TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjad – sihipärane muutmine (määrus (EL) 2018/848)

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi üksus B.4 – mahepõllumajanduslik tootmine

Algatuse tõenäoline liik

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Ligikaudne aeg

2025. aasta IV kvartal

Lisateave

Mahepõllumajandus – Euroopa Komisjon

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Mahepõllumajandus on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) oluline osa. ELi tasandil alates 1992. aastast määratletud mahepõllumajandusliku maa osakaal on pidevalt kasvanud ja moodustab praeguseks 11 %. Tarbijad ostavad üha enam mahetoitu, mille tunneb ära ELi logo ja ühise märgise abil. Euroopa Komisjon toetab mahepõllumajandussektorit rahaliselt ÜPP kaudu ning on sektori edendamiseks koostanud ka ELi mahetootmise arendamise tegevuskava, mille kohaselt peaksid ELi liikmesriigid töötama välja oma riiklikud mahepõllumajanduse strateegiad. Hiljuti rõhutati mahepõllumajanduse olulisust veelgi komisjoni 2025. aastal vastu võetud põllumajanduse ja toidu visioonis, milles kinnitati ka seda, kui tähtis on jätkata selle sektori toetamist ÜPP raames.

Mahetoodete tootmist ja märgistamist reguleeritakse määrusega (EL) 2018/848, millega on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad, mis toetavad mahepõllumajanduslikku tootmist kui ELi keskkonnakestliku põllumajandusliku tootmise kõrgeimat standardit. Selles määruses on sätestatud ELis mahepõllumajandusliku tootmise ranged normid, mis tuleb säilitada. Ent selleks, et hõlbustada mahepõllumajandussektori kasvu ja konkurentsivõimet ning järgida eesmärki, mille kohaselt tuleb lihtsustada põllumajandustootjaid ja kogu põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelat mõjutavat õigusraamistikku, nagu on välja toodud põllumajanduse ja toidu visioonis, tuleb siiski läbi vaadata piiratud arv kehtivate õigusaktide elemente.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Et muuta ELi mahepõllumajanduslik tootmine konkurentsivõimelisemaks ja tagada mahetoodetega kauplemiseks stabiilsed eeskirjad, on sektori suhtes alates 2022. aastast kehtinud sätteid (määrus (EL) 2018/848) vaja sihipäraselt kohandada, et luua õigusraamistik, mis on tõhusam ja mida on lihtsam rakendada.

Esiteks on Herbaria II kohtuasja valguses oluline luua ettevõtjatele selgust ja kindlust seoses eeskirjadega, mis on kehtestatud mahepõllumajanduslike toodete importimiseks samaväärsussüsteemi alusel. See on vajalik ka selle tagamiseks, et ELi mahelogo annaks tarbijatele usaldusväärset teavet ELi turule lastavate toodetega seotud eeskirjade ja tootmismeetodite kohta.

Teiseks on oluline vältida võimalikke häireid mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel 11 samaväärse kolmanda riigiga, kelle tunnustamisperiood lõpeb 31. detsembril 2026. Selleks et vältida vastavate kogu ELi mahepõllumajandussektorile kasulike tunnustamissüsteemide toimimise lõpetamist, tuleb seda tähtaega pikendada.

Ja kuigi määrust (EL) 2018/848 peetakse tugevaks aluseks usaldusväärsele ja kasvavale ELi mahepõllumajandussektorile, on liikmesriigid ja sidusrühmad korduvalt juhtinud tähelepanu kehtiva õigusraamistiku teatavale tarbetule keerukusele. Sellise keerukuse sihipärase kõrvaldamisega soovitakse muuta ELi mahepõllumajanduslik tootmine konkurentsivõimelisemaks ja vähendada regulatiivset koormust. Keerukus on juba kindlaks tehtud järgmistes aspektides:

·loomakasvatuseeskirjad, milles käsitletakse vutte, allopaatilisele veterinaarravile järgnevat keeluaega, nuumlindude lindlaid ja kodulindude juurdepääsu vabaõhualadele kuni teatava vanuseni;

·tootmis- ja laoruumide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad vahendid ja ained;

·pakendamata mahetoodetega tegelevate ettevõtjate rühmade ja väikemüüjate toetuskõlblikkuse kriteeriumid.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 on õiguslik alus, mille põhjal komisjon esitab ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmiseks vastavalt oma algatusõigusele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 17.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mahetoodete märgistamise eeskirjad, mis kuuluvad ELi ja selle liikmesriikide jagatud pädevusse, on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Kogu ELi hõlmav ühtne mahepõllumajanduse kava on ühtse turu sujuva toimimise seisukohalt äärmiselt oluline, kuna see tagab Euroopa tarbijatele ehtsad mahetoidud, mida toodetakse kogu ELis samade standardite järgi, ning võimaldab ELil võtta kaubandusläbirääkimistel ühise seisukoha. Määruse (EL) 2018/848 eesmärkide saavutamiseks on vaja ELi ühtlustatud lähenemisviisi, mis on tõhusam kui 27 riigisisest kava. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 kohaselt annab ELi tasand hea võimaluse sellise ühtse raamistiku loomiseks. Sellega tagatakse ettevõtjatele võrdsed võimalused, hõlbustatakse mahetoodete vaba liikumist ja tugevdatakse ELi positsiooni rahvusvahelises kaubanduses.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Algatusega soovitakse luua kindlus samaväärsussüsteemi alusel imporditud mahekaupade suhtes ning tagada selged eeskirjad mahetoodetega kauplemiseks kolmandate riikidega ja usaldus ELi mahelogo vastu. Sihipäraste muudatustega on kavas kõrvaldada tarbetu koormus ja lihtsustada mõningaid liiga piiravaid tootmiseeskirju, näiteks loomakasvatuse, tootmis- ja laoruumide puhastamise ja desinfitseerimise ning ettevõtjate rühmade koosseisu ja väikemüüjaid puudutavate eeskirjade valdkonnas, nagu on nimetatud eespool. Algatusega soovitakse säilitada ELi mahepõllumajanduse väga kõrged standardid ja soodustada selle arengut.

Tõenäoline mõju

Algatusel on eeldatavasti sihipärane mõju mahepõllumajandussektorile, mis toob kasu põllumajandustootjatele, ettevõtjatele ja tarbijatele. Lisaks sellele, et luuakse vajalik kindlus samaväärsussüsteemide alusel imporditud mahekaupade suhtes ja pikendatakse samaväärsete kolmandate riikide tunnustamise tähtaega, toob algatus eeldatavasti kasu mahepõllumajandussektorile ning aitab vähendada kulusid ja halduskoormust. Algatus võib samuti hõlbustada investeeringuid ja suurendada tööhõivevõimaluste loomist mahepõllumajandussektoris, eriti maapiirkondades, ning soodustada kestlike ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade arendamist. Samal ajal on sellel minimaalne mõju ELi kaubanduspartneritele.

Eelduste kohaselt ei avalda algatus olulist mõju põhiõigustele ega võrdõiguslikkusele, kuid võib aidata muuta mahetooted tarbijatele kättesaadavamaks. Samuti aitab algatus täita mitut kestliku arengu eesmärki, sealhulgas eesmärke nr 2 (kaotada nälg), nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv), nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine) ning nr 13 (kliimameetmed).

Edasine seire

Komisjon jälgib sektoris sihipäraste muudatustega seoses toimuvaid edusamme ja arengusuundi oma korrapärastel kohtumistel liikmesriikidega (mahepõllumajandusliku tootmise eksperdirühmas) ja sidusrühmade esindajatega (mahepõllumajandust käsitlevas kodanikuühiskonna dialoogirühmas). Mis puudutab samaväärsust kolmandate riikidega, siis jätkab komisjon nende üle asjakohase järelevalve tagamist vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 48.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Arvestades kiiret vajadust meetmete järele, lisatakse ettepanekule komisjoni talituste töödokument. Selles kirjeldatakse kavandatud meetmeid ja nende mõju ning esitatakse meetmeid põhjendavad tõendid, tuginedes liikmesriikide ja sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus kogutud ulatuslikule tagasisidele ning siinse tagasisidekorje tulemustele. Kavandatud meetmed on sihipärased ning ei muuda õigusaktide üldist toimimist ega mõjuta mahepõllumajandust käsitlevate õigusaktide või ÜPP eesmärke. Sel viisil tagatakse proportsionaalne ja tõhus otsustusprotsess ning ühtlasi ka läbipaistvus ja vastutus.

Konsulteerimisstrateegia

Komisjon vahetab korrapäraselt teavet liikmesriikide ja sidusrühmadega ning kogub nende seisukohti ka selle kohta, milliseid aspekte võiks mahepõllumajandust käsitlevates õigusaktides muuta. Ka tulevikukindluse platvorm (F4F) esitas 2024. aastal arvamuse mahepõllumajandust käsitlevate õigusaktide lihtsustamise kohta. Selle põhjal konsulteeris komisjon kõnealuses küsimuses 2025. aasta esimeses ja teises kvartalis liikmesriikidega (mahepõllumajandusliku tootmise eksperdirühmas (GREX)) ning sidusrühmadega (mahepõllumajandust käsitlevas kodanikuühiskonna dialoogirühmas (CDG)), et saada praktilist tagasisidet.

24. septembril 2025 toimus määruse (EL) 2018/848 stressitestimiseks GREXi ja CDG ühine koosolek. Novembris 2025 on kavas mahepõllumajanduspoliitika rakendamise üle peetav dialoog, mida juhib põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen.

Mahepõllumajanduse teemal on peetud ka konsultatsioone liikmesriikide ja sidusrühmadega. Neil käsitleti mahepõllumajanduse aspektide lihtsustamist ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kontekstis. Käesolevas algatuses lähtutakse asjakohasusest, proportsionaalsusest ja ettenähtud otstarbeks sobivusest.

Siinsele tagasisidekorjele vastajaid oodatakse jagama faktilist teavet ja dokumentaalseid tõendeid (kvantitatiivsed või kvalitatiivsed) koormuse vähendamise ning kulude ja tulude mõõtmise kohta seoses eespool nimetatud aspektidega. Samuti oodatakse seisukohti mahepõllumajandust käsitleva õigusraamistiku muude aspektide kohta, mida võiks lihtsustada. Kogu konsultatsioonitegevus, sealhulgas vastused käesolevale tagasisidekorjele, võetakse kokku komisjoni seadusandlikule ettepanekule lisatavas komisjoni talituste töödokumendis.