(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1065/97 (2) (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1509/2000) (3) kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Lentille verte du Puy“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Vaseühendeid vask(II)atsetaatmonohüdraat, aluseline vask(II)karbonaatmonohüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraat“], vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaat, pentahüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)sulfaatpentahüdraat“] aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat ja vase kelaat glütsiinhüdraadiga [Termin on muutunud. Uus termin on „glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat“] on lubatud tähtajatult kasutada kõikide loomaliikide söödalisandina komisjoni määrustega (EÜ) nr 1334/2003 (3) ja (EÜ) nr 479/2006 (4) kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need ained olemasolevate toodetena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 ja koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 esitati taotlused, et uuesti hinnata vask(II)atsetaatmonohüdraadi, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadi, vask(II)kloriiddihüdraadi, vask(II)oksiidi, vask(II)sulfaatpentahüdraadi, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadi ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina. Taotlejad taotlesid kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Teaduslikel põhjustel soovitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) oma 14. novembri 2012. aasta arvamuses, (5)31. jaanuari 2013. aasta arvamuses (6) ja 11. märtsi 2015. aasta arvamuses (7) asendada võimaliku vääritimõistmise ärahoidmiseks varem inglise keeles vask(II) kohta kasutatud nimetus uuega. Toiduohutusamet soovitas ka jaotada aminohapete vask(II)kelaadid nende keemiliste omaduste järgi kahte rühma: aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat ja valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat.

(5)

Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda vask(II)diatsetaatmonohüdraat, vask(II)dihüdroksükarbonaat monohüdraat, vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaatpentahüdraat, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat, valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat, glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (tahke) ega glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (vedel) (edaspidi „asjaomased ained“) kahjulikku toimet loomatervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Hingamisteid, silmi ja nahka ärritava mõju tõttu tuleks kõnealuste söödalisandite ja neid sisaldavate eelsegude käitlemisel võtta asjakohased kaitsemeetmed, et hoida ära kasutajate ohutusega seotud probleemide tekkimist.

(6)

Seoses söödalisandite niklisisaldusega, eelkõige vask(II)sulfaatpentahüdraadi puhul, võidakse teatavate söödalisandi partiide suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (8) sätestatud nõudeid. Söödakäitleja, kes selliseid söödalisandeid turule laseb, peaks täitma asjaomased nõuded. Toiduohutusamet jõudis samuti järeldusele, et asjaomased ained aitavad tõhusalt rahuldada loomade vasevajadust. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruanded söödas sisalduvate söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(7)

Asjaomaste ainete hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Toiduohutusamet tunneb siiski muret seoses range kinnipidamisega loomadele antavast vase maksimumkogusest, kui vaske lisatakse joogiveele. Seepärast tuleks anda luba asjaomaste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas määratletud viisil ning nende kasutamine joogivees tuleks keelata.

(8)

Toiduohutusametil paluti võimaliku keskkonnamõjuga seoses esitada teaduslik arvamus vase kehtiva lubatud maksimumsisalduse kohta täissöödas. Toiduohutusamet soovitas oma 13. juuli 2016. aasta arvamuses (9) muuta eri sihtliikide puhul vase kehtivat lubatud maksimumsisaldust täissöödas. Kõnealused uued tasemed tuleks vastu võtta. Põrsaste puhul ei tohiks vase maksimumsisalduse soovitatud järsk langetamine tasemele 25 mg/kg vahetult pärast võõrutamist siiski toimuda ühe korraga, et mitte seada ohtu loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamist, eelkõige kõnealusel kriitilisel perioodil, ning vältida muud negatiivset mõju põrsaste tervisele. Pidades silmas eesmärki vähendada vasesisaldust veelgi maksimumsisalduse järgmise läbivaatamise tulemusena, et saavutada 25 mg/kg maksimumsisaldus kohe pärast põrsa võõrutamist, tuleks julgustada söödakäitlejaid ja uurimisinstituute koguma uusi teaduslikke andmeid toiduohutusameti soovitatud maksimumsisalduse mõju kohta põrsaste tervisele ja heaolule ning uurida viivitamata toiduohutusameti poolt nimetatud vase lisamise alternatiivide kasutamist ja tõhusust.

(9)

Kuna vask(II)atsetaatmonohüdraadile, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadile, vask(II)kloriiddihüdraadile, vask(II)oksiidile, vask(II)sulfaatpentahüdraadile, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadile ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadile antakse uued load, tuleks kõnealuseid aineid käsitlevad kanded määrustest (EÜ) nr 1334/2003 ja (EÜ) nr 479/2006 tervikuna välja jätta. Vasklüsiinsulfaadi luba kaotas kehtivuse 31. märtsil 2004. Õiguskindluse huvides tuleks määrusest (EÜ) nr 1334/2003 välja jätta kõnealust ainet käsitlev kanne.

(10)

Komisjoni määrusega (EL) nr 349/2010 (10) ning komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 269/2012, (11) (EL) nr 1230/2014 (12) ja (EL) 2016/2261 (13) on antud luba mitme vaseühendi kasutamiseks söödalisandina. Selleks et võtta arvesse toiduohutusameti 13. juuli 2016. aasta arvamuses esitatud järeldusi, mis olid ka selliste sätete teaduslikuks aluseks, milles käsitletakse vase kogusisaldust segasöödas käesoleva määrusega lubatud söödalisandite puhul, ning millega peamiselt osutatakse vasega täiendatud sööda keskkonnamõjule, on asjakohane ühtlustada määruses (EL) nr 349/2010 ning rakendusmäärustes (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 sätestatud vase maksimumsisaldused käesoleva määruse sätetega, milles käsitletakse vase sisaldust segasöödas. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 349/2010 ning rakendusmäärusi (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 vastavalt muuta.

(11)

Kuna ohutusnõuded ei eelda vask(II)atsetaatmonohüdraadi, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadi, vask(II)kloriiddihüdraadi, vask(II)oksiidi, vask(II)sulfaatpentahüdraadi, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadi ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi ning määrusega (EL) nr 349/2010 ja rakendusmäärustega (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ning (EL) 2016/2261 lubatud vaseühendite loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Kreeka teatas oma 9. veebruari 2011. aasta kirjas komisjonile teatavatest Kreeka raudteekontserni Trainose S.A. (edaspidi „Trainose“) toetuseks võetavatest meetmetest.

(2)

Oma 23. märtsi 2011. aasta ja 5. juuli 2011. aasta kirjades palus komisjon teatatud meetmete kohta lisateavet, mille Kreeka esitas oma 6. mai 2011. aasta ja 5. oktoobri 2011. aasta kirjades.

(3)

13. juuli 2011. aasta kirjas teavitas komisjon Kreekat oma otsusest algatada seoses kõnealuste meetmetega Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) (1). Kreeka esitas 13. septembri 2011. aasta kirjas menetluse algatamise otsuse kohta oma märkused. Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi menetluse algatamise otsuse kohta.

(4)

Oma 21. detsembri 2011. aasta, 14. veebruari 2012. aasta, 16. märtsi 2012. aasta, 23. märtsi 2012. aasta, 11. juuni 2012. aasta, 25. oktoobri 2012. aasta, 7. veebruari 2013. aasta, 12. märtsi 2013. aasta, 24. juuli 2015. aasta, 28. jaanuari 2016. aasta, 21. aprilli 2016. aasta, 10. oktoobri 2016. aasta ja 13. veebruari 2017. aasta kirjades küsis komisjon Kreekalt lisateavet.

(5)

Kreeka esitas komisjonile lisateabe oma 5. oktoobri 2011. aasta, 20. jaanuari 2012. aasta, 14. mai 2012. aasta, 4. juuli 2012. aasta, 26. märtsi 2013. aasta, 26. augusti 2015. aasta, 15. veebruari 2016. aasta, 10. märtsi 2016. aasta, 23. mai 2016. aasta, 2. detsembri 2016. aasta, 5. detsembri 2016. aasta, 9. detsembri 2016. aasta, 31. jaanuari 2017. aasta ja 27. märtsi 2017. aasta kirjades.

(6)

Oma 1. juuli 2013. aasta kirjas teatas Kreeka komisjonile, et on otsustanud tühistada meetme, mis oli seotud viie terminali omandiõiguse üleandmisega Kreeka Raudteeorganisatsioonilt (Οργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος, Ο.Σ.Ε., edaspidi „OSE“) Trainosele (6. meede, mida kirjeldatakse punktis 3.6). Oma 9. detsembri 2016. aasta kirjas teatas Kreeka komisjonile, et on otsustanud tühistada meetme, mis oli seotud Trainose omakapitali suurendamise teise osaga summas 65 miljonit eurot (2. meede, mida kirjeldatakse punktis 3.2).

(7)

Oma 2. detsembri 2016. aasta kirjas nõustus Kreeka erandkorras käesoleva otsuse vastuvõtmisega vaid inglise keeles.

(8)

Meetmete puhul on abisaajaks Trainose, täielikult riigile kuuluv äriühing, mis valitseb Kreeka raudtee-reisijateveo ja raudtee-kaubaveo teenuste turgu.

(9)

Trainose loodi 2005. aastal OSE tütarettevõtjana. 2008. aasta detsembris sai Trainosest eraldiseisev juriidiline isik, kes on OSEst täiesti sõltumatu.

(10)

Trainose on Kreeka ainus raudteeveoteenuste pakkuja. Äriühing osutab ka rahvusvahelisi bussiveoteenuseid.

(11)

Trainose rahaline olukord on alates 2008. aastast järjepidevalt halvenenud. Trainoset on mõjutanud Kreeka majanduslik olukord ja äriühingu tegevuses on esinenud märkimisväärseid häireid, näiteks nii raudtee-reisijateveo kui ka raudtee-kaubaveoteenuste nõudluse vähenemine, mis on tingitud teatavate ettevõtjate tegevuse lõpetamisest ja teatavate ettevõtjate suutmatusest tasuda oma arveid. Ajavahemikul 2008–2012 vähenes teenindatud reisijakilomeetrite arv 49 % ja kaubaveo tonnkilomeetrite arv vähenes koguni 64 %. Selle olukorra tulemusena on Trainose tegevustulu kahanenud.

(12)

Aastatel 2008–2012 oli Trainose intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) negatiivne. Lisaks oli äriühingu omakapital negatiivne ja tema võlad kasvasid kuni 2013. aasta lõpuni, nagu on kokkuvõtlikult näidatud allpool tabelis 1. Kuigi Kreeka õigusaktide kohaselt oleks olnud võimalik Trainose tegevus vähemalt alates 2008. aastast lõpetada, tegi riik ainuomanikuna otsuse seda mitte teha.

Tabel 1

Ülevaade Trainose peamistest finantsnäitajatest aastatel 2008–2015

(13)

3. mail 2010 sõlmis Kreeka ELilt ja IMFilt finantsabina antavate laenude saamiseks Euroopa Komisjoniga, Euroopa Keskpangaga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (edaspidi „troika“) vastastikuse mõistmise memorandumi (3). Vastastikuse mõistmise memorandumiga nähti ette Trainose erastamine alates 2010. aastast (4).

(14)

Kreeka makromajanduse taastamise programm hõlmab vastastikuse mõistmise memorandumis üksikasjalikult loetletud meetmeid, millest sõltub ELi ja IMFi antav finantsabi, st reforme, mille Kreeka lubas oma majandusprobleemide lahendamiseks ellu viia. Makromajanduse taastamise programmi kohaselt vajab Trainose restruktureerimist, arvestades äriühingu süsteemset tähtsust Kreeka majanduse jaoks. Alates 2010. aastast on Trainose lülitatud ka Kreeka erastamisprogrammi, (5) mille rakendamisega tegeleb täielikult Kreeka riigile kuuluv Kreeka Vabariigi varade arendamise fond (Hellenic Republic Asset Development Fund S.A (6).; edaspidi „arendusfond“).

(15)

18. jaanuaril 2013 tegi Kreeka riik otsuse Trainose erastamise kohta äriühingu kõigi aktsiate müügi teel (7). 5. aprillil 2013 andis Kreeka riik kõik Trainose aktsiad üle arendusfondile. 28. juunil 2013 kiitis arendusfondi juhatus heaks protsessi, ajakava ja tingimused, mille kohaselt Trainose kogu aktsiakapital tuli müüa avaliku pakkumismenetluse tulemusena valitavale investorile. Seejärel avaldas arendusfond Trainose erastamise pakkumisteate (8). Kolm investorit väljendasid küll erastamise vastu huvi, kuid ükski neist ei esitanud Trainose aktsiate ostmiseks siduvat pakkumust.

(16)

Erastamisprotsess käivitati uuesti 2016. aasta jaanuaris. 26. juulil 2016 esitas Trainose aktsiate ostmiseks siduva pakkumuse Ferrovie Dello Stato Italiane S.p.A. (edaspidi „Trenitalia“), riigi omandis olev valdusettevõtja, mis haldab Itaalia raudteevõrgustiku infrastruktuuri ja veoteenuseid. Trainose erastamise kokkulepitud hind on 45 miljonit eurot. Arendusfond ja Trenitalia sõlmisid ostu-müügilepingu 18. jaanuaril 2017 ja tehingu lõpuleviimine peaks toimuma pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(17)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses kindlaks neli meedet, mille näol võib olla tegemist riigiabiga Trainosele:

(18)

Kreeka kavatseb kustutada kuni 748,6 miljoni euro ulatuses Trainose võlgu OSE-le, mis Trainosel kogunesid infrastruktuuritasude, veeremiga varustamise ja veeremi hoolduse ning muude teenuste eest aastatel 2007–2010, nagu on näidatud tabelis 2. Võlgade kustutamist ei ole veel toimunud, sest see sõltub komisjoni heakskiidust.

Tabel 2

Trainose poolt OSE-le võlgnetavate summade suurenemine aastatel 2007–2010  (9)

(19)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et võlgade kustutamine kujutaks endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kahtles, kas see abi oleks siseturuga kokkusobiv. Eelkõige väljendas komisjon kahtlust, kas OSE-le võlgnetavate summade kustutamist võib pidada Trainose hüvitiseks avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest, kui puudub ülesande andmise akt ja eelnevalt kindlaksmääratud hüvitissumma.

(20)

2009. aastal suurendas Kreeka riik Trainose aktsiakapitali 60 miljoni euro võrra.

(21)

Kreeka on komisjonile teatanud, et omakapitali suurendamise kavandatud teist etappi summas 65 miljonit ei ole ellu viidud, seda ei ole kavas enam ellu viia ja see tuleks lugeda tühistatuks.

(22)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas 2009. aastal oleks turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja Trainosesse investeerinud, arvestades viimase keerulist finantsolukorda. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et omakapitali suurendamine kujutaks endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kahtles, kas see abi oleks siseturuga kokkusobiv.

(23)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (10) sätetele piirdusid Trainosele seoses reisijateveoteenuse osutamisega aastatel 2011–2013 antud iga-aastased toetused 50 miljoni euroga.

(24)

Piisava teabe puudumise tõttu väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses arvamust, et väidetav avaliku teenindamise kohustuse hüvitis iga-aastaste toetuste kujul võib anda Trainosele põhjendamatu majandusliku eelise. Seetõttu asus komisjon esialgu seisukohale, et Trainosele aastatel 2011–2013 antud toetused kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kahtles, kas see abi oleks siseturuga kokkusobiv.

(25)

Aastatel 2011–2013 viidi 593 Trainose töötajat üle teiste avaliku sektori tööandjate, näiteks riiklike haiglate, ministeeriumide, piirkondlike omavalitsuste, ülikoolide, sotsiaalkindlustus- ja pensionifondide ning muuseumide alluvusse. Trainosesse jäänud töötajate palku ja soodustusi on vähendatud.

(26)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et kõnealuste töötajate töölevõtmisega seoses ei tõendanud Kreeka struktuurilise halvemuse olemasolu. Sellest tulenevalt asus komisjon seisukohale, et nende töötajate üleviimine kujutab endast riigiabi, ja kahtles, kas seda abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(27)

Järgides troika soovitust vormistada ametlikult Trainose ja OSE vahelised ärisuhted, sõlmis Trainose OSEga mitu teenustaseme kokkulepet, mis hõlmavad järgmist: a) veeremi hooldus, b) veeremi rent, c) personali koolitus, d) bürooruumide rent ja e) sõidukite rent.

(28)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas OSE ja Trainose vahelised teenustaseme kokkulepped on sõlmitud turutingimustel ja kas see abi on siseturuga kokkusobiv.

(29)

Veeremi hooldust käsitlevas teenustaseme kokkuleppes, mis sõlmiti OSE ja Trainose vahel […], (*1) lepiti kokku, et ligikaudsed hooldusteenuste kulud moodustavad [0–50] miljonit eurot aastas. Tasumisele kuuluv hind määrati kindlaks materjalide ja varuosade kulude, hoolduspersonaliga seotud kulude ja asjakohaste halduskulude alusel. Teenustaseme kokkulepe sõlmiti kaheks aastaks koos võimalusega pikendada kokkuleppe kestust veel ühe aasta võrra. Arveid tuli esitada igakuiselt (või kui see pole võimalik, siis kaks korda aastas). Iga aasta lõpus oli ette nähtud tasaarveldus. Teenustaseme kokkulepe sisaldas sätteid kummagi osalise suhtes seoses veeremi hilinenud tarnimisega ja hooldustöödega ning Trainose hilinenud maksetega.

(30)

Kreeka teatas, et OSE hoolduspersonali aastapalk ([25 000–50 000 eurot]) on sarnane AMELi (Attiko Metro Operation Company) personali aastapalgaga.

(31)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas OSE hoolduskulude võrdlemine AMELi kogukuludega, mitte üksnes AMELi hoolduspersonaliga seonduvate kuludega, on asjakohane.

(32)

Veeremi rentimist käsitlevas teenustaseme kokkuleppes, mis sõlmiti OSE ja Trainose vahel […], lepiti kokku, et Trainose ligikaudsed kulud moodustavad [0–50] miljonit eurot aastas. Teenustaseme kokkuleppes võeti arvesse renditud veeremi iga-aastast kulumit ja rahastamiskulusid (st veeremi hankimiseks võetud laenu intressi). Arveid tuli esitada igakuiselt (või kui see pole võimalik, siis kaks korda aastas) ja iga aasta lõpus oli ette nähtud tasaarveldus. Teenustaseme kokkulepe sõlmiti OSEga kaheks aastaks koos võimalusega pikendada kokkuleppe kestust veel ühe aasta võrra.

(33)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas rendihind on kooskõlas turutingimustega, sest selle arvutusvalem sisaldas selgitamata kulumimäära 2/3.

(34)

Vastavalt teenustaseme kokkuleppele personali koolituse kohta, mis sõlmiti […], pakkus OSE liikluse ja ohutusega tegelevatele Trainose töötajatele tehnilist ja erialast koolitust (nt elektrifitseeritud raudteevõrgustikes töötamise koolitust ja litsentsimist). Pooled leppisid kokku, et nende teenustega seotud Trainose ligikaudsed kulud moodustavad [0–5] miljonit eurot aastas. Tasu määramisel võeti aluseks koolitustundide koguarv, koolitusel osalevate töötajate arv ja järgmised tasumäärad: suuremate kui 15-liikmeliste rühmade puhul [0–30] eurot tunnis, 10–15-liikmeliste rühmade puhul [20–40] eurot tunnis ja 5–9-liikmeliste rühmade puhul [20–40] eurot tunnis. Koolitus toimus OSE ruumides ja raudteevõrgustikus kohapeal. Koolitustasud sisaldasid koolitajate tasusid, õppematerjalide, seadmete ja ruumidega seotud kulusid ning kõiki koolitusega seotud makse ja lõive. Teenustaseme kokkulepe sõlmiti kaheks aastaks koos võimalusega pikendada kokkuleppe kestust veel ühe aasta võrra.

(35)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas esitatud koolitustasud kajastavad turupõhiseid tasusid, kuna Kreeka ei olnud esitanud üksikasjalikku teavet teiste pakkujate sarnaste koolituste kohta.

(36)

Vastavalt teenustaseme kokkuleppele, mis sõlmiti Gaiaose (kuni 2013. aastani kinnisvaraga tegelenud OSE tütarettevõtja) ja Trainose vahel […], võttis Trainose [0–5] aastaks rendile bürooruumid pindalaga [0 – 5 000] m2 [0 – 50 000] euro eest kuus ([0–15] EUR/m2). Rendihinda pidi korrigeeritama vastavalt tarbijahinnaindeksi (THI) muutusele üks kord aastas. Trainose pidi andma tagatise kahe kuu rendi suuruses summas (esimesel aastal [0–50] eurot, mida tuli igal aastal korrigeerida). Kõik rentimisega seotud maksud, lõivud ja kulud (elektrienergia, hoolduskulud jms) tasus Trainose.

(37)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas Trainose makstav igakuine rendihind on kooskõlas turutingimustega, kuna selle näis olevat arvutanud Trainose ise, mitte sõltumatu hindaja.

(38)

Vastavalt teenustaseme kokkuleppele sõidukite rentimise kohta, mis sõlmiti OSE ja Trainose vahel […], võttis Trainose [0–5] aastaks rendile [20–50] bussi, [0–10] paakautot, [10–25] veoautot ja [0–10] sõiduautot, võimalusega pikendada rendiperioodi veel ühe aasta võrra. Pooled leppisid kokku, et sõidukite rentimisega seotud Trainose ligikaudsed kulud moodustavad [0–5] miljonit eurot aastas. Rendihinna määramisel võeti aluseks sõidukite väärtus seisuga […] […], mida diskonteeriti kulumi arvessevõtmiseks aastas [5–10] % võrra. Trainose tasus liiklusmaksu ning hooldus- ja kindlustuskulud.

(39)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas aastased rendikulud on kooskõlas turutingimustega, kuna nende määramisel võeti aluseks sõidukite realiseerimisväärtus, ehkki tegelikult peaksid need kulud sõltuma pigem vastava vara pakkumisest ja nõudlusest.

(40)

Algselt kavatses Kreeka Trainosele üle anda viis OSE-le kuuluvat terminali. Oma 1. juuli 2013. aasta kirjas teatas Kreeka komisjonile sellest meetmest loobumisest.

(41)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust, kas ülesande andmise akte ja hüvitamismetoodikat käsitleva täieliku teabe puudumisel võib 1. ja 3. meedet pidada määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

(42)

Samuti hindas komisjon algatamisotsuses meetmete kokkusobivust siseturuga lähtuvalt suunistest raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (11) (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised“). Eelkõige kahtles komisjon, kas kavandatud Trainose restruktureerimiskava rajaneb realistlikel eeldustel edaspidiste tegutsemistingimuste kohta ja kas selle abil taastatakse Trainose pikaajaline elujõulisus mõistliku aja jooksul. Samuti pidas komisjon küsitavaks, kas kavandatud kompenseerivad meetmed on piisavad selleks, et korvata ümberkorraldusabi põhjustatud konkurentsimoonutused. Lisaks kahtles komisjon, kas Trainose suudab oma restruktureerimisse anda märkimisväärse omapoolse panuse. Pealegi ei olnud komisjonil piisava teabe puudumise tõttu võimalik hinnata vastavust ühekordse abi põhimõttele.

(43)

Komisjon tegi algatamisotsuses teatavaks kavatsuse uurida, kas teatatud meetmeid võib pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses siseturuga kokkusobivaks abiks. Komisjon märkis, et raudteetransport võib kujutada endast liikmesriigi majanduse toimimise seisukohalt olulist teenust ja et raudteetranspordi katkemine võib avaldada süsteemset järelmõju kogu majandusele, eelkõige tarneahela katkestuste tõttu. Komisjon rõhutas, et selline mõju võib olla eriti tõsine riikides, kus toimub makromajanduse restruktureerimine. Piisava teabe puudumise tõttu ei olnud komisjonil siiski võimalik kindlaks teha, kas kõnealust abi võib pidada abiks, mis aitab kaasa Kreeka majanduses esineva tõsise häire kõrvaldamisele. Seetõttu kutsus komisjon Kreekat ja huvitatud isikuid üles esitama sellega seoses kõikvõimalikku asjakohast teavet.

(44)

Pärast algatamisotsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ei esitanud märkusi ükski huvitatud isik.

(45)

Kreeka väitis, et Trainose toetuseks võetud meetmed viisid äriühingu ja üldisemalt Kreeka raudteesektori ümberkorraldamiseni, kusjuures nii Trainose kui ka raudteesektori ümberkorraldamise näol oli tegemist Kreeka kohustustega troika ees, mis võeti muu hulgas 3. mail 2010 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel. Lisaks sellele on raudteesektor Kreeka majanduse jaoks väga oluline sektor, arvestades raudteesektoris töötavate inimeste arvu ja raudtee rolli Kreeka tarneahelas.

(46)

Kreeka väitel ei kujuta algatamisotsuses kirjeldatud meetmed endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et nende meetmete näol on osaliselt või tervikuna tegemist riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, siis tuleks abi lugeda aluslepinguga kokkusobivaks.

(47)

Oma vastuses algatamisotsusele esitas Kreeka täiendavaid selgitusi punktis 3 kirjeldatud meetmete ja nende siseturuga kokkusobivuse kohta.

(48)

Oma 23. märtsi 2017. aasta kirjas selgitas Kreeka, et võlakohustuste jääk, mis on kavas kustutada, moodustab 748,6 miljonit eurot (vt tabel 2).

(49)

Kogunenud võlgade kustutamine peaks Trainosele korvama 26 reisirongiliiniga seotud kahjud, mis on tingitud Kreeka õigusaktidega (12) kehtestatud teenindus- ja hinnastamiskohustustest. Kreeka väitel ei ole riik seni täitnud oma kohustust hüvitada Trainosele nende teenindus- ja hinnastamiskohustuste täitmisest tulenenud kahjud.

(50)

Väidetavalt ei anna kõnealuste võlgade kustutamine Trainosele mingit põhjendamatut majanduslikku eelist, kuna Kreeka õigusaktide (13) kohaselt oleks Trainosel õigus nõuda sellist hüvitist kahjutasuna. Seda küsimust ei hakatud kohtu kaudu lahendama, et mitte aeglustada Trainose restruktureerimist. Seepärast leiab Kreeka, tuginedes muu hulgas Euroopa Kohtu otsusele Asterise kohtuasjas (14) ja komisjoni otsusele Saksamaa põllumajandustootjatelt maa sundvõõrandamise asjas, (15) et riigi tegudest või tegematajätmistest tingitud kahju hüvitamine ei kujuta endast riigiabi.

(51)

Kreeka kinnitas, et kuigi hüvitis määrati kindlaks tagantjärele, arvutati hüvitise summa siiski nii, et see oleks võimalikult lähedane summale, mis oleks saadud siis, kui see oleks olnud eelnevalt arvutatud, ja tulemus oli lähedane hinnangule, mis esitati Trainose 2007. aasta äriplaanis 2005. aasta andmete põhjal.

(52)

Arvutuse aluseks olid kahjud, mida Trainose oleks kandnud, kui ta oleks teenindanud kogu võrgustikku pärast restruktureerimiskava rakendamist, st jättes välja igasuguse varasema ebatõhususe. Teisisõnu ei arvutatud hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest tagantjärele mitte Trainose 2010. aasta liinikahjude põhjal, vaid aluseks võeti kahjud, mida kannaks restruktureeritud Trainose, st hästi juhitud ja piisaval arvul transpordivahenditega äriühing, mis suudab täita talle pandud avaliku teenindamise kohustusi. Kreeka väitel puudub seega oht, et hüvitis kataks varasemat ebatõhusust, ning hüvitis ei ületa kõikide kulude katmiseks vajalikku summat, millest on maha arvatud kõik asjakohased tulud ja mis ei sisalda mõistlikku kasumit, millele Trainosel oleks õigus.

(53)

Kreeka kordas, et omakapitali suurendamine 60 miljoni euro võrra, mis tehti 2009. aastal, ei kujutanud endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna see meede oli kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. Omakapitali suurendamise teist etappi summas 65 miljonit ei ole ellu viidud ja see tuleks lugeda tühistatuks.

(54)

Tuginedes omakapitali suurendamise ajal kättesaadavale teabele ja võttes arvesse, et juba 2009. aastal kavandati Trainose erastamist silmas pidades äriühingu restruktureerimist, rõhutas Kreeka, et riik lootis mõistliku aja möödudes teenida sissemakstud kapitalilt aktsepteeritavat tulu.

(55)

Omakapitali suurendamise otsus oli ajendatud järgmistest kaalutlustest:

(56)

Kreeka väitis, et need kaalutlused on kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga, mille kohaselt võib arvesse võtta ka kaudset materiaalset kasu, nagu soov kaitsta kontserni kuvandit või suunata ümber kontserni tegevus (16).

(57)

Ainus alternatiivne võimalus oli Trainose likvideerimine, millel oleks olnud katastroofilised tagajärjed nii riigile kui ainuaktsionärile kui ka Kreeka majandusele. Kuna Trainosel puudusid märkimisväärsed varad, mis võimaldanuks omakapitaliinvestoril investeeritud kapitali tagasi saada, oleks Kreeka riik äriühingusse tehtud investeeringu kaotanud. Lisaks oleks Kreeka kaotanud oma ainsa raudtee-ettevõtja ja seadnud ohtu ka oma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja OSE.

(58)

Kreeka väitis, et senise aktsionärina võis ta oma olemasoleva investeeringu suurendamisel aktsepteerida ajutiselt väiksemat tulu. Ettevõtjat või ettevõtjate rühma kontrolliv avaliku sektori asutus oleks vähem ajendatud puhtalt lühiajalise kasumi kaalutlustest.

(59)

Kreeka selgitas, et aastatel 2011–2013 anti Trainosele iga-aastast toetust kokkuleppel troikaga, et võimaldada äriühingul jõuda kasumiläveni, säilitades samas mitme kahjumliku liini toimimise. Seda hüvitist maksti avaliku teenindamise kohustust käsitleva lepingu alusel, mis sõlmiti ilma avaliku hankemenetluseta. Avaliku teenindamise kohustust käsitlev leping sõlmiti 15. juunil 2011. Kreeka väitel on leping kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007, välja arvatud ulatuses, mis puudutab kohustust avaldada teatavat teavet eelnevalt Euroopa Liidu Teatajas.

(60)

Kreeka kinnitusel vastavad avaliku teenindamise kohustust käsitleva lepingu arvutusparameetrid määruse (EÜ) nr 1370/2007 nõuetele. Kuna alates Trainose asutamisest ei peetud äriühingus eraldi raamatupidamisarvestust, võeti hüvitise arvutamisel aluseks kõige värskemad hinnangud ja eeldused (juhtkonnale esitatud raamatupidamisandmed). Alates 2011. aasta oktoobrist pidas Trainose avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud tegevuse ja muu tegevuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust, vältides nii võimalikku eri tegevuste ristsubsideerimist. Eraldi raamatupidamisarvestust rakendati juhtkonnale esitatud raamatupidamisandmete alusel tagantjärele ka perioodile 1. jaanuarist 2011 kuni 30. septembrini 2011. Kokkuleppel troikaga seati avaliku teenindamise kohustuse eest makstavale hüvitisele ülempiir 50 miljonit eurot aastas.

(61)

Avaliku teenindamise kohustust käsitlev leping sisaldas sätteid, mis nägid kulude suurenemise või tulude vähenemise korral ette võimaluse muuta avaliku teenindamise kohustuse eest makstavat hüvitist (näiteks teenuste ulatuse vähendamisega), et jätkuvalt pidada kinni ülempiirist 50 miljonit eurot aastas.

(62)

Kehtivat avaliku teenindamise lepingut raudtee-reisijateveo kohta pidi pikendatama nii, et pikendatud leping sõlmitakse otse Trainosega 2014. aasta aprilli lõpuks maksimaalselt viieks aastaks.

(63)

Combusi (17) kohtuasjas tehtud otsusele tuginedes väitis Kreeka, et töötajate üleviimine ei andnud Trainosele mingit eelist, kuna see ei vähendanud Trainose eelarvelisi kulusid, mis igal ettevõtjal tavaliselt lasuvad, vaid pigem leevendas riigi pandud koormust, mis tulenes asjaolust, et Trainose töötajate staatus on võrdsustatud ametniku staatusega (see väljendub koondamispiirangutes ja turutasemest kõrgemates palkades). Kreeka leiab, et sisuliselt aitas see meede kõrvaldada struktuurilist halvemust, mis pärineb perioodist, mil äriühing oli riigimonopol.

(64)

Kuna Kreeka väitis, et Trainose töötajate ametnikuga võrdsustatud staatus ja sellega seotud Trainose kohustused kehtestati seadusega, on need seostatavad Kreeka riigiga.

(65)

Trainose eraldati juriidiliselt OSEst 2008. aastal ning Trainose suhteid oma töötajatega reguleerivad samad Kreeka tööõigusaktid, kollektiivlepingud ja üldised tööalased eeskirjad, mida kohaldatakse ka OSE puhul (ühiselt „spetsiifilised tööõigusnormid“). Trainose, kes on raudteeveoteenuste osutamisel OSE õigusjärglane, peab järgima kogu tööõiguse raamistikku, mida kohaldati OSE suhtes. Samal moel pidi OSE 1970. aastal hakkama järgima tööõiguse raamistikku, mida kohaldati avalik-õigusliku äriühingu Kreeka Riigiraudtee (Σιδηρόδρομοι Ελληνικού Κράτους või „SEK“) (18) suhtes. SEKil oli monopol Kreeka raudteevõrgustiku toimimise osas ning tema töötajatel olid kõik ametniku staatusest tulenevad eelised.

(66)

2005. aastal kaotati ametniku staatusega võrdsustatud staatus uute palgatavate töötajate puhul, kuid varasema korra alusel tööle võetud töötajad säilitasid oma senise staatuse täielikult. Seetõttu on Kreeka seisukohal, et Trainose töötajate ebatavaliselt kõrgete palkade eest on vastutav Kreeka riik.

(67)

Kreeka selgitab ka, et isegi pärast uue kollektiivlepingu sõlmimist 24. märtsil 2011, millega kaotati paljud Trainose töötajate eelised, saavad Trainosesse jäänud töötajad ikkagi tavalisest kõrgemat palka, st nende palgad on keskmiselt [10–30] % võrra kõrgemad kui sarnase töökogemusega erasektori töötajate palgad, nagu on näidatud tabelis 3.

(68)

Alates asutamisest 2007. aastal on Trainose võtnud tööle ainult ühe uue inimese.

(69)

Kreeka on selgitanud, et kooskõlas seaduse nr 3891/2010 (19) artiklitega 15 ja 16 ning artikli 18 lõikega 2 on teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse üle viidud kokku 593 Trainose töötajat (2011. aastal 575, 2012. aastal 10 ja 2013. aastal 8 töötajat) ehk algselt ette nähtust 4 % vähem (20).

(70)

Trainosel ei ole rahalisi vahendeid oma töötajatele vabatahtliku pensionilejäämise kava pakkumiseks. Kreeka rõhutas, et mis tahes eelis, mida Trainose võib töötajate üleviimisest saada, tasakaalustatakse igal juhul kahjudega, mida äriühing jätkuvalt kannab seoses oma töötajate privilegeeritud staatusega, mille neile on andnud riik, sest ka pärast palga kollektiivse vähendamise lepingut saavad äriühingusse jäänud töötajad endiselt turu keskmisest kõrgemat palka.

Tabel 3

Trainose põhipalkade ja erasektori keskmise igakuise põhipalga võrdlus

(71)

Töötajate üleviimisest saadava eelise kvantifitseerimiseks esitas Kreeka audiitorfirma PricewaterhouseCoopers koostatud analüüsi. Arvutustes võeti aluseks 620 töötaja üleviimine, nagu algselt kavandati. Analüüsi kohaselt seisneb eelis eraettevõtte vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud „tavapäraste kulude“ ja Trainose töötajate hüpoteetilise vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud kulude ([100– 200] miljonit eurot) vahes. Nende kahe vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud kulude vahe on [0–100] miljonit eurot. Kreeka väitel sisaldasid aga Trainose vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud kulud enam kui [0–100] miljoni euro ulatuses ebaharilikult suuri kulusid, mida Trainose kandis oma töötajate alalise staatuse ja kõrgemate palkade tõttu, ning neid ei tuleks arvesse võtta.

Tabel 4

Trainose eelis tulenevalt 593 töötaja üleviimisest (tuginedes PWC analüüsile 620 töötaja kohta)

(72)

Seoses Trainose ja OSE vaheliste teenustaseme kokkulepetega väitis Kreeka, et vastavalt troika soovitustele sõlmiti teenustaseme kokkulepped turutingimustel ja seega ei kujuta teenustaseme kokkulepped endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(73)

Kreeka selgitas, et OSE hoolduskulude võrdlus tehti AMELi hooldustöötajate põhjal, mitte AMELi kogu personali põhjal. AMELi hooldustehnikute aastapalk oli teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal vahemikus [25 000 – 50 000] kuni [25 000 – 50 000] eurot sõltuvalt töökogemusest ja tööstaažist äriühingus ning seega oli AMELi hooldustehnikute keskmine aastapalk [25 000 – 50 000] eurot.

(74)

Lisaks selgitas Kreeka, et veeremihooldusega tegelevate OSE töötajate keskmine aastapalk oli teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal hinnanguliselt vahemikus [25 000 – 50 000] eurot, st et nende töötasu moodustas [20–40] eurot tunnis. Hinnangu aluseks on keskmine põhipalk 2010. aasta detsembris ning lisatasud, mis koosnesid ületunnitöötasudest ja kindlustusmaksetest. Pärast seaduse nr 3899/2010 (21) rakendamist moodustas veeremihooldusega tegelevate OSE töötajate korrigeeritud töötasu palkade täiendava vähendamise tõttu [20–40] eurot. Seega moodustas OSE tulu [0–5] eurot hooldustöö tunni kohta, mis teeb tulunormiks [0–10] %.

(75)

Kreeka andis selgitusi teenustaseme kokkuleppes sätestatud veeremi rendihindade arvutamise kohta. Rendihindade arvutamisel võeti aluseks veeremi iga-aastane kulum ja asjaomase veeremi hankimise rahastamiskulud, mida Kreeka peab turuintressimääradega samaväärseks.

(76)

Kreeka selgitas ka kasutatud kulumimäära (2/3) põhjendatust ja väitis, et see on täielikult kooskõlas Kreeka aktsiaseltside kõikide tekkepõhise raamatupidamise standarditega. Kulumimäär vastas […] äriühingu omavahenditest rahastatud väärtusest ja […] laenude abil rahastatud väärtusest. Kreeka sõnul auditeeris igal aastal kõiki OSE finantsaruandeid sertifitseeritud välisaudiitor ja OSE lähtus oma finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest (IFRS). Seetõttu on OSE varade registris kajastatud veeremi bilansiline väärtus ja aastakulum täielikus vastavuses ka vara väärtust käsitlevate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega.

(77)

Kreeka lisas, et OSE rakendab mittediskrimineerivat poliitikat ja kohaldaks samade teenuste eest samasugust hinda kõikide raudtee-ettevõtjate suhtes. Sellega seoses esitas Kreeka PWC analüüsi ajakohastatud arvutuse, mis on näidatud tabelis 4.

(78)

OSE pakkus Trainosele kohustuslikku tehnilist ja erialast koolitust, sealhulgas olemasoleva rongipargiga seotud koolitust, elektrifitseeritud raudteevõrgustikes töötamise koolitust ja litsentsimist, säästliku juhtimise koolitust jne. Koolitusprogramm oli kooskõlas Euroopa Raudteeagentuuri koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega (KTK) (22) ja raudteetranspordi riikliku ohutusasutuse (23) teatistega.

(79)

Selleks, et määrata kindlaks tüüpilised keskmised kulud tunni kohta, mis tuleks OSE-le tema koolitustegevuse eest tasuda, koostas Kreeka võrdluse teiste Kreekas asuvate koolitusteenuste pakkujatega. See töötajatele pakutava koolituse kulude võrdlus turuhindadega ei olnud otsene, sest OSE on ainus organisatsioon, mis korraldab tehnilisi seminare vedurijuhtidele ja teisi raudteega seotud koolitusi. Seepärast on võrdluseks valitud LAEK (tööhõive ja täiendusõppe fond) ja IEKEM TEE (Kreeka Tehnikakoja liikmete haridus- ja koolitusinstituut), arvestades nende organisatsioonide pakutavaid koolitusega seotud teenuseid.

(80)

Teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal võimaldas LAEK soodustatud isikutele personali väljaõppeks toetust kuni [20–40] eurot tunnis inimese kohta, kui kasutati äriühinguväliseid koolitajaid või koolitusteenuseid. Äriühingusiseselt osutatavate koolitusteenuste puhul (kui kasutati äriühingu enda koolitajaid ja/või infrastruktuuri) oli LAEKi pakutav toetus sõltuvalt osalejate arvust vahemikus 33–14 eurot tunnis inimese kohta, nagu on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 5.

Tabel 5

LAEKi keskmine toetus äriühingusiseseks koolituseks, osaleja kohta tunnis

(81)

Kreeka väitel maksis IEKEM TEE teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal samaväärsete tehniliste seminaride eest keskmiselt 26 eurot tunnis, nagu on näidatud Kreeka esitatud tabelis 6.

Tabel 6

IEKEM TEE koolitustasud tunni kohta

(82)

Kreeka kinnituse kohaselt jäi Trainose ja OSE vahel läbiräägitud keskmine tunnitasu osaleja kohta võrdluses kasutatud turuhindade vahemikku. OSE poolt Trainose töötajatele pakutava koolituse kulud olid samaväärsed teise äriühingu sarnaste teenuste osutamise kuludega. Lisaks võeti läbirääkimistel arvesse harilikku turutava pakkuda koolitusprogrammide puhul allahindlust äriühingutele, kus koolitusel osaleb palju töötajaid.

(83)

Kreeka rõhutas, et bürooruumide (kogupindalaga [0–5 000] m2), eest tasutav igakuine rent summas [0–10] eurot m2 kohta, st kokku [0–50 000] eurot kuus, määrati kindlaks turuhinna alusel, lähtudes OSE 2005. aasta kinnisvara hindamisest (korrigeeritud 2011. aastal), mille viis läbi Gaiaose, Trainosest täielikult eraldiseisev ja sõltumatu äriühing. Hindamise alusena kasutati Eurobank Properties Services'i aruannet sarnaste omadustega Ateenas asuvate hoonete kohta.

(84)

Kreeka on selgitanud, et rendihinna korrigeerimisel võeti arvesse renditava hoone seisukorda ja asukohta, ümbritseva ala pidevalt halvenevat seisundit, nõudluse vähenemist kinnisvaraturul ja ebakindlat majanduskeskkonda. Kreeka väitis, et teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal oli enamik rendilepinguid uuesti läbi räägitud, mille tulemusena vähendati renti kuni 30 %.

(85)

Kreeka selgitas, et Trainose poolt renditud sõidukite rentimisega seotud iga-aastased kulud sõltuvad iga sõiduki realiseerimisväärtusest ja kulumist antud aastal. Selleks et tagada rendi vastavus turuhindadele, on iga sõidukitüübi tarnijad hinnanud iga 1. jaanuaril 2011 kasutusel olnud sõiduki realiseerimisväärtust ja kulumit.

(86)

Kreeka leiab, et kõnealuseid meetmeid tuleks pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobivaks abiks, sest selle sätte kohaselt võib abi pidada siseturuga kokkusobivaks, kui seda antakse „liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks“.

(87)

Kreeka väitis, et ei suutnud 2010. aasta detsembris pärast oma esimest stabiilsusprogrammi saavutada tasakaalustatud eelarveseisundit, kuna liigsete kulutuste, maksudest kõrvalehoidmise, liiga optimistlike maksuprognooside ning tervishoiu- ja pensionisüsteemi reformide ebaõnnestumise tõttu jäid eelarve-eesmärgid täitmata. 2009. aastal oli valitsemissektori osakaal SKPst üle 50 %, mis tähendas erasektori investeeringute väljatõrjumist ja halvendas majanduslikke näitajaid. Valitsemissektori koguvõlg moodustas 2009. aastal 115 % SKPst ja netovälisvõlg moodustas peaaegu 100 % SKPst, kusjuures koguni 75 % netovälisvõlast oli seotud avaliku sektoriga ja võlakohustuste tähtajad olid suhteliselt pikad.

(88)

Kreeka sõnul avaldasid toote- ja tööturgude jäikus ning kehvad tulemused mitmes struktuuripoliitika valdkonnas negatiivset mõju riigi majandusarengule, mistõttu tööhõive ja tööviljakuse tase jäi madalaks. Seetõttu avaldas 2008. ja 2009. aasta ülemaailmne finants- ja majanduskriis Kreekale eriti tugevat mõju. Osaliselt tänu avaliku sektori kapitalisüstidele kasvas Kreeka pankade omavahendite suhtarv 2009. aasta lõpus 11,7 %ni. Samas suurenes viivislaenude osakaal 2008. aasta 5 %lt 2009. aastal 7,7 %le, tekitades muret riigi võlakohustuste krediidikvaliteedi pärast.

(89)

2010. aasta aprillis palus Kreeka ametlikku finantsabi ja sellega seoses sõlmiti 2010. aastal vastastikuse mõistmise memorandum. Arvestades Kreeka raudteesektori süsteemset tähtsust ja otsest sõltuvust Kreeka riigieelarvest, nähti Kreeka taotletud finantsabi võimaldamise ühe eeltingimusena vastastikuse mõistmise memorandumis ette kogu Kreeka raudteesektori restruktureerimine.

(90)

Raudteesektori restruktureerimine on olnud Kreeka jaoks ülimalt oluline. Raudteed on aidanud kaasa Kreeka regionaalarengule ja nende võimalikul kadumisel oleksid Kreeka majandusele tervikuna katastroofilised tagajärjed.

(91)

Trainose on Kreeka ainus raudtee-ettevõtja. Trainose teenindab arvukalt reisijate- ja kaubaveoliine 2 554 km pikkuses linna- ja linnalähiliinide raudteevõrgustikus, mis kulgeb Lõuna-Kreekast Põhja-Kreekasse, läbides ja teenindades riigi suurimaid linnu ja sadamaid. Kui Trainose lõpetaks tegevuse või kui tema teenustes tekiksid suured häired, avaldaks see tõsist negatiivset mõju mitmele sidusrühmale. Eelkõige mõjutaks see reisijaid, kliente/tarnijaid, töötajaid, teisi raudteega seotud era- ja avaliku sektori üksusi ning lõpptulemusena Kreeka majandust tervikuna, kuna suur osa senisest äritegevusest ja, mis veelgi olulisem, potentsiaalsetest võimalustest, eriti kaubaveosegmendis, läheks kaduma või aeglustuks oluliselt.

(92)

Trainose tegevuse võimalik katkemine või lõppemine jätaks reisijad teatavaks ajaks ilma mitmest avalikust linna- ja linnalähiliinist. Trainose osutab päevas ligikaudu 300 reisijateveoteenust, sealhulgas kvaliteetseid teenuseid linnalähiliinidel ja linnadevahelistel liinidel, ning aastas kasutab Trainose teenuseid ligikaudu 16 miljonit reisijat. Trainose teenindatavad avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud liinid moodustavad üle 98 % kõigist Kreeka siseriiklikest raudtee-reisijateveo liinidest. Raudteeveoteenuste võimalik katkemine paneks suure koormuse üldisele ühistranspordivõrgule, eelkõige Ateena (8 miljonit reisijat aastas), Thessaloníki ja Pátra linnaliinide võrgus. Mõningaid suure liiklustihedusega linnaliine teenindab ainult Trainose, mistõttu selline sündmus mitte üksnes ei halvendaks liiklusolusid linnapiirkondades, vaid lisaks sellele sunniks reisijaid kasutama teisi, kulukamaid transpordivahendeid, eeskätt linnalähiliinide puhul. Näitena võib nimetada Trainose teenuste katkemist Põhja-Kreekas Edessa–Florina liinil 2011. aastal, kui reisijate sõidukulud kasvasid 50 % võrra. 2011. aastal otsustas Kreeka kokkuleppel troikaga lõpetada teatavate kahjumlike liinide teenindamise ja oluliselt tõsta rongipiletite hindu liinidel, mis jäid käiku. Samal ajal otsustas Kreeka kaotada soodushinnaga piletid, mida varem pakuti õpilastele, sõjaväelastele, suurperedele jne.

(93)

Peale selle väitis Kreeka, et Trainose pakub spetsialiseerunud, turismile suunatud nišiteenuseid piirkondlikel liinidel, mida võib juba iseenesest pidada vaatamisväärsusteks. Need liinid hoogustavad väga vajalikku kohalikku majandustegevust ning laiendavad ja täiendavad Kreeka turismitööstuse kriitiliselt olulist tootepakkumist.

(94)

Trainose poolt igal aastal veetav kaubakogus moodustab hinnanguliselt üle [0–500] miljoni tonni. Ligikaudu [50–100] % sellest kogusest on eksportkaup. Seega aitab Trainose oluliselt kaasa Kreeka tootmisettevõtete ekspordile. Teatavaid tooteid saab nende mõõtmete ja kaalu tõttu vedada ainult raudteel ning raudteeveoteenuste katkemine tekitaks Kreeka tarneahelas tõsiseid tagajärgi, mõjutades selliseid äriühinguid nagu EBZ S.A. ja Viohalko S.A. ning Piraeuse ja Thessaloníki sadamat. Kui Piraeuse sadama erastamine viidi lõpule 2016. aastal, siis Thessaloniki sadama erastamine pidi toimuma 2017. aasta märtsis.

(95)

Raudteed kasutavad peamise transpordivahendina Kreeka relvajõud. Transportimine hõlmab nii regulaarset kaubavedu (kütuse ja raske kaitseotstarbelise varustuse transport) kui ka Kreeka relvajõudude liikmete vedu rahuajal. Lisaks eeltoodule on raudtee ja Trainose kriitilise tähtsusega Kreeka relvajõudude transpordi- ja üldmobilisatsiooniplaanides, mida rakendatakse kriisiolukorras. Korrapäraselt viiakse läbi kiirmobilisatsiooniõppusi, et muu hulgas kontrollida reageerimiskiirust, ja Trainosel on nendes õppustes tähtis roll. Sel eesmärgil peab Trainose igal ajal kasutamiseks valmis hoidma vähemalt […] kaubavagunit ja […] paakautot.

(96)

Trainose on Kreekas, kus enam kui 99 % äriühingutest on VKEd, väga oluline otsene ja kaudne tööandja. Trainoses töötab 655 täistööajaga töötajat, kellel on märkimisväärsed raudteesektoriga seotud kogemused ja teadmised. Kreeka tööpuuduse määr on juba niigi üks ELi kõrgemaid (23 %) ja kui Trainose peaks oma tegevuse lõpetama, halveneks olukord ilmselgelt veelgi.

(97)

Kreeka sõnul tekitaks Trainose likvideerimine negatiivseid tagajärgi ka tema tarnijatele. Veeremi hooldusteenuste pakkuja EESSTY ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja OSE satuksid äärmiselt suurtesse raskustesse ning tõenäoliselt lõpetaksid tegevuse. EESSTY palgal on praegu 416 töötajat ja ligikaudu 100 % tema aastatuludest tuleneb ärisuhetest Trainosega. OSEs töötab 1 595 inimest (1 396 OSEs ja 199 Ergoses, mis on raudteeinfrastruktuuri arendamise ja uuendamise eest vastutav OSE tütarettevõtja) ning raudtee kasutamise tasud, mis Trainoselt 2015. aastal saadi, moodustasid 86 % OSE raudtee kasutamisega seotud tuludest tol aastal. Trainose tegevuse lõppemine mõjutaks negatiivselt ka veeremi ja kinnisvara haldamisega tegelevat Gaiaoset. Samuti mõjutaks see väga ebasoodsalt paljusid eraettevõtteid, näiteks puhastus-, toitlustus- ja piletimüügi teenuste pakkujaid, ekspediitoreid jne.

(98)

Lisaks tuletab Kreeka meelde, et ohutu, nüüdisaegse ja integreeritud raudteevõrgustiku rajamine on üks liidu prioriteete. Kreeka sõnul on raudtee kõige keskkonnasõbralikum ja ohutum transpordivahend. Seepärast oleks Kreeka sisuliselt ilma raudteeta jätmine vastuolus kõigi liidu viimaste aastate jõupingutustega suunata liiklus raudteele ja parandada liidu raudteevõrgustikku. Raudteeinfrastruktuuri moderniseerimise lõpuleviimine järgmise kahe-kolme aasta jooksul, sealhulgas uue kahesuunalise kiirraudteeliini ehitamine ja elektrifitseerimine suuremas osas raudteevõrgustikus, tagab tõhusamate raudteeveoteenuste osutamiseks vajalikud tingimused.

(99)

Kreeka väitel oleks abi heakskiitmine aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kooskõlas ka komisjoni varasema otsustuspraktikaga. 1987. aastal kiitis komisjon heaks Kreeka avaliku sektori ettevõtete finantsilise ümberkorraldamise vormis antava abi, märkides, et „kui nii suur osa Kreeka tööstusest läheks likvideerimisele, avaldaks see olulist negatiivset mõju kokkuhoiumeetmete programmi võimalikule edukusele“ (24). Antud juhul avaldaks Trainose likvideerimine kahtlemata negatiivset mõju Kreeka taastumisvõimalustele. Samuti kiitis komisjon 1991. aastal heaks Kreeka reformiprogrammi jaoks antava abi, (25) märkides, et kõnealune programm on Kreeka majanduse taastamist käsitleva nõukogu otsuse 91/136/EMÜ (26) lahutamatu osa. Samamoodi on käesoleval juhul raudteesektori restruktureerimine osa Kreeka ja troika vahel Kreeka majanduse taastamiseks sõlmitud rahastamislepingust.

(100)

Lisaks on Kreeka kohustunud võtma Kreeka raudteeturu edasise avamise tagamiseks järgmised meetmed:

(101)

Seetõttu on Kreeka seisukohal, et Trainosele antud abi on oluline osa meetmetest, millega Kreeka on püüdnud ületada üht oma ajaloo rängimat majandus- ja finantskriisi, mistõttu see on käsitletav abina liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(102)

Nagu on märgitud punktis 3, võttis Kreeka tagasi oma teatise omakapitali suurendamise kohta 65 miljoni euro ulatuses (osa 2. meetmest) ja OSE-lt Trainosele viie terminali üleandmise kohta (6. meede).

(103)

Vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (27) artiklile 10 võib asjaomane liikmesriik teatise tagasi võtta, enne kui komisjon on teinud abi kohta otsuse. Vastavalt määruse (EL) 2015/1589 artikli 10 lõikele 2 peab komisjon juhul, kui ta on juba algatanud ametliku uurimismenetluse, sel juhul menetluse lõpetama.

(104)

Kuna Kreeka on oma teatise tagasi võtnud ega kavatse kapitali 65 miljoni euro võrra suurendada (osa 2. meetmest) ja terminale üle anda (6. meede), on otstarbekas otsustada aluslepingu artikli 108 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus nende teatatud meetmete suhtes lõpetada.

(105)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(106)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Et vaadeldav meede kujutaks endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad seega olema täidetud kõik järgmised tingimused:

(107)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab komisjon kõigepealt kindlaks tegema, kes on hinnatavate meetmete puhul abisaaja. Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 on viidatud abisaaja määratlemisel ettevõtja mõistele.

(108)

Komisjon leiab, et tasu eest reisijate- ja kaubaveoteenuseid osutades tegeleb Trainose majandustegevusega. Seetõttu tuleb Trainoset pidada ettevõtjaks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kogu ajavahemiku jooksul, mil kõnealuseid abimeetmeid võeti või võetakse.

(109)

Et kõnealune meede kujutaks endast riigiabi, tuleb seda rahastada riigi ressurssidest ja meetme rakendamise otsus peab olema seostatav riigiga (28).

(110)

Võlad kustutab OSE vastavalt ministrite ühisotsusele, mis võeti vastu Kreeka seaduse nr 3891/2010 artikli 13 lõike 1 alusel.

(111)

Euroopa Kohus sedastas Stardust Marine'i kohtuotsuses, (29) et sellise eraõigusliku ettevõtja ressursid, kelle aktsiate enamusosalus kuulub riigile, kujutavad endast riigi ressursse.

(112)

OSE kuulub 100 % ulatuses Kreeka riigile. Seega on selgelt tegemist riigi osalusega äriühinguga komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ (30) artikli 2 punkti b tähenduses. Kuna OSE on riigi osalusega äriühing, on tema ressursid riigi ressursid.

(113)

Mis puudutab riigiga seostatavust, siis leidis Euroopa Kohus Stardust Marine'i kohtuotsuses veel, et asjaolust, et riik või riiklik üksus on ettevõtja ainu- või enamusaktsionär, ei piisa järeldamaks, et kõnealuse ettevõtja poolne ressursside ülekandmine on seostatav ettevõtja avalik-õiguslike aktsionäridega (31). Euroopa Kohus on seda meelt, et isegi kui riik oli suuteline kontrollima riigi osalusega äriühingut ja kui tal oli valitsev mõju selle tegevuse üle, ei saa konkreetsel juhul automaatselt eeldada, et sellist kontrolli ka tegelikult teostati, sest see äriühing võib vähemal või suuremal määral olla iseseisev, olenevalt sõltumatuse määrast, mille riik on talle andnud.

(114)

Komisjon märgib, et OSE kustutab võlad vastavalt ministrite ühisotsusele, millega äriühingule anti korraldus Trainose võlad kustutada.

(115)

Seetõttu leiab komisjon, et võlgade kustutamine hõlmab riigi ressursside kasutamist, samuti tegi selle otsuse Kreeka riik, mistõttu on see seostatav Kreeka riigiga.

(116)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (32). Oluline on vaid meetme mõju ettevõtjale ning mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk (33).

(117)

Käesoleval juhul kustutab Kreeka 748,6 miljoni euro ulatuses võlgu, mis on otseselt seotud Trainose raudteealase tegevusega. Ükski mõistlik turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei kustutaks nii ulatuslikke kohustusi selle eest midagi vastu saamata. Meede, millega Trainose vabastatakse võla teenindamise ja tagasimaksmise juriidilisest kohustusest, tagab Trainosele tegelikult täiendavaid rahalisi vahendeid, mida äriühing saab kasutada oma äritehingute ja/või investeeringute tegemiseks ning oma finantsnäitajate parandamiseks, mis omakorda võib vähendada tulevasi laenukasutuse kulusid ja/või parandada juurdepääsu turupõhisele rahastamisele. Võlgade kustutamine võib seega anda Trainosele majandusliku eelise, mida ta turutingimustes ei saaks.

(118)

Kreeka väitis, et OSE-le võlgnetavate summade kustutamine hõlmab Trainose hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest.

(119)

Avaliku teenindamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kaudu majandusliku eelise andmisega seoses on Euroopa Kohus Altmarki kohtuotsuses selgitanud, et eelise andmise võib välistada, kui täidetud on järgmised neli kumulatiivset tingimust (34):

(120)

Komisjon märgib esmalt, et Kreeka ei ole talle esitanud ühtki vaatlusaluse ajavahemikuga (st 2007–2010) seotud ülesande andmise akti. Kreeka seaduse nr 674/1970 artiklis 7 viidatakse üksnes ettevõtja võimalusele nõuda rahastamislepingut, kui talle pannakse kohustus teenindada uut liini või jätkata olemasolevate liinide teenindamist ning see toob kaasa kahjumliku tegevuse või pikendab kahjumlikku tegevust. Samuti tuleneb Kreeka seaduse nr 674/1970 artiklist 20, et võimalikud kahjud, mis tulenevad kohustusest osutada teenuseid teatava kindla hinnaga, reguleeritakse rahastamislepinguga. Kreeka seaduse nr 674/1970 artikli 18 kohaselt reguleerib selline rahastamisleping ka raudtee-ettevõtja (tollal OSE) ja Kreeka riigi vahelisi finantssuhteid ning sisaldab tingimusi, mille kohaselt hüvitatakse võimalikud ekspluatatsioonikahjud kuni 13 aasta jooksul lepingu ratifitseerimisest. Kreeka kinnitusel ei ole vaatlusaluse ajavahemiku jooksul ettevõtja ja Kreeka riigi vahel sellist lepingut sõlmitud. Sellest tuleneb, et Trainosele ei olnud vaatlusalusel ajavahemikul 2007–2010 pandud täpselt määratletud ja hüvitatavaid avaliku teenindamise kohustusi. Seega ei vasta 1. meede esimesele Altmarki tingimusele.

(121)

Teiseks, isegi kui Kreeka seaduse nr 2671/1998 kohaselt oleks raudtee-ettevõtjale (tollal ikka veel OSE) tehtud ülesandeks täita avaliku teenindamise kohustusi ja teenindada teatavaid liine kindla hinnaga, siis Kreeka riigi kohustus maksta raudtee-ettevõtjale hüvitist pidi sama seaduse artikli 9.5 kohaselt lõppema 31. detsembril 2007.

(122)

Kolmandaks märgib komisjon, et hüvitise arvutamise parameetreid ei määratud eelnevalt kindlaks. Kavandatav hüvitis põhineb üksnes tagantjärele tehtud arvutusel, mille aluseks on Trainose eeldatavad finantsnäitajad pärast äriühingu restruktureerimist. Komisjon teeb seetõttu järelduse, et parameetrid, mille alusel Kreeka väidetavalt saamata jäänud hüvitise arvutas, ei olnud eelnevalt kindlaks määratud, ja seetõttu ei vasta 1. meede ka teisele Altmarki tingimusele.

(123)

Altmarki otsuse tingimuste kumulatiivsust silmas pidades ei ole komisjonil vaja uurida, kas teised kaks tingimust on käesoleval juhul täidetud.

(124)

Seetõttu järeldatakse, et Kreeka otsus kustutada Trainose võlakohustused annab sellele ettevõtjale majandusliku eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(125)

Selleks et kuuluda aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, peab riigi meede soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“. Seega laieneb riigiabi mõiste vaid nendele meetmetele, millega soodustatakse ettevõtjaid valikuliselt. Kuna võlgade kustutamisest saab kasu vaid Trainose ja seda ei võimaldata üldise majanduspoliitilise meetmena teistele Kreeka ettevõtjatele, on tegemist valikulise meetmega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(126)

Komisjon peab analüüsima, kas meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Konkurentsi kahjustamist aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eeldatakse kohe, kui riik annab ettevõtjale rahalise eelise liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurents (35).

(127)

Kui liikmesriigi antud abi tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, kes konkureerivad liidusiseses kaubanduses, tuleb järeldada, et abi mõjutab liidusisest kaubandust (36). Piisab sellest, et abisaaja konkureerib konkurentsile avatud turgudel teiste ettevõtjatega (37).

(128)

ELi raudtee-kaubaveo turg avati konkurentsile üleeuroopalises raudtee-kaubaveovõrgus 15. märtsil 2003 esimese raudteepaketiga (38). Teise raudteepaketiga liberaliseeriti 1. jaanuaril 2006 kogu rahvusvaheline raudtee-kaubavedu ja 1. jaanuaril 2007 riigisisene raudtee-kaubavedu (39). Samas oli mitu liikmesriiki ühepoolselt liberaliseerinud oma turu juba enne nimetatud kuupäeva.

(129)

Reisijateveoga seoses olgu märgitud, et rahvusvahelise reisijateveo turg avati kolmanda raudteepaketiga alates 1. jaanuarist 2010 (40). Ehkki see puudutab vaid rahvusvahelisi teenuseid, hõlmab see abisaajate tegevust selles valdkonnas. Igal juhul, nagu Euroopa Kohus on sedastanud Altmarki kohtuotsuses, ei välista asjaolu, et veoettevõtja tegutseb vaid ühes liikmesriigis, võimalust, et abi kahjustab liidusisest kaubandust (41). Sellega seoses tuleb märkida, et alates 1995. aastast on mitu liikmesriiki avanud ühepoolselt oma raudtee-reisijateveo turu ning et ükskõik milline liikmesriigis raudteeveoettevõtjale antav eelis võib vähendada teisest liikmesriigist pärit konkurendi võimalust asjaomasel geograafilisel turul kaubelda.

(130)

Käesoleval juhul osutab Trainose teenuseid, konkureerides teiste siseturul veoteenuseid pakkuvate ettevõtjatega, ja mõned neist teenustest on piiriülesed. Seepärast tugevdab Trainose võlgade kavandatud kustutamisega antav valikuline majanduslik eelis Trainose majanduslikku positsiooni, sest seeläbi vabastatakse raudtee-ettevõtja ajavahemikul 2007–2010 tekkinud võlgadest. Seega saab Trainose osutada siseturul raudteeveoteenuseid, kandmata sealjuures kõiki tekkinud investeerimis- ja tegevuskulusid.

(131)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi siseturul ning võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(132)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et võla kustutamise meede, mida Kreeka kavatseb rakendada, kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(133)

Nagu on märgitud põhjenduses 109, peaks kõnealust meedet rahastatama riigi ressurssidest ja meetme võtmise otsus peaks olema seostatav riigiga.

(134)

Omakapitali suurendamist rahastati otse Kreeka riigieelarvest ning selle otsustas avalik-õiguslike äriühingute ja organisatsioonide ministeeriumidevaheline komitee, mis esindab Kreeka keskvõimu.

(135)

Seega kaasnes omakapitali suurendamisega riigi ressursside kasutamine, samuti tegi selle otsuse Kreeka riik, mistõttu on see seostatav Kreeka riigiga.

(136)

Kreeka väitis, et omakapitali suurendamine ei anna Trainosele mingit põhjendamatut majanduslikku eelist, kuna iga Kreeka olukorraga sarnases olukorras olev erainvestor oleks äriühingu likvideerimise taotlemise asemel teinud valiku investeerida äriühingusse täiendavalt vahendeid, et oma olemasolev investeering säilitada. Kreeka eeldas, et omakapitali suurendamine, millele järgneb Trainose restruktureerimine ja erastamine, võimaldab tal suurema osa oma investeeringust tagasi saada ja ühtlasi vältida negatiivset mõju OSE-le.

(137)

Et teha kindlaks, kas Kreeka investeering annab Trainosele eelise, tuleb hinnata, kas sarnastel asjaoludel oleks tavalistes turumajanduse tingimustes tegutsev sarnase suurusega erainvestor (turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte) olnud valmis tegema kõnealust investeeringut (42).

(138)

Kreeka kinnitas, et Trainosesse investeerimise otsuse eesmärk oli vältida Kreeka ainsa raudtee-ettevõtja kokkuvarisemist ja selle võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju Kreeka majandusele tervikuna.

(139)

Samas tuleb turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja testi tegemisel jätta kõrvale kõik kaalutlused, mis on seotud üksnes liikmesriigi kui avaliku võimu kandja rolliga (nt sotsiaal-, regionaal- või valdkonnapoliitilised kaalutlused) (43). Teisisõnu, kui riigi sekkumine on ajendatud avaliku poliitikaga, näiteks sotsiaal- või regionaalarenguga seotud põhjustest, mis suurendavad osalusega seotud kahjumit või vähendavad osalusega seotud kasumit, võib riigi käitumine olla avaliku poliitika vaatenurgast mõistlik, ent samas sisaldada kaalutlusi, mida turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja tavaliselt arvesse ei võtaks või mille ta koguni kõrvale heidaks, kui need vähendavad osaluselt oodatavat tulu. Seetõttu leiab komisjon, et omakapitali suurendamisega seoses turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja testi tegemisel tuleb jätta kõrvale negatiivne ülekanduv mõju Kreeka majandusele ja asjaolu, et Trainose on Kreeka ainus raudtee-ettevõtja.

(140)

Kreeka teatas ka, et juba 2009. aastal kavandati Trainose erastamisega seoses äriühingu restruktureerimist ja et riik võis mõistliku aja möödudes oodata sissemakstud kapitalilt aktsepteeritavat tulu. Peale selle rõhutas Kreeka, et lühiajaliselt väiksemad tulud oleksid igale olemasolevale investorile vastuvõetavad.

(141)

Hinnang, kas riigi sekkumine vastab turutingimustele, tuleb anda ex ante, võttes aluseks sekkumisotsuse tegemise hetkel kättesaadava teabe (44). Iga arukas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja hindaks eelnevalt projekti strateegiat ja rahalisi eduvõimalusi (45). Sellest ei piisa, kui tuginetakse hilisematele majanduslikele hindamistele, mille tulemusena tehakse tagantjärele kindlaks, et asjaomase liikmesriigi investeering oli tegelikult kasumlik (46).

(142)

Üldtunnustatud standardse hindamismetoodika (47) alusel läbi viidav majanduslik hindamine peab tuginema olemasolevatele objektiivsetele, kontrollitavatele ja usaldusväärsetele andmetele, (48) mis peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja peegeldama majanduslikku olukorda ajal, mil otsustati tehing teha, võttes arvesse riski taset ja tulevikuootusi. Üheks üldtunnustatud standardmetoodikaks on investeeringute (aastase) tulu kindlaksmääramisel sisemise tasuvusläve (IRR) arvutamine (49). Investeerimisotsust saab samuti hinnata nüüdispuhasväärtuse (NPV) (50) alusel, mis annab enamikul juhtudel sisemise tasuvuslävega võrdväärseid tulemusi.

(143)

Enne, kui avalik-õiguslike äriühingute ja organisatsioonide ministeeriumidevaheline komitee tegi 2009. aastal otsuse suurendada omakapitali 60 miljoni euro võrra, ei viidud Kreekas läbi eeldatud tulu hindamist kasumlikkuse seisukohast, kasutades kas mõnda üldtunnustatud standardset hindamismetoodikat või mis tahes muud metoodikat. Kreeka ei ole Trainosesse investeerimise otsuse toetuseks esitanud mingit faktilist tõendusmaterjali, mis kinnitaks edaspidist kasumlikkust aktsionäri jaoks. Ükski dokument ei sisalda ühtki näidet ega arvutust investeeringu tasuvuse kohta Trainose aktsionäri jaoks või Kreeka riigi omakapitaliosaluse väärtuse suurenemise kohta pärast kapitalisüsti. Komisjon märgib, et Trainose kasumi- ja kahjumiprognoosid osutavad üksnes sellele, et äriühing peaks jõudma kasumiläveni 2011. aastast. Seejuures ei ole kuni 2013. aastani eeldatavalt kogunev kasum (14 miljonit eurot) piisav Trainose 2011. aasta oodatava kahjumi (– 165 miljonit eurot) korvamiseks.

(144)

Peale selle ei ole Kreeka hinnanud Trainose erastamise väljavaateid ega eeldatavat erastamistulu. Komisjon märgib, et omakapitali suurendamise pöördumatu otsuse tegemise ajal (st 2009. aastal) võisid olla ähmased plaanid äriühingu erastamiseks, kuid erastamismandaati ei olnud avaldatud, siduvaid pakkumusi ei olnud esitatud ja oli veel ebaselge, kas erastamine üldse õnnestub. Trainose lülitati Kreeka erastamisprogrammi alles 2010. aastal (51) ja tegelikult tegi Kreeka riik otsuse Trainose erastamise kohta alles 2013. aastal (52). Kuna ükski investor ei esitanud siduvat pakkumust, tuli erastamisprotsessi 2016. aastal uuesti alustada; erastamine peaks eeldatavalt toimuma 2017. aastal.

(145)

Uurides, kas tehing vastab turutingimustele, tuleb arvesse võtta asjaolu, et asjaomasel avaliku sektori asutusel on olnud ettevõtjaga varasem majanduslik kokkupuude (53). Varasemat kokkupuudet tuleb kaaluda turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele vastavuse hindamisel võrdlusstsenaariumide raames. Näiteks riigi osalusega raskustes oleva äriühingu omakapitali või võlaga seotud sekkumiste puhul tuleks sellise investeeringu oodatavat tulu võrrelda ettevõtja likvideerimises seisneva võrdlusstsenaariumi oodatava tuluga. Kui likvideerimise tulemuseks on suurem kasum või väiksem kahjum, valiks mõistlik turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja sellise lahenduse (54).

(146)

Enne omakapitali suurendamist ei hinnanud Kreeka Trainose hüpoteetilisest likvideerimisest saadavat võimalikku tulu. Komisjon märgib, et 31. detsembri 2008. aasta seisuga oli Trainose varade bilansiline väärtus 104 miljonit eurot, samas kui tema võlakohustused ulatusid 376 miljoni euroni. Seetõttu ei saaks Kreeka riik kui Trainose aktsionär hüpoteetilise likvideerimisstsenaariumi korral tõenäoliselt mingit tulu. Järelikult ei tekiks Kreekal mingeid juriidilisi kohustusi, välja arvatud tema osaluse kaotamine, ilma et äriühingusse tehtaks täiendavaid investeeringuid.

(147)

Jättes kõrvale sotsiaalse ja poliitilise surve, mis järgneks otsusele Trainose likvideerimise kohta, on komisjon seisukohal, et turumajanduse tingimustes tegutseval ettevõtjal ei tekiks sarnases olukorras kulusid, sest Kreeka riik on ainus Trainose aktsionär. Sellistel asjaoludel võib kapitali suurendamine Kreeka riigile kaasa tuua ainult kahju, millega turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei nõustuks.

(148)

Seepärast leiab komisjon, et otsus suurendada Trainose omakapitali 60 miljoni euro võrra andis Trainosele majandusliku eelise, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks saanud.

(149)

Omakapitali suurendamisest sai kasu ainult Trainose ja see ei olnud osa Kreeka ettevõtjate suhtes kohaldatavast laiemast majanduspoliitilisest meetmest. Seega on tegemist valikulise meetmega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(150)

Punktis 7.1.2.4 kirjeldatud põhjustel on omakapitali suurendamine kahjustanud või ähvardanud kahjustada konkurentsi siseturul ning see võis kahjustada ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(151)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et 2009. aastal võetud meede, mis seisnes omakapitali suurendamises 60 miljoni euro võrra, kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(152)

Kuna Trainosele anti ajavahemikul 2011–2013 iga-aastast toetust otse Kreeka riigieelarvest, hõlmab see meede riigi ressursside kasutamist ja selle otsuse tegi riik, mistõttu on see meede seostatav Kreeka riigiga.

(153)

Kreeka väitis, et Trainosele ajavahemikul 2011–2013 antud iga-aastased toetused kujutasid endast hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest.

(154)

Järgides Euroopa Kohtu poolt Altmarki otsuses (55) antud juhiseid, märgib komisjon, et avaliku teenindamise kohustust käsitlevat lepingut ajavahemikuks 2011–2013 ei sõlmitud avaliku hankemenetluse tulemusena.

(155)

Kui avaliku teenindamise kohustust ei kehtestata hankemenetluse põhjal, tuleb vajaliku hüvitise summa määrata kindlaks selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmine, hästi korraldatud juhtimisega ja avaliku teenindamise nõuete täitmiseks vajalike sobivate vahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit.

(156)

Komisjon märgib, et 2011. aastal, kui avaliku teenindamise kohustust käsitlev leping sõlmiti, oli Trainose rahalistes raskustes ja tema kulusid ei saanud pidada keskmise, hästi korraldatud juhtimisega ja avaliku teenindamise nõuete täitmiseks vajalike sobivate vahenditega varustatud ettevõtja kuludeks. Aastate 2011–2013 eest avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstud hüvitise määramisel võeti aluseks Trainose restruktureerimiskavas sisalduvad hinnangud, ilma et neid oleks kõrvutatud keskmise, hästi korraldatud juhtimisega ja avaliku teenindamise nõuete täitmiseks vajalike vahenditega varustatud ettevõtja kuludega. Seetõttu leiab komisjon, et seda kriteeriumi ei ole täidetud.

(157)

Altmarki tingimuste kumulatiivsust silmas pidades ei ole vaja uurida, kas ülejäänud kolm Altmarki tingimust on käesoleval juhul täidetud.

(158)

Seetõttu järeldatakse, et Trainosele aastatel 2011–2013 makstud toetused annavad Trainosele majandusliku eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(159)

Ajavahemikul 2011–2013 võimaldati iga-aastast toetust üksnes Trainosele ja sellest sai kasu ainult Trainose, mistõttu on tegemist valikulise meetmega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(160)

Punktis 7.1.2.4 kirjeldatud põhjustel on toetused kahjustanud või ähvardanud kahjustada konkurentsi siseturul ning nad võisid kahjustada ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(161)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et Kreeka riigi poolt ajavahemikul 2011–2013 makstud iga-aastased toetused kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(162)

Trainose töötajate üleviimise kava aluseks on Kreeka seadus nr 3891/2010. Sellega nähakse ette Trainose töötajate üleviimine teiste avaliku sektori tööandjate, näiteks ministeeriumide või kohalike omavalitsuste alluvusse, kes tasuvad neile töötajatele oma avaliku sektori vahenditest.

(163)

Seepärast kaasneb meetmega riigi ressursside kasutamine, samuti teeb selle otsuse Kreeka riik, mistõttu on see seostatav Kreeka riigiga.

(164)

Kreeka sõnul ei anna tööjõu vähendamine töötajate üleviimise kaudu Trainosele mingit eelist, kuna tegemist on ühekordse hüvitusega Trainose ülejäänud töötajatega seotud jätkuva struktuurilise halvemuse eest.

(165)

Teise variandina on Kreeka töötajate üleviimisest saadava võimaliku eelise kvantifitseerimiseks esitanud konsultandi koostatud analüüsi. Analüüsi kohaselt seisneb eelis eraettevõtte hüpoteetilise vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud „tavapäraste kulude“ ja Trainose töötajate hüpoteetilise vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud kulude vahes. Viimatinimetatud kulud moodustaksid 120 miljonit eurot. Kreeka väitel tuleks aga hüpoteetilise vabatahtliku pensionilejäämise kavaga seotud kuludest maha arvata „ebaharilikult suured kulud“, mida Trainose kannab seoses asjaoluga, et tema töötajatel (nii üleviidud töötajatel kui ka allesjäänud 904 töötajal) on ametniku staatusega võrdsustatud staatus. Kreeka sõnul moodustab töötajate üleviimisest tulenev „tegelik“ eelis 37 miljonit eurot.

(166)

Komisjon märgib, et eelisega on tegemist iga kord, kui ettevõtja finantsseisund paraneb riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel (56). Riigiabi mõiste seisukohast ei ole oluline üksnes positiivse majandusliku eelise andmine, vaid eelis võib seisneda ka majanduslikest koormistest vabastamises. See hõlmab ettevõtja eelarvet tavaliselt koormavate mis tahes kulude vähendamist (57). Tuleb uurida, kas pärast riigi meetme võtmist on ettevõtja finantsolukord paranenud võrreldes olukorraga, milles ettevõtja oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud (58).

(167)

Seepärast tuleb hinnata, kas Trainose töötajate üleviimine on võrdväärne niisuguse struktuurse halvemuse leevendamisega, millega Trainose peaks selle konkreetse meetme puudumisel endiselt silmitsi seisma.

(168)

Komisjon nendib, et Trainosel oli liiga palju töötajaid. Tavapärastes turutingimustes peaks ettevõtja kehtestama vabatahtliku pensionilejäämise kava, et julgustada oma töötajaid pensionile minema. Kreeka väitel ei olnud aga Trainosel sellise kava jaoks rahalisi vahendeid ning seetõttu kehtestas Kreeka riik kava töötajate üleviimiseks teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse.

(169)

Samuti ei saa nõustuda argumendiga, mille kohaselt meede ei anna Trainosele eelist, kuna sellega kompenseeritakse teatav halvemus, mis on ettevõtjal tekkinud seoses varasematest kollektiivlepingutest tulenevate kohustustega. Trainose töötajate üleviimine vähendas tööjõukulusid, mida Trainose vastasel juhul oleks pidanud kandma ja mis on iga ettevõtja tavapärased kulud, vaatamata sellele, kui need kulud tekkisid Trainose töötajate eristaatuse tõttu ja olid suuremad kui töötajate puhul, kellel sellist staatust ei ole (59).

(170)

Pealegi ei saa Trainose rahalist eelist, mis tuleneb väiksematest tööjõukuludest seoses tema mõningate töötajate üleviimisega teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse, võrrelda väidetava halvemusega, mis on tingitud Trainose töötajate kollektiivlepingute kohasest ametnikuga võrdsustatud staatusest.

(171)

Vastuseks Kreeka argumentidele väidetava halvemuse kohta, mis on tingitud asjaolust, et Trainose töötajate staatus on võrdsustatud ametniku staatusega, võib esitada kolm kaalutlust. Esiteks olid Trainosel pärast Kreeka raudteeturu täielikku avamist konkurentsile ja on ka praegu olemas väljaõppinud ja pädevad töötajad, ilma kelleta ei oleks äriühingul olnud võimalik oma turupositsiooni säilitada. Teiseks, nagu Kreeka ise rõhutas, kaotati uue kollektiivlepinguga mitmed Trainose töötajate eelised ja võeti meetmeid Trainose olemasolevate töötajatega seotud kulude vähendamiseks. Kolmandaks ei tegutse Kreekas praegu ühtegi teist raudtee-ettevõtjat ning Kreeka esitatud üldist võrdlust teiste samalaadse töökogemusega erasektori töötajatega ei saa pidada asjakohaseks võrdlusaluseks, võttes arvesse Trainose töötajate spetsiifilisust.

(172)

Neid kaalutlusi silmas pidades näivad varasema seadusega sätestatud eelistega seotud kulud olevat tavalised kulud, mida peab kandma iga äriühing. Seepärast kujutab töötajate üleviimise kaudu sellistest kuludest vabastamine endast Trainose eelistamist aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(173)

Töötajate üleviimisest sai kasu ainult Trainose ja seega on tegemist valikulise meetmega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(174)

Punktis 7.1.2.4 kirjeldatud põhjustel on töötajate üleviimine kahjustanud või ähvardanud kahjustada konkurentsi siseturul ning see võis kahjustada ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(175)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et Trainose töötajate üleviimine teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse aastatel 2011–2013 kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(176)

Nagu on märgitud punktis 3.5.5, väljendas komisjon algatamisotsuses kahtlust, kas OSE ja Trainose vahelised teenustaseme kokkulepped on sõlmitud turutingimustel.

(177)

Vastuseks algatamisotsusele esitas Kreeka täiendavaid selgitusi meetodi kohta, mille alusel kehtestati tasud Trainose ja OSE vahelistes erinevates teenustaseme kokkulepetes määratletud teenuste eest. Nagu on märgitud põhjenduses 72, väitis Kreeka, et vastavalt troika soovitustele sõlmiti teenustaseme kokkulepped turutingimustel ja seega ei andnud need Trainosele mingit majanduslikku eelist.

(178)

Seetõttu tuleb hinnata, kas Trainose ja OSE vahel sõlmitud teenustaseme kokkulepete tingimused andsid Trainosele majandusliku eelise, mida Trainose tavalistes turutingimustes ei oleks saanud (60). Selleks peab komisjon hindama, kas OSEga sarnases olukorras olev hüpoteetiline turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks sõlminud kõnealused teenustaseme kokkulepped samasugustel tingimustel, arvestades nende kokkulepete sõlmimise ajal kättesaadavat teavet ning tol ajal valitsenud turutingimusi ja võimalikke ettenähtavaid muutusi (61).

(179)

Teenustaseme kokkuleppeid ei sõlmitud konkurentsi tingimustes korraldatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja tingimusteta hankemenetluse tulemusena, mis otseselt ja konkreetselt tõendaks vastavust turutingimustele. Troika soovitas sõlmida teenustaseme kokkulepped, et ametlikult vormistada juba olemasolevad ärisuhted OSEga, mis ei olnud tollal üksnes ainuke raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, vaid varustas Trainoset ka veeremiga, büroopinna ja bussidega ning osutas Trainosele hooldusteenuseid ja korraldas Trainose töötajate koolitust. Teenustaseme kokkulepete sõlmimise ajal oli Trainose Kreeka ainuke raudtee-ettevõtja. Trainose sõltus ka paljudest OSE pakutavatest teenustest.

(180)

Asjaolu, et teenustaseme kokkuleppeid ei sõlmitud hankemenetluse tulemusena, ei tähenda seda, et nad ei vasta turutingimustele (62). Hankemenetluse puudumisel võib teenustaseme kokkulepete vastavust turutingimustele hinnata võrreldavate eraettevõtjate poolt võrreldavates olukordades tehtud võrreldavate tehingute tingimuste põhjal (võrdlusanalüüs) või muude hindamismeetodite abil (63).

(181)

Sobiva võrdlusaluse tuvastamiseks tuleb pöörata erilist tähelepanu asjaomase ettevõtja tüübile, vaadeldava tehingu liigile ning seotud turule või turgudele. Oluliste majanduslike muudatuste korral on väga oluline ka tehingute ajastatus. Vajaduse korral tuleb olemasolevaid turupõhiseid võrdlusaluseid kohandada, lähtudes riigi tehingu eritunnustest (64). Tihti ei määrata võrdlusanalüüsi tulemusel kindlaks ühte täpset kontrollväärtust, pigem tehakse võrreldavate tehingute kogumi hindamisel kindlaks terve hulk võimalikke väärtusi.

(182)

Komisjon täheldab, et veeremi hooldusteenuste osutamise hind määrati kindlaks materjalide ja varuosade kulude, hoolduspersonaliga seotud kulude ja asjakohaste halduskulude alusel. Seega hõlmas teenustaseme kokkuleppes kehtestatud hind kõiki OSE pakutavate hooldusteenuste osutamisega seotud kulusid, sealhulgas osa asjakohastest halduskuludest.

(183)

Hooldusteenuste osutamise peamiseks kulukäituriks on hoolduspersonaliga seotud kulud. Kuni 2010. aastani Ateena metroo toimimise eest vastutanud äriühing AMEL oli ainuke OSEga võrreldav Kreeka äriühing, arvestades tema osutatud teenuste laadi ja tollast turukeskkonda. Enne teenustaseme kokkuleppe sõlmimist oli OSE hoolduspersonali palk keskmiselt [25 000 – 50 000] eurot aastas ehk [20–40] eurot tunnis. Komisjon märgib, et AMELi hooldustehnikute aastapalk oli teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal vahemikus [25 000 – 50 000] kuni [25 000 – 50 000] eurot sõltuvalt töökogemusest ja tööstaažist äriühingus ning seega oli AMELi hooldustehnikute keskmine aastapalk [25 000 – 50 000] eurot. Seega oli OSE hoolduspersonali keskmine palk võrreldav AMELi hooldustehnikute palgaga.

(184)

Komisjon täheldab, et pärast seaduse nr 3899/2010 jõustumist vähenesid OSE hoolduspersonaliga seotud kulud veel [0–5] euro võrra tunni kohta, kuid Trainosega sõlmitud kokkulepet ei korrigeeritud. Järelikult kasvas OSE tulu [0–5] euro võrra hooldustöö tunni kohta ja see omakorda võimaldas OSE-l saavutada turupõhiseks tulunormiks [0–10] %.

(185)

Komisjon nendib ka, et teenustaseme kokkulepe sõlmiti kaheks aastaks koos võimalusega pikendada kokkuleppe kestust veel ühe aasta võrra. Kokkulepe sisaldas leppetrahve veeremi hilinenud tarnimise ja maksetega viivitamise eest. See näitab, et teenustaseme kokkuleppe sõlmimisel võeti arvesse kummagi osalise ärihuve, ja kokkulepe ei näi olevat varjatud viis kasutada OSEt vahendina selleks, et anda Trainosele põhjendamatut eelist võrreldes turutingimustega.

(186)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades võib järeldada, et hüpoteetiline turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks sõlminud sellise teenustaseme kokkuleppe veeremi hoolduse kohta ja seega ei andnud see kokkulepe Trainosele mingit põhjendamatut majanduslikku eelist.

(187)

Komisjon täheldab, et teenustaseme kokkuleppes sätestatud veeremi rendihindade aluseks on iga-aastane kulum ja veeremi rahastamise kulud. Kulumimäär kajastab rahastamisallikate kombinatsiooni ning see vastas […] äriühingu omavahenditest rahastatud väärtusest ja […] laenude abil rahastatud väärtusest.

(188)

Komisjon märgib ka, et kulumimäär on täielikult kooskõlas Kreeka aktsiaseltside tekkepõhise raamatupidamise standarditega ja et igal aastal auditeeris OSE finantsaruandeid sertifitseeritud välisaudiitor. Kuna OSE finantsaruannete koostamisel lähtuti IFRSist, siis vastab OSE varade registris kajastatud veeremi väärtus veeremi turuväärtusele.

(189)

Eeltoodule tuginedes leiab komisjon, et teenustaseme kokkulepe veeremi rentimise kohta sõlmiti turutingimustel ja järelikult ei anna see kokkulepe Trainosele mingit põhjendamatut majanduslikku eelist.

(190)

Komisjon märgib, et enne töötajate koolitust käsitleva teenustaseme kokkuleppe sõlmimist püüdis Trainose võrrelda koolitustasusid teiste Kreeka koolitajate koolitustasudega tunni kohta. Kuna OSE on ainus organisatsioon, mis pakub tehnilist koolitust vedurijuhtidele ja teisi raudteega seotud koolitusi, ei olnud töötajatele pakutava koolituse tasude võrdlus otsene.

(191)

Nagu on märgitud põhjenduses 79, valiti võrdluseks LAEK ja IEKEM TEE, arvestades nende organisatsioonide pakutavaid koolitusega seotud teenuseid. Koolitustasud tunni kohta on LAEKi pakutavate koolituste puhul vahemikus [0–20] ja [20–40] eurot ning IEKEM TEE pakutavate koolituste puhul vahemikus [0–15] ja [50–70] eurot.

(192)

Komisjon leiab, et OSE ja Trainose vahel kokkulepitud koolitustasud jäid turuhindade vahemikku ning seega sõlmiti personali koolitust käsitlev teenustaseme kokkulepe turutingimustel ja see ei anna Trainosele mingit põhjendamatut eelist. Koolitustasu määramisel võeti aluseks koolitusprogrammi raames läbiviidavate koolitustundide koguarv, koolitusprogrammis osalevate töötajate arv (vähemalt viis (5) inimest) ja koolitusprogrammi keskmine tasu osaleja kohta, mis sõltub osalejate arvust koolitusprogrammi kohta, järgmiselt:

(193)

Igakuine rent, mis sätestati 2011. aastal sõlmitud teenustaseme kokkuleppes bürooruumide rentimise kohta, põhines sõltumatu kinnisvarahindaja poolt 2005. aasta lõpus koostatud aruandel, mida Gaiaose korrigeeris, et võtta arvesse hoone ja ümbritseva ala seisukorda ning valitsevaid turutingimusi.

(194)

2005. aasta lõpus oli bürooruumide hinnanguline rendihind [10–20] eurot m2 kohta. Hoone, kus renditud bürooruumid asuvad, ehitati 1972. aastal ega vasta nüüdisaegse büroohoone infrastruktuuri standarditele, kuna selles ei ole avatud ruume, ent samas on väga suur üldkasutatavate ruumide osakaal (30 %). Hoone ise on keskpärases seisukorras, kuid hoonet ümbritseva ala seisukord on viimastel aastatel halvenenud (muu hulgas on kasvanud kuritegevus).

(195)

Komisjon märgib, et bürooruumide rentimist käsitleva teenustaseme kokkuleppe sõlmimise ajal vähenes nõudlus renditavate bürooruumide järele 2005. aasta lõpust 2011. aasta veebruarini kuni 30 %, mis põhjustas rendihindade alanemise. Seda kinnitab eraõigusliku sõltumatu hindaja, Eurobank Properties Services'i turuanalüüs, mille kohaselt 2010. aasta juulis oli kõnealuste bürooruumidega samas piirkonnas asuvate sarnaste omadustega hoonete turupõhine rendihind vahemikus 11–14 eurot m2 kohta ehk 2009. aastaga võrreldes 20 % madalam.

(196)

Võttes arvesse põhjendustes 193 ja 194 mainitud tegureid, korrigeeriti igakuist renti 2005. aasta [10–20] eurolt m2 kohta 2011. aastal [0–10] eurole m2 kohta. Korrigeerimise tulemusena vähenes rent [20–40] % võrra, mis vastab ligikaudselt selle piirkonna hindade alanemisele ja renditud hoone seisukorrale (65). Lisaks põhirendi maksmisele kohustus Trainose kandma kõik bürooruumidega seotud kulud, nagu hooldus, energia, maksud jne.

(197)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades leiab komisjon, et teenustaseme kokkulepe bürooruumide rentimise kohta sõlmiti turutingimustel ja see ei anna Trainosele mingit põhjendamatut eelist.

(198)

Komisjon märgib, et selles teenustaseme kokkuleppes sätestatud busside ja teiste sõidukite rendihindade aluseks on iga sõiduki turuväärtus 1. jaanuari 2001. aasta seisuga, mida korrigeeriti aastakulumiga. Sõidukite turuväärtust ja aastakulumit hindasid vastavate sõidukite tarnijad.

(199)

Eeltoodule tuginedes leiab komisjon, et teenustaseme kokkulepe sõidukite rentimise kohta sõlmiti turutingimustel ja järelikult ei anna see kokkulepe Trainosele mingit põhjendamatut majanduslikku eelist.

(200)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et teenustaseme kokkulepetega ei antud Trainosele ühtki põhjendamatut majanduslikku eelist.

(201)

Kuna tingimused, mille alusel määratakse kindlaks riigiabi olemasolu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on kumulatiivsed, piisab sellest, kui on täitmata ükskõik milline neist tingimustest. Seepärast puudub vajadus hinnata, kas 5. meede vastab muudele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(202)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et 5. meede ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(203)

Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 peab liikmesriik komisjonile teatama kõikidest abi määramise või muutmise plaanidest ning ta ei tohi rakendada kavandatavaid meetmeid enne, kui aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse tulemusel on tehtud lõplik otsus.

(204)

Komisjon nendib, et 1. meedet ei ole veel rakendatud ja selle rakendamine sõltub käesolevast otsusest. Kuna 1. meedet ei ole veel rakendatud, leiab komisjon, et Kreeka on kinni pidanud aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest (66).

(205)

Komisjon märgib, et 2., 3. ja 4. meedet rakendati aastatel 2011–2013. Nende meetmetega antud abi ei olnud komisjoni poolt eelnevalt heaks kiidetud; seega ei täitnud Kreeka aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust mitte rakendada meedet enne, kui komisjon on andnud sellele oma heakskiidu. Seepärast kujutavad 2., 3. ja 4. meede endast ebaseaduslikku riigiabi.

(206)

Kuna 1., 2., 3. ja 4. meetme näol on tegemist riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb komisjonil hinnata, kas seda abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(207)

Pidades silmas käesoleva juhtumi ja Kreeka majandusega seotud väga spetsiifilisi asjaolusid, väitis Kreeka, et kõnealust abi võib pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobivaks abiks, kuna selle eesmärk on kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses.

(208)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis b on sätestatud, et „Siseturuga kokkusobivaks võib pidada: […] abi […] mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks; […]“.

(209)

Nagu iga erandit aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keelu erandist, tuleb seda sätet tõlgendada ja kohaldada kitsalt. Selline range kohaldamine nõuab eelkõige, et arvesse võetaks ühelt poolt asjaomase liikmesriigi majanduses esineva häire laadi ja objektiivset tõsidust ning teiselt poolt häire kõrvaldamiseks antava abi asjakohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust; lisaks tuleb arvestada ka abisaaja ja asjaomase sektori võimalikku süsteemset tähtsust ja positsiooni ning vajadust vältida põhjendamatut negatiivset mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

(210)

Objektiivselt iseloomustab Kreeka majanduslikku olukorda sügav ja pikaajaline kriis. 2016. aastal oli Kreekas üheksandat aastat järjest majanduslangus. Majanduslangus oli eriti sügav 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal (reaalne SKP vähenes vastavalt 3,1 %, 4,9 %, 7,1 % ja 6 %). Aastatel 2008–2016 on SKP vähenenud enam kui 25 %. Prognooside kohaselt pidi Kreeka valitsemissektori koguvõlg 2016. aastal jõudma koguni 179,7 %ni SKPst. Töötuse määr oli Kreeka keskmiselt 24,9 %, ulatudes teatavates piirkondades 30,7 %ni, samas kui EL-28 keskmine töötuse määr oli 9,4 %. Kreeka riigil puudub praktiliselt juurdepääs kapitaliturgudele ning riigi rahandus sõltub endiselt eurogrupi ja teiste rahvusvaheliste võlausaldajate väljastatavatest uutest laenuosadest, mis on veel arutamisel. Seetõttu on Kreeka majandus 2017. aasta juunis endiselt ebakindluse ja šokkide suhtes haavatav.

(211)

Nagu komisjon märkis oma 20. detsembri 2011. aasta otsuses, millega kohaldati aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b Kreeka olukorra lahendamiseks võetavate meetmete suhtes, (67) ületavad Kreeka majanduslanguse ulatus ja kestus tuntavalt probleeme, mis liikmesriikide majanduses tekivad tavapärase majandustsükli raames, kus majanduskasvu aeglustumist tuleb aktsepteerida kui tavalise kasvu ja arengu mustri osa.

(212)

Komisjon tunnistas ka 2013. ja 2014. aastal kriisi erakorralisi tagajärgi ja võimalust neid leevendada või kõrvaldada riigiabiga energiateenuste osutajatele, kellel on Kreeka turul oluline positsioon (68). Peale selle leiab komisjon, et Kreeka finantssektorile antava riigiabi pikendamine kuni 30. juunini 2017 on vajalik Kreeka majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses (69). Need järeldused Kreeka majanduse olukorra kohta alates 2011. aasta detsembrist on riigiabi eeskirjade kohaldamise kontekstis endiselt kehtivad.

(213)

Komisjon nõustub Kreekaga, et kirjeldatud olukord on mõjutanud Kreeka raudteesektorit, põhjustades mitmeid häireid, nagu näiteks nii raudtee-reisijateveo kui ka raudtee-kaubaveoteenuste nõudluse vähenemine, mis on tingitud teatavate ettevõtjate tegevuse lõpetamisest ja teatavate ettevõtjate suutmatusest tasuda oma arveid (nt Hellenic Sugar Industry või „HSI“) ning majandusaktiivsuse vähenemisest teatavates piirkondades, ning tekitanud Trainose võimaliku likvideerimise ohu. Komisjon nendib, et aastatel 2008–2012 vähenes teenindatud reisijakilomeetrite arv 49 % ja kaubaveo tonnkilomeetrite arv vähenes 64 %.

(214)

Häired Trainose tegevuses paneksid suure koormuse ühistranspordivõrgule üldiselt, eelkõige aga Ateena (8 miljonit reisijat aastas), Thessaloníki ja Pátra linnaliinide võrgule. Trainose kui Kreeka ainsa raudtee-reisijate- ja kaubaveoteenuste pakkuja tähtsust ilmestas pagulaskriisi haripunkt, mil teatavad rongiliinid osaliselt suleti või sealset liiklust vähendati. Kui Idomeni piir oli avatud, sõitis Kesk-Euroopasse ja tagasi iga päev umbes kaheksa kaubarongi. Pärast piiri sulgemist vähenes rongide arv neljale, mis sõitsid mööda pikemat marsruuti läbi naaberriigi Bulgaaria; sellega kaasnes Kreeka importijate ja eksportijate transpordikulude suurenemine. Tavaliselt maksab 34 vagunist koosneva rongiga kahe-kolme päeva jooksul veose Kesk-Euroopasse transportimine kuni 50 000 eurot. Pikem teekond põhjustas aga kuni 12-päevaseid viivitusi, mis suurendasid kulusid peaaegu 20 % võrra. Üks Põhja-Kreeka eksportijate ühendus, kuhu kuulub ligikaudu 500 väikeettevõtet, on kandnud otseseid lisakulusid umbes 5 miljoni euro ulatuses, mis on halvanud jõupingutused majanduse taastamiseks pärast kuus aastat kestnud majanduslangust. Seetõttu on oluline tagada sujuv üleminek, et saavutada strateegiline eesmärk müüa Trainose kogu aktsiakapital investorile, mida tuleb vaadelda eurogrupiga kokkulepitud kava rakendamise ühe vahe-eesmärgina (70).

(215)

Sügava ja pikaajalise majanduskriisi tagajärjel on Trainose tegevustulud enneolematult kahanenud ja võlad kasvanud, nagu nähtub tabelist 1. Peale selle on enneolematute ja erakorraliste tingimuste kombinatsiooni tulemusena Kreeka raudteetranspordi süsteemis tekkinud tasumata võlgnevused, personali on liiga palju ja tegemata on jäänud vajalikud infrastruktuuriinvesteeringud, mis avaldab negatiivset mõju ka OSE-le (71) ja seab ohtu Kreeka raudteetranspordivõrgustiku toimimise.

(216)

Käesolevas otsuses käsitletavate meetmete kaudu Trainosele ja OSE-le antud või kavandatav toetus võimaldas neil säilitada Kreeka raudteeinfrastruktuuri võrku ja uuendada mahajäänud infrastruktuuri (näiteks Ateena–Tithorea liini elektrifitseerimine), samuti jätkata reisijate- ja kaubaveoteenuste pakkumist 2 554 km pikkuses linna- ja linnalähiliinide raudteevõrgustikus, mis kulgeb Lõuna-Kreekast Põhja-Kreekasse, läbides ja teenindades riigi suurimaid linnu ja sadamaid.

(217)

Komisjon nendib, et Trainose osutab päevas ligikaudu 300 reisijateveoteenust ja et aastas kasutab Trainose teenuseid ligikaudu 16 miljonit reisijat. Trainose teenindatavad avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud liinid moodustavad üle 98 % kõigist Kreeka siseriiklikest raudtee-reisijateveo liinidest. Trainose tegevuse võimalik katkemine või lõppemine jätaks reisijad ilma olulistest avalikest linna- ja linnalähiliinidest. Sellisel juhul oleks ainsaks võimaluseks avaliku teenindamise kohustuse täitmise jätkamine hädaolukorra režiimis.

(218)

Samuti paneks raudteeveoteenuste võimalik katkemine suure koormuse üldisele ühistranspordivõrgule, eelkõige Ateena (8 miljonit reisijat aastas), Thessaloníki ja Pátra linnaliinide võrgus. Mõningaid suure liiklustihedusega linnaliine teenindab ainult Trainose, mistõttu selline sündmus mitte üksnes ei halvendaks liiklusolusid linnapiirkondades, vaid lisaks sellele sunniks reisijaid kasutama teisi, kulukamaid ja saastavamaid transpordivahendeid, eeskätt linnalähiliinidel, mis suurendaks reisijate sõidukulusid. Peale selle on Trainose toimimine oluline ka turismi jaoks, mis etendab Kreeka majanduses olulist rolli (umbes 8 % otsene panus SKPsse).

(219)

Lisaks veab Trainose igal aastal rohkem kui 300 miljonit tonni kaupa, millest umbes 83 % moodustab eksportkaup, aidates seeläbi kaasa Kreeka äriühingute ekspordile. Trainose ühendab Piraeuse ja Thessaloníki sadamaid. Teatavaid tooteid saab nende mõõtmete ja kaalu tõttu vedada ainult raudteel ning raudteeveoteenuste katkemine tekitaks Kreeka tarneahelas tõsiseid tagajärgi, mõjutades selliseid äriühinguid nagu HSI S.A. ja Viohalko S.A. ning Piraeuse ja Thessaloníki sadamat.

(220)

Lisaks eeltoodule osutab Trainose transporditeenust Kreeka relvajõududele ja tal on kriitilise tähtsusega roll Kreeka relvajõudude üldmobilisatsioonis kriisiolukorra puhul.

(221)

Trainoses töötab 655 täistööajaga töötajat, kellel on märkimisväärsed raudteesektoriga seotud kogemused ja teadmised. Trainose on Kreekas, kus enam kui 99 % äriühingutest on VKEd, väga oluline otsene ja kaudne tööandja. Töötuse määrad on ajaloo kõrgeimad ja tööpuudus on kõige keerulisem lahendamist vajav küsimus. Kreeka VKEsid ohustavad ebaharilikud suured majandusliku volatiilsusega seotud riskid, mis tulenevad riigi ebastabiilsest majanduskeskkonnast ja eelkõige selle mõjust VKEde jaoks otsustava tähtsusega rahastamisvõimalustele.

(222)

Trainosel ei olnud mõistlikult võimalik tulla välja finantsprobleemidest, mis on alates 2008. aastast pidevalt süvenenud. Kui käesolevas otsuses käsitletavat abi heaks ei kiideta, oleks selle vältimatuks tagajärjeks Trainose likvideerimine. Likvideerimine ei mõjutaks üksnes Trainoset, vaid tekitaks negatiivseid tagajärgi ka tema tarnijatele. Veeremi hooldusteenuste pakkuja EESSTY seisaks silmitsi märkimisväärsete raskustega ja tõenäoliselt lõpetaks tegevuse. EESSTY palgal on praegu 416 töötajat ja ligikaudu 100 % tema aastatuludest tuleneb ärisuhetest Trainosega.

(223)

Võttes arvesse asjaolu, et Trainose on ainus raudtee-ettevõtja ja OSE on ainus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, võib Trainose tegevuse lõpetamine tulenevalt tema suutmatusest jätkata raudteeveoteenuste osutamist seada ohtu raudteel reisijate ja kaubaveoteenuste pakkumise jätkumise Kreekas ning OSE suutlikkuse hooldada raudteeinfrastruktuuri. OSEs töötab 1 595 inimest (1 396 OSEs ja 199 Ergoses, mis on raudteeinfrastruktuuri arendamise ja uuendamise eest vastutav OSE tütarettevõtja) ning raudtee kasutamise tasud, mis Trainoselt 2015. aastal saadi, moodustasid 86 % OSE raudtee kasutamisega seotud tuludest tol aastal.

(224)

Trainose tegevuse lõppemine mõjutaks negatiivselt ka veeremi ja kinnisvara haldamisega tegelevat Gaiaoset ning paljusid teisi ettevõtjaid, näiteks puhastus-, toitlustus- ja piletimüügi teenuste pakkujaid, ekspediitoreid jne.

(225)

Komisjon on seisukohal, et kõnealuse abi eesmärk on kõrvaldada Kreeka raudteevõrgustiku toimimist ohustav spetsiifiline risk ning vältida raudteeveoteenuste osutamise lõppemise dramaatilisi tagajärgi Kreeka majandusele ja elanikkonnale, mis on laiemad kui Trainose olukord ja eelised. Arvestades neid erakorralisi ja spetsiifilisi asjaolusid, millega on silmitsi Kreeka raudteesektor kui Kreeka majanduse jaoks elulise tähtsusega sektor, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 230, tuleb tõdeda, et Trainosele suunatud riigiabil on õiguspärane eesmärk kõrvaldada tõsine häire Kreeka majanduses. Seepärast on vaja kontrollida abi asjakohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust selle tõsise häire kõrvaldamisel, samuti abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Komisjon tuletab meelde, et Kreeka majandust mõjutav erakorraline kriis, mida on kirjeldatud punktis 7.3.1, ja raudteesektori oluline roll Kreeka majanduses õigustavad erakorralist tuginemist aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b sätetele.

(226)

Kreeka kordas, et Trainose toetuseks võetud abimeetmed on asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed ning neil ei ole põhjendamatut negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele nendel teenuse- ja geograafilistel turgudel, kus Trainose praegu ja edaspidi tegutseb.

(227)

Seoses Trainosele suunatud abi asjakohasusega kogu majanduse häire kõrvaldamise seisukohast märgib komisjon, et Kreeka raudteetranspordi sektori eripära arvestades on see väide õigustatud.

(228)

Esiteks on Kreeka raudteesektor ainulaadne ja seda ei saa võrrelda teiste majandussektoritega. Faktiliselt moodustabki Trainose kogu raudtee-kaubaveo ja -reisijateveo majandussektori.

(229)

Teiseks on raudteetransport ülioluline muude majandussektorite toimimiseks, mis sõltuvad kaupade ja inimeste transportimisest ühest kohast teise teataval ajahetkel. Seetõttu võib raudteeveoteenuste katkemisel väga tõenäoliselt olla kahjulik järelmõju kogu majandusele. Kui hinnata teiste turumajanduses osalejate sõltuvust raudteesektori pakutavatest teenustest, ilmneb, et ükski muu majandussektor ei etenda nii eluliselt tähtsat rolli.

(230)

Pidades silmas Kreeka ja tema võlausaldajate vahelisi käimasolevaid läbirääkimisi peamiste lahendamata küsimuste üle (72), mille lahendamisest sõltub kokkulepe üldise poliitikapaketi osas, mis võimaldaks Kreeka majanduse kohandamisprogrammi teise läbivaatamise lõpule viia, tuleb erilist tähelepanu pöörata Trainose kavandatava müügi selgusele.

(231)

Seetõttu on kõnealune abi Kreeka raudteevõrgustiku toimimist ohustava spetsiifilise riski kõrvaldamise seisukohast asjakohane ning sellega hoitakse ära raudteeveoteenuste osutamise lõppemise dramaatilised tagajärjed Kreeka majandusele ja elanikkonnale, mis on laiemad kui Trainose olukord ja eelised. Arvestades Kreeka raudteesektorit iseloomustavaid erakorralisi ja spetsiifilisi asjaolusid, leiab komisjon, et Trainosele suunatud riigiabi on Kreeka majanduses tõsise häire kõrvaldamise seisukohast asjakohane. See abi on piisav äriühingute elujõulisuse taastamiseks või oma ülesannete usaldusväärseks täitmiseks.

(232)

Toetus on ajaliselt piiratud, kuna hõlmab ennekõike ühekordset ja täpselt piiritletud abi, mida anti või edaspidi antakse peamiselt Trainose poolt OSE-le võlgnetavate kohustuste mahakandmise teel, kapitali suurendamisega 60 miljoni euro võrra 2009. aastal, 50 miljoni euro suuruste otsetoetustega aastatel 2011–2013 ja Trainose töötajate üleviimisega teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse. Ilma nende meetmeteta, mille koguväärtus on 1,02 miljardit eurot, peaks Trainose tegevuse lõpetama, see aga põhjustaks tõsiseid häireid ja süsteemseid tagajärgi teistele Kreeka ettevõtjatele, kes sõltuvad Trainose pakutavatest veoteenustest. Peale selle läheb Trainose täies ulatuses erastamisele, mis peaks võimaldama uuel omanikul äriühingu tegevuse vajalikul määral ümber korraldada, et äriühing muutuks konkurentsivõimelisemaks, kui Kreeka majanduskriisist tingitud probleemid raudteeturul on lahendatud. Erastamise üheks eeltingimuseks on osa varasemate kohustustega seotud finantskoormuse leevendamine.

(233)

Mis puudutab iga-aastaseid toetusi, siis need summad näivad olevat proportsionaalsed, kuna toetused on oma laadilt kompenseerivad ja pealegi määrati nad kindlaks kokkuleppel troikaga. Nende eesmärk oli vaid osaliselt katta aastatel 2008–2011 kantud tegevuskahjud (vt tabel 1) ja seetõttu ei antud nende näol Trainosele lisavahendeid, mida äriühing oleks saanud kasutada investeerimiseks ja/või oma tegevuse laiendamiseks teistele geograafilistele või teenuseturgudele. Sama kehtib mutatis mutandis ka 2009. aastal kapitali suurendamise kohta 60 miljoni euro võrra ja OSE-le võlgnetavate kohustuste kavandatud mahakandmise kohta. Kavandatud mahakandmine vastab Trainose täitmata võlakohustuste summale ja isegi koos kapitali varasema suurendamisega ei kata see varasemaid kahjumeid ega paranda äriühingu võla ja omakapitali suhet niivõrd, et saaks rääkida tugevast maksevõimest (vt tabel 1). Kreekas alates 2008. aastast kestnud majanduskriisi aegsed Trainose finantsnäitajad näitavad, et praegu ei ole äriühingul võimalik makseid OSE-le omavahenditest teha. Kreeka majanduses esineva häire kontekstis oleks ebarealistlik ja kahjulik, kui Trainose tõstaks oluliselt oma tariife või hindu, et võla tasumiseks teenida kiiresti piisavalt tulu.

(234)

Mis puudutab 593 töötaja üleviimist, siis Kreeka esitatud teabest nähtub, et seda meedet on piiratud ja kohandatud nii, et vähendada ülemäärast personali ja mõningaid Trainose pärandkulusid, mis tulenevad tema töötajate spetsiifilisest, ametniku staatusega võrdsustatud staatusest ja äriühingu varasemast värbamispoliitikast. Teised Kreeka äriühingud, mis palkavad töötajaid üldise õiguse alusel, sealhulgas tegelikud või potentsiaalsed raudteeteenuste pakkujad, ei kanna sama laadi ja sama suurusega kulusid. Seetõttu ei ole Trainosele 593 hooldustöötaja üleviimise kaudu antud eelis läinud kaugemale sellest, mis on vajalik Trainosele tööjõukulude osas tema tegelike ja/või potentsiaalsete konkurentidega võrdsete tingimuste tagamiseks.

(235)

Eeltoodu tõttu leiab komisjon, et kõnealune abi on vajalik ja proportsionaalne, võimaldamaks Trainosel oma ülesandeid usaldusväärselt täita ja et vältida olukorda, kus Trainose tegevuse võimalik lõpetamine süvendab Kreeka majanduses esinevat tõsist häiret veelgi.

(236)

Seoses konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimisega tuleb märkida, et kõnealused meetmed on otseselt suunatud sellele, et tagada Kreeka raudteede – Trainose – püsimajäämine kuni äriühingu ülevõtmise rakendamise ja lõpuleviimiseni, ning neil ei ole olulist ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele.

(237)

Kõnealuste meetmetega ei suurendatud ega suurendata Trainose suutlikkust. Vastupidi, Kreeka on restruktureerinud ja reorganiseerinud Trainoset selleks, et suurendada äriühingu tõhusust ja et võimalikult suures ulatuses vähendada eespool kirjeldatud häirete negatiivset mõju. Trainose erastamisega Trenitaliale on Kreeka kindlalt kõrvaldanud seosed oma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja vahel.

(238)

Lisaks on Kreeka kohustunud intensiivistama oma raudteeturu avamist, näiteks looma raudtee-reisijateveo kui avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks sõltumatu hankija vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007, tagama, et alates 2021. aastast sõlmib sõltumatu hankija avaliku teenindamise kohustust käsitlevad lepingud avalike hankemenetluste kaudu teenuste pakettide kohta kestusega kuni viis aastat, andma avaliku teenindamise kohustust käsitlevate lepingutega seoses korraldatavates esimestes hankemenetlustes osalejatele asjakohast teavet ja piisavalt aega pakkumuse ettevalmistamiseks ning sünkroonima veeremi rendilepingud avaliku teenindamise kohustust käsitlevate lepingutega.

(239)

Arvestades eespool kirjeldatud kaalutlusi ja Kreeka kohustusi, leiab komisjon, et kõnealune abi ei avalda põhjendamatut negatiivset mõju konkurentsile ega liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

(240)

Komisjon on seisukohal, et Trainosele suunatud riigiabil on õiguspärane eesmärk kõrvaldada Kreeka majanduses esinev tõsine häire; abi on asjakohane, vajalik ja proportsionaalne ning sellel ei ole põhjendamatut negatiivset mõju konkurentsile ega liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seetõttu tuleb abi pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks.

(241)

Kuna teatis, mis käsitles OSE terminalide üleandmist Trainosele ja Trainose omakapitali suurendamist 65 miljoni euro võrra (osa 2. meetmest ja 6. meede), võeti tagasi, tuleks aluslepingu artikli 108 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus nende teatatud meetmete suhtes lõpetada.

(242)

Komisjon leiab, et Trainose võlgade kavandatud kustutamine summas 748,6 miljonit eurot (1. meede), omakapitali suurendamine 60 miljoni euro võrra 2009. aastal (osa 2. meetmest), Trainosele aastatel 2011–2013 antud iga-aastased toetused kogusummas kuni 150 miljonit eurot (3. meede) ja Trainose töötajate üleviimine teiste avaliku sektori tööandjate alluvusse (4. meede) on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja seda võib pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kuna selle eesmärk on kõrvaldada tõsine häire Kreeka majanduses.

(243)

Seoses Trainose ja OSE vaheliste teenustaseme kokkulepetega (5. meede) leiab komisjon, et need kokkulepped sõlmiti turutingimustel ja seega ei kujuta nad endast riigiabi,