
		Pöörisvoolu rööpapidur	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.8.3
			Vagunite KTK	Puudub
		Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.8.2.4
			Vagunite KTK	Puudub
		Uste avamine	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.5.5.6
			Vagunite KTK	Puudub
		Nõuded veojõule	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.8.1.2
			Vagunite KTK	Puudub
		Suitsutõrje	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.10.4.2
			Vagunite KTK	Puudub
		Raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mida personal kasutab rongi koostamisel	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.3.6
			Vagunite KTK	Puudub
		Juhi töölaud – ergonoomika	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.1.6
			Vagunite KTK	Puudub
		ETCSi režiimide haldamise nõuded: puhkerežiim	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.3.7.1
			Vagunite KTK	Puudub
		ETCSi režiimide haldamise nõuded: passiivne manööverdamine	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.3.7.2
			Vagunite KTK	Puudub
		ETCSi režiimide haldamise nõuded: mittejuhtivad	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.3.7.3
			Vagunite KTK	Puudub
		Pidurisüsteemi tüüp	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.3
			Vagunite KTK	Puudub
		Tõmbejõu olek	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.9.3.8
			Vagunite KTK	Puudub
		Dünaamiline käitumine sõidu ajal	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.3.4.2
			Vagunite KTK	Puudub
Rongisisene ATO: Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine	4.2.18	Rongisisesed rongi automaatjuhtimisega seotud liideste nõuded	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.13
			Vagunite KTK	Puudub
Hädapidurduskäsklus	4.2.2	Hädapidurduskäsklus	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.4.1
			Vagunite KTK	Puudub
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine	4.2.16	Materjalinõuded	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.10.2.1
			Vagunite KTK	Puudub
Sõidupidurduskäsklus	4.2.2	Sõidupidurduskäsklus	Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK	4.2.4.4.2
			Vagunite KTK	Puudub

4.3.3.Taristu allsüsteemi liidesed

Liides taristu KTKga
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Taristu KTK viide
Parameeter	Alapunkt	Parameeter		Alapunkt
Eurobalise’i side (ruum paigaldamiseks)	4.2.5.2	Ehitusgabariit	Taristu KTK 11	4.2.3.1
Euroloopi side (ruum paigaldamiseks)	4.2.5.3	Ehitusgabariit	Taristu KTK	4.2.3.1
Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid	4.2.15	Ehitusgabariit	Taristu KTK	4.2.3.1

4.3.4.Energia allsüsteemi liidesed

Liides energia KTKga
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide		Energia KTK viide
Parameeter	Alapunkt	Parameeter		Alapunkt
Käsud veeremiseadmetele	4.2.2 4.2.3	Faasidevahelised eraldustsoonid Energiavarustussüsteemide vahelised eraldustsoonid	Energiavarustuse KTK 12	4.2.15 4.2.16

4.4.Tegevuseeskirjad

Eeskirjad raudteeteenuse osutamiseks ETCSi, ATO ja RMRiga on kehtestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

ETCSi juhi-masina liideses kuvatavad ühtlustatud tekstiviited ja sõnumid on loetletud E liide .

4.5.Hoolduseeskirjad

Käesoleva KTK alla kuuluvate allsüsteemide hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis esitatud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides allsüsteemi kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib allsüsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad taga, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide eest vastutav isik kehtestab eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks hoolduseeskirjad. Nende eeskirjade ettevalmistamisel lähtutakse 4.2.20 ( Hoolduse tehniline dokumentatsioon ) nõuetest.

4.6.Ametialane pädevus

Seadmete ja allsüsteemi tootjad peavad andma piisavalt teavet kontrolli ja signaalimise allsüsteemide paigaldamiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja hooldamiseks nõutavate ametialaste pädevuste määramiseks. Vt punkt 4.5 ( Hoolduseeskirjad ).

4.7.Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse tagamiseks vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele.

Tootjad peavad ära märkima nende seadmete ja allsüsteemide kasutamisest ja hooldusest tulenevad riskid tervisele ja ohutusele. Vt punkt 4.4 ( Tegevuseeskirjad ) ja punkt 4.5 ( Hoolduseeskirjad ).

4.8.Registrid

Direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 48 ja 49 sätestatud registritele esitatavad andmed on loetletud komisjoni rakendusotsuses 2011/665/EL 13 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/777 14 .

4.9.Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi parameetreid, mida raudteeveo-ettevõtja peab marsruudi ühilduvuse kontrolli eesmärgil kasutama, on kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 D1 liites 15 .

5.Koostalitluse komponendid

5.1.Määratlus

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 7 kohaselt on koostalitluse komponendid „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed.“

5.2.Koostalitluse komponentide loend

5.2.1.Koostalitluse põhikomponendid

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime põhikomponendid on sätestatud:

(1)rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul t abel is 5.1 ;

(2)raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul t abel is 5.2 .

5.2.2.Koostalitluse komponentide rühmitamine

5.2.2.1 Koostalitluse põhikomponentide funktsioonidest võib koostada rühmi. Rühm määratletakse seejärel nende funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitluse komponendina.

Koostalitluse komponentide rühma siseliideste vastavust 4. peatüki põhiparameetritele ei pea kontrollima. Koostalitluse komponentide rühma välisliideste vastavust tuleb kontrollida, et tõendada kõnealuste välisliideste nõuetega seotud põhiparameetrite järgimist.

5.2.2.2 Kui koostalitluse komponendid on rühmitatud, peab rühmitatud funktsioone ja nende adresseerimist saama konfigureerida nii, et ATO, ETCSi ja raadio koostalitluse komponentide rühmitatud funktsioonid saab kontrolli ja signaalimise allsüsteemi olelusringi jooksul asendada välise ATO, ETCSi või raadio koostalitluse komponentidega. Seepärast tehakse järgmised rühmitatud koostalitluse komponendi liidesed väliselt kättesaadavaks kontrolli ja signaalimise allsüsteemi Consisti võrgu sidekihtides, nagu on täpsustatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 i :

(1)rongisisese ATO ja rongisisese ETCSi vaheline liides vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 h ;

(2)rongisisese ATO ja rongisisese GSM-Ri andmeside vaheline liides vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 j ;

(3)rongisisese FRMCSi ning kontrolli ja signaalimise rakenduste vaheline liides (ETCSi A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 g ja ATO A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 k ).

5.3.Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

Iga koostalitluse põhikomponendi või koostalitluse komponentide rühma kohta sätestatakse 5. peatüki tabelites järgmised andmed:

(1)3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et mõnel koostalitluse komponendil on valikulisi funktsioone ja/või liideseid.

(2)4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimaluse korral koos viitega 4. peatüki vastavale punktile.

Tabel 5.1. Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

Nr	Koostalitluse komponent (KK)	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	Rongisisene ETCS	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid (v.a läbisõidu mõõtmine) Süsteemi identifikaator	4.2.2 4.2.20.3
		ETCSi raadioliidesed RBC (andmeside raadio teel valikuline) Sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade (valikuline funktsioon) Eurobalise’i raadioliides Euroloopi raadioliides (valikuline funktsioon)	4.2.5 4.2.5.1.2 4.2.5.1.2.1 4.2.5.2 4.2.5.3
		Liidesed STM (K-liidese kasutamine valikuline) GSM-Ri andmeside Rongisisene FRMCS Võtmehaldus ETCS-ID haldamine ETCSi juhi-masina liides Rongi liides (vt märkust allpool) Rongisisene salvestusseade ATO liides CSS Consisti võrgu sidekihid Märkus rongiliidese kohta: Kõigi A liite punkti 7 kohases dokumendis kirjeldatud funktsioonide rakendamine on koostalitluse komponendi tasandil kohustuslik.	4.2.6.1 4.2.6.2.1.1 4.2.6.2.1.2 4.2.8 4.2.9 4.2.12 4.2.2 4.2.14 4.2.6.4 4.2.6.5.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		ETCS-süsteemi ühilduvus (ESC) (valikuline)	4.2.17.1 4.2.17.2
2	Läbisõidu mõõtmise seade	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid: ainult läbisõidu mõõtmine	4.2.2
		Seadmete ehitamine	4.2.16
3	Standarditud liides STM	Liidesed Rongisisene ETCS	4.2.6.1
4	GSM-Ri rongiraadio Märkus. SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole koostalitluse komponendi osad	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1.1
		Kõne- ja operatiivsiderakendused Süsteemi identifikaator	4.2.4.2.1 4.2.20.3
		Liidesed GSM-Ri raadioliides GSM-Ri juhi-masina liides	4.2.5.1.1.1 4.2.13.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4
5	GSM-Ri andmeside Märkus. SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole koostalitluse komponendi osad	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1.1
		ETCSi andmesiderakendused Süsteemi identifikaator	4.2.4.3.1.1 4.2.20.3
		Liidesed Rongisisene ETCS Rongisisene ATO GSM-Ri raadioliides GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks GSM-Ri raadioliides ATO jaoks	4.2.6.2.1.1 4.2.6.2.2.1 4.2.5.1.1.1 4.2.5.1.2.1 4.2.5.1.3.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4
6	GSM-Ri SIM-kaart Märkus. GSM-Ri võrguoperaator vastutab selle eest, et raudteeveo-ettevõtjad saavad SIM-kaardi, mis sisestatakse GSM-Ri lõppseadmesse.	Põhilised sidefunktsioonid Süsteemi identifikaator	4.2.4.1.1 4.2.20.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4
7	Rongisisene ATO	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Rongisisesed ATO-funktsioonid (välja arvatud side) Süsteemi identifikaator	4.2.18 4.2.20.3
		ATO raadioliidesed	4.2.5.1.3
		Liidesed GSM-Ri andmeside Rongisisene FRMCS Rongiliides ETCSi liides CSS Consisti võrgu sidekihid	4.2.6.2.2.1 4.2.6.2.2.2 4.2.18 4.2.6.4 4.2.6.5.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
8	FRMCSi rongisisene kõnerakendus	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Põhilised sidefunktsioonid	4.2.4.1.2
		Kõne- ja operatiivsiderakendused Süsteemi identifikaator	4.2.4.2.2 4.2.20.3
		Liidesed Rongisisene FRMCS FRMCSi juhi-masina liides	4.2.6.2.3 4.2.13.2
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4
9	Rongisisene FRMCS	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Põhilised sidefunktsioonid Süsteemi identifikaator	4.2.4.1.2 4.2.20.3
		Liidesed FRMCSi rongisisene kõnerakendus FRMCSi raadioliides FRMCSi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks FRMCSi raadioliides ATO rakenduse jaoks Rongisisene ETCS Rongisisene ATO CSS Consisti võrgu sidekihid	4.2.6.2.3 4.2.5.1.1.2 4.2.5.1.2.2 4.2.5.1.3.2 4.2.6.2.1.2 4.2.6.2.2.2 4.2.6.5.1
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4
10	FRMCSi profiil Märkus. FRMCSi võrguoperaatori ülesanne on tagada, et FRMCSi profiil tehakse abonentidele kättesaadavaks.	Põhilised sidefunktsioonid Süsteemi identifikaator	4.2.4.1.2 4.2.20.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16
		Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)	4.2.17.3 4.2.17.4

Tabel 5.2. Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

1	2	3	4
Nr	Koostalitluse komponent (KK)	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded
1	RBC	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, sõidusignaalide uuendamise seadme ja Euroloopi kaudu) Süsteemi identifikaator	4.2.3 4.2.20.3
		RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks FRMCSi raadioliides ETCSi jaoks	4.2.5.1.2.1 4.2.5.1.2.2
		Liidesed Naabruses asuv RBC GSM-Ri andmeside Raudteeäärne FRMCS Võtmehaldus ETCS-ID haldamine	4.2.7.1, 4.2.7.2 4.2.7.3.1.1 4.2.7.3.1.2 4.2.8 4.2.9
		Seadmete ehitamine	4.2.16
2	Sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, Euroloopi ja 2. taseme funktsioonide kaudu) Süsteemi identifikaator	4.2.3 4.2.20.3
		RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks	4.2.5.1.2.1
		Liidesed GSM-Ri andmeside Võtmehaldus ETCS-ID haldamine Blokeerimine ja LEU	4.2.7.3 4.2.8 4.2.9 4.2.3
		Seadmete ehitamine	4.2.16
3	Eurobalise	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		ETCSi ja RMRi raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga Süsteemi identifikaator	4.2.5.2 4.2.20.3
		Liidesed LEU – Eurobalise	4.2.7.4
		Seadmete ehitamine	4.2.16
4	Euroloop	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		ETCSi ja RMRi raadioliidesed: ainult Euroloopi side rongiga Süsteemi identifikaator	4.2.5.3 4.2.20.3
		Liidesed LEU – Euroloop	4.2.7.5
		Seadmete ehitamine	4.2.16
5	LEU – Eurobalise	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide raadio teel uuendamise, Euroloopi ja 2. taseme funktsioonide kaudu) Süsteemi identifikaator	4.2.3 4.2.20.3
		Liidesed LEU – Eurobalise	4.2.7.4
		Seadmete ehitamine	4.2.16
6	LEU – Euroloop	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS): Ohutus Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.1 4.2.1.2 4.2.20.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide raadio teel uuendamise, Eurobalise’i ja 2. taseme funktsioonide kaudu) Süsteemi identifikaator	4.2.3 4.2.20.3
		Liidesed LEU – Euroloop	4.2.7.5
		Seadmete ehitamine	4.2.16
7	Teljeloendur	Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid (ainult teljeloendurite seisukohast olulised parameetrid)	4.2.10
		Elektromagnetiline ühilduvus (ainult teljeloendurite seisukohast olulised parameetrid)	4.2.11
8	Teadetetahvel	Raudteeäärsed juhtimis- ja signaalimisobjektid (ainult punktid 1 ja 2)	4.2.15
		Seadmete ehitamine	4.2.16
9	Raudteeäärne ATO	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus: Käideldavus/töökindlus Hooldatavus	4.2.1.2 4.2.20.1
		Raudteeäärsed ATO-funktsioonid Süsteemi identifikaator	4.2.19 4.2.20.3
		RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga GSM-Ri raadioliides ATO jaoks FRMCSi raadioliides ATO jaoks	4.2.5.1.3.1 4.2.5.1.3.2
		Liidesed: GSM-Ri andmeside Raudteeäärne FRMCS	4.2.7.3.2.1 4.2.7.3.2.2
		Seadmete ehitamine	4.2.16

6.Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ning allsüsteemide vastavustõendamine

6.1.Sissejuhatus

6.1.1.Üldpõhimõtted

6.1.1.1.Põhiparameetrite järgimine

Käesoleva KTK 3. peatükis kehtestatud oluliste nõuete täitmine tagatakse 4. peatükis täpsustatud põhiparameetrite järgimisega.

Parameetrite järgimist tõendatakse järgmisega:

(1)5. peatükis sätestatud koostalitluse komponentide vastavushindamine (vt punktid 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4);

(2)allsüsteemide vastavustõendamine (vt punktid 6.3 ja 6.4).

Olemasolevate allsüsteemide muutmise korral võetakse hindamisel arvesse punktis 7.2.2 toodud rongisiseste ja punktis 7.2.3 toodud raudteeäärsete allsüsteemide nõudeid.

6.1.1.2.KTK nõuete osaline täitmine

Rongisisene allsüsteem ei tohi rakendada kõiki käesolevas KTKs sätestatud kohustuslikke funktsioone, kui see vastab mõlemale alljärgnevale tingimusele:

(1)funktsioonid on loetletud punktis G liide ;

(2)taristuettevõtja on (liikmesriigi toetusel) taristuregistris märkinud, et loetletud nõude osaline täitmine ei takista tema võrgu optimaalset ja ohutut käitamist;

kui mõnes kontrolli ja signaalimise koostalitluse komponendis või allsüsteemis ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs täpsustatud funktsioone, peavad asjakohased kasutustingimused seda kajastama vastavalt punktidele 6.5.1 ja 6.5.2.

6.1.2.ETCSi, ATO ja RMRi katsetamise põhimõtted

6.1.2.1.Põhimõte

Põhimõte seisneb selles, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on võimeline käesolevas KTKs kehtestatud tingimustel töötama ilma lisavastavustõendamiseta kõikidel EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud raudteeäärsetel kontrolli ja signaalimise allsüsteemidel.

Selle põhimõtte saavutamisele aitavad kaasa:

(1)rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostamise ja paigaldamise eeskirjad;

(2)katsete tehnilised kirjeldused, millega tõestada, et rongisisesed ja raudteeäärsed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid on vastavuses käesoleva KTK nõuetega ning ühilduvad teineteisega.

6.1.2.2.Katsestsenaariumid

Käesoleva KTK eesmärgil tähendab „katsestsenaarium“ kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud või neid mõjutavat raudteeäärsete või rongisiseste sündmuste jada (nt sõnumite saatmine/vastuvõtmine, kiirusepiirangu ületamine, operaatorite tegevused) ning nendevahelist kindlaksmääratud ajastust, et katsetada raudteesüsteemi kavandatavat kasutamist ETCSi, ATO ja RMRi seisukohalt asjakohastes olukordades (nt rongi sisenemine seadmetega varustatud alale, rongi käivitamine, signaali alistamine peatumisel).

Katsestsenaariumid põhinevad projekti jaoks vastu võetud tehnilistel eeskirjadel.

Vastavuse kontrollimine reaalses rakenduses peab katsestsenaariumiga olema võimalik, kogudes teavet hõlpsalt juurdepääsetavatest liidestest (soovitatavalt käesolevas KTKs täpsustatud standardliidesed).

6.1.2.3.Katsestsenaariumide nõuded

ETCSi, ATO ja RMRi raudteeäärsete osade tehnilised eeskirjad ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud katsestsenaariumid peavad olema piisavalt põhjalikud, et kirjeldada süsteemi kogu ettenähtud toimimist, mis on seotud raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga normaalsetes ja tuvastatud halvenenud tingimustes, ning:

(1)need peavad vastama käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele;

(2)need peavad eeldama, et raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega koostoimivad rongisiseste allsüsteemide funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime vastavad käesoleva KTK nõuetele;

(3)neid eeskirju kasutatakse raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel kontrollimaks, et rakendatud funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime suudavad tagada, et järgitakse süsteemi ettenähtud tööd koos asjakohaste režiimide ning üleminekutega rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tasemete ja režiimide vahel.

6.2.Koostalitluse komponendid

6.2.1.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamise menetlused

Enne koostalitluse komponendi ja/või koostalitluse komponentide rühma turule viimist peab tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 lõikega 2 ja artikli 10 lõikega 1.

Hindamismenetlus toimub ühe punktis 6.2.2 ( Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid ) sätestatud mooduli alusel.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta. Koostalitluse komponentide turuletoomiseks piisab vastavusest asjakohaste põhiparameetritega, nagu on esitatud EÜ vastavusdeklaratsioonis 16 .

6.2.2.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid

Koostalitluse komponentide hindamiseks kontrolli ja signaalimise allsüsteemide raames võib tootja või tema Euroopa Liidus asutatud esindaja valida:

(1)kas tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul CD) tootmisfaasis või

(2)tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul CF) või

(3)täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul CH1).

Lisaks võib tootja või tema esindaja SIM-kaardi ja teadetetahvli koostalitluse komponendi kontrollimiseks valida mooduli CA.

Mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni otsuses 2010/713/EL 17 .

Mõningate moodulite kasutamise suhtes kehtivad järgmised täiendavad selgitused:

(1)mooduli CB 2. punkti puhul peab EÜ tüübihindamise tegema toote- ja konstruktsioonitüübi kombineerimise teel;

(2)mooduli CF (tootetõendus) 3. punkti puhul ei ole lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitluse komponendid tuleb eraldi läbi vaadata.

6.2.3.Vastavushindamise nõuded

Olenemata valitud moodulist:

(1)peab rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi puhul järgima käesoleva KTK punktis 6.2.4.1 esitatud nõudeid;

(2)tehakse käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponendi või koostalitluse komponentide rühma vastavushindamisel t abel is 6.1.1 nimetatud toimingud. Kõik vastavustõendamised tuleb teha 5. peatüki asjaomasele tabelile ja selles osutatud põhiparameetritele viidates.

(3)Seadmete tootja teavitab teavitatud asutust kõigist koostalitluse komponendi nõuetele vastavust mõjutavatest muudatustest, mis tulenevad kohaldatava KTK redaktsiooni nõuetest. Tootja tõendab ka seda, kas need vigade paranduste tehnilised kirjeldused nõuavad uusi kontrolle vastavalt t abel ile 6.1.1. ning tabelile 6.2.2 vastavaid EÜ nõuetele vastavuse mooduleid kohaldades. Kõnealuse teabe peab tootja esitama koos asjakohaste viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile. Tootja peab põhjendama ja dokumenteerima, et koostalitluse komponendi tasandil on kohaldatavad nõuded täidetud, mida hindab teavitatud asutus.

Tootja teavitab mõjutatud üksusi muudatustest, näiteks seoses käitamise ja hooldusega, kui need mõjutavad olemasolevaid ja juba rakendatud tooteid/komponente.

Tabel 6.1.1. Koostalitluse komponendi või koostalitluse komponentide rühma vastavushindamise nõuded

Nr	Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
1a	Funktsioonid, liidesed ja toimivus	Kontrollida, kas kõik 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites kirjeldatud kohustuslikud funktsioonid, liidesed ja toimivus on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.	Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite kirjeldusele.
1b		Kontrollida, millised 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites kirjeldatud valikulised funktsioonid ja liidesed on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.	Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite kirjeldusele.
1c		Kontrollida, millised lisafunktsioonid ja -liidesed (mida ei ole käesoleva KTKga ette nähtud) on rakendatud ning et need ei tekitaks konflikte käesolevas KTKs täpsustatud rakendatud funktsioonidega.	Mõjuanalüüs
2a	Seadmete ehitamine	Kontrollida vastavust kohustuslikele tingimustele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites.	Kasutatud materjalide dokumentatsioon ja vajaduse korral katsed, millega tagatakse, et 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite nõuded on täidetud.
2b		Lisaks kontrollida, et koostalitluse komponent töötab korralikult nendes keskkonnatingimustes, mille jaoks see on projekteeritud.	Katsed vastavalt taotleja tehnilistele kirjeldustele
3	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS)	Kontrollida vastavust ohutusnõuetele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites, st 1.juhuslikest tõrgetest põhjustatud kvantitatiivsete lubatava ohu määrade järgimine; 2.arendusprotsessis on võimalik avastada ja elimineerida süsteemi tõrked;	1.juhuslikest tõrgetest põhjustatud lubatava ohu määrade arvutused, mida toetavad töökindluse andmed; 2.1.tootja kvaliteedi- ja ohutusjuhtimine kogu konstrueerimise, tootmise ja katsetamise ajal vastab tunnustatud standardile (vt märkus). 2.2.tarkvara arendamise elutsükkel, riistvara arendamise elutsükkel ning riist- ja tarkvara integreerimine on kõik toimunud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus); 2.3.ohutuse kontrollimise ja tõendamise protsess on läbi viidud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus) ning järgitud on 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud ohutusnõudeid. 2.4.funktsionaalsed ja tehnilised ohutusnõuded (korrektne toimimine tõrkevabades tingimustes, tõrgete mõjud ja välismõjud) on kinnitatud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus). Märkus. Standard peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1.vastab tegevusjuhise nõuetele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 402/2013 I lisa punktis 2.3.2; 2. on raudteeliikluse valdkonnas laialdaselt tunnustatud. Kui see nii ei ole, tuleb standardit põhjendada teavitatud asutusele, kes peab selle heaks kiitma; 3.sobib hinnatava süsteemi võimalike ohtude kontrollimiseks; 4.on avalikult kättesaadav kõikidele asjaosalistele, kes seda kasutada soovivad.
4		Kontrollida, et taotleja esitatud kvantitatiivne töökindluse sihtväärtus (seoses juhuslike tõrgetega) on saavutatud.	Arvutused
5		Süsteemi tõrgete kõrvaldamine	Seadmete katsetamine (kõik koostalitluse komponendid või alakoostude puhul eraldi) töötingimustes ja parandamine vea avastamise korral. Tõendiga kaasnev dokumentatsioon, milles näidatakse, milline vastavustõendamine tehti, milliseid standardeid kasutati ja millised kriteeriumid vastu võeti, et lugeda katsed lõppenuks (taotleja otsuste kohaselt).
6	Hoolduse tehniline dokumentatsioon	Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.1	Dokumentide kontroll

6.2.4.Eriküsimused

6.2.4.1.Rongisisese ETCSi kohustuslikud katsed

Erilist tähelepanu pööratakse rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi vastavuse hindamisele, kuna see on keeruline ja mängib koostalitlusvõime saavutamisel põhirolli.

Olenemata sellest, kas valitakse moodul CB või CH1, kontrollib teavitatud asutus, et:

(1)koostalitluse komponendi tüüpiline näidiseksemplar on läbinud kõik katseseeriad, sealhulgas kõik katsejuhtumid, mis on vajalikud punktis 4.2.2 ( Rongisisesed ETCS-funktsioonid ) viidatud funktsioonide kontrollimiseks. Taotleja vastutab katsejuhtumite määratlemise ja nende seeriana korraldamise eest, kui seda ei ole käsitletud käesoleva KTK tehnilistes kirjeldustes;

(2)katsed tehti laboris, mis on akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 18 ja A liite t abel is A 4 nimetatud standardite kohaselt tegema katseid A liite tabelis A 1 osutatud katse ülesehituse ja protseduuridega.

(a)Rongisisese ETCSi puhul, mis toetab kuni süsteemi versiooni 2.1: 4.2.2 c .

(b)Rongisisese ETCSi puhul, mis toetab kuni süsteemi versiooni 2.2 ja 3.0: ei hõlma, vt eelmine punkt 1.

Labor esitab täieliku aruande, kus on selgelt esitatud katsejuhtumite tulemused ja kasutatud seeriad. Teavitatud asutus vastutab katsejuhtumite ja seeriate sobivuse hindamise eest, et kontrollida vastavust kõigi asjakohaste nõuetega ja hinnata katsete tulemusi koostalitluse komponendi sertifitseerimist silmas pidades.

6.2.4.2.B-klassi liidesed

Iga liikmesriik vastutab selle kontrollimise eest, et B-klassi süsteemid nende liidesed ETCSi rongisisese koostalitluse komponendiga vastavad tema siseriiklikele nõuetele.

Standarditud STMi liidese ja rongisisese ETCSi vastavustõendamiseks on vaja teavitatud asutuse tehtud vastavushindamist.

6.2.4.3.ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul

Kuna t abel is 6.1.1 ESC/RSC kontrolle ei nõuta, ei nõuta neid koostalitluse komponendi sertifikaadi väljastamiseks.

Kui ESC/RSC kontrolle tehakse koostalitluse komponendi tasandil, on teavitatud asutuse ülesanne seoses ESC/RSC koostalitluse komponendi teatis(t)e ja seonduva aruandega kontrollida, kas koostalitluse komponendi ESC/RSC kontrolliaruanne on õige ja täielik vastavalt käesoleva punkti nõuetele.

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 võib seda hindamist tegev teavitatud asutus olla erinev teavitatud asutusest, kes viib läbi koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või sobivusmenetlust.

Tabel 6.1.2. Teavitatud asutuse poolt ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvuse hindamine seoses koostalitluse komponentidega

Nr	Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
1	Tulemuste kättesaadavus	Hinnata, et kontrolliaruandes viidatakse kontrollidele vastavalt ESC/RSC tüüpide määratlusele, mis on esitatud ERA avaldatud tehnilises dokumendis 19 . Hinnata, et koostalitluse komponentide kontrolliaruandes on selgelt märgitud, milliseid kontrolle ESC/RSC tüübi suhtes on tehtud.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
2	Tulemuste kättesaadavus	Hinnata, et ESC/RSC tulemused näitavad iga ESC/RSC kontrolli puhul, kas ESC/RSC kontroll on läbitud nõuetekohaselt või mitte;	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
3	Vastuolud ja teatatud vead	Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mis ei olnud nõuetekohaselt läbitud, on välja toodud ESC/RSC kontrollide käigus teatatud vastuolud ja vead;	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
4	Mõjuanalüüs	Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mida ei tehtud nõuetekohaselt, on tehtud mõjuanalüüs ESC-le/RSC-le avalduva mõju kohta ja see registreeritakse, kasutades D lii tes esitatud vormi.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

6.3.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid

6.3.1.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide hindamise menetlused

Käesolevas peatükis käsitletakse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Taotleja soovil sooritab teavitatud asutus vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 IV lisale rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise.

Taotleja koostab vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõigetele 1 ja 9 rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikega 9.

Hindamismenetlus toimub punktis 6.3.2 ( Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide moodulid ) sätestatud moodulite alusel.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioone koos vastavustõendiga loetakse piisavaks tagatiseks, et allsüsteemid on käesolevas KTKs täpsustatud tingimustel ühilduvad.

6.3.2.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide moodulid

Kõik allpool nimetatud moodulid on sätestatud komisjoni otsuses 2010/713/EL 20 .

6.3.2.1.Rongisisene allsüsteem

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

(1)tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

(2)tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

(3)täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.2.Raudteeäärne allsüsteem

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

(1)üksiktoote vastavustõendamismenetluse (moodul SG) või

(2)tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

(3)tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

(4)täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.3.Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

Mooduli SB (tüübihindamine) punkti 4.2 puhul nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH1 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.2 puhul nõutakse täiendavat tüübikatsetust.

6.3.3.Rongisisese allsüsteemi hindamise nõuded

Tabel 6.2.1. on esitatud kontrollid, mis tuleb rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel läbida, ning järgitavad põhiparameetrid.

Olenemata valitud moodulist:

(1)peab vastavustõendamine näitama, et rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastab põhiparameetritele, kui see on veeremiüksusele paigaldatud;

(2)ei vaja EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud koostalitluse komponentide funktsioonid ja talitlusvõimed lisavastavustõendamist;

(3)juba integreeritud koostalitluse komponendi tehnilise kirjelduse ajakohastamisest tulenev ajakohastamine ei nõua allsüsteemi teavitatud asutuse lisavastavustõendamist, kui koostalitluse komponendi teavitatud asutus kinnitab, et hinnatava ajakohastamise mõju piirdub koostalitluse komponendiga ja kui ajakohastamise integreerimist hindav ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus ei ole kindlaks teinud mõju allsüsteemi tasandil.

Tabel 6.2.1. Rongisisese allsüsteemi või osade rühmade vastavushindamise nõuded

Nr	Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
1a	Koostalitluse komponentide kasutamine	Kontrollida, kas allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on kõik hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga. Allsüsteemi tuleb kontrollida SIM-kaardiga, mis vastab käesoleva KTK nõuetele. SIM-kaardi vahetamine teise kaardiga, mis vastab KTK nõuetele, ei kujuta endast allsüsteemi muutmist.	Dokumentide olemasolu ja sisu
1b		Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.	Analüüs dokumentide kontrollimise teel
1c		Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud versioonist erineva kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK versiooni alusel ja/või allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud tehnilistest kirjeldustest erinevate tehniliste kirjelduste alusel, kontrollida, et tõend tagab ka allsüsteemi vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.	Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel
2a	Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi	Kontrollida allsüsteemi siseliideste õiget paigaldust ja toimimist – põhiparameeter 4.2.6	Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele
2b		Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs täpsustatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone.	Mõjuanalüüs
2c		Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on kordumatud väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTKga – põhiparameeter 4.2.9.	Projekti tehniliste kirjelduste kontroll
2d		Kontrollida, et allsüsteemi ETCSi osa jaoks on olemas süsteemi identifikaator. Kui süsteemi identifikaatori funktsionaal- või realiseerimisosa muudetakse, et muudatus vastab määratlusele – põhiparameeter 4.2.20.3	Dokumentide kontroll
3	Osade integreerimine allsüsteemi	Kontrollida allsüsteemi eri osade liideseid ja integratsiooni – t abel 4.1 ning põhiparameetrit 4.2.6.	Mõjuanalüüs dokumendikontrolli alusel
4a	Veeremiga integreerimine	Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.2, 4.2.4, 4.2.14, 4.2.18 ja tootja määratud seadmete paigaldamise tingimused.	Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)
4b		Kontrollida, et rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.	Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendid ja võimalikud integreerimisviisid on kontrollitud veeremi omaduste alusel)
4c		Kontrollida, et parameetrid (nt pidurdusparameetrid) on õigesti konfigureeritud ja et need jäävad lubatud vahemikku.	Dokumentide kontroll (parameetrite väärtusi võrreldakse veeremi omadustega)
5a	Integreerimine B-klassiga olenevalt rongisisesest ETCSi ja B-klassi liidesest	Kontrollida, et standardiseeritud liidese STM on ühendatud rongisisese ETCSiga liideste kaudu, mis ühilduvad KTKga.	Ei ole midagi katsetada: standardliidest on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud. Selle toimimist juba katsetati, kui kontrolliti koostalitluse komponentide integreerimist allsüsteemi.
5b		Kontrollida, et rongisiseses ETCSis rakendatud B-klassi funktsioonid – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.	Ei ole midagi katsetada: kõik on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud.
5c		Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis ei ole ühendatud rongisisese ETCSiga – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.	Ei ole midagi katsetada: liideseid ei ole 21
5d		Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis on ühendatud rongisisese ETCSiga, mis kasutab (osaliselt) KTKga mitteühilduvaid liideseid – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid. Samuti kontrollida, et ei mõjutata ETCSi funktsioone.	Mõjuanalüüs dokumendikontrolli ja integreerimiskatsete aruande alusel
6a	Integreerimine raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega	Kontrollida, et Eurobalise’i telegramme saab lugeda (see katse piirdub antenni õige paigalduse kontrollimisega. Koostalitluse komponendi tasemel tehtud katseid ei ole vaja korrata) – põhiparameeter 4.2.5	Katse sertifitseeritud Eurobalise’iga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.
6b		Kontrollida, et Euroloopi telegrammid (vajaduse korral) on loetavad – põhiparameeter 4.2.5.	Katse sertifitseeritud Euroloopiga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.
6c		Kontrollida, et seadmed saavad hakkama RMRi hääl- ja andmesidega (vajaduse korral) – põhiparameeter 4.2.5.	Katse sertifitseeritud RMR-võrguga: suutlikkus luua, säilitada ja lõpetada ühendus on toetav tõend.
7a	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS)	Kontrollida, et seadmed vastavad ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.	Riskihindamise ühises ohutusmeetodis täpsustatud menetluste rakendamine.
7b		Kontrollida kvantitatiivse töökindluse sihtväärtuse saavutamist – põhiparameeter 4.2.1.	Arvutused
7c		Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.2.	Dokumentide kontroll
8	Integreerimine raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega ning teiste allsüsteemidega: katsed kavandatud kasutust kajastavatel tingimustel.	Katsetada allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates kavandatud kasutust kajastavates tingimustes kui mõistlikkuse piires võimalik (nt liini kalle, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, ilmastikutingimused, kontrolli ja signaalimise raudteeäärsete funktsioonide ehitus). Katsega peab saama kontrollida järgmist: (1)läbisõidu mõõtmise funktsioonid toimivad õigesti – põhiparameeter 4.2.2; (2)rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16. Samuti peavad need katsed suurendama kindlustunnet, et süsteemis ei teki tõrkeid. Nende katsete rakendusalasse ei kuulu katsed, mis on tehtud eri etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentidega tehtud katsed ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemiga tehtud katsed. Keskkonnatingimustel tehtud katsed ei ole vajalikud rongisisese RMRi häälseadme puhul. Märkus. Tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati.	Tehtud katsete aruanded

6.3.3.1.ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid

Teavitatud asutuse ülesanne seoses ESC/RSC kontrolliaruandega on kontrollida allsüsteemi ESC/RSC kontrolliaruande õigsust ja täielikkust vastavalt käesoleva punkti nõuetele.

Kuna t abel is 6.2.1 ESC/RSC kontrolle ei nõuta, ei ole need rongisisese allsüsteemi sertifikaadi väljastamiseks vajalikud. Selline rongisisene allsüsteem loetakse seega ühilduvaks A-klassi taristutega ainult siis, kui tehnilise ühilduvuse tõendamiseks ei ole vaja spetsiifilist ESC/RSC kontrolli (st taristuettevõtja on taristuregistris määratlenud kui ESC-EU-0 või RSC-EU-0).

Tabel 6.2.2. Teavitatud asutuse poolt ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvuse hindamine rongisiseste allsüsteemide puhul

Nr	Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
1	Tulemuste kättesaadavus	Hinnata, et kontrolliaruandes viidatakse kontrollidele vastavalt ESC/RSC tüüpide määratlusele, mis on esitatud ERA avaldatud tehnilises dokumendis 22 . Hinnata, et kõiki selle ESC/RSC tüübi nõutavaid ESC/RSC kontrolle on hinnatud;	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
2	Tulemuste kättesaadavus	Hinnata, et ESC/RSC tulemused näitavad iga ESC/RSC kontrolli puhul, kas ESC/RSC kontroll on läbitud nõuetekohaselt või mitte.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
3	Vastuolud ja teatatud vead	Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mis ei olnud nõuetekohaselt läbitud, on välja toodud ESC/RSC kontrollide käigus teatatud vastuolud ja vead;	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
4	Mõjuanalüüs	Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mida ei tehtud nõuetekohaselt, on tehtud mõjuanalüüs ESC-le/RSC-le avalduva mõju kohta ja see registreeritakse, kasutades D lii tes esitatud vormi.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
5	Tingimused	Hinnata, et kontrolliaruandes on osutatud kõikidele tingimustele.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.
6	ESC/RSC koostalitlusvõime teatiste integreerimine	Hinnata, et kui ESC/RSC teatis põhineb ESC/RSC koostalitluse komponentide teatistel, kohaldatakse asjaomase allsüsteemi suhtes ESC/RSC koostalitluse komponendi teatise tulemusi.	ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

Teavitatud asutus ei kontrolli üle ühtegi rongisisese allsüsteemi juba läbiviidud EÜ vastavustõendamismenetluse käigus või juba ESC/RSC koostalitluse komponendi teatisega hõlmatud aspekti.

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 võib seda hindamist tegev teavitatud asutus olla erinev teavitatud asutusest, kes viib läbi koostalitluse komponendi EÜ vastavustõendamise menetlust, või teavitatud asutusest, kes hindab ESC/RSC koostalitluse komponentide kontrolliaruannet.

6.3.4.Raudteeäärse allsüsteemi hindamise nõuded

Käesoleva KTK kohaldamisalas tehtud hindamiste eesmärk on tõendada, et seadmed vastavad 4. peatükis osutatud nõuetele.

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi osa loomiseks on vaja rakendusspetsiifilist teavet. See hõlmab järgmist:

(1)liini omadused, näiteks kalded, kaugused, marsruudielementide ja Eurobalise’i/Euroloopi seadmete asukohad, kaitstavad kohad jms;

(2)ETCS-süsteemi töödeldavad signaalimisandmed ja eeskirjad.

Käesolev KTK ei hõlma kontrolle, millega hinnatakse, kas rakendusspetsiifiline teave on õige.

Olenemata valitud moodulist:

(1) Tabel is 6.3 on esitatud kontrollid, mis tuleb raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel teha, ning järgitavad põhiparameetrid;

(2)ei vaja funktsioonid ja talitlusvõimed, mida on koostalitluse komponentide tasemel juba kontrollitud, lisavastavustõendamist.

Tabel 6.3. Raudteeäärse allsüsteemi vastavushindamise nõuded

Nr	Tegur	Hindamise eesmärk	Toetavad tõendid
1a	Koostalitluse komponentide kasutamine	Kontrollida, kas kõik allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga.	Dokumentide olemasolu ja sisu
1b		Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.	Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel
1c		Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud versioonist erineva kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK versiooni alusel ja/või allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud tehnilistest kirjeldustest erinevate tehniliste kirjelduste alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.	Mõju analüüs KTKs viidatud tehniliste kirjelduste ja koostalitluse komponentide tõendite võrdlemise teel
2a	Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi Märkus. Ainult need, mille erihindamine toimub allsüsteemi tasandil.	Kontrollida, et allsüsteemi siseliidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult – põhiparameetrid 4.2.5, 4.2.7 ja tootja määratud tingimused. (Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)	Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele
2b		Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs täpsustatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone. (Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)	Mõjuanalüüs
2c		Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on kordumatud väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTKga – põhiparameeter 4.2.9. (Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)	Projekti tehniliste kirjelduste kontroll
2d		Koostalitluse komponentide teljeloendurite puhul (ainult): Koostalitluse komponendi integreerimist allsüsteemi tuleb kontrollida: Kontrollida viitenumbridokumendi 77 4. peatüki tabel 16 „Vastavushindamine“. Kontrollida seadmete õiget paigaldust ning tootja ja/või taristuettevõtja määratud tingimusi.	Dokumentide kontroll .
2e		Kontrollida, et allsüsteemi ETCSi osa jaoks on olemas süsteemi identifikaator. Kui süsteemi identifikaatori funktsionaalset või realiseerimisosa muudetakse, et muudatus vastab määratlusele – põhiparameeter 4.2.20.3	Dokumentide kontroll
3	Raudteeäärsed juhtimisobjektid	Kontrollida, kas käesolevas KTKs täpsustatud nõuded teadetetahvlitele on täidetud (omadused, ühilduvus taristu nõuetega (gabariit jne), ühilduvus juhi nägemisväljaga, koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite paigutus nende ettenähtud kasutuseesmärgi täitmiseks) – põhiparameeter 4.2.15.	Tehniline dokumentatsioon, KTKga vastavuses oleva veeremiga tehtud katsete või käituskatsete tulemused
4a	Taristuga integreerimine	Kontrollida ETCSi, RMRi ja ATO seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4, 4.2.19 ja tootja määratud paigaldustingimused.	Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)
4b		Kontrollida, et raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi seadmed on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.	Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendeid ja võimalikke integreerimisviise on võrreldud raudteeäärsete seadmete omadustega)
5a	Integreerimine raudteeäärse signaalimisega (ei kohaldata rongituvastuse osa suhtes)	Kontrollida, et kõiki rakenduses nõutavaid funktsioone rakendatakse vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameeter 4.2.3.	Dokumentide kontroll (taotleja projekti tehniline kirjeldus ja koostalitluse komponentide tõendid)
5b		Kontrollida parameetrite õiget konfiguratsiooni (Eurobalise’i telegrammid, RBC-sõnumid, teadetetahvlite asukohad jne).	Dokumentide kontroll (parameetrite väärtusi võrreldakse raudteeäärsete seadmete ja signaalimisseadmete omadustega)
5c		Kontrollida, et liidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult.	Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel
5d		Kontrollida, et raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem töötab korralikult vastavalt raudteeäärsetes signaalimisliidestes olevale teabele (nt Eurobalise’i telegrammide asjakohane genereerimine LEUs või sõnumite genereerimine RBCs).	Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel
6a	Integreerimine rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega	Kontrollida RMRi katvust – põhiparameeter 4.2.4.	Kohapealsed mõõtmised
6b		Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.5.	Punktis 6.1.2 täpsustatud tööstsenaariumide katsete aruanded eri tarnijate vähemalt kahe sertifitseeritud rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga. Aruandes peab osutama, milliseid katsestsenaariume katsetati, millist rongisisest seadet kasutati ja kas katsed tehti laborites, katseliinidel või reaalsetes rakendustes.
7	Rongituvastussüsteemide ühilduvus (v.a teljeloendurid)	Kontrollida rongituvastussüsteemide vastavust käesoleva KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10 ja 4.2.11. Kontrollida viitenumbri 77 dokumendi 4. peatükki. Kontrollida seadmete õiget paigaldust ning tootja ja/või taristuettevõtja määratud tingimusi.	Olemasolevatest rajatistest pärinevate seadmete ühilduvuse tõendid (juba kasutatavate süsteemide puhul); katsete tegemine vastavalt uutele tüüpidele kehtestatud standarditele. Kohapealsed mõõtmised, millega tõestatakse paigalduse õigsust. Seadmete õige paigalduse dokumentide kontroll.
8a	Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS) (v.a rongituvastus)	Kontrollida vastavust ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.1.	Riskihindamise ühises ohutusmeetodis täpsustatud menetluste rakendamine.
8b		Kontrollida kvantitatiivsete töökindluse sihtväärtuste järgimist – põhiparameeter 4.2.1.2.	Arvutused
8c		Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.2.	Dokumentide kontroll
9	Integreerimine rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga: katsed kavandatud kasutust kajastavatel tingimustel.	Katsetada allsüsteemi käitumist nii mitmes kavandatud kasutust kajastavas tingimuses, kui on reaalselt võimalik (nt rongi kiirus, rongide arv liinil, ilmastikutingimused). Katsega peab saama kontrollida järgmist: (1)rongituvastussüsteemide toimivus – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11, (2)raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16 Nimetatud katsed suurendavad ka kindlustunnet süsteemsete tõrgete puudumise kohta. Nende katsete rakendusalast jäävad välja katsed, mis on tehtud eri etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentide tasandil tehtud katseid ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemil tehtud katseid. Märkus. Tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati.	Tehtud katsete aruanded
10	ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus	Kavandatud ESC ja RSC kontrollid hõlmavad üksnes KTK nõudeid ja on kooskõlas tehniliste kirjeldustega – põhiparameeter 4.2.17.	Kavandatud ESC/RSC-tüüpide dokumendikontroll, kui need on uued või muudetud. VÕI ESC ja RSC tüübi (tüüpide) tehnilise ühilduvuse kontrollid avaldatakse ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis kui „Kehtiv“, kui need jäävad muutumatuks.

6.4.KTK nõuete osalise hindamise korral kohaldatavad sätted

6.4.1.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikele 7 võib teavitatud asutus välja anda EÜ vastavustõendeid allsüsteemi teatud osade kohta, kui asjaomased KTKd seda lubavad.

Nagu on osutatud käesoleva KTK punktis 2.2 ( Kohaldamisala ), hõlmavad raudteeäärsed ja rongisisesed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid osi, mis on täpsustatud punktis 4.1 ( Sissejuhatus ).

EÜ vastavustõendi võib välja anda iga käesolevas KTKs kirjeldatud osa või osade kombinatsiooni kohta.

Olenemata valitud moodulist peab teavitatud asutus kontrollima, kas nõuded (kõik asjakohased nõuded, mis on sätestatud t abel is 6.2.1 ) on täidetud:

(1)kõnealuse osa puhul ja

(2)selle liideste puhul allsüsteemi muutmata osadega ja

(3)integreerimise puhul allsüsteemi muutmata osadega.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul: osade hindamisel tuleb teavitatud asutus(t)e väljastatud EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga (sertifikaatidega) kaaluda ühte järgmistest võimalustest:

(1)rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise sertifikaat, mis hõlmab kõiki osi, või

(2)EÜ vastavustõendamise sertifikaat iga järgmise osade rühma kohta:

(a)rongiturvangusüsteem, andmeside ja rongide automaatjuhtimise osad ning

(b)raadio-häälside osa.

EÜ vastavustõendamise sertifikaadil peavad olema märge ja tõendid kõigi t abel i 6.2.1 nõuete täitmise ning osadevaheliste võimalike liideste või nende puudumise kohta ühel järgmistest viisidest:

(1)teise osa / osade rühmaga liideste puudumine või

(2)teise osa / osade rühmaga liideste puhul teise osa / osade rühma kasutustingimuste ja -piirangute puudumine.

Liideste puhul, mis nõuavad kasutustingimusi ja -piiranguid vastavalt käesoleva KTK t abel is 6.2.1 kindlaksmääratud nõuetele ning kui teise osa/osaderühma suhtes kehtivad ekspordipiirangud, peab olema olemas EÜ allsüsteemi sertifikaat; või

(3)Kui allsüsteem koosneb ainult ühest osast / osade rühmast, ei ole lisahindamist allsüsteemi tasandil vaja, kui osa / osade rühma hindamine hõlmab kõiki selle osa / osade rühma KTK nõudeid. Sel juhul asendab osa EÜ vastavustõendamise sertifikaat allsüsteemi EÜ vastavustõendamise sertifikaati.

6.4.2.Vastavustõendamise vaheteatis

Kui hinnatakse taotleja täpsustatud selliste allsüsteemide vastavust, mis erinevad t abel is 4.1 lubatud osadest ja kui hindamine erineb käesoleva KTK punktis 6.4.1 ( Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine ) kirjeldatud protsessist või kui lõpetatud on ainult tõendamismenetluse teatavad etapid, on lubatud välja anda üksnes vastavustõendamise vaheteatis.

6.5.Vigade haldamine

Kui katsete või allsüsteemi tööea ajal ilmnevad kõrvalekalded ettenähtud funktsioonidest ja/või toimivusest, teavitavad taotlejad ja/või operaatorid viivitamata ametit ja lube andvat asutust, kes andis kõnealustele raudteeäärsetele allsüsteemidele või veeremiüksustele loa, et algatada direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 16 sätestatud menetlus. Kõnealuse direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaldamise tulemusena:

(1)kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK ebaõige kohaldamine või konstruktsioonivead või seadmete paigaldamise vead, võtab parandusmeetmed asjakohase tõendi taotleja ning asjaomaseid tõendeid ja/või vastavat tehnilist dokumentatsiooni koos vastavate EÜ deklaratsioonidega uuendatakse (seoses koostalitluse komponentide ja/või allsüsteemidega);

(2)kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK või selles viidatud tehnilise kirjelduse vead, algatatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 6 sätestatud menetlus.

Taotlejad ja/või tarnijad võivad kohaldada tuvastatud vea suhtes oma lahendust, kui veaga seotud muutmistaotlus on muudatuste juhtimise (CCM) protseduuri käigus valideeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 23 artikli 28 lõikele 2. Valideerimine toimub kolme kuu jooksul pärast täieliku teabe esitamist.

Sellist ajutist lahendust tuvastatud veale, mis ei ekspordi piiranguid teise allsüsteemi, võib rakendada seni, kuni kokkulepitud veaparandus on vastu võetud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK uues versioonis. Kui tuvastatud veale lahenduse leidmine uues KTK versioonis on vastu võetud, kohaldavad taotlejad ja/või tarnijad vastuvõetud lahendust olemasolevatele veeremiüksustele vastavalt varasemale järgmistest tingimustest:

(a)Kui veaparanduse rakendamine ei nõua luba: järgmisel korral, kui veaparandus on tabeli B1.1 rea 1 kohaselt kohustuslik, kuid mitte enne 1.1.2026.

(b)Kui veaparanduse rakendamine nõuab luba: järgmisel uuesti loa andmisel, mis tuleneb veeremiüksuste rongiturvangusüsteemi (ETCS) järjekordsest muudatusest

(c)Veeremiüksuse rongiturvangusüsteemi osa järgmisel uuendamisel kõrgemale süsteemiversioonile.

Märkus. Koostalitluse komponentide puhul, mille puhul punktis 7.2.10.1 kirjeldatud viisil esitatud teabe tulemus näitab, et puudub mõju ohutusele, toimimisele ja koostalitlusvõimele, ei ole ajakohastamine vajalik.

Vigade parandamine võib mõjutada raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme. Amet korraldab kogu saadud teabe tõhusa töötlemise, et hõlbustada muudatuste haldamise protsessi tehniliste kirjelduste, sealhulgas katse tehnilise kirjelduse, täiendamiseks ja edasiarendamiseks.

6.5.1.EÜ sertifikaatide sisu

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250 24 kirjeldavad teavitatud asutused asjakohastes EÜ sertifikaatides koostalitluse komponentide ja allsüsteemide kasutuspiiranguid ja -tingimusi.

Teavitatud asutused kooskõlastavad ametiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 25 artikli 29 alusel loodud töörühmas koostalitluse komponentide ja allsüsteemide vigade, kasutuspiirangute ja -tingimuste haldamise viisi asjakohastes EÜ vastavustõendamise sertifikaatides ja nendega kaasnevas tehnilises dokumentatsioonis.

Teavitatud asutuse väljastatud lisatud tehnilises dokumentatsioonis kasutatakse D lii tes esitatud vormi.

6.5.2. EÜ deklaratsioonide sisu

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/250 kirjeldab koostalitluse komponendi tootja või allsüsteemi taotleja EÜ vastavusdeklaratsioonis või vastavustõendamisel kasutuspiiranguid ja -tingimusi.

Lisatud tehnilises dokumentatsioonis kasutatakse D lii tes esitatud vormi.

7.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine

7.1.Sissejuhatus

Käesolevas peatükis on välja toodud KTK rakendamise tehnilised meetmed, eelkõige üleminek A-klassi süsteemidele.

Arvestama peab tõsiasjaga, et KTK rakendamist tuleb aeg-ajalt koordineerida teiste KTKde rakendamisega.

7.2.Üldiselt kohaldatavad normid

7.2.1.Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide või nende osade täiendamine või uuendamine

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamine või uuendamine võib hõlmata süsteemi mingit osa või kõiki osi, nagu on sätestatud punktis 2.2 ( Kohaldamisala ).

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide eri osi võib seega täiendada või uuendada eraldi, kui sellega ei seata ohtu koostalitlusvõimet.

Vt iga osa põhiparameetrite punktist 4.1 ( Sissejuhatus ).

7.2.2.Olemasoleva rongisisese allsüsteemi muudatused

Selles punktis määratakse kindlaks põhimõtted, mida muudatusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kohaldavad kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9, artikli 21 lõikes 12 ja IV lisas kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega. Kõnealust menetlust arendatakse edasi rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklites 13, 15 ja 16 ning otsuses 2010/713/EL.

Seda punkti kohaldatakse juhul, kui olemasolevat rongisisesest allsüsteemi või rongisisese allsüsteemi tüüpi muudetakse, sh uuendatakse või täiendatakse. Seda ei kohaldata rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis a käsitletud muudatuste korral.

7.2.2.1.Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide muudatuste juhtimise eeskirjad

(1)Käesoleva KTK t abel is 4.1 kindlaks määratud osadele ja rongisisese allsüsteemi põhiparameetritele, mida muudatus(ed) ei mõjuta, ei ole vaja teha käesoleva KTK sätete kohast vastavushindamist. Muudatusi haldav üksus peab esitama nende osade ja põhiparameetrite nimekirja, mida muudatus mõjutas.

(2)Muudatusi haldav üksus teatab teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis mõjutavad allsüsteemi asjakohas(t)e uusi kontrolle nõudva(te) KTK(de) nõuetele vastavust, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklitega 15 ja 16 ning otsusega 2010/713/EL ja kohaldades EÜ vastavustõendamise mooduleid SB, SD/SF või SH1 ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõiget 5. Kõnealuse teabe peab muudatusi haldav üksus esitama koos vastavate viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile.

(3)Muudatusi haldav üksus peab põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus allsüsteemi tasandil, ning teavitatud asutus peab seda hindama.

(4)Rongisisese allsüsteemi konstruktsiooni peamisi omadusi mõjutavad muudatused on kindlaks määratud t abel is 7.1 ( Peamised konstruktsiooniomadused ) ja need liigitatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile c või d; kooskõlas t abel iga 7.1 ( Peamised konstruktsiooniomadused ) liigitab muudatusi haldav üksus muudatused, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi, kuid on nendega seotud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile b.

(5)Muudatusi, mis ei ole punktiga 7.2.2.1(4) hõlmatud, käsitatakse muudatustena, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi. Muudatusi haldav üksus liigitab need vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile a või b.

Märkus. Muudatusi haldav üksus liigitab punktis 7.2.2.1(4) ja eespoolses punktis esitatud muudatused, ilma et see mõjutaks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b kohustuslikuks tehtud ohutushinnangut.

(6)Kõik muudatused on vastavuses kehtivate KTKdega, 26 olenemata nende liigitusest.

Tabel 7.1. Peamised konstruktsiooniomadused

1. KTK punkt	2. Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused	3. Rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti b kohased muudatused, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi	4. Muudatused, mis mõjutavad peamisi konstruktsiooniomadusi, kuid jäävad lubatud parameetrivahemikku, tuleb liigitada rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti c alusel	5. Muudatused, mis mõjutavad peamisi konstruktsiooniomadusi ja jäävad väljapoole lubatud parameetrivahemikku, tuleb seega liigitada rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti d alusel
4.2.2 Rongisisesed ETCS-funktsioonid	Rongisisesed ETCSi seadmed ning A liite kontrolli ja signaalimise KTK tehniliste kirjelduste kogumik	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Kasutage muud A liite tehniliste kirjelduste kogumikku
	ETCS-süsteemi seaduslikult kasutatavate versioonide hulk	Ei kohaldata	Ei kohaldata	ETCSi paigaldamine või töölerakendamine; Seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide hulga muutmine A liites esitatud tehniliste kirjelduste kogumist.
	ETCSi rongisiseste seadmete paigaldamine	Kõigile punkti 7.2.2.2 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.2 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine
	Rongi terviklikkust käsitleva (mitte juhilt saadud) teabe haldamine	Ei kohaldata	Rongi terviklikkuse kontrolli lisamine või eemaldamine	Ei kohaldata
	Rongist saadav ohutu koostepikkuse teave, mis on vajalik liinile pääsemiseks, ja SIL-ohutustase	Ei kohaldata	Ohutu koostepikkuse teabe lisamine või eemaldamine	Ei kohaldata
4.2.17.1 ETCS-süsteemi ühilduvus	ETCS-süsteemi ühilduvus	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava ESC teatise lisamine või eemaldamine	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava ESC teatise lisamine või eemaldamine
4.2.4 Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) 4.2.4.2.1 GSM-Ri kõne- ja operatiivsiderakendused	Rongisisene GSM-Ri raadiokõneside ja selle arendusalus	Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastava muu arendusaluse kasutamine	Ei kohaldata	GSM-Ri rongiraadio paigaldamine või töölerakendamine Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele mittevastava muu arendusaluse kasutamine.
	GSM-Ri kõneside ja operatiivside rakendamine	Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine
	GSM-Ri SIM-kõnekaart, mis toetab funktsiooni Group ID 555	Ei kohaldata	SIM-kaardi rühmatunnuse 555 (group ID 555) muutmine	Ei kohaldata
4.2.17.3 ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus	Raadiosidesüsteemi ühilduvus	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava RSC teatise lisamine või eemaldamine	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava RSC teatise lisamine või eemaldamine
4.2.4 Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) 4.2.4.3.1.1 GSM-Ri andmeside ETCSi jaoks 4.2.4.3.2.1 GSM-Ri andmeside ATO jaoks	Rongisisene GSM-Ri raadioandmeside ja selle arendusalus	Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastava muu arendusaluse kasutamine	Ei kohaldata	GSM-Ri EDORi paigaldamine või töölerakendamine Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele mittevastava muu arendusaluse kasutamine
	GSM-Ri andmeside ETCS-süsteemi ja automaatse rongijuhtimissüsteemi rakendamiseks	Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine
4.2.17.3 ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus	Raadioandmesüsteemi ühilduvus	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava RSC teatise lisamine või eemaldamine	Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava RSC teatise lisamine või eemaldamine
4.2.4 Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) 4.2.4.1.1 GSM-Ri põhisidefunktsioon	Kõne SIM-kaardi GSM-Ri koduvõrk	Ei kohaldata	KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vahetamine teise KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vastu, millel on teistsugune GSM-Ri koduvõrk	Ei kohaldata
	Andmete vahetamiseks kasutatava SIM-kaardi GSM-Ri koduvõrk	Ei kohaldata	KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vahetamine teise KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vastu, millel on teistsugune GSM-Ri koduvõrk	Ei kohaldata
4.2.18 Rongisisesed ATO-funktsioonid	Rongisisese ATO süsteemi versioon	Ei kohaldata	Kõigile punktis 7.2.2.3 esitatud tingimustele vastava ATO süsteemi versiooni muutmine.	Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ATO osa lisamine või eemaldamine. ATO operatiivse kasutamise alustamine. Või kõigile punktis 7.2.2.3 esitatud tingimustele mittevastava ATO süsteemi versiooni muutmine.
	Rongisisese ATO rakendamine	Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)	Ei kohaldata	Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine
7.2.5 Olemasolevad süsteemid	Paigaldatud B-klassi süsteemid või muud rongi turvangu, juhtimise ja hoiatuste olemasolevad süsteemid (süsteem ja kui see on kohaldatav, siis ka versioon)	B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.	B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.	B-klassi rongiturvangusüsteemide lisamine või eemaldamine B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.
	On paigaldatud B-klassi või muud olemasolevate süsteemide hulka kuuluvad raadiosüsteemid (süsteem ja kui on kohaldatav, siis ka selle versioon)	B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.	B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.	Olemasoleva B-klassi raadiosüsteemi lisamine või eemaldamine B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

(7)EÜ vastavustõendamise sertifikaadi koostamisel võib teavitatud asutus viidata järgmisele:

(a)– algne EÜ vastavustõendamise sertifikaat – kui see on veel kehtiv – muutumatuks jäänud projektiosade või nende osade puhul, mis on muutunud, kuid ei mõjuta allsüsteemi vastavust;

(b)– algse EÜ vastavustõendamise sertifikaadi muudatused projekti muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamisel kasutatud kehtivale KTK versioonile.

(8)Igal juhul peab muudatusi haldav üksus tagama, et EÜ sertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni ajakohastatakse vastavalt.

(9)EÜ sertifikaatidega seotud ajakohastatud tehnilisele dokumentatsioonile viidatakse tehnilises toimikus, mis on lisatud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille andis muudatusi haldav üksus rongisisese allsüsteemi kohta, mida peetakse muudetud tüübile vastavaks.

7.2.2.2.Tingimused rongisiseste ETCS-funktsioonide muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)Sihtfunktsioonid 27 jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab vigade parandamise või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)Ohutuse ja tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)Ohutushinnangu tulemus (nt standardi EN 50126 kohane ohutusjuhtum) jääb samaks.

(4)Muudatuse tõttu ei lisatud ühtegi uut ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitluspiirangut.

(5)Punktis 4.2.1 täpsustatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus (CSM RA) hindas sõltumatult taotleja riskihinnangut ja tõestas selle käigus, et muudatus ei kahjusta ohutust. Taotleja tõestus sisaldab tõendit selle kohta, et muudatus tegelikult parandab funktsioonide algse kõrvalekalde põhjuseid.

(6)Olenevalt muudatuse liigist:

(a)Kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt. Teiste moodulite puhul peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi 28 .

(b)Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liites t abel is A 2 koos veaparanduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ konstruktsioonihindamistõendit või EÜ tüübihindamistõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.3(3).

(7)Individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil määratakse kindlaks süsteemi identifikaator (nagu on määratletud punktis 4.2.20.3) ning süsteemi identifikaatori funktsiooni identifikaatorit ei ole pärast muudatust muudetud.

(8)Muudatus on rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 5 nõutava konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.2.3.Tingimused raudteedele mõeldud rongisiseste mobiilside funktsioonide või ATO rongisiseste funktsioonide muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)Sihtfunktsioonid 29 jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab kas vigade parandamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)Tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)Olenevalt muudatuse liigist:

(4)Muudatus on rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 5 nõutava konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.2.4.Tingimused rongisisese allsüsteemi ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvusega seotud muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)ESC või RSC teatise lisamise või väljajätmise tõttu ei ole lisatud ega eemaldatud ühtegi ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitlusvõime piirangut, mis on seotud tehnilise ühilduvusega võrguga.

(2)ESC või RSC teatise tõttu ei ole lisatud ega eemaldatud koostalitluspiiranguid (kasutuspiirangud või -tingimused), mis on seotud tehnilise ühilduvusega võrguga.

7.2.3.Olemasoleva raudteeäärse allsüsteemi täiendamine või uuendamine

Selles punktis määratakse kindlaks põhimõtted, mida muudatusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kohaldavad kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9 ja artikli 18 lõikes 6 ning otsuses 2010/713/EL kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega.

7.2.3.1.Olemasolevate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamise või uuendamise haldamise eeskirjad

EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamisel või uuendamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju.

(1)Muudatusteks on vaja uut luba, kui need mõjutavad t abel is 7.2 kindlaks määratud põhiparameetreid.

Tabel 7.2. Raudteeäärsete põhiparameetrite muudatused, mis eeldavad uut luba

Põhiparameeter		Muudatus, mis eeldab uut luba
4.2.3	Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	Kõigile punkti 7.2.3.2 tingimustele mittevastamine
4.2.4 4.2.4.2	Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) Kõne- ja operatiivsiderakendused	Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine
4.2.4 4.2.4.3	Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) ETCSi ja ATO andmesiderakendused	Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine
4.2.19	Raudteeäärsed ATO-funktsioonid	Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine

(2)Muudatusi on lubatud käsitleda üksnes nii, et hinnatakse uuesti neid muudatusi, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamise jaoks kasutatud kehtivale KTK versioonile. Muudatusi haldav üksus peab põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus allsüsteemi tasandil, ning teavitatud asutus peab seda hindama.

(3)Muudatusi haldav üksus teatab teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada allsüsteemi vastavust asjaomas(t)e KTK(de) nõuetele või sertifikaadi kehtivuse tingimustele.

Kõnealuse teabe peab muudatusi haldav üksus esitama koos vastavate viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile.

(4)Teavitatud asutus kehtestab EÜ sertifikaadi, mis kajastab muudatusi, mis mõjutavad vastavust KTK-le. EÜ sertifikaadi koostamisel võib teavitatud asutus viidata järgmisele:

(a)algne EÜ sertifikaat – kui see on veel kehtiv – muutumatuks jäänud projektiosade või nende osade puhul, mis on muutunud, kuid ei mõjuta allsüsteemi vastavust;

(b)täiendav EÜ sertifikaat (millega muudetakse algset sertifikaati) projekti muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamisel kasutatud kehtivale KTK versioonile.

(5) Igal juhul peab muudatusi haldav üksus tagama, et EÜ sertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni ajakohastatakse vastavalt.

(6)„Konfiguratsiooni juhtimine“ – süstemaatiline organisatsiooniline, tehniline ja haldusprotsess, mis on ette nähtud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kogu tööea jaoks, et tagada dokumentide vastavuse ja muudatuste jälgitavuse kehtestamine ja säilitamine nii, et:

(a)asjakohasest liidu õigusest ja asjakohastest liikmesriigi eeskirjadest tulenevad nõuded on täidetud;

(b)muudatused on kontrollitud ja dokumenteeritud tehnilises toimikus või väljaantud loale lisatud toimikus;

(c)on tagatud teabe ja andmete ajakohasus ja täpsus;

(d)asjaomastele osalistele teatatakse muudatustest nõuete kohaselt.

7.2.3.2.Tingimused raudteeäärsete ETCS-funktsioonide täiendamiseks või uuendamiseks, mis eeldab uut kasutuselevõtuluba juhul, kui need ei ole täidetud

(1)Põhiparameetri 4.2.3 sihtfunktsioonid 31 jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehnilise hoolduse (vigade korrigeerimise) protsessi, mis hõlmab vigade korrigeerimise rakendamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)Ohutuse ja tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised põhiparameetri 4.2.3 liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)Ohutushinnangu tulemus (nt standardi EN 50126 kohane ohutusjuhtum) jääb samaks.

(4)Muudatuse tõttu ei lisatud ühtegi uut ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitluspiirangut.

(5)Kui see oli punkti 4.2.1 kohaselt nõutav, hindas ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus (CSM RA) sõltumatult taotleja riskihinnangut ja tõestas selle käigus, et muudatus ei kahjusta ohutust. Kui muudatus on tingitud tooteveast, sisaldab taotleja tõestus tõendit selle kohta, et muudatus tegelikult parandab toote vea põhjuseid.

(6)Olenevalt muudatuse liigist:

(b)Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liite t abel is A 2 koos veaparanduslahenduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ tõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.4(3).

(8)Muudatus on punktis 7.2.1b.1.7 määratletud konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.3.3.Tingimused raudteedele mõeldud raudteeäärse mobiilside või raudteeäärsete ATO funktsioonide täiendamiseks või uuendamiseks, mis eeldab uut kasutuselevõtuluba juhul, kui need ei ole täidetud

(1)Põhiparameetrite 4.2.4.2, 4.2.4.3 ja 4.2.19 sihtfunktsioonid 33 jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab kas vigade parandamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)Tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised põhiparameetrite 4.2.4.2, 4.2.4.3 ja 4.2.19 liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)Olenevalt muudatuse liigist:

(a)Kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt (nt vastavalt moodulitele CH1, SH1, CD, SD). Teiste moodulite puhul (nt CF, SF, SG) peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi 34 .

(b)Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liites t abel is A 2 koos veaparanduslahenduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ tõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.4(3).

(4)Muudatus on punktis 7.2.3.1(6) määratletud konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.3.4.Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele

Taristuettevõtjad tagavad, et olemasoleva raudteeäärse allsüsteemi muudatused võimaldavad jätkata KTKga ühilduvate 35 rongisiseste allsüsteemide kasutamist liinidel, kus muudatused aset leiavad.

Seda nõuet ei kohaldata, kui muudatused on tingitud punktides 7.2.9.1(1) ja (4) kindlaks määratud nõuetele vastava uue taseme raudteeäärse rakenduse või ühildamatu rakenduse nõuete rakendamisest (nt muutus uueks M_VERSIONi X-ks, nagu on määratletud punktis 7.4.2.4).

7.2.4.EÜ tüübi- või projektihindamistõendid

7.2.4.1.Rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem

7.2.4.1.1.Mõisted

(1)Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi esialgse hindamise raamistik

Esialgse hindamise raamistik on kontrolli ja signaalimise KTK, mida kohaldatakse projekteerimisfaasi alguses, kui taotleja sõlmib lepingu teavitatud asutusega rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kohta.

(2)Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi sertifitseerimise raamistik

Sertifitseerimise raamistik on kontrolli ja signaalimise KTK, mida kohaldatakse EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljastamise ajal. Tegemist on esialgse hindamise raamistikuga, mida muudeti projekteerimisfaasis jõustunud KTKde muudatustega ja mida kohaldatakse vastavalt B liites kirjeldatud üleminekukorrale.

(3)Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi projekteerimise faas

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi projekteerimine algab siis, kui taotleja on sõlminud lepingu EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutusega ja lõpeb EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljastamisega.

Projekteerimisfaas hõlmab veeremitüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning ühte või mitut tüübivarianti ja -versiooni. Kõigi tüübivariandide ja tüübiversioonide puhul loetakse, et projekteerimisfaas algab samal ajal kui põhitüübi puhul.

(4)Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tootmise faas

Tootmisfaas on ajavahemik, mille jooksul võib rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi turule lasta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, mis viitab kehtivale EÜ tüübi- või projektihindamistõendile.

(5)Kasutusel olev veeremiüksus

Veeremiüksus on kasutusel, kui see on registreeritud kehtiva registreerimiskoodiga „00“ riiklikus raudteeveeremiregistris vastavalt komisjoni otsusele 2007/756/EÜ 36 või Euroopa raudteeveeremiregistris vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614 37 ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/779 38 .

7.2.4.1.2.EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud eeskirjad

(1)Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi.

(2)Kui käesoleva KTK läbivaatamine jõustub projekteerimisfaasis, annab teavitatud asutus välja EÜ tüübi- või projektihindamistõendi vastavalt järgmistele eeskirjadele:

KTKde selliste muudatuste puhul, millele ei viidata B liide , tähendab vastavus esmase hindamise raamistikule vastavust sertifitseerimisraamistikule. Teavitatud asutus annab ilma täiendava hindamiseta välja sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi.

B lii tes osutatud KTKde muudatuste puhul on nende kohaldamine kohustuslik vastavalt B lii tes määratletud üleminekukorrale. Kindlaksmääratud üleminekuperioodi jooksul võib teavitatud asutus ilma täiendava hindamiseta välja anda sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi. Teavitatud asutus loetleb EÜ tüübi- või projektihindamistõendis kõik punktid (alates t abel ist B1.1 ), mida on hinnatud vastavalt esialgse hindamise raamistikule.

(3)Kui projekteerimisfaasis jõustuvad mitu käesoleva KTK läbivaatamist, kohaldatakse eespool nimetatud punkti (2) kõikide läbivaatamiste suhtes järjestikku.

(4)Alati on lubatud (kuid mitte kohustuslik) kasutada mis tahes KTK uusimat versiooni kas täielikult või teatavate punktide puhul, kui käesolevate KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti; juhul kui kohaldatakse üksnes muudetud versiooni konkreetseid punkte, peab taotleja põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus, ning teavitatud asutus peab selle heaks kiitma.

7.2.4.1.3.EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivus

Käesoleva KTK läbivaatamise jõustumisel jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtima, välja arvatud juhul, kui see tuleb läbi vaadata vastavalt KTK muudatusega seotud konkreetsele üleminekukorrale, nagu on määratletud käesoleva KTK B liide .

7.2.4.2.Raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastama kasutuselevõtuloa taotluse esitamise ajal kehtivale KTK-le.

Käesoleva KTK läbivaatamise jõustumisel jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtima, välja arvatud juhul, kui see tuleb läbi vaadata vastavalt KTK muudatusega seotud üleminekukorrale, nagu on määratletud käesoleva KTK B lii tes ( t abel B2 ).

7.2.4.3.Koostalitluse komponendid

Selle KTK eelmise versiooni alusel juba turule lastud koostalitluse komponentide EÜ projekti- või tüübisertifikaadid jäävad kehtima ka siis, kui käesoleva KTK läbivaatamine jõustub, välja arvatud juhul, kui kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil kohaldatakse nõuet, mis mõjutab koostalitluse komponenti (nagu on sätestatud B lii t e t abel is B1.1 või t abel is B2 ) või kui käesoleva KTK läbivaatamisel B lii t e t abel is B3. ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Selle aja jooksul on neid koostalitluse komponente lubatud turule lasta ilma uue projekti- või tüübieksamita.

7.2.5.Olemasolevad süsteemid

Liikmesriigid peavad tagama, et olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed jäävad muutmata, välja arvatud muudatuste puhul, mis on vajalikud selleks, et parandada nende süsteemide ohutusega seotud vigu 39 .

7.2.6.Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite ja B-klassi rongisiseste liideste kättesaadavus

Kui käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvaid raudteeäärseid rongiturvangusüsteeme A-klassi rongiturvangusüsteemiga ei varustata, peab liikmesriik tagama spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) või toodete ja/või spetsifikatsioonide kättesaadavuse, mis võimaldaksid integreerida selle olemasoleva B-klassi rongiturvangusüsteemi rongisisese A-klassi süsteemiga. Rohkem kui ühe B-klassi süsteemiga varustatud liinide puhul kohaldatakse nõuet vähemalt ühe B-klassi süsteemi suhtes.

Liikmesriik teatab ühe aasta jooksul pärast KTK jõustumist B-klassi süsteemi(d), mille puhul nõue on täidetud.

Rongisisene B-klass ja selle liides peavad olemasolevate toodete puhul, mis on juba tõendanud integreeritust A-klassi KTK-le vastavate toodetega, vastama mis tahes punktis 4.2.6.1 kindlaksmääratud tehnilisele võimalusele. Kui puudub süsteem, mis oleks juba tõendanud integreeritust A-klassi KTK-le vastava rongisisese süsteemiga, peab kättesaadav lahendus olema standarditud liidesega (STM).

Liikmesriik teatab rongisiseste A- ja B-klassi rongiturvangusüsteemide liideste tehnilistest kirjeldustest ühe aasta jooksul pärast KTK jõustumist.

Kui konkreetse B-klassi süsteemi puhul on turul kättesaadav ainult B-klassi ja A-klassi lahendus, mis on integreeritud samadesse seadmetesse, peavad B-klassi tehniliste kirjelduste valdajad (nt tarnija, raudtee-ettevõtja, taristuettevõtja) esitama nende valduses olevate osade tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud selleks, et integreerida B-klassi süsteem nõuetele vastava rongisisese ETCSiga. Kogu nende valduses olev intellektuaalomand tehakse kättesaadavaks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Tehniliste kirjelduste valdajad tagavad, et esitatud teave on piisav, võimaldamaks teistel tootjatel integreerida B-klassi olemasoleva veeremi mistahes rongisisese ETCSiga.

Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada B-klassile ja STMile vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Kui tehnilistel või majanduslikel põhjustel, sealhulgas kohaldatavate intellektuaalomandi õiguste tõttu, ei ole võimalik tagada STMi või B-klassi süsteemi kättesaadavust koos selle täieliku liidese tehnilise kirjeldusega A-klassi süsteemile, teavitavad asjaomased liikmesriigid direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 osutatud komiteed selle probleemi põhjustest ja leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs taristule.

7.2.7.B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

ETCSi ja/või RMRiga varustatud liinile võib paigaldada B-klassi raudteeäärseid lisaseadmeid, et võimaldada A-klassiga veel mitteühilduvate veeremite kasutamist rongisisese A-klassi kasutuselevõtu faasis.

Iga taristuettevõtja vastutab selle kontrollimise eest, et raudteeäärne projekt toetab üleminekut A-klassi ja B-klassi vahel ega kehtesta rongisisesele kontrolli ja signaalimise A-klassile lisanõudeid, seega peab raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem olema projekteeritud nii, nagu kasutaks rongisisene A-klassi kontrolli ja signaalimise süsteem A- ja B-klassi süsteemide vahelist standarditud liidest (STM).

7.2.8.A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremiüksus

Veeremiüksus võib olla varustatud nii A-klassi kui ka B-klassi süsteemidega, et seda oleks võimalik kasutada mitmel liinil.

Asjaomane liikmesriik võib piirata rongisisese B-klassi süsteemi kasutamist liinidel, kus puudub B-klassi raudteeäärne süsteem.

Nii A- kui ka B-klassiga varustatud veeremiüksus peab näitama tehnilist ühilduvust raudteeäärsete A-klassi süsteemidega liinidel, mis on samal ajal varustatud nii A- kui ka B-klassiga. Veeremiüksuse ühilduvuse nõuete kohaselt ei pea veerem lisaks A-klassi süsteemile olema varustatud ka B-klassi süsteemiga, kui liinidele on koos A-klassiga paigaldatud ka B-klassi süsteem.

A-klassiga varustatud veeremiüksuse puhul võib B-klassi rongiturvangusüsteeme rakendada kooskõlas punktidega 4.2.6.1 ja 7.2.6.

7.2.9.Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise taotleja peab kontrollima, kas raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisfunktsioonid, mis on käesolevas KTKs määratletud valikulisena, on allsüsteemide ohutuks ühendamiseks nõutud teistes KTKdes, riiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel.

Siseriiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes peab olema tehniliselt ühilduv ega tohi takistada rongidel selliste taristute kasutamist, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmiste punktides 7.2.9.1 ja 7.2.9.3 esitatud valikuliste rongisiseste funktsioonide puhul: ühe sellise valikulise funktsiooni raudteeäärsest rakendamisest, mis toob kaasa uue kohustusliku rongisisese nõude konkreetsetel liinidel, tuleb teatada vähemalt viis aastat enne seda, kui funktsioon võib muutuda kohustuslikuks rongisiseseks nõudeks. Uuest kohustuslikust rongisisesest nõudest teatatakse taristuregistris ning need taristuregistri muudatused loetletakse võrgustiku teadaandes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL 40 artikliga 27. Viiest aastast lühem teatamistähtaeg on lubatud üksnes juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Teatamistähtaja lühendamise kokkuleppest teatatakse Euroopa Komisjonile.

Rongisisene allsüsteem, mille hulka kuulub KERi STM, võib muuta vajalikuks K-liidese rakendamise.

7.2.9.1.ETCS

(1)ETCSi 2. taseme raudteeäärne rakendus, mille puhul rongituvastus puudub või on piiratud (varem ETCSi 3. tase), põhineb rongisisesel teabel rööbastee hõivatuse kindlaksmääramiseks ja nõuab, et rongisisene süsteem oleks võimeline täitma kinnitatud rongi pikkust käsitleva teabe nõudeid, nagu on sätestatud A liite tabeli A2 viitenumbris 27 .

(2)ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav, et rongisisene süsteem oleks varustatud vastava sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetusega (Euroloopi või raadio teel), kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides).

(3)Kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, on nõutud käesolevas KTKs määratletud andmeside osa.

(4)Kui ETCSi raudteeäärne rakendus vajab konkreetset ETCS-süsteemi versiooni, varustatakse rongisisene süsteem seadmetega vastavalt punktis 7.4.2.4.2 loetletud rakendusnõuetele.

7.2.9.2.Automaatjuhtimine (ATO)

(1)Raudteeäärne ATO: ATO raudteeäärne rakendamine on koostalitlusvõime valikuline funktsioon, mis ei takista tehniliselt selle taristu kasutamist rongis, mis ei ole varustatud rongisisese ATOga. Kui ATO GoA1/2-funktsioone rakendatakse raudteeäärse ETCSi kaudu, kohaldatakse käesoleva KTK A liites esitatud ATO tehnilisi kirjeldusi.

Märkus. Kui ATO GoA1/2 funktsiooni rakendatakse üle B-klassi raudteeäärse ala, tuleks kohaldada käesoleva KTK A liites sätestatud raudteeäärse ATO tehnilisi kirjeldusi, et hõlbustada edaspidi ETCSiga varustatavatel liinidel üleminekut ATO-le.

(2)Rongisisene ATO: ATO paigaldamine rongisisesesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi on kohustuslik, 41 kui ETCS võetakse veeremis esimest korda kasutusele, ning veerem on ette nähtud kasutamiseks ka liinil, mis hõlmab vähemalt ühte ATOga varustatud sektsiooni, kus taristuettevõtja on taristuregistris teatanud teenustest, mis nõuavad kohustuslikku ATO rongisisest rakendamist.

Märkus. Kui ATO GoA1/2 funktsiooni rakendatakse üle B-klassi raudteeäärsete liinide, põhineb ATO rongisisene rakendamine taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjate vahelistel lepingulistel kokkulepetel ning seega puuduvad kohustuslikud ATO GoA1/2 rakendusnõuded, kuni ATO raudteeäärsed ja B-klassi raudteeäärsed liinid viiakse üle täielikult nõuetele vastavale ETCSile, sealhulgas käesoleva KTK A liites sätestatud ATO raudteeäärsetele tehnilistele kirjeldustele.

7.2.9.3.RMR

GSM-Ri ja/või FRMCSi rakendatakse punktis 7.3.2 loetletud rakendusnõuete kohaselt.

7.2.10.Tehnilise kirjelduse ajakohastamine (vigade parandused)

7.2.10.1.Kohustused muudatuste juhtimise protsessi ajal

ERTMSi tehniliste kirjelduste muudatuste juhtimise (CCM) protsessi käigus ja enne selle KTK järgmise seadusliku vabastuse jõustumist liigitatakse vead tavakasutust takistavaks või tavakasutust mittetakistavaks.

Tavakasutust takistavate vigade puhul rongisiseste süsteemide tootjad, käitajad, näiteks andes teavet vea esinemise kohta tavakasutuses, ja taristuettevõtjad, kellel on raudteeäärse süsteemi tootjate vajalik sisend, kirjeldavad oma tooteid ja süsteemi rakendamist seoses olukorraga, mis on tuvastatud, vastates ERA küsimustikele (mis sisaldavad vigade lahendamist ja leevendusmeetmeid).

Vastused ERA küsimustikele esitatakse kolme kuu jooksul pärast küsimustike avaldamist, eelkõige hindab taristuettevõtja ERA küsimustiku raames, kas:

(1)vea mõju ohutusele ja võrgu käitamisele on vastuvõetav;

(2)vea mõju on koostalitlusvõime seisukohast vastuvõetav, mis tähendab, et:

(a)raudteeäärse süsteemi vea parandamise rakendamata jätmine võimaldaks igal uusimale KTK redaktsioonile vastaval ERTMSi veeremiüksusel pakkuda võrgus tavapärast teenust

või

(b)rongisisese vea parandamise rakendamata jätmine võimaldaks ERTMSi veeremiüksusel pakkuda KTK-le vastavas võrgus tavapärast teenust.

Amet avaldab ERA küsimustike tulemused läbipaistval viisil.

7.2.10.2.Rongisisese süsteemi ja raudteeäärse süsteemi tootja kohustused

Pärast veaparanduste avaldamist seaduslikus vabastuses ajakohastavad tootjad vastavalt oma koostalitluse komponente ning vastutavad koostalitluse komponentide ajakohasena hoidmise eest, nagu on nõutud punktis 4.2.20.1 (sh nendega seotud EÜ sertifikaatide säilitamine) ja vastavalt B liites ( Tabel B3. ) kindlaksmääratud üleminekunõuetele. Need ajakohastatud koostalitluse komponendid (sh nendega seotud EÜ sertifikaadid) tehakse kättesaadavaks integreerimiseks asjaomastesse allsüsteemidesse vastavalt B liitele ( t abel B3 ).

Märkus. Koostalitluse komponentide puhul, mille puhul eelnevalt punktis 7.2.10.1 kirjeldatud viisil esitatud teave näitab, et puudub mõju ohutusele, toimimisele ja koostalitlusvõimele, ei ole ajakohastamine vajalik.

7.2.10.3.Taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja kohustused

7.2.10.3.1.Taristuettevõtja kohustused

Kui leitakse, et mõne vea mõju taristuettevõtja võrgule, nagu on kirjeldatud punktis 7.2.10.1, on vastuvõetamatu, teeb taristuettevõtja rongisiseste süsteemide tootjate ERA küsimustikes varem esitatud teabe põhjal kindlaks ERTMSi veeremiüksused, mis juba võivad tema võrgustikus sõita või millel on luba sõita tema võrgustikus, kus puudub lahendus, mis leevendaks tehnilise kirjelduse veast tingitud koostalitlusvõime- või ohutusprobleemi. Kui rongisiseste süsteemide tootjad on teatanud (operaatorite abiga) märkimisväärsest mõjust tema võrgus liikuvatele olemasolevatele veeremiüksustele, võib taristuettevõtja vabatahtlikult otsustada hinnata raudteeäärsete ajutiste leevendusmeetmete rakendamist, et hõlbustada olemasolevatel veeremiüksustel oma teenuste jätkamist seni, kuni on rakendatud rongisisesed vigade parandused.

Taristuettevõtja registreerib vastavas taristuregistri 42 parameetris, milliseid vigade parandusi (st vead, mis takistavad tavakasutust võrgus) rongisisese süsteemi suhtes kohaldatakse. See registreeritakse hiljemalt 12 kuud pärast KTK jõustumist või registreeritakse juhul, kui tema võrgus rakendatakse uusi või ümberehitatud raudteeäärseid rakendusi.

Mõjutatud ERTMSi raudteeäärsete allsüsteemide puhul rakendavad taristuettevõtjad asjakohaseid raudteeäärseid veaparandusi, mis võimaldavad KTK-le vastaval rongisisesel kontrolli ja signaalimise allsüsteemil (sh rongisisese vea parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust kooskõlas käesoleva KTK B liitega ( Tabel B2 ).

Taristuettevõtja ajakohastab vajaduse korral olemasolevat ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrolli tüüpi (ESC/RSC) (st see ei tohi kaasa tuua uue ESC/RSC tüübi loomist).

7.2.10.3.2.Raudtee-ettevõtjate kohustused

Raudtee-ettevõtjad võrdlevad taristuregistris veeremiüksuse kasutusalas registreeritud vigade parandusi varem esitatud andmetega, nagu on kirjeldatud punktis 7.2.10.1, et teha kindlaks veeremiüksustes vajalikud vigade parandused.

Mõjutatud ERTMSi rongisiseste allsüsteemide puhul rakendavad raudteeveo-ettevõtjad rongisiseste süsteemide tootjate toel vajalikke veaparandusi rongisisestes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides vastavalt käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK B liitele ( Tabel B1.1. ).

7.3.RMRi spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.3.1.Raudteeäärsed rajatised

7.3.1.1.GSM-Ri või FRMCSi paigaldamine on kohustuslik, kui:

(1)raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa paigaldatakse esimest korda; Kui FRMCS on liini esimene A-klassi raadiosüsteem, tuleb järgida punkti 7.3.1.3.

(2)juba kasutusel oleva raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadiosideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

(3)ETCSi 2. taseme rakendamiseks on vaja andmesidet.

(4)ETCSi 1. taseme rakendamine koos raadio teel uuendamisega vajab GSM-R-andmesidet.

7.3.1.2.GSM-Ri võib kasutuselt kõrvaldada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

–tingimus 1: minimaalne teatamistähtaeg on viis aastat, kui GSM-R-teenused peatatakse. See teavitamine toimub ainult siis, kui t abel is 5.1 ja A liites loetletud FRMCSi rongisisese koostalitluse komponentide tehnilised kirjeldused saavad valmis ja avaldatakse koos käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatusega, mis võimaldab pakkumismenetluse korraldamist kogu FRMCSi rongisisese varustuse osas. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27

–tingimus 2: FRMCS on kasutuses.

Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Lühema teatamistähtaja kokkuleppest teatatakse Euroopa Komisjonile.

7.3.1.3.FRMCSi raudteeäärne rakendamine ilma olemasoleva GSM-Rita on lubatud ainult juhul, kui on täidetud järgmine tingimus:

minimaalne teatamistähtaeg on viis aastat, kui FRMCS-teenused toimivad. Sellist teavitamist saab teha ainult siis, kui t abel is 5.1 ja A liites loetletud FRMCSi rongisisese koostalitluse komponentide tehnilised kirjeldused saavad valmis ning avaldatakse koos käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatusega, mis võimaldab pakkumismenetluse korraldamist kogu FRMCSi rongisisese varustuse osas. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27.

7.3.2.Rongisisesed rajatised

7.3.2.1.GSM-Ri paigaldamine veeremile, mida kavatsetakse kasutada liinil, mille vähemalt üks lõik on varustatud GSM-Riga ja mis ei ole varustatud FRMCSiga, või liinil, kus vähemalt üks RBC ei toeta FRMCSi (isegi kui need katavad olemasoleva raadiosidesüsteemi), on kohustuslik juhul, kui:

(1)rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa paigaldatakse esimest korda;

(2)juba turul oleva (B-klassi) rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

(3)ETCSi 2. või 1. taseme rakendamine koos raadio teel uuendamisega vajab andmesidet.

7.3.2.2.FRMCSi paigaldamine veeremile on kohustuslik veeremiüksustele, mis on ette nähtud käitamiseks liinil, kus taristuettevõtja on teatanud FRMCSi raudteeäärsest rakendamisest:

(1)rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa paigaldatakse esimest korda;

(2)juba turul oleva (B-klassi või GSM-Ri) rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

(3)ETCSi 2. taseme rakendamiseks on vaja andmesidet.

7.4.ETCSi spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.4.1.Raudteeäärsed seadmed

Kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/6 43 artikleid 1 ja 2 ning I lisa, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47, 44 ning kõiki selle määruse muudatusi.

Euroloopi ja raadio teel sõidusignaalide uuendamise süsteemi ei tohi paigaldada ega käitada, välja arvatud liinidel / raudteeäärsetel aladel, mis on loetletud punktis 7.7 erijuhtumina.

Raudteeäärsed rajatised peavad vastama viitenumbris 13 (alamrühm 40) osutatud ühtlustatud insenerieeskirjadele ja neid käitatakse piiranguteta vastavalt määruse (EL) 2019/773 A liites sätestatud kasutuseeskirjadele. Kui amet annab välja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaseid raudteeäärsete süsteemide lubasid ja riiklik ohutusasutus annab püsiseadmete kasutusele võtmise lubasid, kinnitab ta nõuetele vastavust.

Taristuettevõtja edastab taristuregistri kaudu operaatoritele loa saanud ERTMSi raudteeäärsete seadmete kasutuselevõtu aja ja kuupäeva.

7.4.1.1.Kiirraudteevõrgustik

Raudteeäärse ETCSi paigaldamine on kohustuslik, kui:

(1)paigaldatakse esmakordselt raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemi osa (koos B-klassi süsteemiga või ilma selleta) või

(2)täiendatakse olemasolevat raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemiosa, kui see muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, talitlusvõimet ja/või koostalitlusega seotud liideseid (raadiosidet). See ei kehti muudatuste kohta, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

7.4.1.2.Kontrolli ja signaalimise KTK eelmiste versioonide tehniliste kirjelduste kogumik.

Võrgud, mis rakendavad ja käitavad ETCSi liine vastavalt käesoleva KTK varasemate versioonide A lisa tabelis A2.1 esitatud endisele kogumikule nr 1 enne käesoleva KTK jõustumist ning millel on enne 31. detsembrit 2020 kasutusel või ehitamisel üle 1 000 km või 25 % põhivõrgukoridorides, võivad erandkorras jätkata kõnealuste ETCSi tehniliste kirjelduste kasutamist, et võtta need kasutusele seitsme aasta jooksul pärast käesoleva KTK avaldamist uute projektide puhul ja kümne aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist võrgu täiustamise või uuendamise projektide puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)Teade kavatsuse kohta võtta kasutusele varasem tehniliste kirjelduste kogumik nr 1 ning kavandatud kohaldamisala ja kava on saadetud Euroopa Komisjonile kahe aasta jooksul pärast käesoleva KTK avaldamise kuupäeva.

(2)Taristuettevõtja tagab, et kõnealustel liinidel rakendatakse kõiki asjakohaseid veaparandusmeetmeid, mis võimaldavad käesolevale KTK-le vastaval rongisisesel ETCSil (sh rongisisene vigade parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust.

(3)Taristuettevõtja rakendab asjakohaseid veaparandusi ja ühtlustatud või samaväärseid leevendusmeetmeid ameti arvamustes või tehniliste kirjelduste avaldatud redaktsioonides vastavalt punktile 7.2.10.

(4)Lisaks tuleb iga varasemale tehniliste kirjelduste kogumikule nr 1 vastava taristu muudatusega tagada, et säilivad ka varasemad tingimused (2) ja (3).

Võrgud, mis rakendavad ja käitavad ETCSi liine vastavalt käesoleva KTK varasemate versioonide A lisa tabelites A2.2 ja A2.3 esitatud endisele kogumikule nr 2 ja nr 3 enne käesoleva KTK jõustumist, võivad erandkorras jätkata nende tehniliste kirjelduste kasutamist, et võtta need kasutusele seitsme aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist uute projektide puhul ja kümne aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist võrgu ajakohastatud või uuendatud projektide puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)Taristuettevõtja tagab, et kõnealustel liinidel rakendatakse kõiki asjakohaseid veaparandusmeetmeid, mis võimaldavad käesolevale KTK-le vastaval rongisisesel ETCSil (sh rongisisene vigade parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust.

(2)Taristuettevõtja rakendab asjakohaseid veaparandusi ja ühtlustatud või samaväärseid leevendusmeetmeid ameti arvamustes või tehniliste kirjelduste avaldatud redaktsioonides vastavalt punktile 7.2.10.

(3)Lisaks tuleb iga varasemale tehniliste kirjelduste kogumikule nr 2 ja nr 3 vastava taristu muudatusega tagada, et säilivad ka varasemad tingimused (1) ja (2).

7.4.1.3.ETCS-süsteemi versiooni rakenduseeskirjad

Raudteeäärne paigaldis saab valida, milliseid ETCS-funktsioone tuleb rakendada A liites esitatud tehniliste kirjelduste kogumikust. A liite tehnilised kirjeldused sisaldavad järgmiste süsteemi versioonide funktsioone: 1.0, 1.1, 2.0, 2.1, 2.2, 2.3 ja 3.0 Taristuettevõtja teatab vastavalt punktis 7.4.4 kindlaksmääratud protsessile, millised liinid kasutavad millist süsteemi versiooni. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27.

Raudteeäärne rakendamine, mis viib rongisisese ETCS-süsteemi versioonini 3.0, on lubatud, kui on täidetud järgmine tingimus:

Vähemalt viieaastane teatamistähtaeg liinidel, kus ETCS-süsteemi versioon 3.0 on kohustuslik rongisisene nõue selle võrgus kasutatavatele veeremiüksustele. Teavitamine liinidest, mille puhul on nõutav rongisisese ETCS-süsteemi versioon 3.0 nii loa saanud veeremiüksuste kui ka selle võrgus kasutatavate veeremiüksuste puhul, saab muutuda kohustuslikuks alles pärast käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muutmist 45 (vt t abel B1.1 ). Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Sellest kokkuleppest teatatakse komisjonile.

7.4.2.Rongisisesed rajatised

7.4.2.1.Uued veeremiüksused

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohaselt turule laskmiseks peavad uued veeremiüksused olema varustatud ETCSiga ja valmis kasutamiseks kooskõlas käesoleva KTKga.

7.4.2.2.Olemasolevad veeremiüksused

Kui olemasolevatele veeremiüksustele antakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohaselt luba, peavad need olema varustatud ja kasutusvalmis ETCSiga (A-klassi rongiturvangusüsteem) vastavalt käesolevale KTK-le, kui rongisisesesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi paigaldatakse mis tahes uus B-klassi rongiturvangusüsteem.

Punktide 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 täitmine on kohustuslik, kui veeremiüksuses olemasolevat ETCSi rongisisest osa täiendatakse.

Kui veeremiüksuses parandatakse olemasolevat ETCSi rongisisest funktsiooni, ei ole vaja täita punkte 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2.

7.4.2.3.Kasutusala laiendamise eeskirjad olemasolevatele veeremiüksustele

Järgmisi eeskirju kohaldatakse olemasolevate käitatavate veeremiüksuste suhtes, mis on registreeritud riiklikus raudteeveeremiregistris kooskõlas otsusega 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremiregistris kooskõlas rakendusotsusega (EL) 2018/1614.

(1)Veeremiüksused peavad vastama käesoleva lisa punktis 7.7 osutatud erijuhtumitel kohaldatavatele asjakohastele erisätetele ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 14.

(2)ETCSi, GSM-Ri või FRMCSiga juba varustatud veeremiüksuseid ei ole vaja uuendada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tehnilise ühilduvuse tagamiseks ETCSi, GSM-Ri või FRMCSiga.

(3)Veeremiüksused, mis ei ole varustatud ETCSiga, peavad paigaldama ETCSi ja vastama A liite t abel is A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele. Punktide 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 täitmine on kohustuslik.

(4)Kui veeremiüksus on ette nähtud kasutamiseks võrgus, kus vähemalt üks sektsioon on varustatud A-klassi RMR-süsteemiga, tuleb veeremiüksustele, mis ei ole veel varustatud A-klassi RMRi raadio-häälsidega, paigaldada raadiovõrguga tehniliselt ühilduv A-klassi RMR-rongiraadio, välja arvatud juhul, kui see võrk paigaldatakse veeremiüksusesse juba paigaldatud B-klassi raadiosidesüsteemiga ühilduvale varasemale B-klassi raadiosidesüsteemile. Sel juhul peab A-klassi RMR-raadio-häälside vastama A liite t abel is A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele.

(5)Kui veeremiüksuse puhul on nõutud ETCSi paigaldamine vastavalt punktile (3) ja see on ette nähtud käitamiseks laiendatud kasutusala võrgus, mis on varustatud ETCSi 2. tasemega, peavad veeremiüksused, mis ei ole veel varustatud A-klassi RMR-andmesidega, paigaldama vähemalt ühe A-klassi RMR-andmeraadio, mis tehniliselt ühildub raadiovõrguga. Sel juhul peab A-klassi RMR-andmeraadio vastama A liite t abel is A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele.

(6)Kui loa saanud veeremiüksuse puhul on direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 kohaselt lubatud KTKsid või nende osi kohaldamata jätta, peab taotleja vastavalt direktiivi 2016/797 artiklile 7 taotlema erandit (erandeid) laiendatud kasutusalaga hõlmatud liikmesriikides.

(7)Kui kasutusala laiendamise taotlus on kombineeritud uue loa taotlusega, millega ajakohastatakse olemasolevat rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemi osa, on kohustuslik täita punkte 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2.

7.4.2.4.ETCS-süsteemi versiooni rakenduseeskirjad

7.4.2.4.1.Turule lastud rongisisesel ETCSi koostalitluse komponendil peab olema üks järgmistest hulkadest:

(1)seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.1 (kaasa arvatud) hulk;

(2)seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.2 (kaasa arvatud) hulk;

(3)seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–3.0 (kaasa arvatud) hulk.

7.4.2.4.2.Veeremiüksusetüüpi peab integreerima asjakohase rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide hulga, nagu on määratletud punktis 7.4.2.4.1 46 . Seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide nõutav hulk määratakse kindlaks loas kindlaksmääratud veeremiüksusetüübi ettenähtud kasutusala jaoks taristuregistris 47 esitatud teatatud süsteemi versioonide alusel. Veeremiüksusetüüp peab rakendama ETCS-süsteemi versiooni, mis vastab vähemalt teatatud ETCS-süsteemi versioonile, mida hakatakse kohaldama järgmise viie aasta jooksul vastavalt B lii tes esitatud ajakavale, kui:

(1)rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi osa paigaldatakse esimest korda

või

(2)juba turul oleva rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi-osa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks vigade parandamise rakendamiseks, nagu on märgitud punktis 7.2.10.

7.4.3.Siseriiklikud nõuded

7.4.3.1.Liikmesriigid võivad kehtestada riigi tasandil lisanõudeid, eelkõige selleks, et lubada ainult ETCSiga varustatud veeremiüksuste pääsu ETCSiga varustatud liinidele, nii et olemasolevad riigisisesed süsteemid saaks kasutusest kõrvaldada. Sellest teatatakse vähemalt viis aastat enne kasutusest kõrvaldamist. Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27 48 . Viieaastane teavitamisperiood ei kehti nende nõuete kohta, mis lubavad ainult ETCSiga varustatud veeremiüksustele juurdepääsu ETCSiga varustatud liinidele, millest teatati võrguaruandes enne käesoleva määruse jõustumist.

7.4.3.2.Liikmesriigid võivad otsustada jätta vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 2.2.2 (C) määratletud eriveeremi, sealhulgas maantee-raudteesõidukid, konkreetses kasutusalas ETCSi, RMRi või ATOga varustamise kohustusest välja, kui nende sõidukite käitamine ei takista B-klassi kasutusest kõrvaldamist. Sellest teavitatakse ja see lisatakse võrguaruandes direktiivi 2012/34/EL artikli 27 osana.

7.4.3.3.Liikmesriigid võivad otsustada jätta välja kohustuse varustada ETCSiga reisirongid, mis on mõeldud rangelt kohalikuks kasutamiseks vastavalt ELi direktiivi 2016/797 artikli 1 lõike 4 punktile b, ja rohkem kui 20 aastat kasutusel olnud manöövrivedurid, mis sõidavad üksnes siseriikliku võrgu sellisel osal, kus ETCSi ei ole ega plaanita seda ka viie aasta jooksul kasutusele võtta.

7.4.4.Siseriiklikud rakenduskavad

Liikmesriigid koostavad koostöös asjaomaste taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjatega käesoleva KTK rakendamiseks riikliku kava, arvestades Euroopa Liidu kogu raudteesüsteemi sidusust ja võttes arvesse raudteesüsteemi majanduslikku elujõulisust, koostalitlusvõimet ja ohutust. Liikmesriigid konsulteerivad naaberriikidega raudtee piiriüleste lõikude sidusa kavandamise üle. See kava hõlmab kõiki KTK kohaldamisalasse kuuluvaid liine, sealhulgas TEN-T liine ja sõlmpunkte ning viimase kilomeetri ühendusi.

Liikmesriigid kooskõlastavad protsessi kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, et koostada siseriikliku rakenduskava ERTMSi üldiseks väljatöötamiseks vajalik tehniline ja soovituslik ülemineku finantsstrateegia.

Liikmesriigid lisavad siseriiklikusse rakenduskavasse raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate väljendatud vajaduste hindamise seoses kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga, mis on seotud punktis 7.2.9 loetletud kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimustega.

Ülaltoodud hindamisele tuginedes otsustavad liikmesriigid üleminekustrateegia, milles kirjeldatakse eeldatavat üldist mõju raudteesüsteemile (võttes liidu perspektiivi) ja seda, kuidas mõju asjaomaste sidusrühmade vahel mittediskrimineerivalt tasakaalustatakse. Selle koordineerimisprotsessi tulemuseks on rakendatava tehnilise ülemineku strateegia ja ülemineku finantsstrateegia määratlemine.

Siseriiklikus rakenduskavas esitatakse teave kõigi uute, uuendatud ja ajakohastatud liinide kohta seoses punktis 7.2.9 loetletud kohustuslike ja valikuliste funktsioonidega, tagades, et raudteeveo-ettevõtjaid teavitatakse vähemalt viis aastat ette, kui võrgus tegutsemise kohta kehtestatakse uued kohustuslikud rongisisesed nõuded. Sellest teavitatakse taristuregistris 49 ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27. Viieaastane teavitamisperiood ei kehti nõuete kohta, millest teatati võrguaruandes enne käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK jõustumist.

Siseriiklikud rakenduskavad hõlmavad vähemalt 20 aastat ja neid ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel. Kavades järgitakse H liide

esitatud näidisvormi hõlmatud ajavahemiku esimese viie aasta kohta. Järgmise 15 aasta jooksul järgib kava võimalikult suures ulatuses seda näidisvormi, kuid kasutades vähem üksikasjalikku lähenemisviisi.

Komisjon avaldab siseriiklikud rakenduskavad oma veebisaidil ja teatab nendest liikmesriikidele direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 osutatud komitee kaudu.

Komisjon koostab riiklike rakenduskavade analüüsi, mis hõlmab muu hulgas kavade võrdlust ja täiendavate koordineerimismeetmete vajaduse kindlakstegemist.

Siseriiklik rakenduskava sisaldab vähemalt järgmist teavet 50 :

(1)Eespool kirjeldatud üldine üleminekustrateegia, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate väljendatud vajaduste hindamine

(2)Hetkeolukorra kontekstikirjeldus, sealhulgas:

(a)andmed ja arvnäitajad paigaldatud rongiturvangusüsteemide, ATO andmeside ja rongituvastussüsteemide kohta, sealhulgas üksikasjad nende eeliste kohta seoses läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivuse aspektidega ning õiguslikud viited rongisisese kontrolli- ja signaalimissüsteemi nõuetele;

(b)B-klassi süsteemid ja nende järelejäänud majanduslik kasutusiga, sealhulgas nende meetmete kirjeldus, mis võetakse olemasolevate B-klassi rongiturvangu- ja raadiosüsteemide vaba turu tingimuste tagamiseks, mis on sätestatud punktis 7.2.6.

(c)Rongisisesed CCSi allsüsteemid, mis põhinevad olemasoleval teabel.

(3)Üleminekustrateegia määratlemine (tulevane staatus)

Tehnilise ülemineku strateegia hõlmab teavet ja kavandamist järgmistes valdkondades:

(1)ETCSi osa: ETCSi tase ja nõutav süsteemi versioon liinide ja võrkude kaupa; koos üksikasjaliku teabega piiriüleste lõikude ja sõlmede kohta. Vajaduse korral teave arendusaluse ja tasemete ajakohastamise strateegia kohta;

(2)Raadioside osa: teave raadiosüsteemide kohta (nt raadio ahela- või pakettkommutatsioon, ETCSi raadio teel sõidusignaalide uuendamise võimalused);

(3)ATO osa: teave ATO kasutuselevõtu vajaduse kohta;

(4)Rongituvastuse osa: teave ülemineku kohta KTK-le vastavale rongituvastussüsteemile;

(5)Erijuhtumid: teave erijuhtumite järkjärgulise kaotamise kohta

(6)Rongisisese CCSi allsüsteemid

(7)Raudteeäärne ja rongisisene finantsteave.

Kavandamine (võrgukaardid), mis annab ülevaate järgmise 20 aasta jooksul toimuvatest muudatustest seoses järgmisega:

(1)Rongiturvangusüsteemi osa:

(a)võrgukaart ETCSi kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(b)kui seda kohaldatakse, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi käitamine ei ole enam lubatud või millal on kohustuslik ainult ETCSi käitamine; ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi süsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(2)Raadioside osa:

(a)võrgukaart GSM-Ri kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(b)kui see on kohaldatav, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi raadioside käitamine ei ole enam lubatud, ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi raadiosüsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(c)võrgukaart FRMCSsi kasutuselevõtu kuupäevadega;

(d)kui see on kohaldatav, siis võrgukaart kuupäevadega, millal GSM-Ri kasutamine ei ole enam lubatud, ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal GSM-Ri süsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(3)ATO osa:

(a)kui see on kohaldatav, siis võrgukaart ATO kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(4)Rongituvastuse osa:

(a)võrgukaart, mis sisaldab KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäevi. üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(5)Rongisisese CCSi allsüsteemid koos valikulise teabega piiriüleste veeremiüksuste kohta.

7.5.ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollide rakendamise eeskirjad

Olemasolevaid veeremiüksusi ja nende vastavaid veeremiüksusetüüpe, mis on varustatud ETCSi ja RMRiga, loetakse kokkusobivaks nende võrgustike ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse tüüpidega, kus neid ETCSi ja RMRiga kasutatakse 16. jaanuaril 2020 ilma täiendavate kontrollideta, säilitades olemasolevad kasutuspiirangud või -tingimused.

Veeremiüksuse, selle vastava veeremiüksusetüübi või taristu hilisemat muutmist seoses tehnilise või marsruudi ühilduvusega hallatakse vastavalt käesolevas KTKs ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse jaoks kindlaksmääratud nõuetele.

7.6.Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

Käesoleva KTK kontekstis tähendab rongituvastussüsteem raudtee äärde paigaldatud seadet, mis jälgib sõidukite olemasolu või puudumist kas kogu marsruudi liinil või selle kohalikul lõigul.

Raudteeäärseid süsteeme (nt blokeerimisseadmed või ülesõidukohtade juhtseadmed), mis kasutavad tuvastussüsteemidest pärinevaid andmeid, ei loeta rongituvastussüsteemi osaks.

Käesolevas KTKs on sätestatud nõuded veeremi liidesele ainult sellises ulatuses, mida on vaja ühilduvuse tagamiseks KTKga vastavuses oleva veeremi ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vahel.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK nõuetele vastavat rongituvastussüsteemi võib rakendada sõltumatult ETCSi või GSM-Ri rakendusest.

Käesoleva KTK nõudeid rongituvastussüsteemidele peab järgima, kui:

(1)rongituvastussüsteeme täiendatakse;

(2)rongituvastussüsteeme uuendatakse, eeldusel et käesoleva KTK nõuete järgimine ei tähenda teiste raudteeäärsete või rongisiseste süsteemide soovimatuid muudatusi või täiendusi;

(3)rongituvastussüsteeme uuendatakse, kui seda nõuab rongituvastussüsteemist pärinevat teavet kasutavate raudteeäärsete süsteemide täiendus või uuendus;

(4)B-klassi rongiturvangusüsteemid eemaldatakse, kui rongituvastus- ja turvangusüsteemid on integreeritud.

Üleminekuetapil tuleb hoolt kanda selle eest, et KTKga ühilduva rongituvastussüsteemi paigaldamine avaldaks minimaalset negatiivset mõju olemasolevale KTKga mitteühilduvale veeremile.

Selle saavutamiseks soovitatakse taristuettevõtjal valida KTKga ühilduv rongituvastussüsteem, mis ühtlasi ühilduks sellel taristul juba sõitva, KTKga mitteühilduva veeremiga.

7.7.Erijuhtumid

7.7.1.Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtumite korral võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt („P“-juhtum) või ajutiselt, mis tuleb kõrvaldada enne 2040. aastat („T“-juhtum) või enne kuupäeva, mis määratakse kindlaks pärast käesoleva määruse artikli 13 lõikes 5 määratletud läbivaatamisprotsessi („T2“-juhtum).

Allolevates punktides sätestatud erijuhtumeid tuleb lugeda koos 4. peatüki asjaomaste punktidega ja/või seal viidatud tehniliste kirjeldustega.

Erijuhtumid asendavad vastavaid 4. peatükis sätestatud nõudeid.

Kui 4. peatüki asjaomases punktis sätestatud nõuded ei kuulu erijuhtumi alla, ei ole nimetatud nõudeid allolevates punktides korratud ning neid kohaldatakse muutmata kujul.

Veeremi allsüsteemi teavitatud asutus hindab põhiparameetritega 4.2.10 ja 4.2.11 seotud erijuhtumeid, kus märkuste veerus on märgitud, et neid „kohaldatakse veeremiüksuse suhtes“.

Kõik erijuhtumid ja nende asjakohased kuupäevad tuleb KTK tulevaste läbivaatamiste käigus uuesti üle vaadata, et piirata nende tehnilist ja geograafilist kohaldamisala, võttes aluseks hinnangu, mis on antud nende mõju kohta ohutusele, koostalitlusele, piiriülestele teenustele, TEN‑T koridoridele ning nende säilitamise või kõrvaldamise praktilise ja majandusliku mõju kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ELi rahaliste vahendite kättesaadavusele. Rongituvastussüsteemid ja vastavad lõpptähtajad vaadatakse uuesti läbi vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 5.

Erijuhtumid piirduvad sellise marsruudi või võrgustikuga, mille puhul need on rangelt vajalikud, ja nende puhul võetakse arvesse marsruudi ühilduvuse menetlusi.

7.7.2.Erijuhtumite loetelu

7.7.2.1.Belgia

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.2.3:

kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 16 000 mm.

Kohaldatav kiirraudteesüsteemi liinil 1

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.7:

üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.

Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peab veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on vähemalt 16 000 mm.

Kohaldatav kiirraudteeliinidel 1, 2, 3, 4

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

7.7.2.2.Põhja-Iirimaa korral Ühendkuningriik

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.3.1: 1 600 mm rööpmelaiusega võrgus on rattapöia väikseim laius (BR) 127 mm	T	Kohaldatav Põhja-Iirimaal
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.3.3: 1 600 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sd) 24 mm	T	Kohaldatav Põhja-Iirimaal
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4.1: lisaks punktis 3.1.4.1 esitatud nõuetele kehtivad liivatamisele mootorrongide veojõu suurendamiseks järgmised nõuded: a) ei ole lubatud esimese telje ees kiirusel kuni 40 km/h ja b) on lubatud ainult juhul, kui saab tõendada, et veel vähemalt kuus mootorrongi telge jäävad laotamise kohast tahapoole.	T
4.2.12 ETCSi DMI (juhi-masina liides) Viide 6 : ronginumbri sisestamiseks on lubatud kasutada tähtnumbrilist klaviatuuri, kui vastaval eesmärgil kehtestatud tehnilise eeskirjaga on nõutav tähtnumbriliste ronginumbrite toetamine	T	Ei mõjuta koostalitlust
4.2.12 ETCSi DMI (juhi-masina liides) Viide 6 : ETCSi DMI-l on lubatud kuvada rongi dünaamilise kiiruse andmeid ühikus miili tunnis (ja näidata „mph“), kui sõidetakse Suurbritannia põhivõrgu liinidel.	T	Ei mõjuta koostalitlust

7.7.2.3.Prantsusmaa

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.2.3: kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 16 000 mm.	T2	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtum on seotud elektriliste ühendustega rööpaahelate kasutamisega.
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.9: rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring). Lisaks peab mittetraditsioonilise rattapaari puhul („traditsioonilise rattapaari“ all tuleb mõista kahte metallteljel paiknevat monoplokkratast) rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500–40 kHz.	T2	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.7: üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t. Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peab sellele veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille teljevahe vastavalt ERA/ERTMS/033281-le on vähemalt 16 000 mm.	T	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.3.2: mõõde D (joonis 2) ei tohi olla väiksem kui 450 mm, olenemata kiirusest	T	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4.1: Lisaks KTK nõuetele on lubatud suurim liivakogus üksuse ja rööpa kohta 30 s jooksul: 750 g	T2	Erijuhtum on seotud selliste rööpaahelate kasutamisega, millel on suurem tundlikkus seoses rataste ja rööbaste vahelise isolatsioonikihiga Prantsusmaa raudteevõrgustikus tehtud liivatamise tõttu.

7.7.2.4.Poola

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.9:

rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).

Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500–40 kHz.

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud

7.7.2.5.Leedu, Läti ja Eesti

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.3.3:

1 520 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sd) 20 mm

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520 mm raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.3.4:

1 520 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sh) 26,25 mm

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520 mm raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid

4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus
Viide 77 , punkt 3.2.2.4:

Veeremi tekitatava heite hindamise piirnormid ja nendega seotud parameetrid on esitatud järgmises tabelis:

Sagedusvahemik

Häirevoolu piirnorm
[ruutkeskmine väärtus]

15–21 Hz

21–29 Hz

29–35 Hz

65–85 Hz

167–184 Hz

408–432 Hz

468–492 Hz

568–592 Hz

708–732 Hz

768–792 Hz

4462,5–4537,5 Hz

4507,5–4582,5 Hz

4962,5–5037,5 Hz

5462,5–5537,5 Hz

5517,5–5592,5 Hz

4,1 A

1,0 A

4,1 A

0,4 A

0,35 A

0,2 A

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud ALSNi kasutamisega 1 520 mm rööpmelaiusega võrgus.

4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus
Viide 77 , punkt 3.2.2.6:

Veeremi tekitatava heite hindamise piirnormid ja nendega seotud parameetrid on esitatud järgmises tabelis:

Sagedusvahemik

Häirevoolu piirnorm
[ruutkeskmine väärtus]

19–21 Hz

21–29 Hz

29–31 Hz

40–46 Hz

46–54 Hz

54–60 Hz

167–184 Hz

408–432 Hz

468–492 Hz

568–592 Hz

708–732 Hz

768–792 Hz

4507,5–4582,5 Hz

4962,5–5037,5 Hz

5517,5–5592,5 Hz

11,6 A

1,0 A

11,6 A

5,0 A

1,3 A

5,0 A

0,4 A

0,35 A

0,2 A

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud ALSNi kasutamisega 1 520 mm rööpmelaiusega võrgus.

7.7.2.6.Rootsi

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.4 Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) Viide 33 , punkt 4.2.3: On lubatud turule lasta rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme, sealhulgas kahevatiseid GSM-R-rongiraadioid. Allsüsteemid peavad olema suutelised töötama raudteevõrkudes kuni –82 dBm.	P	Ei mõjuta koostalitlust.
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.2.1: Suurim lubatud kahe telje vaheline kaugus ≤ 17,5 m, ai joonisel 1, punkt 3.1.2.1.	P	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.2.3: Väikseim lubatud kaugus esimese ja viimase telje vahel ≥ 4,5 m, L-b1-b2 joonisel 1, punkt 3.1.2.3.	P	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes
4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus Viide 77 , punkt 3.2.2.5: Sagedusvahemik: 0,0–2,0 Hz Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 25,0 A Hindamismeetod: madalpääsfilter Hindamisparameetrid: (allaskaleerimine 1 kHz-ni, mille järel on) 2,0 Hz 4. järgu Butterworthi madalpääsfilter, mille järel on ideaalne alaldi absoluutväärtuse andmiseks. Raudteeveeremi suurim häirevool ei tohi ületada 25,0 A sagedusvahemikus 0,0–2,0 Hz. Löökvool võib ületada 45,0 A vähem kui 1,5 sekundit ja 25 A vähem kui 2,5 sekundit.	P	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

7.7.2.7.Luksemburg

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4.1: (1)Veeremiüksusele paigutatud liivatamisseadmete väljund ei tohi ületada 0,3 l minutis rööpa kohta. (2)Taristuregistris määratletud jaamades on liivatamine keelatud. (3)Liivatamine pöörangute piirkonnas on keelatud. (4)Piiranguid ei kohaldata hädapidurdusele.	T
4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus Viide 77 , punkt 3.2.2.3: Üksikute rööbastee vooluahelatega veeremi mõõtmine ja hindamine toimub vastavalt dokumendile GI.II.STC-VF (parameetrid A1, A4, V2 ja D1).	T	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse rööbastee vooluahelaid (töösagedus 83,3 Hz). Dokument GI.II.STC.VF on kättesaadav NSA LU veebisaidil 51 .
4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus Viide 77 , punkt 3.2.2.3: Üksikute rööbastee vooluahelatega veeremi mõõtmine ja hindamine toimub vastavalt dokumendile GI.II.STC-VF (parameetrid A5, V2 ja D2).	T	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse rööbastee vooluahelaid (töösagedus 125 Hz). Dokument GI.II.STC.VF on kättesaadav NSA LU veebisaidil.

7.7.2.8.Saksamaa

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.7.1: Minimaalne teljekoormus veeremiüksustel, mida kasutatakse taristuregistri kindlatel liinidel, on 5 t. Erijuhtum kehtib ainult veeremiüksuste kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.	T	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse WSSB tüüpi rööbastee vooluahelaid.
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.2.2: Kuni 140 km/h kiiruse puhul ei tohi vahemaa ai (joonis 1) olla kahe järjestikuse telje vahel (koostu esimese viie telje puhul või kõigi telgede puhul, kui neid on vähem kui viis) väiksem kui 1 000 mm. Erijuhtum kehtib ainult veeremiüksuste kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.	T	Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse EUBET 80 tüüpi ülesõidukohtade kaitset.
4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus Viide 77 , punkt 3.2.2.5: Sagedusvahemik: 93–110 Hz Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 2,8 A (mõjutava üksuse puhul) 2 A (veduki puhul) Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid Hindamisparameetrid: –Ribapääsfiltri omadused: Kesksagedused: 95, 96, 98, 100, 102, 104, 106 ja 108 Hz 3 dB ribalaius: 4 Hz Butterworth, 6. järk –Ruutkeskmise arvutamine: Integratsiooniaeg: 0,5 s Aja kattumine: 50 %	T	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes Erijuhtum on vajalik, sest kõnealuseid rööpaahelaid võib muuta, lülitades kesksageduse 100 Hz-lt 106,7 Hz-le. See muudaks vananenuks veeremiüksusega seotud riikliku tehnilise eeskirja, mis vajab 100 Hz seiresüsteemi.

7.7.2.9.Itaalia

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4.1: Lisaks KTK nõuetele tuleb järgida järgmisi kriteeriume. Lubatud suurim liivakogus liivatamisseadme kohta 30 sekundi jooksul on: 1. Kiirusel v ≤ 140 km/h; 400 g + 100 g 2. Kiirusel v > 140 km/h; 650 g + 150 g	T	Liiva väljastamise riiklikud väärtused jäävad kehtima seni, kuni on olemas ühtlustatud katsespetsifikatsioonid (praegu puuduvad) tõendamaks, et teistsugused liiva väljastamisviisid on Itaalias töötavate rongituvastussüsteemide jaoks ohutud.
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4.2 Lisaks KTK nõuetele tuleb järgida järgmisi kriteeriume. Granulomeetriline koostis ≥ 85 % liivasegust on terade läbimõõt 0,1–0,6 mm ning eelkõige: 0,07 mm ÷ 0,1 mm ≤ 3 % liivasegust; 0,1 mm ÷ 0,15 mm ≤ 5 % liivasegust; 0,15 mm ÷ 0,2 mm ≤ 25 % liivasegust; 0,2 mm ÷ 0,3 mm kuni 100 % liivasegust; 0,3 mm ÷ 0,4 mm kuni 100 % liivasegust; 0,4 mm ÷ 0,6 mm ≤ 65 % liivasegust; 0,6 mm ÷ 1,5 mm ≤ 4 % liivasegust; Koostis Räniliiv; Savi protsent segus: ≤ 2 %; Niiskuse protsent segus: ≤ 0,5 %.	T	Liivasegu riiklikud väärtused jäävad kehtima seni, kuni on olemas ühtlustatud katsespetsifikatsioonid (praegu puuduvad) tõendamaks, et Itaalias kasutatavate rongituvastussüsteemide puhul on eri liiki liivasegud ohutud.
4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus Viide 77 , punktid 3.2.2.4 ja 3.2.2.6: Sagedusvahemik: 82–86 Hz Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1 125 mA (mõjutava üksuse kohta) Hindamismeetod: Fourier’ kiirteisendus Hindamisparameetrid: ajaaken 1 s, Hanningi aken, 50 % kattumine, kuue järjestikuse akna keskmine	T2	Kohaldatav taristu suhtes Kohaldatav veeremiüksuste suhtes
4.2.2 Rongisisesed ETCS-funktsioonid 4.2.3 Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav, et rongisisene süsteem on varustatud vastava raadio teel sõidusignaalide uuendamise andmeedastusega, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null.	P	Kohaldatakse projektide suhtes, millest on Euroopa Komisjonile teatatud hiljemalt 30. juuniks 2020.

7.7.2.10.Tšehhi Vabariik

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77 , punktid 3.2.2.4 ja 3.2.2.6:

Sagedusvahemik: 70,5–79,5 Hz

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1 A

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

–Ribapääsfiltri omadused:

Kesksagedused: 73, 75, 77 Hz (pidev riba)

3 dB ribalaius: 5 Hz

Butterworth, järk 2*4

–Ruutkeskmise arvutamine:

Integratsiooniaeg: 0,5 s

Aja kattumine: vähemalt 75 %

Sagedusvahemik: 271,5–278,5 Hz

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 0,5 A

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

–Ribapääsfiltri omadused:

Kesksagedused: 274, 276 Hz (pidev riba)

3 dB ribalaius: 5 Hz

Butterworth, järk 2*4

–Ruutkeskmise arvutamine:

Integratsiooniaeg: 0,5 s

Aja kattumine: vähemalt 75 %

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse EFCP tüüpi rööbastee vooluahelaid.

7.7.2.11.Madalmaad

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.11 Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77 , punkt 3.2.2.6:

Sagedusvahemik: 65–85 Hz

(ATBEG piirnorm)

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 0,5 A

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

–Ribapääsfiltri omadused

Kesksagedus: 75 Hz

3 dB ribalaius: 20 Hz

20 dB ribalaius: 40 Hz

–Ruutkeskmise arvutamine

Integratsiooniaeg: 5 s

Aja kattumine: 80 %

Alla 1 s kestvat siiret, mis ületab üksnes ATBEG piirnormi ja mitte GRSi piirnormi, võib eirata.

Sagedusvahemik: 65–85 Hz

(GRS TC piirnorm)

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1,7 A

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

–Ribapääsfiltri omadused

Kesksagedus: 75 Hz

3 dB ribalaius: 20 Hz

20 dB ribalaius: 40 Hz

–Ruutkeskmise arvutamine

Integratsiooniaeg: 1,8 s

Aja kattumine: 80 %

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Seda erijuhtumit on vaja B-klassi süsteemi ATBEG kontekstis.

Alternatiivne tõendamine, mis viib vastavuseelduseni, on lubatud, kui järgitakse siseriiklikke eeskirju, mis on seotud sel eesmärgil teatatud rööbaste tagasivooluga.

7.7.2.12.Iirimaa

Erijuhtum	Kategooria	Märkused
4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid Viide 77 , punkt 3.1.4: Rongi esimest telge ei tohi liivatada.	T	Erijuhtum on seotud IE B-klassi süsteemiga ja teatavate rongituvastussüsteemidega, mis nõuavad, et rongi esimesel teljel oleks hea elektriline kontakt rööbasteega.
4.2.13.1 GSM-R DMI (juhi-masina liides) Viited 32 ja 33 : GSM-Ri kasutaja liides (sh klaviatuur ja kuvamisseadmed) ning kõik muud GSM-Ri funktsioonid peavad hõlbustama tähtnumbriliste ronginumbrite kasutamist, nagu on määratletud vastaval eesmärgil kehtestatud riikliku eeskirjaga.	T	Täiendab, kuid ei asenda teisi KTK nõudeid ronginumbrite haldamise kohta, nii et kõik uued seadmed peavad samuti jääma täielikult vastavusse koostalitlusnõuetega. Seega muutub võimalikuks üleminek puhtalt numbrilistele ronginumbritele ja seda kavandatakse niipea, kui kõik Iirimaa rongijuhtimissüsteemid on varustatud ainult numbriliste ronginumbritega.
4.2.12 ETCSi DMI (juhi-masina liides) Viide 6 : ETCSi DMI peab olema konfigureeritav nii, et see saaks näidata lisaks standardsele km/h kuvale kiirust kujul miili/h. Konfigureeritavad valikud on järgmised: • Kuvada kiirusnäidik nii km/h kui ka miili/h allpool esitatud joonisel, nagu on toodud näitena 180 km/h konfiguratsiooni puhul: • Kuvada kiirusnäidik ainult km/h.	T	Täiendab, kuid ei asenda teisi KTK nõudeid juhiliidese haldamise kohta, nii et kõik uued seadmed peavad samuti jääma täielikult vastavusse koostalitlusnõuetega. Üleminek üksnes km/h kiirusnäidikule muutub seega võimalikuks ja seda kavandatakse niipea, kui Iirimaa raudteevõrk on täielikult varustatud ETCSiga või kui kõik raudteeäärsed kiirusepiirangute märgid on võimalik muuta km/h kujule (st kõik olemasolevad rongid on varustatud km/h kiirusemõõdikuga).

7.7.2.13.Bulgaaria

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.2.5:

Kaugus bx (joonis 1) ei ületa 3 000 mm.

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

7.7.2.14.Austria

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.2 Rongisisesed ETCS-funktsioonid

4.2.3 Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav, et rongisisene süsteem on varustatud vastava Euroloopi sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetusega, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null.

Kohaldatakse projektide suhtes, millest on Euroopa Komisjonile teatatud hiljemalt 30. juuniks 2020.

4.2.10 Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77 , punkt 3.1.7.1:

Väikseim lubatud teljekoormus piiramatuks kasutamiseks võrgus on madalapõhjaliste vagunite puhul 2,0 t.

Erijuhtum kehtib ainult madalapõhjaliste vagunite kohta; see ei muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.

Kohaldatav madalapõhjaliste vagunite kohta

52 A liide

Viited

Iga põhiparameetri viite kohta (käesoleva KTK punkt 4) on alljärgnevas tabelis märgitud vastavad kohustuslikud tehnilised kirjeldused t abel i A 2 viite kaudu.

Tabel A 1. Viited põhiparameetrite ja kohustuslike tehniliste kirjelduste vahel

Viide 4. peatükis	Viitenumber (vt tabel A 2)
4.1
4.1 a	Tahtlikult välja jäetud
4.1 b	Tahtlikult välja jäetud
4.1 c	3 , 102

4.2.1
4.2.1 a	27

4.2.2
4.2.2 a	14
4.2.2 b	4 , 13 , 60 , 104
4.2.2 c	31 , 37 b , 37 c , 37 d
4.2.2 d	20
4.2.2 e	6
4.2.2 f	7 , 81 , 82
4.2.2 g	Tahtlikult välja jäetud
4.2.2 h	87

4.2.3
4.2.3 a	14
4.2.3 b	4 , 13 , 60

4.2.4
4.2.4 a	64 , 65
4.2.4 b	66
4.2.4 c	67
4.2.4 d	68
4.2.4 e	73 , 74
4.2.4 f	32 , 33
4.2.4 g	48
4.2.4 h	69 , 70
4.2.4 i	Tahtlikult välja jäetud
4.2.4 j	71 , 72
4.2.4 k	75 , 76
4.2.4 l	93 , 94 , 95 , 99
4.2.4 m	93 , 94 , 95
4.2.4 n	96
4.2.4 o	97

4.2.5
4.2.5 a	64 , 65
4.2.5 b	10a , 10b , 10d , 34 , 39 , 40
4.2.5 c	19 , 20
4.2.5 d	9 , 43
4.2.5 e	16 , 50
4.2.5 f	93 , 94 , 95
4.2.5 g	Tahtlikult välja jäetud
4.2.5 h	86 , 10a , 10d , 33 , 34
4.2.5 i	86 , 10a , 10c , 10d , 92 , 94 , 95
4.2.5 j	10a , 10b , 10c , 10d , 39 , 40 , 92 , 94 , 95

4.2.6
4.2.6 a	8 , 25 , 26 , 36 c , 49 , 52
4.2.6 b	29 , 45
4.2.6 c	46
4.2.6 d	10a , 10b , 10d , 34
4.2.6 e	10a , 20
4.2.6 f	Tahtlikult välja jäetud
4.2.6 g	92 , 10a , 10b , 10c , 10d
4.2.6 h	87 , 89
4.2.6 i	90
4.2.6 j	10a , 10d , 34
4.2.6 k	92 , 10a , 10c , 10d
4.2.6 l	92 , 93 , 99 , 94 , 95

4.2.7
4.2.7 a	12
4.2.7 b	63
4.2.7 c	34 , 10a , 10b , 10d
4.2.7 d	9
4.2.7 e	16
4.2.7 f	92 , 10a , 10b , 10c , 10d
4.2.7 g	34 , 10a , 10d
4.2.7 h	92 , 10a , 10c , 10d

4.2.8
4.2.8 a	10d , 11 , 79 , 83

4.2.9
4.2.9 a	23

4.2.10
4.2.10 a	77 (punkt 3.1)

4.2.11
4.2.11 a	77 (punkt 3.2)

4.2.12
4.2.12 a	6

4.2.13
4.2.13 a	32 , 33
4.2.13 b	93 , 94

4.2.14
4.2.14 a	5

4.2.15
4.2.15 a	38
4.2.15 b	101

4.2.17
4.2.17 a	103

4.2.18
4.2.18 a	84 , 85
4.2.18 b	98
4.2.18 c	88
4.2.18 d	87

4.2.19
4.2.19 a	84 , 85
4.2.19 b	98

Tehnilised kirjeldused

Kui t abel is A 2 loetletud dokument sisaldab kopeerimise või viitamise kaudu teise dokumendi selgelt kindlaks tehtud alapunkti, peetakse ainult seda alapunkti t abel is A 2 loetletud dokumendi osaks.

Kui t abel is A 2 loetletud dokument viitab kohustuslikus või normatiivses korras dokumendile, mida ei ole t abel is A 2 loetletud, arvestatakse viidatud dokumenti käesoleva KTK eesmärgil alati vastuvõetava tõendina põhiparameetritele vastavuse kohta (mida saab kasutada koostalitluse komponentide ja allsüsteemide sertifitseerimiseks ning selle jaoks ei ole vaja KTKd tulevikus läbi vaadata), mitte kohustusliku tehnilise kirjeldusena.

Märkus. Tabel is A 2 märkega „reserveeritud“ tähistatud tehnilised kirjeldused on loetletud avatud punktidena ka F liites, kui vastavate avatud punktide sulgemiseks on vaja osutada siseriiklikele eeskirjadele. Avatud punktina loetlemata reserveeritud dokumente kavatsetakse käsitada süsteemi täiustusena.

Tabel A 2. Kohustuslike tehniliste kirjelduste loend

Viitenr	ETCSi arendusalus 4 redaktsioon 1; RMR GSM-Ri arendusalus 1 hooldusredaktsioon 1 + FRMCSi arendusalus 0; ATO arendusalus 1 redaktsioon 1
	Viide		Tehnilise kirjelduse pealkiri		Versioon	Märkused
1	Tahtlikult välja jäetud
2	Tahtlikult välja jäetud
3	SUBSET-023		Terminite ja lühendite sõnastik		4.0.0
4	SUBSET-026		Süsteeminõude kirjeldus		4.0.0
5	SUBSET-027		FISi juriidiline registreerimine		4.0.0
6	ERA_ERTMS_015560		ETCSi juhi-masina liides		4.0.0
7	SUBSET-034		Rongiliides FIS		4.0.0
8	SUBSET-035		Spetsiaalne andmeedastusmoodul FFFIS		4.0.0
9	SUBSET-036		FFFIS Eurobalise’i jaoks		4.0.0
10a	SUBSET-037-1		EuroRadio FIS GSM-R – 1. osa [Sidekiht ja koordineerimisfunktsioon]		4.0.0
10b	SUBSET-037-2		EuroRadio FIS – 2. osa [Ohutuskiht]		4.0.0
10c	SUBSET-037-3		EuroRadio FIS – 3. osa [FRMCSi liides]		4.0.0
10d	SUBSET-146		ERTMSi läbiv turve		4.0.0
11	SUBSET-038		Võrguväline võtmehaldus FIS		4.0.0
12	SUBSET-039		FIS RBC/RBC üleandmiseks		4.0.0
13	SUBSET-040		Mõõtmis- ja projekteerimiseeskirjad		4.0.0
14	SUBSET-041		Koostalitlusvõimenõuded		4.0.0
15	Tahtlikult välja jäetud
16	SUBSET-044		FFFIS Euroloopi jaoks		2.4.0
17	Tahtlikult välja jäetud
18	Tahtlikult välja jäetud
19	SUBSET-047		Raudteeäärne ja rongisisene FIS sõidusignaalide uuendamiseks raadio teel		4.0.0
20	SUBSET-048		Rongisisene FFFIS sõidusignaalide uuendamiseks raadio teel		3.0.0
21	Tahtlikult välja jäetud
22	Tahtlikult välja jäetud
23	SUBSET-054		ETCSi muutujatele väärtuste määramise kohustused ja eeskirjad		4.0.0
24	Tahtlikult välja jäetud
25	SUBSET-056		STM FFFISi ohutu aja kiht		3.0.0
26	SUBSET-057		STM FFFISi ohutu lingi kiht		3.1.0
27	SUBSET-091		ETCSi tehnilise koostalitlusvõime ohutusnõuded		4.0.0
28	Tahtlikult välja jäetud
29	SUBSET-102		K-liidese katsespetsifikatsioon		2.0.0
30	Tahtlikult välja jäetud
31	SUBSET-094		Rongisisese võrdluskatseseadme funktsionaalsed nõuded		3.1.0
32	EIRENE FRS		GSM-Ri funktsionaalnõuete kirjeldus		8.1.0	Märkus 7
33	EIRENE SRS		GSM-Ri süsteeminõuete kirjeldus		16.1.0	Märkus 7
34	A11T6001		(MORANE) Raadioülekande FFFIS EuroRadio jaoks		14.0.0
35	Tahtlikult välja jäetud
36 a	Tahtlikult välja jäetud
36 b	Tahtlikult välja jäetud
36 c	SUBSET-074-2		FFFIS STMi katsejuhtumite dokument		4.0.0
37 a	Tahtlikult välja jäetud
37 b	SUBSET-076-5-2		Omadustega seotud katsejuhtumid		3.3.0
37 c	SUBSET-076-6-3		Katsetoimingute järjestused		3.2.0
37 d	SUBSET-076-7		Katsespetsifikatsioonide kohaldamisala		3.3.0
37 e	Tahtlikult välja jäetud
38	EN 16494		Raudteerakendused. Nõuded ERTMSi raudteeäärsetele signaalidele		2015
39	SUBSET-092-1		ERTMSi EuroRadio vastavusnõuded		4.0.0
40	SUBSET-092-2		ERTMSi EuroRadio katsejuhtumite ohutuskiht		4.0.0
41	Tahtlikult välja jäetud
42	Tahtlikult välja jäetud
43	SUBSET-085		Eurobalise FFFISi katsespetsifikatsioon		4.0.0
44	Tahtlikult välja jäetud
45	SUBSET-101		K-liidese tehniline kirjeldus		2.0.0
46	SUBSET-100		G-liidese tehniline kirjeldus		2.0.0
47	Tahtlikult välja jäetud
48	Reserveeritud		Mobiilsete seadmete GSM-Ri katsespetsifikatsioon			Märkus 3
49	SUBSET-059		MTMi toimivusnõuded		4.0.0
50	SUBSET-103		Euroloopi katsespetsifikatsioon		1.1.0
51	Tahtlikult välja jäetud
52	SUBSET-058		FFFIS STMi rakenduskiht		4.0.0
53	Tahtlikult välja jäetud
54	Tahtlikult välja jäetud
55	Tahtlikult välja jäetud
56	Tahtlikult välja jäetud
57	Tahtlikult välja jäetud
58	Tahtlikult välja jäetud
59	Tahtlikult välja jäetud
60	SUBSET-104		ETCS-süsteemi versiooni haldamine		4.0.0
61	Tahtlikult välja jäetud
62	Tahtlikult välja jäetud
63	SUBSET-098		RBC-RBC turvalise side liides		4.0.0
64	EN 301 515		Globaalne mobiilsidesüsteem (GSM); Nõuded GSMi käitamiseks raudteedel		3.0.0	Märkus 1
65	TS 102 281		Üksikasjalikud nõuded GSMi käitamiseks raudteedel		3.1.1	Märkus 2
66	TS 103 169		ASCI koostalitluse valikud		1.1.1
67	(MORANE) P 38 T 9001		FFFIS GSM-Ri SIM-kaartide jaoks		6.0.0	Märkus 7
68	ETSI TS 102 610		Raudtee telekommunikatsioon; GSM; UUIE kasutamine GSMi käitamiseks raudteedel		1.3.0
69	(MORANE) F 10 T 6002		FFFS suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamiseks		5
70	(MORANE) F 12 T 6002		FIS suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamiseks		5
71	(MORANE) E 10 T 6001		FFFS funktsionaalseks adresseerimiseks		4.1
72	(MORANE) E 12 T 6001		FIS funktsionaalseks adresseerimiseks		5.1
73	(MORANE) F 10 T6001		FFFS asukohast sõltuvaks adresseerimiseks		4
74	(MORANE) F 12 T6001		FIS asukohast sõltuvaks adresseerimiseks		3
75	(MORANE) F 10 T 6003		FFFS funktsionaalsete numbrite esitamiseks vastuvõtjatele ja kutsungit edastavatele osapooltele		4
76	(MORANE) F 12 T 6003		FIS funktsionaalsete numbrite esitamiseks kutsungi vastuvõtjatele ja edastajatele		4
77	ERA/ERTMS/033281		Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ja muude allsüsteemide vahelised liidesed		5.0	Märkus 6
78	Tahtlikult välja jäetud					Märkus 5
79	SUBSET-114		KMC-ETCSi üksuse võrguväline KM FIS		4.0.0
80	Tahtlikult välja jäetud					Märkus 4
81	SUBSET-119		Rongiliides FFFIS		4.0.0
82	SUBSET-120		Rongiliides – ohutusnõuded		4.0.0
83	SUBSET-137		Veebipõhine võtmehaldus FFFIS		4.0.0
84	SUBSET-125		ERTMS/ATO Süsteeminõude kirjeldus		1.0.0
85	SUBSET-126		ATO-OB/ATO-TS FFFISi rakendusleht		1.0.0
86	SUBSET-148		ATO-OB/ATO-TS FFFISi transpordi- ja turvakihid		1.0.0
87	SUBSET-130		ATO-OB/ETCS-OB FFFIS Rakenduskiht		1.0.0
88	SUBSET-139		ATO OB/veeremi FFFISi rakenduskiht		1.0.0
89	SUBSET-143		Liidese tehnilise kirjelduse sidekihid rongisisese side jaoks		1.0.0
90	SUBSET-147		CSS Consisti võrgu sidekihid FFFIS		1.0.0
91	Tahtlikult välja jäetud
92	FFFIS-7950		FRMCS FFFIS		1.0.0	Märkus 8
93	FU-7120		FRMCS FRS		1.0.0	Märkus 9
94	AT-7800		FRMCS SRS		1.0.0	Märkus 9
95	FIS-7970		FRMCS FIS		1.0.0	Märkus 8
96	Reserveeritud		[FFFIS FRMCSi profiili jaoks – täidetakse hiljem]
97	Reserveeritud		[FRMCSi katse tehniline kirjeldus – täidetakse hiljem]
98	SUBSET-151		ATO-OB/ATO-TSi katsespetsifikatsioonid		Reserveeritud
99	TOBA-7510		Rongisisene FRMCS TOBA FRS		1.0.0	Märkus 9
100	Tahtlikult välja jäetud
101	21E089		Ühtlustatud teadetetahvlite tehnilised eeskirjad		1-
102	13E154		ERTMS/ATO sõnastik		2-
103	TD/011REC1028		ESC/RSC tehniline dokument		ERA veebisaidil avaldatud versioon
104		SUBSET-153		Erandid rongisiseste süsteemiversioonide vähendatud hulkade suhtes	Reserveeritud

Märkus 1. Kohustuslikud on standardi EN 301 515 punktis 2.1 loetletud tehniliste kirjelduste alapunktid, mis on viitenumbrite 32 ja 33 all tähistatud viitega „MI“.

Märkus 2. Kohustuslikud on standardi TS 102 281 tabelites 1 ja 2 loetletud muutmistaotlused, mis mõjutavad viitenumbrites 32 ja 33 allviitega „MI“ tähistatud alapunkte.

Märkus 3. Viitenumbri 48 all on üksnes GSM-Ri mobiilsideseadmete katsetamise juhud. Esialgu „reserveeritud“. Kui lepitakse kokku KTK tulevases läbivaatamises, kehtestatakse neis tabelites olemas olevate ühtlustatud katsejuhtude kataloog mobiilsideseadmete ja -võrkude hindamiseks vastavalt käesoleva KTK punktis 6.1.2 esitatud korrale.

Märkus 4. Turule lastud tooted on juba kooskõlastatud GSM-Riga (juhi-masina liides) seotud raudteeveo-ettevõtjate vajadustega ning täielikult koostalitlusvõimelised, mistõttu puudub vajadus standardi järele kontrolli ja signaalimise KTKs.

Märkus 5. Viitenumbri 78 all esitamiseks mõeldud teave on kantud viitenumbri 27 alla (SUBSET-091).

Märkus 6. See dokument ei ole seotud ETCSi, RMRi ega ATO arendusalusega.

Märkus 7. Kontrolli ja signaalimise KTKs on kohustuslikud vaid MI nõuded.

Märkus 8. Neid ETCSi ja ATO rongisiseste seadmetega seotud tehnilisi kirjeldusi tuleb täielikult rakendada.

Märkus 9. Neid FRMCSi rongisiseste seadmetega seotud tehnilisi kirjeldusi nende kehtivas versioonis ei loeta rongisiseste seadmete pakkumismenetluse läbiviimisel täielikuks.

Tabel A 3 . Standardite loetelu

Allolevas tabelis loetletud standardite versiooni ja nende hilisemate muudatuste kohaldamine sertifitseerimismenetluses, kui need avaldatakse ühtlustatud standardina, on asjakohane viis, et järgida täielikult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimisprotsessi, ilma et see piiraks käesoleva KTK punktide 4 ja 6 kohaldamist.

Nr	Viide	Dokumendi nimi ja märkused	Versioon	Märkus
A1	EN 50126-1	Raudteealased rakendused – Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine. Osa 1: Põhinõuded ja üldprotseduur	2017	1
A2	EN 50128	Raudteealased rakendused – Kommunikatsiooni-, signalisatsiooni- ja andmetöötlussüsteemid – Raudtee juhtimis- ja turvangusüsteemide tarkvara	2011 + A2:2020
A3	EN 50129	Raudteealased rakendused – Kommunikatsiooni-, signalisatsiooni- ja andmetöötlussüsteemid – Ohutusega seotud elektroonilised signalisatsioonisüsteemid	2018 + AC:2019	1
A4	EN 50159	Raudteealased rakendused – Kommunikatsiooni-, signalisatsiooni- ja andmetöötlussüsteemid	2010 + A1:2020	1
A5	EN 50126-2	Raudteealased rakendused – Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine. Osa 2: Süsteemide ohutuslik lähenemisviis	2017	1 , 2

Märkus 1. Kõnealune standard on ühtlustatud: vt komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud), 53 ja komisjoni 27. märtsi 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/453, milles käsitletakse raudteetoodete ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) toetuseks, 54 kus on viidatud ka avaldatud parandustele.

Märkus 2. Ette nähtud kasutamiseks koos standardiga EN 50126-1:2017.

Tabel A 4. Kohustuslike standardite loetelu akrediteeritud laborite puhul

Nr	Viide	Dokumendi nimi ja märkused	Versioon	Märkus
A6	ISO/IEC 17025	Katse- ja kalibreerimislaborite üldnõuded	2017

B liide

B1. Rongisisese allsüsteemi nõuete ja üleminekukorra muutmine

Tabel B1.1. Rongisisesele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile kehtestatud üleminekukord 55

Nr	KTK punkt(id)	KTK punkt(id) eelmises versioonis	KTK muudatuse selgitus	Üleminekukord
				Projekteerimisfaas algas pärast KTK jõustumist	Projekteerimisfaas algas enne KTK jõustumist			Tootmisfaas			Kasutusel olev veeremiüksus
Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vigade parandamine
1	A liide + punkt 7.2.10.3	Tehnilistes arvamustes avaldatud vigade parandamiste rakendamine ei ole kohustuslik	Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid, kus registreeritud vigade parandamiste rakendamine on kohustuslik ETCS-funktsioonide puhul kuni süsteemi versioonini 2.1 ja GSM-R.	Enne 1. jaanuari 2026 avaldatud seaduslike vabastuste (koos tehniliste kirjelduste säilitamisega) puhul: Kui kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga mille pihul on vaja uut luba: veeremiüksusetüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem rakendab vajalikud vigade parandused hiljemalt kuus kuud pärast asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamist. Märkus. Kui kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga ja vaja on uut luba, loetakse veeremiüksuse tüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastavaks asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamisele (nagu on määratletud t abel is B3 ).				Enne 1. jaanuari 2026 avaldatud seaduslike vabastuste (koos tehniliste kirjelduste säilitamisega) puhul: Kui kasutusala puhul tuvastatakse üks või mitu registreeritud viga: veeremiüksusesse integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem rakendab vajalikud vigade parandused hiljemalt – üks aasta pärast asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamist (nagu on määratletud t abel is B3 ), kui uut luba ei ole vaja, või – üks aasta pärast veeremiüksusetüübi ajakohastamist, kui on vaja uut luba.
				Pärast 1. jaanuari 2026 avaldatud seaduslike vabastuste (koos tehniliste kirjelduste säilitamisega) puhul: Kui kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga mille pihul on vaja uut luba: veeremiüksusetüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem rakendab vigade parandamiste täieliku hoolduspaketi hiljemalt kuus kuud pärast asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamist. Märkus. Kui kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga ja vaja on uut luba, loetakse veeremiüksuse tüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastavaks asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamisele (nagu on määratletud t abel is B3 ).		Pärast 1. jaanuari 2026 avaldatud seaduslike vabastuste (koos tehniliste kirjelduste säilitamisega) puhul: Kui kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga: veeremiüksusesse integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteem rakendab vigade parandamiste täieliku hoolduspaketi hiljemalt – üks aasta pärast asjaomaste koostalitluse komponentide ajakohastamist (nagu on määratletud t abel is B3 ), kui uut luba ei ole vaja, või – üks aasta pärast veeremitüübi ajakohastamist, kui on vaja uut luba.
Rongisiseste ETCSi seadmete paigaldamine
2	Punktid 7.4.2.1 ja 7.4.3	Punktides 7.4.2.1.2. ja 7.4.3.2 sätestatakse erandid ETCSiga varustatavatele uutele veeremiüksustele	Punkt 7.4.2.1.2 ja punkti 7.4.3 alapunkt 2 kustutatakse. Kõik uued veeremiüksused peavad olema varustatud ETCSiga.	Vahetult kohaldatav Märkus. Projekteerimisfaas, mida alustati pärast KTK jõustumist, on siin seotud ETCSita veeremiüksuste „RST projekteerimisfaasiga“. Eriveeremile kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 seoses 7.4.3.2.	Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028 Märkus. Projekteerimisfaas, mida alustati enne KTK jõustumist, on siin seotud ETCSita veeremiüksuste „RST projekteerimisfaasiga“. Eriveeremile kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 seoses 7.4.3.2.			Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 Märkus. Tootmisfaas on siin seotud „RST tootmisfaasiga“ ETCSita veeremiüksuste puhul			Ei kohaldata
3	Punkt 7.4.2.2	Punkti 7.4.2.2 kohaldatakse ainult olemasolevate kiirraudteel kasutatavate veeremiüksuste uuendamisel	Punkti 7.4.2.2 kohaldatakse veeremiüksusetüübi ja/või uut luba nõudvate veeremiüksuste suhtes	Vahetult kohaldatavad Eriveeremile kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.	Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028 Märkus. Jääb vahetult kohaldatavaks kiirraudteel kasutatavate veeremiüksuste suhtes vastavalt eelmisele kontrolli ja signaalimise KTK-le. Eriveeremile kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030.			Ei kohaldata			Ei kohaldata
4	Punkt 7.4.2.3 (3)	Punkti 7.4.2.4 kasutusala laiendamine: erandid ETCSi paigaldamiseks punktis (3)	Punkti 7.4.2.4 kasutusala laiendamine: punktis (3) kustutatud erandid	Ei kohaldata	Ei kohaldata			Ei kohaldata			Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030
ETCS-süsteemi versioonid
5	A liide – punktid 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.1 (k.a) puhul	Minimaalne vähendatud rongisisene hulk on hulk kuni ETCS-süsteemi versioonini 2.0.	Minimaalne vähendatud rongisisene hulk on hulk kuni ETCS-süsteemi versioonini 2.1.	Kohaldatav kolm aastat pärast KTK jõustumist	Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030			Kohaldatakse uutele veeremiüksustele alates 1. jaanuarist 2030			Ei kohaldata
6	A liide – punktid 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.2 (k.a) puhul	Ei kohaldata	Teatatud ETCS-funktsioonide rongisisene rakendamine alates süsteemi versioonist 2.2.	Projekteerimisfaas algas pärast taristuettevõtja teadet ja teatamine toimub pärast 1. jaanuari 2025: ETCS-süsteemi versioon 2.2 on vahetult kohaldatav.	ETCS-süsteemi versiooni 2.2 kohaldatakse juhul, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahel: – 1. jaanuar 2030; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva.			Ei kohaldata			Ei kohaldata
				Projekteerimisfaas algas enne taristuettevõtja teadet või teade esitatakse enne 1. jaanuari 2025: ETCS-süsteemi versiooni 2.2 kohaldatakse juhul, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahel: – 1. jaanuar 2030; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva.
7	A liide – punktid 7.4.2.4.1, 7.4.2.4.2 ja 7.4.1.3 seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–3.0 (k.a) puhul	Ei kohaldata	Teatatud ETCS-funktsioonide rongisisene rakendamine alates süsteemi versioonist 3.0 56 .	Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumist 57 : Projekteerimisfaas algas pärast taristuettevõtja teadet ja teatamine toimub kahe aasta möödumisel kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muutmisest: ETCS-süsteemi versioon 3.0 on vahetult kohaldatav.	Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumist57: ETCS-süsteemi versiooni 3.0 kohaldatakse juhul, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahel: – viis aastat pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatust; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva			Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumist57: Teatatud ETCS-süsteemi versioon 3.0 on kohustuslik, kui see on vajalik selleks, et tagada ühilduvus ETCS TS 3.0 ETCSi raudteeäärse paigaldisega			Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumist57: Teatatud ETCS-süsteemi versioon 3.0 on kohustuslik, kui see on vajalik selleks, et tagada ühilduvus ETCS TS 3.0 ETCSi raudteeäärse paigaldisega
				Projekteerimisfaas algas enne taristuettevõtja teadet ning teatamine toimub enne kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumist: vt üleminekukord veerus „Projekteerimisfaas algas enne KTK jõustumist“.
8	A liide – punkt 7.4.2.3 (7)	Kohustuslik süsteemi versiooni 2.0 või kõrgema versiooni kasutusala laiendamise korral	Süsteemi versiooni 2.1 või kõrgema versiooni kasutamise kohustuslikuks muutmise õiguslik jõustamine kasutusala laiendamise korral ainult siis, kui kasutusala laiendamine on kombineeritud uue loa taotlusega	Vahetult kohaldatav	Vahetult kohaldatavad			Ei kohaldata			Ei kohaldata
Endised tehniliste kirjelduste kogumikud nr 2 ja 3
9	A liide – t abel A 2	A liide – tabel A 2 2 – tehniliste kirjelduste kogumik nr 2	A liite tehnilised kirjeldused t abel is A 2 ei hõlma ETCSi süsteemi versiooni 2.0, sest minimaalne vähendatud rongisisene hulk on hulk kuni ETCSi süsteemi versioonini 2.1.	Kohaldatav kolm aastat pärast KTK jõustumist Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.	Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.			Kohaldatakse uutele veeremiüksustele alates 1. jaanuarist 2030 Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.			Ei kohaldata Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.
10	A liide – t abel A 2	A liide – tabel A 2 3 – tehniliste kirjelduste kogumik nr 3	A liites esitatud tehnilistes kirjeldustes on t abel is A 2 endise kogumiku nr 3 kokkulepitud parandatud vigadega versioon.	Kohaldatav kolm aastat pärast KTK jõustumist Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.	Kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.			Kohaldatakse uutele veeremiüksustele alates 1. jaanuarist 2032 Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.			Ei kohaldata Igal juhul tuleb vastava üleminekuperioodi jooksul järgida punktis 7.2.10 esitatud vigade parandamise sätteid. Ühtegi piirangut ei tohi eksportida teise allsüsteemi.
CMD
11	4.2.2 (b) – külma liikumise tuvastamine	Valikuline CMD	Kohustuslik CMD	Vahetult kohaldatav, kui ETCS paigaldatakse veeremiüksuse konstruktsiooni esimest korda.	Kohaldatav alates 1. jaanuarist 2028, kui ETCS paigaldatakse veeremiüksuse konstruktsiooni esimest korda.			Kohaldatakse uutele veeremiüksustele, mis tuuakse turule alates 1. jaanuarist 2030			Ei kohaldata
Rongisisese ATO rakendamine
12	Punkt 4.2.18 + punkt 7.2.9.2	Ei kohaldata	Rongisisese ATO tehniline kirjeldus ja rakendusnõuded	Projekteerimisfaas algas pärast taristuettevõtja teadet ja teatamine toimub pärast 1. jaanuari 2025: Rongisisese ATO nõuded on vahetult kohaldatavad. Projekteerimisfaas algas enne taristuettevõtja teadet ja teatamine toimub enne 1. jaanuari 2025: Rongisisese ATO nõudeid kohaldatakse, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahelisel ajal: – 1. jaanuar 2030; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva.	Rongisisese ATO nõudeid kohaldatakse, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahelisel ajal: – 1. jaanuar 2030; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva.			Ei kohaldata			Ei kohaldata
Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongisisene modulaarsus
13	Viide 90 + punkt 5.2.2.2	Ei kohaldata	Ethernetil põhineva platvormi kohustuslik rakendamine Uus nõue tabelis 5.1 määratletud koostalitluse komponentide rühmitamise korral	Kohaldatakse kaks aastat pärast KTK jõustumist uute veeremiüksusekonstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja esmast luba	Kohaldatakse seitse aastat pärast KTK jõustumist uute veeremiüksusekonstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja esmast luba			Ei kohaldata			Ei kohaldata
14	A liide – CCSi ja RST liidesed Viitenumbrid 81 , 82 , 88 , 90	Ei kohaldata	Rongisiseste liideste kohustuslik rakendamine kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ja veeremi allsüsteemi vahel	Kohaldatakse kaks aastat pärast KTK jõustumist uute veeremiüksusekonstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja esmast luba	Kohaldatakse seitse aastat pärast KTK jõustumist uute veeremiüksusekonstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja esmast luba			Ei kohaldata			Ei kohaldata
Rongisisese FRMCSi rakendamine
15	Punkt 7.3.2.2	Ei kohaldata	Rongisisese FRMCSi rakendamine 58	Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast KTK muutmist: Projekteerimisfaas algas pärast taristuettevõtja teadet ning teatamine toimub kahe aasta möödumisel kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatuse jõustumisest: Rongisisese FRMCSi rakendamine on vahetult kohaldatav.	Ei kohaldata. Märkus. Üleminekukord pärast KTK muutmist: Rongisisest FRMCSi kohaldatakse, kui projekteerimisfaas ei ole lõppenud hiljemalt järgmiste kuupäevade vahelisel ajal: – viis aastat pärast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muutmist; – viis aastat pärast taristuettevõtja teate kuupäeva.			Ei kohaldata. Märkus. Rongisisese FRMCSi rakendamine on kohustuslik, kui see on vajalik koostalitluseks ainult FRMCSi raudteeäärse paigaldisega			Ei kohaldata. Märkus. Rongisisese FRMCSi rakendamine on kohustuslik, kui see on vajalik koostalitluseks ainult FRMCSi raudteeäärse paigaldisega
				Projekteerimisfaas algas enne taristuettevõtja teadet: vt üleminekukord veerus „Projekteerimisfaas algas enne KTK jõustumist“.
Osaline täitmine:
16	Punkt 6.1.1.2	Punktid 6.1.1.3 ja 6.4.3 tunnistatakse kehtetuks.	Seoses 6.1.1.2 ei ole kohustuslikke funktsioone, liideseid ja toimivust enam võimalik välja jätta, välja arvatud juhul, kui need on loetletud G liide .	Kolm aastat pärast KTK jõustumist. Kui kasutatakse osalist täitmist, tuleb kasutustingimus lisada nende turule laskmise loale, millega tagatakse nõuete täitmine rongiturvangusüsteemi osa järgmise uuendamise korral.	Seitse aastat pärast KTK jõustumist		Ei kohaldata			Ei kohaldata
DMI teate tõlge
17	E liide	DMI teadete kohustuslik ühtlustatud tõlge puudub	DMI teadete ühtlustatud tõlge	Vahetult kohaldatav	Seitse aastat pärast KTK jõustumist	Ei kohaldata			Ei kohaldata

Tabel B1.2. Veeremi allsüsteemi üleminekukord 59

KTK punkt(id)

KTK punkt(id) eelmises versioonis

KTK muudatuse selgitus

Üleminekukord

Projekteerimisfaas algas pärast KTK jõustumist

Projekteerimisfaas algas enne KTK jõustumist

Tootmisfaas

Kasutusel olev veerem

Viide 77

V4 – veeremiüksuse sageduse haldamine ei ole täielikult määratletud

V5 – veeremiüksuse sageduse haldamine on täielikult määratletud

Vahetult kohaldatav, välja arvatud punkt 3.2.2. Käesolevat punkti kohaldatakse kaks aastat pärast KTK jõustumist uute veeremiüksusekonstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 1 punktis a määratletud esmast luba.

Kohaldatav seitse aastat pärast KTK jõustumist muudetud veeremiüksusekonstruktsioonide suhtes, millele nõutakse uut luba, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse 2018/545 artikli 14 lõike 1 punktis d.

Kohaldatav 7 aastat pärast KTK jõustumist

Ei kohaldata

B2. Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi nõuete ja üleminekukordade muutmine

Tabel B2. Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi üleminekukord

Nr	KTK punkt(id)		KTK punkt(id) eelmises versioonis		KTK muudatuse selgitus	Üleminekukord
Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vigade parandamine
1	A liide + punktid 7.4.1.2 ja 7.2.10.3		Tehniliste kirjelduste 1., 2. ja 3. kogumik ilma vigade parandamiseta		Tabel A2 sisaldab funktsioonide ajakohastamist ühte tehniliste kirjelduste kogumikku.	Raudteeäärsed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid, mis on edasijõudnud arendus- või kasutusjärgus, peavad rakendama punktis 7.2.10.1 kirjeldatud lubamatute vigade paranduste kogumit – kahe aasta jooksul pärast taristuettevõtja otsuse avaldamist, kui uut luba ei ole vaja; – kahe aasta ja kuue kuu jooksul pärast taristuettevõtja otsuse avaldamist, kui on vaja uut luba. Raudteeäärsed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid, mis võetakse kasutusele pärast käesoleva KTK jõustumist ja mis ei ole edasijõudnud arengujärgus, peavad otseselt vastama käesolevas KTKs ajakohastatud tehnilistele kirjeldustele.
Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi täiustamine
2	ETCS: A liide; + punkt 7.4.1.3		Ei kohaldata		Uued ETCSi funktsioonid süsteemi versioonidest 2.2–3.0	Kui neid rakendatakse (valikuline raudteeäärne funktsioon), vahetult kohaldatav ETCSiga varustatud liinidele
3	ETCS: A liide; tabel A.2 – viide 38 , 101		Teadetetahvli määratlus põhineb standardil 06E068		EN 16494 ja ühtlustatud teadetetahvlite tehnilistel eeskirjadel	Vahetult kohaldatav, kui: – teadetetahvlid paigaldatakse esimest korda ERTMSiga varustatud liinile (mis ei ole edasijõudnud arendusjärgus), isegi kui samal ajal on paigaldatud ka B-klassi süsteem, või – teadetetahvlid paigaldatakse taristu allsüsteemi uuendamise või täiendamise käigus (mis ei ole edasijõudnud arengujärgus) ERTMSiga varustatud liinile. Ühtlustatud teadetetahvlite paigaldamise suhtes kohaldatavate nõuete üksikasjalikud sätted on esitatud A liite tabelis A.2 – viitenumber 101 dokumendis.
4	4.2.19		Tehnilised kirjeldused puuduvad		Raudteeäärse ATO rakendamine	Kui rakendatakse (valikuline raudteeäärne funktsioon), on see vahetult kohaldatav ATO GoA1/2 rakendamiseks ETCSiga varustatud liinidel.
5	FRMCSi raadiosüsteem		Tehnilised kirjeldused puuduvad		Uus FRMCSi tehniliste kirjelduste kogum	Kui rakendatakse (valikuline raudteeäärne funktsioon), on see vahetult kohaldatav FRMCSi projektide suhtes, kui FRMCSi tehnilised kirjeldused on lõpule viidud ning avaldatud koos käesoleva kontrolli ja signaalimise KTK muudatusega.
Osaline täitmine:
6	Ei kohaldata		Punktid 6.1.1.3 ja 6.4.3 tunnistatakse kehtetuks.		Rakendamise korral peavad kõik funktsioonid, talitlusvõime ja liidesed või talitlusvõime vastama peatükile 4 (sealhulgas A liites viidatud tehnilistele kirjeldustele).		Seitse aastat pärast KTK jõustumist
Varasemad tehniliste kirjelduste kogumid nr 1, 2 ja 3
7	A liide – t abel A 2	A liide – tabel A 2 1 – tehniliste kirjelduste kogum nr 1, tabel A 2 2 – tehniliste kirjelduste kogum nr 2; tabel A 2 3 – tehniliste kirjelduste kogum nr 3		Tabel A 2 sisaldab funktsioonide ajakohastamist ühte tehniliste kirjelduste kogumikku.				Punktis 7.4.1.2 kindlaksmääratud nõuded ja tähtajad.

B3. Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide nõuete ja üleminekukordade muutmine

Tabel B3. Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide üleminekukord

Vastavalt punktile 7.2.4.3 Koostalitluse komponendid kohaldatakse kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele määratud üleminekuperioode koostalitluse komponentide suhtes, kui käesolevas tabelis ei ole sätestatud teisiti.

Nr	KTK punkt(id)	KTK punkt(id) eelmises versioonis	KTK muudatuse selgitus	Üleminekukord
1	A liide + punkt 4.2.20.1 + punkt 7.2.10.2	Tehnilised arvamused artikli 10 kohaste vigade kohta ei ole õiguslikult siduvad	Vigade parandamise rakendamine rongisisestes ERTMSi koostalitluse komponentides olemasolevate kontrolli ja signaalimise allsüsteemide funktsionaalsuse tagamiseks, ETCS kuni süsteemi versioonini 2.1 ja GSM-R.	Kui veeremiüksuse loas märgitud kasutusala puhul avastatakse üks või mitu registreeritud viga: -a) enne 1. jaanuari 2026 avaldatud (vigade parandamise tehniliste kirjeldustega) seaduslike vabastuste puhul: veeremiüksusesse integreeritud ERTMSi rongisisesed koostalitluse komponendid peavad rakendama loas täpsustatud kasutusalas vajalikke vigade parandusi hiljemalt 18 kuu jooksul pärast taristuettevõtja otsuse avaldamist; -b) pärast 1. jaanuari 2026 avaldatud (vigade parandamise tehniliste kirjeldustega) seaduslike vabastuste puhul: veeremiüksusesse integreeritud ERTMSi rongisisesed koostalitluse komponendid peavad vastama käesolevas KTKs hoitavatele tehnilistele kirjeldustele 18 kuud pärast taristuettevõtja otsuse avaldamist. -Seda üleminekukorda võib kohaldada paindlikult kokkuleppel rongisisese allsüsteemi EÜ vastavustõendamise taotleja ja raudteeveo-ettevõtjaga, kui on täidetud üldine üleminekukord (vastavalt t abel ile B1.1 ja t abel ile B3 ). Märkus. Kui asjaomase kasutusala puhul vigu ei registreerita, parandatakse vead kohustuslikus korras vastavalt osalise täitmise etapiga seotud üleminekukorrale.
2	A liide + punkt 4.2.20.1 + punkt 7.2.10.2	Tehnilised arvamused artikli 10 kohaste vigade kohta ei ole õiguslikult siduvad	Vigade parandamise rakendamine raudteeäärsetes ERTMSi koostalitluse komponentides uute raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide projektide funktsionaalsuse tagamiseks, ETCS kuni süsteemi versioonini 2.1 ja GSM-R.	ERTMSi raudteeäärsed koostalitluse komponendid, mis on integreeritud raudteeäärsesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi, mille projekt ei ole edasijõudnud arengujärgus, peavad otseselt vastama käesolevas KTKs säilitatavale tehniliste kirjelduste komplektile.
3	A liide + punkt 4.2.20.1 + punkt 7.2.10.2	Tehnilised arvamused artikli 10 kohaste vigade kohta ei ole õiguslikult siduvad	Vigade parandamiste rakendamine raudteeäärsetes ERTMSi koostalitluse komponentides olemasolevate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide projektide puhul (st raudteeäärne allsüsteem, mis on edasijõudnud arengujärgus või toimiv)	ERTMSi raudteeäärse koostalitluse komponendid, mis on integreeritud raudteeäärsesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi, mille projekt on edasijõudnud arengujärgus või mis integreeritakse toimivasse raudteeäärsesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi, peavad rakendama loas määratletud kasutusala jaoks vastuvõetamatute raudteeäärsete vigade suhtes kindlaksmääratud parandusmeetmete kogumit 18 kuu jooksul pärast taristuettevõtja otsuse avaldamist.
4	A liite tabel A.2 Viited 90 , 92 + 5.2.2.2	Ei kohaldata	Ethernetil põhineva side rakendamine integreerimiseks rongisisese ATO koostalitluse komponentide ja rongisisese FRMCSi koostalitluse komponentidega	Uued rongisisese ETCSi koostalitluse komponendid, mis lastakse turule kahe aasta jooksul pärast KTK jõustumist, peavad rakendama Etherneti-põhiseid ühendusi, mida on vaja ATO ja FRMCS-süsteemi liidestamiseks vastavalt viitenumbrile 90 (punktid 3.1.1.2 ja 3.1.1.3) ning viitenumbrile 92 (punkt 7.2).

C liide

Käesolevas liites on esitatud eri ESC/RSC (koostalitluse komponent) teatise vormid.

C.1 liide. ESC teatise vorm

ETCS-SÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATISE VORM

ETCS-SÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATIS

ETCS-süsteemi ühilduvuse teatise dokument [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine allsüsteem (2):

[Allsüsteemi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, allsüsteemi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmisele ESC tüübile (järgmistele ESC-tüüpidele):

[Viide: ESC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3)( 4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Arvesse on võetud järgmisi ESC koostalitluse komponentide teatisi:

[Märkida ESC koostalitluse komponentide teatiste kasutamine]

Viide varasemale ETCS-süsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Allsüsteemi peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

C.2 liide. ECS koostalitluse komponentide teatise vorm

ESC KOOSTALITLUSE KOMPONENDI TEATISE VORM

ESC KOOSTALITLUSE KOMPONENDI TEATIS

ETCS-süsteemi ühilduvuse teatise dokument koostalitluse komponendi kohta [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine koostalitluse komponent (2):

[koostalitluse komponendi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, koostalitluse komponendi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmisele ESC tüübile (järgmistele ESC-tüüpidele):

[Viide: ESC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3) (4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Viide varasemale ETCSi koostalitluse komponendi süsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Koostalitluse komponenti peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

C.3 liide. RSC teatise vorm

RAADIOSÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATISE VORM

RAADIOSÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATIS

Raadiosüsteemi ühilduvuse teatise dokument [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine allsüsteem (2):

[Allsüsteemi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, allsüsteemi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmisele RSC tüübile (järgmistele RSC tüüpidele):

[Viide: RSC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3)( 4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Arvesse on võetud järgmisi RSC koostalitluse komponentide teatisi:

[Märkida RSC koostalitluse komponentide teatiste kasutamine]

Viide varasemale raadiosüsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Allsüsteemi peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

C.4 liide. RSC koostalitluse komponendi teatise vorm

RSC KOOSTALITLUSE KOMPONENDI TEATISE VORM

RSC KOOSTALITLUSE KOMPONENDI TEATIS

Raadiosüsteemi ühilduvuse teatise dokument koostalitluse komponendi kohta [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine koostalitluse komponent (2):

[koostalitluse komponendi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, koostalitluse komponendi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmisele RSC tüübile (järgmistele RSC tüüpidele):

[Viide: RSC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3) (4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Viide varasemale raadio koostalitluse komponendi süsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [ ] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Koostalitluse komponenti peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

C.5 liide. Kombineeritud ESC/RSC teatise vorm

ETCSi JA RAADIOSÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATISE VORM

ETCSi JA RAADIOSÜSTEEMI ÜHILDUVUSE TEATIS

ETCSi ja RSC süsteemi ühilduvuse teatise dokument [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine allsüsteem (2):

[Allsüsteemi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, allsüsteemi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmistele ESC ja RSC tüüpidele

[Viide: ESC tüübi ja RSC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3) (4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Arvesse on võetud järgmisi ESC ja RSC koostalitluse komponentide teatisi:

[Märkida ESC ja RSC koostalitluse komponentide teatiste kasutamine]

Viide varasemale ETCSi ja RSC süsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Allsüsteemi peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

C.6 liide. Kombineeritud ESC/RSC koostalitluse komponentide teatise vorm

KOMBINEERITUD ESC/RSC KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE TEATISE VORM

KOMBINEERITUD ESC JA RSC KOOSTALITLUSE KOMPONENDI TEATIS

ETCS- ja raadiosüsteemi ühilduvuse teatise dokument koostalitluse komponendi kohta [dokumendi number] (1)

Taotleja:

[Ärinimi]

[täielik postiaadress]

Kinnitab omal vastutusel, et järgmine koostalitluse komponent (2):

[koostalitluse komponendi nimi/lühikirjeldus, asjakohane konfiguratsioon, koostalitluse komponendi kordumatu tunnus]

millele käesolevas teatises viidatakse, on läbinud asjakohased kontrollid, mis vastavad järgmistele ESC ja RSC tüüpidele

[Viide: ESC tüübi ja RSC tüübi tähised, mis on avaldatud ameti tehnilises dokumendis]

ja seda on hinnanud järgmine teavitatud asutus:

Ärinimi

Registreerimisnumber

Täielik aadress

Kooskõlas järgmis(t)e aruandega (aruannetega):

[Aruande (aruannete) number (numbrid), väljaandmise kuupäev(ad)]

Kohaldatakse järgmisi kasutustingimusi ja muid piiranguid (3) (4):

[Viide kasutustingimuste ja muude piirangute loeteluga dokumendile]

Viide varasemale ESC ja raadio koostalitluse komponendi süsteemi ühilduvuse teatisele (vajaduse korral)

[jah/ei]

Koostatud:

[kuupäev PP/KK/AAAA]

Taotleja allkiri, ees- ja perekonnanimi

_______________________

(1) Nurksulgudes [] oleva teabe eesmärk on aidata kasutajal täita vorm korrektselt ja ammendavalt.

(2) Koostalitluse komponenti peab selle kirjelduse abil olema võimalik üheselt tuvastada ja jälgida.

(3) Kui viidatakse kasutustingimuste ja muude piirangute loetelule, peab see loetelu olema lube väljaandvale üksusele kättesaadav.

(4) Kasutatakse piirangute ja lisafunktsioonide vormi kontrolli ja signaalimise KTK D liide .

D liide

Käesolevas liites on esitatud tingimuste, piirangute ja lisafunktsioonide kirjelduse vorm.

Vormi ja selle kasutamist kirjeldav dokument on ameti veebilehel ERTMSi jaotises.

E liide

ETCSi juhi-masina liideses kuvatavate ühtlustatud tekstiviidete ja sõnumite loetelu

Tabel E1. ETCSi vedurijuhi-masina liideses kuvatavate ühtlustatud tekstiviidete ja sõnumite loetelu

Identifitseerimisnumber	Tekstviide/-sõnum
1	Tänuavaldus
2	Liide
3	Õhukindel
4	ATO andmed
5	Kas ATO andmesisestus on lõpetatud?
6	ATO andmete vaade
7	ATO vajab andmeid
8	ATO valija
9	Teljekoormuse kategooria
10	Baliisi lugemise viga
11	BMM-reaktsiooni inhibitsioon
12	Pidurdusprotsent
13	Erksus
14	Teabevahetuse viga
15	Võtke ühendust viimase RBCga
16	Jätkake SM-režiimis
17	Andmed
18	Andmevaade
19	Kust(uta)
20	Juhi ID
21	Hädapeatumine
22	Andmesisestuse lõpp
23	Sisestage andmed
24	Sisestage RBC andmed
25	FS-režiimi sisenemine
26	OS-režiimi sisenemine
27	SM-režiimi sisenemine
28	Välju manööverdamisest
29	Väljuge SM-režiimist
30	Algatage SM-režiim
31	Keel
32	Pikkus (m)
33	Tase
34	Raudteeületuskoht ei ole kaitstud
35	Veeremi gabariit
36	Peamine
37	Säilitada manööverdamine
38	Suurim kiirus
39	NL ei ole enam lubatud
40	Nr
41	Tasemele üleminekul ei saadud liikumisluba
42	Rööbastee kirjeldus puudub
43	Libisemiskindlad rööpad
44	Mittejuhtiv
45	Läbisõidumõõdik on kahjustatud
46	Sisse
47	Käitatav süsteemiversioon
48	Väljaspool GCd
49	Eiramine
50	PT-režiimi vahemaa on ületatud
51	Raadioandmed
52	Raadiovõrgu ID
53	Raadiovõrgu registreerimine ebaõnnestus
54	RBC andmed
55	Kas RBC andmesisestus on lõpetatud?
56	RBC ID
57	RBC telefoninumber
58	Tühistage BMM-reaktsiooni inhibitsioon
59	Eemaldage VBC
60	Kas „Eemaldage VBC“ sisestus on lõpetatud?
61	Marsruut ebasobiv – teljekoormuse kategooria
62	Marsruut ebasobiv – veeremi gabariit
63	Marsruut ebasobiv – veosüsteem
64	Kontrollimatu liikumine
65	RV-režiimi vahemaa on ületatud
66	Ohutu koostepikkus ei ole enam kättesaadav
67	Valige liik
68	Seadistage VBC
69	Kas „Seadistage VBC“ sisestus on lõpetatud?
70	Seadistused
71	SH-st keeldutud
72	SH taotlus ebaõnnestus
73	SH peatamise korraldus
74	Manööverdamine
75	Libedad rööpad
76	SMist keeldutud
77	SMi taotlus ebaõnnestus
78	Eri
79	Konkreetse andmesisestuse valik
80	SR-režiimi vahemaa on ületatud
81	SR-režiimi kiirus/vahemaa
82	Kas „SR-režiimi kiirus/vahemaa“ sisestus on lõpetatud?
83	SR-režiimi peatamise korraldus
84	Valvekäitamine
85	Algus
86	Süsteemi versioon
87	Raudteeäärse süsteemi rike
88	Raudteeäärne süsteem ei ühildu
89	Rongikategooria
90	Rongi andmed
91	Rongi andmed on muudetud
92	Kas „Rongi andmed“ sisestus on lõpetatud?
93	Rongi terviklikkus
94	Rong lükatakse tagasi
95	Ronginumber
96	Rongi tüüp
97	EOA/LOA loata läbimine
98	Kasutage lühikest numbrit
99	Kinnitage ATO andmed
100	Kinnitage [NTC nimi] andmed
101	Kinnitage „VBC eemaldamine“
102	Kinnitage „VBC seadistamine“
103	Kinnitage rongi andmed
104	VBC[n] seadista kood
105	VBC kood
106	Maht
107	Jah
108	[NTC nimi] pidurduse nõue
109	Kas [NTC nimi] andmesisestus on lõpetatud?
110	[NTC nimi] ebaõnnestus
111	[NTC nimi] ei ole kättesaadav
112	[NTC nimi] vajab andmeid

60 F liide

Avatud punktid

Avatud punkt	Märkused
Töökindluse ja käideldavuse nõuded	Sagedasti esinevad halvenenud tingimused, mida põhjustavad kontrolli- ja signaalseadmete tõrked, vähendavad süsteemi ohutust. Vt punkt 4.2.1.2.

G liide

Osaline täitmine

Olenemata käesolevas KTKs lubatud võimalustest, nt punktis 7.3.2 või alamrühmas 34, on võimalik käesolevast KTKst kõrvale kalduda tingimusel, et punkti 6.1.1.2 sätete järgimine ja kõrvalekalle vastab ühele allpool esitatud kategooriatest ja piirdub allpool esitatud tabelis määratletud juhtudega:

(1)Funktsioonid, mis nõuavad olemasolevate rajatiste ajakohastamist, mis ohustaks veeremiüksustesse juba lubatud riistvara ajakohastamist käsitleva projekti majanduslikku elujõulisust

(2)Süsteemi versioonides 2.2 ja 3.0 sisalduvaid funktsioone ei rakendata ajutiselt seni, kuni puuduvad funktsioonid ei ole kavandatud kasutusala jaoks vajalikud, tingimusel et selliseid funktsioone rakendatakse järgmistest tingimustest varasema ajal:

(a)Kui puuduva funktsiooni rakendamine ei nõua luba: järgmisel korral, kui veaparandus on tabeli B1.1 rea 1 kohaselt kohustuslik, kuid mitte enne 1.1.2026.

(b)Kui puuduva funktsiooni rakendamine nõuab luba: järgmisel uuesti loa andmisel, mis tuleneb veeremiüksuste rongiturvangusüsteemi (ETCS) järjekordsest muudatusest

(c)ETCSi rongiturvangusüsteemi osa järgmisel uuendamisel kõrgemale süsteemiversioonile.

Kuni süsteemiversioonide 2.2 ja 3.0 täieliku funktsionaalsuse rakendamiseni deklareeritakse need veeremiüksused vastavalt süsteemiversioonidena 2.1 ja 2.2.

(3)Alamrühma 34 valikud koostalitluse komponendi tasandil: kui see on funktsionaalselt asjakohane teatavate signaalide või funktsioonide välistamiseks

KTK nõude osaline täitmine	Tingimused ja leevendusmeetmed	Osalise täitmise ulatus
SUBSET-091 ohutusnõudeid, mille tulemuseks on DMI SIL 2, ei tohi rakendada.	DMI SIL 2-ni viivate ohutusnõuetega seotud ohte leevendatakse asjakohaste meetmetega.	Lubatud ainult olemasoleva ETCSi osa uuendamise korral (DMI SIL 0-ga).
Mõned käesolevas KTKs sisalduvad uued funktsioonid on rongisiseste süsteemide hulkadest välja jäetud kuni versioonideni 2.1 ja 2.2. Vähendatud hulgad täpsustatakse jaotises SUBSET-153.	Märkus. Üksikud CR-lahendused, mis on välja jäetud, avaldatakse ERA veebisaidil, et ajutiselt välja arendada rongisiseste süsteemide hulgad kuni versioonideni 2.1 ja 2.2. Pärast SUBSET-153 avaldamist ajakohastab raudteeveerem oma tooteid, kui need ei vasta konsolideeritud tehnilistele kirjeldustele vastavalt tabelis B.1 loetletud üleminekuklauslile osalise täitmise kohta.	Järgmised rongisisesed funktsioonid, mis mõjutavad rongisisese ETCSi süsteemi versiooni, ei kuulu vähendatud rongisisese süsteemi hulka versioonini 2.1: CR968; CR988; CR1238; CR1244; CR1302; CR1344; CR1346; CR1350; CR1359; CR1363; CR1367; CR1374; CR1375; CR1379; CR1397. Järgmised rongisisesed funktsioonid, mis mõjutavad rongisisese ETCSi süsteemi versiooni, ei kuulu vähendatud rongisisese süsteemi hulka versioonini 2.2: CR968; CR988; CR1244; CR1302; CR1344; CR1346; CR1350; CR1359; CR1363; CR1367; CR1374; CR1375; CR1379; CR1397.
Alamrühm 34: allsüsteemi tasandil kättesaadavad valikud on kättesaadavad ka koostalitluse komponendi tasandil.	See funktsioon ei ole raudteeveeremi täielikult koostalitlusvõimeliseks käitamiseks vajalik.	Koostalitluse komponentidel ei pea olema elekterveoga seotud funktsioone, kui need komponendid on ette nähtud kontaktõhuliinist sõltumatu mootoriga varustatud veeremiüksuste jaoks.

H liide

Käesolevas liites on esitatud riikliku rakenduskava vorm.

Väljaandmise aasta

RIIKLIK RAKENDUSKAVA

[LIIKMESRIIK]

Sisukord

1.Üldine üleminekustrateegia tutvustus

2.Hetkeolukorra üldine kontekstikirjeldus

2.1.A-klassi süsteemide, ATO ja rongituvastuse osa kontekstikirjeldus

2.1.1.A-klassi süsteemide, ATO ja rongituvastuse osa kasutuselevõtu hetkeolukord

2.1.2.Kasu läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivusega seotud aspektide seisukohast

2.1.3.Kehtivad kohustuslikud rongisisesed nõuded

2.1.4.Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu hetkeolukord

2.1.5.teave ESC/RSC tüübi kohta, mis on seotud liinide ja tegevustega raudteeäärse/rongisisese integreerimise eesmärgil.

2.1.6.Teave piiriüleste liinide kohta.

2.1.7.Teave sõlmede kohta

2.2.B-klassi süsteemide kontekstikirjeldus

2.2.1.B-klassi süsteemide hetkeolukord

2.2.2.Avatud turutingimuste tagamiseks võetud meetmed

3.Tehnilise ülemineku strateegia

3.1.ETCSi osa tehnilise ülemineku strateegia

3.1.1.Arendusaluse ja tasemete ajakohastamise strateegia

3.2.Raadioside osa tehnilise ülemineku strateegia

3.3.ATO osa tehnilise ülemineku strateegia

3.4.Rongituvastuse osa tehnilise ülemineku strateegia

3.5.Konkreetsete juhtumite üleminekustrateegia

3.6.Rongisiseste CCSi allsüsteemide tehnilise ülemineku strateegia

4.Raudteeäärne ja rongisisene finantsteave.

5.Kavandamine

5.1.Rongiturvangusüsteemi osa kavandamine

5.1.1.Kuupäev, millal ETCS võetakse kasutusele

5.1.2.B-klassi rongiturvangusüsteemide kasutusest kõrvaldamine

5.1.3.Teave piiriüleste liinide kohta.

5.1.4.Teave sõlmede kohta

5.2.Raadioside osa kavandamine

5.2.1.Kuupäevad, millal GSM-R kasutusele võetakse

5.2.2.B-klassi raadiosüsteemide kasutusest kõrvaldamine

5.2.3.Kuupäevad, millal FRMCS võetakse kasutusele

5.2.4.GSM-Ri kasutusest kõrvaldamine

5.2.5.Teave piiriüleste liinide kohta.

5.2.6.Teave sõlmede kohta

5.3.ATO osa kavandamine

5.3.1.Teave piiriüleste liinide kohta.

5.3.2.Teave sõlmede kohta

5.4.Rongituvastuse osa kavandamine

5.4.1.Teave piiriüleste liinide kohta.

5.4.2.Teave sõlmede kohta

5.5.Rongisiseste CCSi allsüsteemide kavandamine

5.5.1.Teave piiriüleste veeremiüksuste kohta.

6.Uued kohustuslikud rongisisesed nõuded

1.Üldine üleminekustrateegia tutvustus

[Selles punktis võib liikmesriik kirjeldada kasutuselevõtu üldist strateegiat.]

2.Hetkeolukorra üldine kontekstikirjeldus

2.1.A-klassi süsteemide, ATO ja rongituvastuse osa kontekstikirjeldus

2.1.1.A-klassi süsteemide, ATO ja rongituvastuse osa kasutuselevõtu hetkeolukord

[See jagu sisaldab fakte ja arvandmeid paigaldatud A-klassi (nii rongiturvangusüsteemi kui ka raadioseadmete), ATO ja rongituvastussüsteemide hetkeolukorra kohta.

Teave tuleks esitada koos kaardi ja tabeliga, mis sisaldab asjakohast teavet iga süsteemi kasutuselevõtu hetkeolukorra kohta.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·A-klassi rongiturvangusüsteemi kasutuselevõtu hetkeolukord

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst ETCSi kasutuselevõtu hetkeolukorra kohta.]

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab ETCSi kasutuselevõtu hetkeolukorda. Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas ETCS on juba kasutusel või üksnes paigaldatud, kuid ei ole veel kasutusel.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, mis juba vähemalt paigaldavad ETCSi, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 1. ETCSi kasutuselevõtu hetkeolukord

Tabel 1. ETCSi kasutuselevõtu hetkeolukord

Tunnus	Liin	Kasutuselevõtu hetkeolukord		ETCSi rakendamise kohustuslik tähtaeg	Lisateave			Märkus
		Hetkeolukord	ETCSi kasutuselevõtu kuupäev		Pikkus	Tase(med)	Arendusalus ja süsteemi versioon
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada ETCSi liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Kasutusel olev ETCS / paigaldatud ETCS]	[Liinide puhul, millel on juba kasutusel olev ETCS. Märkige siia ETCSi kasutuselevõtu kuupäev.]	[Lisada ELi määrustega kehtestatud liini ETCSi seadmetega varustamise viimane tähtaeg]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada rakendatud ETCSi tase(med)]	[Lisada arendusalus ja rakendatud ETCSi süsteemiversioon]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

·ATO süsteemi kasutuselevõtu hetkeolukord

[see punkt on kohustuslik üksnes juhul, kui ATO kasutuselevõtt on juba alanud]

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst ATO kasutuselevõtu kohta.]

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab ATO kasutuselevõtu hetkeolukorda. Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas ATO on juba kasutusel või üksnes paigaldatud, kuid ei ole veel kasutusel.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, mis juba vähemalt paigaldavad ATOt, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 2. ATO kasutuselevõtu hetkeolukord

Tabel 2. ATO kasutuselevõtu hetkeolukord

Tunnus	Liin	ATO kasutuselevõtu hetkeolukord		Lisateave			Märkus
		Hetkeolukord	ATO kasutuselevõtu kuupäev	Pikkus	Arendusalus	Muud ATO kasutuselevõtuga seotud aspektid (nt GoA)
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada ATO liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Kasutusel olev ATO / ATO on paigaldatud]	[Liinide puhul, millel on juba kasutusel olev ATO. Siia märkida ATO kasutuselevõtu kuupäev.]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada rakendatud ATO arendusalus]	[Siia sisestada …]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

·A-klassi raadiosüsteemi kasutuselevõtu hetkeolukord

[Vajaduse korral lisada siia selgitav tekst A-klassi raadiosüsteemi hetkeolukorra kohta.]

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab GSM-Ri kasutuselevõtu hetkeolukorda. Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas GSM-R on juba kasutusel või üksnes paigaldatud, kuid ei ole veel kasutusel.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, mis juba vähemalt paigaldavad GSM-Ri, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 3. GSM-Ri kasutuselevõtu hetkeolukord

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukorda. Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas FRMCS on juba kasutusel või üksnes paigaldatud, kuid ei ole veel kasutusel.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, mis juba vähemalt paigaldavad FRMCSi, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.

[Selle kaardi lisamine on kohustuslik üksnes juhul, kui FRMCSi kasutuselevõtt on juba alanud]

Joonis 4. FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukord

Tabel 3. GSM-Ri kasutuselevõtu hetkeolukord

		GSM-Ri kasutuselevõtu hetkeolukord		Lisateave			Märkus
Tunnus	Liin	Hetkeolukord	GSM-Ri kasutuselevõtu kuupäev	Pikkus	GSM-Ri kõneside / GSM-Ri andmeside	Arendusalus
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada GSM-Ri liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Kasutusel olev GSM-R/GSM-R on paigaldatud	[Liinide puhul, millel on juba kasutusel olev GSM-Ri raadiosüsteem. Lisada siia A-klassi raadiosüsteemi kasutuselevõtu kuupäev.]	[Lisada liini kogupikkus]	[Täpsustada, kas on paigaldatud GSM-Ri kõneside või andmeside]	[Lisada rakendatud GSM-Ri arendusalus]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

Tabel 4. FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukord

		FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukord		Lisateave			Märkus
Tunnus	Liin	Hetkeolukord	FRMCSi kasutuselevõtu kuupäev	Pikkus	GSM-Ri seisund	Arendusalus
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada FRMCSi liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Kasutusel olev FRMCS / FRMCS on paigaldatud]	[Liinide puhul, millel on juba kasutusel olev FRMCSi raadiosüsteem. Lisada siia A-klassi raadiosüsteemi kasutuselevõtu kuupäev.]	[Lisada liini kogupikkus]	[Täpsustada liini seisund seoses GSM-Riga. Kasutusel olev GSM-R / GSM-R ei ole kasutusel]	[Lisada rakendatud FRMCSi arendusalus]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

[Sealhulgas t abel 4 ( FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukord ) on kohustuslik üksnes juhul, kui FRMCS kasutuselevõtt on juba alanud]

·KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu hetkeolukord

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kohta.]

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu hetkeolukorda. Lisatud kaart peab sisaldama selget teavet selle kohta, kas KTK-le vastav rongituvastus on juba kasutusel või kas see on ainult paigaldatud, kuid ei ole veel kasutusel.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, mis juba vähemalt paigaldavad KTK-le vastavat rongituvastust, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 5. KTK-LE VASTAVA RONGITUVASTUSE kasutuselevõtu hetkeolukord

Tabel 5. KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu hetkeolukord

Tunnus	Liin	KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu hetkeolukord		Lisateave		Märkus
		Hetkeolukord	KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu kuupäev	Pikkus	[Muud asjakohased aspektid seoses KTK nõuetele vastavate rongituvastussüsteemide kasutuselevõtuga]
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada KTK nõuetele vastava rongituvastuse liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. KTK nõuetele vastav rongituvastussüsteem kasutusel / KTK nõuetele vastav rongituvastussüsteem paigaldatud]	[Liinide puhul, millel KTK nõuetele vastav rongituvastussüsteem on juba kasutusel. Märkige siia KTK nõuetele vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäev]	[Lisada liini kogupikkus]	[Siia sisestada …]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

2.1.2.Kasu läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivusega seotud aspektide seisukohast

[See punkt sisaldab teavet kasude kohta, mida pakuvad KTK-le vastavad A-klassi (nii rongiturvangusüsteemi kui ka raadio), ATO ja rongituvastussüsteemid läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivuse osas.

Täielikkuse huvides esitatakse selles punktis nii kasu mõõtmiseks kasutatud meetod kui ka faktid ja arvud mõju kohta.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivuse seisukohast saadava kasu mõõtmiseks kasutatavate meetodite/näitajate kirjeldus]

Tabel 6. Eeldatav kasu läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivuse seisukohast

Kasu järgmises:	Süsteemi mõju	Sotsiaalmõju	Sidusrühmad
Läbilaskevõime	[Lisada süsteemi mõju näitajad seoses läbilaskevõimega. Näiteks: sõiduaja vähenemise protsent rongi kohta, intervalliaja lühendamise protsent …]	[Lisada läbilaskevõimega seotud sotsiaalmõju näitajad. Näiteks: kõikide reisijate poolt kokku hoitud sõiduaja tunnid aastas]	[Lisada vajadust väljendavad sidusrühmad ja liikmesriigisisesed kokkulepped väljendatud vajaduste rahuldamiseks]
Ohutus	[Lisada süsteemi mõju näitajad seoses ohutusega. Näiteks: SPAD vähenemine (%)]	[Lisada ohutusega seotud sotsiaalmõju näitajad. Näiteks: surmajuhtumite arvu vähendamine aastas]	[Lisada vajadust väljendavad sidusrühmad ja liikmesriigisisesed kokkulepped väljendatud vajaduste rahuldamiseks]
Töökindlus	[Lisada süsteemi mõju näitajad seoses töökindlusega. Näiteks: riketest tingitud rongi hilinemise vähenemine (%)]	[Lisada töökindlusega seotud sotsiaalse mõju näitajad. Näiteks: reisijate kaotatud tundide eeldatava arvu vähenemine.]	[Lisada vajadust väljendavad sidusrühmad ja liikmesriigisisesed kokkulepped väljendatud vajaduste rahuldamiseks]
Toimivus	[Lisada süsteemi mõju näitajad seoses toimivusega.]	[Lisada toimivusega seotud sotsiaalse mõju näitajad.]	[Lisada vajadust väljendavad sidusrühmad ja liikmesriigisisesed kokkulepped väljendatud vajaduste rahuldamiseks]
…	…	…

[Kasude ja mõju loetelu saab olenevalt liikmesriigi tehtud analüüsist kohandada]

2.1.3.Kehtivad kohustuslikud rongisisesed nõuded

[See punkt sisaldab kehtivat riiklikku õiguslikku viidet rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuetele. Kui need nõuded on võrgu eri liinidel erinevad, tuleb selgelt kindlaks määrata, milliseid nõudeid igal konkreetsel juhul kohaldatakse.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst seoses kehtiva riikliku õigusliku viitega rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuetele.]

Tabel 7. Teave investeerimiskava kohta

Aasta

Sidusrühmad

Tegevus

[Lisada aasta, millal investeering tehakse]	[Märkige siia, milline sidusrühm (millised sidusrühmad) investeeringu teeb]	[Lisada siia selle investeeringuga ette nähtud tegevus(ed)]

Tabel 8. Praegused rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuded

Geograafiline kohaldamisala

Riiklik õiguslik viide rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuetele

[Lisada geograafiline kohaldamisala, milles erinõudeid praegu kohaldatakse. Näiteks: terve võrk või konkreetsed liinid.	[Lisada õiguslik viide rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuetele või täpsustada kohaldatav nõue.

2.1.4.Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu hetkeolukord

[Selles punktis kajastatakse fakte ja arvandmeid rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide hetkeolukorra kohta, põhinedes kättesaadaval teabel]

2.1.5.teave ESC/RSC tüübi kohta, mis on seotud liinide ja tegevustega raudteeäärse/rongisisese integreerimise eesmärgil.

[Selles punktis kajastatakse ESC/RSC tüüpide hetkeolukorda seni, kuni need on olemas.]

2.1.6.Teave piiriüleste liinide kohta.

[Selles punktis esitatakse piiriüleste liinide hetkeseis]

2.1.7.Teave sõlmede kohta

[Selles punktis esitatakse sõlmede hetkeseis]

2.2.B-klassi süsteemide kontekstikirjeldus

[See punkt ei ole kohustuslik nendes liikmesriikides, kes on B-klassi kasutusest kõrvaldamise juba lõpule viinud.]

2.2.1.B-klassi süsteemide hetkeolukord

[See punkt sisaldab B-klassi süsteemide hetkeolukorra ja nende majandusliku kasutusea kontekstikirjeldust. Täielikkuse huvides peab teave sisaldama vähemalt järgmist:

– Paigaldatud B-klassi süsteemide kontekstikirjeldus.

– Olemasolevate B-klassi süsteemide järelejäänud majanduslik kasutusiga.

Teave praegu igale liinile paigaldatud B-klassi süsteemi kohta esitatakse koos kaardi ja asjakohase teabega tabeliga.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·B-klassi rongiturvangusüsteemi hetkeolukord

[Lisada selgitav tekst praegu paigaldatud erinevate B-klassi rongiturvangusüsteemide ja nende järelejäänud majandusliku kasutusea kohta.

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab, millised liinid jäävad praegu veel paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteemiga.

Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas B-klassi rongiturvangusüsteem on endiselt kasutusel, kas see on paigaldatud, kuid ei ole kasutusel, või seda kõrvaldatakse juba kasutuselt. Kui olemasolevaid B-klassi rongiturvangusüsteeme on rohkem kui üks, peab kaardil olema näidatud ka igale liinile paigaldatud B-klass.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, kuhu on endiselt paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteem, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 6. Paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteem

Tabel 9. Paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteem

Tunnus	Liin	Hetkeolukord	Pikkus	Paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteem	Märkus
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada B-klassi rongiturvangusüsteemi hetkeolukord liinil. On kasutusel / paigaldatud, kuid ei ole kasutusel / on kasutuselt kõrvaldamisel]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada paigaldatud B-klassi rongiturvangusüsteem]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

·B-klassi raadiosüsteemi hetkeolukord

[Lisada selgitav tekst praegu paigaldatud erinevate B-klassi raadiosüsteemide ja nende järelejäänud majandusliku kasutusea kohta.

[Lisada siia lünka kaart, mis näitab, millistel liinidel on praegu veel paigaldatud B-klassi raadiosüsteem.

Lisatud kaardil peab olema selgelt näidatud, kas B-klassi raadiosüsteem on endiselt kasutusel, kas see on paigaldatud, kuid ei ole kasutusel, või seda kõrvaldatakse juba kasutuselt. Kui olemasolevaid B-klassi raadiosüsteeme on rohkem kui üks, peab kaardil olema näidatud ka igale liinile paigaldatud B-klass.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, kuhu on endiselt paigaldatud B-klassi raadiosüsteem, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrgu liinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 7. Paigaldatud B-klassi raadiosüsteemid

Tabel 10. Paigaldatud B-klassi raadiosüsteemid

Tunnus	Liin	Hetkeolukord	Pikkus	Paigaldatud B-klassi raadiosüsteem	Märkus
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada B-klassi raadiosüsteemi hetkeolukord liinil. On kasutusel / paigaldatud, kuid ei ole kasutusel / on kasutuselt kõrvaldamisel]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada paigaldatud B-klassi raadiosüsteem]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

2.2.2.Avatud turutingimuste tagamiseks võetud meetmed

[See punkt sisaldab selle meetme kirjeldust, mis võetakse olemasolevate B-klassi süsteemide vaba turu tingimuste tagamiseks, mis on sätestatud punktis 7.2.3.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada konkreetsed meetmed, mis võetakse võrku paigaldatud olemasolevate B-klassi süsteemide vaba turu tingimuste tagamiseks, mis on sätestatud punktis 7.2.3. Esitatavas teabes peab olema selgelt määratletud iga paigaldatud B-klassi süsteemi erimeede, st tuleb lisada vähemalt järgmine teave:

·B-klassi toote tüübid ja/või tehnilised kirjeldused, mis on olemasoleva veeremi mis tahes rongisisese ETCSiga integreerimiseks avalikult kättesaadavad.

·B-klassi toote ja/või tehnilise kirjelduse kättesaadavuse tagamiseks võetud meede.

·Kinnitus funktsionaalsete ja liidese tehniliste kirjelduste kättesaadavuse kohta. Sealhulgas link tehnilisele kirjeldusele.

·Kui tehnilistel või ärilistel põhjustel ei ole kättesaadavust võimalik tagada, täpsustada leevendusmeetmed.]

3.Tehnilise ülemineku strateegia

3.1.ETCSi osa tehnilise ülemineku strateegia

[See punkt sisaldab ETCSi osa tehnilise ülemineku strateegia, sealhulgas ETCSi taseme ja süsteemi versiooni kohta vajalikku teavet ja kavandamist liinide ja võrkude kaupa.

Täielikkuse huvides tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

–ETCSi tasandit ja süsteemiversiooni käsitleva otsuse põhjendused iga liini või liini tüübi puhul.

–Kasutuselevõtustrateegia. Rongisisene või raudteeäärne kattuvus.

–Tabel, mis sisaldab iga liini puhul kasutuselevõtu kavandamise kuupäevi, ETCSi taset, süsteemi versiooni, B-klassi kasutusest kõrvaldamise kavandamise kuupäevi liinil ja muud asjakohast teavet. Tabelis esitatakse täielik teave järgmise 20 aasta jooksul toimuvate muutuste kohta.

Tabelis esitatud liinid koos t abel is 1 ( ETCSi kasutuselevõtu hetkeolukord ) esitatud liinidega hõlmavad kõiki KTK kohaldamisalasse kuuluvaid võrgu liine, sealhulgas sõlmpunkte ning viimase kilomeetri ühendusi.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·Rakendatud lahenduse kirjeldus

[Lisada erinevad rakendatud lahendused ja konkreetsed põhjused selle lahenduse valimiseks võrgu või iga liini tüübi puhul.]

·ETCSi rakendamise kasutuselevõtu strateegia

[Lisada ETCSi rakendamise üleminekustrateegia üksikasjad.

Näiteks: rongisisene või raudteeäärne kattuvus, kavandatud kuupäevad, millal lubatakse ainult ETCSiga varustatud raudteesõidukite käitamine.

·ETCSi kasutuselevõtu ja B-klassi kasutusest kõrvaldamise kavandamine

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst ETCSi kasutuselevõtu kavandamise ja B-klassi kasutusest kõrvaldamise kohta.]

Tabel 11. ETCSi kasutuselevõtu ja B-klassi rongiturvangusüsteemi kasutusest kõrvaldamise kavandamine

Tunnus

Liin

ETCSi kasutuselevõtu kavandamine

B-klassi rongiturvangusüsteemi kasutusest kõrvaldamise kavandamine

Lisateave kasutuselevõtu kohta

Märkus

Hetkeolukord

Kuupäev, millal ETCS kasutusele võetakse

ETCSi rakendamise kohustuslik tähtaeg

Kuupäevad, millal ainult ETCSiga varustatud raudteesõidukitel on lubatud sõita

Kuupäevad, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud

Kuupäevad, mil B-klass kõrvaldatakse kasutusest

Pikkus

Tase(med)

Arendusalus ja süsteemi versioon

Meetme liik

[Lisada liini identifitseerimisnumber]

[Lisada liini nimi]

[Lisada ETCSi liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Ehitamisel / ei ole veel ehitusjärgus]

[Lisada kuupäev, millal ETCS kasutusele võetakse.]

[Lisada ELi määrustega kehtestatud liini ETCSi seadmetega varustamise viimane tähtaeg]

[Lisada, millal ainult ETCSiga raudteesõidukitel on lubatud liinil sõita]

[Kui liinil on B-klassi rongiturvangusüsteem, märkida siia kuupäev, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud.]

[Kui see ei ole sarnane eelmise veeruga, siis sisestada siia kuupäev, millal B-klassi süsteem kasutusest kõrvaldatakse]

[Lisada liini kogupikkus]

[Lisada ETCSi tase(med), mida rakendatakse]

[Lisada arendusalus ja ETCSi süsteemiversioon, mida hakatakse rakendama]

[Lisada ETCSi meetme liik. Uus/uuendamine/täiendamine]

[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

3.1.1.Arendusaluse ja tasemete ajakohastamise strateegia

[Vajaduse korral on selles punktis toodud teave ETCSi arendusaluste tehnilise ülemineku strateegia ja selle kavandamise kohta, näiteks 2. arendusaluselt 3. arendusalusele ja/või 1. tasemelt 2. tasemele]

3.2.Raadioside osa tehnilise ülemineku strateegia

[See punkt sisaldab teavet raadioside osa tehnilise ülemineku strateegia kohta ja selle kavandamist, sealhulgas teavet raadiosüsteemide kohta (nt raadio ahela- või pakettkommutatsioon, ETCSi raadio teel sõidusignaalide uuendamise võimalused);

Täielikkuse huvides tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

–GSM-Ri kasutuselevõtu strateegia. Rongisisene või raudteeäärne kattuvus A-klassi raadioside osa kasutuselevõtmisel.

–Järgmise põlvkonna sidesüsteemi(de) kasutuselevõtu strateegia.

–Tabel, mis sisaldab iga liini puhul GSM-Ri kasutuselevõtu ja B-klassi raadioside osa kasutusest kõrvaldamise, rakendatud raadio ahela- või ainult pakettkommutatsiooni kavandamise kuupäevi ja muud asjakohast teavet. Tabelis esitatakse täielik teave järgmise 20 aasta jooksul toimuvate muutuste kohta.

–Tabel, mis sisaldab iga liini kohta FRMCSi kasutuselevõtu kavandamise kuupäevi, vajaduse korral sõidusignaalide raadio teel uuendamise võimalusi, GSM-Ri kasutusest kõrvaldamise kavandamist ja muud asjakohast teavet. Tabelis esitatakse täielik teave järgmise 20 aasta jooksul toimuvate muutuste kohta.

Nendes tabelites esitatud liinid koos t abel is 4 ( FRMCSi kasutuselevõtu hetkeolukord ) ja t abel is 3 ( GSM-Ri kasutuselevõtu hetkeolukord ) esitatud liinidega hõlmavad kõiki KTK kohaldamisalasse kuuluvaid võrgu liine, sealhulgas sõlmpunkte ning viimase kilomeetri ühendusi.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·GSM-Ri kasutuselevõtu strateegia

[Lisada teave GSM-Ri kasutuselevõtu strateegia kohta.

Näiteks: üleminekustrateegia (rongisisene või raudteeäärne kattuvus) seoses B-klassi raadioside osaga, raadio ahela- või ainult pakettkommutatsiooni rakendamisega …]

·Järgmise põlvkonna sidesüsteemi(de) kasutuselevõtu strateegia.

[Lisada järgmise põlvkonna sidesüsteemide kasutuselevõtmise üleminekustrateegia üksikasjad.]

·GSM-Ri kasutuselevõtu ja B-klassi raadiosüsteemide kasutusest kõrvaldamise kavandamine

[Vajaduse korral lisada siia selgitav tekst GSM-Ri kasutuselevõtu kavandamise ja B-klassi raadioside osa kasutusest kõrvaldamise kohta.]

Tabel 12. GSM-Ri kasutuselevõtu ja B-klassi raadioside osa kasutusest kõrvaldamise kavandamine

Tunnus

Liin

GSM-Ri kasutuselevõtu kavandamine

B-klassi raadio kasutusest kõrvaldamise kavandamine

Lisateave

Märkus

Hetkeolukord

Elluviimine

Kuupäev, mil GSM-Ri võetakse kasutusele

Kuupäevad, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud

Kuupäevad, mil B-klass kõrvaldatakse kasutusest

Pikkus

GSM-Ri kõneside / GSM-Ri andmeside

Arendusalus

Ahela-/pakettkommutatsioon

Meetme liik

[Lisada liini identifitseerimisnumber]

[Lisada liini nimi]

[Lisada GSM-Ri liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Ehitamisel / ei ole veel ehitusjärgus]

[Lisada kuupäev, millal ehitus algas või eeldatavasti algab.]

[Lisada kuupäev, millal GSM-R kasutusele võetakse.]

[Kui liinil on B-klassi raadiosüsteem, märkida siia kuupäev, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud.]

[Kui see ei ole sarnane eelmise veeruga, siis sisestada siia kuupäev, millal B-klassi süsteem kasutusest kõrvaldatakse]

[Lisada liini kogupikkus]

[Täpsustada, kas on paigaldatud GSM-Ri kõneside või andmeside]

[Lisada rakendatava GSM-Ri arendusalus]

[Lisada siia, kas rakendatakse raadio ahela- või ainult pakettkommutatsiooni]

[Lisada raadioosa meetme liik. Uus/uuendamine/täiendamine]

[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

·FRMCSi kasutuselevõtu ja GSM-Ri kasutusest kõrvaldamise kavandamine

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst FRMCSi kasutuselevõtu ja GSM-Ri kasutusest kõrvaldamise kavandamise kohta.]

Tabel 13. FRMCSi kasutuselevõtu ja GSM-Ri kasutusest kõrvaldamise kavandamine

Tunnus	Liin	FRMCSi kasutuselevõtu kavandamine			GSM-Ri kasutusest kõrvaldamise kavandamine		Lisateave				Märkus
		Hetkeolukord	Elluviimine	Kuupäev, millal FRMCS võetakse kasutusele	Kuupäevad, millal GSM-Ri kasutamine ei ole enam lubatud	Kuupäevad, millal GSM-R kasutusest kõrvaldatakse	Pikkus	Arendusalus	Olemasolev GSM-Ri seisund	Meetme liik
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada FRMCSi liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Ehitamisel / ei ole veel ehitusjärgus]	[Lisada kuupäev, millal ehitus algas või eeldatavasti algab.]	[Lisada kuupäev, millal FRMCS kasutusele võetakse.]	[Kui liinil on GSM-Ri süsteem, märkida siia kuupäev, mil GSM-Ri kasutamine ei ole enam lubatud.]	[Kui see ei ole sarnane eelmise veeruga, siis sisestage siia kuupäev, millal GSM-Ri süsteem kasutusest kõrvaldatakse]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada rakendatava FRMCSi arendusalus]	[Täpsustada liini seisund seoses GSM-Riga. GSM-R ei ole kasutusel / GSM-R võetakse kasutusele enne FRMCSi / olemasolev GSM-R ei ole ette nähtud]	[Lisada raadioosa meetme liik. Uus/uuendamine/täiendamine]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

3.3.ATO osa tehnilise ülemineku strateegia

[See punkt sisaldab teavet ATO osa tehnilise ülemineku strateegia kohta ja selle kavandamist, sealhulgas teavet ATO kasutuselevõtu vajaduse kohta.

Täielikkuse huvides tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

–Kasutuselevõtustrateegia. ATO kasutuselevõtu põhjus.

–Tabel, mis sisaldab iga liini kohta ATO kasutuselevõtu kavandamise kuupäevi ja muud asjakohast teavet. Tabelis esitatakse täielik teave järgmise 20 aasta jooksul toimuvate muutuste kohta. Selle tabeli lisamine on kohustuslik üksnes juhul, kui ATOt hakatakse eeldatavasti rakendama järgmise 20 aasta jooksul.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·ATO kasutuselevõtu strateegia

[Lisada ATO kasutuselevõtu strateegia üksikasjad, sealhulgas teave kasutuselevõtu põhjuse kohta

·ATO kasutuselevõtu kavandamine

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst ATO kasutuselevõtu kavandamise kohta.]

Tabel 14. ATO kasutuselevõtu kavandamine

Tunnus	Liin	ATO kasutuselevõtu kavandamine		Lisateave			Märkus
		Hetkeolukord	Kuupäev, millal ATO kasutusele võetakse	Pikkus	Arendusalus	Muud ATO kasutuselevõtuga seotud aspektid (nt GoA)
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada ATO liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Ehitamisel / ei ole veel ehitusjärgus]	[Lisada kuupäev, millal ATO kasutusele võetakse.]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada rakendatava ATO arendusalus]	[Siia sisestada …]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

3.4.Rongituvastuse osa tehnilise ülemineku strateegia

[Käesolev punkt sisaldab teavet KTK-le vastava rongituvastuse osa tehnilise ülemineku strateegia kohta ja selle kavandamist.

Täielikkuse huvides tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

–Kasutuselevõtustrateegia. Teave ülemineku kohta KTK-le vastavale rongituvastussüsteemile.

–Tabel, mis sisaldab iga liini kohta KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kavandamise kuupäevi ja muud asjakohast teavet. Tabelis esitatakse täielik teave järgmise 20 aasta jooksul toimuvate muutuste kohta.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

·KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu strateegia

[Lisada KTK-le vastavale rongituvastussüsteemile ülemineku strateegia üksikasjad.]

·KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kavandamine

[Vajaduse korral lisada selgitav tekst KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kavandamise kohta.]

Tabel 15. KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu kavandamine

Tunnus	Liin	KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu kavandamine		Lisateave			Märkus
		Hetkeolukord	KTK-le vastava rongituvastuse kasutuselevõtu kuupäev	Pikkus	Meetme liik	[Muud asjakohased aspektid seoses KTK nõuetele vastavate rongituvastussüsteemide kasutuselevõtuga]
[Lisada liini identifitseerimisnumber]	[Lisada liini nimi]	[Lisada KTK nõuetele vastava rongituvastuse liinil kasutuselevõtu hetkeolukord. Ehitamisel / ei ole veel ehitusjärgus]	Märkida siia kuupäev, millal KTK nõuetele vastav rongituvastus kasutusele võetakse]	[Lisada liini kogupikkus]	[Lisada rongituvastuse osa meetme liik. Uus/uuendamine/täiendamine]	[Siia sisestada …]	[Kui see on asjakohane, lisada siia täiendavaid märkusi]

3.5.Konkreetsete juhtumite üleminekustrateegia

[Käesolev punkt sisaldab teavet ja tehnilise ülemineku strateegia kohta ja selle kavandamist konkreetsetel juhtudel, mis on esitatud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK punktis 7.7.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK punktis 7.7 nimetatud erijuhtumite ülemineku strateegia üksikasjad.

Esitatud teabes tuleb selgelt kindlaks määrata, millise konkreetse marsruudi või konkreetse võrguga on iga konkreetne juhtum piiratud, ja vajaduse korral asjakohased ülemineku kuupäevad.

3.6.Rongisiseste CCSi allsüsteemide tehnilise ülemineku strateegia

[See punkt sisaldab teavet rongisiseste CCSi allsüsteemide tehnilise ülemineku strateegia kohta ja selle kavandamist.

4.Raudteeäärne ja rongisisene finantsteave.

[Selles punktis esitatakse teave olemasolevate vahendite, rahastamisallikate ja vajalike finantsvajaduste kohta]

5.Kavandamine

[Kõigi käesolevasse punkti lisatavate võrgukaartide puhul esitatakse kaardil kavandamisülevaade järgmise 20 aasta jooksul toimuvatest muutustest.]

5.1.Rongiturvangusüsteemi osa kavandamine

5.1.1.Kuupäev, millal ETCS võetakse kasutusele

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate ETCSi kasutuselevõtu kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes on ETCSi kasutuselevõtu juba lõpule viinud kõigil KTK kohaldamisalasse kuuluvatel liinidel, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused, ning kes ei näe järgmise 20 aasta jooksul ette ühtegi täiendust, uuendamist ega uut liini.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate ETCSi kasutuselevõtu kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul. Kaardil peavad olema selgelt märgitud ECTSi kasutuselevõtu kuupäevad, tase ja süsteemi versioon.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, millel on ette nähtud ETCSi uus, uuendatud või ajakohastatud rakendus, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 8. Võrgukaart. ETCSi kasutuselevõtu kuupäevad

5.1.2.B-klassi rongiturvangusüsteemide kasutusest kõrvaldamine

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate kuupäevadest, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud. Kui see ei ole sarnane, sisaldab see punkt ka võrgukaarti, mis annab ülevaate B-klassi süsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes on juba lõpetanud oma B-klassi turvangusüsteemide kasutusest kõrvaldamise või kes ei ole kunagi kasutanud B-klassi rongiturvangusüsteemi.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate kuupäevadest, mil B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud järgmise 20 aasta jooksul.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul B-klassi kasutamine ei ole enam lubatud, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 9. Võrgukaart. Kuupäevad, millal B-klassi käitamine ei ole enam lubatud

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate B-klassi süsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul B-klassi rongiturvangusüsteem kavatsetakse kasutusest kõrvaldada, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.

Selle kaardi lisamine ei ole kohustuslik, kui see sarnaneb eelmise kaardiga. Joonis 9. Võrgukaart. Kuupäevad, millal B-klassi käitamine ei ole enam lubatud ]

Joonis 10. Võrgukaart. B-klassi rongiturvangusüsteemi kasutuselt kõrvaldamise kuupäevad

5.1.3.Teave piiriüleste liinide kohta.

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave piiriüleste liinide kavandamise kohta]

5.1.4.Teave sõlmede kohta

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave sõlmede kavandamise kohta]

5.2.Raadioside osa kavandamine

5.2.1.Kuupäevad, millal GSM-R kasutusele võetakse

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate GSM-Ri kasutuselevõtu kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes on GSM-Ri juba kasutusele võtnud kõigil KTK kohaldamisalasse kuuluvatel liinidel, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate GSM-Ri kasutuselevõtu kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul. Kaardil peavad olema selgelt märgitud kuupäevad, millal GSM-R kasutusele võetakse, ja kas kasutusele võetakse GSM-Ri kõneside või andmeside.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, millel on ette nähtud GSM-Ri rakendamine, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 11. Võrgukaart. Kuupäevad, millal GSM-R kasutusele võetakse

5.2.2.B-klassi raadiosüsteemide kasutusest kõrvaldamine

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate kuupäevadest, millal B-klassi raadioside kasutamine ei ole enam lubatud. Kui see ei ole sarnane, sisaldab see punkt ka võrgukaarti, mis annab ülevaate B-klassi raadiosüsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes on oma B-klassi raadiosüsteemid juba kasutusest kõrvaldanud.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate kuupäevadest, millal B-klassi raadioside kasutamine ei ole järgmise 20 aasta jooksul enam lubatud.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul B-klassi raadioside kasutamine ei ole enam lubatud, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 12. Võrgukaart. Kuupäevad, millal B-klassi raadioside käitamine ei ole enam lubatud

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate B-klassi raadiosüsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul B-klassi raadiosüsteem kavatsetakse kasutusest kõrvaldada, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.

Selle kaardi lisamine ei ole kohustuslik, kui see sarnaneb eelmise kaardiga ( Joonis 12. Võrgukaart. Kuupäevad, millal B-klassi raadioside käitamine ei ole enam lubatud )]

Joonis 13. Võrgukaart. B-klassi raadiosüsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevad

5.2.3.Kuupäevad, millal FRMCS võetakse kasutusele

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate FRMCSi kasutuselevõtu kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes ei näe järgmise 20 aasta jooksul ette FRMCSi rakendamist.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate FRMCSi kasutuselevõtu kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul. Kaardil peavad olema selgelt määratletud kuupäevad, millal FRMCS kasutusele võetakse.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, millel on ette nähtud FRMCSi rakendamine, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 14. Võrgukaart. Kuupäevad, millal FRMCS võetakse kasutusele

5.2.4.GSM-Ri kasutusest kõrvaldamine

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate kuupäevadest, mil GSM-Ri raadioside kasutamine ei ole enam lubatud. Kui see ei ole sarnane, sisaldab see punkt ka võrgukaarti, mis annab ülevaate GSM-R-süsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes ei näe järgmise 20 aasta jooksul ette GSM-Ri rakendamist.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate kuupäevadest, millal GSM-Ri raadioside kasutamine ei ole järgmise 20 aasta jooksul enam lubatud.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul GSM-Ri raadioside kasutamine ei ole enam lubatud, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 15. Võrgukaart. Kuupäevad, millal GSM-Ri raadioside käitamine ei ole enam lubatud

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate GSM-Ri raadiosüsteemi kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul.

Isegi kui kaardil on esitatud ainult need liinid, mille puhul GSM-Ri raadiosüsteem kavatsetakse kasutusest kõrvaldada, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.

Selle kaardi lisamine ei ole kohustuslik, kui see sarnaneb eelmise kaardiga ( Joonis 15. Võrgukaart. Kuupäevad, millal GSM-Ri raadioside käitamine ei ole enam lubatud )]

Joonis 16. Võrgukaart. Kuupäevad, millal GSM-Ri süsteem kasutusest kõrvaldatakse

5.2.5.Teave piiriüleste liinide kohta.

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave piiriüleste liinide kavandamise kohta]

5.2.6.Teave sõlmede kohta

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave sõlmede kavandamise kohta]

5.3.ATO osa kavandamine

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate ATO kasutuselevõtu kuupäevadest.

See punkt ei ole kohustuslik nendele liikmesriikidele, kes ei näe järgmise 20 aasta jooksul ette ATO kasutusele võtmist.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate ATO kasutuselevõtu kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul. Kaardil peavad olema selgelt määratletud kuupäevad, millal ATO kasutusele võetakse.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, millel on ette nähtud ATO rakendamine, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 17. Võrgukaart. Kuupäevad, millal ATO kasutusele võetakse

5.3.1.Teave piiriüleste liinide kohta.

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave piiriüleste liinide kavandamise kohta]

5.3.2.Teave sõlmede kohta

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave sõlmede kavandamise kohta]

5.4.Rongituvastuse osa kavandamine

[See punkt sisaldab võrgukaarti, mis annab ülevaate KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadest.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis esitatud teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Lisada siia lünka võrgukaart, mis annab ülevaate KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadest järgmise 20 aasta jooksul. Kaardil peavad olema selgelt määratletud kuupäevad, millal KTK-le vastav rongituvastussüsteem kasutusele võetakse.

Isegi kui kaardil on märgitud ainult need liinid, millel on ette nähtud KTK-le vastava rongituvastussüsteemi rakendamine, peavad kaardil olema näidatud kõik KTK kohaldamisalasse kuuluvad võrguliinid, sealhulgas sõlmpunktid ja viimase kilomeetri ühendused. Kaart ja selle selgitus peavad olema selgelt nähtavad.]

Joonis 18. Võrgukaart. KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäevad

5.4.1.Teave piiriüleste liinide kohta.

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave piiriüleste liinide kavandamise kohta]

5.4.2.Teave sõlmede kohta

[Selles punktis esitatakse üksikasjalik teave sõlmede kavandamise kohta]

5.5.Rongisiseste CCSi allsüsteemide kavandamine

[Selles punktis on toodud rongisiseste CCSi allsüsteemide paigaldamise kavandamise kirjeldus ja kuupäevad]

5.5.1.Teave piiriüleste veeremiüksuste kohta.

[See punkt on valikuline ja selles tuleks esitada üksikasjalik teave piiriüleste veeremiüksuste kavandamise kohta]

6.Uued kohustuslikud rongisisesed nõuded

[See punkt sisaldab teavet uute kohustuslike rongisiseste nõuete kohta, mis on vajalikud võrgus töötamiseks, tagades, et raudteeveo-ettevõtjaid teavitatakse vähemalt viis aastat ette.

Vorm, mis tuleb täita käesolevas punktis teabe esitamiseks, on esitatud allpool.]

[Vajaduse korral lisada siia selgitav tekst uute kohustuslike rongisiseste nõuete kohta, mis on vajalikud võrgus kasutamiseks.]

Tabel 16. Uued kohustuslikud rongisisesed nõuded

Geograafiline kohaldamisala

Uued rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuded

Kohaldamise kuupäev

[Lisada geograafiline kohaldamisala, milles hakatakse kohaldama erinõudeid. Näiteks: terve võrk või konkreetsed liinid.	[Lisada õiguslik viide uutele rongisisese kontrolli ja signaalimise nõuetele või täpsustada uusi rongisisese kontrolli ja signaalimise nõudeid.	[Lisada uue rongisisese kontrolli ja signaalimise nõude kohaldamise kuupäev. Kõige varem on nõutav viieaastane periood.

(1) Halvenenud tingimused on tõrgete käsitlemiseks loodud töötingimused. Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kavandamisel on nendega arvestatud.

(2) Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTKs ei ole praegu täpsustatud koostalitlusnõuet blokeerimisseadmete, ülesõidukohtade ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemi teatud muude elementide suhtes.

(3) Käesolevas dokumendis viitab mõiste ATO ERTMSi/ATO tehnilistele kirjeldustele, mis on A-klassi rongide automaatjuhtimine.

(4) Mõnes käesolevas KTKs viidatud dokumendis kasutatakse terminit „ERTMS“ (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem), et viidata süsteemile, mis hõlmab ETCSi, RMRi ja ATOt, ning ETCSile viidatakse terminiga „ERTMS/ETCS“.

(5) Mõlema A-klassi süsteemi puhul kasutatakse mõistet RMR-süsteem. Kui viidatakse ühele konkreetsele nendest A-klassi süsteemidest, kasutatakse mõisteid GSM-R või FRMCS.

(6) Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(8) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

(9) Kooskõlas komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 5).

(10) Vastavalt komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrusele (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(11) Taristu KTK on komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).

(12) Energiavarustuse KTK on komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).

(13) Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

(14) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/880/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 312).

(15) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2012/757/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 5).

(16) Koostalitluse komponendi korrektse kasutamise kontrollimine on osa üldisest rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide EÜ vastavustõendamisest, nagu on selgitatud punktides 6.3.3 ja 6.3.4.

(17) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(19) See hõlmab ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis osutatud dokumente.

(20) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

(21) Sel juhul toimub üleminekute haldamise hindamine kooskõlas siseriiklike tehniliste kirjeldustega.

(22) See hõlmab ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis osutatud dokumente.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(24) Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(26) Ameti soovituse 2017/3 kohaselt vastab olukorras, kus pärast muutmist puudub vajadus uue loa järele, kehtiv KTK sellele, mida kasutati algsel sertifitseerimisel. Kui uut luba on vaja, vastab kehtiv KTK uusimale KTK-le.

(27) Sihtfunktsioonid viitavad ETCS-funktsioonidele, mida hinnati allsüsteemi EÜ sertifikaadis. Ameti avaldatud tehnilisi arvamusi, millega parandatakse KTKs sisalduvaid vigu, võetakse arvesse sellise funktsionaalsuse määratlemiseks, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(28) Kõik tegevused, mis on vajalikud muudatuste tegemiseks väljaspool kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille teavitatud asutus heaks kiitis, võivad vajada teavitatud asutuse poolset lisauurimist või -katseid.

(29) Sihtfunktsioonid osutavad mobiilside funktsioonidele, mida hinnati allsüsteemi EÜ sertifikaadis. Ameti avaldatud tehnilisi arvamusi ja tehniliste kirjelduste redaktsioonides olevaid vigade parandusi, millega parandatakse KTKs sisalduvaid vigu, võetakse arvesse sellise funktsionaalsuse määratlemiseks, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(30) Kõik tegevused, mis on vajalikud muudatuste tegemiseks väljaspool kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille teavitatud asutus heaks kiitis, võivad vajada teavitatud asutuse poolset lisauurimist või -katseid.

(31) Sihtfunktsioonid viitavad ETCS-funktsioonidele, mida hinnati allsüsteemi EÜ sertifikaadis. Ameti avaldatud tehnilisi arvamusi ja tehniliste kirjelduste redaktsioonides olevaid vigade parandusi, millega parandatakse KTKs sisalduvaid vigu, võetakse arvesse sellise funktsionaalsuse määratlemiseks, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(32) Kõik tegevused, mis on vajalikud muudatuste tegemiseks väljaspool kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille teavitatud asutus heaks kiitis, võivad vajada teavitatud asutuse poolset lisauurimist või -katseid, nagu on kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

(33) Sihtfunktsioonid osutavad mobiilside funktsioonidele, mida hinnati allsüsteemi EÜ sertifikaadis. Ameti avaldatud tehnilisi arvamusi, millega parandatakse KTKs sisalduvaid vigu, võetakse arvesse sellise funktsionaalsuse määratlemiseks, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(34) Kõik tegevused, mis on vajalikud muudatuste tegemiseks väljaspool kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille teavitatud asutus heaks kiitis, võivad vajada teavitatud asutuse poolset lisauurimist või -katseid.

(35) Rongisiseseid allsüsteeme koos kasutustingimuste ja -piirangute või tuvastamata puudustega ei loeta selle alapunkti nõuetele vastavaks.

(36) Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

(37) Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53).

(38) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 360–389).

(39) Funktsionaalsuse laiendamist ei peeta ohutusega seotud vea leevendamiseks.

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(41) Kohustuslik ATO rongisisese rakendamise nõue ei ole seotud tehnilise ühilduvusega, kuid see on seotud regulatiivse vajadusega, et liikmesriigid või taristuettevõtja ei töötaks välja konkreetset stimuleerimismehhanismi ATO rongisiseseks rakendamiseks veeremite jaoks, mis rakendavad ETCSi esimest korda.

(42) Võrguaruannet saab kasutada vahendina juhul, kui taristuregistrit ei ole sellest muudatusest teatamiseks veel ajakohastatud.

(43) Komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/6 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi Euroopa arenduskava kohta (ELT L 3, 6.1.2017, lk 6).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(45) See muudatus hõlmab FRMCSi rongisisese süsteemi tehniliste kirjelduste avaldamist või raudteeäärseid projekteerimis- ja käitamiseeskirju, mis on seotud manöövri funktsiooniga, mille üle tehakse järelevalvet.

(46) Kui kontrolli ja signaalimise KTK määruse 2016/919 punkti 7.4.2.3 alapunkti 3 alapunkti b alusel kasutatakse tehniliste kirjelduste kogumikku nr 1, jääb kehtima nõue tagada vastavus kehtestatud tehniliste kirjelduste kogumikule nr 2 või nr 3 hiljemalt 1. juuliks 2023.

(47) Taristuregistri teatatud süsteemiversioonide muudatused loetletakse võrguaruandes vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 27.

(48) Võrguaruannet saab kasutada vahendina juhul, kui taristuregistrit ei ole sellest muudatusest teatamiseks veel ajakohastatud.

(49) Võrguaruannet saab kasutada vahendina juhul, kui taristuregistrit ei ole sellest muudatusest teatamiseks veel ajakohastatud.

(50) Siseriikliku rakenduskava vorm on esitatud H liites.

(51)

“NSA LU” stands for “National Safety Authority of Luxembourg”: Administration des Chemins de Fer (ACF), www.railinfra.lu (veebisait)

(52) KTK varasemates versioonides nimetati seda A lisaks. Mõnes t abeli A–2 dokumendis loetakse viiteid kontrolli ja signaalimise KTK A lisale kui viiteid kontrolli ja signaalimise KTK A liitele.

(53) ELT C 282, 10.8.2018.

(54) ELT L 95, 30.3.2020.

(55) Punktis 7.2.4.1.1 on esitatud faaside määratlus.

(56) Märkus. Kui liikmesriik on sidusrühmadega kokku leppinud uue ETCS-süsteemi versiooni 3.0 rakendamises (vt punkt 7.4.4), teatab taristuettevõtja kuupäevad, millal rongisisese ETCS-süsteemi versioon 3.0 muutub kohustuslikuks rongisiseseks nõudeks vastavalt punktile 7.4.1.3. Kõik neid liine kasutavad veeremiüksused peavad rakendama rongisisese ETCS-süsteemi versiooni 3.0.

(57) See puudutab kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK uut seaduslikku vabastust koos täielike FRMCSi ja DAC valmisoleku kirjeldustega.

(58) Märkus. Kui liikmesriik on sidusrühmadega kokku leppinud FRMCSi rakendamises (vt punkt 7.4.4), teatab taristuettevõtja kuupäevad, millal rongisisese FRMCSi süsteem muutub kohustuslikuks rongisiseseks nõudeks vastavalt punktile 7.3.1. Kõik neid liine kasutavad veeremiüksused peavad rakendama rongisisest FRMCSi süsteemi.

(59) Punktis 7.2.4.1.1 on esitatud faaside määratlus.

(60) KTK varasemates versioonides nimetati seda G lisaks. Viiteid kontrolli ja signaalimise KTK G lisale loetakse kui viiteid kontrolli ja signaalimise KTK F liitele.

Liikmesriik	Pärandsüsteemi nimi 1	Kohaldamisala	Versiooni identifitseerimine	Viimase kasutuselevõtuloa kuupäev
Austria	INDUSI I 603	Kogu võrk
	PZB 90 2	Kogu võrk	AT/DE
	LZB (LZB L72, LZB L72 CE I ja LZB L72 CE II)	Kogu võrk
Belgia	Crocodile	Kogu võrk
	TBL 1	Kogu võrk
	TBL 2	Kogu võrk
	TVM 430	Kogu võrk
	TBL1+	Ainult väljaspool TEN-võrku
	KVB	Juurdepääs kiirliinile 1
Bulgaaria	EBICAB 700	Kogu võrk	BU
Horvaatia	INDUSI I 60 3	Kogu võrk
Tšehhi	LS	Kogu võrk
Taani	ZUB 123	Kogu võrk	SW02A (versioon 1.37, väljaanne 04)	2.2.2004
Eesti	ALSN	Kogu võrk
Soome	ATP-VR/RHK	Kogu võrk
Prantsusmaa	Crocodile	Kogu võrk
	KVB	Kogu võrk
	TVM 300	Kiirliinid
	TVM 430	Kiirliinid
	KVBP	Pariisi linna(lähi)piirkond
	KCVP	Pariisi linna(lähi)piirkond
	KCVB	Pariisi linna(lähi)piirkond
	NEXTEO	Pariisi linna(lähi)piirkond
	DAAT	Kogu võrk
Saksamaa	PZB 90	Kogu võrk	AT/DE
	LZB (LZB L72, LZB L72 CE I ja LZB L72 CE II) 4	Kogu võrk
	GNT (Geschwindigkeitsüberwachung für NeiTech-Züge) 5	Kogu raudteevõrk (suurema külgkiirendusega marsruudid kallutusseadmega rongide jaoks)
Ungari	EVM	Kogu võrk
Iirimaa	CAWS	Kogu võrk
	ATP	Kogu võrk
Itaalia	SCMT + RSC	Kogu võrk
	SCMT	Kogu võrk
	SSC	Ainult väljaspool TEN-võrku
Läti	ALSN	Kogu võrk
Leedu	ALSN	Kogu võrk
Norra 6	ATC 7	Kogu võrk	2	1993
Poola	SHP	Kogu võrk
	Radiostop-funktsiooniga PKP-raadiosidesüsteem	Kogu võrk
Portugal	INDUSI I 60	Cascaisi liin väljaspool TEN-võrku	PT
	EBICAB 700 (CONVEL)	Kogu võrk
Rumeenia	INDUSI I 60 8	Kogu võrk
Slovaki Vabariik	LS	Kogu võrk	LS04, LS05, LS06
Sloveenia	INDUSI I 60 9	Kõik põhiliinid ja kolm piirkondlikku liini
Hispaania	ASFA	Kogu võrk
	EBICAB 900	Vahemere-koridor. Lõik „La Encina – Barcelona Sants“	ES
	LZB	Kiirliin „Madrid – Sevilla/Toledo/Málaga“ C5 ümberistumisliin (Madrid). Lõik „Humanes – Mostoles el Soto“	ES
Rootsi	ATC 10	Kogu võrk, v.a Linköping-Västervik/Kisa	2
		Linköping-Västervik/Kisa	R
Šveits 11	EuroSIGNUM 12	Kogu võrk
	EuroZUB 13	Kogu võrk
Madalmaad	Esimese põlvkonna ATB	Kogu võrk
	Uue põlvkonna ATB	Kogu võrk
Põhja-Iirimaa korral Ühendkuningriik	GW ATP	Ainult konkreetsetel liinidel
	RETB	Ainult konkreetsetel liinidel
	TPWS/AWS	Kogu võrk
	Chiltern-ATP	Ainult konkreetsetel liinidel
	Mehaanilised rongipeatused	Ainult konkreetsetel liinidel

Liikmesriik	Pärandsüsteemi nimi 15	Kohaldamisala	Versiooni identifitseerimine	Viimase kasutuselevõtuloa kuupäev
Austria	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6
Bulgaaria	UIC raadiosidesüsteem, peatükk Bulgaaria
Horvaatia	Raudteel kasutatav analoog-raadiosidesüsteem (RDU) – kooskõlas UIC 751–3ga
Tšehhi	SRD
Eesti	Eesti Raudtee raadiosidevõrk	Kogu võrk
Saksamaa	Analoog-raadiosidesüsteem Radio Germany – kooskõlas UIC 751–3ga (kõik peatükid):
	·TGL 43886 März 1987, UKW-Verkehrsfunktechnik , Zugfunksystem	Endise Ida-Saksamaa liinid, mis on paigaldatud enne 1990. aastat
	·funktsionaalnõude kirjeldus raadioside kohta madalsagedusega raudteemarsruutidel (Lastenheft Zugfunk auf Strecken mit einfachen betrieblichen Verhältnissen), avatud simpleksedastusrežiimi üksikasjalik standard	Madalsagedusega raudteemarsruudid
	·funktsionaalnõude kirjeldus kaherežiimilise kasutajaliidese kohta digi- ja analoogseadme CabRadio ning manööverdustööde puhul kasutatava digitaalse raadiosidesüsteemi puhul – 2. osa (Lastenheft Dualmode Bedienteil für digitalen und analogen Zugfunk digitalen Rangierfunk – Teil 2 – Funktionale Anforderungen; üksikasjalik standard seadme CabRadio juhi-masina liidese kohta, mille ülesanne on sujuvalt lülituda GSM-Rilt ümber analoog-raadiosidesüsteemile ja vastupidi ning mida kasutatakse üleminekuperioodil	GSM-R võrguga katmata marsruudid
Kreeka	CH – Kreeka Raudtee raadiosidesüsteem (VHF)	Kogu võrk, v.a Kiato – Ateena lennujaama lõik ja Egio-Kiato (vaba liinilõik).
Ungari	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4
	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 (Iiri süsteem)
Iirimaa	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6 (Iiri süsteem)
Itaalia	GSM-P	GSM-R-iga katmata liinidel
Läti	LDZ raadiosidesüsteem DMR	Kogu võrk
Leedu	Leedu Raudtee rongiraadiosidesüsteem	Kõik liinilõigud piirialade jaamade vahel
	Manööverdustööde raadiosidesüsteem	Kogu võrk (manööverduseks)
Poola	PKP raadiosidesüsteem	Kogu võrk
Portugal	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 (Cascaisi liinile paigaldatud TTT-raadiosidesüsteem)	Cascaisi liin väljaspool TEN-võrku
	TTT-raadiosüsteem CP_N (RSC – Rádio Solo-Comboio)	Kogu võrk
Rumeenia	CFRi raadivõrk
Slovakkia	450 Mhz UIC (kanal C) Multikom (160 MHz ja 450 MHz) BOSCH (160 MHz) OMEGA (160 MHz) SRO (160 MHz)	1.Kohalik raadiovõrk (jaamad Vrutky, Presov, Plavec, Kysak)
		2.Kohalik raadiovõrk (Bratislava–Zilina, Bratislava – Dunajska Streda – Komarno, Trnava – Kuty liinide piirkond)
		3.Kohalik raadiovõrk (liini Nove Mesto nad Vahom – Myjava piirkond)
		4.ZSRi siseraadiovõrk (ZSRi osakonnad Zvoleni, Zilina ja Trnava piirkonnas)
		5.Raadiovõrk SRO kohalike liinide jaoks
Sloveenia	Raudteel kasutatav analoog-raadiosidesüsteem (RDZ) – kooskõlas UIC 751–3ga	Kõik põhiliinid ja viis piirkondlikku liini
Hispaania	UIC raadiosidesüsteem, peatükid 1–4 + 6
Põhja-Iirimaa korral Ühendkuningriik	RETB (häälside)	Ainult RETB-liinid

Choose the experimental features you want to try