Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document JOL_2010_287_R_0001_01

2010/648/EL: Nõukogu otsus, 14. mai 2010 , kirjutada Euroopa Liidu nimel alla leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 ja mida on muudetud esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005
Leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis

OJ L 287, 4.11.2010, p. 1–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1


NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2010,

kirjutada Euroopa Liidu nimel alla leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 ja mida on muudetud esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005

(2010/648/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

23. veebruari 2009. aastal andis nõukogu komisjonile volituse alustada läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga, et muuta teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) ja mida on muudetud esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005 (2) (edaspidi „Cotonou leping”).

(2)

Läbirääkimised lõpetati AKV-ELi ministrite nõukogu 19. märtsil 2010 erakorralisel kohtumisel, kus parafeeriti tekstid, mis on Cotonou lepingut teist korda muutva lepingu (edaspidi „leping”) aluseks.

(3)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Lepingule tuleks alla kirjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal ja mida muudeti esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005, ning selle lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide ja liidu deklaratsiooniga, allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks tingimusel, et leping sõlmitakse.

Lepingu ja lõppakti tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama tingimusel, et see sõlmitakse, ning esitama järgmise deklaratsiooni, mis lisatakse muutmislepingu lõppakti:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seepärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.

Euroopa Liit teeb AKV riikidele ettepaneku alustada kirjavahetust, mille eesmärk on viia lepingu tekst vastavusse Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena toimunud Euroopa Liidu institutsiooniliste muutustega.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. mai 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

D. LÓPEZ GARRIDO


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.


LEPING,

millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

RUMEENIA PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

(kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

ja

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit” või „EL”)

ühelt pool ning

ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,

BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,

BARBADOSE RIIGIPEA,

TEMA MAJESTEET BELIZE’I KUNINGANNA,

BENINI VABARIIGI PRESIDENT,

BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,

BURKINA FASO PRESIDENT,

BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,

KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,

CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,

KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

KONGO VABARIIGI PRESIDENT,

COOKI SAARTE VALITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIGI PRESIDENT,

DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,

DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,

DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,

ERITREA RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,

FIDŽI SAARTE VABARIIGI PRESIDENT,

GABONI VABARIIGI PRESIDENT,

GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,

GHANA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,

GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,

GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,

GUYANA KOOPERATIIVVABARIIGI PRESIDENT,

HAITI VABARIIGI PRESIDENT,

JAMAICA RIIGIPEA,

KENYA VABARIIGI PRESIDENT,

KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,

LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,

MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,

MALI VABARIIGI PRESIDENT,

MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,

MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,

MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,

MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,

NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,

NAURU VABARIIGI VALITSUS,

NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,

NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

NIUE VALITSUS,

BELAU VABARIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,

RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,

SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,

SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,

SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,

TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,

TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,

IDA-TIMORI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS,

TOGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS,

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,

UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,

VANUATU VABARIIGI VALITSUS,

SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,

ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,

mida nimetatakse edaspidi „AKV riikideks”,

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Liidu toimimise lepingut ja teiselt poolt Georgetowni kokkulepet, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riikide) rühm,

VÕTTES ARVESSE partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on esimest korda muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis („edaspidi Cotonou leping”),

ARVESTADES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõikes 1 kehtestatakse lepingu kehtivusajaks kakskümmend aastat alates 1. märtsist 2000,

ARVESTADES, et Cotonou lepingut esimest korda muutev leping kirjutati alla 25. juunil 2005 Luxembourgis ning see jõustus 1. juulil 2008,

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT,

ŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

RUMEENIA PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

EUROOPA LIIT,

ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,

BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,

BARBADOSE RIIGIPEA,

TEMA MAJESTEET BELIZE’I KUNINGANNA,

BENINI VABARIIGI PRESIDENT,

BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,

BURKINA FASO PRESIDENT,

BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,

KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,

CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,

KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

KONGO VABARIIGI PRESIDENT,

COOKI SAARTE VALITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIGI PRESIDENT,

DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,

DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,

DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,

ERITREA RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,

FIDŽI SAARTE VABARIIGI PRESIDENT,

GABONI VABARIIGI PRESIDENT,

GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,

GHANA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,

GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,

GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,

GUYANA KOOPERATIIVVABARIIGI PRESIDENT,

HAITI VABARIIGI PRESIDENT,

JAMAICA RIIGIPEA,

KENYA VABARIIGI PRESIDENT,

KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,

LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,

MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,

MALI VABARIIGI PRESIDENT,

MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,

MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,

MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,

MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,

NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,

NAURU VABARIIGI VALITSUS,

NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,

NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

NIUE VALITSUS,

BELAU VABARIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,

RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,

SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,

SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,

SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,

TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,

TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,

IDA-TIMORI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS,

TOGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS,

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,

UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,

VANUATU VABARIIGI VALITSUS,

SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,

ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Ainus artikkel

Cotonou lepingut muudetakse kooskõlas selle artiklis 95 sätestatud menetlusega järgmiselt:

A.   PREAMBUL

1.

Üheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „TULETADES MEELDE AKV riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone Libreville’i ja Santo Domingo tippkohtumistel […]” asendatakse järgmisega:

„MEENUTADES AKV riikide riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone järjestikustel tippkohtumistel;”.

2.

Kaheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid […]” asendatakse järgmisega:

„ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastu võetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, samuti ÜRO konverentsidel kooskõlastatud arengueesmärgid ja -põhimõtted loovad selge tulevikukujutluse ja peavad tugevdama AKV-EL käesoleva lepingu alusel tehtavat koostööd; tunnistades, et Euroopa Liit ja AKV riigid peavad tegema koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid;”.

3.

Kaheteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega „ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„TOETADES Roomas algatatud ja Pariisis kinnitatud abi tõhustamise tegevuskava, mille alusel koostati Accra tegevuskava;”.

4.

Kolmeteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega: „PÖÖRATES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaageni, Pekingi, Istanbuli ja Rooma konverentsidel antud lubadustele […]” asendatakse järgmisega:

„PÖÖRATES erilist tähelepanu tähtsamatel ÜRO ja muudel rahvusvahelistel konverentsidel antud lubadustele ja püstitatud eesmärkidele ning tunnistades vajadust võtta edasisi meetmeid neil kohtumistel seatud eesmärkide saavutamiseks ja väljatöötatud tegevuskavade rakendamiseks;”.

5.

Kolmeteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega „PÖÖRATES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaageni, Pekingi, Istanbuli ja Rooma konverentsidel antud lubadustele […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„MÕISTES kliimamuutusest tulenevaid tõsiseid ülemaailmseid keskkonnaprobleeme ning olles sügavalt mures selle pärast, et kõige haavatavamad elanikkonnarühmad elavad arenguriikides, eelkõige AKV vähim arenenud riikides ja väikestes saareriikides, kus kliimamuutusega seotud nähtused, nagu meretaseme tõus, rannikuala erosioon, üleujutused, põud ja kõrbestumine ohustavad elatusvahendeid ja säästvat arengut;”.

B.   COTONOU LEPINGU ARTIKLITE OSA

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Neist eesmärkidest ja lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkidest juhindutakse kõikides arengukavades ja neid püütakse saavutada tervikliku lähenemisviisi abil, mis võtab ühtlasi arvesse arengu poliitilisi, majanduslikke, ühiskondlikke, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Kõikide AKV riikide poolt vastuvõetud arengukavad toetuvad koostööle.”;

b)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Püsiv majandusareng, erasektori arendamine, tööhõive suurendamine ja juurdepääsu parandamine tootmisvahenditele on selle koostöö osa. Toetatakse üksikisikute õiguste austamist ja põhivajaduste rahuldamist, ühiskonna arengu edendamist ja tingimuste loomist arengu saavutuste õiglaseks jaotamiseks. Soodustatakse ja toetatakse sellist piirkondade ja allpiirkondade integreerumist, mis kiirendavad AKV riikide kaubanduse ja erainvesteeringute integreerumist maailmamajandusse. Arengus osalejate suutlikkuse suurendamine ning ühiskonna ühtekuuluvuseks, demokraatliku ühiskonna ja turumajanduse toimimiseks ja toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna tekkeks vajaliku institutsioonilise raamistiku parandamine on sellise lähenemisviisi lahutamatu osa. Kavakindlalt võetakse arvesse naiste olukorda ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kõikides valdkondades – poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus. Loodusvarade ja keskkonna säästva kasutamise, sealhulgas kliimamuutusega arvestamise põhimõtteid kohaldatakse ja võetakse arvesse kõikidel partnerluse tasanditel.”

2.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Aluspõhimõtted

AKV-EÜ koostöös, mis põhineb õiguslikult siduval süsteemil ja ühisinstitutsioonide olemasolul, juhindutakse rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise tegevuskavast, mis käsitleb isevastutust, vastavusse viimist, ühtlustamist, tulemuste saavutamisele suunatud abi haldamist ja vastastikust aruandlust, ja see toimub järgmiste aluspõhimõtete kohaselt:

partnerite võrdsus ja isevastutus arengukavades: partnerluse eesmärkide saavutamiseks piiritlevad AKV riigid oma majanduse ja ühiskonna arengukavad täiesti iseseisvalt, võttes asjakohaselt arvesse artiklis 9 kirjeldatud olulisi ja põhilisi osi; partnerlus soodustab asjaomaste riikide ja elanikkonna isevastutust arengukavades; Euroopa Liidu arengupartnerid viivad oma kavad vastavusse kõnealuste arengustrateegiatega;

osalemine: lisaks keskvalitsusele kui põhilisele partnerile võivad partnerluses osaleda AKV riikide parlamendid ja kohalikud omavalitsused ning mitmesugused muud osalejad, et soodustada kõikide ühiskonna osade, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide integreerumist poliitilise, majandusliku ja ühiskondliku elu peavoolu;

dialoogi keskne roll ja vastastikuste kohustuste täitmine ning vastastikune aruandlus: kohustused, mis lepinguosalised on võtnud dialoogi käigus, on nende partnerluses ja koostöösuhetes kesksel kohal; lepinguosalised teevad rahastajate tegevuse vastavusse viimiseks ja ühtlustamiseks vajalike menetluste kindlaksmääramisel ja rakendamisel tihedat koostööd, et tagada AKV riikide aktiivne osalus neis menetlustes;

eristamine ja piirkondadeks jaotamine: koostöö kord ja prioriteedid varieeruvad sõltuvalt partneri arengutasemest, vajadustest, tulemuslikkusest ja pikaajalisest arengukavast. Vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist. Sisemaariikide ja saareriikide haavatavust võetakse arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse piirkondlikule integratsioonile, sh mandriülesele integratsioonile.”

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Üldpõhimõtted

AKV riigid piiritlevad oma majanduse ja ühiskonna arengu põhimõtted, kavad ja mudelid täiesti iseseisvalt. Nad töötavad koostöös ühendusega välja käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad siiski ka valitsusväliste osalejate, AKV riikide parlamentide ja detsentraliseeritud kohalike omavalitsuste täiendavat rolli arengus ja nende võimalikku panust sellesse, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele, AKV riikide parlamentidele ja detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:

teavet koostööpõhimõtete, -strateegiate ja -prioriteetide kohta, eelkõige nendega seotud või neid otse mõjutavates valdkondades, ja poliitilist dialoogi käsitlevat teavet;

toetust, et suurendada kõnealuste osalejate suutlikkust määrava tähtsusega valdkondades, eelkõige korraldamise ja esindamise alal ning konsulteerimismehhanismide, sealhulgas suhtlus- ja dialoogikanalite väljatöötamise alal, ja edendada strateegilisi liite.

Valitsusvälistele osalejatele ja detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele antakse vajaduse korral:

rahalised vahendid käesolevas lepingus sätestatud tingimustel, et toetada kohalikku arengut;

võimalus osaleda koostööprojektide ja -kavade rakendamisel valdkondades, mis on nendega seotud või kus neil on suhteline eelis.”

4.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostöös osalejateks on:

a)

riiklikud osalejad (kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud), sh AKV riikide parlamendid;

b)

AKV riikide piirkondlikud organisatsioonid ja Aafrika Liit; käesolevas lepingus hõlmab piirkondlike organisatsioonide või tasandite mõiste ka allpiirkondlikke organisatsioone või tasandeid;

c)

valitsusvälised osalejad:

erasektor;

majandus- ja sotsiaalpartnerid, sealhulgas ametiühingud;

kodanikuühiskond kõigis oma vormides vastavalt rahvuslikule omapärale.”;

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta].

5.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Poliitiline dialoog

1.   Lepinguosalised osalevad korrapäraselt igakülgses, tasakaalustatud ja põhjalikus poliitilises dialoogis, mille tulemuseks on mõlemapoolsed kohustused.

2.   Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajakavade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades olemasolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade vahel. Dialoog hõlbustab konsulteerimist ja tugevdab lepinguosaliste vahelist koostööd rahvusvahelistel foorumitel ning edendab ja toetab tõelise mitmepoolsuse süsteemi. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus üks lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda lepingu täitmatajätmist käsitlevale tingimusele.

3.   Dialoog hõlmab kõiki käesolevas lepingus sätestatud eesmärke ning ühiseid, üldisi või piirkonnale huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni käsitlevaid teemasid. Dialoog aitab lepinguosalistel toetada rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning edendada stabiilset ja demokraatlikku poliitilist keskkonda. See hõlmab koostöökavasid, sealhulgas abi tõhustamise tegevuskava, ning üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuse, soolise võrdõiguslikkuse, migratsiooni ja kultuuripärandiga seotud küsimusi. Samuti käsitletakse selle käigus lepinguosaliste üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, mis võivad mõjutada arengukoostöö eesmärkide saavutamist.

4.   Dialoog keskendub muu hulgas vastastikust huvi pakkuvatele või käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise seisukohast üldist tähtsust omavatele poliitilistele eriküsimustele, nagu relvakaubandus, liigsed sõjanduskulud, uimastid, organiseeritud kuritegevus või lapstööjõud või igasugune diskrimineerimine, näiteks rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või muude vaadete, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku, sünnijärgse või muu seisundi pärast. Dialoog hõlmab ka inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava austamisega seotud arengu korrapärast hindamist.

5.   Dialoogis on tähtsal kohal nii üldised tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on edendada rahu ning ära hoida, suunata ja lahendada vägivaldseid konflikte, kui ka vajadus võtta koostöö eelisalade määratlemisel täielikult arvesse püsiva rahu ja demokraatia eesmärki. Vajaduse korral kaasatakse dialoogi täielikult AKV riikide asjaomased piirkondlikud organisatsioonid ja Aafrika Liit.

6.   Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii institutsioonide raames kui ka väljaspool seda, nagu AKV rühm, parlamentaarne ühisassamblee, ning asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi, piirkonna, mandri või kõiki AKV riike hõlmaval tasandil.

7.   Dialoogi kaasatakse piirkondlikud organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning vajaduse korral AKV riikide parlamendid.

8.   Vajaduse korral ning selleks, et vältida olukordi, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artikliks 96 määratletud nõupidamismenetlustele, tuleb pidada süstemaatiline ja ametlik olulisi osi käsitlev dialoog vastavalt VII lisas toodud eeskirjadele.”

6.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hea valitsemistava, millel rajaneb AKV-ELi partnerlus, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ja käesoleva lepingu põhiosa. Lepinguosalised on ühel meelel selles, et artiklis 97 osutatud rasked korruptsioonijuhtumid, sealhulgas neid põhjustavad altkäemaksuandmised, kujutavad endast selle põhiosa rikkumist.”;

b)

lõike 4 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas artiklis määratletud olulised osad ja põhiosa kehtivad võrdselt nii AKV riikide kui ka Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide suhtes.”

7.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

„—

vajaduse korral AKV riikide parlamentide, detsentraliseeritud kohalike omavalitsuste ning toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna ja erasektori suurem kaasatus.”;

b)

lõikes 2 lisatakse sõna „turumajanduse” ette sõna „sotsiaalse”.

8.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahu tagamise põhimõtted, konfliktide vältimine ja lahendamine, meetmed ebakindlates olukordades

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ilma arenguta ja vaesuse vähendamiseta ei ole püsivat rahu ja julgeolekut ning ilma rahu ja julgeolekuta ei ole püsivat arengut. Lepinguosalised rakendavad partnerluse raames rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise ning inimeste turvalisuse tagamise ja ebakindlate olukordade lahendamise tegusaid, ulatuslikke ja terviklikke põhimõtteid. Need peavad rajanema isevastutusel ja keskenduma eelkõige riikide, piirkondade ja kogu mandri suutlikkuse suurendamisele ja vägivaldsete konfliktide vältimisele juba nende algusjärgus, tegeledes sihikindlalt konflikti algpõhjustega, sealhulgas vaesusega, ja ühendades selleks sobival viisil kõik olemasolevad vahendid.

Lepinguosalised tunnistavad, et tegelda tuleb uute ja suurenevate julgeolekuohtudega, nagu organiseeritud kuritegevus, piraatlus, inim-, narko- ja relvakaubandus. Arvesse tuleb võtta ka mõju, mida avaldavad ülemaailmsed probleemid, nagu rahvusvaheliste finantsturgude vapustused, kliimamuutus ja pandeemiad.

Lepinguosalised rõhutavad piirkondlike organisatsioonide tähtsust rahu tagamisel ning konfliktide vältimisel ja lahendamisel ning uute või suurenevate julgeolekuohtudega võitlemisel, mille eest vastutab Aafrikas peamiselt Aafrika Liit.

2.   Julgeoleku ja arengu vastastikune sõltuvus määrab rahu tagamise, konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed, mis hõlmavad lühi- ja pikaajalisi meetmeid, sealhulgas kriisiohjamist ja muid meetmeid. Uute või suurenevate julgeolekuohtudega võitlemiseks võetavad meetmed toetavad muu hulgas korrakaitset, sealhulgas piirikontrollialast koostööd, rahvusvahelise tarneahela turvalisuse suurendamist ning õhu-, mere- ja maanteetranspordi kaitsemeetmete täiustamist.

Rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed hõlmavad eelkõige abi, et tasakaalustada ühiskonna kõikide osade poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid võimalusi, suurendada demokraatia õiguspärasust ja valitsemise tõhusust, luua mõjusad mehhanismid eri rühmade huvide rahumeelseks ühitamiseks, tagada naiste aktiivsem osalus, ületada ühiskonda osadeks jaotavad lõhed ning rajada toimekas ja korrastatud kodanikuühiskond. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata konfliktide vältimisele kaasaaitavate varajase hoiatamise süsteemide ja rahu tagamise mehhanismide loomisele.

3.   Asjakohaste meetmete hulka kuulub muu hulgas abi, mis antakse vahendamiseks, läbirääkimiseks ja lepitamiseks, ühiste ja nappide loodusvarade tõhusaks piirkondlikuks kasutamiseks, endiste võitlejate demobiliseerimiseks ja taasintegreerimiseks ühiskonda, lapssõdurite küsimuse ning naiste- ja lastevastase vägivalla probleemi lahendamiseks. Võetakse sobivad meetmed sõjanduskulude ja relvakaubanduse piiramiseks, sealhulgas abi kokkulepitud normide ja tegevusjuhendite edendamiseks ja kohaldamiseks ning konflikte õhutavate tegevuste vastu võitlemiseks.

3a.   Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu võitlusele jalaväemiinide ja sõdadest mahajäänud lõhkekehade vastu ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku tootmise, edasiandmise, levitamise ja kogumise vastu, sealhulgas ebapiisavalt valvatud ja puudulikult hallatud varudele ja nende kontrollimatule levikule.

Lepinguosalised nõustuvad kooskõlastama, järgima ja täielikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest, ning kohustuvad tegema koostööd riigi, piirkonna ja mandri tasandil.

3b.   Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd palgasõdurite tegevuse ärahoidmiseks vastavalt oma kõikidest asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest tulenevatele kohustustele ning oma vastavatele õigus- ja haldusnormidele.

4.   Ebakindlate olukordade strateegiliseks ja tõhusaks lahendamiseks jagavad lepinguosalised teavet ja hõlbustavad diplomaatilise, julgeoleku- ja arengukoostöö meetodeid loogiliselt kombineerides ennetavate meetmete rakendamist. Nad lepivad kokku viisis, kuidas kõige paremini suurendada riikide suutlikkust täita oma põhifunktsioone ja stimuleerida poliitilist tahet viia ellu reforme, järgides samal ajal isevastutuse põhimõtet. Ebakindlas olukorras on poliitiline dialoog eriti tähtis ning seda tuleb edasi arendada ja tugevdada.

5.   Vägivaldsete konfliktide korral võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed, et tõkestada vägivalla süvenemist, piirata selle levikut ja hõlbustada lahkhelide rahumeelset lahendamist. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et koostööks mõeldud rahalisi vahendeid kasutataks koostööpõhimõtete ja eesmärkide kohaselt ja välditaks vahendite kõrvalesuunamist sõjalisel otstarbel.

6.   Pärast konflikti lahendamist võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed olukorra stabiliseerimiseks üleminekuajal, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, stabiilse ja demokraatliku olukorra juurde. Lepinguosalised tagavad hädaabimeetmete, rehabilitatsiooni ja arengukoostöö vaheliste vajalike seoste loomise.

7.   Rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise eesmärgil kinnitavad lepinguosalised täiendavalt oma kavatsust:

jagada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimiseks ja rakendamiseks vajalike õigusregulatsiooni kohanduste alaseid kogemusi ja

võidelda rahvusvahelise kuritegevuse vastu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, võttes arvesse Rooma statuuti.

Lepinguosalised püüavad astuda samme Rooma statuudi ning sellele vastavate dokumentide ratifitseerimise ja rakendamise suunas.”

9.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Ühenduse tegevuspõhimõtete järjepidevus ja nende mõju käesoleva lepingu rakendamisele.

Lepinguosalised on võtnud endale kohustuse tagada poliitikavaldkondade sidusus arenguga sihipärasel, strateegilisel ja partnerlusele suunatud meetodil ja tugevdada dialoogi poliitikavaldkondade arenguga sidususe teemal. Liit tunnistab, et liidu poliitikavaldkondadega (peale arengupoliitika) saab toetada AKV riikide arenguprioriteete kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega. Seda arvesse võttes tugevdab liit kõnealuste poliitikavaldkondade sidusust, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid.

Kui ühendus kavatseb oma volitusi kasutades võtta mõne meetme, mis võib mõjutada AKV riikide huve seoses käesoleva lepingu eesmärkidega, teatab ta AKV riikide rühmale aegsasti oma kavatsustest, ilma et see piiraks artikli 96 kohaldamist. Selleks teavitab komisjon regulaarselt AKV riikide rühma sekretariaati kavandatud ettepanekutest ja edastab samal ajal talle ka selliste meetmete võtmise ettepaneku. Vajaduse korral võivad AKV riigid nõuda teavet omal algatusel.

Nende taotluse korral peetakse viivitamata nõu, et enne lõpliku otsuse tegemist oleks võimalik arvesse võtta kõnealuste meetmete mõju nende huvidele.

Pärast sellist nõupidamist võivad AKV riigid ja AKV riikide rühm veel kirjalikult ja võimalikult kiiresti teatada ühendusele oma huvidest ning teha muudatusettepanekuid, osutades sealjuures sellele, kuidas tuleks nende huve arvestada.

Kui ühendus ei nõustu AKV riikide ettepanekutega, teatab ta sellest neile niipea kui võimalik ja esitab oma põhjendused.

Samuti antakse AKV riikide rühmale piisavalt ja võimaluse korral eelnevalt teavet selliste otsuste jõustumise kohta.”

10.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Ühisinstitutsioonid

1.   Käesoleva lepingu institutsioonid on ministrite nõukogu, suursaadikute komitee ja parlamentaarne ühisassamblee.

2.   Ühisinstitutsioonid ja majanduspartnerluslepingute alusel loodud institutsioonid püüavad tagada teabe kooskõlastatuse, ühtsuse ja täiendavuse ning tõhusa ja vastastikuse vahetuse, ilma et see piiraks kehtivate või tulevaste majanduspartnerluslepingute asjaomaste sätete kohaldamist.”

11.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised

Lepinguosalised korraldavad riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisi, leppides ühiselt kokku nende asjakohases vormis.”

12.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu tuleb tavaliselt kokku kord aastas eesistuja algatusel ja alati, kui see on vajalik; selle vorm ja geograafiline koosseis olenevad käsitletavatest küsimustest. Kohtumistel toimuvad kõrgetasemelised konsultatsioonid lepinguosalistele erilist huvi pakkuvates küsimustes, täiendades tööd, mida tehakse artikli 38 kohaselt ühises ministrite kaubanduskomitees ja artikli 83 kohaselt AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitees, kes valmistavad ette ministrite nõukogu iga-aastase korralise kohtumise materjalid.”;

b)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu võib teha lepinguosalistele siduvaid otsuseid ning esitada seisukohti, soovitusi ja arvamusi iga-aastasel korralisel kohtumisel või kirjaliku menetluse teel. Ministrite nõukogu esitab parlamentaarsele ühisassambleele kord aastas aruande lepingu rakendamise kohta. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisassambleel vastuvõetud seisukohti ja soovitusi.”

13.

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmas ja neljas taane asendatakse järgmisega:

„—

arutada arengu ja AKV-ELi partnerlusega seotud küsimusi, sealhulgas majanduspartnerluslepinguid, muid kaubanduskokkuleppeid, Euroopa Arengufondi ning riigi- ja piirkonnastrateegia dokumente. Selleks edastab komisjon kõnealused strateegiadokumendid teavitamiseks parlamentaarsele ühisassambleele;

arutada käesoleva lepingu rakendamist käsitlevat ministrite nõukogu aastaaruannet ja võtta käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vastu seisukohti ja anda ministrite nõukogule soovitusi;”

ii)

neljanda taande järele lisatakse järgmine taane:

„—

toetada riikide parlamentide institutsioonilist arengut ja suurendada nende suutlikkust kooskõlas käesoleva lepingu artikli 33 lõikega 1.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Parlamentaarne ühisassamblee tuleb täiskoosseisus kokku kaks korda aastas, vaheldumisi Euroopa Liidus ja mõnes AKV riigis. Piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks ja riikide parlamentide vahelise koostöö soodustamiseks korraldatakse ELi ja AKV riikide parlamendiliikmete kohtumisi piirkondlikul tasandil.

Piirkondlikud kohtumised korraldatakse käesoleva lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.”

14.

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Koostöös võetakse arengupõhimõtete aluseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentside lõppotsused ning rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärgid ja tegevuskavad ja nende järelmeetmed. Koostöös võetakse arvesse ka rahvusvahelisi arengukoostöö eesmärke ja pööratakse erilist tähelepanu edu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kindlaksmääramisele. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid.”

15.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega

„1.   AKV-EÜ arengukoostöö eesmärkide poole püüeldakse ühitatud tegevuskavade kaudu, mis hõlmavad kohaliku majanduse, ühiskonna, kultuuri, keskkonna ja institutsioonidega seotud tegureid. Seega moodustab koostöö ühtse tugiraamistiku AKV riikide oma arengukavadele, tagades eri tegurite täiendavuse ja koostoime, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja nende vahel. Seoses sellega ning osana AKV riikide arengupõhimõtetest ja reformidest püütakse AKV-EÜ koostööstrateegiate rakendamisega riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil:”;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

saavutada kiiret, jätkuvat ja töökohti loovat majanduskasvu, arendada erasektorit, suurendada tööhõivet ning parandada juurdepääsu tootmisele ja tootmisressurssidele ning soodustada piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;”

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

soodustada piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;”

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kõikides koostöövaldkondades võetakse arvesse järgmisi valdkondlikke või valdkondadevahelisi küsimusi: inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, demokraatia, hea valitsemistava, keskkonnasäästlikkus, kliimamuutus, nakkus- ja muud haigused, institutsioonide areng ja suutlikkuse suurendamine. Need valdkonnad võivad saada ühenduselt abi.”

16.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse mõiste „erainvesteeringutele” mõistega „investeeringutele”;

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Investeerimise ja erasektori arengu toetamine hõlmab meetmeid ja algatusi makro-, meso- ja mikromajanduse tasandil ja edendab uuenduslikke rahastamismehhanismide leidmist, sh era- ja riiklike allikate ühendamine ja suurendamine arengumeetmete rahastamise eesmärgil.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Koostööga toetatakse avaliku sektori investeeringuid põhistruktuuridesse, et arendada erasektorit, suurendada majanduskasvu ja kõrvaldada vaesus.”

17.

Artikli 22 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„b)

rakendada ülesehituspõhimõtteid, mille eesmärk on eri osalejate, eelkõige erasektori rolli tugevdamine ja keskkonna parandamine, et koondada paremini oma riigi ressursse ning suurendada äri, investeerimist ja tööhõivet, samuti:”.

18.

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Koostööga toetatakse püsiva arengu põhimõtteid ja institutsioonilisi reforme ning investeeringuid, mida on vaja õiglaseks juurdepääsuks majandustegevusele ja tootmisressurssidele, eelkõige:

a)

selliste koolitussüsteemide arendamist, mis aitavad suurendada tootlikkust nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris;

b)

kapitali, laenutegevust ja maaomandit, eeskätt omandi- ja kasutusõiguste osas;

c)

selliste maaelu arengukavade väljatöötamist, millega püütakse luua raamistik ühisele hajutatud kavandamisele ning vahendite eraldamisele ja haldamisele;

d)

strateegiate väljatöötamist eesmärgiga suurendada AKV riikides põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust, rahastades eelkõige põllumajandusalast teadustegevust, põllumajanduslikke sisendeid ja teenuseid, põllumajanduslikke tugiinfrastruktuure, riskide vähendamist ja juhtimist. Toetatakse riiklikke ja erainvesteeringuid põllumajandusse, põllumajanduspoliitika ja -strateegiate väljatöötamist, talunike ja erasektori organisatsioonide tugevdamist, loodusvarade majandamist ning põllumajandusturgude arendamist ja toimimist. Põllumajanduse tootmisstrateegiad tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke toiduga kindlustatuse strateegiaid ning piirkondlikku integratsiooni; koostöö toetab AKV riikide jõupingutusi oma kaupade ekspordi konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja ekspordistrateegiate kohandamiseks vastavalt muutuvatele kaubandustingimustele;

e)

veevarude säästvat arengut, mis tugineb veevarude integreeritud majandamise põhimõtetele ning tagab ühiste veevarude võrdse ja jätkusuutliku jagamise eri kasutusviiside vahel;

f)

vesiviljeluse ja kalanduse säästvat arengut, mis hõlmab nii siseveekalandust kui ka mere elusressursse AKV riikide majandusvööndites;

g)

majanduse ja tehnoloogia infrastruktuure ja teenuseid, sealhulgas veondust, telekommunikatsiooonisüsteeme, sideteenuseid ja infoühiskonna arengut;

h)

konkurentsivõimelise tööstuse, mäetööstuse ja energeetika arengut, soodustades samas erasektori kaasatust ja arengut;

i)

kaubanduse arengut, sealhulgas heade kaubandustavade edendamist;

j)

äri, rahanduse ja panganduse ning muude teenindusalade arengut;

k)

turismi arengut;

l)

teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö infrastruktuuri ja teenuste arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate täiustamist, edasiandmist ja kasutuselevõtmist;

m)

suutlikkuse suurendamist tootmisvaldkondades, eelkõige avalikus ja erasektoris;

n)

tavateadmiste edendamist ja

o)

konkreetsete strateegiate väljatöötamine ja rakendamine eeliste kaotamise mõjuga kohanemiseks, sealhulgas punktides a–n nimetatud meetmed.”

19.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Kalandus

Tunnistades kalanduse ja vesiviljeluse tähtsust AKV riikides, kuna need loovad töökohti, toovad tulu ning suurendavad toiduga kindlustatust, olles maa- ja rannikuelanikele elatusvahenditeks ning vähendades seeläbi vaesust, on koostöö eesmärgiks vesiviljelus- ja kalandussektori arendamine AKV riikides, et suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku kasu jätkusuutlikul viisil.

Koostöökavade ja -meetmetega toetatakse muu hulgas vesiviljeluse ja kalanduse säästva arengu strateegiate ja majandamise kavade väljatöötamist ja rakendamist AKV riikides ja piirkondades; vesiviljeluse ja kalanduse lõimimist riiklikesse ja piirkondlikesse arengustrateegiatesse; infrastruktuuri ja tehnilise oskusteabe arendamist, et võimaldada AKV riikidel saada kalandusest ja vesiviljelusest maksimaalset ja pidevat kasu; AKV riikide suutlikkuse suurendamist, et nad suudaksid lahendada välisprobleeme, mis takistavad neil kalavarusid täielikult ära kasutada, ning ühisettevõtete toetamist ja arendamist, et investeerida AKV riikide kalandus- ja vesiviljelussektorisse. Kõikides ühenduse ja AKV riikide vahel sõlmitavates kalanduskokkulepetes tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kooskõla kõnealuse piirkonna arengustrateegiatega.

Vastastikusel kokkuleppel võidakse korraldada kõrgetasemelisi, sealhulgas ministrite tasemel toimuvaid konsultatsioone, et arendada, täiustada ja/või tugevdada AKV-ELi koostööd vesiviljeluse ja kalanduse säästva arengu valdkonnas.”

20.

Artikli 25 lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

parandada iga tasandi haridust ja koolitust, seades eesmärgiks kolmanda astme haridust tõendavate kvalifikatsioonide tunnustamise, kvaliteedi tagamise süsteemide kasutuselevõtmise hariduses, sealhulgas Interneti teel või muudes mittetraditsioonilistes vormides antavas hariduses ja koolituses, ning suurendada tehnilisi teadmisi ja oskusi;

b)

parandada tervishoiusüsteeme, eelkõige muuta ulatuslikud ja kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidele võrdselt kättesaadavaks, ja toitumist, kõrvaldada nälg ja alatoitumine ning tagada piisav toiduga kindlustatus, muu hulgas turvavõrgustike toetamise teel;”.

21.

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kultuur ja areng”;

b)

[muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c)

lisatakse järgmised punktid:

„e)

tunnustada ja toetada kultuuritegelaste ja -võrgustike rolli ja nende panust säästvasse arengusse ja

f)

toetada hariduse kultuurilist mõõdet ja noorte osalemist kultuuritegevuses.”

22.

Artiklid 28, 29 ja 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Üldpõhimõtted

1.   AKV-ELi koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, mis AKV riigid on endale seadnud piirkondliku koostöö ja integratsiooni raames.

2.   Kooskõlas artiklites 1 ja 20 sätestatud üldiste eesmärkidega püütakse AKV-ELi koostöö abil:

a)

toetada rahu ja stabiilsust ning konfliktide vältimist ja lahendamist;

b)

kiirendada majandusarengut ja -koostööd, luues suuremaid turge, edendades isikute, kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumist AKV riikide vahel, kiirendades AKV riikide majanduse mitmekesistamist, toetades ja laiendades AKV riikide vahelist ning AKV riikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust ning integreerides AKV riigid järk-järgult maailmamajandusse;

c)

toetada säästva arenguga seotud rahvusvaheliste probleemide lahendamist, tehes seda muu hulgas piirkondlike koostööpõhimõtete kooskõlastamise ja ühtlustamise kaudu.

3.   Vastavalt artiklis 58 sätestatud tingimustele toetatakse koostööga ka piirkondadevahelist ja AKV riikide vahelist koostööd, näiteks koostööd:

a)

ühe või mitme AKV piirkondliku organisatsiooni vahel, sh mandri tasandil;

b)

Euroopa ülemeremaade ja -territooriumidega ning äärepoolseimate piirkondadega;

c)

arengumaadega, mis ei ole AKV riigid.

Artikkel 29

AKV-ELi koostöö piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamiseks

1.   Stabiilsuse ja rahu tagamise ning konfliktide vältimise valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a)

edendada ja arendada piirkondlikku poliitilist dialoogi järgmistes valdkondades: konfliktide vältimine ja lahendamine, inimõigused ja demokratiseerimine; arengus osalejate, eelkõige kodanikuühiskonna liikmete vaheline teabevahetus, nende koostöövõrkude loomine ja liikumisvõimaluste parandamine.

b)

edendada julgeolekuga seotud küsimuste alaseid piirkondlikke algatusi ja tegevuspõhimõtteid, sh relvastuse piiramine, meetmed uimastite, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, altkäemaksu ja korruptsiooni vastu.

2.   Piirkondliku majandusintegratsiooni valdkonnas toetatakse koostööga:

a)

AKV vähim arenenud riikide osalemist piirkondlike turgude rajamisel ja sellest tuleneva kasu jagamisel;

b)

valdkondlike majandusalaste ümberkujunduspõhimõtete rakendamist piirkondlikul tasandil;

c)

kaubanduse ja maksete liberaliseerimist;

d)

nii välis- kui ka kodumaiste piiriüleste investeeringute ja muude piirkondliku või majandusintegratsiooni algatuste soodustamist;

e)

selle mõju leevendamist, mida piirkondlikust integratsioonist tulenevad ülemineku netokulud avaldavad eelarvetulule ja maksebilansile, ja

f)

infrastruktuuri, eelkõige veonduse ja side infrastruktuuri selle ohutust ja teenuseid, sealhulgas piirkondlike võimaluste arendamist teabe- ja sidetehnoloogia vallas;

3.   Säästva arengu piirkondlike tegevuspõhimõtete valdkonnas toetatakse koostööga AKV piirkondlikke prioriteete ja eelkõige:

a)

keskkonda ja loodusvarade, sh vee ja energia säästvat majandamist ning kliimamuutusega võitlemist;

b)

toiduga kindlustatuse tagamist ja põllumajandust;

c)

tervishoidu, haridust ja koolitust;

d)

uurimistegevust ja tehnika arengut;

e)

piirkondlikke algatusi suurõnnetusteks valmisolekuks ja nende mõju leevendamiseks ning suurõnnetustejärgseks taastamistööks.

Artikkel 30

Suutlikkuse suurendamine AKV riikide piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamiseks

Piirkondlike tegevuspõhimõtete tõhustamiseks ja tulemuslikumaks muutmiseks arendatakse ja tugevdatakse koostööga:

a)

AKV riikide loodud piirkondliku integratsiooni asutuste ja organisatsioonide suutlikkust ja nende AKV riikide osalusega asutuste ja organisatsioonide suutlikkust, kes edendavad piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;

b)

riikide valitsuste ja parlamentide suutlikkust piirkondliku integratsiooni käsitlevate küsimuste lahendamisel ja

c)

valitsusväliste osalejate, sealhulgas erasektori suutlikkust.”

23.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

HIV/AIDS

Koostööga toetatakse AKV riikide jõupingutusi kõigi sektorites selliste tegevuspõhimõtete ja -kavade väljatöötamiseks ja tugevdamiseks, mille eesmärk on võidelda HIV/AIDSi pandeemiaga, et see ei takistaks arengut. AKV riike toetatakse nende jõupingutustes HIV/AIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse üldise kättesaadavuse saavutamiseks ja tagamiseks ning eelkõige on koostöö eesmärk:

a)

toetada riiklike ja piirkondlike arengukavade üheks prioriteediks olevate terviklike valdkondadevaheliste HIV/AIDSi vastu võitlemise strateegiate ja kavade väljatöötamist ja rakendamist;

b)

kaasata HIV/AIDsiga võitlemisse kõik asjakohased arenguvaldkonnad ja tagada kõigi tasandite sidusrühmade laiaulatuslik rakendatus;

c)

tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja lahendada inimressursside nappuse probleem tervishoius, sest see on oluline HIV/AIDSi ennetuse, ravi ja hoolduse üldise kättesaadavuse ja nende tõhusa integreerimise tagamiseks muude tervishoiuteenustega;

d)

võidelda soolise ebavõrdsuse ning soolise vägivalla ja ahistamise kui ühe HIV/AIDSi pandeemia põhjuse vastu ning tugevdada naiste ja tüdrukute õiguste kaitseks tehtavaid jõupingutusi; töötada välja spetsiaalselt naistele ja tüdrukutele suunatud tõhusad sootundlikud HIV/AIDSiga võitlemise kavad ja teenused, sealhulgas seksuaalkasvatust ning soojätkamistervist ja -õigusi käsitlevad kavad ja teenused, ning toetada naiste täielikku kaasamist HIV/AIDSi käsitlevate strateegiate ja kavade koostamisse ja nendega seotud otsuste tegemisse;

e)

töötada välja toetavad õiguslikud ja poliitilised raamistikud ning kõrvaldada karistavad õigusnormid, tegutsemispõhimõtted, tava, häbimärgistamine ja diskrimineerimine, mis kahjustavad inimõigusi, suurendavad vastuvõtlikkust HIVile/AIDSile ja takistavad tõhusa HIV/AIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse, sealhulgas ravimite, kaupade ja teenuste kättesaadavust HIVi/AIDSi nakatunud ja kõige suuremas nakatumisohus inimestele;

f)

suurendada juurdepääsu tõenditel põhinevale ja ulatuslikule HIV/AIDSi ennetustööle, mis kõrvaldaks epideemia kohalikud põhjused ja võtaks arvesse naiste, noorte ja kõige suuremas ohus olevate elanikkonnarühmade konkreetseid vajadusi, ja

g)

tagada ohutute, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite ja hügieenitarvete, sealhulgas seksuaal- ja soojätkamishügieeni tarvete üldine ja kindel kättesaadavus.”

24.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Kliimamuutus

Lepinguosalised tunnistavad, et kliimamuutus on tõsine ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis ohustab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning millega võitlemine nõuab piisavat, prognoositavat ja õigeaegset rahalist abi. Seetõttu ja kooskõlas artikliga 32, eelkõige selle lõike 2 punktiga a, on koostöö eesmärk:

a)

tunnistada, et AKV riigid, eelkõige väikesed saareriigid ja madalamal asuvad AKV riigid on kaitsetud kliimamuutusega seotud nähtuste ees, nagu rannikualade erosioon, tsüklonid, üleujutused ja keskkonnakatastroofidest tingitud ümberasustamine; ja eelkõige on AKV vähim arenenud ja sisemaariigid kaitsetud tihenevate üleujutuste, põua, metsade hävitamise ja kõrbestumise ees;

b)

tugevdada ja toetada tegevuspõhimõtteid ja -kavasid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuse tagajärgi ja nendega kohaneda, sealhulgas institutsioonide arendamise ja nende suutlikkuse suurendamise teel;

c)

suurendada AKV riikide suutlikkust ülemaailmse CO2-turu arendamise ja selles osalemise vallas ning

d)

see keskendub järgmistele tegevustele:

i)

kliimamuutuse lõimimine arengustrateegiatesse ja vaesuse vähendamise meetmetesse;

ii)

kliimamuutuse poliitilise tähtsuse tõstmine arengukoostöös, sealhulgas asjakohase poliitikaalase dialoogi abil;

iii)

AKV riikide toetamine, et aidata asjaomastel sektoritel, nagu põllumajandus, veemajandus ja infrastruktuurid, kliimamuutusega kohaneda, sealhulgas asjakohaste ja keskkonnaohutute tehnoloogiate siirde ja kasutuselevõtuga;

iv)

suurõnnetuste ohu vähendamise edendamine, võttes arvesse, et üha rohkem suurõnnetusi on seotud kliimamuutusega;

v)

AKV riikide leevendamismeetmete rahaline ja tehniline toetamine, kui see aitab vähendada neis riikides vaesust ja saavutada säästva arengu eesmärke, sealhulgas raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate ning põllumajanduse tekitatavate heitkoguste vähendamine;

vi)

ilma- ja kliimateabe ning ilma ennustamise ja varajase hoiatamise süsteemide täiustamine ja

vii)

säästvat arengut toetavate taastuvate energiaallikate ning vähem CO2-heidet tekitavate tehnoloogiate propageerimine.”

25.

Artikli 33 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

riigi rahanduse ja maksunduse juhtimise parandamisele ja tugevdamisele, et arendada AKV riikide majandustegevust ja suurendada nende maksutulu, austades samas täielikult AKV riikide suveräänsust kõnealuses valdkonnas.

Meetmete hulka kuuluvad:

i)

riigisiseste maksudega seotud haldussuutlikkuse suurendamine, sealhulgas tõhusa, tulemusliku ja jätkusuutliku maksusüsteemi loomine;

ii)

rahvusvahelistes maksundusalastes koostööstruktuurides ja -protsessides osalemine, et hõlbustada rahvusvaheliste standardite edasiarendamist ja nende tõhusat järgimist;

iii)

rahvusvahelise maksundusalase hea tava rakendamise sealhulgas läbipaistvuse põhimõtte ja teabevahetuse kohustuse järgimise toetamine AKV riikides, kes on kohustunud neid rakendama.”

26.

Artikli 34 lõiked 2 kuni 4 asendatakse järgmisega:

„2.   Majandus- ja kaubanduskoostöö lõppeesmärk on võimaldada AKV riikidel täiel määral osaleda rahvusvahelises kaubanduses. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu AKV riikide vajadusele tegusalt osaleda mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes. Arvestades AKV riikide praegust arengutaset, püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga võimaldada AKV riikidel toime tulla globaliseerumise probleemidega ja järk-järgult kohaneda rahvusvahelise kaubanduse uute tingimustega, hõlbustades sellega nende üleminekut vabale maailmamajandusele. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata paljude AKV riikide haavatavusele, mis tuleneb nende sõltuvusest kaupadest või mõnest olulisest tootest, sealhulgas lisandväärtusega põllumajandustoodetest, ja eeliste kaotamise ohule.

3.   Selleks püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga suurendada I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu AKV riikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõimet ning nende suutlikkust kaasata investeeringuid. Lisaks sellele püütakse anda lepinguosaliste vahelisele kaubandusele uus arengusuund, tugevdada AKV riikide kaubandus- ja investeerimispoliitikat, vähendada nende sõltuvust kaupadest, edendada mitmekesisemat majandust ja parandada AKV riikide suutlikkust tegelda kõikide kaubandusküsimustega.

4.   Majandus- ja kaubanduskoostöös järgitakse täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sätteid, sealhulgas eri- ja diferentseeritud režiimi käsitlevaid sätteid, võttes arvesse lepinguosaliste vastastikuseid huve ja iga lepinguosalise arengutaset. Samuti tegeletakse eeliste kaotamise mõjuga, järgides täielikult mitmepoolseid kohustusi.”

27.

Artikli 35 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Majandus- ja kaubanduskoostöö põhineb tõelisel, tugevdatud ja eesmärgistatud koostööl. Lisaks sellele põhineb see terviklikul lähenemisviisil, mis tugineb eelmiste AKV-EÜ konventsioonide tugevustele ja saavutustele.

2.   Majandus- ja kaubanduskoostöö tugineb AKV riikide piirkondliku integratsiooni algatustele. I jaotises määratletud piirkondlikku koostööd ja integratsiooni toetav koostöö ning majandus- ja kaubanduskoostöö täiendavad üksteist. Majandus- ja kaubanduskoostöö raames tegeldakse eelkõige pakkumise ja nõudluse piiratuse, infrastruktuuride vastastikuse seotuse, majanduse mitmekesistamise ja kaubanduse arendamise meetmetega kui AKV riikide konkurentsivõime suurendamise vahenditega. Seetõttu tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta vastavaid AKV riikide ja piirkondade arengustrateegiates ette nähtud meetmeid, mida ühendus toetab, eelkõige kaubandusabi andes.”

28.

Artiklid 36 ja 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Üksikasjalikud eeskirjad

1.   Eespool sätestatud eesmärke ja põhimõtteid silmas pidades nõustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute sõlmimine, kõrvaldades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades.

2.   Arengut toetavate majanduspartnerluslepingute eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, kasutades eelkõige täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja lõunariikide omavahelise kaubavahetuse võimalusi.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et uut kauplemiskorda rakendatakse järk-järgult.

Artikkel 37

Menetlused

1.   Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel nähakse kooskõlas I jaotise ja artikliga 35 ette AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkuse suurendamine (sealhulgas konkurentsivõime suurendamise meetmed), piirkondlike organisatsioonide tugevdamine ja piirkondliku kaubanduse integreerimise algatuste toetamine, aidates vajaduse korral kohandada eelarvet ja viia ellu maksureformi, ning infrastruktuuri täiustamine ja arendamine ning investeeringute soodustamine.

2.   Lepinguosalised jälgivad pidevalt läbirääkimiste käiku vastavalt artiklile 38.

3.   Läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle alustatakse nende AKV riikidega, kes arvavad end selleks valmis olevat, nende arvates sobival tasandil ja AKV riikide rühma kokkulepitud korras ning eesmärgiga toetada AKV riikide piirkondlikku integreerumist.

4.   Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel püütakse eelkõige kinnitada ajakava lepinguosaliste vaheliste kaubandustõkete järkjärguliseks kõrvaldamiseks kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega. Ühenduse puhul rajaneb kaubanduse liberaliseerimine acquis’l ja sellega püütakse parandada AKV riikide pääsu turule, muu hulgas päritolureeglite läbivaatamise teel. Läbirääkimistel võetakse arvesse AKV riikide arengutaset ning kaubandusmeetmete mõju ühiskonnale ja majandusele ning nende riikide suutlikkust kohandada oma majandus liberaliseerimisega. Seetõttu ollakse läbirääkimistel piisava üleminekuaja kestuse kinnitamisel ja hõlmatavate toodete lõplikul määramisel võimalikult paindlikud, võttes arvesse tundlikke valdkondi ja erinevusi tollide kaotamise ajakavas, järgides seejuures kehtivaid WTO eeskirju.

5.   Lepinguosalised teevad WTOs tihedat koostööd, et selgitada ja põhjendada kokkulepitud korda, eelkõige selle paindlikkust.

6.   Lepinguosalised arutavad, kuidas lihtsustada ja läbi vaadata nende ekspordi suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, sealhulgas sätteid päritolu kumulatsiooni kohta.

7.   Pärast majanduspartnerluslepingute sõlmimist võivad need AKV riigid, kes ei ole kõnealuse lepingu osalised, igal ajal taotleda lepinguga ühinemist.

8.   Võttes arvesse I jaotises kirjeldatud AKV-ELi koostööd AKV riikide piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamise eesmärgil ja kooskõlas artikliga 35 pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu majanduspartnerluslepingute rakendamisest tulenevatele vajadustele. Kohaldatakse käesoleva lepingu IV lisa artiklis 1 kirjeldatud põhimõtteid. Selleks nõustuvad lepinguosalised kasutama koostöö mitmeaastase finantsraamistiku ja muude täiendavate allikate vahendite suunamiseks olemasolevaid või uusi piirkondlikke rahastamismehhanisme.”

29.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 37a

Muud kauplemiskorrad

1.   Arvestades, et praegune kaubanduspoliitika on suunatud kaubanduse suuremale liberaliseerimisele, võivad EL ja AKV riigid osaleda läbirääkimistes kokkulepete üle, mis liberaliseerivad mitmepoolset ja kahepoolset kaubandust veelgi enam, ja neid kokkuleppeid rakendada. Liberaliseerimise tulemusena võivad kaduda AKV riikide eelised ja see võib mõjutada nii nende konkurentsivõimet ELi turul kui ka nende arengut, mida EL soovib toetada.

2.   Kooskõlas majandus- ja kaubanduskoostöö eesmärkidega püüab Euroopa Liit võtta meetmeid liberaliseerimise võimaliku negatiivse mõju tasakaalustamiseks, et AKV riigid säilitaksid oma olulise eelise mitmepoolses kauplemissüsteemis nii kaua kui võimalik, ja tagada, et eeliste vältimatu järkjärguline vähendamine toimuks võimalikult pika aja jooksul.”

30.

Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ministrite kaubanduskomitee arutab kõigile AKV riikidele huvipakkuvaid kaubandusküsimusi ja jälgib eelkõige pidevalt majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käiku ja kõnealuste lepingute rakendamist. Ta pöörab erilist tähelepanu käimasolevatele mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele ja uurib ulatuslikumate liberaliseerimisalgatuste mõju AKV-EÜ kaubandusele ning AKV riikide majanduse arengule. Komitee annab aru ministrite nõukogule ja annab talle vajalikke soovitusi, sealhulgas kõikide toetusmeetmete kohta, et AKV-EÜ kauplemiskorrast tulenev kasu suureneks.”

31.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

Konsulteerimine

1.   Kui uued või kavades ette nähtud meetmed, mida ühendus võtab õigusnormide ühtlustamiseks kaubanduse soodustamise eesmärgil, võivad mõjutada ühe või mitme AKV riigi huve, teavitab ühendus enne selliste meetmete vastuvõtmist sellest AKV riikide rühma sekretariaati ja asjaomaseid AKV riike.

2.   Selleks et ühendus saaks arvestada AKV riikide rühma huve, konsulteeritakse viimase taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et leida rahuldav lahendus.

3.   Kui kaubanduse soodustamiseks vastu võetud kehtivad ühenduse eeskirjad mõjutavad või kõnealuste eeskirjade tõlgendamine, kohaldamine või rakendamine mõjutab ühe või mitme AKV riigi huve, konsulteeritakse asjaomase AKV riigi taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et leida rahuldav lahendus.

4.   Rahuldava lahenduse leidmiseks võivad lepinguosalised tõstatada ühises ministrite kaubanduskomitees mis tahes muid kaubandusega seotud küsimusi, mis võivad tuleneda liikmesriikide võetud või kavandatud meetmetest.

5.   Lepinguosalised teavitavad üksteist sellistest meetmetest, et tagada konsultatsioonide tulemuslikkus.

6.   Lepinguosalised nõustuvad sellega, et konsulteerimine majanduspartnerluslepingute reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes majanduspartnerluslepingu institutsioonides ja teabe edastamine kõnealuste institutsioonide kaudu on samuti kooskõlas käesoleva artikliga ja lepingu artikliga 12, tingimusel et AKV riigid, keda need võivad mõjutada, on sõlminud majanduspartnerluslepingu, mille raames konsultatsioonid toimuvad või teave edastatakse.”

32.

Artikli 41 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Ühenduse toetab I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 AKV riikide pingutusi suurendada oma teenuste osutamise suutlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse tööturu-, äri-, turustus-, finants-, turismi-, kultuuri- ja ehitusteenustele ning nendega seotud inseneriteenustele, et parandada AKV riikide konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada nende kaubavahetuse ja teenuskaubanduse väärtust ja mahtu.”

33.

Artikli 42 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühendus toetab I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 AKV riikide pingutusi tasuvate ja tõhusate mereveoteenuste arendamisel ja edendamisel AKV riikides, et suurendada AKV ettevõtjate osalemist rahvusvahelistes mereveoteenustes.”

34.

Artikli 43 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama omavahelist koostööd info- ja sidetehnoloogia ning infoühiskonna vallas. Selle koostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 eelkõige saavutada sidesüsteemide suurem täiendavus ja ühtlustamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning nende kohandamine uue tehnoloogiaga.”

35.

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ühendus aitab AKV riikidel I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 suurendada oma suutlikkust kõikides kaubandusega seotud valdkondades, vajaduse korral täiustades ja toetades institutsioonilist raamistikku.”

36.

Artikli 45 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Samuti lepivad lepinguosalised kokku sellealase koostöö tugevdamises, et koos asjaomaste riiklike konkurentsiasutustega kujundada ja toetada efektiivset konkurentsipoliitikat, millega järkjärgult tagatakse konkurentsieeskirjade täitmine nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes. Koostöö selles vallas hõlmab eelkõige abi I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 sobiva õigusliku raamistiku kujundamisel ja selle rakendamisel haldusorganite kaudu, pöörates erilist tähelepanu AKV vähim arenenud riikide eriolukorrale.”

37.

Artikli 46 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama oma sellealast koostööd. Taotluse korral, vastastikku kokkulepitud tingimustel ning I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 laieneb koostöö muu hulgas järgmistesse valdkondadesse: õigusloome intellektuaalomandi õiguste kaitse ja järgimise vallas, õiguste omajatel selliste õiguste kuritarvitamise ja konkurentidel nende rikkumise takistamine, riiklike ja piirkondlike asutuste ja muude organite asutamine ja tugevdamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kehtestamise ja kaitsmisega tegelevate piirkondlike organisatsioonide toetamine, sealhulgas töötajate koolitamine.”

38.

Artikli 47 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„2.   Standardimis- ja sertifitseerimiskoostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 edendada lepinguosaliste süsteemide kokkusobivust, hõlmates eelkõige:”.

39.

Artikli 48 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35, et suurendada AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkust selles valdkonnas.”

40.

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et tagataks säästev ja usaldusväärne keskkonnahoid kooskõlas sellealaste rahvusvaheliste konventsioonide ja kohustustega, võttes asjakohaselt arvesse iga lepinguosalise arengutaset. Nad on ühel meelel, et keskkonnameetmete planeerimisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta AKV riikide erivajadusi ja -nõudeid, sealhulgas seoses artikliga 32.”

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lepinguosalised nõustuvad sellega, et keskkonnameetmeid ei tohi kasutada protektsionistlikel eesmärkidel.”

41.

Artikli 50 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lepinguosalised on ühel meelel, et töönorme ei tohiks kasutada kaitsemeetmena.”

42.

Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Koostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 eelkõige parandada asutuste suutlikkust ja tehnilisi võimalusi selles valdkonnas, seades sisse kiirhoiatussüsteemid ohtlikest toodetest vastastikku teatamiseks, vahetades teavet ja kogemusi toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järelevalve sisseseadmise ja toimimise kohta, parandades tarbijatele antavat teavet hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta, soodustades sõltumatute tarbijaühingute ja tarbijate huvide esindajate vaheliste sidemete arendamist, ühtlustades tarbijakaitsepoliitikat ja -süsteeme, teatades õigusaktide jõustamisest, edendades koostööd kahjuliku või kõlvatu äritegevuse uurimisel ja rakendades lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordikeelde selliste kaupade ja teenuste suhtes, mille turustamine on tootjariigis keelatud.”

43.

Artikli 56 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostööd arengu rahastamise vallas tehakse AKV riikide määratletud arengueesmärkide, -strateegiate ja -prioriteetide põhjal ja nendega kooskõlas nii riiklikul, piirkondlikul kui ka AKV riikide tasandil. Arvesse võetakse AKV riikide geograafilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi. Lähtuvalt rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise kavast põhineb koostöö isevastutusel, vastavusse viimisel, rahastajate tegevuse kooskõlastamisel ja ühtlustamisel, arengutulemuste juhtimisel ja vastastikusel aruandlusel. Eelkõige:

a)

edendatakse koostööga kohalikku isevastutust kõikidel arenguetappidel;

b)

avaldub koostöö vastastikustel õigustel ja kohustustel põhinevas partnerluses;

c)

rõhutatakse koostööga ennustatavuse ja kindluse tähtsust vahendite liikumises, mis toimub väga soodsatel tingimustel ja pidevalt;

d)

on koostöö paindlik ning kohandatud iga AKV riigi olukorrale ja asjakohase projekti või kava erilaadile;

e)

tagatakse koostööga tõhusus, kooskõlastamine ja järjepidevus.”

44.

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

piirkondlikud või riikidevahelised institutsioonid, mille koosseisus on üks AKV riik või mitu AKV riiki, sealhulgas Aafrika Liit või muud organid, mille liikmed ei ole AKV riigid, ja kes tegutsevad nende riikide volitusel;”

b)

lõget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

AKV või ühenduse finantsvahendajad, kes teevad, soodustavad ja rahastavad era- või riiklikke investeeringuid AKV riikides;”

ii)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

arenguriigid, mis ei kuulu AKV rühma, milles nad osalevad ühisalgatuse raames, või AKV riikide piirkondlikud organisatsioonid kooskõlas käesoleva lepingu IV lisa artikliga 6.”

45.

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid c ja g asendatakse järgmisega:

„c)

lühiajalise kahjuliku mõju leevendamist, mida välised vapustused, sealhulgas eksporditulu muutused avaldavad sotsiaalmajanduslikele ümberkujundustele ja tegevuspõhimõtetele;”

b)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

humanitaar- ja hädaabi, sealhulgas abi pagulastele ja ümberasustatud isikutele, meetmeid, mis seovad kriisiaegse või -järgse olukorra leevendamiseks ja taastustöödeks antava lühiajalise abi pikaajalise arenguga, ja suurõnnetusteks valmisolekut.”

46.

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Otsest eelarvetoetust makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamiseks antakse juhul, kui:

a)

kehtestatud või rakendamisel on täpselt määratletud riiklikud või valdkondlikud arengustrateegiad vaesuse vähendamiseks;

b)

riik on välja töötanud või viib ellu täpsed makromajanduslikud ja valdkondlikud tegevuspõhimõtted stabiilsuse saavutamiseks ning põhilised rahastajad, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelised finantsasutused, on need heaks kiitnud, ja

c)

riigi finantsjuhtimine on piisavalt läbipaistev, arusaadav ja tõhus;

Ühendus ühtlustab iga AKV riigi puhul kasutatavad süsteemid ja menetlused, kontrollib partnerriigile eelarvest antavaid toetusi ja toetab partnerriike nende püüdlustes tugevdada riigisisest vastutust ja parlamentaarset järelevalvet, suurendada auditeerimissuutlikkust ja teabe kättesaadavust avalikkusele.”

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käesoleva lepingu raames kasutatakse lepingu eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate projektide, kavade ja muus vormis meetmete rahastamiseks käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt eraldatud vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „pank”) omavahendeid ja vajaduse korral muid Euroopa Ühenduse eelarvest eraldatavaid vahendeid.”

47.

Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   AKV riikide võlakoorma kergendamiseks ja nende maksebilansiraskuste leevendamiseks nõustuvad lepinguosalised kasutama käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistikuga ette nähtud eraldatud vahendeid rahvusvaheliselt heakskiidetud ja AKV riike soodustavate võlakergendusalgatuste toetamiseks. Samuti kohustub ühendus uurima, kuidas saab pikema aja jooksul rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusalgatuste toetamiseks kasutada muid ühenduse vahendeid.”

48.

Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastane finantsraamistiku kaudu toetatakse AKV riikide makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamist. Seoses sellega tagavad lepinguosalised, et struktuuri kohandamised on majanduslikult elujõulised ning sotsiaalselt ja poliitiliselt talutavad. Abi andmisel on aluseks ühenduse ja asjaomase AKV riigi ühishinnang, mis käsitleb makromajanduse või valdkonna tasandil võetud või kavandatud ümberkujundusmeetmeid ja annab ümberkujundamisele üldhinnangu. Üldhinnang viiakse võimalikult hästi vastavusse riigis kehtiva korraga ja abi andmist kontrollitakse saadud tulemuste alusel. Toetuskavade oluliseks tunnusjooneks on kiire väljamaksmine.”

49.

II jaotise 4. osa 3. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

50.

Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et välistest vapustustest tingitud makromajanduslik ebastabiilsus võib kahjustada AKV riikide arengut ja ohustada nende arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu seatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames sisse lisatoetussüsteem, et leevendada välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumisest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.

2.   Kõnealuse abi eesmärk on kaitsta sotsiaalmajanduslikke ümberkujundusi ja tegevuspõhimõtteid, mida tulu vähenemine võib negatiivselt mõjutada, ja leevendada välistest vapustustest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.

3.   AKV riikide majanduse suurt sõltuvust ekspordist ja eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse arvesse kohaldamisaastal vahendeid eraldades. Selles suhtes tehakse soodustusi AKV vähim arenenud riikidele, sisemaariikidele ja saareriikidele ning konflikti- ja loodusõnnetusjärgses olukorras olevatele riikidele.

4.   Lisavahendeid antakse rahastamistingimusi käsitlevas II lisas sätestatud toetusmehhanismi üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

5.   Ühendus annab toetust ka turumajanduslikele kindlustuskavadele, mis on mõeldud AKV riikidele, kes püüavad ennast kaitsta välistest vapustustest tuleneva lühiajalise kahjuliku mõju eest.”

51.

II jaotise 4. osa 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

52.

Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Üldpõhimõtted

1.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse kriisiolukordades. Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on päästa ja kaitsta inimelusid ning vältida ja leevendada inimeste kannatusi, kui selleks tekib vajadus. Hädaolukorrajärgset abi antakse endise olukorra taastamiseks ja olukorra leevendamiseks antava lühiajalise abi seostamiseks pikaajaliste arengukavadega.

2.   Kriisiolukord, sealhulgas pikaajaline struktuurne ebastabiilsus või nõrkus, on olukord, mis ohustab avalikku korda või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ning võib kasvada relvastatud konfliktiks või riiki destabiliseerida. Kriisiolukorra võivad tekitada loodusõnnetused, inimese põhjustatud hädaolukorrad, näiteks sõda ja muud konfliktid või samalaadse mõjuga erakorralised asjaolud, mis on muu hulgas seotud kliimamuutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, energiaallikate ja loodusvarade kättesaadavuse või äärmise vaesusega.

3.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse niikaua, kui see on vajalik ohvrite kõnealustest olukordadest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, sidudes seega omavahel olukorra leevendamiseks, taastustöödeks ja arenguks antava abi.

4.   Humanitaarabi antakse üksnes vastavalt kriisiolukorra ohvrite vajadustele ja huvidele ning rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete kohaselt ja järgides humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Eelkõige ei diskrimineerita ohvreid nende rassi, rahvuse, usu, soo, vanuse, kodakondsuse ega poliitiliste vaadete pärast ning tagatakse vaba juurdepääs ohvritele ja nende kaitse ning humanitaarabi andjate julgeolek ja nende varustuse kaitstus.

5.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi andmist rahastatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames, kui kõnealust abi ei saa rahastada liidu eelarvest. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse täiendavalt ja kooskõlas liikmesriikide jõupingutustega ning vastavalt abi tõhususe tagamise heale tavale.”

53.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 72a

Eesmärk

1.   Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on:

a)

kaitsta inimelusid kriisiolukordades ja nendele vahetult järgnevates oludes;

b)

aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega kaasa humanitaarabi rahastamisele ja kohaletoimetamisele ning võimaldada abisaajatele vahetu juurdepääs abile;

c)

teha lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, et ohvrid saaksid uuesti integreeruda ühiskonda ja majandusse ning et luua võimalikult ruttu tingimused arengu jätkumiseks asjaomaste AKV riikide ja piirkondade pikaajaliste eesmärkide kohaselt;

d)

tegelda loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuste tagajärjel ümberasunud isikute (pagulased, ümberasustatud isikud ja tagasipöördujad) vajadustega, et rahuldada ükskõik kus asuvate pagulaste ja ümberasustatud isikute kõiki vajadusi niikaua, kui see on vajalik, ja hõlbustada nende vabatahtlikku naasmist ning taasintegreerumist oma päritoluriiki;

e)

aidata AKV riike suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.

2.   Abi võib anda ka AKV riikidele või piirkondadele, kes võtavad vastu pagulasi või tagasipöördujaid, et rahuldada neid esmavajadusi, mida hädaabi ei hõlma.

3.   Hädaolukorrajärgsete meetmete eesmärk on materiaalne ja sotsiaalne taastumine pärast kriisi ja neid võidakse kohaldada endise olukorra taastamiseks ja olukorra leevendamiseks antava lühiajalise abi seostamiseks asjaomaste pikaajaliste arengukavadega, mida rahastatakse riiklike või piirkondlike sihtprogrammide või AKV riikide siseste programmide raames. Kõnealused meetmed peavad hõlbustama siirdumist hädaolukorrast arengujärku, edendama kannatada saanud elanikkonnaosade sotsiaalset ja majanduslikku taasintegreerumist, kõrvaldama võimalikult suures ulatuses hädaolukorra põhjused, tugevdama asutusi ning suurendama kohaliku ja riikliku isevastutuse rolli asjaomase AKV riigi säästva arengu põhimõtete väljatöötamises.

4.   Vajaduse korral kooskõlastatakse lõike 1 punktis e nimetatud suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismid muude mehhanismidega, mis on kehtestatud suurõnnetuste vältimiseks ja nendeks valmisolekuks.

Riigi, piirkonna ja kogu AKV riikide rühma tasemel kehtestatud suurõnnetuste ohu vähendamise ja juhtimise mehhanismide arendamine ja tugevdamine aitab AKV riikidel kohaneda paremini suurõnnetuste tagajärgedega. Kõiki seotud meetmeid võib võtta koostöös piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on tõendatud kogemused suurõnnetuste ohu vähendamisel.”

54.

Artikkel 73 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 73

Rakendamine

1.   Humanitaar- ja hädaabi antakse hädaolukorrast mõjutatud AKV riigi või piirkonna taotlusel või komisjoni algatusel või rahvusvaheliste organisatsioonide või kohalike või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide soovitusel.

2.   Ühendus võtab vajalikke meetmeid hõlbustamaks kiiret tegutsemist, mida on vaja hädaabi nõudvate esmaste vajaduste rahuldamiseks. Seda abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paindlikult ja tulemuslikult.

3.   Rõhutades, et käesoleva peatüki kohaselt antav abi on oma olemuselt arenguabi, võib seda asjaomase riigi või piirkonna taotlusel kasutada erandkorras koos sihtprogrammiga.”

55.

Artikli 76 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

laene panga omavahenditest ja investeerimisrahastust vastavalt käesoleva lepingu II lisas sätestatud tingimustele. Selliseid laene võib kasutada ka riiklike investeeringute tegemiseks põhiinfrastruktuuri.”

56.

Artikli 9 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ühelt poolt ühendus ja liikmesriigid ning teiselt poolt AKV riigid teatavad teisele lepinguosalisele hiljemalt 12 kuud enne iga viie aasta möödumist, kui nad soovivad sätteid käesoleva lepingu võimalikuks muutmiseks läbi vaadata. Kui üks lepinguosaline taotleb käesoleva lepingu mingi sätte läbivaatamist, on teisel lepinguosalisel sellest tähtajast olenemata kaks kuud aega, et taotleda ka muude sätete läbivaatamist, mis on seotud esialgse taotluse aluseks olevate sätetega.”

57.

Artikli 100 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ja mille kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja AKV riikide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.”

C.   LISAD

1.

II lisa, mida on muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu 29. mai 2009. aasta otsusega 1/2009, (1) muudetakse järgmiselt.

a)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Investeerimisrahastu tegevuse, Euroopa Investeerimispanga („pank”) omavahenditest antavate laenude ja erimeetmete suhtes kohaldatavad rahastamistingimused on sätestatud käesolevas peatükis. Neid vahendeid võib suunata abikõlblikele ettevõtetele otse või kõlblike investeerimisfondide ja/või finantsvahendajate kaudu.

2.   Käesolevas lisas sätestatud intressitoetusteks mõeldud vahendid tehakse kättesaadavaks Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetustest.

3.   Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetuste kujul. Intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, võetakse Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse pangale. Kuni 10 % intressitoetusteks eraldatud vahenditest võib kasutada ka projektiga seonduva tehnilise abi toetuseks AKV riikides.

4.   Kõnealused tingimused ei piira selliste tingimuste kohaldamist, mida võidakse kehtestada selliste AKV riikide suhtes, kus rakendatakse piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel. Sellest tulenevalt püüab pank juhul, kui kõnealuste raamistike kohaselt on vaja vähendada laenu intressimäära rohkem kui 3 % võrra vastavalt käesoleva peatüki artiklitele 2 ja 4, vähendada vahendite keskmist maksumust koos teiste abiandjatega toimuva asjakohase kaasrahastamise kaudu. Kui seda ei peeta võimalikuks, võib panga laenu intressimäära vähendada sellise summa võrra, mis on vajalik, et intressimäär vastaks HIPC algatusest või muudest rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistikust tulenevale tasemele.”

b)

Artikli 2 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.   Tavalisi laene võib riikides, kus ei kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel, anda soodustingimustel järgmistel juhtudel:

a)

infrastruktuuriprojektidele, mis on erasektori arengu eeltingimusteks vähim arenenud maades, konfliktijärgsetes riikides ja riikides, mida on tabanud loodusõnnetus. Sel juhul vähendatakse laenu intressimäära kuni 3 % võrra;

b)

projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõestatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus ja vorm otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %.

Punkti a või b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

8.   Sellisteks soodustusteks saadakse vahendid käesoleva lepingu Ib lisa punkti 2 alapunktis c osutatud intressitoetusest.”

c)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pank annab omavahenditest laenu järgmistel tingimustel:

a)

viiteintressimäär on määr, mida pank lepingu allakirjutamise päeval või väljamaksekuupäeval kohaldab vääringu ja tagasimaksetähtaja osas samasuguste tingimustega laenude suhtes;

b)

riikides, kus ei kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel:

i)

rakendatakse avaliku sektori projektide puhul põhimõtteliselt kuni 3 % suurust intressitoetust;

ii)

rakendatakse artikli 2 lõike 7 punktis b piiritletud laadi erasektori projektide puhul intressitoetust kõnealuses sättes sätestatud tingimustel.

Lõplik intressimäär ei või sellisel juhul kunagi olla väiksem kui 50 % viitemäärast;

c)

panga omavahenditest antud laenude tagasimaksetähtaeg määratakse projekti majanduslike ja rahaliste omaduste põhjal. Tavaliselt kaasneb nende laenudega ajapikendus, mis määratakse projektikohase töö kestuse põhjal.”

2.

III lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

tugevdada ja suurendada ettevõtluse arenduskeskuse (EAK) rolli, et osutada AKV riikide ja piirkondade erasektorile vajalikku abi erasektori arendamise edendamisel;

b)

tugevdada ja kindlustada põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud koostöö tehnilise keskuse (PAK) rolli AKV riikide institutsioonilise suutlikkuse arendamisel, eelkõige teabe haldamisel, et parandada juurdepääsu tehnoloogiale, mis suurendab põllumajanduse tootlikkust, edendab turustusvõimet ja toiduga kindlustatust ning maaelu arengut.”

b)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

EAK

1.   EAK edendab erasektori arengut soodustavat ärikeskkonda ja toetab erasektori arengustrateegiate rakendamist AKV riikides, osutades AKV riikide ettevõtjatele muid teenuseid peale finantsteenuste, sealhulgas nõustamisteenuseid, ning toetab ühenduse ja AKV riikide ettevõtjate ühisalgatusi. Seda tehes tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta majanduspartnerluslepingu rakendamisest tulenevaid vajadusi.

2.   EAK püüab aidata AKV eraettevõtjatel muutuda konkurentsivõimelisemaks kõikides majandussektorites. Eelkõige teeb ta järgmist:

a)

hõlbustab ja edendab AKV riikide ja ELi ettevõtete vahelist ärikoostööd ja partnerlust;

b)

aitab arendada ettevõtjatele pakutavaid tugiteenuseid, toetades erasektori organisatsioonide suutlikkuse suurendamist või tehniliste, kutsealaste, juhtimis-, äri- ja koolitusteenuste osutajaid;

c)

toetab investeeringuid soodustavaid tegevusi, näiteks investeeringuid edendavaid organisatsioone, investeerimiskonverentside korraldamist, koolituskavu, strateegiaseminare ja järelevalvet investeerimise soodustamise üle;

d)

toetab algatusi, mis soodustavad innovatsiooni ja tehnosiiret ning oskusteabe ja kõiki ärijuhtimise aspekte käsitlevate parimate tavade vahetamist;

e)

teavitab AKV riikide erasektorit käesolevast lepingust ning

f)

annab Euroopa ettevõtjatele ja erasektori organisatsioonidele teavet ärivõimaluste ja tingimuste kohta AKV riikides.

3.   Lisaks sellele aitab EAK parandada ärikeskkonda riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et ettevõtjad saaksid ära kasutada piirkondliku integratsiooni vallas saavutatud edu ja üha avatumat kaubandust. See tegevus hõlmab järgmist:

a)

ettevõtjate abistamine kehtivate ja uute kvaliteedistandardite ja muude piirkondliku integratsiooni ja majanduspartnerluslepingute rakendamise käigus kehtestatud standardite järgimisel;

b)

AKV riikide erasektoris kohalikul tasandil teabe levitamine välisturgudel kehtestatud toodete kvaliteedi ja standardite kohta;

c)

piirkondlike ja riiklike ärikeskkonnareformide edendamine, sealhulgas erasektori ja riigiasutuste vahelise dialoogi hõlbustamine, ning

d)

riiklike ja/või piirkondlike teenusevahendajate rolli ja ülesannete suurendamine.

4.   EAK tegevus, mis on seotud avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste poolt erasektori arendamiseks tehtud algatustega, põhineb kooskõlastamisel, täiendavusel ja lisandväärtusel. Eelkõige peab keskuse tegevus olema kooskõlas käesoleva lepingu 3. osas määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega. EAK järgib oma ülesannete täitmisel valikulisuse põhimõtet ja tagab rahaliste vahendite jätkusuutliku kasutamise. Keskus tagab ülesannete asjakohase jaotuse peakontori ja piirkondlike esinduste vahel.

5.   EAK tegevust hinnatakse korrapäraselt.

6.   Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaadikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

a)

kehtestama keskuse põhikirja;

b)

nimetama ametisse haldusnõukogu liikmed;

c)

nimetama haldusnõukogu ettepanekul ametisse keskuse juhatuse ning

d)

teostama järelevalvet keskuse üldstrateegia järgimise ja haldusnõukogu tegevuse üle.

7.   Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

a)

kehtestama finants- ja personalieeskirjad ning tegevusjuhendi;

b)

teostama järelevalvet keskuse tegevuse üle;

c)

võtma vastu keskuse tegevuskava ja eelarve;

d)

esitama järelevalveametile korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid ning

e)

täitma talle keskuse põhikirjaga pandud muid ülesandeid.

8.   Keskuse eelarvet rahastatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatud arengu rahastamise alast koostööd käsitlevatele eeskirjadele.”

c)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

PAK

1.   PAKi ülesanne on edendada AKV põllumajandust ja maaelu arendavate organisatsioonide tegevuspõhimõtete koostamist ja suutlikkuse suurendamist ning parandada nende võimet hallata teavet ja suhelda. Ta aitab nendel organisatsioonidel koostada ja rakendada tegevuspõhimõtteid ja kavasid, millega püütakse vähendada vaesust, edendada pidevat kindlustatust toiduainetega ja säilitada loodusvarasid ning seeläbi suurendada AKV riikide iseseisvust maaelu ja põllumajanduse arendamisel.

2.   PAK:

a)

arendab ja osutab teabeteenuseid ning parandab juurdepääsu teadusuuringutele, koolitusele ja uuendustele põllumajanduse ning maaelu arendamise ja laiendamise vallas, et edendada arengut nendes valdkondades;

b)

suurendab AKV riikide suutlikkust, et:

i)

parandada põllumajanduse ja maaelu arengupõhimõtete ja -kavade koostamist ja juhtimist riikide ja piirkondade tasandil, sealhulgas suurendades suutlikkust andmeid koguda ning tegevuspõhimõtteid uurida, analüüsida ja formuleerida;

ii)

parandada teabehaldust ja suhtlust, eelkõige riikliku põllumajanduskava raames;

iii)

edendada tegevuse jälgimiseks tõhusat institutsioonidesisest teabekorraldust ja suhtlust ning liitude loomist piirkondlike ja rahvusvaheliste koostööpooltega;

iv)

edendada detsentraliseeritud teabehaldust ja suhtlust kohalikul ja riiklikul tasandil;

v)

tugevdada algatusi piirkondliku koostöö abil;

vi)

arendada võtteid, millega hinnata tegevuspõhimõtete mõju põllumajanduse ja maaelu arengule.

3.   Keskus toetab piirkondlikke algatusi ja koostöövõrkude loomist ning kaasab sobivaid AKV organisatsioone järk-järgult suutlikkuse suurendamise kavadesse. Selleks toetab keskus detsentraliseeritud piirkondlikke teabevõrke. Need võrgud ehitatakse üles järk-järgult ja tõhusalt.

4.   PAKi tegevust hinnatakse korrapäraselt.

5.   Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaadikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

a)

kehtestama keskuse põhikirja;

b)

nimetama ametisse haldusnõukogu liikmed;

c)

nimetama haldusnõukogu ettepanekul ametisse keskuse juhatuse ning

d)

teostama järelevalvet keskuse üldstrateegia järgimise ja haldusnõukogu tegevuse üle.

6.   Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

a)

kehtestama finants- ja personalieeskirjad ning tegevusjuhendi;

b)

teostama järelevalvet keskuse tegevuse üle;

c)

võtma vastu keskuse tegevuskava ja eelarve;

d)

esitama järelevalveametile korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid ning

e)

täitma talle keskuse põhikirjaga pandud muid ülesandeid.

7.   Keskuse eelarvet rahastatakse käesoleva lepingu sätete kohaselt, mis käsitlevad koostööd arengu rahastamise vallas.”

3.

IV lisa, mida on muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega 3/2008, (2) muudetakse järgmiselt:

a)

Artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva lepingu raames antavatest toetustest rahastatavad tegevused kavandatakse koostöö mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodi alguses.

Kavandamisel lähtutakse isevastutuse, vastavusse viimise, rahastajate tegevuse kooskõlastamise ja ühtlustamise, arendustegevuse tulemuste juhtimise ja vastastikuse aruandluse põhimõtetest.

Kavandamine hõlmab järgmist:

a)

riigi-, piirkonna- ja AKV riikide sisese strateegia dokumentide koostamist ja täiustamist riikide, piirkondade ja AKV enda keskmise tähtajaga arengueesmärkide ja strateegiate põhjal, võttes arvesse rahastajate ühise kavandamise põhimõtteid ja nendevahelist tööjaotust; võimalusel juhib kõnealust protsessi partnerriik või -piirkond;

b)

selget teavet ühenduselt sihtprogrammideks eraldavate vahendite kohta, mida riik, piirkond või AKV riikide vaheline koostööprojekt võib käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul saada, ja muud asjakohast teavet, sealhulgas võimalike reservide kohta ettenägematute vajaduste rahuldamiseks;

c)

sihtprogrammide koostamist ja vastuvõtmist strateegiadokumentide rakendamiseks, võttes arvesse teiste rahastajate, eelkõige ELi liikmesriikide kohustusi;

d)

riigistrateegia dokumendi, sihtprogrammi ja sellele eraldatud vahendite suuruse läbivaatamist.

Artikkel 2

Riigistrateegia dokument

Riigistrateegia dokumendi koostavad asjaomane AKV riik ja Euroopa Liit. Dokumendi koostamisel lähtutakse eelnevatest konsultatsioonidest eri osalejatega, sealhulgas valitsusväliste osalejatega, kohalike omavalitsuste ja vajaduse korral AKV riikide parlamentidega, ning varasematest kogemustest ja heast tavast. Riigistrateegia dokumenti kohandatakse iga kõnealuse AKV riigi vajadustele ja erioludele. See on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalikku osalust koostöökavades. Kõiki lahknevusi riigi enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse. Riigistrateegia dokument sisaldab järgmisi tüüposi:

a)

riigi poliitiliste, majanduslike, ühiskondlike ja keskkonnaolude, piirangute, võimaluste ja väljavaadete analüüs, sealhulgas põhivajaduste hinnang, mis hõlmab sissetulekut inimese kohta, rahvaarvu, sotsiaalseid näitajaid ja haavatavust;

b)

riigi keskmise tähtajaga arengukava üksikasjalik kirjeldus, selgelt määratletud rõhuasetused ja eeldatav rahastamisvajadus;

c)

uude riigis tegutsevate rahastajate, eelkõige ELi liikmesriikide kui kahepoolsete rahastajate asjakohaste plaanide ja meetmete kirjeldus;

d)

vajaduste rahuldamise kavad ja täpsed summad, mida EL saab anda. Võimalust mööda täiendavad need kavad AKV riigi enda ja muude selles riigis tegutsevate rahastajate poolt rahastatavaid meetmeid, ning

e)

soovitus selle kohta, milline abi ja rakendusmehhanismid on eespool nimetatud strateegiate rakendamiseks kõige sobivamad.

Artikkel 3

Vahendite eraldamine

1.   Vahendite soovituslik jaotus AKV riikide vahel põhineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel vajadustel ning tulemuslikkuse kriteeriumidel. Sellega seoses:

a)

hinnatakse vajadusi, võttes arvesse sissetulekut inimese kohta, rahvaarvu, sotsiaalseid näitajaid, võlataset ja kaitsetust väliste vapustuste eest. AKV vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist ning AKV saareriikide ja sisemaariikide haavatavust võetakse asjakohaselt arvesse. Lisaks sellele võetakse arvesse erilisi raskusi konfliktijärgses olukorras olevates riikides ja riikides, mida on tabanud loodusõnnetused, ja

b)

hinnatakse tulemusi haldussuutlikkuse hindamise kriteeriumide alusel, nagu institutsiooniliste reformide rakendamisel tehtud edusammud, riigi suutlikkus kasutada vahendeid tulemuslikult, praeguste meetmete tõhus rakendamine, vaesuse leevendamine või vähendamine, aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, säästva arengu meetmete edukus ning makromajanduslike ja valdkondlike tegevuspõhimõtete toimivus.

2.   Eraldatud vahendid on järgmised:

a)

programmilised eraldised, mis hõlmavad makromajanduslikku abi ja millega toetatakse valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, kavasid ja projekte, mille eesmärk on toetada ühenduse abi sihtvaldkondi ja muid valdkondi. Programmilised eraldised hõlbustavad asjaomasele riigile antava ühenduse abi pikaajalist planeerimist. Koos muude ühenduse vahenditega on need eraldised asjaomase riigi sihtprogrammi koostamise aluseks;

b)

eraldised, millega kaetakse ettenägematud vajadused, nagu käesoleva lepingu artiklites 66, 68 ja artiklites 72, 72a ja 73 määratletud vajadused, ja mida saab kasutada kõnealustes artiklites sätestatud tingimustel, juhul kui sellist abi ei ole võimalik rahastada ELi eelarvest.

3.   Vahendid eraldatakse reservist, mis on ette nähtud nende riikide ettenägematute vajaduste katmiseks, kes ei saa erandlike asjaolude tõttu kasutada tavapäraseid programmilisi vahendeid.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 (mis käsitleb läbivaatamist) lõike 7 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust arvesse võttes suurendada riigi programmilisi eraldisi või ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud eraldisi:

a)

uued vajadused võivad tuleneda erandlikest asjaoludest, nagu kriis või kriisijärgne olukord, või lõike 2 punktis b osutatud ettenägematutest vajadustest;

b)

erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus riigi programmilised eraldised on vahe- või lõppläbivaatamise ajaks täielikult ära kasutatud ning tänu tõhusale vaesuse vähendamise poliitikale ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele on võimalik riigi sihtprogrammist saada täiendavaid vahendeid.”

b)

Artikli 4 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.   Eespool osutatud teabe alusel koostab iga AKV riik oma riigistrateegia dokumendis esitatud arengueesmärkide ja -prioriteetide põhjal sihtprogrammi kavandi ja esitab selle ühendusele. Sihtprogrammi kavand sisaldab järgmist teavet:

a)

üldine eelarvetoetus ja/või piiratud arv sihtvaldkondi, millele toetus peaks keskenduma;

b)

sobivaimad meetmed sihtvaldkonna või -valdkondade eesmärkide saavutamiseks;

c)

vahendid, mis võidakse eraldada piiratud arvule sihtvaldkonda(desse) mittekuuluvatele kavadele ja projektidele ja/või selliste meetmete lühikirjeldus ning iga sellise kava või projekti puhul kasutatavad vahendid;

d)

nende abikõlblike valitsusväliste osalejate liigid, kes vastavad ministrite nõukogu määratud abisaamise kriteeriumidele, neile eraldatud vahendid ja toetatav tegevus, mis peab olema mittetulunduslikku laadi;

e)

ettepanekud võimalikuks osalemiseks piirkondlikes kavades ja projektides;

f)

võimalik reserv, et kindlustada end võimalike nõuete vastu ning katta suurenenud ja ettenägematud kulud.

2.   Sihtprogrammi kavandisse märgitakse vajaduse korral vahendid, mis on mõeldud AKV riikide tööjõu, materiaalse ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et koostada ja rakendada riiklik sihtprogramm ja võimaldada neil osaleda kavades ja projektides, mida rahastatakse piirkondlikest sihtprogrammidest, ning parandada AKV riikide investeerimisprojektide juhtimist.

3.   Asjaomane AKV riik ja ühendus vahetavad sihtprogrammi kavandi kohta arvamusi. Sihtprogramm võetakse vastu ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja asjaomase AKV riigi ühisel kokkuleppel. Vastuvõetuna on see siduv nii ühendusele kui ka kõnealusele riigile. Sihtprogramm lisatakse riigistrateegia dokumenti ja lisaks sisaldab see:

a)

soovitust täpsete ja selgepiiriliste meetmete kohta, eelkõige selliste kohta, mida saab rakendada enne programmi järgmist läbivaatamist;

b)

sihtprogrammi rakendamise ja läbivaatamise, sealhulgas kohustuste ja väljamaksete soovituslik ajakava, ja

c)

tulemustele suunatud läbivaatamiskriteeriumid.

4.   Ühendus ja asjaomane AKV riik võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kavandamine teostatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Seoses sellega peab riigistrateegia dokumendi ja sihtprogrammi koostamine olema osa pidevast tegevusest, mille tulemusel võetakse vastu ühtne dokument.”

c)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 3 lõikes 4 osutatud erandlike asjaolude ilmnemisel teostatakse kummagi lepinguosalise nõudmisel erakorraline läbivaatamine, et võtta arvesse uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust.”;

ii)

lõike 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„4.   Soovituskava toimimise iga-aastasel vahe- või lõppläbivaatamisel hinnatakse ühiselt kava rakendamist ja võetakse arvesse asjakohaseid järelevalve- ja hindamistulemusi. Läbivaatamine teostatakse kohalikul tasandil ning selle lõplikud tulemused kinnitavad siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja komisjon, konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas valitsusväliste osalejatega, kohaliku omavalitsusega ja vajaduse korral AKV riikide parlamentidega. Läbivaatusel hinnatakse eelkõige:”;

iii)

lõigete 5, 6 ja 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon esitab kord aastas arengu rahastamise koostöökomiteele koondaruande iga-aastase läbivaatamise lõppotsuse kohta. Komitee vaatab aruande läbi kooskõlas oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste ja volitustega.

6.   Iga-aastast läbivaatamist arvesse võttes võivad siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja komisjon vahe- ja lõppläbivaatamise käigus riigistrateegia dokumendi läbi vaadata ja seda kohandada:

a)

kui läbivaatamise käigus selgub, et esinevad konkreetsed probleemid ja/või

b)

pidades silmas AKV riigi muutunud olusid.

Riigistrateegia dokumenti võidakse muuta ka lõikes 2 ette nähtud erakorralise läbivaatamise tulemusel.

Lõppläbivaatamise tulemusel võidakse muuta ka koostöö mitmeaastast finantsraamistikku nii vahendite jaotuse kui ka järgmise kava koostamise osas.

7.   Pärast vahe- ja lõppläbivaatamise lõpetamist võib komisjon ühenduse nimel riigile eraldatud vahendeid suurendada või vähendada, võttes arvesse asjaomase AKV riigi hetkevajadusi ja tulemuslikkust.

Pärast lõikes 2 ette nähtud erakorralist läbivaatamist võib komisjon ühenduse nimel samuti eraldatud vahendeid suurendada või vähendada, võttes arvesse asjaomase AKV riigi uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust vastavalt artikli 3 lõikele 4.”

d)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ulatus”;

ii)

lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3.   Piirkondlike kavade rahastamise taotlused esitab:

a)

nõuetekohaselt volitatud piirkondlik asutus või organisatsioon või

b)

nõuetekohaselt volitatud allpiirkondlik asutus, organisatsioon või asjaomase piirkonna AKV riik kavade koostamise etapis, tingimusel et tegevus on nimetatud piirkondlikus sihtprogrammis.

4.   AKV riikide hulka mittekuuluvad arengumaad võivad piirkondlikes kavades osaleda ainult juhul kui:

a)

koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatavad projektid ja kavad keskenduvad AKV riigile;

b)

ühenduse rahastamisvahendite raames kehtivad samaväärsed eeskirjad ja

c)

järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.”

e)

Artiklid 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Piirkondlikud kavad

Asjaomased AKV riigid määravad kindlaks geograafilised piirkonnad. Piirkondlikud integreerumiskavad peaksid võimalikult palju vastama piirkondlike organisatsioonide kavadele. Kui mitme asjaomase piirkondliku organisatsiooni liikmed kattuvad, peaks piirkondlik integreerumiskava põhimõtteliselt hõlmama kõiki nende organisatsioonide liikmeid.

Artikkel 8

Piirkondlik kavandamine

1.   Kavandamine toimub piirkonna tasandil. Kavandamine on komisjoni ja ühe või mitme nõuetekohaselt volitatud asjaomase piirkondliku organisatsiooni või sellise volituse puudumisel kõnealuse piirkonna siseriiklike eelarvevahendite käsutajate vahelise arvamustevahetuse tulemus. Vajaduse korral võib kavandamine hõlmata nõupidamist abikõlblike valitsusväliste osalejatega. Vajaduse korral võib kavandamine hõlmata konsulteerimist piirkondliku tasandi valitsusväliste osalejatega ja piirkondlike parlamentidega.

2.   Piirkonnastrateegia dokumendi koostavad komisjon ja nõuetekohaselt volitatud piirkondlik(ud) organisatsioon(id) koostöös asjaomase piirkonna AKV riikidega, järgides subsidiaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtet ja võttes arvesse riigistrateegia dokumendi kavandamist.

3.   Piirkonnastrateegia dokument on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalikku osalust toetatavates kavades. Piirkonnastrateegia sisaldab järgmisi tüüposi:

a)

piirkonna poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaolude analüüs;

b)

piirkonna majanduse integreerumise ja maailmamajandusse integreerumise käigu ja väljavaadete hinnang;

c)

piirkondlike kavade ja prioriteetide kirjeldus ja eeldatav rahastamisvajadus;

d)

piirkondliku koostöö muude väliste koostööpoolte asjakohaste meetmete kirjeldus;

e)

kirjeldus, milline on ELi panus piirkondliku integreerumise eesmärkide saavutamisse, kusjuures see panus peab võimalikult hästi täiendama AKV riikide enda ja muude väliste koostööpoolte, eelkõige ELi liikmesriikide poolt rahastatavaid meetmeid, ning

f)

soovitus sobivaima toetus- ja rakendusmehhanismide kohta eespool nimetatud strateegiate rakendamiseks.

Artikkel 9

Vahendite eraldamine

1.   Vahendite soovituslik jaotus AKV piirkondade vahel põhineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel vajaduste hinnangutel ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni edenemisel ja väljavaadetel.

2.   Eraldatud vahendid on järgmised:

a)

programmilised eraldised, millega toetatakse piirkondlikku integratsiooni, valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, kavasid ja projekte, mille eesmärk on toetada ühenduse abi sihtvaldkondi ja muid valdkondi, ja

b)

eraldised igale AKV piirkonnale ettenägematuteks vajadusteks, nagu käesoleva lepingu artiklites 72, 72a ja 73 määratletud vajadused, kui ettenägematute vajaduste piiriülest iseloomu ja/või ulatust arvesse võttes saab sellist abi anda tõhusamalt piirkondlikul tasandil. Neid vahendeid saab kasutada käesoleva lepingu artiklites 72, 72a ja 73 sätestatud tingimustel, juhul kui sellist abi ei ole võimalik rahastada liidu eelarvest. Tagatakse kõnealuste vahendite abil võetud meetmete ja võimalike siseriiklike meetmete vastastikune täiendavus.

3.   Programmilised eraldised hõlbustavad asjaomasele piirkonnale antava ühenduse abi pikaajalist kavandamist. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja riiklikud vahendid ühendada selliste piirkondlike meetmete rahastamiseks, kus riiklik osalus on selgelt eristatav.

Ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud piirkondlikke eraldisi võib kasutada asjaomase piirkonna hüvanguks ja väljaspool asjaomast piirkonda asuvate AKV riikide hüvanguks, kui ettenägematu vajadus eeldab nende kaasatust ning kavandatud projektid ja kavad keskenduvad asjaomasele piirkonnale.

4.   Ilma et see piiraks läbivaatamist käsitleva artikli 11 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada piirkonna programmilisi eraldisi või ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud eraldisi:

a)

uued vajadused on vajadused, mis tulenevad erandlikest asjaoludest, nagu kriis või kriisijärgne olukord, või lõike 2 punktis b nimetatud ettenägematutest vajadustest;

b)

erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus piirkonna programmilised vahendid on vahe- või lõppläbivaatamise ajaks täielikult ära kasutatud ning tänu tõhusale piirkondlikule integratsioonile ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele on võimalik piirkonna sihtprogrammist saada täiendavaid vahendeid.”

f)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Piirkondlikud sihtprogrammid võetakse vastu ühenduse ja nõuetekohaselt volitatud piirkondliku organisatsiooni (piirkondlike organisatsioonide) või sellise volituse puudumisel asjaomaste AKV riikide ühisel kokkuleppel.”

g)

Artiklis 11 nummerdatakse olemasolev lõik ning lisatakse järgmine lõige:

„2.   Artikli 9 lõikes 4 osutatud erandlike asjaolude ilmnemisel teostatakse kummagi lepinguosalise nõudmisel erakorraline läbivaatamine, et võtta arvesse uusi vajadusi või erakorralist tulemuslikkust. Erakorralise läbivaatamise tulemusel võib kumbki lepinguosaline muuta piirkonnastrateegia dokumenti ja/või komisjon võib ühenduse nimel eraldatud vahendeid suurendada.

Lõppläbivaatamise tulemusel võidakse muuta ka koostöö mitmeaastast finantsraamistikku nii vahendite jaotuse kui ka järgmise piirkondliku sihtprogrammi koostamise osas.”

h)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

AKV riikide vaheline koostöö

1.   AKV riikide vaheline koostöö kui arenguvahend aitab saavutada AKV-EÜ partnerluse eesmärke. AKV riikide vaheline koostöö on piirkondadevaheline koostöö. Selle eesmärk on lahendada AKV riikide ees seisvad ühised probleemid, rakendades meetmeid, mis ei ole seotud geograafilise asukohaga ja millest saavad kasu paljud või kõik AKV riigid.

2.   Vastavalt subsidiaarsuse ja täiendavuse põhimõttele on AKV riikide sisesed meetmed ette nähtud olukorras, kus riiklik ja/või piirkondlik meede osutub võimatuks või vähem tõhusaks, et anda lisandväärtust võrreldes muudest koostöövahenditest rahastatavate meetmetega.

3.   Kui AKV riikide rühm otsustab toetada rahvusvahelisi või piirkondadevahelisi algatusi AKV riikide sisestest vahenditest, tuleb tagada nõuetekohane läbipaistvus.”

i)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

AKV riikide sisese strateegia dokument

1.   AKV riikide vahelise koostöö kava koostatakse komisjoni ja suursaadikute komitee vahelise arvamuste vahetamise tulemusel ning selle koostavad komisjoni talitused ja AKV sekretariaat üheskoos pärast konsulteerimist asjaomaste osalejate ja sidusrühmadega.

2.   AKV riikide sisese strateegia dokumendis määratletakse AKV riikide vahelise koostöö prioriteetsed tegevused ja meetmed, mis on vajalikud isevastutuse suurendamiseks toetatavate kavade puhul. Strateegiadokument koosneb järgmistest tüüposadest:

a)

AKV riikide rühma poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi analüüs;

b)

hinnang selle kohta, kuidas AKV riikide vaheline koostöö aitab saavutada käesoleva lepingu eesmärke, ja koostöö käigus omandatud kogemused;

c)

AKV riikide sisese strateegia ning eesmärkide ja eeldatavate rahastamistingimuste kirjeldus;

d)

koostöös osalevate muude välispartnerite asjaomaste meetmete kirjeldus;

e)

soovitus ELi panuse kohta AKV riikide vahelise koostöö eesmärkide saavutamisse ja selgitus, kuidas koostöö täiendab riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja muude välispartnerite, eelkõige ELi liikmesriikide rahastatavaid meetmeid.

Artikkel 12b

Rahastamistaotlused

AKV riikide siseste programmide rahastamise taotlused esitab (esitavad):

a)

otse AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee või

b)

kaudselt:

i)

vähemalt kolm nõuetekohaselt volitatud piirkondlikku asutust või organisatsiooni, kes esindavat eri geograafilisi piirkondi, või vähemalt kaks AKV riiki igast kolmest piirkonnast;

ii)

AKV suursaadikute komitee eelneval heakskiidul rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Aafrika Liit, kelle tegevus aitab saavutada piirkondliku koostöö ja integratsiooni eesmärke, või

iii)

AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee eelneval heakskiidul Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnad, võttes arvesse nende konkreetset geograafilist olukorda.

Artikkel 12c

Vahendite eraldamine

Vahendite soovituslik jaotus põhineb vajaduste hinnangul ning piirkondliku AKV riikide vahelise koostöö ja integratsiooni edenemisel ja väljavaadetel. Vahendite hulka kuuluvad programmivälised reservvahendid.”

j)

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

AKV riikide sisene sihtprogramm

1.   AKV riikide sisene sihtprogramm koosneb järgmistest tüüposadest:

a)

ühenduse abi sihtvaldkonnad ja -teemad;

b)

sihtvaldkondade ja -teemade eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamad meetmed ja tegevused ning

c)

kavad ja projektid, mille abil neid eesmärke saavutada, niivõrd kui need on selgelt piiritletud, ning iga sellise kava või projekti jaoks eraldatavad vahendid ja nende rakendamise ajakava.

2.   Komisjon ja AKV sekretariaat teevad kindlaks vastavad meetmed ja hindavad neid. Hinnangule tuginedes koostavad komisjoni talitused ja AKV sekretariaat AKV riikide sisese sihtprogrammi ja esitavad selle AKV-EÜ suursaadikute komiteele. Sihtprogrammi võtavad vastu komisjon ühenduse nimel ja AKV suursaadikute komitee.

3.   Ilma et see piiraks artikli 12b alapunkti iii kohaldamist esitab AKV suursaadikute komitee igal aastal AKV riikide siseses sihtprogrammis ette nähtud prioriteetsete tegevuste rahastamise taotluste koondnimekirja. Komisjon määrab koos AKV sekretariaadiga kindlaks ja valmistab ette vastavad tegevused ja koostab iga-aastase tegevuskava. Võimalust mööda ja eraldatud vahendeid arvesse võttes lisatakse AKV riikide siseses sihtprogrammis mitte ette nähtud tegevuste rahastamise taotlused iga-aastasesse tegevuskavasse. Erandkorras võetakse sellised taotlused vastu komisjoni eriotsusega rahastamise kohta.

Artikkel 14

Läbivaatamine

1.   AKV riikide vaheline koostöö peaks olema piisavalt paindlik ja reageeriv, tagamaks, et meetmed on jätkuvalt kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega ja et võtta arvesse mis tahes muudatusi AKV riikide rühma prioriteetides ja eesmärkides.

2.   AKV suursaadikute komitee ja komisjon teostavad AKV riikide vahelise koostöö strateegia ja sihtprogrammi vahe- ja lõppläbivaatamisi, et kohandada need valitsevatele oludele ja tagada nende nõuetekohane rakendamine. Kui asjaolud seda nõuavad, teostatakse erakorraline läbivaatamine, et võtta arvesse uusi vajadusi, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, näiteks AKV riikide ees seisvatest uutest ühistest probleemidest.

3.   AKV suursaadikute komitee ja komisjon võivad vahe- ja lõppläbivaatamise käigus või pärast erakorralist läbivaatamist muuta ja kohandada AKV riikide vahelise koostöö strateegiadokumenti.

4.   Pärast vahe- ja lõppläbivaatamist või erakorralist läbivaatamist võivad AKV suursaadikute komitee ja komisjon kohandada AKV riikide sisese sihtprogrammi raames eraldatavaid summasid ja võtta kasutusele programmivälise AKV riikide sisese reservi.”

k)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Asjaomase AKV riigi või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või organi esitatud kavasid ja projekte hinnatakse ühiselt. AKV-EL arengu rahastamise koostöökomitee koostab kavade ja projektide hindamise üldised suunised ja alused. Need kavad ja projektid on üldjuhul mitmeaastased ning võivad hõlmata väikesemahuliste meetmete kombinatsioone teatavas valdkonnas.”;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kavade ja projektide hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riigi inimressursside piiratust ja tagatakse selliste ressursside arendamist soodustav strateegia. Samuti võetakse arvesse iga AKV riigi või piirkonna eripära ja piirangud.”;

iii)

lõikes 4 asendatakse sõnad „siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat” sõnadega „asjaomast siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat”.

l)

Artiklis 16 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

m)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Rahastamisleping

1.   Üldjuhul koostavad komisjon ja AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus rahastamislepingu iga koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava kava ja projekti kohta.

2.   Rahastamisleping koostatakse 60 päeva jooksul pärast komisjoni rahastamisotsuse teatavakstegemist. Rahastamislepingus:

a)

määratakse kindlaks eelkõige ühendusepoolse rahalise panuse üksikasjad, rahastamiskord ja -tingimused ning asjaomase kava või projektiga seotud üld- ja erisätted, sealhulgas oodatavad tulemused, ja

b)

nähakse ette piisavad eraldised suurenenud ja ettenägematute kulude ning auditite ja hindamiste katteks.

3.   Pärast kavade ja projektide kontode sulgemist koostöö mitmeaastases finantsraamistikus, mille raames neid kavasid või projekte rahastati, sätestatud kohustuste täitmiseks ette nähtud aja jooksul saab võimalikud järelejäänud summad asjaomane AKV riik või piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus.”

n)

Artiklis 18 asendatakse sõna „siseriiklik eelarvevahendite käsutaja” ette sõna „asjaomane siseriiklik eelarvevahendite käsutaja”.

o)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikes 1 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

ii)

lõikes 3 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

p)

Artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest rahastatavad kavad ja projektid rakendatakse peamiselt järgmiste vahendite abil:”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

otseväljamaksed eelarvetoetuste raames, valdkondlike kavade toetused, toetused võlakoorma kergendamiseks ning toetused lühiajalistest välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumistest tuleneva kahjuliku mõju leevendamiseks.”

q)

Artiklis 19b asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

r)

Artiklid 19c ja 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19c

Hankelepingute sõlmimine, toetuste andmine ja lepingute täitmine

1.   Välja arvatud artiklis 26 ettenähtud juhtudel sõlmitakse ja rakendatakse lepinguid ning antakse toetusi vastavalt ühenduse eeskirjadele, ning, välja arvatud nimetatud eeskirjades esitatud erandjuhtudel, vastavalt kolmandate riikidega tehtava koostöö meetmete rakendamise eesmärgil komisjoni kinnitatud ja avaldatud standardmenetlustele ja dokumentatsioonile, mis kehtivad kõnealuse menetluse algatamise ajal.

2.   Detsentraliseeritud haldamise korral, kui ühishindamise tulemused näitavad, et hankelepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel AKV riigis või abi saavas piirkonnas kasutatavad menetlused või rahastajate heakskiidetud menetlused on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega ning välistavad igasuguse huvide konflikti, kasutab komisjon kõnealuseid menetlusi kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, järgides täielikult eeskirju, mis reguleerivad tema volitusi kõnealuses valdkonnas.

3.   AKV riik või piirkondlik või asjaomane AKV sisene organisatsioon või asutus võtab endale kohustuse kontrollida korrapäraselt, kas käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatavaid toiminguid rakendatakse nõuetekohaselt, võtta asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatada kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks.

4.   Detsentraliseeritud haldamise korral on lepingutega seotud läbirääkimiste pidamine, lepingute koostamine, sõlmimine ja täitmine AKV riikide või asjaomase piirkondliku või AKV sisese organisatsiooni või asutuse ülesanne. AKV riigid või asjaomane piirkondlik või AKV vaheline organisatsioon või asutus võivad/võib siiski paluda komisjonil pidada läbirääkimisi, koostada, sõlmida ja täita lepinguid nende/tema nimel.

5.   Tulenevalt käesoleva lepingu artiklis 50 osutatud kohustusest täidetakse AKVga toimuva koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest rahastatavad lepingud ja toetused vastavalt tööõiguse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhinõuetele.

6.   AKV riikide rühma sekretariaadi ning komisjoni esindajatest moodustatakse eksperdirühm, kelle ülesandeks on ühe või teise lepinguosalise taotlusel tuvastada asjakohased kohandused ning soovitada lõigetes 1 ja 2 osutatud eeskirjadesse ja menetlustesse tehtavaid muudatusi ja parandusi.

Kõnealune eksperdirühm esitab AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteele ka korralise aruande, et aidata komiteel uurida arengukoostööga seotud meetmete rakendamisel tekkinud probleeme ning soovitada asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 20

Abikõlblikkus

Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist:

1.

võivad hankelepingute sõlmimise menetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises osaleda

a)

kõik AKV riikide ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide, Euroopa Ühenduse ametlike kandidaatriikide või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud või

b)

kõik ÜRO poolt määratletud vähim arenenud riikide füüsilised ja juriidilised isikud.

1a.

Hankelepingute sõlmimismenetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises võivad osaleda muude kui lõikes 1 osutatud riikide füüsilised ja juriidilised isikud, juhul kui on kehtestatud vastastikune juurdepääs välisabile. Vastastikune juurdepääs ÜRO poolt määratletud vähim arenenud maades antakse automaatselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee (OECD/DAC) liikmetele.

Vastastikune juurdepääs kehtestatakse komisjoni eriotsusega asjaomase riigi või asjaomase piirkonna riikide rühma kohta. Komisjon võtab sellise otsuse vastu kokkuleppel AKV riikidega ja see kehtib vähemalt üks aasta.

2.

Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavates lepingutes sätestatud teenuseid võivad osutada mis tahes riigi eksperdid, ilma et see piiraks ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist.

3.

Peavad kõik käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava lepingu alusel tehtavad tarned ja ostetud materjalid pärinema punktis 1 sätestatud kõlblikust riigist. Seoses sellega hinnatakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust asjakohaste rahvusvaheliste lepingute põhjal, kusjuures ühendusest pärinevad tooted hõlmavad ka ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärinevaid tooteid.

4.

Võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

5.

Kui rahastatakse rahvusvahelise organisatsiooni vahendusel rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punktis 1 sätestatud kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik selle organisatsiooni eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud, kusjuures jälgitakse kõikide abiandjate võrdse kohtlemise põhimõtet. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.

6.

Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse piirkondliku algatuse raames rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punktide 1 ja 1a tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomases algatuses osaleva riigi füüsilised ja juriidilised isikud. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.

7.

Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatakse kolmanda riigiga kaasrahastatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punkti 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomase kolmanda riigi eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud. Samad eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”

s)

Artikkel 21 jäetakse välja (3).

t)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib asjaomase AKV riigi või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse põhjendatud nõudmisel lubada artikli 20 alusel mitteabikõlblikest kolmandatest riikidest pärit füüsilistel ja juriidilistel isikutel osaleda hankelepingute sõlmimise menetluses või toetuste andmises, mida ühendus rahastab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust. Asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV sisene organisatsioon või asutus esitab komisjonile iga sellise juhu kohta erandi tegemise otsustamiseks vajaliku teabe, pöörates erilist tähelepanu:

a)

asjaomase AKV riigi või piirkonna geograafilisele asukohale;

b)

liikmesriikide ja AKV riikide töövõtjate, tarnijate ja nõustajate konkurentsivõimele;

c)

vajadusele vältida lepingu täitmise kulude ülemäärast suurenemist;

d)

veoraskustele ja tarnetähtaegadest tulenevatele viivitustele või muudele samalaadsetele probleemidele;

e)

kohalike tingimustega kõige paremini sobivale tehnoloogiale;

f)

äärmiselt pakilistele juhtudele;

g)

toodete ja teenuste kättesaadavusele asjaomastel turgudel.”

u)

Artiklid 23 ja 25 jäetakse välja (4).

v)

Artikli 26 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„1.   Soodustamaks AKV riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate lepingute täitmises võetakse meetmeid, et kasutada nende riikide loodusvarasid ja inimressursse parimal võimalikul viisil. Selleks:”.

w)

Artiklid 27, 28 ja 29 jäetakse välja (5).

x)

Artikli 30 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kõik AKV riigi ametiasutuste või asjaomase piirkondliku või AKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse ja töövõtja, tarnija või teenuseosutaja vahelised vaidlused, mis tekivad käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava lepingu täitmisel, lahendatakse:”.

y)

Artiklid 33 ja 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Üksikasjalikud eeskirjad

1.   Ilma et see piiraks AKV riikide või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus või komisjoni tehtavaid hindamisi, teevad üks või mitu AKV riiki või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus ja komisjon seda ühiselt. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee tagab ühise järelevalve ja hindamismeetmete ühise laadi. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee abistamiseks valmistavad komisjon ja AKV peasekretariaat ette ühised järelevalve- ja hindamismeetmed, rakendavad need ning annavad komiteele aru. Oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kehtestab komitee üksikasjalikud tegevuseeskirjad, millega püütakse tagada meetmete ühine laad, ja kinnitab igal aastal töökava.

2.   Järelevalve ja hindamise abil:

a)

saadakse korrapäraseid ja sõltumatuid hinnanguid käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahatastatava tegevuse kohta, võrreldes tulemusi eesmärkidega; seega

b)

on AKV riikidel või asjaomasel piirkondlikul või AKV riikide sisesel organisatsioonil või asutusel, komisjonil ja ühisinstitutsioonidel võimalik kasutada omandatud kogemusi tulevaste tegevuspõhimõtete ja meetmete kavandamisel ning rakendamisel.

Artikkel 34

Komisjon

1.   Komisjon tagab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavate vahenditega teostatavate meetmete, välja arvatud investeerimisrahastust finantseeritavate meetmete ja intressitoetuste rahastamise, kasutades järgmiseid põhilisi juhtimisviise:

a)

tsentraliseeritud juhtimine,

b)

detsentraliseeritud juhtimine.

2.   Üldreeglina juhib komisjon käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite kasutamist detsentraliseeritult.

Sel juhul täidavad rakendusülesandeid AKV riigid vastavalt artiklile 35.

3.   Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks delegeerib komisjon oma täitevvolitused oma talitustele. Komisjon teavitab sellisest volituste delegeerimisest AKV riike ja AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteed.”

z)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

i)

lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„1.   Iga AKV riigi valitsus määrab siseriikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatava käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu siseriiklikku eelarvevahendite käsutaja asetäitjat, kes asendavad teda, kui tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita, ning teavitab sellest komisjoni. Kui asutuste suutlikkuse ja hea finantshalduse tingimused on täidetud, võib siseriiklik eelarvevahendite käsutaja delegeerida oma ülesanded asjaomaste kavade ja projektide rakendamise alal oma vastutavale siseriiklikule asutusele. Ta teavitab sellest komisjoni.

Piirkondlike kavade ja projektide puhul määrab asjaomane organisatsioon või asutus piirkondliku eelarvevahendite käsutaja, kelle ülesanded vastavad mutatis mutandis siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ülesannetele.

AKV riikide siseste programmide ja projektide puhul määrab AKV suursaadikute komitee AKV riikide sisese eelarvevahendite käsutaja, kelle ülesanded vastavad mutatis mutandis siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ülesannetele. Kui eelarvevahendite käsutajaks ei ole AKV sekretariaat, teatakse sellest suursaadikute komiteele kooskõlas kavade ja projektide rakendamise rahastamise lepinguga.

Kui komisjon avastab probleeme käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahendite haldamises, võtab ta koos siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.

Asjaomane eelarvevahendite käsutaja kannab rahalist vastutust ainult talle usaldatud rakendusülesannete eest.

Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib asjaomasele eelarvevahendite käsutajale anda, asjaomane eelarvevahendite käsutaja:”;

ii)

lõikes 2 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahendite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendite käsutaja”.

za)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikes 2 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

ii)

lõikes 4 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahendite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendite käsutaja”;

iii)

lõikes 6 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahendite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendite käsutaja”;

iv)

lõikes 7 asendatakse sõnad „asjaomane AKV riik” läbivalt sõnadega „asjaomane AKV riik või asjaomane piirkondlik või AKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

4.

V lisa koos protokollidega jäetakse välja.

5.

VII lisa artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lepinguosalised tunnustavad AKV riikide rühma rolli poliitilises dialoogis, mis toetub AKV riikide rühma piiritletud ning Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele teatavaks tehtud eritingimustele. AKV sekretariaat ja Euroopa Komisjon vahetavad kogu nõutavat teavet poliitilise dialoogi kohta, mis toimub enne ja pärast käesoleva lepingu artiklite 96 ja 97 kohaselt peetud konsultatsioone ning nende ajal.”

D.   PROTOKOLLID

Protokolli nr 3 Lõuna-Aafrika kohta, mida on muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsusega nr 4/2007, (6) muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 1 lõikes 2 asendatakse lauseosa „11. oktoobril 1999 Pretorias allakirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu” lauseosaga „11. oktoobril 1999 Pretorias alla kirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu, mida on muudetud 11. septembril 2009. aastal sõlmitud kokkuleppega”.

2.

Artikli 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina kõnealusest põhimõttest on Lõuna-Aafrikal siiski õigus osaleda käesoleva protokolli artiklis 8 loetletud AKV-EÜ arengu rahastamise alase koostöö valdkondades vastastikuse ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel, tingimusel et Lõuna-Aafrika osalemist rahastatakse KAKLi VII jaotises ette nähtud vahenditest. Kui AKV-EÜ finantskoostöö raames meetmetes osalemiseks kasutatakse KAKLi vahendeid, on Lõuna-Aafrikal õigus osaleda täielikult sellise abi rakendamist käsitlevate otsuste tegemises.”

b)

lisatakse järgmine uus lõige:

„4.   Käesoleva lepingu 1. peatüki II lisaga ette nähtud investeeringute rahastamisel on abikõlblikud Lõuna-Aafrika investeerimisfondid ning finantsvahendajad ja muud vahendajad.”

3.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolev protokoll ei takista Lõuna-Aafrikat pidamast läbirääkimisi käesoleva lepingu 3. osa II jaotises sätestatud majanduspartnerluslepingute üle ja neid sõlmimast, kui teised majanduspartnerluslepingu osalised sellega nõustuvad.”

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule allakirjutanud.

Настоящото споразумение е открито за подписване в Ouagadougou на 22 юни 2010 г. и след това от 1 юли 2010 г. до 31 октомври 2010 г. в Генералния секретариат на Съвета на Европейския съюз в Брюксел.

El presente Acuerdo quedará abierto a la firma en Uagadugu el 22 de junio de 2010 y, a continuación, del 1 de julio de 2010 al 31 de octubre de 2010 en la Secretaría General del Consejo de la Unión Europea, en Bruselas.

Tato dohoda je otevřena k podpisu dne 22. června v Ouagadougou a poté od 1. července 2010 do 31. října 2010 v generálním sekretariátu Rady Evropské unie v Bruselu.

Denne aftale er åben for undertegnelse den 22. juni 2010 i Ouagadougou og derefter fra den 1. juli 2010 til den 31. oktober 2010 i Generalsekretariatet for Rådet for Den Europæiske Union i Bruxelles

Dieses Abkommen liegt am 22. Juni 2010 in Ouagadougou und danach vom 1. Juli bis 31. Oktober 2010 beim Generalsekretariat des Rates der Europäischen Union in Brüssel zur Unterzeichnung auf.

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud 22. juunil 2010 Ouagadougous ning seejärel 1. juulist 2010 kuni 31. oktoobrini 2010 Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadis Brüsselis.

Η παρούσα συμφωνία κατατίθεται προς υπογραφή στο Ουαγκαντούγκου, στις 22 Ιουνίου 2010 και στη συνέχεια, από την 1η Ιουλίου 2010 έως τις 31 Οκτωβρίου 2010, στη Γενική Γραμματεία του Συμβουλίου της Ευρωπαϊκής Ένωσης, στις Βρυξέλλες.

This Agreement shall be open for signature in Ouagadougou on 22 June 2010 and thereafter from 1 July 2010 to 31 October 2010 at the General Secretariat of the Council of the European Union in Brussels.

Le présent accord est ouvert à la signature à Ouagadougou le 22 juin 2010 et ensuite du 1er juillet 2010 au 31 octobre 2010 au Secrétariat général du Conseil de l’Union européenne, à Bruxelles.

Il presente accordo è aperto alla firma a Ouagadougou il 22 giugno 2010 e successivamente a Bruxelles presso il Segretariato generale del Consiglio dell’Unione europea, dal 1o luglio 2010 al 31 ottobre 2010.

Šo nolīgumu dara pieejamu parakstīšanai 2010. gada 22. jūnijā Vagadugu (Ouagadougou) un pēc tam no 2010. gada 1. jūlija līdz 2010. gada 31. oktobrim Briselē, Eiropas Savienības Padomes Ģenerālsekretariātā.

Šis susitarimas pateiktas pasirašyti 2010 m. birželio 22 d. Uagadugu, o paskui, 2010 m. liepos 1 d.- 2010 m. spalio 31 d., Europos Sąjungos Tarybos generaliniame sekretoriate Briuselyje.

Ez a megállapodás 2010. június 22-én Ouagadougouban, majd 2010. július 1. és 2010. október 31. között Brüsszelben, az Európai Unió Tanácsának Főtitkárságán aláírásra nyitva áll.

Dan il-Ftehim huwa miftuħ għall-iffirmar f’Ouagadougou fit-22 ta’ Ġunju 2010 u wara dan mill-1 ta’ Lulju 2010 sal-31 ta’ Ottubru 2010, fis-Segretarjat Ġenerali tal-Kunsill tal-Unjoni Ewropea, fi Brussell.

Deze overeenkomst staat open voor ondertekening op 22 juni 2010 te Ouagadougou en vervolgens met ingang van 1 juli tot en met 31 oktober 2010 bij het secretariaat-generaal van de Raad van de Europese Unie in Brussel.

Niniejsza Umowa będzie otwarta do podpisu w Wagadugu w dniu 22 czerwca 2010 r., a następnie od 1 lipca 2010 r. do 31 października 2010 r. w Sekretariacie Generalnym Rady Unii Europejskiej w Brukseli.

O presente Acordo está aberto para assinatura em Uagadugu, em 22 de Junho de 2010 e, posteriormente, de 1 de Julho a 31 de Outubro de 2010, no Secretariado-Geral do Conselho da União Europeia, em Bruxelas.

Acest acord va fi deschis pentru semnare în Ouagadougou, la 22 iunie 2010, iar ulterior, începând cu 1 iulie 2010 până la 31 octombrie 2010, la Secretariatul General al Consiliului Uniunii Europene din Bruxelles.

Táto dohoda je otvorená na podpis 22. júna 2010 v Ouagadougou a potom od 1. júla 2010 do 31. októbra 2010 na Generálnom sekretariáte Rady Európskej únie v Bruseli.

Ta sporazum bo na voljo za podpis 22. junija 2010 v Ouagadougouju in nato od 1. julija 2010 do 31. oktobra 2010 v generalnem sekretariatu Sveta Evropske unije v Bruslju.

Tämä sopimus on avoinna allekirjoittamista varten Ouagadougoussa 22 päivänä kesäkuuta 2010 ja sen jälkeen 1 päivästä heinäkuuta 201031 päivään lokakuuta 2010 Euroopan unionin neuvoston pääsihteeristössä Brysselissä.

Detta avtal är öppet för undertecknande i Ouagadougou den 22 juni 2010 och sedan från och med den 1 juli till och med den 31 oktober 2010 vid generalsekretariatet för Europeiska unionens råd i Bryssel.


(1)  ELT L 168, 30.6.2009, lk 48.

(2)  ELT L 352, 31.12.2008, lk 59.

(3)  Artikkel 21 jäeti välja AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

(4)  Artiklid 23 ja 25 jäeti välja AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

(5)  Artiklid 27, 28 ja 29 jäeti välja AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

(6)  ELT L 25, 30.1.2008, lk 11.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad:

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

RUMEENIA PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

ja EUROOPA LIIT (edaspidi „liit” või „EL”)

ühelt pool ning

täievolilised esindajad:

ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,

BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,

BARBADOSE RIIGIPEA,

TEMA MAJESTEET BELIZE’I KUNINGANNA,

BENINI VABARIIGI PRESIDENT,

BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,

BURKINA FASO PRESIDENT,

BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,

KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,

CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,

KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

KONGO VABARIIGI PRESIDENT,

COOKI SAARTE VALITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VABARIIGI PRESIDENT,

DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,

DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,

DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,

ERITREA RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,

FIDŽI SAARTE VABARIIGI PRESIDENT,

GABONI VABARIIGI PRESIDENT,

GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,

GHANA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,

GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,

GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,

GUYANA KOOPERATIIVVABARIIGI PRESIDENT,

HAITI VABARIIGI PRESIDENT,

JAMAICA RIIGIPEA,

KENYA VABARIIGI PRESIDENT,

KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,

LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,

MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,

MALI VABARIIGI PRESIDENT,

MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,

MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,

MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,

MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,

NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,

NAURU VABARIIGI VALITSUS,

NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,

NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

NIUE VALITSUS,

BELAU VABARIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,

RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,

TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,

SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,

SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,

SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,

SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,

SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,

TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,

TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,

IDA-TIMORI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS,

TOGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS,

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,

UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,

VANUATU VABARIIGI VALITSUS,

SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,

ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,

mida nimetatakse edaspidi „AKV riikideks”,

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Ouagadougous kahekümne teisel juunil kahe tuhande kümnendal aastal, et allkirjastada leping, millega teist korda muudetakse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis,

kes on lepingu allkirjastamisel vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

I deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon turulepääsu toetamise kohta AKV-EÜ partnerluse raames

II deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon migratsiooni ja arengu kohta

III deklaratsioon.

Euroopa Liidu deklaratsioon Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate institutsionaalsete muudatuste kohta

ning on lisaks kokku leppinud, et järgmised olemasolevad deklaratsioonid on V lisa väljajätmise tulemusel kehtetuks muutunud:

XXII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud põllumajandustoodete kohta;

XXIII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon turulepääsu kohta AKV-EÜ koostöö raames;

XXIV deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon riisi kohta;

XXV deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon rummi kohta;

XXVI deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon veise- ja vasikaliha kohta;

XXVII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon korra kohta, mille alusel pääsevad V lisa artikli 1 lõikes 2 osutatud AKV riikidest pärinevad tooted Prantsusmaa ülemeredepartemangude turgudele;

XXVIII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon AKV riikide ja naaberülemeremaade ja -alade ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahelise koostöö kohta;

XXIX deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud toodete kohta;

XXX deklaratsioon.

AKV riikide deklaratsioon V lisa artikli 1 kohta;

XXXI deklaratsioon.

Ühenduse deklaratsioon V lisa artikli 5 lõike 2 punkti a kohta;

XXXII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon mittediskrimineerimise kohta;

XXXIII deklaratsioon.

Ühenduse deklaratsioon V lisa artikli 8 lõike 3 kohta;

XXXIV deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa artikli 12 kohta;

XXXV deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa 1. protokolli kohta seoses lisa artikliga 7;

XXXVI deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa 1. protokolli kohta;

XXXVII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon kalatoodete päritolu kohta seoses V lisa 1.protokolliga;

XXXVIII deklaratsioon.

Ühenduse deklaratsioon territoriaalvete ulatuse kohta seoses V lisa 1. protokolliga;

XXXIX deklaratsioon.

AKV riikide deklaratsioon kalatoodete päritolu kohta seoses V lisa 1. protokolliga;

XL deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon lubatud väärtushälbe reegli kohaldamisest tuunikalasektori suhtes;

XLI deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa 1. protokolli artikli 6 lõike 11 kohta;

XLII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon päritolureeglite kohta: päritolu kumulatsioon seoses Lõuna-Aafrikaga;

XLIII deklaratsioon.

Ühisdeklaratsioon V lisa 1. protokolli II lisa kohta

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

I DEKLARATSIOON

Ühisdeklaratsioon turulepääsu toetamise kohta AKV-EÜ partnerluse raames

Lepinguosalised tunnistavad eelistingimustel turulepääsu olulisust AKV riikide majandusele, eelkõige kaubandus- ja agrotööstussektorile, mis on AKV riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga tähtsad ja annavad olulise panuse tööhõivesse, ekspordituludesse ja valitsemissektori tuludesse.

Lepinguosalised tunnistavad, et mõned valdkonnad on ELi toetusel ümber korraldatud, et võimaldada asjaomastel AKV riikide eksportijatel konkureerida Euroopa Liidu ja rahvusvahelistel turgudel, sealhulgas margitoodete ja muude lisandväärtust andvate toodete arendamise teel.

Lepinguosalised tunnistavad ka, et kui kaubanduse suurema liberaliseerimise tulemusel muudetakse põhjalikumalt AKV riikide tootjate turulepääsu tingimusi, võib vajalikuks osutuda täiendava abi andmine. Selleks lepitakse kokku, et lepinguosalised uurivad, millised meetmed on vajalikud AKV konkurentsivõime säilitamiseks ELi turul. Uuritavate meetmete hulka kuuluvad päritolueeskirjad, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ja AKV riikides tarnepiirangute kõrvaldamiseks rakendatavad erimeetmed. Eesmärk on anda AKV riikidele võimalus kasutada nende olemasolevat ja saavutatavat suhtelist eelist ELi turul.

Lepinguosalised lepivad kokku, et abikavade koostamisel ja vahendite eraldamisel hinnatakse korrapäraselt edasiminekut ja saavutatud tulemusi ning otsustatakse, milliseid täiendavaid asjakohaseid meetmeid tuleb rakendada.

Ühine ministrite kaubanduskomitee teostab järelevalvet käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle ja esitab ministrite nõukogule vajalikud aruanded ja soovitused.

II DEKLARATSIOON

Ühisdeklaratsioon migratsiooni ja arengu kohta (artikkel 13)

Lepinguosalised nõustuvad tugevdama ja süvendama dialoogi ja koostööd migratsiooni valdkonnas, tuginedes järgmisele kolmele migratsiooni tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse sambale.

1.

migratsioon ja areng, sealhulgas diasporaa, võimeka tööjõu äravoolu ja võõrtöötajate rahaülekannetega seotud probleemid;

2.

seaduslik ränne, sealhulgas oskuste ja teenuste lubamine, liikuvus ja liikumine, ja

3.

ebaseaduslik ränne sealhulgas rändajate salaja üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja piirihaldus ning inimeste tagasi lubamine.

Lepinguosalised kohustuvad välja töötama migratsiooni valdkonnas tehtava tõhusama koostöö üksikasjad, ilma et see piiraks kehtiva artikli 13 kohaldamist.

Lisaks nõustuvad lepinguosalised tegema jõupingutusi kõnealuse dialoogi õigeaegseks lõpetamiseks ja andma aru edusammude kohta järgmisel ühisnõukogu kohtumisel.

III DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu deklaratsioon Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate institutsionaalsete muudatuste kohta

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seepärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.

Euroopa Liit teeb AKV riikidele ettepaneku alustada kirjavahetust, mille eesmärk on viia lepingu tekst vastavusse Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena toimunud Euroopa Liidu institutsiooniliste muutustega.


Top