„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seetõttu käsitatakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.”

Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ja

JAAPANI VALITSUS,

SOOVIDES jätkuvalt edendada lähedasi ja sõbralikke suhteid Jaapani ja ühenduse vahel ning olles teadlikud teaduslike teadmiste kiirest arengust ning selle positiivsest panusest kahepoolse ja rahvusvahelise koostöö edendamisse,

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas rahumeelse ja vastastikust kasu toova viljaka partnerluse loomise teel,

USKUDES, et selline koostöö ja selle tulemuste rakendamine aitab kaasa Jaapani ja ühenduse majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,

SOOVIDES luua ametlikku raamistikku koostöömeetmete elluviimiseks, mis tugevdab lepinguosalistevahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad käesoleva lepingu kohast koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas rahumeelsel eesmärgil.

2.   Käesoleva lepingu kohane koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a)	vastastikune ja võrdne panus ning kasu;

b)	külalisteadlaste vastastikune juurdepääs mõlema lepinguosalise teadus- ja arendusprogrammidele ja -projektidele ning -asutustele;

c)	käesoleva lepingu kohast koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)	teadmistepõhise ühiskonna edendamine Jaapani ja ühenduse majandusliku ja sotsiaalse arengu kasuks.

Artikkel 2

1.   Käesoleva lepingu kohane koostöö hõlmab nii otsest kui ka kaudset koostööd.

2.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lepinguosalised”– Jaapani valitsus ja ühendus;

b)   „otsene koostöö”– koostöö lepinguosaliste või nende asutuste vahel;

c)   „kaudne koostöö”– koostöö Jaapani isikute ja ühenduse vahel teadus- ja arendusprogrammide ja -projektide raames;

d)   „teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid”– ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm või Jaapani valitsuse, selle asutuste või ametiasutuste konkurentsipõhise rahastamissüsteemiga teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid;

e)   „isikud”–

i)	Jaapani puhul – Jaapani kodanikud või Jaapani õiguse alusel asutatud juriidilised isikud ning

ii)	ühenduse puhul – ühenduse liikmesriikide kodanikud või ühenduse liikmesriikide õiguse või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidilised isikud;

f)   „asutused”–

i)	Jaapani puhul – Jaapani valitsusasutused ning

ii)	ühenduse puhul – Euroopa Komisjon;

g)   „ametiasutused”– ametiasutused, kelle eelarve ja tegevuskava on heaks kiitnud Jaapani valitsuse pädevad ministrid ning kelle konkurentsipõhise rahastamissüsteemiga teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid on nende nõusolekul lisatud kaudseks koostööks vajalikesse programmidesse ja projektidesse;

h)   „intellektuaalomandi õigused”– Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand.

Artikkel 3

1.   Otsese koostöö vormid võivad hõlmata järgmisi tegevusi:

a)	mitmesugused kohtumised, näiteks ekspertide kohtumised, et arutada ja vahetada teavet teaduse ja tehnoloogiaga seotud üld- või eriküsimustes ning määrata kindlaks koos teostatavad teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid;

b)	teadus- ja arendustegevust puudutavaid tegevusi, poliitikat, tavasid ning õigusnorme käsitleva teabe vahetus;

c)	teadlaste, tehnilise personali ja muude ekspertide külastused ning vahetused üld- ja eriküsimustes;

d)	muud koostöövormid, mida käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee võib määratleda, kavandada või otsustada.

2.   Kaudse koostöö arendamiseks võivad kummagi lepinguosalise isikud osaleda teise lepinguosalise, tema asutuste või ametiasutuste juhitavates teadus- ja arendusprogrammides ja -projektides kooskõlas teise lepinguosalise õigusnormidega ning vastavalt käesoleva lepingu I ja II lisale.

Artikkel 4

Kõnealuses koostöös osalevad lepinguosalised, nende asutused või ametiasutused võivad kindlaks määrata käesoleva lepingu kohase koostöö üksikasjad ja korra.

Artikkel 5

Lepinguosalised või tema asutused võivad vajaduse korral ja teise lepinguosalise või tema asutuste nõusolekul lubada kõigi muude sektorite, sealhulgas erasektori teadlastel ja organisatsioonidel osaleda käesoleva lepingu alusel toimuvas otseses koostöös.

Artikkel 6

1.   Käesoleva lepingu tõhusa rakendamise eesmärgil loovad lepinguosalised teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomiteed juhivad ühiselt Jaapani Välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametnikud.

2.   Ühiskomitee ülesanded on:

a)	teabe ja arvamuste vahetamine teadus- ja tehnoloogiapoliitika küsimustes;

b)	käesoleva lepingu kohase koostöö kindlaksmääramine ja kavandamine ning selle kohta otsuste tegemine;

c)	käesoleva lepingu kohase koostöö saavutuste läbivaatamine ning arutamine;

d)	lepinguosaliste nõustamine ja nende tegevuse soodustamine käesoleva lepingu rakendamiseks;

e)	teadus- ja arendusprogrammidele ja -projektidele vastastikuse juurdepääsu ning külalisteadlaste vastuvõtmise korra korrapärane läbivaatamine ning konkreetsete meetmete analüüs, et parandada kõnealust juurdepääsu ja tagada käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud vastastikkuse põhimõtte tõhusus.

3.   Ühiskomitee otsused võetakse vastu vastastikusel kokkuleppel.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastastikku kokkulepitud ajal, eelistatavalt vähemalt kord kahe aasta jooksul.

5.   Jaapani valitsus ja ühendus korraldavad vaheldumisi ühiskomitee kohtumisi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6.   Iga lepinguosaline katab ühiskomitee kohtumistel omapoolsete osalejate reisi- ja majutuskulud. Kõik muud ühiskomitee kohtumistega seotud kulud katab võõrustav lepinguosaline.

7.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

8.   Kohtumistevälisel ajal võib ühiskomitee teha otsuseid diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu rakendamine sõltub eraldatavatest rahalistest vahenditest ning mõlema lepinguosalise kohaldatavatest õigusnormidest.

Artikkel 8

1.   Otsesest koostööst tulenevat, intellektuaalomandi õigusega hõlmamata teaduslikku ja tehnoloogilist teavet võib kumbki lepinguosaline avalikustada tavapäraste kanalite kaudu ja kooskõlas osalevate asutuste üldise korraga.

2.   Intellektuaalomandi õigusi ja käesoleva lepingu kohase koostöö käigus loodud või saadud avaldamata teavet käsitletakse kooskõlas käesoleva lepingu II lisaga.

Artikkel 9

Kumbki lepinguosaline teeb kohaldatavate õigusnormide kohaselt jõupingutusi, et kooskõlastada käesoleva lepingu alusel koostööd tegevate isikutega kõik potentsiaalsed vahendid, et hõlbustada kõnealuses koostöös osalevate teadlaste vaba liikumist ja külastusi ning koostöös kasutamiseks ettenähtud materjalide, andmete ja varustuse sissetoomist oma territooriumile ja sealt väljaviimist.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste vahel või Jaapani valitsuse ja ühenduse liikmesriikide valitsuste vahel juba sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest koostöölepingutest.

Artikkel 11

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel konsulteerimise teel.

Artikkel 12

Käesoleva lepingu I ja II lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

1.   Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad diplomaatiliste nootide vahetamisega teineteisele, et nad on lõpetanud käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2.   Käesolev leping kehtib viis aastat ning see jääb jõusse ka edaspidi juhul, kui üks lepinguosaline ei lõpeta seda esialgse viieaastase kehtivusaja lõpus või pärast seda, teatades teisele lepinguosalisele vähemalt kuus kuud kirjalikult ette oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.

3.   Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta selle alusel toimuvat koostööd, mis on lepingu lõpetamise hetkel veel lõpetamata, ega käesoleva lepingu II lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

4.   Kumbki lepinguosaline võib hinnata käesoleva lepingu mõju ja käesoleva lepingu kohast koostööd iga viie aasta järel; hinnangut andev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hindamise tulemustest. Kumbki lepinguosaline teeb jõupingutusi, et hõlbustada teise lepinguosalise korraldatavat hindamist.

5.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul diplomaatiliste nootide vahetamisega. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, jõustuvad muudatused lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Käesolev leping ning selle I ja II lisa on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saska, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuste korral on inglis -ja jaapanikeelsed tekstid ülimuslikud.