Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document JOL_2006_345_R_0024_01

2006/871/ET: Nõukogu otsus, 18. juuli 2005 , Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt
Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe

OJ L 345, 8.12.2006, p. 24–72 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

8.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/24


NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2005,

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

(2006/871/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, lõike 3 esimese lõiguga ja lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühendus on metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (edaspidi “Bonni konventsioon”) (2) osaline.

(2)

Bonni konventsiooni IV artikliga nähakse ette piirkondlike kokkulepete sõlmimine, mida ebasoodsa kaitsestaatusega liikide (II liites loetletud liigid) puhul tuleks teha võimalikult kiiresti.

(3)

Viivitamata tuleks tähelepanu pöörata Aafrika ja Euraasia rändeteid kasutavatele II liites loetletud veelindudele, et parandada nende kaitsestaatust ja koguda usaldusväärsete haldusotsuste tegemiseks vajalikku teavet.

(4)

Bonni konventsiooni osaliste esimesel istungil otsustati koostada läänepalearktiliste partlaste (Anatidae) kaitse kokkulepe. Seejärel töötati välja kokkuleppe eelnõu, mis hõlmab ka teisi rändveelinnuliike.

(5)

Ühendus on kõnealuse kokkuleppega seotud valdkonnas vastu võtnud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (3) ja 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (4).

(6)

Komisjon osales ühenduse nimel ja kooskõlas nõukogu 7. juuni 1995. aasta läbirääkimisjuhistega 12.–16. juunil 1995 Haagis toimunud läbirääkimisistungil. Kõnealusel istungil võeti konsensuse alusel vastu Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (edaspidi “kokkulepe”).

(7)

Kokkulepe avati allakirjutamiseks 16. oktoobril 1995. See kirjutati ühenduse nimel alla 1. septembril 1997 ning jõustus 1. novembril 1999.

(8)

Vastavalt kokkuleppe artiklile X jõustuvad lisade muudatused üheksakümmend päeva pärast kokkuleppeosaliste istungit, mil need vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud vastavalt kokkuleppe lõikele 6 reservatsiooni seadnud kokkuleppeosalised.

(9)

Kokkuleppe lisasid on muudetud resolutsioonidega, mis võeti vastu kokkuleppeosaliste 1999. aasta novembris Lõuna-Aafrikas Kaplinnas toimunud esimesel istungil ja 2002. aasta septembris Saksamaal Bonnis toimunud teisel istungil.

(10)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma heakskiitmiskirja hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on kokkuleppe hoiulevõtja, kooskõlas artikliga XVII.

Artikkel 3

1.   Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil õigus ühenduse nimel heaks kiita kokkuleppe lisade muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas kokkuleppe artikli X lõikega 5.

2.   Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3.   Lõikes 1 nimetatud õigus piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas metslindude ja nende looduslike elupaikade kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4.   Kui kokkuleppe lisade muudatust ei rakendata ühenduse asjaomastes õigusaktides üheksakümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kokkuleppeosaliste kohtumisel, seab komisjon hoiulevõtjale kirjaliku teatise teel reservatsiooni kõnealuse muudatuse kohta vastavalt kokkuleppe artikli X lõikele 6 enne nimetatud üheksakümne päeva möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldataks Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10.

(3)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse

kokkulepe

KOKKULEPPEOSALISED,

MEENUTADES, et 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon kutsub üles rahvusvahelisele koostööle rändliikide kaitse alal;

MEENUTADES lisaks, et 1985. aasta oktoobris Bonnis toimunud esimesel konventsiooniosaliste konverentsil tehti konventsiooni sekretariaadile ülesandeks võtta asjakohaseid meetmeid Lääne-Palearktise partlasi käsitleva kokkuleppe väljatöötamiseks;

ARVESTADES, et rändveelinnud moodustavad olulise osa üleilmsest bioloogilisest mitmekesisusest, mida tuleks 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Agenda 21 mõtte kohaselt kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides;

MÕISTES rändveelindude teatud liikide püüdmisest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja meelelahutuslikke hüvesid ning veelindude üldist keskkondlikku, ökoloogilist, geneetilist, teaduslikku, esteetilist, meelelahutuslikku, kultuurilist, hariduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku väärtust;

OLLES VEENDUNUD, et rändveelindude püüdmine peab olema säästev, võttes arvesse asjaomaste liikide kaitsestaatust nende levilates ja samuti nende bioloogilisi omadusi;

OLLES TEADLIKUD, et rändveelinnud on eriti ohualtid, sest nad läbivaid pikki vahemaid ja sõltuvad märgalade võrgustikust, mille ulatus väheneb ja mille olukord halveneb mittesäästva inimtegevuse tulemusena, nagu on märgitud 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis;

TÕDEDES vajadust võtta viivitamata meetmeid, et peatada veelinnu rändliikide arvukuse ja elupaikade vähenemine Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede piirkonnas;

OLLES VEENDUNUD, et mitmepoolse kokkuleppe sõlmimine ja selle elluviimine koordineeritud või kooskõlastatud meetmete kaudu aitab oluliselt kaasa rändveelindude ja nende elupaikade tõhusale kaitsele ning toob lisahüvesid paljude teiste looma- ja taimeliikide jaoks, ning

TUNNISTADES, et sellise kokkuleppe tulemuslik rakendamine eeldab mõnedele levilariikidele abi andmist teadusuuringuteks, koolituseks ning veelinnu rändliikide ja nende elupaikade seireks, rändveelindude elupaikade kaitse korraldamiseks, samuti käesoleva kokkuleppe rakendamise teadus- ja haldusinstitutsioonide loomise ning arendamise tarbeks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel I

Kohaldamisala, mõisted ja tõlgendamine

1.   Käesoleva kokkuleppe geograafiline kohaldamisala hõlmab Aafrika ja Euraasia veelindude rändeteede ala, mis on määratletud käesoleva kokkuleppe lisas 1 (edaspidi “kokkuleppe ala”).

2.   Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

konventsioon – 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsioon;

b)

konventsiooni sekretariaat – konventsiooni artikli 9 alusel loodud organ;

c)

veelinnud – linnuliigid, kes vähemalt osa oma aastatsüklist sõltuvad ökoloogiliselt märgaladest, kelle levila asub kas täielikult või osaliselt kokkuleppe alal ning kes on nimetatud käesoleva kokkuleppe lisas 2;

d)

kokkuleppe sekretariaat – käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 7 punkti b alusel loodud organ;

e)

kokkuleppeosalised – käesoleva kokkuleppe osalised, kui ei ole märgitud teisiti,

ja

f)

kohalolevad ja hääletavad kokkuleppeosalised – kohalolevad ja poolt või vastu hääletavad kokkuleppeosalised; hääletamisest keelduvaid kokkuleppeosalisi ei loeta kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste hulka.

Lisaks kasutatakse konventsiooni I artikli lõike 1 punktides a kuni k määratletud termineid käesolevas kokkuleppes mutatis mutandis sama tähendusega.

3.   Käesolev kokkulepe on kokkulepe konventsiooni IV artikli lõike 3 tähenduses.

4.   Käesoleva kokkuleppe lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Iga viide käesolevale kokkuleppele on ühtlasi viide selle lisadele.

Artikkel II

Üldised põhimõtted

1.   Kokkuleppeosalised võtavad kooskõlastatud meetmeid veelinnu rändliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või selle taastamiseks. Sel eesmärgil kohaldavad kokkuleppeosalised oma riigi jurisdiktsiooni piires käesoleva kokkuleppe III artikliga ette nähtud meetmeid ning IV artiklis nimetatud tegevuskavas määratletud erimeetmeid.

2.   Lõikes 1 märgitud meetmete rakendamisel peaksid kokkuleppeosalised arvestama ettevaatusprintsiipi.

Artikkel III

Üldised kaitsemeetmed

1.   Kokkuleppeosalised võtavad rändveelindude kaitseks meetmeid, pöörates erilist tähelepanu nii ohustatud kui ka ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele.

2.   Selleks kokkuleppeosalised:

a)

rakendavad kokkuleppe alal sama ranget ohustatud veelinnu rändliikide kaitset kui on sätestatud konventsiooni III artikli lõigetes 4 ja 5;

b)

tagavad, et igasugune rändveelindude kasutamine põhineb parimatel kättesaadavatel teadmistel nende ökoloogia kohta ja on nii asjaomaseid liike kui ka nende eluks vajalikke ökosüsteeme säästev;

c)

teevad kindlaks oma territooriumil asuvad rändveelindude jaoks tähtsad alad ja elupaigad ning korraldavad nende kohtade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja taastamist koostöös elupaikade kaitsega tegelevate asutustega, mis on loetletud käesoleva kokkuleppe IX artikli punktides a ja b;

d)

kooskõlastavad oma tegevust sobivate elupaikade võrgustiku säilimise tagamiseks või vajaduse korral taastamiseks asjaomase veelinnu rändliigi kogu levila piires ning eelkõige märgaladel, mis ulatuvad rohkem kui ühe kokkuleppeosalise territooriumile;

e)

uurivad inimtegevuse tagajärjel tekkinud või tekkida võivaid probleeme ning püüavad rakendada olukorda parandavaid meetmeid, sealhulgas elupaikade seisundi parandamine ja elupaikade taastamine, ning elupaiga hävimist heastavaid meetmeid;

f)

teevad koostööd rahvusvaheliselt kooskõlastatud tegevust nõudvates eriolukordades ja selliste eriolukordade suhtes kõige tundlikumate veelinnu rändliikide kindlakstegemisel, samuti nendele liikidele sellistes olukordades tõhusa kaitse korraldamiseks vajalike erimeetmete ja üksikutele kokkuleppeosalistele eriolukorra lahendamiseks antavate suuniste väljatöötamisel;

g)

keelavad veelindude võõrliikide tahtliku loodusesse sissetoomise ja võtavad kõik asjakohased meetmed selliste liikide tahtmatu lahtipäästmise ärahoidmiseks, kui sissetoomine või lahtipäästmine kahjustaks loodusliku taimestiku ja loomastiku seisundit; juhul, kui veelindude võõrliigid on juba sisse toodud, võtavad kokkuleppeosalised kõik asjakohased meetmed, et hoida ära võõrliikide potentsiaalne ohuks muutumine kohalikele liikidele;

h)

algatavad või toetavad rändveelindude bioloogia ja ökoloogia teadusuuringuid, sealhulgas uuringu- ja seiremeetodite ühtlustamist ning vajaduse korral teadusuuringute või seire ühis- või koostööprogrammide loomist;

i)

analüüsivad koolitusvajadusi muu hulgas rändveelindude uurimise, seire, rõngastamise ja märgalade hooldamise alal, et selgitada välja prioriteetsed koolitusteemad ja -valdkonnad ning teha asjakohaste koolitusprogrammide väljatöötamisel ja pakkumisel koostööd;

j)

töötavad välja ja korraldavad programme, mis tõstavad inimeste teadlikkust ja arusaamist rändveelindude kaitsest üldiselt ning käesoleva kokkuleppe eesmärkidest ja sätetest;

k)

vahetavad teadusuuringute, seire-, kaitse- ja haridusprogrammide teavet ja tulemusi

ning

l)

teevad koostööd eelkõige teadusuuringute ja seire valdkonnas, et aidata üksteisel rakendada käesolevat kokkulepet.

Artikkel IV

Tegevuskava ja kaitsesuunised

1.   Käesoleva kokkuleppe lisa 3 sisaldab tegevuskava. Tegevuskavas täpsustatakse meetmed, mida kokkuleppeosalised võtavad seoses prioriteetsete liikide ja küsimustega kooskõlas käesoleva kokkuleppe III artiklis nimetatud üldiste kaitsemeetmetega, järgmiste alajaotustena:

a)

liikide kaitse;

b)

elupaikade kaitse;

c)

inimtegevuse korraldamine;

d)

teadusuuringud ja seire;

e)

haridus- ja teavitustöö

ning

f)

rakendamine.

2.   Tegevuskava vaadatakse kaitsesuuniseid arvesse võttes läbi igal korralisel kokkuleppeosaliste kogu istungil.

3.   Kokkuleppeosaliste kogu võtab vastu tegevuskava muudatused, arvestades käesoleva kokkuleppe III artikli sätteid.

4.   Kaitsesuunised esitatakse vastuvõtmiseks kokkuleppeosaliste kogule selle esimesel istungil ning suuniseid vaadatakse regulaarselt läbi.

Artikkel V

Rakendamine ja rahastamine

1.   Kokkuleppeosaline:

a)

määrab käesolevat kokkulepet rakendava(d) asutuse(d), mis muu hulgas jälgib (jälgivad) kõiki tegevusi, mis võivad mõjutada asjaomase levilariigi veelinnu rändliikide kaitsestaatust;

b)

määrab teiste kokkuleppeosalistega ühendust pidava teabeüksuse ja teatab selle nime ning aadressi teistele kokkuleppeosalistele edastamiseks viivitamatult kokkuleppe sekretariaati

ning

c)

koostab kokkuleppeosaliste kogu teisest istungist alates igaks korraliseks istungiks aruande käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta, käsitledes eelkõige asjaomase riigi võetud kaitsemeetmeid. Nimetatud aruande vorm määratakse kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil ja seda võib edaspidi vajaduse korral kokkuleppeosaliste kogu istungil muutmiseks üle vaadata. Aruanne edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne asjaomast kokkuleppeosaliste kogu korralist istungit ja sekretariaat saadab seejärel koopiad teistele kokkuleppeosalistele.

2.

a)

Kokkuleppeosaline teeb makseid kokkuleppe eelarvesse vastavalt ÜRO hindamisskaalale. Levilariigiks oleva kokkuleppeosalise osamakse ülempiir on 25 protsenti eelarve kogumahust. Ükski piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ei pea maksma rohkem kui 2,5 protsenti halduskuludest.

b)

Kokkuleppeosaliste kogu võtab eelarvet puudutavad otsused ja hindamisskaala vajalikud muudatused vastu konsensuse alusel.

3.   Kokkuleppeosaliste kogu võib kokkuleppeosalistelt või teistest allikatest saadud vabatahtlikest maksetest moodustada kaitsefondi rändveelindude kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega seotud seire, teadusuuringute, koolituse ja projektide rahastamiseks.

4.   Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles pakkuma teistele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks mitmepoolset või kahepoolset koolitusabi ning tehnilist ja rahalist toetust.

Artikkel VI

Kokkuleppeosaliste kogu

1.   Kokkuleppeosaliste kogu on käesoleva kokkuleppe otsustusorgan.

2.   Hoiulevõtja kutsub pärast konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimist kokkuleppeosaliste kogu istungi kokku ühe aasta jooksul käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Järgmised istungid kutsub kokkuleppe sekretariaat konventsiooni sekretariaadiga konsulteerimise järel kokku vähemalt iga kolme aasta järel, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti. Võimaluse korral toimuvad need istungid konventsiooniosaliste konverentsi korraliste istungitega samaaegselt.

3.   Vähemalt ühe kolmandiku kokkuleppeosaliste kirjalikul taotlusel kutsub kokkuleppe sekretariaat kokku kokkuleppeosaliste kogu erakorralise istungi.

4.   Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, selle allasutused, Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur, kõik riigid, kes ei ole kokkuleppeosalised, ning muu hulgas rändveelindude kaitset, sealhulgas kaitse kehtestamist ja korraldamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide sekretariaadid võivad osaleda kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena. Teised rändveelindude kaitse või teadusuuringute osas pädevad asutused või organid võivad samuti kokkuleppeosaliste kogu istungitel vaatlejatena osaleda, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosalistest on selle vastu.

5.   Hääletada võivad üksnes kokkuleppeosalised. Igal kokkuleppeosalisel on üks hääl, kuid kokkuleppes osalevatel piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on nende pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui mitu nende liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

6.   Kokkuleppeosaliste kogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahe kolmandiku häälteenamusega, kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

7.   Kokkuleppeosaliste kogu esimesel istungil:

a)

võetakse konsensuse alusel vastu kokkuleppeosaliste kogu töökord;

b)

moodustatakse käesoleva kokkuleppe VIII artiklis nimetatud sekretariaadi funktsioonide täitmiseks konventsiooni sekretariaadi juures asuv kokkuleppe sekretariaat;

c)

moodustatakse käesoleva kokkuleppe VII artiklis ettenähtud tehniline komitee;

d)

võetakse vastu käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punkti c alusel koostatava aruande vorm

ning

e)

võetakse vastu kiireid kaitsemeetmeid nõudvate eriolukordade määratlemise kriteeriumid ja kehtestatakse võetava meetme eest vastutuse määramise kord.

8.   Kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil:

a)

käsitletakse rändveelindude kaitsestaatuse ja nende säilimiseks vajalike elupaikade tegelikke ja potentsiaalseid muutusi ning neid tõenäoliselt mõjutavaid tegureid;

b)

vaadatakse läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise tulemused ja rakendamisel tekkinud probleemid;

c)

võetakse vastu eelarve ja kaalutakse käesoleva kokkuleppe rahastamiskorraga seotud küsimusi;

d)

käsitletakse kokkuleppe sekretariaadiga ja tehnilise komitee liikmelisusega seotud küsimusi;

e)

võetakse vastu käesoleva kokkuleppe osalistele ja konventsiooniosaliste konverentsile edastatav aruanne

ning

f)

määratakse järgmise istungi aeg ja koht.

9.   Igal istungil võib kokkuleppeosaliste kogu:

a)

teha kokkuleppeosalistele vajalikuks või asjakohaseks peetavaid soovitusi;

b)

võtta vastu käesoleva kokkuleppe tõhusust parandavaid meetmeid ja vajaduse korral erakorralisi meetmeid kooskõlas käesoleva kokkuleppe VII artikli lõikega 4;

c)

kaaluda käesoleva kokkuleppe muutmist käsitlevaid ettepanekuid ja teha nende kohta otsuseid;

d)

muuta tegevuskava vastavalt käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikele 3;

e)

luua allorganeid, mida ta peab vajalikuks, et rakendada käesolevat kokkulepet, eelkõige kooskõlastada tegevust teiste, kattuva geograafilise ja taksonoomilise kohaldamisalaga rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete alusel loodud organitega,

ning

f)

teha otsuseid muudes käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud küsimustes.

Artikkel VII

Tehniline komitee

1.   Tehnilise komitee koosseisu kuuluvad:

a)

üheksa eksperti, kes vastavalt tasakaalustatud geograafilisele jaotusele esindavad kokkuleppe ala erinevaid piirkondi;

b)

üks Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, IUCN) esindaja, üks Rahvusvahelise Veelindude ja Märgalade Uurimisbüroo (International Waterfowl and Wetlands Research Bureau, IWRB) esindaja ja üks Rahvusvahelise Jahinduse ja Ulukikaitse Nõukogu (International Council for Game and Wildlife Conservation, CIC) esindaja

ning

c)

üks ekspert igast järgmisest valdkonnast: maamajandus, jahimajandus ja keskkonnaõigus.

Ekspertide ametisse nimetamise menetluse, nende ametisoleku kestuse ja tehnilise komitee esimehe määramise korra otsustab kokkuleppeosaliste kogu. Esimees võib lubada kuni nelja vaatleja osalemist konkreetsetest rahvusvahelistest valitsustevahelistest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.

2.   Kokkuleppe sekretariaat kutsub tehnilise komitee kokku samaaegselt kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungitega ja vähemalt ühe korra kokkuleppeosaliste kogu korraliste istungite vahelisel ajal, kui kokkuleppeosaliste kogu ei otsusta teisiti.

3.   Tehniline komitee:

a)

annab kokkuleppeosaliste kogule ning kokkuleppe sekretariaadi vahendusel kokkuleppeosalistele teadusalast ja tehnilist nõu ning teavet;

b)

teeb kokkuleppeosaliste kogule soovitusi tegevuskava, kokkuleppe rakendamise ja edaspidi korraldatavate teadusuuringute kohta;

c)

koostab kokkuleppeosaliste kogu iga korralise istungi jaoks oma tegevust käsitleva aruande, mis edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada kakskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu istungit ja mille koopiad saadab kokkuleppe sekretariaat kokkuleppeosalistele,

ning

d)

täidab teisi kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

4.   Kui tehnilise komitee arvates on kujunenud eriolukord, mis nõuab ühe või mitme veelinnu rändliigi kaitsestaatuse halvenemise ärahoidmiseks viivitamata meetmete võtmist, võib tehniline komitee taotleda kokkuleppe sekretariaadilt asjaomaste kokkuleppeosaliste kiiret kokkukutsumist. Seejärel kohtuvad asjaomased kokkuleppeosalised nii pea kui võimalik, et seada kiiresti sisse asjaomaste eriti ohustatud liikide kaitsmise mehhanism. Kui nimetatud kohtumisel võetakse vastu soovitus, teatavad asjaomased kokkuleppeosalised üksteisele ja kokkuleppe sekretariaadile meetmetest, mida nad on selle soovituse rakendamiseks võtnud, või põhjustest, miks soovitust ei ole võimalik rakendada.

5.   Tehniline komitee võib konkreetsete ülesannete täitmiseks moodustada töörühmi.

Artikkel VIII

Kokkuleppe sekretariaat

Kokkuleppe sekretariaadi ülesanded on:

a)

korraldada ja teenindada kokkuleppeosaliste kogu istungeid ning tehnilise komitee koosolekuid;

b)

viia täide kokkuleppeosaliste kogu poolt sekretariaadile suunatud otsuseid;

c)

edendada ja kooskõlastada kokkuleppe, sealhulgas tegevuskava raames toimuvat tegevust vastavalt kokkuleppeosaliste kogu otsustele;

d)

pidada sidet kokkuleppes mitteosalevate levilariikidega ja hõlbustada töö kooskõlastamist kokkuleppeosaliste vahel ning rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonidega, mille tegevus on otseselt või kaudselt seotud rändveelindude kaitsega, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamisega;

e)

koguda ja hinnata teavet, mis edendab kokkuleppe eesmärke ja rakendamist, ning korraldada sellise teabe sobivat levitamist;

f)

juhtida kokkuleppeosaliste kogu tähelepanu kokkuleppe eesmärkidega seotud küsimustele;

g)

edastada kõikidele kokkuleppeosalistele käesoleva kokkuleppe V artikli lõike 1 punktis a nimetatud asutuste ja tehnilise komitee aruannete koopiad ning nende aruannete koopiad, mida sekretariaat koostab käesoleva artikli punkti h alusel, vähemalt kuuskümmend päeva enne kokkuleppeosaliste kogu korralise istungi algust;

h)

koostada igal aastal ja kokkuleppeosaliste kogu igaks korraliseks istungiks aruanne sekretariaadi töö ning käesoleva kokkuleppe rakendamise kohta;

i)

hallata käesoleva kokkuleppe eelarvet ja kaitsefondi, kui see on moodustatud;

j)

anda üldsusele teavet käesoleva kokkuleppe ja selle eesmärkide kohta

ning

k)

täita teisi käesoleva kokkuleppe alusel või kokkuleppeosaliste kogu poolt määratud ülesandeid.

Artikkel IX

Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad rändveelindude ja nende elupaikadega

Kokkuleppe sekretariaat konsulteerib:

a)

regulaarselt konventsiooni sekretariaadiga ja vajaduse korral konventsiooni IV artikli lõigete 3 ja 4 alusel sõlmitud, rändveelinde puudutavate kokkulepete ning 1971. aasta rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni, 1973. aasta loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni, 1968. aasta looduse ja loodusvarade kaitse Aafrika konventsiooni, 1979. aasta Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni ja 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel sekretariaadi ülesandeid täitvate organitega, et hõlbustada kokkuleppeosaliste kogu koostööd nimetatud konventsioonide osalistega kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes ning eelkõige tegevuskava väljaarendamisel ja rakendamisel;

b)

teiste asjaomaste konventsioonide ja rahvusvaheliste õigusaktide sekretariaatidega ühist huvi pakkuvates küsimustes

ning

c)

teiste organisatsioonidega, kes on pädevad rändveelindude ning nende elupaikade kaitse, sealhulgas kaitse kehtestamise ja korraldamise valdkonnas, samuti teadusuuringute, hariduse ja teadlikkuse suurendamise küsimustes.

Artikkel X

Kokkuleppe muutmine

1.   Käesolevat kokkulepet võib muuta igal kokkuleppeosaliste kogu korralisel või erakorralisel istungil.

2.   Muudatusettepanekuid võib teha iga kokkuleppeosaline.

3.   Muudatusettepanekute tekst ja muudatuste põhjendused edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt sada viiskümmend päeva enne istungi algust. Kokkuleppe sekretariaat edastab koopiad viivitamatult kokkuleppeosalistele. Kokkuleppeosaliste võimalikud märkused selle teksti kohta edastatakse kokkuleppe sekretariaati vähemalt kuuskümmend päeva enne istungi algust. Sekretariaat edastab võimalikult kiiresti pärast viimast märkuste esitamise päeva kõik selleks päevaks esitatud märkused kokkuleppeosalistele.

4.   Käesoleva kokkuleppe muudatused, mis ei puuduta selle lisasid, võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad muudatuse heakskiitnud kokkuleppeosaliste suhtes kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku muudatuse vastu võtmise päeval kokkuleppeosaliste hulka kuulunutest on oma vastuvõtukirja hoiulevõtjale hoiule andnud. Iga kokkuleppeosalise suhtes, kes annab oma vastuvõtukirja hoiule pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku kokkuleppeosalistest on oma vastuvõtukirja hoiule andnud, jõustub muudatus kolmekümnendal päeval pärast tema vastuvõtukirja hoiule andmise kuupäeva.

5.   Täiendavad lisad ja lisade muudatused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning need jõustuvad üheksakümne päeva möödumisel kokkuleppeosaliste kogu istungist, kus see vastu võeti, kõigi kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud need kokkuleppeosalised, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud üheksakümnepäevalise ajavahemiku jooksul võivad kõik kokkuleppeosalised teha täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes reservatsiooni, teavitades sellest kirjalikult hoiulevõtjat. Muudatuse suhtes tehtud reservatsiooni võib tagasi võtta hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teate teel ning pärast seda jõustub täiendav lisa või lisa muudatus kõnealuse kokkuleppeosalise suhtes kolmekümne päeva möödumisel reservatsiooni tagasivõtmisest.

Artikkel XI

Käesoleva kokkuleppe mõju rahvusvahelistele konventsioonidele ja õigusaktidele

1.   Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise mis tahes olemasolevast rahvusvahelisest lepingust, konventsioonist või kokkuleppest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta mingil viisil ühegi kokkuleppeosalise õigust säilitada või võtta rangemaid meetmeid seoses rändveelindude ja nende elupaikade kaitsega.

Artikkel XII

Vaidluste lahendamine

1.   Kahe või enama kokkuleppeosalise vahel seoses käesoleva kokkuleppe sätete tõlgendamise või kohaldamisega tekkivad vaidlused lahendavad vaidluse osapooled läbirääkimiste teel.

2.   Kui vaidlust ei suudeta käesoleva artikli lõike 1 kohaselt lahendada, võivad kokkuleppeosalised esitada vaidluse ühisel kokkuleppel vahekohtule, eelkõige Haagis asuvale alalisele vahekohtule, ning vahekohtu otsus on vaidluse esitanud kokkuleppeosalistele siduv.

Artikkel XIII

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine, ühinemine

1.   Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks kõigile levilariikidele, sõltumata sellest, kas nende jurisdiktsiooni all olevad alad asuvad kokkuleppe ala piires või mitte, või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kelle liikmetest vähemalt üks on levilariik, kas:

a)

kirjutades alla ilma reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes,

või

b)

kirjutades alla reservatsiooniga ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine.

2.   Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks Haagis kuni selle jõustumise päevani.

3.   Käesolev kokkulepe on avatud ühinemiseks kõigile eespool lõikes 1 nimetatud levilariikidele või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele kokkuleppe jõustumise päeval ja pärast seda.

4.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel XIV

Jõustumine

1.   Käesolev kokkulepe jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui vähemalt neliteist levilariiki või piirkondlikku majandusintegratsiooni organisatsiooni, neist vähemalt seitse Aafrikast ja seitse Euraasiast, on reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kokkuleppele alla kirjutanud või andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad vastavalt käesoleva kokkuleppe XIII artiklile.

2.   Iga levilariigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes on:

a)

reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele;

b)

ratifitseerinud, vastu võtnud või kiitnud heaks käesoleva kokkuleppe

või

c)

ühinenud käesoleva kokkuleppega pärast seda kuupäeva, millal jõustumiseks vajalik arv levilariike ja piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone on selle reservatsioonita alla kirjutanud või selle ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud, jõustub käesolev kokkulepe selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Artikkel XV

Reservatsioonid

Käesoleva kokkuleppe sätete suhtes ei saa teha üldisi reservatsioone. Siiski võib levilariik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, kirjutades alla reservatsioonita ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise suhtes või andes hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja, esitada erireservatsioone mõne käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva liigi või mõne tegevuskava konkreetse sätte suhtes. Sellise reservatsiooni esitanud riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon võib selle mis tahes ajal tagasi võtta, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate; sellise riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes ei ole reservatsiooni objektiks olevad sätted siduvad enne kolmekümne päeva möödumist reservatsiooni tagasivõtmise kuupäevast.

Artikkel XVI

Denonsseerimine

Kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe mis tahes ajal denonsseerida, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel sellest, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Artikkel XVII

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva kokkuleppe originaal, mille araabia-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsusele, kes on hoiulevõtja. Hoiulevõtja edastab kõigi nende tekstide tõestatud koopiad kõigile käesoleva kokkuleppe XIII artikli lõikes 1 nimetatud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning samuti kokkuleppe sekretariaadile pärast viimase asutamist.

2.   Niipea kui käesolev kokkulepe jõustub, edastab hoiulevõtja selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

3.   Hoiulevõtja teavitab kõiki käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riike ning piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone ja kokkuleppe sekretariaati:

a)

allakirjutamisest;

b)

ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest;

c)

käesoleva kokkuleppe ja mistahes selle täiendava lisa, samuti käesoleva kokkuleppe või selle lisade mistahes muudatuse jõustumise tähtajast;

d)

reservatsioonist täiendava lisa või lisa muudatuse suhtes;

e)

reservatsiooni tagasivõtmise teatest,

ja

f)

käesoleva kokkuleppe denonsseerimise teatest.

Hoiulevõtja edastab kõigile käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud või sellega ühinenud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ning kokkuleppe sekretariaadile kõik reservatsioonide, täiendavate lisade ja käesoleva kokkuleppe või selle lisade muudatuste tekstid.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühinemisprotokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud tuhande üheksasaja üheksakümne viienda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Haagis.

LISA 1

KOKKULEPPE ALA MÄÄRATLEMINE

Kokkuleppe ala piir määratletakse järgmiselt: põhjapooluselt lõunasse piki 130. läänemeridiaani kuni 75. põhjaparalleelini; seejärel ida- ja kagusuunas läbi Viscount Melville’i väina, Prince Regenti lahe, Boothia lahe, Foxe’i mere, Foxe’i väina ja Hudsoni väina punktini Atlandi ookeani loodeosas koordinaatidega 60° pl ja 60° lp; seejärel kagusuunas läbi Atlandi ookeani loodeosa kuni punktini koordinaatidega 50° pl ja 30° lp; seejärel lõunasuunas piki 30. läänemeridiaani kuni 10. põhjaparalleelini; seejärel kagusuunas ekvaatorini 20. läänepikkuskraadil; seejärel lõunasuunas piki 20. läänemeridiaani kuni 40. lõunaparalleelini; seejärel idasuunas piki 40. lõunaparalleeli kuni 60. idameridiaanini; seejärel põhjasuunas piki 60. idameridiaani kuni 35. põhjaparalleelini; seejärel suure kaarega ida-kirde suunas kuni punktini Lääne-Altais koordinaatidega 49° pl ja 87° 27' ip; seejärel suure kaarega kirdesse kuni 130. idameridiaanini Põhja-Jäämere rannikul; seejärel põhjasuunas piki 130. idameridiaani põhjapooluseni. Kokkuleppe ala piirjoon on kujutatud järgmisel kaardil.

Kokkuleppe ala kaart

Image

LISA 2

VEELINDUDE RÄNDLIIGID, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT KOKKULEPET (1)

SPHENISCIDAE

Spheniscus demersus

aafrika pingviin (prillpingviin)

GAVIIDAE

Gavia stellata

punakurk-kaur

Gavia arctica

järvekaur

Gavia immer

jääkaur

Gavia adamsii

tundrakaur

PODICIPEDIDAE

Tachybaptus ruficollis

väikepütt (punakael-pütt)

Podiceps cristatus

tuttpütt

Podiceps grisegena

hallpõsk-pütt

Podiceps auritus

sarvikpütt

Podiceps nigricollis

mustkael-pütt

PELECANIDAE

Pelecanus onocrotalus

pelikan (roosapelikan)

Pelecanus rufescens

puispelikan

Pelecanus crispus

käharpelikan

SULIDAE

Sula (Morus) capensis

suula

PHALACROCORACIDAE

Phalacrocorax coronatus

meri-kääbuskormoran (meri-kääbuskarbas)

Phalacrocorax pygmeus

kääbuskormoran (kääbuskarbas)

Phalacrocorax neglectus

tontkormoran (tontkarbas)

Phalacrocorax carbo

kormoran (karbas)

Phalacrocorax nigrogularis

araabia kormoran (araabia karbas)

Phalacrocorax capensis

kuldkurk-kormoran (kuldkurk-karbas)

ARDEIDAE

Egretta ardesiaca

nõgihaigur

Egretta vinaceigula

punakurk-haigur

Egretta garzetta

siidhaigur

Egretta gularis

rand-siidhaigur

Egretta dimorpha

madagaskari siidhaigur

Ardea cinerea

hallhaigur

Ardea melanocephala

savannihaigur

Ardea purpurea

purpurhaigur

Casmerodius albus

hõbehaigur

Mesophoyx intermedia

väike-hõbehaigur

Bubulcus ibis

veisehaigur

Ardeola ralloides

koldhaigur (tiigihaigur)

Ardeola idae

madagaskari tiigihaigur

Ardeola rufiventris

paduhaigur

Nycticorax nycticorax

ööhaigur

Ixobrychus minutus

väikehüüp

Ixobrychus sturmii

ojahüüp

Botaurus stellaris

hüüp

CICONIIDAE

Mycteria ibis

roosa-toonekurg

Anastomus lamelligerus

must-irvnokk

Ciconia nigra

must-toonekurg

Ciconia abdimii

savanni-toonekurg

Ciconia episcopus

villkael-toonekurg

Ciconia ciconia

valge-toonekurg

Leptoptilos crumeniferus

marabu (aafrika marabu)

BALAENICIPITIDAE

Balaeniceps rex

kingnokk

THRESKIORNITHIDAE

Plegadis falcinellus

tõmmuiibis (läikiibis)

Geronticus eremita

kaljuiibis

Threskiornis aethiopicus

pühaiibis

Platalea leucorodia

luitsnokk-iibis

Platalea alba

aafrika luitsnokk-iibis

PHOENICOPTERIDAE

Phoenicopterus ruber

flamingo

Phoenicopterus minor

väikeflamingo

ANATIDAE

Dendrocygna bicolor

ruuge-vilepart

Dendrocygna viduata

valgepõsk-vilepart

Thalassornis leuconotus

püttpart

Oxyura leucocephala

stepi-händpart

Oxyura maccoa

aafrika händpart

Cygnus olor

kühmnokk-luik

Cygnus cygnus

laululuik

Cygnus columbianus

väikeluik

Anser brachyrhynchus

lühinokk-hani

Anser fabalis

rabahani

Anser albifrons

suur-laukhani

Anser erythropus

väike-laukhani

Anser anser

hallhani (roohani)

Branta leucopsis

valgepõsk-lagle

Branta bernicla

mustlagle

Branta ruficollis

punakael-lagle

Alopochen aegyptiacus

vaaraohani

Tadorna ferruginea

tulipart

Tadorna cana

kapi tulipart

Tadorna tadorna

ristpart

Plectropterus gambensis

toonehani

Sarkidiornis melanotos

kühmnokk-part

Nettapus auritus

aafrika pisipart

Anas penelope

viupart

Anas strepera

rääkspart

Anas crecca

piilpart

Anas capensis

hõbe-piilpart

Anas platyrhynchos

sinikael-part

Anas undulata

väävelnokk-part

Anas acuta

soopart (pahlsaba-part)

Anas erythrorhyncha

tulinokk-part

Anas hottentota

väike-üllpart

Anas querquedula

rägapart

Anas clypeata

luitsnokk-part

Marmaronetta angustirostris

marmorpart

Netta rufina

punanokk-vart

Netta erythrophthalma

savannivart

Aythya ferina

punapea-vart

Aythya nyroca

valgesilm-vart (ruskevart)

Aythya fuligula

tuttvart

Aythya marila

merivart

Somateria mollissima

hahk

Somateria spectabilis

kuninghahk

Polysticta stelleri

kirjuhahk

Clangula hyemalis

aul

Melanitta nigra

mustvaeras

Melanitta fusca

tõmmuvaeras

Bucephala clangula

sõtkas

Mergellus albellus

väikekoskel (pudukoskel)

Mergus serrator

rohukoskel

Mergus merganser

jääkoskel

GRUIDAE

Balearica pavonina

põhja-kroonkurg

Balearica regulorum

lõuna-kroonkurg

Grus leucogeranus

valgekurg

Grus virgo

neitsikurg

Grus paradisea

paradiisikurg

Grus carunculatus

lottkurg

Grus grus

sookurg

RALLIDAE

Sarothrura elegans

võsapirk

Sarothrura boehmi

vöötrind-pirk

Sarothrura ayresi

valgetiib-pirk

Rallus aquaticus

rooruik

Rallus caerulescens

aafrika rooruik

Crecopsis egregia

savannirääk

Crex crex

rukkirääk

Amaurornis flavirostris

musthuik

Porzana parva

väikehuik

Porzana pusilla

värbhuik

Porzana porzana

täpikhuik

Aenigmatolimnas marginalis

triiphuik

Porphyrio alleni

aafrika sultantait

Gallinula chloropus

tait

Gallinula angulata

väiketait

Fulica cristata

sagarlauk

Fulica atra

lauk

DROMADIDAE

Dromas ardeola

krabijooksur

HAEMATOPODIDAE

Haematopus ostralegus

merisk

Haematopus moquini

aafrika mustmerisk

RECURVIROSTRIDAE

Himantopus himantopus

karkjalg

Recurvirostra avosetta

naaskelnokk

BURHINIDAE

Burhinus senegalensis

jõgi-jämejalg

GLAREOLIDAE

Pluvianus aegyptius

krokodillilind

Glareola pratincola

kõnnu-pääsujooksur

Glareola nordmanni

stepi-pääsujooksur

Glareola ocularis

madagaskari pääsujooksur

Glareola nuchalis

kalju-pääsujooksur

Glareola cinerea

hõbe-pääsujooksur

CHARADRIIDAE

Pluvialis apricaria

rüüt

Pluvialis fulva

tundrarüüt

Pluvialis squatarola

plüü

Charadrius hiaticula

liivatüll

Charadrius dubius

väiketüll

Charadrius pecuarius

ruugerind-tüll

Charadrius tricollaris

vöötpugu-tüll

Charadrius forbesi

kaljutüll

Charadrius pallidus

soolakutüll

Charadrius alexandrinus

mustjalg-tüll (meritüll)

Charadrius marginatus

leetetüll

Charadrius mongolus

mägitüll

Charadrius leschenaultii

kõrbetüll

Charadrius asiaticus

pujutüll

Eudromias morinellus

roosterind-tüll (mornel)

Vanellus vanellus

kiivitaja

Vanellus spinosus

valgekael-kiivitaja

Vanellus albiceps

leetekiivitaja

Vanellus senegallus

kriimkiivitaja

Vanellus lugubris

arukiivitaja

Vanellus melanopterus

karjakiivitaja

Vanellus coronatus

kroonkiivitaja

Vanellus superciliosus

roosterind-kiivitaja

Vanellus gregarius

stepikiivitaja

Vanellus leucurus

valgesaba-kiivitaja

SCOLOPACIDAE

Scolopax rusticola

metskurvits

Gallinago stenura

siberi nepp

Gallinago media

rohunepp

Gallinago gallinago

tikutaja (taevasikk)

Lymnocryptes minimus

mudanepp

Limosa limosa

mustsaba-vigle

Limosa lapponica

vöötsaba-vigle

Numenius phaeopus

väikekoovitaja

Numenius tenuirostris

helekoovitaja

Numenius arquata

suurkoovitaja

Tringa erythropus

tumetilder

Tringa totanus

punajalg-tilder

Tringa stagnatilis

lammitilder

Tringa nebularia

heletilder

Tringa ochropus

metstilder

Tringa glareola

mudatilder

Tringa cinerea

hallkibu (kibutilder)

Tringa hypoleucos

vihitaja (jõgitilder)

Arenaria interpres

kivirullija

Calidris tenuirostris

hiidrüdi (hiidrisla)

Calidris canutus

suurrüdi (suurrisla)

Calidris alba

leeterüdi (leeterisla)

Calidris minuta

väikerüdi (väikerisla)

Calidris temminckii

värbrüdi (värbrisla)

Calidris maritima

merirüdi (meririsla)

Calidris alpina

soorüdi (soorisla)

Calidris ferruginea

kõvernokk-rüdi (kõvernokk-risla)

Limicola falcinellus

plütt

Philomachus pugnax

tutkas

Phalaropus lobatus

veetallaja

Phalaropus fulicaria

puna-veetallaja

LARIDAE

Larus leucophthalmus

valgesilm-kajakas

Larus hemprichii

nõgikajakas

Larus canus

kalakajakas

Larus audouinii

vahemere kajakas

Larus marinus

merikajakas

Larus dominicanus

lõunakajakas

Larus hyperboreus

jääkajakas

Larus glaucoides

polaarkajakas

Larus argentatus

hõbekajakas

Larus heuglini

kirde-tõmmukajakas

Larus armenicus

armeenia hõbekajakas

Larus cachinnans

koldjalg-hõbekajakas

Larus fuscus

tõmmukajakas

Larus ichthyaetus

stepikajakas

Larus cirrocephalus

hallpea-kajakas

Larus hartlaubii

kapimaa kajakas

Larus ridibundus

naerukajakas

Larus genei

salenokk-kajakas

Larus melanocephalus

karbuskajakas

Larus minutus

väikekajakas

Xema sabini

harksaba-kajakas

Sterna nilotica

naerutiir

Sterna caspia

räusktiir (räusk)

Sterna maxima

kuningtiir

Sterna bengalensis

liivatiir

Sterna bergii

tanutiir

Sterna sandvicensis

tutt-tiir

Sterna dougallii

roosatiir

Sterna vittata

lõunatiir

Sterna hirundo

jõgitiir

Sterna paradisaea

randtiir

Sterna albifrons

väiketiir

Sterna saundersi

araabia väiketiir

Sterna balaenarum

pisitiir

Sterna repressa

korallitiir

Chlidonias hybridus

habeviires

Chlidonias leucopterus

valgetiib-viires

Chlidonias niger

mustviires

RYNCHOPIDAE

Rynchops flavirostris

aafrika käärnokk


(1)  Vastu võetud kokkuleppeosaliste kogu teisel istungil, mis toimus 25.–27. septembril 2002. aastal Saksamaal Bonnis.

LISA 3

TEGEVUSKAVA (1)

1.   Kohaldamisala

1.1.   Tegevuskava kohaldatakse käesoleva lisa tabelis 1 (edaspidi “tabel 1”) loetletud rändveelindude populatsioonide suhtes.

1.2.   Tabel 1 moodustab käesoleva lisa lahutamatu osa. Iga viide käesolevale tegevuskavale on ühtlasi viide tabelile 1.

2.   Liikide kaitse

2.1.   Õiguslikud meetmed

2.1.1.   Tabeli 1 veerus A nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised tagavad nende populatsioonide kaitse vastavalt käesoleva kokkuleppe III artikli lõike 2 punktile a. Arvestades tegevuskava punkti 2.1.3 sätteid, kõnealused kokkuleppeosalised eelkõige:

a)

keelavad asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise ja munade kogumise oma territooriumil;

b)

keelavad tahtliku häirimise, kui selline häirimine mõjutab oluliselt asjaomase populatsiooni kaitset,

ning

c)

keelavad kõnealustesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati punkti a alusel sätestatud keelde rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade selgelt äratuntavate osade või saaduste omamise või kasutamise ning nendega kauplemise.

Erandkorras võib säästlikku küttimist jätkata veeru A 2. ja 3. kategoorias nimetatud populatsioonide puhul, mis on tähistatud tärniga, kui sellise populatsiooni küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava. Sellist säästvat kasutamist reguleeritakse liigi tegevuskava erisätetega asjakohasel rahvusvahelisel tasandil.

2.1.2.   Tabelis 1 nimetatud populatsiooniga kokkuleppeosalised reguleerivad kõigi tabeli 1 veerus B nimetatud populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmist ja munade korjamist. Asjakohaste õiguslike meetmete eesmärk on säilitada nende populatsioonide soodsat kaitsestaatust või aidata kaasa selle taastamisele ning tagada säästlik püüdmine või muu kasutamine vastavalt parimatele kättesaadavatele teadmistele populatsiooni dünaamika kohta. Arvestades punkti 2.1.3 sätteid, peavad need õiguslikud meetmed eelkõige:

a)

keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude püüdmise nende paljunemise ja kasvamise erinevates etappides ning nende tagasipöördumisel pesitsuspiirkondadesse, kui püüdmine avaldab asjaomase populatsiooni kaitsestaatusele ebasoodsat mõju;

b)

reguleerima püüdmisviise;

c)

määrama vajaduse korral püüdmise piirangud ja sätestama nende piirangute järgimise tagamiseks asjakohase kontrolli

ning

d)

keelama asjaomastesse populatsioonidesse kuuluvate lindude või nende munade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise, kui need püüti või korjati käesoleva punkti alusel sätestatud keeldu rikkudes, samuti selliste lindude ja nende munade osade omamise või kasutamise ja nendega kauplemise.

2.1.3.   Vaatamata konventsiooni III artikli lõikes 5 sätestatule võivad kokkuleppeosalised teha muu rahuldava lahenduse puudumisel mööndusi punktides 2.1.1 ja 2.1.2 sätestatud keeldudest:

a)

et ära hoida olulise kahju tekkimist vilja-, vee- ja kalavarudele;

b)

kui see on õhuliikluse ohutuse või teistes olulistes üldistes huvides;

c)

teadusuuringute ja hariduse, taasasustamise ning nendel eesmärkidel vajaliku aretustegevuse edendamiseks;

d)

et lubada rangelt kontrollitud tingimustes, valikuliselt ja piiratud ulatuses teatud lindude väikesearvulist püüdmist ja pidamist või muud põhjendatud kasutamist,

ning

e)

asjaomaste populatsioonide paljunemise või ellujäämise suurendamiseks.

Sellised mööndused peavad olema oma sisult täpsed ja nii ruumiliselt kui ka ajaliselt piiratud ning ei tohi kahjustada tabelis 1 nimetatud populatsioone. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile võimalikult kiiresti kõik käesoleva sätte alusel tehtud mööndused.

2.2.   Üksikute liikide tegevuskavad

2.2.1.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada üksikute liikide rahvusvahelised tegevuskavad esmajärjekorras tabeli 1 veeru A 1. kategoorias nimetatud populatsioonide jaoks, samuti tabeli 1 veerus A tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist, ühtlustamist ja rakendamist.

2.2.2.   Kokkuleppeosalised koostavad ja rakendavad üksikute liikide siseriiklikud tegevuskavad tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonide jaoks, et parandada nende üldist kaitsestaatust. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama erisätteid tärniga märgitud populatsioonide jaoks. Kui see on asjakohane, tuleks käsitleda lindude juhuslikku tapmist olukorras, kus jahimehed on määranud liigi valesti.

2.3.   Erakorralised meetmed

Tehes igal võimalikul ja asjakohasel juhul tihedat koostööd, kavandavad ja rakendavad kokkuleppeosalised erakorralisi meetmeid tabelis 1 nimetatud populatsioonide suhtes, kui kusagil kokkuleppe alal kujunevad erakordselt ebasoodsad või ohtlikud tingimused.

2.4.   Taasasustamine

Kokkuleppeosalised tegutsevad ülima hoolikusega, taasasustades tabelis 1 nimetatud populatsioone nende traditsioonilistesse levilatesse, kus neid enam ei ole. Nad püüavad töötada välja üksikasjaliku, asjakohastel teaduslikel uuringutel põhineva taasasustamiskava ja seda järgida. Taasasustamiskavad peaksid moodustama liigi siseriikliku ja vajaduse korral rahvusvahelise tegevuskava lahutamatu osa. Taasasustamiskava peaks hõlmama keskkonnamõjude hindamist ja see tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks. Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile eelnevalt kõikidest tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks kavandatavatest taasasustamisprogrammidest.

2.5.   Introdutseerimine

2.5.1.   Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, keelavad nad tabelis 1 nimetatud populatsioonidele tõenäoliselt kahjulike võõramaiste looma- ja taimeliikide introdutseerimise.

2.5.2.   Kui kokkuleppeosalised peavad vajalikuks, nõuavad nad asjakohaste ettevaatusabinõude võtmist, et ära hoida võõrliiki kuuluvate vangistatud lindude juhuslikku lahtipääsemist.

2.5.3.   Juhul, kui võõrliigid või nende hübriidid on kokkuleppeosalise territooriumile juba introdutseeritud, võtab kokkuleppeosaline võimaluste ja vajaduste piires meetmeid, sealhulgas korraldab püüdmist tagamaks, et need liigid või nende hübriidid ei kujutaks endast potentsiaalset ohtu tabelis 1 nimetatud populatsioonidele.

3.   Elupaikade kaitse

3.1.   Elupaikade inventeerimine

3.1.1.   Tehes vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldavad kokkuleppeosalised siseriikliku inventuuri selliste oma territooriumil asuvate elupaikade kohta, mis on olulised tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks, ja avaldavad tulemused.

3.1.2.   Kokkuleppeosalised püüavad eelkõige kindlaks määrata kõik tabelis 1 nimetatud populatsioonide rahvusvahelise või siseriikliku tähtsusega linnualad.

3.2.   Alade kaitse

3.2.1.   Kokkuleppeosalised püüavad jätkata kaitsealade loomist, et kaitsta tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks olulisi elupaiku, ning töötada välja ja rakendada nende alade kaitsekorralduskavad.

3.2.2.   Kokkuleppeosalised püüavad tagada erilise kaitse sellistele märgaladele, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega alade rahvusvaheliselt heakskiidetud kriteeriumidele.

3.2.3.   Kokkuleppeosalised püüavad kõiki oma territooriumil asuvaid märgalasid kasutada targalt ja säästvalt. Eelkõige püüavad nad ära hoida tabelis 1 nimetatud populatsioonide eluks vajalike elupaikade olukorra halvenemist ja nende hävimist, kehtestades asjakohaseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid. Eelkõige püüavad nad:

a)

võimaluse korral tagada rahvusvahelistele normidele vastava asjakohase kohustusliku kontrolli põllumajanduskemikaalide kasutamise, kahjuritõrje meetmete ja heitvee kõrvaldamise üle, et minimeerida nende kahjulikku mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele,

ning

b)

koostada ja levitada asjakohastes keeltes teabematerjale, mis kirjeldavad kõnealuseid õigusnorme, standardeid ja kontrollimeetmeid ning nende kasulikkust inimestele ja loodusele.

3.2.4.   Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt ökosüsteemi arvestavale lähenemisviisile töötada välja strateegiad kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide elupaikade, sealhulgas hajutatud populatsioonide elupaikade kaitseks.

3.3.   Alade olukorra parandamine ja taastamine

Kokkuleppeosalised püüavad vastavalt võimalusele ja vajadusele parandada tabelis 1 nimetatud populatsioonide jaoks varem oluliste alade seisundit või need alad taastada.

4.   Inimtegevuse reguleerimine

4.1.   Jahipidamine

4.1.1.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd selle nimel, et asjaomased jahipidamist reguleerivad õigusaktid rakendaksid säästva kasutuse põhimõtet vastavalt käesolevas tegevuskavas kavandatule, arvestades asjaomaste veelinnupopulatsioonide täielikku geograafilist levilat ja nende elukäigu parameetreid.

4.1.2.   Kokkuleppeosalised teatavad kokkuleppe sekretariaadile asjaomased tabelis 1 nimetatud populatsioonide küttimist reguleerivad õigusaktid.

4.1.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd eesmärgiga arendada välja usaldusväärne ja ühtlustatud süsteem jahiandmete kogumiseks, et hinnata aastase jahisaagi suurust tabelis 1 nimetatud populatsioonide osas. Võimaluse korral esitavad kokkuleppeosalised sekretariaadile hinnangulised andmed iga populatsiooni aastase jahisaagi kohta.

4.1.4.   Kokkuleppeosalised püüavad 2000. aastaks järk-järgult lõpetada märgaladel küttimisel tinahaavlite kasutamise.

4.1.5.   Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada mürksöötade kasutamist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.6.   Kokkuleppeosalised töötavad välja ja rakendavad meetmeid, et vähendada salaküttimist ja see võimalikult suures ulatuses lõpetada.

4.1.7.   Vajaduse korral julgustavad kokkuleppeosalised jahimehi moodustama nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil oma tegevuse koordineerimiseks ja säästvuse tagamise soodustamiseks klubisid või organisatsioone.

4.1.8.   Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised muu hulgas lindude määramist hõlmava jahimehe tasemeeksami nõude kehtestamist.

4.2.   Ökoturism

4.2.1.   Vajaduse korral soodustavad kokkuleppeosalised tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel, kuid mitte kaitsealade tuumaladel, tundliku ja sobiva ökoturismi arendamise koostööprogrammide väljatöötamist.

4.2.2.   Kokkuleppeosalised püüavad koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega hinnata kulusid, hüvesid ja tagajärgi, mis võivad kaasneda ökoturismiga tabelis 1 nimetatud populatsioone koondavatel märgaladel. Nad edastavad selliste hindamiste tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3.   Muu inimtegevus

4.3.1.   Kokkuleppeosalised hindavad selliste kavandatud projektide mõju, mis võivad tõenäoliselt põhjustada lahkheli punktis 3.2 käsitletud aladel asuvate tabelis 1 nimetatud populatsioonide ning inimeste huvide vahel, ja avalikustavad hindamistulemused.

4.3.2.   Kokkuleppeosalised püüavad koguda teavet tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude kohta ning edastavad tulemused kokkuleppe sekretariaati.

4.3.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et mujal maailmas saadud kogemustele tuginedes selgitada välja tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt eelkõige vilja- ja kalavarudele põhjustatud kahjude minimeerimise või leevendamise sobivaimad viisid.

4.3.4.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd, et töötada välja liikide tegevuskavad selliste populatsioonide jaoks, mis põhjustavad olulist kahju eelkõige vilja- ja kalavarudele. Kokkuleppe sekretariaat koordineerib selliste kavade väljatöötamist ja ühtlustamist.

4.3.5.   Võimaluste piires edendavad kokkuleppeosalised kõrgete keskkonnakaitse standardite järgimist rajatiste kavandamisel ja püstitamisel, et minimeerida nende mõju tabelis 1 nimetatud populatsioonidele. Kui ilmneb juba olemasolevate rajatiste negatiivne mõju asjaomastele populatsioonidele, peaksid kokkuleppeosalised kaaluma mõju vähendamise meetmeid.

4.3.6.   Kui inimtegevus ohustab tabelis 1 nimetatud veelinnupopulatsioonide seisundit, püüavad kokkuleppeosalised võtta meetmeid ohu vähendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kolooniana pesitsevate veelindude pesitsuskolooniate häirimise probleemile, eriti kui kolooniad asuvad inimeste puhkealana kasutatavates piirkondades. Asjakohaseks meetmeks võiks muu hulgas olla kaitsealadel häirimatute piirkondade loomine, kuhu oleks vaba juurdepääs keelatud.

5.   Teadusuuringud ja seire

5.1.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid vähetuntud piirkondades, kus võivad olla tabelis 1 nimetatud populatsioonide olulised koondumiskohad. Selliste uuringute tulemusi levitatakse laialt.

5.2.   Kokkuleppeosalised püüavad teostada tabelis 1 nimetatud populatsioonide seiret. Seire tulemused avaldatakse või edastatakse asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, et saada ülevaade populatsioonide seisundist ja suundumustest.

5.3.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd linnupopulatsioonide suundumuste kui asjaomaste populatsioonide seisundit kirjeldava kriteeriumi mõõtmise parandamisel.

5.4.   Kokkuleppeosalised teevad koostööd kõigi tabelis 1 nimetatud populatsioonide rändeteede kindlaksmääramisel, kasutades olemasolevaid teadmisi leviku kohta pesitsus- ja muudel hooaegadel ning loendusandmeid, samuti osaledes koordineeritud rõngastamisprogrammides.

5.5.   Kokkuleppeosalised püüavad algatada ja toetada teadusuuringute ühisprojekte tabelis 1 nimetatud populatsioonide ökoloogia, populatsioonidünaamika ja elupaikade valdkonnas, et selgitada välja asjaomastele liikidele sobivaimad looduslikud tingimused ning nende kaitse ja kaitsekorralduse parimad meetodid.

5.6.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid märgalade hävimise ja seisundi halvenemise, samuti häirimise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonide poolt kasutatavate märgalade taluvusele ning kõnealuste populatsioonide rändeharjumustele.

5.7.   Kokkuleppeosalised püüavad viia läbi uuringuid jahipidamise ja kauplemise mõjude kohta tabelis 1 nimetatud populatsioonidele ning selliste kasutusvormide olulisuse kohta kohaliku ja riigi kui terviku majanduse jaoks.

5.8.   Kokkuleppeosalised püüavad teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetada teadus- ja seireprojekte.

6.   Haridus- ja teavitustöö

6.1.   Kokkuleppeosalised korraldavad vajaduse korral koolitusprogramme tagamaks, et käesoleva tegevuskava rakendamise eest vastutavatel isikutel on selle tulemuslikuks rakendamiseks piisavad teadmised.

6.2.   Kokkuleppeosalised teevad üksteisega ja kokkuleppe sekretariaadiga koolitusprogrammide väljatöötamisel ning allikmaterjali vahetamisel koostööd.

6.3.   Kokkuleppeosalised püüavad töötada välja programme, teabematerjali ja tegevuskavu üldsuse teadlikkuse parandamiseks käesoleva tegevuskava eesmärkide, sätete ja sisu osas. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu inimestele, kes elavad olulistel märgaladel ja nende läheduses, nende märgalade kasutajatele (jahimehed, kalurid, turistid jne) ning kohalikele ametiasutustele ja teistele märgalade küsimuses pädevatele isikutele.

6.4.   Kokkuleppeosalised püüavad korraldada spetsiaalseid kampaaniaid, et tõsta avalikkuse teadlikkust tabelis 1 nimetatud populatsioonide kaitsest.

7.   Rakendamine

7.1.   Käesoleva tegevuskava rakendamisel annavad kokkuleppeosalised vajaduse korral eelise tabeli 1 veerus A nimetatud populatsioonidele.

7.2.   Kui tabelis 1 nimetatud populatsioonidest asub mõne kokkuleppeosalise territooriumil mitu ühe ja sama liigi populatsiooni, rakendab see kokkuleppeosaline kaitsemeetmeid, mis on vajalikud kõige halvemas seisundis populatsiooni või populatsioonide jaoks.

7.3.   Kokkuleppe sekretariaat koordineerib tehnilise komiteega kooskõlastades ja levilariikide ekspertide kaasabil käesoleva kokkuleppe IV artikli lõikes 4 sätestatud kaitsesuuniste väljatöötamist, et aidata kokkuleppeosalistel käesolevat tegevuskava rakendada. Kokkuleppe sekretariaat tagab võimaluse korral kooskõla teiste rahvusvaheliste õigusaktide raames vastuvõetud suunistega. Kõnealuste kaitsesuuniste eesmärk on viia sisse säästva kasutuse põhimõte. Suunised hõlmavad muu hulgas:

a)

üksikute liikide tegevuskavu;

b)

erakorralisi meetmeid;

c)

linnualade inventeerimise ettevalmistamist ja elupaikade kaitse meetodite väljatöötamist;

d)

jahipidamistavasid;

e)

veelindudega kauplemist;

f)

turismi;

g)

viljakahjude vähendamist,

ja

h)

veelindude seire protokolli.

7.4.   Kokkuleppe sekretariaat koostab tehnilise komitee ja kokkuleppeosalistega kooskõlastades käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajalikke rahvusvahelisi ülevaateid, sealhulgas:

a)

aruanded populatsioonide staatuse ja suundumuste kohta;

b)

uuringutega kogutud teabes olevate lünkade kohta;

c)

iga populatsiooni poolt kasutatavate alade võrgustiku kohta, sealhulgas ülevaated iga linnuala kaitsestaatuse ning võetud kaitsekorraldusmeetmete kohta;

d)

jahipidamist ja kauplemist reguleerivate asjakohaste õigusaktide kohta riikides, mis on seotud käesoleva kokkuleppe lisas 2 nimetatud liikidega;

e)

üksikute liikide tegevuskavade ettevalmistamise ja rakendamise etappide kohta;

f)

taasasustamisprojektide kohta

ning

g)

introdutseeritud veelindude võõrliikide ja nende hübriidide staatuse kohta.

7.5.   Kokkuleppe sekretariaat püüab tagada punktis 7.4 nimetatud ülevaadete ajakohastamise vähemalt iga kolme aasta järel.

7.6.   Tehniline komitee hindab punktide 7.3 ja 7.4 alusel koostatud suuniseid ja ülevaateid ning sõnastab nende väljatöötamist, sisu ja rakendamist puudutavate soovituste ning otsuste eelnõud kokkuleppeosaliste kogu istungitel käsitlemiseks.

7.7.   Kokkuleppe sekretariaat otsib pidevalt käesoleva tegevuskava rakendamiseks täiendavate vahendite (rahaliste vahendite ja tehnilise abi) saamise võimalikke viise ning esitab vastava aruande kokkuleppeosaliste kogu igal korralisel istungil.

TABEL 1

RÄNDVEELINDUDE POPULATSIOONIDE STAATUS (1)

Klassifikatsiooni seletus

Käesoleva tegevuskava rakendamisel lähtutakse järgnevast tabeli 1 seletusest.

Veerg A

1. kategooria:

a)

metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni I lisas nimetatud liigid;

b)

maailma ohustatud lindude nimekirjas (BirdLife International 2000) ohustatutena nimetatud liigid,

või

c)

populatsioonid, milles on alla 10 000 isendi.

2. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 10 000–25 000.

3. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mida loetakse ohustatuteks järgmistel põhjustel:

a)

aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)

sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)

populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents,

või

d)

populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

2. ja 3. kategooria all nimetatud liikide osas vaata käesoleva kokkuleppe lisas 3 esitatud tegevuskava punkti 2.1.1.

Veerg B

1. kategooria:

Populatsioonid, mille isendite arv on vahemikus 25 000–100 000 ning mis ei vasta eespool veeru A osas nimetatud tingimustele.

2. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi ning mida loetakse erilist tähelepanu vajavateks järgmistel põhjustel:

a)

aastatsükli mõnel perioodil kogunemine üksikutele aladele;

b)

sõltuvus elupaigatüübist, mis on tõsiselt ohustatud;

c)

populatsiooni arvukuses ilmneb oluline pikaajaline langustendents,

või

d)

populatsiooni arvukuses või suundumustes esinevad äärmuslikud kõikumised.

Veerg C

1. kategooria:

Populatsioonid, milles on üle 100 000 isendi, mille olukorda võiks rahvusvahelise koostööga oluliselt parandada ning mis ei täida ei veeru A ega veeru B puhul nimetatud tingimusi.

Tabeli 1 ülevaatamine

Tabelit:

a)

vaatab regulaarselt üle tehniline komitee vastavalt käesoleva kokkuleppe VII artikli lõike 3 punktile b

ning

b)

muudab vastavalt vajadusele kokkuleppeosaliste kogu kooskõlas käesoleva kokkuleppe VI artikli lõike 9 punktiga d ja arvestades ülevaatamisel tehtud järeldusi.

Levilakirjeldustes kasutatud geograafilised mõisted

Põhja-Aafrika

Alžeeria, Egiptus, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Maroko, Tuneesia.

Lääne-Aafrika

Benin, Burkina Faso, Côte d'Ivoire, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Libeeria, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Senegal, Sierra Leone, Togo, Tšaad.

Ida-Aafrika

Burundi, Djibouti, Eritrea, Etioopia, Kenya, Rwanda, Somaalia, Sudaan, Tansaania Ühendvabariik, Uganda.

Kirde-Aafrika

Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Somaalia, Sudaan.

Lõuna-Aafrika

Angola, Botswana, Lesotho, Lõuna-Aafrika, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Sambia, Svaasimaa, Zimbabwe.

Kesk-Aafrika

Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, São Tomé ja Príncipe.

Sahara-tagune Aafrika

Kõik Saharast lõuna poole jäävad Aafrika riigid.

Troopiline Aafrika

Sahara-tagune Aafrika, v.a Lesotho, Lõuna-Aafrika, Namiibia ja Svaasimaa.

Lääne-palearktiline piirkond

määratletud käsiraamatus “Handbook of the Birds of Europe, the Middle East and North Africa” (Cramp ja Simmons 1977).

Loode-Euroopa

Belgia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Taani.

Lääne-Euroopa

Loode-Euroopa koos Portugali ja Hispaaniaga.

Kirde-Euroopa

Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsiooni põhjaosa.

Ida-Euroopa

Ukraina, Valgevene, Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Föderatsioon.

Kesk-Euroopa

Austria, Eesti, Liechtenstein, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Šveits, Tšehhi Vabariik, Ungari, Venemaa Föderatsiooni Soome lahe ümbruse alad ja Kaliningrad.

Atlandi põhjaosa

Fääri saared, Gröönimaa, Iirimaa, Island, Norra, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Svalbard, Venemaa Föderatsiooni looderannik.

Atlandi idaosa

Euroopa ja Põhja-Aafrika Atlandi ookeani rannik Põhja-Norrast Marokoni.

Lääne-Siber

Venemaa Föderatsiooni ala Uuralitest idas kuni Jenissei jõeni ja lõunas kuni Kasahstani piirini.

Kesk-Siber

Venemaa Föderatsiooni ala Jenissei jõest Taimõri poolsaare idapiirini ja lõunas kuni Altai mägedeni.

Vahemere lääneosa

Alžeeria, Hispaania, Itaalia, Malta, Maroko, Monaco, Portugal, San Marino, Prantsusmaa, Tuneesia.

Vahemere idaosa

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Horvaatia, Iisrael, Jugoslaavia, Kreeka, Küpros, Liibanon, Liibüa Araabia Rahvadžamahirija, Sloveenia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi.

Must meri

Armeenia, Bulgaaria, Gruusia, Moldova Vabariik, Rumeenia, Türgi, Ukraina, Venemaa Föderatsioon.

Kaspia meri

Aserbaidžaani, Iraani Islamivabariik, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Venemaa Föderatsioon.

Edela-Aasia

Araabia Ühendemiraadid, Bahrain, Iisrael, Iraak, Iraani Islamivabariik, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Kuveit, Liibanon, Omaan, Saudi Araabia, Süüria Araabia Vabariik, Türgi idaosa, Türkmenistan, Usbekistan.

Lääne-Aasia

Venemaa Föderatsiooni Uuralitest idas asuvad läänepoolsed osad ja Kaspia mere riigid.

Kesk-Aasia

Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan.

Lõuna-Aasia

Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka.

Lühendid ja sümbolid

pes

:

pesitsemine

talv

:

talvitumine

P

:

Põhja

I

:

Ida

L

:

Lõuna

Ln

:

Lääne

Kd

:

Kirde

Ld

:

Loode

Kg

:

Kagu

E

:

Edela

()

Populatsiooni seisund teadmata. Kaitsestaatus on hinnanguline.

*

Tärniga tähistatud populatsioonide puhul võib erandina jätkuda säästev jahipidamine, kui selliste populatsioonide küttimine on ammu väljakujunenud kultuuriline tava (vt käesoleva kokkuleppe lisa 3 punkt 2.1.1).

Märkused

1.

Tabeli 1 koostamisel kasutatud arvukusandmed vastavad võimalikult täpselt kokkuleppe alal potentsiaalselt pesitseva lindude kogumi isendite arvule. Staatus põhineb parimatel kättesaadavatel avaldatud arvukuse hinnangutel.

2.

Lühendid “pes” või “talv” populatsioonide loetelus on üksnes abivahendid populatsiooni määramisel. Need ei osuta hooajalisele meetmete piiramisele nende populatsioonide puhul käesoleva kokkuleppe ja tegevuskava raames.

3.

Populatsioonide määramiseks kasutatud lühikirjeldused põhinevad raamatu “Waterbird Population Estimates” kolmandas väljaandes kasutatud kirjeldustel.

4.

Kaldkriipsu (/) kasutatakse pesitsusalade eraldamiseks talvitusaladest.

5.

Kui liigi populatsioon on tabelis 1 nimetatud mitme kategooria all, põhinevad tegevuskavast tulenevad kohustused kõige rangemal nimetatud kategoorial.

 

A

B

C

SPHENISCIDAE

Spheniscus demersus

Lõuna-Aafrika

1b

2a 2c

 

GAVIIDAE

GAVIA STELLATA

Loode-Euroopa (talv)

 

2c

 

Kaspia meri, Must meri ja Vahemere idaosa (talv)

 

(1)

 

Gavia arctica arctica

Põhja-Euroopa ja Lääne-Siber/Euroopa

 

2c

 

Gavia arctica suschkini

Kesk-Siber/Kaspia meri

 

 

(1)

Gavia immer

Euroopa (talv)

1c

 

 

Gavia adamsii

Põhja-Euroopa (talv)

1c

 

 

PODICIPEDIDAE

Tachybaptus ruficollis ruficollis

Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Podiceps cristatus cristatus

Loode– ja Lääne-Euroopa

 

 

1

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Kaspia meri ja Edela-Aasia (talv)

2

 

 

Podiceps grisegena grisegena

Loode-Euroopa (talv)

 

1

 

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

(1)

 

Kaspia meri (talv)

2

 

 

Podiceps cristatus infuscatus

Ida-Aafrika (Etioopiast Põhja-Sambiani)

1c

 

 

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Podiceps auritus auritus

Loode-Euroopa (suurenokaline)

1c

 

 

Kirde-Euroopa (väiksenokaline)

 

1

 

Kaspia meri ja Lõuna-Aasia (talv)

2

 

 

Podiceps nigricollis nigricollis

Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

 

1

 

Podiceps nigricollis gurneyi

Lõuna-Aafrika

2

 

 

PELECANIDAE

Pelecanus onocrotalus

Lõuna-Aafrika

2

 

 

Lääne-Aafrika

 

1

 

Ida-Aafrika

 

 

1

Euroopa ja Lääne-Aasia (pes)

1a 3c

 

 

Pelecanus rufescens

troopiline Aafrika ja Araabia ps edelaosa

 

1

 

Pelecanus crispus

Must meri ja Vahemeri (talv)

1a 1c

 

 

Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia (talv)

1a 2

 

 

SULIDAE

Sula (Morus) capensis

Lõuna-Aafrika

1b

2a 2c

 

PHALACROCORACIDAE

Phalacrocorax coronatus

Edela-Aafrika rannikuala

1c

 

 

Phalacrocorax pygmeus

Must meri ja Vahemeri

 

1

 

Edela-Aasia

 

1

 

Phalacrocorax neglectus

Edela-Aafrika rannikuala

1b 1c

 

 

Phalacrocorax carbo carbo

Loode-Euroopa

 

 

1

Phalacrocorax carbo sinensis

Põhja– ja Kesk-Euroopa

 

 

1

Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia

 

 

(1)

Phalacrocorax carbo lucidus

Lääne-Aafrika rannikuala

 

1

 

Kesk– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Lõuna-Aafrika rannikuala

2

 

 

Phalacrocorax nigrogularis

Pärsia lahe piirkond ja Araabia meri

1b

2a 2c

 

Phalacrocorax capensis

Lõuna-Aafrika rannikuala

 

2a 2c

 

ARDEIDAE

Egretta ardesiaca

Sahara-tagune Aafrika

3c

 

 

Egretta vinaceigula

Lõuna– ja Kesk-Aafrika

1b 1c

 

 

Egretta garzetta garzetta

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Euroopa, Must meri ja Vahemeri/L– ja Kesk-Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Loode– ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Egretta gularis gularis

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Egretta gularis schistacea

Kirde-Aafrika ja Punane meri

 

(1)

 

Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia

2

 

 

Egretta dimorpha

Ida-Aafrika rannikuala

2

 

 

Ardea cinerea cinerea

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Euroopa ja Põhja-Aafrika (pes)

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia (pes)

 

 

(1)

Ardea melanocephala

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Ardea purpurea purpurea

troopiline Aafrika

 

1

 

Lääne-Euroopa ja Vahemere lääneosa/Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida-Euroopa ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(2c)

 

Casmerodius albus albus

Lääne-, Kesk– ja Edela-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

2

 

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia

 

(1)

 

Casmerodius albus melanorhynchos

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

 

(1)

Mesophoyx intermedia brachyrhyncha

Sahara-tagune Aafrika

 

1

 

Bubulcus ibis ibis

Lõuna-Aafrika

 

 

1

troopiline Aafrika

 

 

1

Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Vahemere idaosa ja Edela-Aasia

2

 

 

Ardeola ralloides ralloides

Vahemeri, Must meri ja P-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

3c

 

 

Lääne– ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ardeola ralloides paludivaga

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

 

(1)

Ardeola idae

Madagaskar ja Aldabra/Kesk– ja Ida-Aafrika

1b 1c

 

 

Ardeola rufiventris

troopiline Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

(1)

 

Nycticorax nycticorax nycticorax

Sahara-tagune Aafrika ja Madagaskar

 

(1)

 

Euroopa ja Loode-Aafrika/Vahemeri ja Aafrika

 

2c

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus minutus minutus

Euroopa ja Põhja-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

 

2c

 

Lääne- ja Edela-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus minutus payesii

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ixobrychus sturmii

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Botaurus stellaris stellaris

Euroopa (pes)

3c

 

 

Edela-Aasia (talv)

2

 

 

Botaurus stellaris capensis

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

CICONIIDAE

Mycteria ibis

Sahara-tagune Aafrika (v.a Madagaskar)

 

1

 

Anastomus lamelligerus lamelligerus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Ciconia nigra

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Edela-Euroopa/Lääne-Aafrika

1c

 

 

Kesk- ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

2

 

 

Ciconia abdimii

Sahara-tagune Aafrika ja Araabia ps edelaosa

 

(2c)

 

Ciconia episcopus microscelis

Sahara-tagune Aafrika

 

(1)

 

Ciconia ciconia ciconia

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Ibeeria ja Loode-Aafrika/Sahara-tagune Aafrika

3b

 

 

Kesk– ja Ida-Euroopa/Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela-Aasia

2

 

 

Leptoptilos crumeniferus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

BALAENICIPITIDAE

Balaeniceps rex

troopiline Kesk-Aafrika

1c

 

 

THRESKIORNITHIDAE

Plegadis falcinellus falcinellus

Sahara-tagune Aafrika (pes)

 

 

1

Must meri ja Vahemeri/Lääne-Aafrika

3c

 

 

Edela-Aasia/Ida-Aafrika

 

(1)

 

Geronticus eremita

Maroko

1a 1b 1c

 

 

Edela-Aasia

1a 1b 1c

 

 

Threskiornis aethiopicus aethiopicus

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Iraak ja Iraan

1c

 

 

Platalea leucorodia leucorodia

Lääne-Euroopa/Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika

1c

 

 

Kesk– ja Kg-Euroopa/Vahemeri ja troopiline Aafrika

2

 

 

Platalea leucorodia archeri

Punane meri ja Somaalia

1c

 

 

Platalea leucorodia balsaci

Lääne-Aafrika rannikuala (Mauritaania)

1c

 

 

Platalea leucorodia major

Lääne-Aasia/Edela– ja Lõuna-Aasia

2

 

 

Platalea alba

Sahara-tagune Aafrika

2*

 

 

PHOENICOPTERIDAE

Phoenicopterus ruber roseus

Lääne-Aafrika

3a

 

 

Ida-Aafrika

3a

 

 

Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

3a

 

 

Vahemere lääneosa

 

2a

 

Vahemere idaosa, Edela– ja Lõuna-Aasia

 

2a

 

Phoenicopterus minor

Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida-Aafrika

 

2a 2c

 

Lõuna-Aafrika (Madagaskarini)

3a

 

 

ANATIDAE

Dendrocygna bicolor

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

 

 

(1)

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Dendrocygna viduata

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

 

 

1

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Thalassornis leuconotus leuconotus

Lääne-Aafrika

1c

 

 

Ida– ja Lõuna-Aafrika

2*

 

 

Oxyura leucocephala

Vahemere lääneosa (Hispaania ja Maroko)

1a 1b 1c

 

 

Alžeeria ja Tuneesia

1a 1b 1c

 

 

Vahemere idaosa, Türgi ja Edela-Aasia

1a 1b 1c

 

 

Oxyura maccoa

Ida-Aafrika

1c

 

 

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Cygnus olor

Loode-Euroopa mandriosa ja Kesk-Euroopa

 

 

1

Must meri

 

1

 

Lääne– ja Kesk-Aasia/Kaspia meri

 

2a 2d

 

Cygnus Cygnus

Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

2

 

 

Loode-Euroopa mandriosa

 

1

 

P-Euroopa ja Ln-Siber/Must meri ja Vahemere idaosa

2

 

 

Lääne– ja Kesk-Siber/Kaspia meri

2

 

 

Cygnus columbianus bewickii

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

3c

 

 

Põhja-Siber/Kaspia meri

1c

 

 

Anser brachyrhynchus

Ida-Gröönimaa ja Island/Ühendkuningriik

 

2a

 

Svalbard/Loode-Euroopa

 

1

 

Anser fabalis fabalis

Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

1

 

Anser fabalis rossicus

Lääne– ja Kesk-Siber/Kirde– ja Edela-Euroopa

 

 

(1)

Anser fabalis johanseni

Lääne– ja Kesk-Siber/Türkmenistanist Lääne-Hiinani

 

 

(1)

Anser albifrons albifrons

Loode-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber/Kesk-Euroopa

3c*

 

 

Lääne-Siber/Must meri ja Türgi

 

 

1

Põhja-Siber/Kaspia meri ja Iraak

2

 

 

Anser albifrons flavirostris

Gröönimaa/Iirimaa ja Ühendkuningriik

3a*

 

 

Anser erythropus

P-Euroopa ja Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 2

 

 

Anser anser anser

Island/Ühendkuningriik ja Iirimaa

 

1

 

Loode-Euroopa/Edela-Euroopa

 

 

1

Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

 

1

 

Anser anser rubrirostris

Must meri ja Türgi

 

1

 

Lääne-Siber/Kaspia meri ja Iraak

 

 

1

Branta leucopsis

Ida-Gröönimaa/Šotimaa ja Iirimaa

 

1

 

Svalbard/Edela-Šotimaa

2

 

 

Venemaa/Saksamaa ja Madalmaad

 

 

1

Branta bernicla bernicla

Lääne-Siber/Lääne-Euroopa

 

2b 2c

 

Branta bernicla hrota

Svalbard/Taani ja Ühendkuningriik

1c

 

 

Kanada ja Gröönimaa/Iirimaa

2

 

 

Branta ruficollis

Põhja-Siber/Must meri ja Kaspia meri

1a 1b 3a

 

 

Alopochen aegyptiacus

Lääne-Aafrika

2

 

 

Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Tadorna ferruginea

Loode-Aafrika

1c

 

 

Vahemere idaosa ja Must meri/Kirde-Aafrika

2

 

 

Lääne-Aasia ja Kaspia meri/Iraan ja Iraak

 

1

 

Tadorna cana

Lõuna-Aafrika

 

1

 

Tadorna tadorna

Loode-Euroopa

 

2a

 

Must meri ja Vahemeri

3c

 

 

Lääne-Aasia/Kaspia meri ja Lähis-Ida

 

1

 

Plectropterus gambensis gambensis

Lääne-Aafrika

 

 

1

Ida-Aafrika (Sudaanist Sambiani)

 

 

1

Plectropterus gambensis niger

Lõuna-Aafrika

 

1

 

Sarkidiornis melanotos melanotos

Lääne-Aafrika

 

1

 

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Nettapus auritus

Lääne-Aafrika

1c

 

 

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas capensis

Ida-Aafrika (Rifti org)

1c

 

 

Tšaadi järve vesistu2

1c

 

 

Lõuna-Aafrika (Angolast ja Sambiast põhjas)

 

 

1

Anas strepera strepera

Loode-Euroopa

 

1

 

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Anas penelope

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

2c

 

Anas platyrhynchos platyrhynchos

Loode-Euroopa

 

 

1

Põhja-Euroopa/Vahemere lääneosa

 

 

1

Ida-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

 

(1)

Anas undulata undulata

Lõuna-Aafrika

 

 

1

Anas clypeata

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

1

 

Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

 

2c

 

Anas erythrorhyncha

Lõuna-Aafrika

 

 

1

Ida-Aafrika

 

 

1

Madagaskar

2

 

 

Anas acuta

Loode-Euroopa

 

1

 

Ln-Siber, Kd– ja I-Euroopa/L-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas querquedula

Lääne-Siber ja Euroopa/Lääne-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Anas crecca crecca

Loode-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

2c

 

Anas hottentota

Tšaadi järve vesistu

1c

 

 

Ida-Aafrika (Põhja-Sambiast lõunas)

 

1

 

Lõuna-Aafrika (Lõuna-Sambiast põhjas)

 

1

 

Marmaronetta angustirostris

Vahemere lääneosa/Vahemere lääneosa ja Ln-Aafrika

1a 1b 1c

 

 

Vahemere idaosa

1a 1b 1c

 

 

Edela-Aasia

1a 1b 2

 

 

Netta rufina

Edela– ja Kesk-Euroopa/Vahemere lääneosa

 

1

 

Must meri ja Vahemere idaosa

3c

 

 

Lääne– ja Kesk-Aasia/Edela-Aasia

 

 

1

Netta erythrophthalma brunnea

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

1

Aythya ferina

Kirde-Euroopa/Loode-Euroopa

 

 

1

Kesk– ja Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

2c

 

Aythya nyroca

Vahemere lääneosa/Põhja– ja Lääne-Aafrika

1a 1c

 

 

Ida-Euroopa/Vahemere idaosa ja suahiili-Aafrika

1a 3c

 

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

1a 3c

 

 

Aythya fuligula

Loode-Euroopa (talv)

 

 

1

Kesk-Euroopa, Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Aythya marila marila

Põhja-Euroopa/Lääne-Euroopa

 

 

1

Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

 

 

1

Somateria mollissima mollissima

Balti riigid, Taani ja Madalmaad

 

 

1

Norra ja Venemaa

 

 

1

Somateria mollissima borealis

Svalbard ja Franz Josephi maa (pes)

 

1

 

Somateria spectabilis

Ida-Gröönimaa, Kirde-Euroopa ja Lääne-Siber

 

 

1

Polysticta stelleri

Lääne-Siber/Kirde-Euroopa

1a

1

 

Clangula hyemalis

Island ja Gröönimaa

 

 

1

Lääne-Siber/Põhja-Euroopa

 

 

1

Melanitta nigra nigra

Ln-Siber ja P-Euroopa/Ln-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

2a

 

Melanitta fusca fusca

Lääne-Siber ja Põhja-Euroopa/Loode-Euroopa

 

2a

 

Must meri ja Kaspia meri

1c

 

 

Bucephala clangula clangula

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Aadria meri

 

1

 

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Must meri

2

 

 

Lääne-Siber/Kaspia meri

2

 

 

Mergellus albellus

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

3a

 

 

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

 

1

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia

3c

 

 

Mergus serrator serrator

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Must meri ja Vahemeri

 

1

 

Lääne-Siber/Edela– ja Kesk-Aasia

1c

 

 

Mergus merganser merganser

Loode– ja Kesk-Euroopa (talv)

 

 

1

Kirde-Euroopa/Must meri

1c

 

 

Lääne-Siber/Kaspia meri

2

 

 

GRUIDAE

Balearica pavonina pavonina

Lääne-Aafrika (Senegalist Tšaadini)

2

 

 

Balearica pavonina ceciliae

Ida-Aafrika (Sudaanist Ugandani)

3c

 

 

Balearica regulorum regulorum

L-Aafrika (Angolast ja Lõuna-Zimbabwest põhjas)

1c

 

 

Balearica regulorum gibbericeps

Ida-Aafrika (Kenyast Mosambiigini)

3c

 

 

Grus leucogeranus

Iraan (talv)

1a 1b 1c

 

 

Grus virgo

Must meri (Ukraina)/Kirde-Aafrika

1c

 

 

Türgi (pes)

1c

 

 

Kalmõkkia/Kirde-Aafrika

 

1

 

Grus paradisea

Lõuna-Aafrika lõunatipp

1b 2

 

 

Grus carunculatus

Kesk– ja Lõuna-Aafrika

1b 1c

 

 

Grus grus

Loode-Euroopa/Ibeeria ja Maroko

 

1

 

Kirde– ja Kesk-Euroopa/Põhja-Aafrika

 

1

 

Ida-Euroopa/Türgi, Lähis-Ida ja Kirde-Aafrika

3c

 

 

Türgi ja Gruusia (pes)

1c

 

 

Lääne-Siber/Lõuna-Aasia

 

(1)

 

RALLIDAE

Sarothrura elegans elegans

Kirde-, Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Sarothrura elegans reichenovi

Edela-Aafrikast Kesk-Aafrikani

 

 

(1)

Sarothrura boehmi

Kesk-Aafrika

1c

 

 

Sarothrura ayresi

Etioopia ja Lõuna-Aafrika

1a 1b 1c

 

 

Rallus aquaticus aquaticus

Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Rallus aquaticus korejewi

Lääne-Siber/Edela-Aasia

 

 

(1)

Rallus caerulescens

Lõuna– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Crecopsis egregia

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Crex crex

Euroopa ja Lääne-Aasia/Sahara-tagune Aafrika

1b

2c

 

Amaurornis flavirostris

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Porzana parva parva

Lääne-Euraasia/Aafrika

 

2c

 

Porzana pusilla intermedia

Euroopa (pes)

2

 

 

Porzana porzana

Euroopa/Aafrika

 

2c

 

Aenigmatolimnas marginalis

Sahara-tagune Aafrika

(2)

 

 

Porphyrio alleni

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Gallinula chloropus chloropus

Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Lääne– ja Edela-Aasia

 

 

(1)

Gallinula angulata

Sahara-tagune Aafrika

 

 

(1)

Fulica cristata

Sahara-tagune Aafrika

 

 

1

Hispaania ja Maroko

1c

 

 

Fulica atra atra

Loode-Euroopa (talv)

 

 

1

Must meri ja Vahemeri (talv)

 

 

1

Edela-Aasia (talv)

 

 

(1)

DROMADIDAE

Dromas ardeola

India ookeani loodeosa, Punane meri ja Pärsia laht

3a

 

 

HAEMATOPODIDAE

Haematopus ostralegus ostralegus

Euroopa/Lõuna– ja Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Haematopus ostralegus longipes

Kg-Euroopa ja Ln-Aasia/E-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Haematopus moquini

Lõuna-Aafrika rannikuala

1c

 

 

RECURVIROSTRIDAE

Himantopus himantopus himantopus

Sahara-tagune Aafrika (v.a lõunaosa)

 

 

(1)

Lõuna-Aafrika (“meridionalis”)

2

 

 

Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika/Lääne-Aafrika

 

1

 

Kesk-Euroopa ja Vahemere idaosa/P– ja Kesk-Aafrika

 

1

 

Lääne-, Kesk– ja Edela-Aasia/E-Aasia ja Kd-Aafrika

 

(1)

 

Recurvirostra avosetta

Lõuna-Aafrika

2

 

 

Ida-Aafrika

 

(1)

 

Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika (pes)

 

1

 

Kagu-Euroopa, Must meri ja Türgi (pes)

(3c)

 

 

Lääne– ja Edela-Aasia/Ida-Aafrika

2

 

 

BURHINIDAE

Burhinus senegalensis senegalensis

Lääne-Aafrika

(2)

 

 

Burhinus senegalensis inornatus

Kirde– ja Ida-Aafrika

(2)

 

 

GLAREOLIDAE

Pluvianus aegyptius aegyptius

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Ida-Aafrika

(2)

 

 

Glareola pratincola pratincola

Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika/Lääne-Aafrika

2

 

 

Must meri ja Vahemere idaosa/Ida-Saheli ala

2

 

 

Edela-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Glareola nordmanni

Kagu-Euroopa ja Lääne-Aasia/Lõuna-Aafrika

3b 3c

 

 

Glareola ocularis

Madagaskar/Ida-Aafrika

(2)

 

 

Glareola nuchalis nuchalis

Ida- ja Kesk-Aafrika

 

(1)

 

Glareola nuchalis liberiae

Lääne-Aafrika

(2)

 

 

Glareola cinerea cinerea

Kagu-Lääne-Aafrika ja Kesk-Aafrika

(2)

 

 

CHARADRIIDAE

Pluvialis apricaria apricaria

Inglismaa, Iirimaa, Taani, Saksamaa ja Balti riigid (pes)

3c*

 

 

Pluvialis apricaria altifrons

Island ja Fääri saared/Atlandi ookeani idarannik

 

 

1

Põhja-Euroopa/Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

 

1

Põhja-Siber/Kaspia meri ja Väike-Aasia

 

(1)

 

Pluvialis fulva

P-Kesk-Siber/Lõuna- ja Edela-Aasia, Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Pluvialis squatarola

Lääne-Siber ja Kanada/Ln-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

 

1

Kesk- ja Ida-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

1

 

Charadrius hiaticula hiaticula

Põhja-Euroopa/Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

1

 

Charadrius hiaticula psammodroma

Kanada, Gröönimaa ja Island/Ln- ja L-Aafrika

 

(2c)

 

Charadrius hiaticula tundrae

Kd-Euroopa ja Siber/E-Aasia, Ida– ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Charadrius dubius curonicus

Euroopa ja Loode-Aafrika/Lääne-Aafrika

 

 

1

Lääne- ja Edela-Aasia/Ida-Aafrika

 

 

(1)

Charadrius pecuarius pecuarius

Lõuna- ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius tricollaris tricollaris

Lõuna- ja Ida-Aafrika

 

 

1

Charadrius forbesi

Lääne- ja Kesk-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius pallidus pallidus

Lõuna-Aafrika

2

 

 

Charadrius pallidus venustus

Ida-Aafrika

1c

 

 

Charadrius alexandrinus alexandrinus

Lääne-Euroopa ja Vahemere lääneosa/Lääne-Aafrika

3c

 

 

Must meri ja Vahemere idaosa/Ida-Sahel

3c

 

 

Edela- ja Kesk-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius marginatus mechowi

Lõuna- ja Ida-Aafrika

2

 

 

Lääne- kuni Lääne-Kesk-Aafrika

2

 

 

Charadrius mongolus pamirensis

Lääne-Kesk-Aasia/Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius leschenaultii columbinus

Türgi ja Edela-Aasia/Vahemere idaosa ja Punane meri

1c

 

 

Charadrius leschenaultii crassirostris

Kaspia meri ja Edela-Aasia/Araabia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius leschenaultii leschenaultii

Kesk-Aasia/Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

(1)

 

Charadrius asiaticus

Kg-Euroopa ja Ln-Aasia/Ida- ja Lõuna-Kesk-Aafrika

3c

 

 

Eudromias morinellus

Euroopa/Loode-Aafrika

(3c)

 

 

Aasia/Lähis-Ida

 

(1)

 

Vanellus vanellus

Euroopa/Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia

 

 

(1)

Vanellus spinosus

Must meri ja Vahemeri (pes)

 

1

 

Vanellus albiceps

Lääne- ja Kesk-Aafrika

 

(1)

 

Vanellus senegallus senegallus

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Vanellus senegallus solitaneus

Edela-Aafrika

 

(1)

 

Vanellus senegallus lateralis

Ida- ja Kagu-Aafrika

 

1

 

Vanellus lugubris

Lääne-Aafrika lõunaosa

2

 

 

Kesk- ja Ida-Aafrika

3c

 

 

Vanellus melanopterus minor

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Vanellus coronatus coronatus

Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Kesk-Aafrika

(2)

 

 

Vanellus coronatus xerophilus

Edela-Aafrika

 

(1)

 

Vanellus superciliosus

Lääne– ja Kesk-Aafrika

(2)

 

 

Vanellus gregarius

Kagu-Euroopa ja Lääne-Aasia/Kirde-Aafrika

1a 1b 1c

 

 

Kesk-Aasia vabariigid/Loode-India

1a 1b 1c

 

 

Vanellus leucurus

Edela-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

2

 

 

Kesk-Aasia vabariigid/Lõuna-Aasia

 

(1)

 

SCOLOPACIDAE

Scolopax rusticola

Euroopa/Lõuna- ja Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia (Kaspia meri)

 

 

(1)

Gallinago stenura

Põhja-Siber/Lõuna-Aasia ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Gallinago media

Skandinaavia/tõenäoliselt Lääne-Aafrika

 

1

 

Lääne-Siber ja Kirde-Euroopa/Kagu-Aafrika

 

2c

 

Gallinago gallinago gallinago

Euroopa/Lõuna- ja Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Aafrika

 

 

1

Gallinago gallinago faeroeensis

Island, Fääri saared ja Põhja-Šotimaa/Iirimaa

 

 

1

Lymnocryptes minimus

P-Euroopa/Lõuna- ja Lääne-Euroopa ja Ln-Aafrika

 

2b

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

(1)

 

Limosa limosa limosa

Lääne-Euroopa/Loode– ja Lääne-Aafrika

 

2c

 

Ida-Euroopa/Kesk- ja Ida-Aafrika

 

2c

 

Lääne-Kesk-Aasia/Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Limosa limosa islandica

Island/Lääne-Euroopa

3a*

 

 

Limosa lapponica lapponica

Põhja-Euroopa/Lääne-Euroopa

 

2a

 

Limosa lapponica taymyrensis

Lääne-Siber/Lääne- ja Edela-Aafrika

 

2a 2c

 

Limosa lapponica menzbieri

Kesk-Siber/Lõuna- ja Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Numenius phaeopus phaeopus

Põhja-Euroopa/Lääne-Aafrika

 

 

(1)

Lääne-Siber/Lõuna- ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Numenius phaeopus islandicus

Island, Fääri saared ja Šotimaa/Lääne-Aafrika

 

 

1

Numenius phaeopus alboaxillaris

Edela-Aasia/Ida-Aafrika

1c

 

 

Numenius tenuirostris

Kesk-Siber/Vahemeri ja Edela-Aasia

1a 1b 1c

 

 

Numenius arquata arquata

Euroopa/Euroopa, Põhja- ja Lääne-Aafrika

 

 

1

Numenius arquata orientalis

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

3c

 

 

Numenius arquata suschkini

Kagu-Euroopa ja Edela-Aasia (pes)

2

 

 

Tringa erythropus

P-Euroopa/Lõuna-Euroopa, Põhja- ja Lääne-Aafrika

 

 

(1)

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde- ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Tringa totanus totanus

Ld-Euroopa/Ln-Euroopa, Loode- ja Lääne-Aafrika

 

2c

 

Kesk- ja Ida-Euroopa/Vahemere idaosa ja Aafrika

 

2c

 

Tringa totanus britannica

Inglismaa ja Iirimaa/Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa

 

2c

 

Tringa totanus ussuriensis

Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Kirde- ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Tringa totanus robusta

Island ja Fääri saared/Lääne-Euroopa

 

 

1

Tringa stagnatilis

Ida-Euroopa/Lääne- ja Kesk-Aafrika

 

(1)

 

Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

(1)

 

Tringa nebularia

P-Euroopa/Edela-Euroopa, Loode- ja Lääne-Aafrika

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Tringa ochropus

P-Euroopa/Lõuna- ja Lääne-Euroopa, Lääne-Aafrika

 

 

1

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Kirde– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Tringa glareola

Loode-Euroopa/Lääne-Aafrika

 

2c

 

Kirde-Euroopa ja Lääne-Siber/Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Tringa cinerea

Kd-Euroopa ja Ln-Siber/E-Aasia, I- ja L-Aafrika

 

 

1

Tringa hypoleucos

Lääne- ja Kesk-Euroopa/Lääne-Aafrika

 

 

1

I-Euroopa ja Ln-Siber/Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Arenaria interpres interpres

Kd-Kanada ja Gröönimaa/Ln-Euroopa ja Ld-Aafrika

 

1

 

Põhja-Euroopa/Lääne-Aafrika

 

1

 

Ln– ja Kesk-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Calidris tenuirostris

Ida-Siber/Edela-Aasia ja Lõuna-Aasia edelaosa

1c

 

 

Calidris canutus canutus

Põhja-Siber/Lääne- ja Lõuna-Aafrika

 

2a 2c

 

Calidris canutus islandica

Kirde-Kanada ja Gröönimaa/Lääne-Euroopa

 

2a 2c

 

Calidris alba

Euroopa Atlandi äärne piirkond, Ln- ja L-Aafrika (talv)

 

 

1

Edela-Aasia, Ida– ja Lõuna-Aafrika (talv)

 

 

1

Calidris minuta

P-Euroopa/Lõuna-Euroopa, Põhja- ja Lääne-Aafrika

 

(2c)

 

Lääne-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

(1)

Calidris temminckii

“Fennoskandia”/Põhja- ja Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Kirde-Euroopa ja Lääne-Siber/E-Aasia ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Calidris maritima maritima

Põhja- ja Lääne-Euroopa (v.a Island) (talv)

 

1

 

Calidris alpina alpina

Kd-Euroopa ja Ld-Siber/Ln-Euroopa ja Ld-Aafrika

 

 

1

Calidris alpina centralis

Kesk-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Calidris alpina schinzii

Island ja Gröönimaa/Loode- ja Lääne-Aafrika

 

 

1

Inglismaa ja Iirimaa/Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika

2

 

 

Baltimaad/Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika

1c

 

 

Calidris alpina arctica

Kirde-Gröönimaa/Lääne-Aafrika

3a

 

 

Calidris ferruginea

Lääne-Siber/Lääne-Aafrika

 

 

1

Kesk-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

 

1

Limicola falcinellus falcinellus

Põhja-Euroopa/Edela-Aasia ja Aafrika

3c

 

 

Philomachus pugnax

Põhja-Euroopa ja Lääne-Siber/Lääne-Aafrika

 

2c

 

Põhja-Siber/Edela-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika

 

(2c)

 

Phalaropus lobatus

Lääne-Euraasia/Araabia meri

 

 

1

Phalaropus fulicaria

Kanada ja Gröönimaa/Aafrika Atlandi ookeani rannik

 

 

(1)

LARIDAE

Larus leucophthalmus

Punane meri ja selle rannikualad

1a 2

 

 

Larus hemprichii

Punane meri, Pärsia laht, Araabia ja Ida-Aafrika

 

2a

 

Larus canus canus

Loode- ja Kesk-Euroopa/Atlandi rannik ja Vahemeri

 

2c

 

Larus canus heinei

Kd-Euroopa ja Lääne-Siber/Must meri ja Kaspia meri

 

(1)

 

Larus audouinii

Vahemeri/Aafrika põhja- ja läänerannik

1a 3a

 

 

Larus marinus

Põhja- ja Lääne-Euroopa

 

 

1

Larus dominicanus vetula

Lõuna-Aafrika rannikuala

 

1

 

Larus hyperboreus hyperboreus

Svalbard ja Põhja-Venemaa (pes)

 

 

(1)

Larus hyperboreus leuceretes

Kanada, Gröönimaa ja Island (pes)

 

 

(1)

Larus glaucoides glaucoides

Gröönimaa/Island ja Loode-Euroopa

 

 

1

Larus argentatus argentatus

Põhja- ja Loode-Euroopa

 

 

1

Larus argentatus argenteus

Island ja Lääne-Euroopa

 

 

1

Larus heuglini

Kd-Euroopa ja Ln-Siber/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Larus (heuglini) barabensis

Edela-Siber/Edela-Aasia

 

 

(1)

Larus armenicus

Armeenia, Ida-Türgi ja Loode-Iraan

3a

 

 

Larus cachinnans cachinnans

Must meri ja Lääne-Aasia/Edela-Aasia, Kirde-Aafrika

 

 

1

Larus cachinnans michahellis

Vahemeri, Ibeeria ja Maroko

 

 

1

Larus fuscus fuscus

Kirde-Euroopa/Must meri, Edela-Aasia ja Ida-Aafrika

 

(2c)

 

Larus fuscus graellsii

Lääne-Euroopa/Vahemeri ja Lääne-Aafrika

 

 

1

Larus ichthyaetus

Must meri ja Kaspia meri/Edela-Aasia

3a

 

 

Larus cirrocephalus poiocephalus

Lääne-Aafrika

 

(1)

 

Kesk– ja Ida-Aafrika

 

 

(1)

Lõuna-Aafrika rannikuala (v.a Madagaskar)

 

(1)

 

Larus hartlaubii

Edela-Aafrika rannikuala

 

1

 

Larus ridibundus

Ln-Euroopa/Ln-Euroopa, Ln-Vahemeri, Ln-Aafrika

 

 

1

Ida-Euroopa/Must meri ja Vahemere idaosa

 

 

1

Lääne-Aasia/Edela-Aasia ja Kirde-Aafrika

 

 

(1)

Larus genei

Lääne-Aafrika (pes)

2

 

 

Must meri ja Vahemeri (pes)

 

2a

 

Lääne-, Edela- ja Lõuna-Aasia (pes)

 

2a

 

Larus melanocephalus

Lääne-Euroopa, Vahemeri ja Loode-Aafrika

 

2a

 

Larus minutus

Kesk- ja I-Euroopa/E-Euroopa ja Vahemere lääneosa

 

1

 

Ln-Aasia/Vahemere idaosa, Must meri ja Kaspia meri

 

(1)

 

Xema sabini sabini

Kanada ja Gröönimaa/Atlandi ookeani kirdeosa

 

 

(1)

Sterna nilotica nilotica

Lääne-Euroopa/Lääne-Aafrika

2

 

 

Must meri ja Vahemere idaosa/Ida-Aafrika

3c

 

 

Lääne- ja Kesk-Aasia/Edela-Aasia

2

 

 

Sterna caspia caspia

Lõuna-Aafrika (pes)

1c

 

 

Lääne-Aafrika (pes)

 

1

 

Euroopa (pes)

1c

 

 

Kaspia meri (pes)

2

 

 

Sterna maxima albidorsalis

Lääne-Aafrika (pes)

 

2a

 

Sterna bengalensis bengalensis

Pärsia laht/Lõuna-Aasia

 

2a

 

Sterna bengalensis par

Punane meri/Ida-Aafrika

3a

 

 

Sterna bengalensis emigrata

Vahemere lõunaosa/Loode- ja Lääne-Aafrika rannik

1c

 

 

Sterna bergii bergii

Lõuna-Aafrika (Angola – Mosambiik)

2

 

 

Sterna bergii enigma

Madagaskar ja Mosambiik/Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Sterna bergii thalassina

Ida-Aafrika ja Seišellid

1c

 

 

Sterna bergii velox

Punane meri ja Kirde-Aafrika

3a

 

 

Sterna sandvicensis sandvicensis

Lääne-Euroopa/Lääne-Aafrika

 

2a

 

Must meri ja Vahemeri (pes)

3a 3c

 

 

Lääne– ja Kesk-Aasia/Edela- ja Lõuna-Aasia

 

2a

 

Sterna dougallii dougallii

Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Ida-Aafrika

3a

 

 

Euroopa (pes)

1c

 

 

Sterna dougallii arideensis

Madagaskar, Seišellid ja Maskareenid

2

 

 

Sterna dougallii bangsi

Araabia mere põhjaosa (Omaan)

1c

 

 

Sterna vittata vittata

P. Edward, Marion, Crozet ja Kerguelen/L-Aafrika

1c

 

 

Sterna vittata tristanensis

Tristan da Cunha ja Gough/Lõuna-Aafrika

1c

 

 

Sterna hirundo hirundo

Lõuna– ja Lääne-Euroopa (pes)

 

 

1

Põhja– ja Ida-Euroopa (pes)

 

 

1

Lääne-Aasia (pes)

 

 

(1)

Sterna paradisaea

Lääne-Euraasia (pes)

 

 

1

Sterna albifrons albifrons

Atlandi idaosa (pes)

3b

 

 

Must meri ja Vahemere idaosa (pes)

3c

 

 

Kaspia meri (pes)

2

 

 

Sterna albifrons guineae

Lääne-Aafrika (pes)

1c

 

 

Sterna saundersi

Ln-L-Aasia, Punane meri, Pärsia laht ja Ida-Aafrika

 

(1)

 

Sterna balaenarum

Namiibia ja Lõuna-Aafrika/Atlandi rannik Ghanani

2

 

 

Sterna repressa

Ln-L-Aasia, Punane meri, Pärsia laht ja Ida-Aafrika

 

2c

 

Chlidonias hybridus hybridus

Lääne-Euroopa ja Loode-Aafrika (pes)

3c

 

 

Must meri ja Vahemere idaosa (pes)

 

 

(1)

Kaspia meri (pes)

 

(1)

 

Chlidonias hybridus sclateri

Ida-Aafrika (Kenya ja Tansaania)

1c

 

 

L-Aafrika (Malawi ja Sambia kuni Lõuna-Aafrikani)

(2)

 

 

Chlidonias leucopterus

Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia/Aafrika

 

 

(1)

Chlidonias niger niger

Euroopa ja Lääne-Aasia/Aafrika Atlandi rannik

 

2c

 

RYNCHOPIDAE

Rynchops flavirostris

Lääne-Aafrika rannikuala ja Kesk-Aafrika

2

 

 

Ida- ja Lõuna-Aafrika

2

 

 


(1)  Vastu võetud kokkuleppeosaliste kogu teisel istungil, mis toimus 25.–27. septembril 2002. aastal Saksamaal Bonnis.


Top