EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document JOL_2009_136_R_0001_01
//: Council Decision of 25 May 2009 on the conclusion of the Agreement between the European Community and the Swiss Confederation amending the Agreement between the European Community and the Swiss Confederation on trade in agricultural products#Agreement between the European Community and the Swiss Confederation amending the Agreement between the European Community and the Swiss Confederation on trade in agricultural products
//: Nõukogu otsus, 25. mai 2009 Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist ja ajutist kohaldamist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe
//: Nõukogu otsus, 25. mai 2009 Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist ja ajutist kohaldamist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe
OJ L 136, 30.5.2009, p. 1–95
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 136/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
25. mai 2009
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta
(2009/404/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe üle. |
(2) |
Vastavalt nõukogu 18. detsember 2008 ning eeldusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kirjutati kokkuleppele ning selle lõppaktile Euroopa Ühenduse nimel alla 14. mai 2008. |
(3) |
Käesolevas otsuses osutatud kokkulepe tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (1) muutmist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe ning selle lõppaktile lisatud deklaratsioonid.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab ühenduse nimel kokkuleppe artiklis 4 sätestatud teate.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. mai 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ŠEBESTA
(1) Kokkuleppe teksti vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2.
EUROOPA ÜHENDUSE JA
Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist ja ajutist kohaldamist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe
EUROOPA ÜHENDUS,
edaspidi „ühendus”, ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,
edaspidi „Šveits”,
mõlemad edaspidi „kokkuleppeosalised”,
ARVESTADES Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (edaspidi „kokkulepe”), mis jõustus 1. juunil 2002,
ARVESTADES kokkuleppe artiklit 6, millega moodustatakse ühine põllumajanduskomitee, kes vastutab kokkuleppe haldamise ja selle laitmatu toimimise eest (edaspidi „komitee”),
ARVESTADES artiklit 11 koostoimes artikli 5 lõikega 2, milles sätestatakse, et komitee võib muuta kokkuleppe 1. ja 2. lisa ning muude lisade liiteid, v.a 11. lisa. Kokkuleppe jõustumise järel on komitee otsustanud teha mitmeid muudatusi kokkuleppe lisade ja nende liidete kohaldamisel, pidades eelkõige silmas vajalikke ajakohastamisi ja kohandusi kokkuleppega ettenähtud kahepoolsete suhete süvendamisel,
ARVESTADES ühenduse acquis' ja Šveitsi õigusaktide arengust tulenevaid teatavaid ajakohastamisi ja kohandamisi, mis ületavad komiteele antud õiguste piirid. Seepärast on vaja muuta kokkuleppe lisasid ning artikli 11 muutmisega laiendada komitee õigusi, et lihtsustada kokkuleppe lisade edasist ajakohastamist ja kohandamist,
ARVESTADES Euroopa Liidu laienemisest tulenevaid kohandusi, mis peavad eelkõige hõlmama veinide ja piiritusjookide kaitstud nimetuste loetelusid. Samal ajal on kahepoolsete suhete süvendamine ette nähtud järgmistes valdkondades: 4. ja 5. lisa reguleerimisala kindlaksmääramine, koostöö tugevdamine veini kontrollimisel (7. lisa), mahepõllundustootmise vastava järelevalve samaväärsuse tagamine (9. lisa) ning ühise põllumajandustaimesortide kataloogi koostamine (6. lisa),
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Kokkulepet muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Muudatused Komitee või otsustada muuta kokkuleppe lisasid ja lisade juurde kuuluvaid liiteid.” |
2) |
4. lisa artikli 1 olemasolev lõik nummerdatakse ning lisatakse lõige 2 järgmises sõnastuses: „2. Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide liites 1 loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 1.” |
3) |
4. lisa artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kokkuleppeosalised tunnustavad vastastikku vastavate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonide väljaantavaid taimepasse. Kõnealuste organisatsioonide korrapäraselt ajakohastatav nimekiri on kättesaadav 3. liites loetletud asutuste nimekirjast. Need passid peavad olema vastavuses lõikega 2 ettenähtud 2. liites loetletud õigusaktidega ning vastama nendes kehtestatud nõuetele taimede, taimsete saaduste ja muud artikliga 1 ettenähtud 1. liites loetletud toodete liikumise kohta vastavate kokkuleppeosaliste territooriumidel.” |
4) |
Käesoleva kokkuleppe 4. lisa 3. liide asendatakse I lisas sätestatud uue 3. liitega. |
5) |
5. lisa artiklile 1 lisatakse lõige 2 järgmises sõnastuses: „2a Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide 1. liites loetletud õigusaktidega hõlmatud toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 2.” |
6) |
6. lisa artiklid 5, ja 6 asendatakse järgmistega: „Artikkel 5 Sordid 1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab Šveits oma territooriumil ühenduses tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul. 2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab ühendus oma territooriumil Šveitsis tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul. 3. Kokkuleppeosalised koostavad ühiselt 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides osutatud sortide kataloogi selliste liikide puhul, mis on sätestatud ühenduse ühiskataloogis. Kokkuleppeosalised võimaldavad oma territooriumil selliste taimesortide seemnete turustamist, mis on loetletud ühiselt koostatud kataloogis. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide puhul. 5. Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, uute sortide riiklikku kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest. Nad esitavad vastava taotluse korral vastastikku oluliste näitajate lühikirjelduse iga uue sordi kasutamise kohta ja näitajad, mille poolest sorti saab eristada teistest tuntud sortidest. Kumbki kokkuleppeosaline hoiab teise jaoks kättesaadavana toimikut, mis sisaldab iga heakskiidetud sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud põhjustest. Geneetiliselt muundatud sortide puhul teavitavad kokkuleppeosalised teineteist selliste sortide keskkonda viimise kohta tehtud riskianalüüside tulemustest. 6. Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata kriteeriume, millel nende poolt teatava sordi heakskiitmine põhineb. Vajadusel teavitatakse nende konsultatsioonide tulemustest seemnete töörühma. 7. Kokkuleppeosalised kasutavad olemasolevaid elektroonilisi teabevahetussüsteeme või lõikes 5 osutatud süsteeme, mis on arendatud teabevahetuse hõlbustamiseks. Artikkel 6 Erandid 1. 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnetega kauplemisel lubavad Šveits ja ühendus 3. liites loetletud, ühenduse ja Šveitsi poolt lubatud erandeid. 2. Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist kõigist eranditest seemnete turustamisel, mida nad kavatsevad oma territooriumil või selle osal rakendada. Lühiajaliste erandite puhul või erandite puhul, mis peavad jõustuma viivitamata, piisab tagantjärele teatamisest. 3. Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 3 võib Šveits otsustada keelata oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise. 4. Erandina artikli 5 lõigetest 2 ja 3 võib ühendus otsustada keelata oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise. 5. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse 1. liite 1. jaos loetletud kokkuleppeosaliste õigusaktides ettenähtud juhtudel. 6. Mõlemad kokkuleppeosalised võivad lõiget 3 ja 4 rakendada:
7. Pärast käesoleva lisa jõustumist kohaldatakse vastavalt artiklile 4 1. liite 1. jao loetellu lisatud sätetega hõlmatud liikide sortide suhtes analoogia põhjal lõiget 6. 8. Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata lõigetes 1–4 osutatud erandite mõju käesolevale lisale. 9. Lõiget 8 ei kohaldata juhul, kui 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktide erandite kohta otsuse langetamise eest vastutavad ühenduse liikmesriigid. Lõiget 8 ei kohaldata ka Šveitsi poolt sarnastel juhtudel vastu võetud erandite puhul.” |
7) |
7. lisa artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Käesolevat lisa kohaldatakse veinisektori toodete suhtes, nagu on määratletud 4. liites osutatud õigusaktides.” |
8) |
7. lisa artiklid 5, 6 ja 7 asendatakse järgmistega: Artikkel 5 1. Vastavalt käesolevale lisale võtavad kokkuleppeosalised vajalikud meetmed artiklis 6 osutatud ja artiklis 2 kindlaksmääratud, teineteise territooriumilt pärit veinisektori toodete nimetuste vastastikuseks kaitsmiseks. Selleks kehtestab iga kokkuleppeosaline asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste tõhusa kaitse ning välistavad selle, et neid kasutatakse nende tähiste ja märgetega hõlmamata veinide tähistamiseks. 2. Kokkuleppeosaliste lõigetes 3 kuni 8 kaitstud nimetused on reserveeritud eranditult kokkuleppeosalise territooriumilt pärit toodete jaoks, mida nad kohaldavad ning neid võib kasutada üksnes selle kokkuleppeosalise õigusnormides sätestatud tingimustel. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsega välistatakse eelkõige artiklis 2 osutatud veinisektori toodete kaitstud nimetuste mis tahes kasutamine, v.a selline kasutamine, mille jaoks nimetus on reserveeritud, isegi kui:
4. Homonüümsete geograafilise tähiste puhul:
5. Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ainult nendes keeltes, milles need on esitatud 2. liites. 6. Traditsioonilist nimetust kaitstakse ainult sellis(t)e veinikategooria(te) kasutuse puhul, millega tal on seos 2. liites. 7. Homonüümsete traditsiooniliste nimetuste puhul:
8. Komitee võib vajadusel oma otsusega kindlaks määrata tegelikud kasutamistingimused, et võimaldada lõigetes 4 ja 7 nimetatud homonüümsete tähiste ja nimetuste eristamist, pidades silmas asjaomaste tootjate õiglast kohtlemist ja tarbijate eksitamise vältimist. 9. Kokkuleppeosalised loobuvad õigusest TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4, 6 ja 7 tuginedes keelduda teise kokkuleppeosalise toote nime kaitsmisest. 10. Käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3 ettenähtud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 2. liite ühenduse nimekirjas oleva nimetuse „Champagne” suhtes. Kaheaastase üleminekuperioodi jooksul alates kokkuleppe jõustumisest 1. juunil 2002 ei piira erakorraline kaitse siiski nimetuse „Champagne” kasutamist Šveitsi Vaudi kantonist pärit teatavate veinide kirjeldamisel ja esitlemisel, kui neid veine ei turustata ühenduse territooriumil ja tarbijat ei ole eksitatud veini tegeliku päritolu osas. Artikkel 6 Kaitstud on järgmised nimetused:
Artikkel 7 1. Artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori toote kaubamärki, mis koosneb käesoleva lisaga kaitstud geograafilisest tähisest või traditsioonilisest nimetusest või sisaldab neid, ei registreerita, kui kõnesolev toode ei ole pärit:
Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse huvitatud poole taotlusel kehtetuteks. 2. Kaubamärke, mille kasutus vastab ühele lõikes 1 osutatud olukordadest ning mida üks kokkuleppeosaline (sealhulgas ühenduse liikmesriigid) on heauskselt kohaldanud, registreerinud või kasutanud enne käesoleva kokkuleppe kohast teise kokkuleppeosalise geograafilise tähise või traditsioonilise nimetuse kaitse alla võtmise kuupäeva, võib jätkuvalt kasutada olenemata geograafilisele tähisele või traditsioonilisele nimetusele antud kaitsest, mida võib asjaomase kaubamärgi puhul lisaks kasutada. |
9) |
7. lisa artiklile 16 lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses: „7. Mõlema kokkuleppeosalise analüütilise andmepanga teave, mis sisaldab vastavalt andmeid nende veinisektori toodete analüüside kohta, tehakse kokkuleppeosaliste poolt selleks määratud laboritele nende soovi korral kättesaadavaks. Teabe edastamine on seotud üksnes asjakohaste analüüsiandmetega, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupäraga proovi läbiviidud analüüsitulemuste tõlgendamiseks.” |
10) |
Käesoleva kokkuleppe 7. lisa 1. liide asendatakse II lisas sätestatud uue 1. liitega. |
11) |
7. lisa 2. liite punkti A alapunktis I asendatakse viited nõukogu määrusele (EMÜ) nr 823/87 ja nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4252/88 järgmiselt: nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). |
12) |
Käesoleva kokkuleppe 7. lisa 2. liite A punkti alapunkti II muudetakse III lisas sätestatu kohaselt (1). |
13) |
Käesoleva kokkuleppe 7. lisa 2. liite punkt B asendatakse IV lisas sätestatud uue 2. liite punktiga B. |
14) |
Käesoleva kokkuleppe 7. lisa 3. liide asendatakse V lisas sätestatud uue 3. liitega (2). |
15) |
Käesoleva kokkuleppe 7. lisale lisatakse 4. liide vastavalt VI lisas sätestatule. |
16) |
8. lisa artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Käesolevat lisa kohaldatakse piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide (aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid) suhtes, nagu on määratletud 5. lisas osutatud õigusaktides.” |
17) |
8. lisa artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vastavalt 5. liite punkti a esimeses taandes osutatud määrusele võib nimetuse „viinamarjade pressimisjäägid” või „viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook” asendada nimetusega „grappa” Šveitsi itaaliakeelsetes piirkondades toodetud ja nendest piirkondadest pärit ning 2. liites loetletud viinamarjadest valmistatud piiritusjookide puhul.” |
18) |
8. lisa artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kokkuleppeosalised loobuvad õigusest TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4, 6 ja 7 tuginedes keelduda teise kokkuleppeosalise toote nime kaitsmisest.” |
19) |
Käesoleva kokkuleppe 8. lisa 1. liide asendatakse VII lisas sätestatud uue 1. liitega. |
20) |
Käesoleva kokkuleppe 8. lisa 2. liide asendatakse VIII lisas sätestatud uue 2. liitega. |
21) |
Käesoleva kokkuleppe 8. lisale lisatakse 5. liide vastavalt IX lisas sätestatule. |
22) |
9. lisa artiklile 3 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses: „3. Kokkuleppeosaliste territooriumilt pärit või ühe kokkuleppeosalise poolt vabasse ringlusse lubatud selliste mahepõllumajandustoodete impordi puhul, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud samaväärsuse korraga, ei ole vaja kontrollsertifikaati esitada.” |
Artikkel 2
1. Käesoleva kokkuleppe I–IX lisa moodustavad selle lahutamatu osa.
2. Käesolev kokkulepe on kokkuleppe lahutamatu osa. Käesolev kokkulepe kehtib sama kaua ja samasuguses korras kui kokkulepe.
Artikkel 3
1. Kokkuleppe bulgaaria-, tšehhi-, eesti-, ungari-, läti-, leedu-, malta-, poola-, rumeenia-, slovaki- ja sloveenikeelne tekst, sealhulgas kõikide lisade, protokollide ja lõppakti tekstid on võrdselt autentsed.
2. Kokkuleppe artikli 6 alusel moodustatud ühiskomitee kiidab heaks kokkuleppe autentsed tekstid, mis koostatakse uutes keeltes.
Artikkel 4
1. Kokkuleppeosalised ratifitseerivad käesoleva kokkuleppe või kiidavad selle heaks oma menetluste kohaselt.
2. Kokkuleppeosalised teatavad teineteisele kõnealuste menetluse lõpuleviimisest.
3. Käesolev kokkulepe jõustub viimase heakskiitmisteate kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates sellele allakirjutamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast.
Artikkel 5
Käesolev kokkulepe koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на четиринадесети май две хиляди и девета година.
Hecho en Bruselas, el catorce de mayo de dos mil nueve.
V Bruselu dne čtrnáctého května dva tisíce devět.
Udfærdiget i Bruxelles den fjortende maj to tusind og ni.
Geschehen zu Brüssel am vierzehnten Mai zweitausendneun.
Kahe tuhande üheksanda aasta maikuu neljateistkümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τέσσερις Μαΐου δύο χιλιάδες εννιά.
Done at Brussels on the fourteenth day of May in the year two thousand and nine.
Fait à Bruxelles, le quatorze mai deux mille neuf.
Fatto a Bruxelles, addì quattordici maggio duemilanove.
Briselē, divtūkstoš devītā gada četrpadsmitajā maijā.
Priimta du tūkstančiai devintų metų gegužės keturioliktą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-kilencedik év május tizennegyedik napján.
Magħmul fi Brussell, fl-erbatax-il jum ta' Mejju tas-sena elfejn u disgħa.
Gedaan te Brussel, de veertiende mei tweeduizend negen.
Sporządzono w Brukseli dnia czternastego maja roku dwa tysiące dziewiątego.
Feito em Bruxelas, em catorze de Maio de dois mil e nove.
Încheiat la Bruxelles la paisprezece mai două mii nouă.
V Bruseli dňa štrnásteho mája dvetisícdeväť.
V Bruslju, dne štirinajstega maja leta dva tisoč devet.
Tehty Brysselissä neljäntenätoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.
Som skedde i Bryssel den fjortonde maj tjugohundranio.
За Европейската общност
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vārdā
az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
За Конфедерация Швейцария
Por la Confederación Suiza
Za Švýcarskou konfederaci
For Det Schweiziske Forbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione Svizzera
Šveices Konfederācijas vārdā -
Šveicarijos Konfederacijos vardu
a Svájci Államszövetség részéről
Għall-Konfederazzjoni Żvizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej
Pela Confederação Suíça
Pentru Confederaţia Elveţiană
Za Švajčiarsku konfederáciu
Za Švicarsko konfederacijo
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
(1) Esiteks seoses ühenduse traditsiooniliste nimetusega vastavalt määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 14 lõike 1 punktile c, artiklitele 24, 28 ja 29 ning teiseks seoses geograafiliste üksustega vastavalt määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 punktile a ja artiklile 31.
(2) NB: Endise 3. liite II osa tunnistatakse kehtetuks.
I LISA
4. LISA 3. LIIDE
Asutused, kes peavad nõudmise korral esitama nimekirja selliste ametiasutuste kohta, kes on vastutavad taimepasside ettevalmistamise eest
A. Euroopa ühendus:
iga liikmesriigi kohta üks vastutav asutus, nagu on osutatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (1) artikli 1 lõikes 4.
Belgia: |
|
||||||||
Bulgaaria: |
|
||||||||
Tšehhi Vabariik: |
|
||||||||
Taani: |
|
||||||||
Saksamaa: |
|
||||||||
Eesti: |
|
||||||||
Iirimaa: |
|
||||||||
Kreeka: |
|
||||||||
Hispaania: |
|
||||||||
Prantsusmaa: |
|
||||||||
Itaalia: |
|
||||||||
Küpros: |
|
||||||||
Läti: |
|
||||||||
Leedu: |
|
||||||||
Luksemburg: |
|
||||||||
Ungari: |
|
||||||||
Malta: |
|
||||||||
Madalmaad: |
|
||||||||
Austria: |
|
||||||||
Poola: |
|
||||||||
Portugal: |
|
||||||||
Rumeenia: |
|
||||||||
Sloveenia: |
|
||||||||
Slovakkia: |
|
||||||||
Soome: |
|
||||||||
Rootsi: |
|
||||||||
Ühendkuningriik: |
|
B. Šveits:
Office fédéral de l'agriculture
CH-3003 BERNE
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/41/EÜ (ELT L 169, 29.6.2007, lk 51).
II LISA
7. LISA 1. LIIDE
Artiklis 4 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid (1)
A. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse ühendusest pärit veinisektori toodete importimisel Šveitsi ja nende turustamisel seal
OSUTATUD SEADUSED:
1. |
Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1), viimati muudetud direktiiviga 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18). |
2. |
Nõukogu 21. detsembri 2988. aasta direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27), parandatud EÜT L 100, 1.4.1988, lk 72 ja viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
3. |
Nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/396/EMÜ toidukaubapartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21), viimati muudetud järgmise direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32). |
4. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/36/EÜ toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13), parandatud EÜT L 259, 7.10.1994, lk 33 ja EÜT L 252, 4.10.1996, lk 23 ning EÜT L 124, 25.5.2000. lk 66. |
5. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv nr 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1), parandatud EÜT L 248, 14.10.1995, lk 60 ja direktiiv 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10), parandatud versioon ELT L 78, 17.3.2007, lk 32. |
6. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29), muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 1). |
7. |
Komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/63/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30). |
8. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4). |
9. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1). |
10. |
Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93 milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
11. |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). |
12. |
Komisjoni 10. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1907/85 ühenduses vahuveinide valmistamiseks sisse veetud veinide viinamarjasortide ja kasvatuspiirkondade loetelu kohta (EÜT L 179, 11.7.1985, lk 21). |
13. |
Komisjoni 17. septembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2676/90, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid (EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1293/2005 (ELT L 205, 6.8.2005. lk 12). |
14. |
Komisjoni 31. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul (EÜT L 143, 16.6.2000. lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1216/2005 (ELT L 199, 29.7.2005. lk 32). |
15. |
Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1607/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini käsitleva jaotise osas (EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17). |
16. |
Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (EÜT L 194, 31.7.2000. lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1507/2005 (ELT L 280, 12.10.2006 lk 9). |
17. |
Komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 884/2001, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta (EÜT L 128, 10.5.2001, lk 32), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1507/2006 (ELT L 280, 12.10.2006., lk 9). Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:
|
18. |
Komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas (EÜT L 118, 4.5.2002. lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1951/2006 (ELT L 367, 22.12.2006. lk 46). |
B. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse Šveitsist pärit veinisektori toodete importimisel ühendusse ja nende turustamisel seal
OSUTATUD JURIIDILISED DOKUMENDID:
1. |
Põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprilli 1998, viimati muudetud 24. märtsil 2006 (OC (Ametlik Kogumik) 2006 3861). |
2. |
Korraldus viinamarjakasvatuse ja veini impordi kohta, 7. detsembri 1998 (OC 2005 2159). |
3. |
Föderaalse põllumajandusameti (OFAG) 7. detsembri 1998. aasta korraldus viinamarjasortide loetelu ja uute viinamarjasortide kontrollimise kohta (OC 1999 535). |
4. |
Korraldus veiniga kauplemise järelevalve kohta, 28. mai 1997, viimati muudetud 8. novembril 2006 (OC 2006 4705). |
5. |
Toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev föderaalseadus (toiduaineteseadus, LDA1), 9. oktoober 2006, viimati muudetud 16. detsembril 2005 (OC 2006 2363). |
6. |
Korraldus toiduainete ja tarbeesemete kohta (ODAlOUs), 23. november 2005, viimati muudetud 15. novembril 2006 (OC 2006 4909). |
7. |
Siseministeeriumi (Federal Department of Home Affairs) korraldus alkohoolsete jookide kohta, 23. november 2005, viimati muudetud 15. novembril 2006 (OC 2006 4967). Erandina korralduse artiklist 10 kehtivad veinide kirjeldamisel ja esitlemisel sellised eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest imporditavate toodete suhtes, nagu on osutatud järgmistes määrustes:
|
8. |
Siseministeeriumi (Federal Department of Home Affairs) korraldus toiduainete märgistuse ja reklaami (OEDAI) kohta, 23. november 2005, viimati muudetud 15. novembril 2006 (OC 2006 4981). |
9. |
Siseministeeriumi (Federal Department of Home Affairs) korraldus toiduainetes lubatud lisaainete kohta (lisaaineid käsitlev korraldus, Oadd (OC 2005 6191)), 23. november 2005. |
10. |
Korraldus võõrkehade ja toiduainete koostisosade kohta (võõrkehi ja koostisosi käsitlev korraldus, OSEC), 26. juuni 1995, viimati muudetud 29. septembril 2006 (OC 2006 4099). |
11. |
Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1), viimati muudetud direktiiviga 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18). |
12. |
Komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 884/2004, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta (EÜT L 128, 10.5.2001, lk 32), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 908/2006 (ELT L 163, 30.4.2004., lk 56). Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:
|
(1) Ühenduse õigusaktid: seisuga 5. september 2006; Šveitsi õigusaktid: seisuga 31. detsember 2006.
III LISA
7. LISA 2. LIITE A PUNKTI ALAPUNKT II
Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused
A. Ühendusest pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused
II. Geograafilised tähised ja traditsioonilised nimetused liikmesriikide kaupa muudetakse järgmiselt:
1) |
Lisatakse järgmised punktid:
|
2) |
Lõiget I (Saksamaalt pärit veinid) muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Lõige II B (Prantsusmaalt pärit veinid) asendatakse järgmisega: B. Traditsioonilised nimetused
|
4) |
Lõige III (Hispaaniast pärit veinid) asendatakse järgmisega: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
2. Geograafilise tähisega lauaveinid Vino de la Tierra de Abanilla Vino de la Tierra de Bailén Vino de la Tierra de Bajo Aragón Vino de la Tierra de Barbanza e Iria Vino de la Tierra de Betanzos Vino de la Tierra de Cádiz Vino de la Tierra de Campo de Cartagena Vino de la Tierra de Cangas Vino de la Terra de Castelló Vino de la Tierra de Castilla Vino de la Tierra de Castilla y León Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra Vino de la Tierra de Córdoba Vino de la Tierra de Costa de Cantabria Vino de la Tierra de Desierto de Almería Vino de la Tierra de El Terrerazo Vino de la Tierra de Extremadura Vino de la Tierra Formentera Vino de la Tierra de Gálvez Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste Vino de la Tierra de Ibiza Vino de la Tierra de Illes Balears Vino de la Tierra de Isla de Menorca Vino de la Tierra de Laujar-Alpujarra Vino de la Tierra de Liébana Vino de la Tierra de Los Palacios Vino de la Tierra de Norte de Granada Vino de la Tierra de Pozohondo Vino de la Tierra de Ribera del Andarax Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas Vino de la Tierra de Ribera del Jiloca Vino de la Tierra de Ribera del Queiles Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz Vino de la Tierra Sierra Norte de Sevilla Vino de la Tierra Sierra Sur de Jaén Vino de la Tierra de Torreperogil Vino de la Tierra de Valdejalón Vino de la Tierra de Valle del Cinca Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense Vino de la Tierra de Villaviciosa de Córdoba Vino de la Tierra Valles de Sadacia Vino de la Tierra Viñedos de España B. Traditsioonilised nimetused
|
5) |
Lõige IV (Kreekast pärit veinid) asendatakse järgmisega: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
B. Traditsioonilised nimetused
|
6) |
Lõige V B (Itaaliast pärit veinid) asendatakse järgmisega: B. Traditsioonilised nimetused
|
7) |
Lõige VI B (Luksemburgist pärit veinid) asendatakse järgmisega: B. Traditsioonilised nimetused
|
8) |
Lõige VII (Portugalist pärit veinid) asendatakse järgmisega: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
2. Geograafilise tähisega lauaveinid:
B. Traditsioonilised nimetused
|
9) |
Lõige VIII B (Ühendkuningriigist pärit veinid) asendatakse järgmisega: B. Traditsioonilised nimetused
|
10) |
Lõige IX B (Austriast pärit veinid) asendatakse järgmisega: B. Traditsioonilised nimetused
|
11) |
Lisatakse lõige „X. TŠEHHI VABARIIGIST PÄRIT VEINID” A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
B. Traditsioonilised nimetused
|
12) |
Lisatakse lõige „XI. KÜPROSELT PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised
B. Traditsioonilised nimetused
|
13) |
Lisatakse lõige „XII. UNGARIST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
B. Traditsioonilised nimetused
|
14) |
Lisatakse lõige „XIII. MALTALT PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised
|
15) |
Lisatakse lõige „XIV. SLOVAKKIAST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
B. Traditsioonilised nimetused
|
16) |
Lisatakse lõige „XV. SLOVEENIAST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised
B. Traditsioonilised nimetused
|
17) |
Lisatakse lõige „XVI. BELGIAST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised 1.1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid: Côtes de Sambre et Meuse Hagelandse Wijn Haspengouwse Wijn Heuvellandse wijn Vlaamse mousserende kwaliteitswijn 1.2. Geograafilise tähisega lauaveinid: Vin de pays des jardins de Wallonie Vlaamse landwijn |
18) |
Lisatakse lõige „XVII. BULGAARIAST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
2. Geograafilise tähisega lauaveinid: Дунавска равнина (Danube Plain) Тракийска низина (Thracian Lowlands) B. Traditsioonilised nimetused
|
19) |
Lisatakse lõige „XVIII. RUMEENIAST PÄRIT VEINID”: A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:
2. Geograafilise tähisega lauaveinid: Colinele Dobrogei Dealurile Crişanei Dealurile Moldovei, või Dealurile Covurluiului või Dealurile Hârlăului või Dealurile Huşilor or Dealurile laşilor või Dealurile Tutovei või Terasele Siretului Dealurile Munteniei Dealurile Olteniei Dealurile Sătmarului Dealurile Transilvaniei Dealurile Vrancei Dealurile Zarandului Terasele Dunării Viile Caraşului Viile Timişului B. Traditsioonilised nimetused
|
(1) Nimetuse „cava” käesolevas määruses sätestatud kaitse ei piira mpv-kvaliteetvahuveini „Cava” suhtes kohaldatavat geograafilise tähise kaitset.
(2) Kaitstud on ladina tähtedega nimetus „vinsanto”.
IV LISA
7. LISA 2. LIITE B PUNKT
Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused
B. Šveitsist pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused
I. Geograafilised tähised
Kantonid
|
Zürich |
|
Bern/Berne |
|
Luzern |
|
Uri |
|
Schwyz |
|
Nidwalden |
|
Glarus |
|
Fribourg/Freiburg |
|
Basel-Landschaft |
|
Basel-Stadt |
|
Solothurn |
|
Schaffhausen |
|
Appenzell Innerrhoden |
|
Appenzell Ausserrhoden |
|
St. Gallen |
|
Graubünden |
|
Aargau |
|
Thurgau |
|
Ticino |
|
Vaud |
|
Valais/Wallis |
|
Neuchâtel |
|
Genève |
|
Jura |
1. Zürich
1.1. |
Zürichsee Erlenbach
Herrliberg
Hombrechtikon
Küsnacht Kilchberg Männedorf Meilen
Richterswil Stäfa
Thalwil Uetikon am See Wädenswil Zollikon |
1.2. |
Limmattal Höngg Oberengstringen Oetwil an der Limmat Weiningen |
1.3. |
Züricher Unterland Bachenbülach Boppelsen Buchs Bülach Dielsdorf Eglisau Freienstein
Glattfelden Hüntwangen Kloten Lufingen Niederhasli Niederwenigen Nürensdorf Oberembrach Otelfingen Rafz Regensberg Regensdorf Steinmaur Wasterkingen Weiach Wil Winkel |
1.4. |
Weinland Adlikon Andelfingen
Benken Berg am Irchel Buch am Irchel Dachsen Dättlikon Dinhard Dorf
Elgg Ellikon Elsau Flaach
Flurlingen Henggart Hettlingen Humlikon
Kleinandelfingen
Marthalen Neftenbach
Ossingen Pfungen Rheinau Rickenbach Seuzach Stammheim Trüllikon
Truttikon Uhwiesen (Laufen-Uhwiesen) Volken Waltalingen
Wiesendangen Wildensbuch Winterthur-Wülflingen |
2. Bern/Berne
Biel/Bienne
Erlach/Cerlier
Gampelen/Champion
Ins/Anet
Neuenstadt/La Neuveville
— |
Schafis/Chavannes |
Ligerz/Gléresse
— |
Schernelz |
Oberhofen
Sigriswil
Spiez
Tschugg
Tüscherz/Daucher
— |
Alfermée |
Twann/Douane
— |
St. Petersinsel/Ile St-Pierre |
Vignelz/Vigneule
3. Luzern
Aesch
Altwis
Dagmersellen
Ermensee
Gelfingen
Heidegg
Hitzkirch
Hohenrain
Horw
Meggen
Weggis
4. Uri
Bürglen
Flüelen
5. Schwyz
Altendorf
Küssnacht am Rigi
Leutschen
Wangen
Wollerau
6. Nidwalden
Stans
7. Glarus
Niederurnen
Glarus
8. Fribourg/Freiburg
Vully
— |
Nant |
— |
Praz |
— |
Sugiez |
— |
Môtier |
— |
Mur |
Cheyres
Font
9. Basel-Landschaft
Aesch
— |
Tschäpperli |
Arisdorf
Arlesheim
Balstahl
— |
Klus |
Biel-Benken
Binningen
Bottmingen
Buus
Ettingen
Itingen
Liestal
Maisprach
Muttenz
Oberdorf
Pfeffingen
Pratteln
Reinach
Sissach
Tenniken
Therwil
Wintersingen
Ziefen
Zwingen
10. Basel-Stadt
Riehen
11. Solothurn
Buchegg
Dornach
Erlinsbach
Flüh
Hofstetten
Rodersdorf
Witterswil
12. Schaffhausen
Altdorf
Beringen
Buchberg
Buchegg
Dörflingen
— |
Heerenberg |
Gächlingen
Hallau
Löhningen
Oberhallau
Osterfingen
Rüdlingen
Schaffhausen
— |
Heerenberg |
— |
Munot |
— |
Rheinhalde |
Schleitheim
Siblingen
— |
Eisenhalde |
Stein am Rhein
— |
Blaurock |
— |
Chäferstei |
Thayngen
Trasadingen
Wilchingen
13. Appenzell Innerrhoden
Oberegg
14. Appenzell Ausserrhoden
Lutzenberg
15. St. Gallen
Altstätten
— |
Forst |
Amden
Au
— |
Monstein |
Ragaz
— |
Freudenberg |
Balgach
Berneck
— |
Pfauenhalde |
— |
Rosenberg |
Bronchhofen
Eischberg
Flums
Frümsen
Grabs
— |
Werdenberg |
Heerbrugg
Jona
Marbach
Mels
Oberriet
Pfäfers
Quinten
Rapperswil
Rebstein
Rheineck
Rorschacherberg
Sargans
Sax
Sevelen
St. Margrethen
Thal
— |
Buchberg |
Tscherlach
Walenstadt
Wartau
Weesen
Werdenberg
Wil
16. Graubünden
Bonaduz
Cama
Chur
Domat/Ems
Felsberg
Fläsch
Grono
Igis
Jenins
Leggia
Maienfeld
— |
St. Luzisteig |
Malans
Mesolcina
Monticello
Roveredo
San Vittore
Verdabbio
Zizers
17. Aargau
Auenstein
Baden
Bergdietikon
— |
Herrenberg |
Biberstein
Birmenstorf
Böttstein
Bözen
Bremgarten
— |
Stadtreben |
Döttingen
Effingen
Egliswil
Elfingen
Endingen
Ennetbaden
— |
Goldwand |
Erlinsbach
Frick
Gansingen
Gebensdorf
Gipf-Oberfrick
Habsburg
Herznach
Hornussen
— |
Stiftshalde |
Hottwil
Kaisten
Kirchdorf
Klingnau
Küttigen
Lengnau
Lenzburg
— |
Goffersberg |
— |
Burghalden |
Magden
Manndach
Meisterschwanden
Mettau
Möriken
Muri
Niederrohrdorf
Oberflachs
Oberhof
Oberhofen
Obermumpf
Oberrohrdorf
Oeschgen
Remigen
Rüfnach
— |
Bödeler |
— |
Rütiberg |
Schafisheim
Schinznach
Schneisingen
Seengen
— |
Berstenberg |
— |
Wessenberg |
Steinbruck
Spreitenbach
Sulz
Tegerfelden
Thalheim
Ueken
Unterlunkhofen
Untersiggenthal
Villigen
— |
Schlossberg |
— |
Steinbrüchler |
Villnachern
Wallenbach
Wettingen
Wil
Wildegg
Wittnau
Würenlingen
Würenlos
Zeiningen
Zufikon
18. Thurgau
18.1. |
Produktionszone I Diessenhofen
Frauenfeld
Herdern
Hüttwilen
Niederneuenforn
Nussbaumen
Oberneuenforn
Schlattingen
Stettfurt
Uesslingen
Warth
|
18.2. |
Produktionszone II Amlikon Amriswil Buchackern Götighofen
Griesenberg Hessenreuti Märstetten
Sulgen
Weinfelden
|
18.3. |
Produktionszone III Berlingen Ermatingen Eschenz
Fruthwilen Mammern Mannenbach Salenstein
Steckborn |
19. Ticino
19.1. |
Bellinzona Arbedo-Castione Bellinzona Cadenazzo Camorino Giubiasco Gnosca Gorduno Gudo Lumino Medeglia Moleno Monte Carasso Pianezzo Preonzo Robasacco Sanantonino Sementina |
19.2. |
Blenio Corzoneso Dongio Malvaglia Ponte-Valentino Semione |
19.3. |
Leventina Anzonico Bodio Giornico Personico Pollegio |
19.4. |
Locarno Ascona Auressio Berzona Borgnone Brione s/Minusio Brissago Caviano Cavigliano Contone Corippo Cugnasco Gerra Gambarogno Gerra Verzasca Gordola Intragna Lavertezzo Locarno Loco Losone Magadino Mergoscia Minusio Mosogno Muralto Orselina Piazzogna Ronco s/Ascona San Nazzaro S. Abbondio Tegna Tenero-Contra Verscio Vira Gambarogno Vogorno |
19.5. |
Lugano Agno Agra Aranno Arogno Astano Barbengo Bedano Bedigliora Bioggio Bironico Bissone Busco Luganese Breganzona Brusion Arsizio Cademario Cadempino Cadro Cagiallo Camignolo Canobbio Carabbia Carabietta Carona Caslano Cimo Comano Croglio Cureggia Cureglia Curio Davesco Soragno Gentilino Grancia Gravesano Iseo Lamone Lopagno Lugaggia Lugano Magliaso Manno Maroggia Massagno Melano Melide Mezzovico-Vira Miglieglia Montagnola Monteggio Morcote Muzzano Neggio Novaggio Origlio Pambio-Noranco Paradiso Pazallo Ponte Capriasca Porza Pregassona Pura Rivera Roveredo Rovio Sala Capriasca Savosa Sessa Sorengo Sigirino Sonvico Tesserete Torricella-Taverne Vaglio Vernate Vezia Vico Morcote Viganello Villa Luganese |
19.6. |
Mendrisio Arzo Balerna Besazio Bruzella Caneggio Capolago Casima Castel San Pietro Chiasso Chiasso-Pedrinate Coldrerio Genestrerio Ligornetto Mendrisio Meride Monte Morbio Inferiore Morbio Superiore Novazzano Rancate Riva San Vitale Salorino Stabio Tremona Vacallo |
19.7. |
Riviera Biasca Claro Cresciano Iragna Lodrino Osogna |
19.8. |
Valle Maggia Aurigeno Avegno Cavergno Cevio Giumaglio Gordevio Lodano Maggia Moghegno Someo |
19.9. |
Muud geograafilised tähised Nostrano |
20. Vaud
20.1. |
Chablais' piirkond Aigle Bex Chablais Corbeyrier Lavey-Morcles Ollon Roche Villeneuve Yvorne |
20.2. |
Lavaux' piirkond Belmont- sur-Lausanne Blonay Calamin Chardonne
Chexbres Corseaux Corsier-sur-Vevey Cully Dezaley Dezaley-Marsens Epesses Grandvaux Jongny Lavaux La Tour-de-Peilz Lutry
Montreux Paudex Puidoux Pully Riex Rivaz St-Légier-La Chiésaz St-Saphorin
Treytorrens Vevey Veytaux Villette Châtelard |
20.3. |
La Côte' piirkond Aclens Allaman Arnex-sur-Nyon Arzier Aubonne Begnins Bogis-Bossey Borex Bougy-Villars Bremblens Buchillon Bursinel Bursins Bussigny-près-Lausanne Bussy-Chardonney Chigny Clarmont Coinsins Colombier Commugny Coppet Coteau de Vincy Crans-près-Céligny Crassier Crissier Denens Denges Duillier Dully Echandens Echichens Ecublens Essertines-sur-Rolle Etoy Eysins Féchy Founex Genolier Gilly Givrins Gollion Gland Grens La Côte Lavigny Lonay Luins
Lully Lussy-sur-Morges Mex Mies Monnaz Mont-sur-Rolle Morges ou La Côte-Morges Nyon ou La Côte-Nyon Perroy Prangins Préverenges Prilly Reverolle Rolle Romanel-sur-Morges Saint-Livres Saint-Prex Saint-Sulpice Signy-Avenex St-Saphorin-sur-Morges Tannay Tartegnin Tolochenaz Trélex Vaux-sur-Morges Vich Villars-Sainte-Croix Villars-sous-Yens Vinzel Vufflens-la-Ville Vufflens-le-Château Vullierens Yens |
20.4. |
Côtes-de-l'Orbe Agiez Arnex-sur-Orbe Baulmes Bavois Belmont-sur-Yverdon Chamblon Champvent Chavornay Corcelles-sur-Chavornay Côtes-de-l'Orbe Eclépens Essert-sous-Champvent La Sarraz Mathod Montcherand Orbe Orny Pompaples Rances Suscévaz Treycovagnes Valeyres-sous-Rances Villars-sous-Champvent Yvonand |
20.5. |
Région de Bonvillars Bonvillars Concise Corcelles-près-Concise Fiez Fontaines-sur-Grandson Grandson Montagny-près-Yverdon Novalles Onnens Valeyres-sous-Montagny |
20.6. |
Région du Vully Bellerive Chabrey Champmartin Constantine Montmagny Mur Vallamand Villars-le-Grand Vully |
20.7. |
Muud geograafilised tähised Dorin Salvagnin |
21. Valais/Wallis
21.1. |
Valais/Wallis Agarn Ardon Ausserberg Ayent
Baltschieder Bovernier Bratsch Brig/Brigue Chablais Chalais Chamoson
Charrat Chermignon
Chippis Collombey-Muraz Collonges Conthey Dorénaz Eggerberg Embd Ergisch Evionnaz Fully
Gampel Grimisuat
Grône Hohtenn Lalden Lens
Leytron
Leuk/Loèche
Martigny
Martigny-Combe
Miège Montana
Monthey Nax Nendaz Niedergesteln Port-Valais
Randogne
Raron/Rarogne Riddes Saillon Saint-Léonard Saint-Maurice Salgesch/Salquenen Salins Saxon Savièse
Sierre
Sion
Stalden Staldenried Steg Troistorrents Turtmann/Tourtemagne Varen/Varone Venthône
Vernamiège Vétroz
Vex Veyras
Vernayaz Vionnaz Visp/Viège Visperterminen Vollèges Vouvry Zeneggen |
21.2. |
Muud geograafilised tähised Dôle Dôle blanche Fendant Goron Rosé du Valais |
22. Neuchâtel
22.1. |
Neuchâtel Auvernier Bevaix Bôle Boudry Chez-le-Bart Colombier Corcelles Cormondrèche Cornaux Cortaillod Cressier Entre-deux-Lacs Fresens Gorgier Hauterive La Béroche Le Landeron Neuchâtel
Peseux Saint-Aubin Saint-Aubin-Sauges Saint-Blaise Vaumarcus |
22.2. |
Muud geograafilised tähised Perdrix blanche |
23. Genève
23.1. |
Genève Aire-la-Ville Anières Avully Avusy Bardonnex
Bellevue Bernex
Cartigny Céligny ou Côte Céligny Chancy Choulex Collex-Bossy Collonge-Bellerive Cologny Confignon Corsier Dardagny
Genthod Gy Hermance Jussy Laconnex Meinier
Meyrin Perly-Certoux Plans-les-Ouates Presinge Puplinges Russin Satigny
Soral Troinex Vandoeuvres Vernier Veyri |
23.2. |
Muud geograafilised tähised Perlan |
24. Jura
Buix
Soyhières
II. Šveitsi traditsioonilised nimetused
Auslese/Sélection/Selezione
Appellation d'origine
Appellation d'origine contrôlée
Attestierter Winzerwy
Beerenauslese/Sélection de grains nobles
Beerli/Beerliwein
Château/Schloss/Castello (1)
Cru
Denominazione di origine
Denominazione di origine controllata
Eiswein/vin de glace
Federweiss/Weissherbst (2)
Flétri/Flétri sur souche
Gletscherwein/Vin des Glaciers
Grand Cru
Kontrollierte Ursprungsbezeichnung
La Gerle
Landwein
Œil-de-Perdrix (3)
Passerillé/Strohwein/Sforzato (4)
Premier Cru
Pressé doux/Süssdruck
Primeur/Vin nouveau/Novello
Riserva
Schiller
Spätlese/Vendange tardive/Vendemmia tardiva (5)
Sur lie(s)/auf der Hefe ausgebaut
Terravin
Trockenbeerenauslese
Ursprungsbezeichnung
Village(s)
Vin de pays
Vin doux naturel (6)
Vinatura
VITI
Winzerwy
Märkused
(1) Need nimetused on kaitstud ainult kantonites, mis on need täpselt määratlenud, nimelt Vaud'is, Valais's ja Genève'is.
(2) Need nimetused on kaitstud, piiramata traditsioonilise Saksa nimetuse „Federweisser” kasutamist inimtarbimiseks mõeldud käärivas viinamarjavirdes, nagu on sätestatud Saksamaa veiniseaduse artikli 3 punktis c ja komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 muudetud redaktsiooni artikli 12 lõike 1 punktis b ja artikli 14 lõikes 1.
(3) See nimetus on kaitstud, piiramata komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 muudetud versiooni artiklite 17 ja 19 kohaldamist.
(4) Üldalkoholisisaldus (tegelik ja võimalik) ühendusse ekspordil 16 mahuprotsenti.
(5) Ühendusse ekspordil peab suhkrusisaldus olema vähemalt 1 % üle muude veinide aasta keskmise.
(6) Ühendusse ekspordi tähenduses käsitatakse seda nimetust liköörveinina, mille omadustele esitatavad nõuded on suhkrutoodangu ja -sisalduse osas rangemad(esialgne suhkrusisaldus 252 g/l).
V LISA
7. LISA 3. LIIDE ARTIKLITE 6 JA 25 KOHTA
I. |
Lisa artiklis 6 osutatud nimede kaitsmine ei takista järgmiste viinamarjasortide nimede kasutamist Šveitsist pärit veinide puhul, kui neid kasutatakse kooskõlas Šveitsi õigusaktidega ning koos geograafilise nimetusega, mis osutab selgelt veini päritolule:
|
II. |
Kooskõlas artikli 25 lõikega b ning vastavalt transpordi saatedokumentide korra suhtes kohaldatavatele erisätetele ei kohaldata lisa veinisektori toodete suhtes, mis:
|
VI LISA
7. LISA 4. LIIDE ARTIKLI 2 KOHTA
Artiklis 2 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid
|
Ühenduse õigusaktid: Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT 179, 14.7.1999, lk 1), viimati muudetud 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1) ning kuuluvad CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla. |
|
Šveitsi õigusaktid: Siseministeeriumi (Federal Department of Home Affairs) 23. novembri 2005. aasta määruse peatükk 2 alkohoolsete jookide kohta, viimati muudetud 15. novembril 2006 (OC 2006 4976) ning kuuluvad Šveitsi tollitariifistiku numbrite 2009.60 ja 2204 alla. |
VII LISA
8. LISA 1. LIIDE
Ühendusest pärit piiritusjookide kaitstud nimetuste loetelu
(millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 5 lõikes 3)
1. Rumm
Rhum de la Martinique/Rhum de la Martinique traditionnel
Rhum de la Guadeloupe/Rhum de la Guadeloupe traditionnel
Rhum de la Réunion/Rhum de la Réunion traditionnel
Rhum de la Guyane/Rhum de la Guyane traditionnel
Ron de Málaga
Ron de Granada
Rum da Madeira
2. |
|
3. Teraviljast valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise
Korn
Kornbrand
4. Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de Cognac
Eau-de-vie des Charentes
Cognac
(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:
— |
Fine |
— |
Grande Fine Champagne |
— |
Grande Champagne |
— |
Petite Fine Champagne |
— |
Fine Champagne |
— |
Borderies |
— |
Fins Bois |
— |
Bons Bois) |
Fine Bordeaux
Armagnac
Bas-Armagnac
Haut-Armagnac
Ténarèse
Eau-de-vie de vin de la Marne
Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine
Eau-de-vie de vin de Bourgogne
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey
Eau-de-vie de vin de Savoie
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône
Eau-de-vie de vin originaire de Provence
Eau-de-vie de Faugères/Faugères
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc
Aguardente do Minho
Aguardente do Douro
Aguardente da Beira Interior
Aguardente da Bairrada
Aguardente do Oeste
Aguardente do Ribatejo
Aguardente do Alentejo
Aguardente do Algarve
„Vinars Târnave”, „Vinars Vaslui”, „Vinars Murfatlar”, „Vinars Vrancea”, „Vinars Segarcea”)
5. Brändi
Brandy de Jerez
Brandy del Penedés
Brandy italiano
Brandy Αττικης/Brandy of Attica
Brandy Πελλοπονησου/Brandy of the Peloponnese
Brandy Κεντρικης Ελλαδας/Brandy of Central Greece
Deutscher Weinbrand
Wachauer Weinbrand
Weinbrand Dürnstein
Karpatské brandy špeciál
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de marc de Champagne
Marc de Champagne
Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine
Eau-de-vie de marc de Bourgogne
Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de marc originaire de Bugey
Eau-de-vie de marc originaire de Savoie
Marc de Bourgogne
Marc de Savoie
Marc d'Auvergne
Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône
Eau-de-vie de marc originaire de Provence
Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc
Marc d'Alsace Gewürztraminer
Marc de Lorraine
Bagaceira do Minho
Bagaceira do Douro
Bagaceira da Beira Interior
Bagaceira da Bairrada
Bagaceira do Oeste
Bagaceira do Ribatejo
Bagaceiro do Alentejo
Bagaceira do Algarve
Orujo gallego
Grappa
Grappa di Barolo
Grappa piemontese/Grappa del Piemonte
Grappa lombarda/Grappa di Lombardia
Grappa trentina/Grappa del Trentino
Grappa friulana/Grappa del Friuli
Grappa veneta/Grappa del Veneto
Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige
Τσικουδια Κρητης/Tsikoudia of Crete
Τσιπουρο Μακεδονιας/Tsipouro of Macedonia
Τσιπουρο Θεσσαλιας/Tsipouro of Thessaly
Τσιπουρο Τυρναβου/Tsipouro of Tyrnavos
Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise
Zivania
Сунгурларска гроздова ракия или гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakya or Grozdova rakya from Sungurlare
Сливенска гроздова ракия или Гроздова ракия от Сливен(Сливенска перла)/Slivenska grozdova rakya or Grozdova rakya from Sliven (Slivenska perla)
Стралджанска гроздова ракия или Гроздова ракия от Стралджа (Стралджанска мускатова ракия)/Straldjanska grozdova rakya või Straldjast pärit Grozdova rakya (Straldjanska Muscatova rakya)
Поморийска гроздова или гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakya or Grozdova rakya from Pomorie
Русенска гроздова ракия или Гроздова ракия от Русе (Русенска бисерна гроздова ракия)/Rusenska grozdova rakya or Grozdova rakya from Ruse (Russenska biserna grozdova rakya)
Бургаска гроздова ракия или гроздова ракия от Бургас (Бургаска мускатова ракия)/Burgaska grozdova rakya or Grozdova rakya from Burgas (Bourgaska Muscatova rakya)
Добруджанска гроздова ракия или Гроздова ракия от Добруджа (Добруджанска мускатова ракия)/Dobrudjanska grozdova rakiya or Grozdova rakya from Dobrudja (Dobrudjanska muscatova rakya)
Сухиндолска гроздова ракия или Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakya or Grozdova rakya from Suhindol
Карловска гроздова ракия или Гроздова ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakya or Grozdova rakya from Karlovo
7. Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook
Schwarzwälder Kirschwasser
Schwarzwälder Himbeergeist
Schwarzwälder Mirabellenwasser
Schwarzwälder Williamsbirne
Schwarzwälder Zwetschgenwasser
Fränkisches Zwetschgenwasser
Fränkisches Kirschwasser
Fränkischer Obstler
Mirabelle de Lorraine
Kirsch d'Alsace
Quetsch d'Alsace
Framboise d'Alsace
Mirabelle d'Alsace
Kirsch de Fougerolles
Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige
Südtiroler Aprikot/Aprikot dell'Alto Adige/Südtiroler
Südtiroler Marille/Marille dell'Alto Adige/Marille
Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige
Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige
Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige
Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige
Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige
Williams friulano/Williams del Friuli
Sliwovitz del Veneto
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige
Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino
Williams trentino/Williams del Trentino
Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino
Aprikot trentino/Aprikot del Trentino
Medronheira do Algarve
Medronheira do Buçaco
Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano
Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino
Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto
Aguardente de pèra da Lousa
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise
Wachauer Marillenbrand
Bošácka Slivovica
Szatmári Szilvapálinka
Kecskeméti Barackpálinka
Békési Szilvapálinka
Szabolcsi Almapálinka
Троянска сливова ракия или Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakya or Slivova rakya from Troyan
Силистренска кайсиева ракия или кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kaysieva rakya or Kaysieva rakya from Silistra
Тервелска кайсиева ракия или Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kaysieva rakya or Kaysieva rakya from Tervel
Ловешка сливова ракия или Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakya or Slivova rakya from Lovech
„Țuică Zetea de MedieșuAurit”, „Țuică de Valea Milcovului”, „Țuică de Buzău”, „Țuică de Argeș”, „Țuică de Zalău”, „Țuică ardelenească de Bistrița”, „Horincă de Maramureș”, „Horincă de Cămârzan”, „Horincă de Seini”, „Horincă de Chioar”, „Horincă de Lăpuș”, „Turț deOaș”, „Turț de Maramureș”
8. Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Calvados
Calvados du Pays d'Auge
Eau-de-vie de cidre de Bretagne
Eau-de-vie de poiré de Bretagne
Eau-de-vie de cidre de Normandie
Eau-de-vie de poiré de Normandie
Eau-de-vie de cidre du Maine
Aguardiente de sidra de Asturias
Eau-de-vie de poiré du Maine
9. Emajuurest valmistatud piiritusjook
Bayerischer Gebirgsenzian
Südtiroler Enzian/Genzians dell'Alto Adige
Genziana trentina/Genziana del Trentino
10. Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid
Pacharán
Pacharán navarro
11. Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid
Ostfriesischer Korngenever
Genièvre Flandres Artois
Hasseltse jenever
Balegemse jenever
Péket de Wallonie
Steinhäger
Plymouth Gin
Gin de Mahón
Vilniaus Džinas
Spišská Borovička
Slovenská Borovička Juniperus
Slovenská Borovička
Inovecká Borovička
Liptovská Borovička
12. Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid
Dansk Akvavit/Dansk Aquavit
Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit
13. Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid
Anis español
Évoca anisada
Cazalla
Chinchón
Ojén
Rute
Ouzo/Oύςο
14. Liköör
Berliner Kümmel
Hamburger Kümmel
Münchener Kümmel
Chiemseer Klosterlikör
Bayerischer Kräuterlikör
Cassis de Dijon
Cassis de Beaufort
Irish Cream
Palo de Mallorca
Ginjinha portuguesa
Licor de Singeverga
Benediktbeurer Klosterlikör
Ettaler Klosterlikör
Ratafia de Champagne
Ratafia catalana
Anis português
Finnish berry/Finnish fruit liqueur
Grossglockner Alpenbitter
Mariazeller Magenlikör
Mariazeller Jagasaftl
Puchheimer Bitter
Puchheimer Schlossgeist
Steinfelder Magenbitter
Wachauer Marillenlikör
Jägertee/Jagertee/Jagatee
Allažu Kimelis
Čepkeliu
Demänovka Bylinný Likér
Polish Cherry
Karlovarská Hořká
15. Piiritusjoogid
Pommeau de Bretagne
Pommeau du Maine
Pommeau de Normandie
Svensk Punsch/Swedish Punch
16. Viin (vodka)
Svensk Vodka/Swedish Vodka
Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland
Polska Wódka/Polish Vodka
Laugarício Vodka
Originali Lietuviška degtiné
Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej/Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass
Latvijas Dzidrais
Rīgas Degvīns
17. Mõrud piiritusjoogid
Demänovka bylinná horká
VIII LISA
8. LISA 2. LIIDE
Šveitsist pärit piiritusjookide kaitstud nimetused
Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Eau-de-vie de vin du Valais
Brandy du Valais
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
Baselbieter Marc
Grappa del Ticino/Grappa Ticinese
Grappa della Val Calanca
Grappa della Val Bregaglia
Grappa della Val Mesolcina
Grappa della Valle di Poschiavo
Marc d'Auvernier
Marc de Dôle du Valais
Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid
Aargauer Bure Kirsch
Abricot du Valais
Abricotine ou Eau-de-vie d'abricot du Valais (AOC)
Baselbieterkirsch
Baselbieter Mirabelle
Baselbieter Pflümli
Baselbieter Zwetschgenwasser
Bernbieter Kirsch
Bernbieter Mirabellen
Bernbieter Zwetschgenwasser
Bérudges de Cornaux
Canada du Valais
Coing d'Ajoie
Coing du Valais
Damassine d'Ajoie
Damassine de la Baroche
Eau-de-vie de poire du Valais (AOC)
Emmentaler Kirsch
Framboise du Valais
Freiämter Zwetschgenwasser
Fricktaler Kirsch
Golden du Valais
Gravenstein du Valais
Kirsch d'Ajoie
Kirsch de la Béroche
Kirsch du Valais
Kirsch suisse
Lauerzer Kirsch
Luzerner Kernobstbarnd
Luzerner Kirsch
Luzerner Pflümli
Luzerner Williams
Luzerner Zwetschgenwasser
Mirabelle d'Ajoie
Mirabelle du Valais
Poire d'Ajoie
Poire d'Orange de la Baroche
Pomme d'Ajoie
Pomme du Valais
Prune d'Ajoie
Prune du Valais
Prune impériale de la Baroche
Pruneau du Valais
Rigi Kirsch
Schwarzbuben Kirsch
Seeländer Kirsch
Seeländer Pflümliwasser
Urschwyzerkirsch
Williams du Valais
Zuger Kirsch
Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook
Bernbieter Birnenbrand
Freiämter Theilerbirnenbrand
Luzerner Birnenträsch
Luzerner Theilerbirnenbrand
Emajuurest valmistatud piiritusjook
Gentiane du Jura
Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid
Genièvre du Jura
Liköörid
Basler Eierkirsch
Bernbieter Cherry Brandy Liqueur
Bernbieter Griottes Liqueur
Bernbieter Kirschen Liqueur
Liqueur de poires Williams du Valais
Liqueur d'abricot du Valais
Liqueur de framboise du Valais
Ürdipõhised piiritusjoogid
Baselbieter Burgermeister (Kräuterbrand)
Bernbieter Kräuterbitter
Eau-de-vie d'herbes du Jura
Eau-de-vie d'herbes du Valais
Genépi du Valais
Gotthard Kräuterbrand
Innerschwyzer Chrüter
Luzerner Chrüter (Kräuterbrand)
Walliser Chrüter (Kräuterbrand)
Muud
Lie du Mandement
Lie de Dôle du Valais
Lie du Valais.
IX LISA
8. LISA 5. LIIDE ARTIKLI 2 KOHTA
Artiklis 2 osutatud õigusaktide loetelu, mis käsitleb piiritusjooke, aromatiseeritud veine ja aromatiseeritud alkohoolseid jooke.
a) |
Rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodi 2208 alla kuuluvad piiritusjoogid Ühenduse õigusaktid:
Šveitsi õigusaktid:
|
b) |
Rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodi 2205 ja ex ex 2206 alla kuuluvad aromatiseeritud alkohoolsed joogid Ühenduse õigusaktid:
Šveitsi õigusaktid:
|
LÕPPAKT
EUROOPA ÜHENDUSE esindajad
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI
teiselt poolt,
on kokku tulnud Brüsselis kahe tuhande üheksanda aasta maikuu neljateistkümnendal päeval, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele kokkuleppele, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet,
on võtnud arvesse järgmisi deklaratsioone, mis on lisatud käesolevale lõppaktile:
1. |
Ühisdeklaratsioon Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 7. ja 8. lisaajakohastamise kohta; |
2. |
Ühenduse deklaratsioon Šveitsi tariifikvootide haldamismeetodi kohta. |
Съставено в Брюксел на четиринадесети май две хиляди и девета година.
Hecho en Bruselas, el catorce de mayo de dos mil nueve.
V Bruselu dne čtrnáctého května dva tisíce devět.
Udfærdiget i Bruxelles den fjortende maj to tusind og ni.
Geschehen zu Brüssel am vierzehnten Mai zweitausendneun.
Kahe tuhande üheksanda aasta maikuu neljateistkümnendal päeval Brüsselis.
'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τέσσερις Μαΐου δύο χιλιάδες εννιά.
Done at Brussels on the fourteenth day of May in the year two thousand and nine.
Fait à Bruxelles, le quatorze mai deux mille neuf.
Fatto a Bruxelles, addì quattordici maggio duemilanove.
Briselē, divtūkstoš devītā gada četrpadsmitajā maijā.
Priimta du tūkstančiai devintų metų gegužės keturioliktą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-kilencedik év május tizennegyedik napján.
Magħmul fi Brussell, fl-erbatax-il jum ta' Mejju tas-sena elfejn u disgħa.
Gedaan te Brussel, de veertiende mei tweeduizend negen.
Sporządzono w Brukseli dnia czternastego maja roku dwa tysiące dziewiątego.
Feito em Bruxelas, em catorze de Maio de dois mil e nove.
Încheiat la Bruxelles la paisprezece mai două mii nouă.
V Bruseli dňa štrnásteho mája dvetisícdeväť.
V Bruslju, dne štirinajstega maja leta dva tisoč devet.
Tehty Brysselissä neljäntenätoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.
Som skedde i Bryssel den fjortonde maj tjugohundranio.
За Европейската общност
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vārdā
az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
За Конфедерация Швейцария
Por la Confederación Suiza
Za Švýcarskou konfederaci
For Det Schweiziske Forbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione Svizzera
Šveices Konfederācijas vārdā -
Šveicarijos Konfederacijos vardu
a Svájci Államszövetség részéről
Għall-Konfederazzjoni Żvizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej
Pela Confederação Suíça
Pentru Confederaţia Elveţiană
Za Švajčiarsku konfederáciu
Za Švicarsko konfederacijo
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE 7. JA 8 LISA AJAKOHASTAMISE KOHTA
Võttes arvesse poolte õigusaktide arengut pärast Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet muutva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu ettevalmistamist ja vastuvõtmist, on pooled võtnud kohustuse kiiresti ajakohastada ühelt poolt veinikaubandust käsitlevat 7. lisa ja teiselt poolt piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikust tunnustamist ja kaitset käsitlevat 8. lisa, et eelkõige võtta arvesse acquis communautaire'i arengut pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 29. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1) ja 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16) vastuvõtmist.
ÜHENDUSE DEKLARATSIOON ŠVEITSI TARIIFIKVOOTIDE HALDAMISMEETODI KOHTA
1. juunil 2002. aastal jõustunud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe (edaspidi „kokkulepe”) kehtestab muu hulgas tariifikvoodid, et lihtsustada pooltevahelisi põllumajandustoodete kaubavahetusi. Kokkuleppele lisatud „ühisdeklaratsioonis Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetodi kohta” avaldavad pooled oma kavatsust ühiselt vaadata üle Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetod, et kehtestada kaubandust vähem takistav haldamismeetod. Sellist ülevaatamist ei ole aga pärast 2002. aastat toimunud.
Šveitsi poolt kasutatavat pakkumismenetlustega haldamisviisi küsimust on korrapäraselt arutatud kokkuleppe alusel moodustatud põllumajanduse ühiskomiteedes. Sellega seoses on ühendus mitu korda esitanud kaebuse, et pakkumismenetluste kasutamisega kaasneb antud kahepoolse tariifse soodustuse vähenemine ning see takistab kaubavahetusi.
Ühendus tervitab kahepoolsete läbirääkimiste avamist, et täielikult liberaliseerida kahepoolsed vahetused põllumajandus- ja toiduainete sektoris. Vahetuste liberaliseerimine lahendab lõpuks selle küsimuse. Võttes siiski arvesse nimetatud läbirääkimiste pidamise ja nende rakendamise ajakulu, soovib ühendus, et vahepeal kohandataks Šveitsi tariifikvootide haldamismeetodit nii, et see vähendaks kaubavahetuse takistusi.