EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C:2020:419:FULL

Euroopa Liidu Teataja, C 419, 4. detsember 2020


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 419

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

63. aastakäik
4. detsember 2020


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Nõukogu

2020/C 419/01

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava kohta (1. jaanuar 2021 – 30. juuni 2024)

1


 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2020/C 419/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10013 — Vestas/MHI Vestas JV) ( 1 )

12

2020/C 419/03

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9723 — Showa Denko K.K./Hitachi Chemical Company) ( 1 )

13

2020/C 419/04

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum nr M.9725 — Ardian/Groupe Cérélia) ( 1 )

14

2020/C 419/05

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9675 — Apollo Capital Management/Lopesan Group/IFA Faro Hotel/IFA Buenaventura Hotel) ( 1 )

15

2020/C 419/06

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9684 — Parks Bottom/Omers/Accor/Fairmont Hotels) ( 1 )

16

2020/C 419/07

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9769 — VW Group/Munich RE Group/JV) ( 1 )

17


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2020/C 419/08

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad ühiskonnas spordi ja kehalise aktiivsuse hüvanguks tehtava valdkondadevahelise koostöö edendamist

18

2020/C 419/09

Nõukogu järeldused Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmismenetlused – praegused väljakutsed ja edasine tegevus

23

 

Euroopa Komisjon

2020/C 419/10

Euro vahetuskurss — 3. detsember 2020

31


 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2020/C 419/11

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

32

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2020/C 419/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10058 – Porsche/Transnet/JV) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

44

2020/C 419/13

Eelteatis koondumise kohta Juhtum: M.10065 — Advent/Nielsen Global Connect Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

46

2020/C 419/14

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.9993 — Allianz/Noble) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

47

2020/C 419/15

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10092 — Accel-KKR Capital Partners/OMERS Private Equity/KCS) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

48

2020/C 419/16

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10035 — Burnam Parties/Kroenke Parties/SMG/Cascade Investment/StorageMart) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

49


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Nõukogu

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/1


Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava kohta (1. jaanuar 2021 – 30. juuni 2024)

(2020/C 419/01)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

1.

TULETADES MEELDE Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 6, mille kohaselt on sport valdkond, kus tuleks ELi tasandi tegevusega toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide tegevust;

2.

TULETADES MEELDE, et liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse spordi eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni (1);

3.

TULETADES MEELDE, et liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis, spordivõistluste aususe ja avatuse ja spordi eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise kaudu ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu (2);

4.

TUNNISTADES, et sport võiks aidata saavutada ELi üldisi poliitilisi prioriteete, eeskätt muude erinevate poliitikavaldkondade, näiteks haridus-, tervise-, noorte-, sotsiaal-, kaasamis-, võrdõiguslikkus-, soolise võrdõiguslikkuse, linna- ja maaelu arengu, transpordi-, keskkonna-, turismi-, tööhõive-, innovatsiooni-, kestlikkus-, digiülemineku- ja majanduspoliitika eesmärke ning et nende poliitikavaldkondadega võiks toetada spordi edendamist valdkondadevahelise koostöö alusel;

5.

RÕHUTADES, et vastavalt ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 on sport oluline tegur ka kestlikus arengus (3) ning saab sellest tulenevalt aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

6.

TULETADES MEELDE nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioone Euroopa Liidu spordialaste töökavade kohta aastateks 2011–2014, (4) 2014–2017 (5) ja 2017–2020 (6);

7.

PIDADES TERVITATAVAKS ELi spordialase töökava (2017–2020) rakendamise tulemusi ning komisjoni aruannet kava rakendamise ja asjakohasuse kohta (7);

8.

TUNNISTADES vajadust teha asjakohast koostööd spordiliikumise ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning pädevate rahvusvaheliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ning Maailma Dopinguvastase Agentuuriga (WADA);

KOOSTAVAD EUROOPA LIIDU SPORDIALASE TEGEVUSKAVA AJAVAHEMIKUKS 1. JAANUARIST 2021 KUNI 30. JUUNINI 2024:

9.

Euroopa Liidu spordialase töökava (edaspidi „ELi töökava“) JUHTEESMÄRKIDEKS on:

tugevdada aususel ja väärtustel põhinevat sporti ELis;

tugevdada spordisektori taastumist ja kriisitaluvust COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem;

toetada kestlikku ja tõendipõhist spordipoliitikat;

suurendada osalemist spordis ja tervist tugevdavat kehalist aktiivsust, et soodustada aktiivset ja keskkonnasõbralikku eluviisi, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust;

tagada valdkondadevahelise koostöö kaudu, et teistes ELi poliitikavaldkondades ollakse teadlikud sellest olulisest panusest, mida sport võib anda Euroopa sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku majanduskasvu, digiüleminekusse ning taastumisse COVID-19 pandeemiast ja tulevasse vastupanuvõimesse ning ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

tugevdada ELi spordipoliitika rahvusvahelist mõõdet, eelkõige vahetades teavet ja tehes koostööd kolmandate riikide valitsuste ja sidusrühmadega;

võtta järelmeetmeid ELi kolme eelmise spordialase töökava ja muude spordiga seotud ELi dokumentide, näiteks nõukogu järelduste ja resolutsioonide alusel;

jätkata teadmiste ja kogemuste vahetamist ELi liikmesriikide ja komisjoni vahel;

intensiivistada ELi tasandil dialoogi ja koostööd spordiliikumise ning muude asjaomaste sidusrühmade ja institutsioonidega nii spordi ja kehalise aktiivsuse valdkonnas kui ka väljaspool seda;

toetada vajaduse korral programmi „Erasmus+“ spordipeatüki rakendamist;

10.

ELi töökavas käsitletakse järgmisi prioriteetseid valdkondi:

aususe ja väärtuste kaitsmine spordis;

spordi sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõõde;

spordis osalemise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine.

Konkreetsed põhiteemad, valdkonnad, eesmärgid, töövormid, võimalikud tulemused, tähtajad ja vastutusalad on esitatud ja neid on selgitatud käesoleva dokumendi I ja II lisas;

11.

käesolev ELi töökava on paindlik vahend. Hiljem võib vajalikuks osutuda teha muudatusi või parandusi, et reageerida õigeaegselt tulevastele või ootamatutele sündmustele ning pakilistele küsimustele spordi ja kehalise aktiivsuse valdkonnas, võttes samal ajal arvesse nõukogu tulevaste eesistujariikide prioriteete;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES

12.

osalema käesoleva ELi töökava rakendamises ning andma vajaduse korral oma eksperditeadmiste ja kogemustega panuse erinevatesse töövormidesse;

13.

kaaluma käesoleva ELi töökava rakendamisel saavutatud teadmiste ja tulemuste arvesse võtmist spordipoliitika või muude asjakohaste valdkondlike poliitikate väljatöötamisel riiklikul ja piirkondlikul tasandil, austades samas subsidiaarsuse põhimõtet ja spordi autonoomiat;

14.

teavitama riigi spordiliikumist ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ELi töökava rakendamisest ning nendega vajaduse korral sellel teemal konsulteerima, samuti levitama teadmisi ja tulemusi, eesmärgiga edendada kõnealuse tegevuse praktilist asjakohasust ja nähtavust;

KUTSUVAD NÕUKOGU EESISTUJARIIKE ÜLES

15.

võtma käesolevat ELi töökava arvesse oma programmi väljatöötamisel ja tuginema juba saavutatud tulemustele;

16.

kaaluma töötasandi kohtumiste korraldamist spordiliikumise asjaomaste esindajate ja muude spordi sidusrühmadega, et muu hulgas vahetada teavet käesoleva ELi töökava rakendamise kohta, arutada vastastikuseid ambitsioone ja anda teavet järgmiste nõukogu eesistujariikide kavandatud prioriteetide kohta (8);

17.

esitama käesoleva resolutsiooniga hõlmatud perioodi lõpul ning komisjoni koostatud aruande alusel ettepaneku uue ELi töökava kohta järgmiseks perioodiks, kui see on asjakohane;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

18.

osalema koos liikmesriikide, spordiliikumise ja muude asjaomaste sidusrühmadega ELi töökava rakendamises ning toetama liikmesriike oma eksperditeadmiste ja kogemustega, mis on saadud kõigi asjaomaste poliitikavaldkondades raames, järgides käesoleva resolutsiooni I ja II lisa;

19.

andma panuse tõendipõhisesse poliitikasse ELis ja selle liikmesriikides, eeskätt uurimuste ja uuringute kaudu;

20.

jätkama liikmesriikide, spordiliikumise ja muude asjaomaste sidusrühmade teavitamist käimasolevatest ja kavandatavatest algatustest ja rahastamisvõimalustest spordi valdkonnas ning muudes spordiga seotud ELi poliitikavaldkondades ning vajaduse korral konsulteerima liikmesriikidega eelnevalt nõukogu asjaomaste ettevalmistavate organite ja kanalite (9) kaudu ELi spordialase töökava konkreetsete algatuste rakendamise teemal;

21.

edendama spordi ja kehalise aktiivsuse integreerimist teistesse ELi poliitikavaldkondadesse;

22.

levitama käesoleva ELi töökava rakendamisel saadud teadmisi ja tulemusi kõnealuse tegevuse praktilise asjakohasuse ja nähtavuse tagamiseks;

23.

kaaluma veebiplatvormi loomist, et säilitada ja vahetada aruandeid, parimaid tavasid ja asjaomaseid dokumente teabe jagamise hõlbustamiseks liikmesriikide vahel;

24.

esitama 2023. aasta teises pooles liikmesriikide vabatahtlike panuste alusel aruande töökava rakendamise ja asjakohasuse kohta. Nimetatud aruanne on 2024. aasta esimeses pooles koostatava võimaliku järgmise ELi töökava aluseks;

KUTSUVAD SPORDILIIKUMIST JA MUID ASJAOMASEID SIDUSRÜHMI ÜLES

25.

osalema koos liikmesriikidega ja komisjoniga käesoleva ELi töökava rakendamises ning andma oma eksperditeadmiste ja kogemustega panuse erinevatesse töövormidesse;

26.

kaaluma käesoleva ELi töökava rakendamisel saavutatud teadmiste ja tulemuste levitamist ning nende arvesse võtmist oma tegevuses.

(1)  Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 165 lõike 1 teine lõik.

(2)  Vt ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2.

(3)  https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E, vt punkt 37.

(4)  ELT C 162, 1.6.2011, lk 1.

(5)  ELT C 183, 14.6.2014, lk 12.

(6)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 5.

(7)  Dok 9469/20 + ADD 1.

(8)  See kohtumine võiks toimuda näiteks iga-aastase ELi spordifoorumi raames. ELi poolelt võiksid sellel kohtumisel osaleda asjaomase perioodi eesistujariikide kolmiku, järgmise eesistujariikide kolmiku ja komisjoni esindajad.

(9)  Eelkõige nõukogu spordi töörühma kaudu.


I LISA

Temaatiline prioriteet: aususe ja väärtuste kaitsmine spordis

Põhiteema

Valdkond

Eesmärk

Töövorm

(võim.) Väljund / tähtaeg

Eestvedaja(d)

Turvaline keskkond spordis (1)

Ahistamise, väärkohtlemise ja vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla ja mis tahes diskrimineerimise ennetamine

Teadlikkuse suurendamine

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses hea juhtimistava eksperdirühma soovitustega noorte sportlaste kaitse ja laste õiguste kaitsmise kohta spordis (2016) (2) ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega, mis käsitlevad laste kaitsmist spordis (3)

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused või poliitiline mõttevahetus

2023. aasta teine pool

Eesistujariik ES

Dopinguvastased meetmed (4)

Koordineerimise ja teabe jagamise tagamine, eelkõige WADA ja CAHAMA koosolekute kontekstis

ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade ettevalmistamine Maailma Dopinguvastase Agentuuri ajutise Euroopa komitee (CAHAMA) ja Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) koosolekuteks kooskõlas nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (5) (või sellega seotud mis tahes järgneva dokumendiga)

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid (vajadusel ekspertide toetusel)

(võim.) ELi koordineerimine ja seisukoht

(2021–2024)

Eesistujariigid, komisjon

Sport ja haridus

Sport kui isiklike, sotsiaalsete ja õpioskuste ning sallivuse, solidaarsuse, kaasamise ning muude spordiväärtuste ja ELi väärtuste edendamise raamistik (6)

Teadlikkuse suurendamine

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega ELi ühiste väärtuste edendamise kohta spordi kaudu (7)

Huvitatud liikmesriikide rühm (vastastikuse õppimise tegevus)

2021–2022

DE

Konverents, mis käsitleb spordi rolli ja mõju laste elus

2022. aasta esimene pool

Eesistujariik FR

Peadirektorite kohtumine (pöörates erilist tähelepanu elukutselistele sportlastele ja spordiliikumistele kui eeskujudele)

2022. aasta teine pool

Eesistujariik CZ

Oskused ja kvalifikatsioonid spordis: sportlased ja töötajad, eeskätt treenerid

Konverents

2021–2023

Komisjon

 

Sportlaste topeltkarjäär

Teadlikkuse suurendamine

Parimate tavade vahetamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega sportlaste topeltkarjääri kohta (8)

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

Poliitiline mõttevahetus

(2021. aasta teine pool)

Eesistujariik SI

Sooline võrdõiguslikkus

Naiste osakaalu suurendamine, eelkõige spordiorganisatsioonide ja spordiklubide treeneri- ja juhtivatel ametikohtadel

Võrdsed tingimused (sealhulgas tasu) nais- ja meessportlastele, treeneritele, ametnikele, töötajatele jne

Naiste spordivõistluste meediakajastuse suurendamine, võitlus stereotüüpide vastu jne

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldustega soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis (9) ja hea juhtimistava eksperdirühma soovitustega soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis (2016) (10)

Konverents

2022–2023

Komisjon

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused (2023. aasta teine pool)

Eesistujariik ES

Spordidiplomaatia

Spordidiplomaatia ELi välissuhete kontekstis

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu järeldustega spordidiplomaatia kohta (11)

Konverents

2021. aasta esimene pool

Eesistujariik PT

Huvitatud liikmesriikide rühm

2023. aasta esimene pool

HR

Euroopa spordimudel

Suletud spordivõistluste mõju organiseeritud spordi süsteemile, võttes arvesse spordi eripära

Euroopa spordiorganisatsioonide ja -liitude ees seisvad võimalikud väljakutsed (esialgne pealkiri)

Teadmiste suurendamine

Faktilise ja õigusliku olukorra analüüs

Teadlikkuse suurendamine

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused (2021. aasta teine pool)

Eesistujariik SI

(võim.) Uuring

2022

Komisjon

Sportlaste õigused

Sportlaste õigused ja töötingimused, eelkõige need, mis on seotud spordiüritustel osalemisega (muu hulgas turustamisõigused, väljendusvabadus, õiguskaitse, mittediskrimineerimine)

Teadlikkuse suurendamine

Teadmiste suurendamine

Faktilise ja õigusliku olukorra analüüs

seminar

2023

Komisjon

(võim.) Uuring

 

Komisjon

Hea juhtimistava arendamine ja edendamine spordis

Lahendamist vajavate juhtimisalaste takistuste kindlakstegemine spordis

Parimate tavade vahetamine

Võrdlusandmed

Konverents

2022–2023

BG

SE

Võitlus spordiüritustega manipuleerimise vastu

Spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon (Macolini konventsioon)

Koos komisjoniga viiside uurimine, kuidas lahendada konventsiooniga seotud suluseis, et võimaldada ELil ja kõikidel liikmesriikidel viia lõpule oma vastavad ratifitseerimisprotsessid ja ühineda konventsiooniga

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega, mis käsitlevad võitlust korruptsiooni vastu spordis (12)

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

2021–2022

Eesistujariigid

Komisjon

Temaatiline prioriteet: spordi sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõõde

Põhiteema

Valdkond

Eesmärk

Töövorm

(võim.) väljund / tähtaeg

Eestvedaja(d)

Innovatsioon ja digiüleminek

Spordiinnovatsioon spordisektori igas mõõtmes ja kõigil tasanditel (sealhulgas kohalikud spordiklubid)

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega spordi kui innovatsiooni ja majanduskasvu hoogustaja kohta (13)

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused spordiinnovatsiooni kohta

(2021. aasta esimene pool)

Eesistujariik PT

seminar

2021. aasta esimene pool

Eesistujariik PT

Huvitatud liikmesriikide rühm

2021. aasta esimene pool

BG

Huvitatud liikmesriikide rühm (keskendudes eelkõige digivahendite kasutamisele treenerite hariduses (14))

2021–2022

DE

HR

seminar

2023. aasta teine pool

BE

Keskkonnahoidlik sport

Kestliku spordi alane haridus

Keskkonnasõbralikud sporditavad, -rajatised ja -üritused

Spordi ja selle tegevuse areng kliimamuutuste kontekstis

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Teadlikkuse suurendamine

Jagatud kohustustega ühise raamistiku ettepaneku väljatöötamine, võttes arvesse Euroopa kliimapakti

Eksperdirühm

2021–2023

Komisjon

Huvitatud liikmesriikide rühm

2021 – 2022. aasta esimene pool

Eesistujariik FR

 

 

NL

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu resolutsioon rohelise spordipakti kohta, millele võidakse lisada mitme sidusrühma avaldus

(2022. aasta esimene pool)

Eesistujariik FR

Spordirajatised

Kestlik planeerimine, ehitamine ja hooldamine

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Teadlikkuse suurendamine

Huvitatud liikmesriikide rühm (vastastikuse õppimise tegevus)

2021

DE

Konverents

2022. aasta teine pool

Eesistujariik CZ

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused kestliku ja ligipääsetava sporditaristu kohta (2022. aasta teine pool)

CZ

Eesistujariik

Suured spordiüritused

Euroopa tulevik suurte spordiürituste korraldajana

Mitme riigi ühiselt korraldatavad suurspordiüritused

Kestlik planeerimine ja elluviimine

Positiivne pärand korraldajalinnadele või -piirkondadele (sh noorte kaasamine)

Parimate tavade vahetamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel (15) ning spordi majandusliku mõõtme eksperdirühma soovitustega, mis käsitlevad suuri spordiüritusi, eelkõige seoses pärandiaspektidega, keskendudes sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele (2016) (16)

31. mail 2018 Pariisis toimunud ministrite mitteametlikul kohtumisel allkirjastatud deklaratsiooni (17) järelmeetmed

Huvitatud liikmesriikide rühm või konverents

2021. aasta teine pool

FI

 

2022–2023

NL

 

2024

ES

ELi spordi väljavaated seoses 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudega

Peadirektorite kohtumine

2022. aasta esimene pool

Eesistujariik FR

Investeeringud sporti ja kehalisse aktiivsusesse

Spordi panus regionaalarengusse

Võimalused kasutada ELi rahastamisprogramme (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, REACT-EU, struktuurifondid ja muud ELi rahastamisprogrammid)

Olukorra analüüs

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta (18)

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta (19)

Huvitatud liikmesriikide rühm

2021

IT

Klastrikohtumine

2022

Komisjon

Spordisektori taastumise ja kriisitaluvuse tugevdamine COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem

Pandeemia keskpikk ja pikaajaline mõju professionaalsele, suure jõudlusega ja rohujuure tasandi spordile

Võimalik vajadus struktuuriliste muudatuste järele spordisüsteemis

Ametiasutuste roll

Rahastamisvõimalused

Olukorra analüüs

Parimate tavade vahetamine

Strateegia väljatöötamine

Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta (20)

Konverents

2021

ES

Eksperdirühm

2021–2023

Komisjon

Temaatiline prioriteet: spordis osalemise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine

Põhiteema

Valdkond

Eesmärk

Töövorm

Väljund/tähtaeg

Eestvedaja(d)

Piisavate spordi- ja kehalise aktiivsuse võimaluste loomine kõigile põlvkondadele

Spordi ja kehalise aktiivsuse strateegiline arendamine kohalikul tasandil

Parimate tavade vahetamine

Teadmiste suurendamine

Järelmeetmed seoses nõukogu järeldustega laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta (21)

Huvitatud liikmesriikide rühm

2021–2022

DE

Spordi rolli ja mõju arendamine laste elus

Konverents

2022. aasta esimene pool

Eesistujariik FR

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused (2022. aasta esimene pool)

Eesistujariik FR

Edendamine Kehaline aktiivsus

Elukestva kehalise aktiivsuse jälgimine

Valdkondadevaheline koostöö asjaomaste institutsioonidega (muu hulgas koolidega)

Meedia roll

Teadlikkuse suurendamine

Teadmiste suurendamine

Parimate tavade vahetamine

Konverents

2021. aasta teine pool

Eesistujariik SI

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

(võim.) Nõukogu järeldused (2021. aasta teine pool)

Eesistujariik SI


(1)  ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2: „Liidu tegevusega püütakse (...) arendada Euroopa mõõdet spordis (...) sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.“

(2)  https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=25000&no=1

(3)  ELT C 419, 12.12.2019, lk 1.

(4)  ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2: „Liidu tegevusega püütakse (...) arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse (...) edendamise (...) kaudu.“

(5)  ELT C 192, 7.6.2019, lk 1.

(6)  ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 1: „Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse (...) selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni.“

(7)  ELT C 196, 8.6.2018, lk 23.

(8)  ELT C 168, 14.6.2013, lk 10.

(9)  ELT C 183, 14.6.2014, lk 39.

(10)  https://ec.europa.eu/assets/eac/sport/library/policy_documents/expert-group-gender-equality_en.pdf

(11)  ELT C 467, 15.12.2016, lk 12.

(12)  ELT C 416, 11.12.2019, lk 3 (vt punkt 26).

(13)  ELT C 436, 5.12.2014, lk 2.

(14)  Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega treenerite rolli kohta ühiskonnas (ELT C 423, 9.12.2017, lk 6) ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega treenerite võimestamise kohta oskuste ja pädevuste omandamise võimaluste parandamise kaudu (ELT C 196, 11.6.2020, lk 1).

(15)  ELT C 212, 14.6.2016, lk 14.

(16)  https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=23271&no=1

(17)  https://www.sports.gouv.fr/IMG/pdf/declarationjop2024_europe_en.pdf

(18)  ELT C 449, 13.12.2018, lk 1.

(19)  ELT C 214 I, 29.6.2020, lk 1.

(20)  Vt joonealune märkus 28.

(21)  ELT C 417, 15.12.2015, lk 46.


II LISA

Töövormide ja aruandlusega seotud põhimõtted

1.   

ELi spordialast töökava rakendatakse eelkõige eksperdirühmade, huvitatud liikmesriikide rühmade (st vastastikuse õppimise tegevuste põhiste), klastrikohtumiste, nõukogu järelduste, konverentside ja uuringute kaudu.

2.   

Eksperdirühmad on loodud liikmesriikide ulatuslikumaks osalemiseks, kaasates spordiliikumise ja teised asjaomased sidusrühmad ELi tasandil. Osaleda võivad igal ajal kõik liikmesriigid. Liikmesriigid võivad kaaluda (ka) asjakohastel juhtudel oma riikliku spordiliikumise esindajate nimetamist eksperdirühma.

Eksperdirühmade eesistujaks on otsuse C(2016) 3301 (1) sätete kohaselt komisjon. Spordiliikumise ja muude spordi sidusrühmade esindajate valimisel palutakse komisjonil muu hulgas arvesse võtta asjaomase institutsiooni olulisust ja spetsiaalselt nimetatud esindajate teemakohaseid teadmisi.

3.   

Huvitatud liikmesriikide rühmad moodustab üks või mitu liikmesriiki muu hulgas selleks, et vahetada üksikasjalikumat teavet konkreetsete teemade ja küsimuste kohta. Huvitatud liikmesriikide rühmades võivad osaleda kõik liikmesriigid. Kaasatud võivad olla ka spordiliikumise või muude asjaomaste sidusrühmade esindajad. Samuti võivad liikmesriigid moodustada huvitatud liikmesriikide rühmi teemadel, mida ei ole loetletud I lisas.

Huvitatud liikmesriikide rühmad võivad juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, määrata kindlaks oma töökorra ja -struktuurid, võttes arvesse oma konkreetseid vajadusi ja tulemusi. Komisjon on kõnealuste rühmade tööga seotud ning, kui eelarvetingimused on täidetud, võib komisjon anda rahalist toetust huvitatud liikmesriikide rühmade tööle (vastastikuse õppimise tegevuse põhiselt).

4.   

Komisjon korraldab klastrikohtumisi konkreetses valdkonnas, et tutvustada programmi „Erasmus+“ spordipeatükist või muudest ELi rahastamisprogrammidest rahastatud asjakohaste projektide tööd ja tulemusi.

5.   

Liikmesriikide osalemine töökava rakendamisel on vabatahtlik.

6.   

Eksperdirühmade ja huvitatud liikmesriikide rühmade kohtumised, konverentsid ja klastrite kohtumised võivad vajaduse korral toimuda ka virtuaalses vormis.

7.   

Komisjon annab spordi töörühmale aru eksperdirühmade töö edenemise ning konverentside/klastrikohtumiste/uuringute kohta ning esitab vastavad töö tulemused. Nõukogu eesistujariigid teevad sama seoses nende korraldatavate üritustega. Huvitatud liikmesriikide rühmad võivad sama ülesande täitmiseks esitada esindajaid.

8.   

Kõigi rühmade koosolekute päevakorrad ja aruanded tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele sõltumata nende konkreetses valdkonnas osalemise tasemest. Rühmade töö tulemused avaldatakse ja neid levitatakse ELi ja riiklikul tasandil asjakohaste kanalite kaudu.


(1)  Komisjoni 30. mai 2016. aasta otsus, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks (C(2016) 3301 final); https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2016/EN/3-2016-3301-EN-F1-1.PDF


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/12


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10013 — Vestas/MHI Vestas JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/02)

27. november 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M10013 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/13


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9723 — Showa Denko K.K./Hitachi Chemical Company)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/03)

8.4.2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9723 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/14


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum nr M.9725 — Ardian/Groupe Cérélia)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/04)

26. veebruar 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu.

elektroonilises vormis EUR-lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9725 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/15


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9675 — Apollo Capital Management/Lopesan Group/IFA Faro Hotel/IFA Buenaventura Hotel)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/05)

8. aprill 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9675 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/16


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9684 — Parks Bottom/Omers/Accor/Fairmont Hotels)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/06)

11. märts 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9684 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/17


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9769 — VW Group/Munich RE Group/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/07)

15. aprill 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9769 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/18


Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad ühiskonnas spordi ja kehalise aktiivsuse hüvanguks tehtava valdkondadevahelise koostöö edendamist

(2020/C 419/08)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE, ET

1.

nõukogu 26. novembri 2013. aasta soovituses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta (1) soovitatakse muu hulgas liikmesriikidel teha tööd HEPA (2) tõhusate tegevuspõhimõtete koostamiseks, töötades riigisiseste eripärade kohaselt välja valdkondadevahelise lähenemisviisi, mis hõlmaks selliseid poliitikavaldkondi nagu sport, tervis, haridus, keskkond ja transport ning muid asjakohaseid sektoreid; (3)

2.

nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldustes laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta kutsutakse liikmesriike üles kaaluma valdkondadevahelise poliitika rakendamist muu hulgas hariduse, noorte ja tervise sektoris, et edendada varases lapsepõlves kehalise aktiivsuse kasvatamist ja motoorseid oskusi; (4)

3.

nõukogu 9. detsembri 2017. aasta järeldustes treenerite rolli kohta ühiskonnas rõhutatakse vajadust lisada treeneriõppele rahvusvahelist ja valdkondadevahelist mõõdet, integreerides noorsootööst häid näiteid ja kasulikke töömeetodeid, nagu mitteformaalne ja informaalne õpe, töö erivajadustega inimestega ja ettevõtlus; (5)

4.

nõukogu 13. detsembri 2018. aasta järeldustes spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta kutsutakse liikmesriike üles toetama ja levitama Euroopa ja riiklikul tasandil mõtet, et spordi majandusliku mõõtme nähtavust võiks suurendada, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte, sealhulgas eelkõige vabatahtlikku tegevust, tervise mõjusid majandusele ja innovatsiooni, ning edendades valdkondadevahelist koostööd; (6)

5.

nõukogu 11. juuni 2020. aasta järeldustes treenerite võimestamise kohta oskuste ja pädevuste omandamise võimaluste parandamise kaudu kutsutakse spordiliikumist üles tõhustama koostöös asjaomaste ELi, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi institutsioonidega valdkondadevahelist koostööd, et rakendada igapäevatöös uusi arusaamu ja meetodeid, ning kaasama treenerite haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisse teadusuuringute ja innovatsiooni sektori; (7)

6.

nõukogu 29. juuni 2020. aasta järeldustes COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta kutsutakse liikmesriike üles edendama valdkondadevahelist koostööd ja konsulteerimist valdkondades, mis on spordi seisukohalt olulised kõikidel tasanditel, teiste seas spordiliikumise, spordiga seotud ettevõtlussektori ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et tulla tõhusalt toime väljakutsetega, millega spordisektor COVID-19 pandeemia tõttu silmitsi seisab, ning tugevdama spordi positsiooni ühiskonnas; (8)

7.

Euroopa Liidu spordialases töökavas (2017–2020) tunnistatakse, et spordil on positiivne roll ELi tasandi valdkondadevahelises koostöös ning seetõttu aitab see tagada kestliku arengu ning asjakohaselt lahendada ELi ees seisvad peamised sotsiaal-majanduslikud ja julgeolekualased probleemid; (9)

8.

Euroopa Nõukogu Euroopa spordihartas rõhutatakse eri poliitikavaldkondade vahelise koordineerimise tähtsust eesmärgiga tagada, et sport oleks sotsiaal-kultuurilise arengu lahutamatu osa; (10)

9.

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 tõdetakse, et spordil on oluline roll kestliku arengu edendamisel ning et sport annab üha suurema panuse muu hulgas tervise-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisse; (11)

TUNNISTADES, ET

10.

sport ja kehaline aktiivsus edendavad vastutustundliku harrastamise korral ja iga inimese eripärale kohandatuna inimeste tervist ja heaolu kõikide põlvkondade lõikes, aidates samal ajal vähendada koormust tervisesüsteemile (12)

11.

spordiga tegelemine kogukonnas, eeskätt spordiklubides, võib tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja ühiskonnaelus osalemist ning edendada seeläbi integratsiooni ja kaasatust;

12.

vabatahtlik töö spordi valdkonnas annab võimaluse omandada lisaoskusi ja aidata aktiivselt kaasa kohalike kogukondade arengule;

13.

transpordi valdkonnas on jalgsi käimine ja jalgrattasõit kui kehalise aktiivsuse vormid oluline osa keskkonna- ja kliimakaitsest;

VÕTTES ARVESSE, ET

14.

hiljutiste statistiliste uuringute kohaselt on sporti või kehalist aktiivsust harrastavate inimeste osakaal mitmes liikmesriigis püsinud sama suurena või kaldub isegi vähenema; (13)

15.

lisaks näib, et spordiorganisatsioonidel on üha raskem kaasata inimesi osalema spordiklubide vabatahtlikus töös, eelkõige seoses pikaajaliste vabatahtlike tegevustega;

16.

COVID-19 pandeemia ning sellele järgnenud meetmed ja piirangud, mis kehtestati viiruse leviku tõkestamiseks, on suurel määral mõjutanud sporti ja kehalist aktiivsust, eelkõige seoses kollektiivse ja organiseeritud spordiga spordikeskustes;

RÕHUTADES, ET

17.

sport ja kehaline aktiivsus on inimese jaoks midagi enamat kui vaba aja veetmine. Kuna spordil ja kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju, (14) on üldsuse huvides edendada neid kõige kodanike hulgas;

18.

kohalikud tingimused mõjutavad märkimisväärselt üksikisiku otsust järgida aktiivset ja tervislikku eluviisi ning teha vabatahtlikku tööd spordis. Eriti oluline on taskukohane ja lihtne juurdepääs spordile, samuti spordirajatistele ja avalikele kohtadele, mis soodustavad kehalist aktiivsust turvalises keskkonnas. Sama kehtib kestliku transporditaristu ja linnaplaneerimise kohta, mis on kohandatud jalakäijate ja jalgratturite vajadustele ja ohutustingimustele;

19.

sellised kohalikud tingimused parandavad omavalitsusüksuse või piirkonna üldist elukvaliteeti ning seega ka selle konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Positiivne mõju kandub seega spordi ja kehalise aktiivsuse valdkonnast kaugemale;

20.

sport ja kehaline aktiivsus on tihedalt seotud muude poliitikavaldkondadega, nagu haridus, tervis, noored, sotsiaalküsimused, taristu, avalik ruum (nt pargid), linna- ja maaelu areng, transport, keskkond, teadusuuringud, innovatsioon, digiüleminek, kultuur, majandus, tööhõive, turism ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas nende vastavate rahastamisvahenditega;

21.

valdkondadevahelisel koostööl võib olla oluline roll aktiivse ja tervisliku eluviisi tingimuste loomisel või optimeerimisel ning seega spordi ja kehalise aktiivsuse positiivse sotsiaalse potentsiaali aktiveerimisel, samuti innovatsiooni ja spordi majandusliku mõõtme stimuleerimisel. Mitme tasandi koordineeritud meetmed võivad olla tõhusamad kui üksikud sekkumised;

22.

spordisektori osalusel saab valdkondadevahelise koostööga laiendada positiivset mõju, mida sport ja kehaline aktiivsus võivad avaldada teistele poliitikavaldkondadele; (15)

23.

püüeldes oma eesmärkide poole, võivad spordisektori (16) erinevad osalised anda olulise panuse valdkondadevahelise koostöö edusse ja üldiste poliitiliste eesmärkide saavutamisse vastavatel tasanditel; (17)

24.

sellise valdkondadevahelise koostöö pikaajaline edu sõltub vägagi poliitiliste ja haldusotsuste tegijate edendustegevusest ja toetusest ning seeläbi lõppkokkuvõttes vastastikusest kasust kõigile asjaomastele sidusrühmadele ja nende valdkondlikele poliitikaeesmärkidele;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES ASJAKOHASTEL TASANDITEL JA VÕTTES ARVESSE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET

25.

töötama koos asjaomaste sidusrühmadega välja ja vajaduse korral jälgima vastastikuseid strateegiaid, milles on selgelt välja toodud jagatud kohustused kodanike spordis osalemise ja kehalise aktiivsuse suurendamiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning pöörama sellega seoses erilist tähelepanu valdkondadevahelisele koostööle;

26.

määrama vajaduse korral kõigil tasanditel kindlaks need poliitika- ja haldusvaldkonnad, mis on spordi ja kehalise aktiivsuse seisukohast olulised, ning julgustama valdkondlike otsuste tegijaid võtma rohkem arvesse kasu, mida sport ja kehaline aktiivsus võivad tuua nende vastavates poliitikavaldkondades;

27.

edendama ja soodustama pikaajalist valdkondadevahelist koostööd eri tasanditel, muu hulgas parimate tavade jagamise kaudu, ning hõlbustama ja toetama seda asjakohaste meetmete abil;

28.

kaasama valdkondadevahelisse koostöösse vajaduse korral kõik spordisektori sidusrühmad, eeskätt spordiliikumise;

29.

teavitama sidusrühmi asjakohastest ELi rahastamisprogrammidest, millega toetada spordi ja kehalise aktiivsusega seotud valdkondadevahelisi projekte, ja/või kasutama selliseid programme, kui see on asjakohane; (18)

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

30.

edendama asjakohaste algatuste kaudu (19) valdkondadevahelist koostööd spordi, kehalise aktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse hüvanguks ning toetama sellega seotud parimate tavade vahetamist, kaasates vajaduse korral HEPA kontaktasutuste võrgustiku; (20)

31.

korraldama kohtumisi spordisektori ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajatega Euroopa tasandil ühiste eesmärkide ja strateegiate väljatöötamiseks, dokumenteerimiseks ja jälgimiseks, et suurendada kodanike osalemist spordis ja nende kehalist aktiivsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning pöörama sellega seoses erilist tähelepanu valdkondadevahelisele koostööle;

32.

kaaluma seda, et asjakohaste ELi rahastamisprogrammide rakendamisel toetatakse spordi ja kehalise aktiivsusega seotud projektide edendamisel valdkondadevahelist lähenemisviisi;

33.

teavitama liikmesriike, spordiliikumist ja muid asjaomaseid sidusrühmi asjakohastest ELi rahastamisprogrammidest ja algatustest, mida saab kasutada spordi ja kehalise aktiivsusega seotud valdkondadevaheliste projektide toetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks;

34.

määrama ELi tasandil kindlaks need poliitika- ja haldusvaldkonnad, mis on spordi ja kehalise aktiivsuse seisukohast olulised, ning julgustama spordi ja kehalise aktiivsuse positiivse mõju suuremat arvessevõtmist teiste poliitikavaldkondade kavandamisel ja programmides ning ELi üldiste poliitiliste prioriteetide saavutamisel;

35.

andma panuse sektori tuntuse parandamiseks, nt tehes uuringuid ja analüüse, et toetada spordi ja kehalise aktiivsuse positiivset mõju, tutvustades sealhulgas rahalist kasu, mida sport ja kehaline aktiivsus võivad tuua muudes valdkondades;

KUTSUMA SPORDILIIKUMIST JA MUID ASJAOMASTEID SIDUSRÜHMI ÜLES

36.

osalema aktiivselt selliste strateegiate väljatöötamises, mille eesmärk on suurendada kodanike osalemist spordis ja kehalise aktiivsuse harrastamist;

37.

kaaluma valdkondadevahelise koostöö algatuses osalemist kõikidel tasanditel, et edendada spordi ja kehalise aktiivsuse võimalikku olulist rolli tervislikus eluviisis, isiklikus ja sotsiaalses arengus, sotsiaalses ühtekuuluvuses ja sotsiaalses kaasatuses.


(1)  Kõik käesolevas dokumendis toodud viited on loetletud lisas.

(2)  Tervist tugevdav kehaline aktiivsus.

(3)  Vt soovitus nr 1.

(4)  Vt punkt 13.

(5)  Vt punkti 14 alapunkt h.

(6)  Vt punkt 23.

(7)  Vt punkt 40.

(8)  Vt punkt 25.

(9)  Vt punkt 5.

(10)  Vt artikli 13 lõige 1.

(11)  Vt eelkõige punkt 37.

(12)  Vähene kehaline aktiivsus läheb ELis hinnanguliselt maksma 84 miljardit eurot (link: https://ec.europa.eu/jrc/en/science-update/european-public-health-week-jrc-publishes-overview-physical-activity).

(13)  Eurobaromeetri eriuuring nr 472, sport ja kehaline aktiivsus, märts 2018 (link: https://data.europa.eu/euodp/en/data/dataset/S2164_88_4_472_ENG).

(14)  Vt nt punktid 10–13.

(15)  Vt nt punktid 10–13.

(16)  Vt määratlus lisas.

(17)  Näiteks kohalike spordiklubide koostöö edendamine koolidega (nt pärastlõunati võimaluste pakkumine rühmatreeninguteks) võib tuua spordiklubidesse rohkem liikmeid.

(18)  Nt programm „Erasmus+“, ühtekuuluvuspoliitika fondid või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(19)  Sellisteks algatusteks võiks olla Euroopa spordinädal, ELi spordifoorum, Tartu üleskutse tervislike eluviiside järgimiseks ning SHARE algatus.

(20)  Nõukogu 26. novembri 2013. aasta soovitus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta, eelkõige soovitus 3.


LISA

Viited

Nõukogu 26. novembri 2013. aasta soovitus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta (ELT C 354, 4.12.2013, lk 1).

Nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldused laste motoorsete oskuste ning järeldused laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta (ELT C 417, 15.12.2015, lk 46).

Nõukogu 9. detsembri 2017. aasta järeldused treenerite rolli kohta ühiskonnas (ELT C 423, 9.12.2017, lk 6).

Nõukogu 13. detsembri 2018. aasta järeldused spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta (ELT C 449, 13.12.2018, lk 1).

Nõukogu 11. juuni 2020. aasta järeldused treenerite võimestamise kohta oskuste ja pädevuste omandamise võimaluste parandamise kaudu (ELT C 196, 11.6.2020, lk 1).

Nõukogu 29. juuni 2020. aasta järeldused COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta (ELT C 214I, 29.6.2020, lk 1).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava (1. juuli 2017 – 31. detsember 2020) kohta (ELT C 189, 15.6.2017, lk 5).

Ministrite komitee muudetud Euroopa nõukogu soovitus nr R (92) 13 REV liikmesriikidele läbivaadatud Euroopa Spordi Harta kohta.

Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development) (ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsioon A/RES/70/1).

Mõiste

Käesolevates järeldustes hõlmab „spordisektor“ spordiliite, spordiklubisid ja muid sidusrühmi, kes keskenduvad spordiga seotud tegevusele, samuti spordiga seotud eri tasandite ametiasutusi ja institutsioone.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/23


Nõukogu järeldused

„Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmismenetlused – praegused väljakutsed ja edasine tegevus“

(2020/C 419/09)

NÕUKOGU VÕTTIS VASTU JÄRGMISED JÄRELDUSED:

1.

Euroopa Ülemkogu poolt 20. juunil 2019 vastu võetud strateegilise tegevuskava 2019–2024 peamine prioriteet on kodanike ja vabaduste kaitsmine. Euroopa peab olema koht, kus inimesed saavad ennast tunda vabalt ja turvaliselt. Selleks tuleb terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastast võitlust laiendada ja tugevdada. Kriminaalasjades tehtav koostöö ja teabevahetus peaksid neid ambitsioone kajastama ning ühiste vahendite kohaldamist tuleb veelgi parandada ja edasi arendada.

2.

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK, Euroopa vahistamismääruse raamotsus) (1), mis on kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö peamine vahend, on lihtsustanud ja kiirendanud liikmesriikidevahelist koostööd. See annab jätkuvalt olulise panuse, et saavutada liidu eesmärk tagada oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

3.

Mitu korda on arutatud, kuidas veelgi parandada õigusalast koostööd kriminaalasjades. Selle protsessi käigus on esile kerkinud teatavad valdkonnad, mille puhul saaks veel suurendada Euroopa vahistamismääruse üleandmismehhanismi tõhusust. Seetõttu võttis nõukogu 2018. aastal Austria eesistumise ajal vastu vastastikust tunnustamist kriminaalasjades käsitlevad järeldused „Vastastikuse tunnustamise edendamine vastastikuse usalduse suurendamisega“ (2). Eesistujariik Rumeenia esitas 2019. aastal aruande „Kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine – edasised sammud“ (3). Euroopa vahistamismääruse tuleviku üle peetavatele aruteludele andsid uue hoo komisjoni poolt 2. juulil 2020 esitatud viimane rakendamisaruanne, (4) nõukogus käimasolev vastastikuste hindamiste üheksas voor, (5) Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt 4. septembril esitatud rakendamisaruande projekt (6) ja Saksamaa eesistumise ajal 24. septembril 2020 toimunud veebikonverents (7).

4.

13. juuni 2022 on Euroopa vahistamismääruse raamotsuse vastuvõtmise 20. aastapäev. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Eurojust, Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (EJN) ja iga päev üleandmismenetlustega tegelevad õigusala töötajad peaksid kõnealuse aastapäeva tähistamiseks püüdma leida ja rakendada lahendusi raamotsuse kohaldamise praegustele väljakutsetele.

5.

Nõukogu nõustub, et arenguruumi on järgmistes valdkondades:

A.

Euroopa vahistamismääruse raamotsuse siseriikliku ülevõtmise ja praktilise kohaldamise parandamine;

B.

vahistamismäärust täitvate asutuste toetamine põhiõiguste hindamisel;

C.

menetluse teatavate aspektide käsitlemine vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja vahistamismäärust täitvas liikmesriigis;

D.

ELi kodanike kolmandatele riikidele väljaandmist käsitlevate taotluste menetlemine;

E.

Euroopa vahistamismääruse üleandmiskorra tugevdamine kriisi ajal.

A.   Euroopa vahistamismääruse raamotsuse siseriikliku ülevõtmise ja praktilise kohaldamise parandamine

6.

Euroopa vahistamismääruse raamotsuse tõhusus ja tulemuslikkus sõltub peamiselt siseriiklikest õigusaktidest, millega võetakse täielikult üle ELi õigusest tulenevad nõuded. Vaatamata juba tehtud märkimisväärsetele jõupingutustele on veel arenguruumi, eelkõige pidades silmas Euroopa Liidu Kohtu arenevat kohtupraktikat.

7.

Nõukogu kutsub liikmesriike üles tagama Euroopa vahistamismääruse raamotsuse nõuetekohane ülevõtmine, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat ning soovitusi, mis tulenevad vastastikuste hindamiste neljandast ja käimasolevast üheksandast voorust (8) ning komisjoni 24. jaanuari 2006. aasta, 11. juuli 2007. aasta, 11. aprilli 2011. aasta ja 2. juuli 2020. aasta rakendamisaruannetest (9). Tuleb märkida, et komisjon on algatanud ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlusi ja jätkab vajaduse korral selliste menetluste algatamist lähitulevikus.

8.

Õigusala töötajatele on osutunud väärtuslikuks vahendiks Euroopa vahistamismääruse tegemise ja täitmise käsiraamat (10), mida ajakohastati viimati 2017. aastal. Võttes arvesse vahepeal toimunud arenguid, eelkõige seoses Euroopa Liidu Kohtu arvukate otsustega, kutsub nõukogu komisjoni üles käsiraamatut lähitulevikus ajakohastama.

9.

Liikmesriike innustatakse Euroopa vahistamismääruse raamotsuse rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaldamist ja tõlgendamist õigusala töötajate jaoks lihtsustama, kehtestades mittesiduvad suunised Euroopa vahistamismääruse kohaldamiseks. Sellised suunised, mis peaksid arvesse võtma Euroopa vahistamismääruse käsiraamatut ja olema sellega kooskõlas, võiksid olla vahistamismääruse teinud õigusasutustele abiks, eelkõige seoses Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste täitmise ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kontrollimisega.

10.

Õigusala töötajatele on osutunud kasulikuks vahendiks Eurojusti ülevaade „Case law by the Court of Justice of the EU on the EAW“ („Euroopa Liidu Kohtu Euroopa vahistamismääruse alane kohtupraktika“), mida ajakohastati viimati 2020. aasta märtsis. Nõukogu kutsub Eurojusti üles ajakohastama kõnealust ülevaadet vastavalt vajadusele nii sageli kui võimalik ning jätkama selle elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist asjakohases vormingus.

11.

Nõukogu innustab liikmesriike, komisjoni ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku jätkama jõupingutusi, et toetada ja suurendada Euroopa vahistamismääruse üleandmiskorras osalevate õigusala töötajate täiendusõpet ning edendada veelgi eri liikmesriikide õigusala töötajate vahelist arvamuste vahetust. Eri liikmesriikide õigusala töötajate vahelised otsekontaktid suurendavad vastastikust usaldust ja aitavad seega kaasa Euroopa vahistamismääruse raamotsuse paremale kohaldamisele. Vastastikuse mõistmise edendamiseks tuleks täiendavalt uurida võimalusi korraldada erikoolitusi õigusala töötajatele kahest või enamast liikmesriigist, kus on palju vastastikuseid juhtumeid.

12.

COVID-19 pandeemia on toonud esile, et Eurojustil ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on oluline roll Euroopa vahistamismääruse raamotsuse praktilisel kohaldamisel. Nõukogu innustab Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku jätkama oma väärtuslikku tööd ning intensiivistama oma jõupingutusi, et veelgi parandada teabevahetust, koordineerimist ja koostööd liikmesriikide õigusasutuste vahel ning pakkuda parimat võimalikku tuge koostööks Euroopa Prokuratuuriga.

13.

Selleks et veelgi parandada Euroopa vahistamismääruse raamotsuse kohaldamist, tuleks liidu tasandil luua keskne portaal, kus kogutakse ja ajakohastatakse pidevalt kogu asjakohast teavet, mis võiks hõlbustada õigusala töötajate jaoks Euroopa vahistamismääruse kasutamist. Selleks palutakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul, konsulteerides komisjoni, Eurojusti ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, uurida võimalusi laiendada ja täiustada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaiti, mis juba pakub Euroopa vahistamismääruse kohta palju teavet ja on seetõttu kõnealusel juhul heaks lähtealuseks.

B.   Vahistamismäärust täitvate asutuste toetamine põhiõiguste hindamisel

14.

Euroopa vahistamismääruse raamotsusega kehtestatud süsteem põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel (raamotsuse põhjendus 6, ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1); sealjuures on Euroopa vahistamismääruse täitmine reegel (artikli 1 lõige 2) ning täitmisest keeldumine on erand. Selline keeldumine, mis võib suurendada karistamatuse ohtu ning kahjustada kodanike julgeolekut ja ohvrite kaitset, on põhimõtteliselt mõeldav üksnes raamotsuse artiklites 3, 4 ja 4a sätestatud asjaoludel. Kuigi raamotsuses ei ole põhiõiguste eeldatavat rikkumist keeldumise põhjusena sätestatud, ei mõjuta see liikmesriikide kohustust austada põhiõigusi ja aluspõhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja põhiõiguste hartas (artikli 1 lõige 3, põhjendused 12 ja 13).

15.

Euroopa Liidu Kohus on tunnistanud, et Euroopa vahistamismäärust täitev õigusasutus võib erandlikel asjaoludel ja teatavatel tingimustel keelduda määruse täitmisest, kui on reaalne oht, et asjaomase isiku üleandmine võib kaasa tuua ebainimliku või alandava kohtlemise harta artikli 4 tähenduses, (11) seda tulenevalt kinnipidamistingimustest vahistamismääruse teinud riigis või harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õiglases kohtumenetluses seisneva põhiõiguse rikkumisest, (12) kuna kaheldakse vahistamismääruse teinud riigi kohtusüsteemi sõltumatuses. Seega on õigusala töötajatele antud keeruline ülesanne lahendada iga juhtumi puhul eraldi vastuolud, mis esinevad vastastikuse tunnustamise ja põhiõiguste kaitse vahel.

Kaitse ebainimliku või alandava kohtlemise eest

16.

Harta artiklis 4 sätestatud ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld on absoluutne, kuna see on tihedalt seotud inimväärikuse austamisega, mis on harta artikli 1 teema ning üks liidu ja selle liikmesriikide põhiväärtustest, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2 (13).

17.

Nõukogu rõhutab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kinnipidamistingimustega seotud väljakutseid tuleb käsitleda selles liikmesriigis ja kõigi kinnipeetud isikute puhul. Nõukogu rõhutab asjaolu, et kinnipidamistingimuste, sealhulgas eelvangistuse miinimumnõuded ja võrdlusalused on juba kehtestatud tunnustatud pehme õiguse allikates, eelkõige Euroopa Nõukogu Euroopa vanglaeeskirjades (14). Nõukogu innustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et tagada nende aktide järgimine.

18.

Nõukogu rõhutab, kui oluline on pakkuda õigusala töötajatele vajalikku tuge ja teavet, et viia läbi Euroopa Liidu Kohtu poolt ette nähtud kaheastmeline hindamine (15). Õigusala töötajatel peab olema juurdepääs objektiivsele, usaldusväärsele, täpsele ja nõuetekohaselt ajakohastatud teabele, et esimese sammuna hinnata, kas vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb kinnipidamistingimustes süsteemseid või üldisi puudusi, mis mõjutavad teatavaid inimrühmi või teatavaid kinnipidamiskohti. Hindamise teise etapi jaoks peavad õigusala töötajad vastavalt Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 15 lõikele 2 saama kogu vajaliku teabe tingimuste kohta, milles asjaomast isikut kavatsetakse vahistamismääruse teinud liikmesriigis kinni pidada, et hinnata, kas on piisavalt alust arvata, et üleandmise korral võib see isik sattuda reaalsesse ohtu langeda ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks.

19.

Nõukogu tervitab asjaolu, et vajalikule teabele juurdepääsu parandamiseks lõi Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2019. aastal kriminaalkorras kinnipidamise andmebaasi, mis koondab ühte kohta 2015.–2019. aasta teabe kinnipidamistingimuste kohta kõigis ELi liikmesriikides. Ametil palutakse seda andmebaasi korrapäraselt ajakohastada, et tagada esitatud teabe vastavus Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud nõuetele, ning keskpikas perspektiivis hinnata, kas andmebaas vastab praktikas tekkinud vajadustele.

20.

Nõukogu kutsub komisjoni üles pöörama Euroopa vahistamismääruse käsiraamatu ajakohastamisel erilist tähelepanu õigusala töötajatele suuniseid andmisele kinnipidamistingimuste küsimuse käsitlemise kohta, võttes arvesse käimasoleva vastastikuste hindamiste üheksanda vooru tulemusi. Sellega seoses peaks komisjon ühtlasi kaaluma, kas oleks asjakohane töötada välja praktilised lahendused, näiteks Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 15 lõike 2 kohane lisateabe taotlemise vorm.

Õiglase kohtumenetluse õiguse tagamine

21.

Harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õigus õiglasele kohtumenetlusele on keskse tähtsusega, kuna tegemist on tagatisega, et kaitstakse kõiki isikute liidu õigusest tulenevaid õigusi ning liikmesriikide ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiseid väärtusi, eelkõige sellist väärtust nagu õigusriik (16).

22.

Nõukogu tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust tagada õigusriigi põhimõtte austamine ELis ning tagada õigus õiglasele kohtumenetlusele ning eelkõige juurdepääs sõltumatule ja erapooletule kohtule. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed puuduste kõrvaldamiseks, et tugevdada vastastikust usaldust ja vältida kriminaalasjades tehtava koostöö politiseerimise ohtu. Nõukogu kutsub komisjoni üles kasutama sellega seoses oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana.

23.

Nõukogu rõhutab, kui oluline on pakkuda õigusala töötajatele vajalikku tuge ja teavet, et viia läbi Euroopa Liidu Kohtu poolt ette nähtud kaheastmeline hindamine, mis on nõutav juhtudel, kui on väidetavalt oht, et rikutakse harta artikli 47 teist lõiku (17). Õigusala töötajatel peab olema juurdepääs objektiivsetele, usaldusväärsetele, konkreetsetele ja nõuetekohaselt ajakohastatud materjalidele, et esimese sammuna hinnata, kas tulenevalt vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtute sõltumatuse puudumisest süsteemsete või üldiste puuduste tõttu esineb tegelik oht, et rikutakse põhiõigust õiglasele kohtumenetlusele. Teiseks peavad õigusala töötajad vastavalt Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 15 lõikele 2 saama kogu vajaliku teabe, et hinnata, kas on piisavalt alust arvata, et asjaomane isik satub üleandmise korral sellisesse ohtu, võttes arvesse tema isiklikku olukorda, süüteo laadi ja Euroopa vahistamismääruse aluseks olevat faktilist tausta.

24.

Nõukogu kutsub komisjoni üles andma Euroopa vahistamismääruse käsiraamatu ajakohastamisel õigusala töötajatele suuniseid selle kohta, kuidas käsitleda juhtumeid, kus on väidetavalt oht, et rikutakse harta artikli 47 teist lõiku, ning kaaluma Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga konsulteerides viise, kuidas parandada õigusala töötajate juurdepääsu teabele ja teabeallikatele, millele nad võivad viidata, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume.

Kinnitused

25.

Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 15 lõike 2 ja ELi lepingu artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt võib vahistamismäärust täitev asutus taotleda lisateavet ning vahistamismääruse teinud asutus võib kinnitada, et üleandmise korral ei rikuta asjaomase isiku põhiõigusi (18).

26.

Nõukogu rõhutab, et arvestades vastastikust usaldust, mis peab valitsema liikmesriikide õigusasutuste vahel ja millel põhineb Euroopa vahistamismääruse süsteem, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus neile kinnitustele tuginema, vähemalt juhul, kui puuduvad konkreetsed märgid vastupidise kohta (19).

C.   Menetluse teatavate aspektide käsitlemine vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja vahistamismäärust täitvas liikmesriigis

Menetlusõiguste tugevdamine Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes

27.

Mis puudutab kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetlustes, on juba tehtud märkimisväärseid edusamme. Menetlusõiguste tugevdamise tegevuskava (20) rakendamisel Stockholmi programmi (21) osana kehtestati järgmiste direktiividega kriminaalmenetluste suhtes kohaldatavad ühised miinimumnõuded: direktiiv 2010/64/EL (õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele), direktiiv 2012/13/EL (õigus teabele), direktiiv 2013/48/EL (õigus kaitsjale), direktiiv (EL) 2016/343 (süütuse presumptsioon, õigus viibida kohtulikul arutelul), direktiiv (EL) 2016/800 (laste menetluslikud tagatised) ja direktiiv (EL) 2016/1919 (tasuta õigusabi).

28.

Komisjoni rakendamisaruanded, mis avaldati 18. detsembril 2018 seoses direktiividega 2010/64/EL (22) ja 2012/13/EL (23) ning 27. septembril 2019 seoses direktiiviga 2013/48/EL (24), näitavad selget vajadust parandada nende direktiivide ülevõtmist. Nõukogu kutsub asjaomaseid liikmesriike üles kõrvaldama rakendamisaruannetes tuvastatud puudused ning tagama nimetatud direktiivide täieliku ja nõuetekohase rakendamise. Tuleb märkida, et komisjon on algatanud ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlusi ja jätkab vajaduse korral selliste menetluste algatamist lähitulevikus.

29.

Nõukogu rõhutab vajadust hinnata Euroopa vahistamismääruse raamotsuse alusel vahistamismääruse teinud ja seda täitvates liikmesriikides läbiviidavates menetlustes kohaldatavate menetlusõiguste praktilist tõhusust. Selles osas on väärtuslik panus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt 27. septembril 2019 avaldatud aruanne („Õiguste rakendamine praktikas: õigus kaitsjale ning menetlusõigused kriminaal- ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes“), mis hõlmab olukorda kaheksas liikmesriigis. Nõukogu kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles kaaluma võimalust jätkata uurimust 2022. aastani, laiendades seda kõikidele liikmesriikidele ja pannes erilist rõhku üleandmismenetlustega tegelevate juristide kogemustele.

Tõlkimine

30.

Nõukogu tuletab meelde, et Euroopa vahistamismäärus tuleb tõlkida ühte vahistamismäärust täitva liikmesriigi ametlikest või aktsepteeritavatest keeltest, ning rõhutab, et adekvaatne tõlge on ülioluline, et tagada Euroopa vahistamismääruse üleandmiskorra tõhus toimimine.

31.

Nõukogu kutsub liikmesriike üles kaaluma seoses Euroopa vahistamismääruse tõlkimisega, kas nad saaksid senisest rohkem kasutada Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 8 lõikes 2 sätestatud võimalust aktsepteerida tõlget ühte või mitmesse Euroopa Liidu ametlikku keelde, et menetlust lihtsustada ja kiirendada.

Menetluste üleandmine ja kohtualluvuse konfliktid

32.

Selleks et vältida karistamatust piirideta Euroopas, näiteks kui Euroopa vahistamismääruse täitmisest keeldutakse, kui esineb kohtualluvuse konflikt või kui kahes või enamas liikmesriigis viiakse läbi samu asjaolusid käsitlevat paralleelset menetlust, tekib muu hulgas küsimus, kuidas saab menetlusi tõhusalt üle anda ja lahendada kohtualluvuse konflikte.

33.

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses) (25) eesmärk on vältida paralleelset menetlust samade asjaolude korral ja ne bis in idem põhimõtte rikkumist, kuid see piirdub sätetega, mis käsitlevad teabevahetust ja otseseid konsultatsioone liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Nagu on rõhutatud 16. veebruari 2018. aasta aruandes „Eurojusti tegevus kohtualluvuse konfliktide vältimise ja lahendamise valdkonnas“, on probleemid endiselt alles, eelkõige keeruliste juhtumite ja negatiivsete kohtualluvuse konfliktidega seotud juhtumite puhul.

34.

Praegu ei ole ühist õigusraamistikku kriminaalmenetluse üleandmiseks liikmesriikide vahel. 15. mai 1972. aasta kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni on ratifitseerinud kõigest 13 liikmesriiki. Teised liikmesriigid tuginevad 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonile koostoimes 29. mai 2000. aasta konventsiooniga Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades või kahepoolsetele kokkulepetele või mitteametlikule koostööle.

35.

Vaatamata märkimisväärsetele jõupingutustele, eelkõige 16 liikmesriigi poolt 2009. aastal esitatud algatusele võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalmenetluse üleandmise kohta, (26) ei saavutatud varem asjakohase ELi õigusakti suhtes üksmeelt. Kuid nagu on rõhutatud Eurojusti 16. veebruari 2018. aasta aruandes ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku 2019. aasta 52. täiskogu istungi järeldustes, (27) seisavad õigusala töötajad selle tulemusena jätkuvalt silmitsi õiguslike ja praktiliste probleemidega ning kalduvad seetõttu toetama ELi õigusakti vastuvõtmist.

36.

Liikmesriikide ühised eeskirjad menetluste üleandmise ja kohtualluvuse konfliktide kohta võivad põhimõtteliselt anda olulise panuse piiriülese kuritegevuse vastasesse võitlusesse, suurendades kriminaalmenetluste tõhusust ja parandades korrakohast õigusemõistmist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

37.

Oma aruandes „Kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine – edasised sammud“ (28) soovitas eesistujariik Rumeenia täiendavalt uurida vajadust esitada seadusandlik ettepanek, mis käsitleb kriminaalmenetluste üleandmist kriminaalasjades laiemas kontekstis, sealhulgas hinnata kohtualluvuse konflikte käsitleva raamotsuse 2009/948/JSK sätteid.. Sellest aruandest lähtudes rahastas komisjon akadeemilist uurimust kriminaalmenetluste üleandmise kohta, mis viiakse lõpule 2021. aasta teisel poolel.

38.

Nõukogu kutsub komisjoni niipea, kui uurimuse tulemused on selgunud, arutama liikmesriikide, Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga, kas uus ettepanek kriminaalmenetluse üleandmist käsitleva ELi õigusakti kohta on teostatav ja kas see annaks lisaväärtust. Jaatava vastuse korral palutakse komisjonil koostada mõjuhinnang ja vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Kinnipidamise ja Euroopa vahistamismääruse kasutamise alternatiivide edendamine

39.

Nõukogu innustab liikmesriike uurima võimalusi tõhustada vajaduse korral vabadusekaotuseta karistuste ja meetmete kasutamist, nagu on sätestatud Soome eesistumise ajal vastu võetud nõukogu järeldustes vabadusekaotuseta karistuste ja meetmete kasutamise kohta kriminaalõiguse valdkonnas (29).

40.

Võttes arvesse tagajärgi, mille Euroopa vahistamismääruse täitmine toob kaasa tagaotsitava vabadusele, peab vahistamismäärust tegev asutus kindlaks tegema, kas iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades on vahistamismääruse tegemine proportsionaalne. Hindamine hõlmab eelkõige küsimust, kas Euroopa vahistamismäärus on kõige sobivam vahend või võiks selle asemel kasutada muid õigusalase koostöö meetmeid (nt Euroopa uurimismäärus, Euroopa järelevalvekorraldus, vangide üleandmine).

41.

Nõukogu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma, kas on vaja tugevdada muude õigusalase koostöö meetmete kasutamist, võttes arvesse käimasoleva vastastikuste hindamiste üheksanda vooru tulemusi.

D.   ELi kodanike kolmandatele riikidele väljaandmist käsitlevate taotluste menetlemine

42.

Nõukogu tuletab meelde 4. juunil 2020 toimunud justiitsministrite mitteametlikul videokonverentsil aset leidnud arvamuste vahetust kolmandate riikide väljaandmistaotluste menetlemise kohta ELi kodanike puhul, kes ei ole taotluse saanud liikmesriigi kodanikud.

43.

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsustele kohtuasjas Petruhhin ja mitmele hilisemale otsusele (30) on liikmesriikidel selliste taotluste menetlemisel kaks kohustust: ühelt poolt on kohustus täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja võidelda ohuga, et asjaomane süütegu jääb karistamata, ning teiselt poolt on liikmesriigid, kes on saanud väljaandmistaotluse seoses teiste liikmesriikide kodanikega, vastavalt liikumisvabaduse põhimõttele ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttele kohustatud kaitsma teiste liikmesriikide kodanikke võimalikult tõhusalt meetmete eest, mis võivad võtta neilt õiguse ELis vabalt liikuda ja elada. Sellega seoses on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et taotluse saanud liikmesriik peab kindlaks tegema, kas on olemas alternatiivne meede, mis kahjustaks vaba liikumise õiguse kasutamist vähem ja oleks karistamatuse vältimise eesmärgi saavutamisel sama tõhus (31). See hõlmab selle liikmesriigi teavitamist, mille kodanik asjaomane isik on, ning juhul, kui see liikmesriik seda taotleb, tagaotsitava üleandmist kõnealusele liikmesriigile Euroopa vahistamismääruse raamotsust kohaldades, tingimusel et kõnealune liikmesriik on pädev esitama asjaomasele isikule süüdistusi väljaspool riigi territooriumi toime pandud süütegude eest (32).

44.

Tehtud on märkimisväärset tööd, et anda ülevaade Petruhhini kohtuasjas tehtud otsuse põhimõtete praktilisest kohaldamisest liikmesriikides (33). Olemasolev kohtupraktika ei paku siiski lahendust olukorras, kui kodakondsusjärgne liikmesriik ei saa tagaotsitava suhtes teha Euroopa vahistamismäärust.

45.

Nõukogu tervitab asjaolu, et Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on teinud väga kasuliku analüüsi selle kohta, kuidas praktikas käsitletakse kolmandate riikide taotlusi liidu kodanike väljaandmiseks. Nõukogu arutab nimetatud analüüsi tulemusi õigeaegselt ja otsustab, kas ja millisel kujul tuleks võtta järelmeetmeid.

46.

Eri liikmesriikide praktilised kogemused näitavad, et on juhtumeid, kus kolmandad riigid esitavad põhjendamatuid ja kuritarvituslikke väljaandmistaotlusi. Nõukogu kutsub komisjoni üles Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koostatud analüüsi tulemusi silmas pidades kaaluma vajadust võtta täiendavaid meetmeid, näiteks teha ettepanek ühise lähenemisviisi kohta kolmandate riikide võimalike kuritarvituslike, sealhulgas poliitiliselt motiveeritud tagaotsimis- ja väljaandmistaotluste käsitlemiseks. Sellega seoses tuleks arvesse võtta liikmesriikide parimaid tavasid.

E.   Euroopa vahistamismääruse üleandmiskorra tugevdamine kriisi ajal

47.

COVID-19 leviku tõkestamiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, nagu piiride sulgemine, lennuliikluse peatamine ning rangete suhtlemis- ja sotsiaalse distantseerumise eeskirjade kehtestamine. Sellel on olnud märkimisväärne mõju ka kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle, eelkõige Euroopa vahistamismääruse raamotsuse kohasele üleandmiskorrale.

48.

Nõukogu rõhutab, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nõuetekohase toimimise tagamine kriisi ajal on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala seisukohast väga oluline. COVID-19 on toonud esile koordineeritud ja kiire teabe- ja kogemustevahetuse tähtsuse ning vajaduse veelgi enam digitaliseerida liikmesriikidevahelist koostööd.

49.

Mis puudutab kriisi ajal vajalikku teabe ja kogemuste vahetamist, siis on ülioluline kõigi asjaosaliste kooskõlastatud lähenemisviis, et vältida töö dubleerimist ning ühtlustada teabe kogumist ja levitamist. Küsimustike kasutamine on osutunud väärtuslikuks teabe kogumise vahendiks ning Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku korrapäraselt ajakohastatav kogumik, milles on ühendatud Eurojustile, Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule ja nõukogu eesistujariigile/peasekretariaadile laekunud teave, on osutunud väärtuslikuks vahendiks koordineeritud teabevahetuse osas ning on õigusala töötajatele suureks abiks. Tulevikus tuleks kaaluda sellise elektroonilise platvormi loomist, mille kaudu oleks võimalik kriisi ajal iga päev saada ja ajakohastada kasulikku teavet.

50.

Nõukogu rõhutab, et digitaliseerimisel on keskne roll. COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud vajadust piiriülese õigusalase koostöö kiire ja (kõikehõlmava)ulatusliku digitaliseerimise järele, nagu rõhutati Saksamaa eesistumise ajal kokku lepitud nõukogu järeldustes „Õiguskaitse kättesaadavus: digitaliseerimisest tulenevate võimaluste ärakasutamine“ (34). Paljudel juhtudel on praktilistest probleemidest võimalik üle saada digitaalsete lahenduste abil.

51.

Nõukogu tervitab komisjoni poolt 14. septembril 2020 avaldatud lõpparuannet, mis käsitles uuringut piiriülese digitaalse kriminaalõiguse kohta. Uuringu suhtes järelmeetmete võtmisel peaks pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: turvaliste elektrooniliste sidekanalite loomine pädevate asutuste vahel, ühtlustatud lähenemisviis e-allkirjade tunnustamisele ja kasutamisele või vähemalt olemasolevate süsteemide paindlikum kasutamine, turvaliste vahendite loomine suurte failide edastamiseks ning videokonverentsisüsteemide parem ühitamine, eelkõige seoses nende kvaliteedi ja tehnilise koostalitlusvõimega.

(1)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(2)  ELT C 449, 13.12.2018, lk 6.

(3)  9728/19.

(4)  COM(2020) 270 final.

(5)  Vastastikuste hindamiste üheksas voor: vabadusekaotuse või vabaduse piiramise valdkonna õigusaktide vastastikune tunnustamine, hindamise ulatust vt dokumendist 6333/19.

(6)  Raporti projekt Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra rakendamise kohta (2019/2207(INI)), 4. september 2020; Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS), Euroopa rakendamishinnang Euroopa vahistamismääruse kohta, PE 642.839, juuni 2020.

(7)  Vt eesistujariigi dokument 11419/20.

(8)  Vt lõpparuanded, mis on esitatud dokumentides 8302/4/09 REV 4 ja 6333/19.

(9)  COM(2006) 8 final, COM(2007) 407 final, COM(2011) 175 final, COM(2020) 270 final.

(10)  ELT C 335, 6.10.2017, lk 1.

(11)  Euroopa Liidu Kohtu 5. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-404/15, Aranyosi ja Caldararu; Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-220/18 PPU; Euroopa Liidu Kohtu 15. oktoobri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-128/18, Dorobantu.

(12)  Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-216/18 PPU, LM. Vt pooleliolevad menetlused liidetud kohtuasjades C-354/20 PPU ja C-412/20 PPU, Openbaar Ministerie jt.

(13)  Euroopa Liidu Kohtu 5. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-404/15, Aranyosi ja Caldararu, punktid 85, 87.

(14)  Ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta.

(15)  Euroopa Liidu Kohtu 5. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-404/15, Aranyosi ja Caldararu; Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-220/18 PPU, punktid 88–94; Euroopa Liidu Kohtu 15. oktoobri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-128/18, Dorobantu, punktid 52–55.

(16)  Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-216/18 PPU, LM, punkt 48.

(17)  Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-216/18 PPU, LM, punktid 61, 68, 79.

(18)  Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-220/18 PPU, ML, punktid 108-110.

(19)  Euroopa Liidu Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-220/18 PPU, ML, punkt 112.

(20)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsioon teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (ELT C 295, 4.12.2009, lk 1).

(21)  Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (ELT C 115, 4.5.2010, lk 1).

(22)  COM(2018) 857 final.

(23)  COM(2018) 858 final.

(24)  COM(2019) 560 final.

(25)  ELT L 328, 15.12.2009, lk 42.

(26)  ELT C 219, 12.9.2009, lk 7.

(27)  14501/19.

(28)  9728/19.

(29)  ELT C 422, 16.12.2019, lk 9.

(30)  Euroopa Liidu Kohtu 6. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-182/15 Petruhhin; Euroopa Liidu Kohtu 10. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-191/16 Pisciotti; Euroopa Liidu Kohtu 13. novembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-247/17 Raugevicius; Euroopa Liidu Kohtu 2. aprilli 2020. aasta otsus kohtuasjas C-897/19 PPU, Ruska Federacija; vt pooleliolev kohtuasi C-398/19, Generalstaatsanwaltschaft Berlin.

(31)  Euroopa Liidu Kohtu 6. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-182/15 Petruhhin, punktid 41, 47–50.

(32)  Euroopa Liidu Kohtu 6. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-182/15 Petruhhin, punktid 41, 47–50.

(33)  Vt nõukogu dokumente 10429/17, 15786/17, 15207/17.

(34)  ELT C 342 I, 14.10.2020, lk 1.


 

Käesolev parandus ei puuduta eestikeelset teksti.


Euroopa Komisjon

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/31


Euro vahetuskurss (1)

3. detsember 2020

(2020/C 419/10)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2151

JPY

Jaapani jeen

126,49

DKK

Taani kroon

7,4439

GBP

Inglise nael

0,90358

SEK

Rootsi kroon

10,3025

CHF

Šveitsi frank

1,0831

ISK

Islandi kroon

153,00

NOK

Norra kroon

10,7070

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

26,420

HUF

Ungari forint

357,63

PLN

Poola zlott

4,4733

RON

Rumeenia leu

4,8730

TRY

Türgi liir

9,5021

AUD

Austraalia dollar

1,6361

CAD

Kanada dollar

1,5692

HKD

Hongkongi dollar

9,4188

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7175

SGD

Singapuri dollar

1,6228

KRW

Korea vonn

1 325,91

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

18,5475

CNY

Hiina jüaan

7,9567

HRK

Horvaatia kuna

7,5470

IDR

Indoneesia ruupia

17 181,51

MYR

Malaisia ringit

4,9453

PHP

Filipiini peeso

58,299

RUB

Vene rubla

90,8441

THB

Tai baat

36,660

BRL

Brasiilia reaal

6,3037

MXN

Mehhiko peeso

24,1384

INR

India ruupia

89,7090


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/32


Teade Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

(2020/C 419/11)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Vabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi importi subsideeritakse ning et see tekitab kahju (2) liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitasid 21. oktoobril 2020 kuus liidu tootjat (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % liidu töödeldava alumiiniumfooliumi kogutoodangust.

Kaebuse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad seda kaebust toetavad, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Käesoleva teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud saavad toimikuga tutvuda.

2.   Uuritav toode

Toode, mida käesoleva uurimise raames vaadeldakse, on töödeldav alumiiniumfoolium paksusega alla 0,021 mm, aluskihita, valtsitud, kuid edasi töötlemata, rullides kaaluga üle 10 kg (edaspidi „uuritav toode“).

Uurimine ei hõlma järgmisi tooteid:

majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, valtsitud, kuid edasi töötlemata, kuni 650 mm laiustes rullides massiga üle 10 kg;

majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,007 mm, kuid mitte üle 0,008 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata;

majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, üle 650 mm laiustes rullides, lõõmutatud või lõõmutamata;

majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega üle 0,018 mm, kuid mitte üle 0,021 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata.

Huvitatud isikud, kes soovivad esitada teavet uuritava toote määratluse kohta, peavad seda tegema 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate (3) avaldamist.

3.   Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsideeritav toode on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodid 7607111960 ja 7606111991) alla.

Kaebuses on esitatud piisavalt tõendeid, et asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud Hiina Rahvavabariigi valitsuselt subsiidiume.

Väidetav subsideerimine hõlmab muu hulgas 1) otsest raha ülekandmist või potentsiaalseid raha või kohustuste otseülekandeid, 2) valitsuse loobumist tavaliselt laekuvatest tuludest või 3) valitsusepoolset kaupade või teenuste pakkumist tasu eest, mis ei ole adekvaatne. Kaebuses sisaldab ka tõendeid näiteks mitmesuguste toetuste, riigi omandis olevate pankade soodustingimustega laenu ja krediidiskeemide kohta, ekspordikrediidi ja eksporditagatiste ning riigiosalusega finantseerimisasutuste poolt pakutava kindlustuse kohta, tulumaksuvähenduste ja -vabastuse, imporditollimaksude vähendamise ning käibemaksuvabastuse ja käibemaksu vähendamise kohta ning selle kohta, et valitsus pakub kaupu tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

Kaebuse esitajad väidavad veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Hiina Rahvavabariigi valitsuse või muude piirkondlike valitsuste (sealhulgas riigiasutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt saavad kasu ainult teatavad äriühingud või tootmisharud või äriühingute rühmad, mistõttu on tegu konkreetsetele äriühingutele antavate tasakaalustatavate subsiidiumidega. Selle põhjal on väidetavad asjaomase riigi poolsed subsiidiumisummad märkimisväärsed.

Alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele Hiina RVd käsitlevatele tõenditele, mille põhjal komisjon algatab uurimise. See märgukiri on huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

Komisjon jätab endale õiguse uurida ka muud asjakohast subsideerimist, mis võib uurimise käigus selguda.

4.   Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitajad on esitanud tõendeid, et üldkokkuvõttes on uuritava toote import asjaomasest riigist absoluutarvudes suurenenud.

Kaebuse esitajate esitatud tõenditest ilmneb, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uuritava toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu hinnatasemele, mis on oluliselt kahjustanud liidu tootmisharu üldist tulemuslikkust, finantsseisundit ja tööhõivet.

Kaebuse esitajad on ka esitanud tõendeid, et Hiina RVs on küllalt palju vaba tootmisvõimsust, mis osutab sellele, et import võib märkimisväärselt suureneda.

Väidetavalt võib subsideeritud impordi oluline suurenemine jätkuda seetõttu, et kolmandate riikide turgudel, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, Türgis, Indias, Mehhikos ja Indoneesias kehtestati hiljuti uuritavale tootele tollimaksud ja muud meetmed. Seetõttu on tõenäoline, et eksport suunatakse ümber liitu, mis toob kaasa subsideeritud impordi märkimisväärse kasvu. Kaebuse esitajad väidavad, et asjaolude muutumine on selgelt ette nähtav ja peatselt toimuv.

Kaebuse esitajad väidavad ka, et peamine kahju põhjus on ebaausa impordi kasv ning puuduvad muud tegurid, mis võiksid nõrgestada põhjuslikku seost.

Komisjon on arvamusel, et on piisavalt tõendeid, mis näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on uuritava toote impordikogused ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ja hinnatasemele, mis on oluliselt kahjustanud liidu tootmisharu üldist olukorda.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid. Seega algatab ta uurimise alusmääruse artikli 10 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet subsideeritakse ning kas subsideerimine on põhjustanud kahju liidu tootmisharule.

Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

Kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7 paluti asjaomase riigi valitsusel osaleda konsultatsioonidel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (4) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti mitmed muudatused subsiidiumivastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavadesse ja tähtaegadesse. Eelkõige peab komisjon andma teavet ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Samuti lühendati, eelkõige uurimise varases etapis, tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda. Seepärast kutsub komisjon huvitatud isikuid kinni pidama käesolevas teates ja ka komisjoni edasistes teadetes esitatud protseduurietappidest ja tähtaegadest.

Komisjon juhib asjaosaliste tähelepanu ka sellele, et pärast COVID-19 puhangu algust avaldati teade (5) COVID-19 puhangu mõju kohta dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele.

5.1.    Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Märkused kaebuse ja uurimise algatamise kohta

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi kaebuse kohta (sh kahju ja põhjusliku seose kohta) või mis tahes muu uurimise algatamisega seotud aspekti, sh selle kohta, mil määral nad kaebust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Uurimise algatamisega seotud ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

5.3.    Subsideerimise kindlakstegemine

Uuritavat toodet eksportivaid tootjaid (6) kutsutakse komisjoni uurimises osalema. Komisjon on palunud teha aktiivselt koostööd ka muudel huvitatud isikutel, kellelt komisjon kogub teavet, mille alusel määrata kindlaks, kas uuritava toote puhul esineb tasakaalustatavaid subsiidiume ja mis on nende summa.

5.3.1.   Asjaomase riigi tootjate uurimine

a)   Valikuuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatavate asjaomase riigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon moodustada valimi, et piirata uurimine mõistliku arvu eksportivate tootjatega (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende esindajatel esitada komisjonile teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Teave tuleb esitada TRON.tdi kaudu järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/tdi/form/b4e93881-94c5-6b55-1a58-907cc74e7173. Teave platvormile Tron juurdepääsu kohta on esitatud punktides 5.6 ja 5.8.

Selleks et saada vajalik teave eksportivate tootjate valimi moodustamiseks, on komisjon lisaks võtnud ühendust Hiina RV ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab vajaduse korral kõigile teadaolevatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Asjaomase riigi tootjate kohta uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks teeb komisjon kättesaadavaks küsimustiku valimisse kaasatud tootjatele, kõigile teadaolevatele tootjate ühendustele ning asjaomase riigi ametiasutustele.

Pärast seda, kui komisjon on kätte saanud teabe, mida on vaja eksportivate tootjate valimi moodustamiseks, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäeva.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501. Küsimustik tehakse kättesaadavaks ka kõikidele teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 28 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“).

b)   Individuaalne tasakaalustatava subsiidiumi määr valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse tasakaalustatava subsiidiumi määra kindlakstegemist. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad individuaalset tasakaalustatava subsiidiumi määra taotlevad eksportivad tootjad täitma küsimustiku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist. Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501.

Komisjon uurib, kas valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks võib kehtestada individuaalse tollimaksu alusmääruse artikli 27 lõike 3 kohaselt.

Individuaalset tasakaalustatava subsiidiumi määra taotlevad valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei tee nende individuaalset tasakaalustatava subsiidiumi määra kindlaks näiteks juhul, kui valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.3.2.   Sõltumatute importijate uurimine (7) (8)

Käesolevas uurimises kutsutakse osalema uuritavat toodet Hiina RVst importivaid sõltumatuid importijaid.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatavate sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende esindajatel esitada komisjonile käesoleva teate lisas nõutud teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Selleks et saada vajalik teave sõltumatute importijate valimi moodustamiseks, võib komisjon võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uuritava toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida ettenähtud aja jooksul on võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks teeb komisjon valimisse kaasatud sõltumatute importijate jaoks kättesaadavaks küsimustikud. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamise kuupäeva.

Importijatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501.

5.4.    Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimine

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt subsideeritud impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uuritava toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas asjaomaste liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uuritavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda nimetatakse ka valikuuringuks). Valim moodustatakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul pärast nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäeva.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501.

5.5.    Liidu huvide hindamine

Kui subsideerimise ja sellega tekitatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 31 vastu otsus selle kohta, kas subsideerimisvastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel, ametiühingutel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule.

Küsimustikud, sh uuritava toote kasutajatele mõeldud küsimustik on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501. Igal juhul võetakse artikli 31 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos ajakohaste faktiliste andmetega, mis võimaldavad seda teavet kontrollida.

5.6.    Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos.

Asjaomase riigi eksportivad tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja neid esindavaid ühendusi, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.3.1, 5.3.2 ja 5.4 kirjeldatud viisil, käsitatakse huvitatud isikutena, kui nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna alles pärast seda, kui nad on endast teada andnud ning kui nende tegevuse ja uuritava toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 28 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval TRON.tdi platvormil järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist.

Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Ärakuulamise tähtajad on järgmised:

kui ärakuulamist soovitakse enne ajutiste meetmete kehtestamist, tuleb taotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamise kuupäeva ning ärakuulamine toimub tavaliselt 60 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamise kuupäeva;

pärast esialgsete meetmete kehtestamist tuleb taotlus esitada viie päeva jooksul pärast esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamise kuupäeva ning ärakuulamine toimub tavaliselt 15 päeva jooksul pärast vastavalt kas esialgsete järelduste esitamise või teavitava dokumendi avaldamise kuupäeva;

pärast lõplike järelduste esitamist tuleb taotlus esitada kolme päeva jooksul pärast lõplike järelduste esitamise kuupäeva ja ärakuulamine toimub tavaliselt lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks antud aja jooksul. Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleb taotlus esitada kohe pärast täiendavatest lõplikest järeldustest teada saamist ja ärakuulamine toimub tavaliselt märkuste esitamiseks antud aja jooksul.

Need tähtajad ei piira komisjoni talituste õigust nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõustuda ärakuulamisega väljaspool seda ajakava ega komisjoni õigust keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ärakuulamisest. Kui komisjoni talitused keelduvad ärakuulamisest, teavitatakse asjaomast isikut keeldumise põhjustest.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole, kuid sujuva menetlemise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.8.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes autoriõigusi ei kohaldata. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“ (9). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet esitav osaline ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI) kaudu. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefon ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post:

Subsideerimisküsimused:

TRADE-AS675-ACF-SUBSIDY@ec.europa.eu

Kahju ja liidu huvidega seotud küsimused:

TRADE-AS675-ACF-INJURY@ec.europa.eu

6.   Uurimise ajakava

Alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt viiakse uurimine võimaluse korral lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 1 võib ajutisi meetmeid kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artiklile 29 a teavitab komisjon ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest neli nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Huvitatud isikud võivad esitada kõnealuse teabe taotluse kirjalikult nelja kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamise kuupäeva. Huvitatud isikutele antakse arvutuste täpsuse kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega kolm tööpäeva.

Juhul kui komisjon otsustab ajutist tollimaksu mitte kehtestada, kuid uurimist jätkata, teatatakse huvitatud isikutele tollimaksude kehtestamata jätmisest kirjalikult neli nädalat enne alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohase tähtaja möödumist.

Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse huvitatud isikutele tavaliselt esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 15 päeva ja lõplike järelduste kohta kirjalike märkuste esitamiseks 10 päeva. Kui see on asjakohane, määratakse täiendava lõplike järelduste avalikustamise käigus tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad esitada kirjalikke märkusi.

7.   Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktides 5 ja 6 määratud tähtaegade jooksul. Mis tahes muu neis punktides täpsustamata teabe esitamiseks tuleb kinni pidada järgmisest ajakavast:

kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb esialgsete järelduste tegemise etapi kohta esitada mis tahes asjakohane teave 70 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamise kuupäeva;

kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohiks huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta esialgsete järelduste esitamise etapis. Pärast seda tähtaega võivad huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet juhul, kui asjaomased isikud suudavad tõendada, et see uus faktiline teave on vajalik mõne teise huvitatud isiku esitatud faktiliste väidete ümberlükkamiseks, ja juhul, kui seda uut faktilist teavet saab kontrollida uurimise õigeaegseks lõpuleviimiseks ettenähtud aja jooksul;

Selleks et viia uurimine lõpule ettenähtud tähtaja jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendavate lõplike järelduste kohta.

8.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikute kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused tuleks esitada vastavalt järgmisele ajakavale:

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud esitasid enne esialgsete meetmete kehtestamist, tuleks esitada hiljemalt 75 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamise kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti);

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avalikustamisega, tuleks esitada seitsme päeva jooksul pärast esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti);

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada kolme päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks märkused teiste huvitatud isikute esitatud kõnealuseid järeldusi käsitleva teabe kohta esitada ühe päeva jooksul pärast nende järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

9.   Käesolevas teates määratletud tähtaegade pikendamine

Huvitatud isikute nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral on võimalik käesolevas teates määratletud tähtaegu pikendada.

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva.

Käesolevas algatamisteates osutatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

10.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonses vormis koostöö puudumist ei loeta koostöösoovimatuseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (10).

Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Alusmääruse artikli 2 punkti d kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ tootmisharule tekitatud olulist kahju või olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.

(3)  Kõik käesoleva teate avaldamisele osutavad viited viitavad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(5)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(6)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv äriühing, kes toodab ja ekspordib uuritavat toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uuritava toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(7)  See punkt puudutab ainult neid importijaid, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku, mis on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muul otstarbel kui vaid kahju kindlakstegemiseks.

(9)  Märkega „Sensitive“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 29 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


LISA

Konfidentsiaalne versioon

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(teha rist sobivasse ruutu)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TÖÖDELDAVA ALUMIINIUMFOOLIUMI IMPORTI KÄSITLEV SUBSIIDIUMIVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Selle vormi abil saavad sõltumatud importijad esitada teavet, mida on vaja valimi moodustamiseks vastavalt algatamisteate punktile 5.3.2.

Nii konfidentsiaalne versioon kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon tuleb komisjonile tagasi saata vastavalt algatamisteates esitatud juhistele.

1.   NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

 

Aadress

 

Kontaktisik

 

E-posti aadress

 

Telefon

 

2.   KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige oma äriühingu kogukäive eurodes ning algatamisteates määratletud (Hiina päritolu ja mis tahes päritolu) töödeldava alumiiniumfooliumi väärtus ja kaal liitu suunatud impordi puhul ja pärast Hiina Rahvavabariigist importimist liidu turule edasimüügi puhul uurimisperioodi (1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020) jooksul.

 

Tonni

Väärtus eurodes

Teie äriühingu kogukäive eurodes

 

 

Hiina Rahvavabariigist pärit uuritava toote import Euroopa Liitu

 

 

(Mis tahes päritolu) uuritava toote import Euroopa Liitu

 

 

Uuritava toote edasimüük liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist

 

 

3.   TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)

Esitage täpne kirjeldus oma äriühingu ja kõikide uuritava toote tootmisesse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) kaasatud seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe teie äriühinguga). Kõnealuse tegevuse alla võib kuuluda uuritava toote müük või toote valmistamine alltöövõtu korras, uuritava toote töötlemine ja sellega kauplemine jne (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe teie äriühinguga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.   MUU TEAVE

 

Esitage muu teave, mis võib komisjoni valimi moodustamisel aidata.

5.   TÕENDAMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub teie äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui teie äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et te peate vastama küsimustikule ning olema nõus, et teie äriühingu ruume külastatakse vastuste kontrollimiseks. Kui teie äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keelduvate importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib sellistele äriühingutele olla ebasoodsam, kui see olnuks nende koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht

Kuupäev


(1)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikute ühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/44


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10058Porsche/Transnet/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/12)

1.   

27. novembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Dr. Ing. h.c. F. Porsche Aktiengesellschaft („Porsche“, Saksamaa),

TransnetBW GmbH („Transnet“, Saksamaa).

Porsche (oma tütarettevõtja MHP kaudu) ja Transnet kavatsevad omandada ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses alles asutamata uue ühisettevõtja („JV“) üle.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Porsche: Volkswagen Aktiengesellschaft (edaspidi „VWAG“) tütarettevõtja, kes on täielikult VWAG omanduses ja kaudselt selle kontrolli all ning tegutseb kogu maailmas sõiduautode, väikeste tarbesõidukite, veoautode, busside, bussišassiide, diiselmootorite ja mootorrataste ning nende varuosade ja tarvikute arendamise, tootmise, turustamise ja müügiga. Ettevõtja VW Group tegeleb ka sõidukite turustamisega.

Transnet: põhivõrguettevõtja, kelle peakorter asub Saksamaal Stuttgartis. Transnet käitab suurt osa Baden-Württembergi põhivõrgust. Transnet on Saksamaal integreeritud energiatarnijale EnBW Energie Baden-Württemberg AG („EnBW“) täielikult kuuluv tütarettevõtja.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10058 – Porsche / Transnet / JV

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/46


Eelteatis koondumise kohta

Juhtum: M.10065 — Advent/Nielsen Global Connect

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/13)

1.   

26. novembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Advent International Corporation („Advent“, Ameerika Ühendriigid),

Nielsen Global Connect (Ühendkuningriik), mis kuulub ettevõtjale Nielsen Holdings Plc (Ühendkuningriik).

Advent omandab ettevõtja Nielsen Global Connect üle täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Advent: üleilmne börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kellel on osalus eelkõige viies sektoris: äri- ja finantsteenused, tervishoid, tööstus, jaetarbijad ja vaba aja veetmine ning tehnoloogia;

Nielsen Global Connect: turu-uuringute teenused, mis seisnevad jaetehingute mõõtmise andmete, tarbijakäitumise alase teabe ja analüüsi pakkumises.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10065 — Advent/Nielsen Global Connect

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/47


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.9993 — Allianz/Noble)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/14)

1.   

27. novembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Allianz SE („Allianz“, Saksamaa), mis kuulub gruppi Allianz Group („Allianz Group“, Saksamaa),

Noble plc („Noble“, Ühendkuningriik).

Allianz omandab ettevõtja Noble üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Allianz: finantsteenuste osutamine kogu maailmas, eelkõige elu- ja kahjukindlustuse ning varahalduse valdkonnas;

Noble: üleilmses ulatuses alltöövõtu korras rahvusvahelisele nafta- ja gaasitööstusele ujuvate avamere puurplatvormide abil puurimisteenuste osutamine.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9993 — Allianz/Noble

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/48


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10092 — Accel-KKR Capital Partners/OMERS Private Equity/KCS)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/15)

1.   

27. novembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Accel-KKR Capital Partners („AKKR“, Ameerika Ühendriigid);

OCP Investment Corporation ja OMERS Administration Corporation (koos „OMERS“, Kanada), mis on osa kontsernist OMERS;

Kerridge Commercial Systems („KCS“, Ühendkuningriik), mille üle ettevõtjal AKKR on praegu valitsev mõju.

AKKR ja OMERS omandavad ettevõtja KCS üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

AKKR: tehnoloogiale keskendunud börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõte, mis investeerib keskmisse turusegmenti kuuluvatesse tarkvara- ja tehnoloogiaettevõtetesse ning pakub laia valikut kapitalilahendusi, sealhulgas väljaostukapitali, minority growth-investeeringuid ja krediidialternatiive;

OMERS: pensionifond, mis pakub pensionihüvitisi oma liikmetele Ontarios. Haldab mitmekesist üleilmset portfelli, millesse kuuluvad aktsiad ja võlakirjad ning kinnisvara-, börsivälistesse ettevõtetesse ja taristusse tehtavad investeeringud;

KCS: peamiselt ehitustoodete, autoosade ja tööstustoodangu turustajatele mõeldud ettevõtte ressursiplaneerimistarkvara pakkuja. KCS pakub järgmisi lahendusi: i) müügimeeskondade täpne ja tõhus juhtimine; ii) optimaalse laovaru haldamine ja säilitamine; iii) laovaru, müügi ja ostude kontroll; iv) ettevõtte raamatupidamise haldamine; v) müügitulemuste visuaalne tõlgendamine; ning vi) veebipõhise klienditeeninduse eesmärkide toetamine.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10092 — Accel-KKR Capital Partners/OMERS Private Equity/KCS

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


4.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/49


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10035 — Burnam Parties/Kroenke Parties/SMG/Cascade Investment/StorageMart)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 419/16)

1.   

27. novembril 2020 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

StorageMart Partners, LLC ja seotud tütarettevõtted („Burnam’i osapooled“, Ameerika Ühendriigid),

E.Stanley Kroenke ja seotud üksused („Kroenke’i osapooled“, Ameerika Ühendriigid),

SMG StorCo, LLC („SMG“, Ameerika Ühendriigid), mille üle ettevõtjal GIC Realty (Singapur) on kaudne valitsev mõju,

Cascade Investment L.L.C. („Cascade Investment“, Ameerika Ühendriigid),

SMARTCo Properties, L.P. („StorageMart“, Ameerika Ühendriigid).

Burnam’i osapooled, Kroenke`i osapooled, SMG ja Cascade Investment omandavad ettevõtja StorageMart üle täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

StorageMart: Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Ühendkuningriigis tegutsev iseteenindavate väikeladude kett. StorageMartil on 220 rajatist üle kogu maailma, sealhulgas 16 Ühendkuningriigis. Need iseteenindavad väikelaod asuvad Buckinghamshire’is, Essexis, Kentis, Norfolkis, Suffolkis, Surreys, Ida-Sussexis ja Lääne-Sussexis,

Burnam’i osapooled: StorageMart Partners, LLC ja seotud tütarettevõtted, kus Cris Burnam on StorageMarti tegevjuht ja Mike Burnam on StorageMarti president. Burnam’i osapooled omavad praegu sihtettevõtja üle ühiskontrolli ning nad on sihtettevõtja kaudu peamiselt tegevad USA iseteenindavate väikeladude sektoris,

Kroenke’i osapooled: üksused, mis on seotud USAs elava eraisikuga E. Stanley Kroenke, kes kontrollib rahvusvahelist investeerimisportfelli, mis tegutseb peamiselt spordi- ja kinnisvarasektoris. Kroenke’i osapooled omavad kontrollivat osalust sihtettevõtjas enne tehingu toimumist ja nad tegutsevad peamiselt USAs,

SMG: täielikult ettevõtjale GIC Realty kuuluv kaudne tütarettevõtja, Singapuri õiguse alusel asutatud osaühing. GIC Realty on Singapuri valitsuse nimel tehtud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõtja,

Cascade Investment: eraõiguslik investeerimisüksus, millel on üleilmne investeerimisportfell ja mis tegutseb peamiselt Põhja-Ameerikas. Tegemist on osaühinguga, mille ainuosanik on William H. Gates III.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10035 — Burnam Parties/Kroenke Parties/SMG/Cascade Investment/StorageMart

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

epost: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


Top