19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/3

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 4 lõikes 2 osutatud searümpade turuhind ühenduses määratakse kindlaks igas liikmesriigis registreeritud hindade kaalumisel iga liikmesriigi seakarja suhtelist suurust kajastava koefitsiendiga.

(2)

Need koefitsiendid tuleks määrata kindlaks iga aasta detsembri alguse sigade arvu alusel vastavalt nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivile 93/23/EMÜ (seakasvatuse statistiliste vaatluste kohta). (2)

(3)

Arvestades 2006. aasta detsembri vaatluse tulemusi, tuleks 2007/2008. turustusaastaks kehtestada uued kaalumiskoefitsiendid ning tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2006. (3)

(4)

Kuna 2007/2008. turustusaasta algab 1. juulil 2007, on oluline kohaldada käesolevat määrust alates nimetatud kuupäevast.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/5

(1)

Määrusega (EÜ) nr 808/2004 kehtestati infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 8 lõikele 1 on nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 määratletud statistika koostamiseks esitatavate andmete ja nende edastamise tähtaegade kindlaksmääramiseks vaja rakendusmeetmeid.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee arvamusega, (2)

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/20

(1)

Määrusega (EÜ) nr 616/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2007. aasta juuli seitsmel esimesel päeval alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(3)

2007. aasta juuli seitsmel esimesel päeval esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/22

(1)

5. märtsi 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 13. detsembril 2005 ja mida täiendati 9. jaanuari 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 12. jaanuaril 2006, teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt eelnimetatud meetmest. Komisjoni 6. märtsi 2006. aasta teabenõude kohaselt edastasid Itaalia ametiasutused lisateavet 6. aprilli 2006. aasta kirjaga.

(2)

Komisjon teatas 7. juuni 2006. aasta kirjaga Itaaliale, et ta on otsustanud algatada asjaomase meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkuseid.

(4)

Komisjoni sai märkused huvitatud isikutelt. Komisjon edastas need Itaaliale, andes võimaluse neile vastamiseks; Itaalia esitas oma märkused 13. septembri ja 29. septembri 2006. aasta kirjadega.

(5)

Emulgeeritud kütus koosneb ligikaudu 15 % veest ja 85 % kütteõlist või gaasiõlist. See kahjustab keskkonda vähem kui tavakütus. Viimaste uuringute (3) kohaselt kaasneb vee lisamisega kütustesse nende kvaliteetsem põlemine seoses aurude eraldumisega. Vee aurustumine põlemise käigus suurendab kütuse dispersiooni, mille tulemusena suureneb kütuse ja õhu kokkupuutepind. See vähendab tahkete osakeste heiteid 59 % võrra. Vee aurustumine alandab ka põlemistemperatuuri, vähendades seeläbi 6 % võrra lämmastikoksiidide (NOx) moodustumist. Tõhus põlemisprotsess vähendab süsinikmonooksiidide hulka (CO) 32 % (4) võrra.

(6)

Emulgeeritud kütuste tootmine ja ladustamine on aga kulukas ja seetõttu on lõpptoote hind fossiilkütuste turuhinnast kõrgem. Emulgeeritud kütuste energiasisaldus on 10 % väiksem kui tavakütusel. Emulgeeritud kütuste kasutamine toob kaasa täiendavaid tegevuskulusid, mis kaasnevad nt kahe komponendi eraldumist ennetava perioodilise ümbertöötlemisega, paakide puhastamisega ja vajadusega toodete tagastussüsteemide järele.

(7)

Itaalias võttis üle 80 kohaliku omavalitsuse (5) emulgeeritud kütused kasutusele ühistranspordis, jäätmete kogumisel ja kaupade veol (umbes 9 000 sõidukit). Emulgeeritud kütust kasutatakse samuti eramajade (umbes 100 maja) ja üldkasutatavate hoonete, nagu muuseumid, koolid ja ülikoolid (umbes 300 köetavat hoonet) kütmisel.

(8)

Itaalia turul olevad emulgeeritud kütused koosnevad peamiselt vähese väävlisisaldusega gaasiõli ja vee segudest ja neid kasutatakse transpordis ja kütmisel. 2005. aastal kasutati transpordis ainult gaasiõlil põhinevaid emulgeeritud kütuseid, samas kui kütmisel kasutatavad emulgeeritud kütused põhinesid gaasiõlil või väikese väävlisisaldusega raskel kütusel. Muid teatises loetletud raske kütteõli emulsioone – väikese ja suure väävlisisaldusega tööstuslikuks kasutamiseks ning suure väävlisisaldusega kütmiseks – 2005. aastal turul ei olnud. Võrreldes tavakütustega on emulgeeritud kütuste tarbimine Itaalias endiselt pigem marginaalne. 2005. aastal tarbitud emulgeeritud ja tavakütuste mahud tonnides on järgmised:

(9)

Ühenduses kasutatakse emulgeeritud kütuseid peamiselt Itaalias. Siiski mõned liikmesriigid, nagu Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Tšehhi Vabariik katsetavad kõnealust tehnoloogiat ühistranspordis.

(10)

Meetme eesmärk on emulgeeritud kütuste kasutamise edendamine, tagades selle mõistliku hinnaga müügi. Abi kompenseerib tava- ja emulgeeritud kütuste hinnavahe. Kõnealusel viisil tegeletakse turu probleemiga, s.o asjaolu, et emulgeeritud kütuste keskkonnakasu ei peegeldu tavakütuse turuhinnas.

(11)

Meedet kohaldatakse üheks aastaks: 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2006. Kavandatud eelarve on 8,9 miljonit eurot. Abikavast saab abi 11–50 emulgeeritud kütuse tootjat.

(12)

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik („Energia maksustamise direktiiv”), (6) artikli 18 lõige 1, ning täpsemalt II lisa punkti 8 neljas taane, võimaldas Itaalial kuni 2005. aasta lõpuni kohaldada vähendatud aktsiisimäära gaasiõli ja kütteõli vesiemulsioonide suhtes. Itaalia teatas meetme kehtestamisest alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2006 ning 2006. aastal kavatseb Itaalia kohaldada energia maksustamise direktiivi üldsätete kohast süsteemi.

(13)

Võrreldes Itaalias fossiilkütustele kohaldatava tavamääraga on meetme eelised vähendatud määra osas järgmised (kõik vähenemised on esitatud asjaomase õliemulsiooni ühe liitri kohta ja asjaomase raske kütteõli ühe kilogrammi kohta):

Teatises nimetatakse samuti vähendatud määrasid emulsioonidele, mida turul ei ole, nagu suure ja väikese väävlisisaldusega (vastavalt 41,6 ja 20,8 eurot) raske kütteõli vesiemulsioonid tööstuslikuks kasutamiseks ning suure väävlisisaldusega raske kütteõli emulsioon (99,3 eurot) kütmiseks.

(14)

6. märtsi 2006. aasta kirjas palus komisjon Itaalia ametiasutustel peatada abi andmine kehtiva kava alusel kuni ettevõtted, kelle suhtes on tehtud riigiabi käsitlev eitav otsus, eelkõige komisjoni 11. mai 1999. aasta otsus 2000/128/EÜ (Itaalia poolt tööhõive edendamiseks antud abi kohta (EÜT 2000 L 42, lk 1)), komisjoni otsus 2003/193/EÜ (Itaalia kommunaalettevõtetele kohaldavate maksuvabastuste ja antavate sooduslaenude kohta), (8) komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2004/800/EÜ (toetuskava kohta, millega nähakse tööhõive parandamiseks ette kiireloomulised meetmed, mille Itaalia on ellu viinud) (9) ja komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsus 2005/315/EÜ (mida Itaalia rakendab 2002. aastal tugevasti loodusõnnetustest mõjutatud omavalitsusüksustes investeeringuid tegevate ettevõtjate suhtes), (10) tagastavad ühisturuga kokkusobimatu abi.

(15)

Mootorikütusena kasutatavate õliemulsioonide puhul kohaldab Itaalia madalaimat maksumäära (302 eurot) ainult kütuse fossiilsele osale. Seetõttu on emulsiooni puhul lõplik maks 256,7 eurot. Komisjon kahtleb selles, kas mootorikütusena kasutatavatele emulsioonidele kohaldatav maksusoodustus vastab energia maksustamise direktiiviga kehtestatud maksustamistasemetele ning selles, et see ei mõjuta kaubandustingimusi ega kahjusta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(16)

Lisaks keeldusid Itaalia ametiasutused võtmast kohustust peatada kehtiva kava kohaselt uue abi andmine ettevõtetele, kes ei ole tagastanud ühisturuga kokkusobimatut abi vastavalt eelnevale tagasinõudmise otsusele. Seetõttu komisjon leidis, et ei ole võimalik kindlaks määrata vana ja uue abiga seotud kumuleerunud moonutust.

(17)

Menetluse algatamise kohta esitasid oma märkused järgmised huvitatud isikud: Unione Petrolifera 3. augustil 2006 ja Euroopa emulsioonkütuste tootjate ühendus (EEFMA) 7. augustil 2006.

(18)

EEFMA rõhutas, et üksnes emulgeeritud kütused vähendavad diiselmootorite puhul korraga nii lämmastikoksiidi, tahkete osakeste kui ka süsinikdioksiidi heiteid, ilma et oleks vaja teha mehaanilisi modifikatsioone.

(19)

EEFMA tegeles üksikasjalikult probleemiga, et vee lisamine gaasiõlisse muudab kütuse omadusi. Vesi annab emulsioonile toatemperatuuril piimja välimuse, samas gaasiõli on selge ja läbipaistev. Emulsiooni eripära seisneb selle püsivuses tsentrifuugimisel. Emulsiooni tiheduse intervall 842–870 kg/m3 on oluliselt kõrgem kui gaasiõlil, milleks on 820–845 kg/m3. Sama kehtib ka viskoossuse intervalli kohta temperatuuril 40 °C. Gaasiõli keskmine kütteväärtus on 10 500 kcal/kg, emulsioonil aga 9 300 kcal/kg. See vahe selgitab, miks emulsiooni keskmine kulu kilomeetri kohta on suurem kui gaasiõlil.

(20)

Naftaliit osutas sellele, et kõnealused riigiabi saajad ei ole saanud abi, mis on punktis 14 nimetatud otsuste kohaselt mittevastavaks tunnistatud.

(21)

Itaalia esitas oma märkused 11. juulil 2006 ja märkused kolmandate isikute märkuste kohta 13. septembri ja 28. septembri 2006. aasta kirjadega.

(22)

Itaalia kirjeldas üksikasjalikult emulsioonide eripära. Itaalia osutas eelkõige sellele, et emulsioone tuleb pidada nende füüsilise struktuuri tõttu kaheosaliseks: üks osa on „aktiivne”, mis koosneb süsivesinikust (diisel- või kütteõli) ja on sellisena võimeline tootma energiat segu moodustamise või põlemise kaudu; teine aga täiesti „passiivne”, mis koosneb diisel- või kütteõliga segamise kaudu saasteainete heidete vähendamiseks vajalikust puhtas olekus veest. Lisaks absorbeerib emulsioonides olev vesi põlemisprotsessi ajal energiat ja aurustub. Seetõttu on kõnealused emulsioonid eripärased tooted, mis erinevad tavalistest naftatoodetest.

(23)

Itaalia toonitas, et vesi on valmissegus olemas ainult ajutiselt põlemise täiustamiseks, mille tulemuseks on saasteainete heidete vähenemine ja keskkonnakasu.

(24)

Itaalia ametiasutused viitasid Unione Petrolifera poolt komisjonile esitatud märkustele kõnealuse abi saajate kohta. Kõnealuste märkuste läbivaatamisel kohustusid Itaalia ametiasutused peatama kõnealuse toetuse maksmise, kui abisaajaks on äriühing, kes ei ole tagastanud või kandnud kinnisele kontole komisjoni nimetatud abimeetmete alusel saadud ebaseaduslikku ja ühisturuga kokkusobimatut abi.

(25)

Itaalia teavitas meetmest komisjoni, selle jõustumine sõltub aga komisjoni heakskiidust, seega Itaalia täitis oma EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohased kohustused. Kuna Itaalia teatas abist perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2006, käsitletakse käesolevas hinnangus ainult eelnimetatud ajavahemikku, ilma et see piiraks Itaalia poolt varem kohaldatud meedet.

(26)

Riigiabi hõlmab EÜ asutamislepingu artikli 87 kohaselt a) liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antud abi, b) mis kahjustab konkurentsi, c) soodustades teatud ettevõtjaid, d) kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(27)

Kõnealuse meetme eesmärk on osaliselt hüvitada emulgeeritud kütuste tootjatele tootmiskulud, seetõttu antakse meetmega majanduslik eelis teatud ettevõtjatele ja teatud kaupade tootmisele. Aktsiisimaksu vähendamine toimub riigi ressurssidest, kuna kõnealustele toodetele kehtestatud maksukohustuse määra vähendades loobub riik saadavast tulust.

(28)

Tegemist on valikulise meetmega, sest emulgeeritud kütuste tootmine nõuab spetsiifilist oskusteavet ja seadmeid ning emulgeeritud kütust müüakse piiratud arvule klientidele. Seetõttu on emulgeeritud kütuste turule sisenemise kulud kõrged. Emulgeeritud kütuste maksumäärade vähendamine annab eelise ainult piiratud arvule emulgeeritud kütuste tootjatele.

(29)

Maksusoodustuste tulemusel saab alandada emulgeeritud kütuste hindu võrreldes fossiilkütustega konkurentsivõimelise määrani. Kuna emulgeeritud kütuseid kasutatakse fossiilkütuste asendajana, võib kõnealune eelis kahjustada konkurentsi ELi siseturul. Kuna kütused on rahvusvaheliselt kaubeldavad, mõjutab kõnealune meede tõenäoliselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust ja seetõttu kujutab endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi.

(30)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c on abi puhul sätestatud erand kõnealuse artikli lõikest 1, mis kehtestab ühisturuga kokkusobimatuse üldnormi, et soodustada teatud majandustegevust või teatud majanduspiirkondade arengut, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(31)

Kavandatavate abimeetmete eesmärk on edendada keskkonnasõbralike kütuste kasutamist, et vähendada saasteainete, s.h tahkete osakeste heiteid ja mõnevõrra vähendada kasvuhoonegaaside heiteid. Komisjon meenutab, et kõnealuste gaaside ja saasteainete heidete vähendamist on edendatud alates 1985. aastast arvukate ühenduse meetmetega, (11) värskeim ülevaade on esitatud õhusaastet käsitlevas temaatilises strateegias. (12) Kehtiva abikava eesmärk on vastavuses ELi poliitikaga selles valdkonnas.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul) (13) taastuvate energiaallikate mõiste ei hõlma emulgeeritud kütust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ (millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris) (14) kohaselt ei peeta seda ka biokütuseks. Kuid emulgeeritud kütuse kasutamine siiski vähendab saasteainete ja kasvuhoonegaaside heiteid. Seetõttu on meede selgelt keskkonnakasulik. Seda kinnitas ka Auto-Oil II programm. (15) Komisjon meenutab, et on leitud, et emulgeeritud kütus vähendab tahkeid osakesi 59 %, lämmastikoksiidide (NOx) 6 % ja süsinikmonooksiide (CO) 32 % võrra (tegelik vähenemise määr sõltub vee ja diisliõli suhtest). Muud katsed ja uuringud näitasid kasvuhoonegaaside heidete väikest vähenemist. Kõnealune kasu on täielikult kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitikaga.

(33)

Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (16) (keskkonnaabi suunised) E.3.3 jao kohaselt on tavaliselt lubatud anda tegevusabi taastuvenergia tootmiseks. Komisjon on seisukohal, et sellise abi suhtes tuleb kohaldada erisätteid, sest mõnikord on kõnealustel energiaallikatel raske tavapäraste energiaallikatega tõhusalt konkureerida.

(34)

Keskkonnaabi suuniste punktis 6 sätestatud taastuvenergia mõiste on sama, mis ka direktiivis 2001/77/EÜ. Nagu on eelpool selgitatud, ei hõlma kõnealune mõiste emulgeeritud kütust. Järgmistel põhjustel leiab komisjon siiski, et teatatud abi saab hinnata analoogiliselt keskkonnaabi suuniste E.3.3 jaoga:

(35)

Keskkonnaabi suuniste punkti 56 kohaselt on lubatud anda tegevusabi taastuvenergia tootmisele. Keskkonnaabi suuniste punktis 56 on sätestatud abi taastuvatest energiaallikatest saadava energia (käesoleval juhul emulgeeritud kütuste) tootmiskulude ja kõnealuse energia turuhinna vahe katmiseks. See eeldab, et emulgeeritud kütuste tootmiskulud ei tohiks seega peale abi arvesse võtmist osutada ülemäärasele hüvitamisele, st et need ei tohiks olla väiksemad fossiilsetest kütustest, millele ei ole antud abi, saadud sarnase energia turuhinnast.

(36)

Itaalia esitas tootmiskulude arvutused 2006. aasta andmete alusel. Peamine tegur, mis määrab emulgeeritud kütuste tootmiskulud, on fossiilkütustele ja veele lisatavate toorainete (nt pindaktiivne aine ja antifriis) hind. Veel üheks kululiigiks on logistilised kulud, nagu ladustamine erikonteinerites ja vedu eriveoautodega. Lisaks tootmiskuludele tuleb arvesse võtta, et emulgeeritud kütuste väiksema energiasisalduse tõttu võrreldes fossiilkütustega, on emulgeeritud kütuste tarbimine hinnanguliselt 10 % võrra suurem. Lisaks toob emulgeeritud kütuste kasutamine tarbijatele kaasa täiendavaid tegevuskulusid (nt paakide puhastamine ja tagastussüsteemid). Emulgeeritud kütuste tootmise kogukulude arvutused sisaldavad õiglase kasumi marginaali 5 %. Õliemulsiooniga võrdlemiseks Itaalia poolt teatatud fossiilkütuste turuhind moodustab gaasiõli 2006. aasta märtsi esimese viieteistkümne päeva keskmise hinna. (17)

(37)

Alltoodud tabelist, mille aluseks on Itaalia esitatud teave, nähtub, et abi võimaldab tootjatel müüja emulgeeritud kütuseid fossiilkütustega konkureerimiseks piisavalt madala hinnaga.

(38)

Ülemäärase hüvitamise vältimiseks kohustus Itaalia teostama järelevalvet fossiilkütuste hindade ja emulgeeritud kütuste tootmiskulude muutuste üle iga kuue kuu järel kogu kava kehtivusaja jooksul. Kui emulgeeritud kütuste tootmiskulude ja fossiilkütuste võrdlushinna vahe ületab vähendamise väärtust, kohandab Itaalia maksusoodustust, et vältida ülemäärast hüvitamist.

(39)

Seetõttu järeldab komisjon, et abi piirdub taastuvatest energiaallikatest energia tootmise kulude ja kõnealuse energia turuhinna vahe katmisega ning et ülemäärast hüvitamist keskkonnaabi suuniste tähenduses ei ole.

(40)

Kuna meede on seotud maksusoodustuse kinnitamisega energiatootele, lähtub komisjon selle hindamisel ka energia maksustamise direktiivist.

(41)

Energia maksustamise direktiivis sätestatakse energiatoodete maksustamise alammäärad. Kütusesegude osas kohaldatakse alammäärasid lõpptoodete suhtes. Selleks et rakendada riiklikele oludele vastavat poliitikat, võivad liikmesriigid vastavalt energia maksustamise direktiivile kohaldada erandeid ja maksusoodustusi, kui need ei kahjusta siseturu toimimist ega konkurentsi.

(42)

Energia maksustamise direktiivi artikkel 5 lubab põhimõtteliselt liikmesriikidel vähendada kütuse lõpptoodete maksumäära tavamäärast kuni madalaima maksustamistasemeni, mida kohaldatakse teatud juhtudel, nt kütuste kvaliteedi paranemise puhul. Artikkel 16 lubab liikmesriikidel kohaldada erandeid või vähendatud maksumäära kütusesegus olevale taastuvale energiale ja veele.

(43)

Selleks, et põhjendada maksusoodustusi artikli 5 kohaldamisega, peavad emulgeeritud kütused olema sarnastest fossiilkütustest parema kvaliteediga. Itaalia esitatud teave ja kolmandate isikute märkused kinnitavad selgelt, et vee lisamine fossiilkütusele muudab selle füüsilisi omadusi ja toob kasu keskkonnale.

(44)

Pärast vee lisamist muutuvad kütuse välimus, tihedus, viskoossus ja energiaväärtus. Vesi parandab põlemiskvaliteeti ja vähendab tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ja süsinikdioksiidide heiteid. Seetõttu võib emulgeeritud kütuseid käsitleda parandatud kvaliteediga fossiilkütustena. Artikli 5 kohaldamine emulgeeritud kütustele võimaldab vähendada aktsiisimaksu määra energia maksustamise direktiivis sätestatud alammäärani.

(45)

Mootorikütusena kasutatavate õliemulsioonide puhul tugineb Itaalia artiklile 16 ning vabastab maksudest kütusesegu vee osa, alustades ühenduse madalaimast, 302 euro suurusest maksustamistasemest. Seetõttu on kõnealuste emulsioonide suhtes kohaldatav lõplik maks maksustamise alammäärast 15 % madalam ja moodustab 256,7 eurot.

(46)

Komisjon leiab, et eelkõige emulgeeritud kütuste puhul on kõnealune lähenemine põhjendatud, võttes arvesse nii energia maksustamise direktiivi artiklit 5 kui ka 16. Fossiilkütustele vee lisamise tulemuseks on füüsilistelt omadustelt erinev toode, mis on keskkonnakasu silmas pidades parema põlemiskvaliteediga. Sellest tulenevalt võib kohaldada kõnealuse direktiivi artikli 5 esimest taanet. Lõpptoode sisaldab samal ajal 15 % vett, mis annab õiguse maksusoodustustele vastavalt artiklile 16.

(47)

Eelpool nimetatud põhjustel on Itaalia pakutud emulgeeritud kütuste maksustamise vähendamised kooskõlas energia maksustamise direktiiviga.

(48)

Järgnevalt osutas komisjon moonutuste, mis tulenevad aktsiisimaksu vähendamise kava alusel antud abist ja muudest ebaseaduslikest või ühisturuga kokkusobimatutest abidest, eelkõige punktis 14 nimetatud abikavade alusel antud abist, mida seni ei ole tagastatud, võimaliku kumuleerumise probleemile. Euroopa kohtu 15. mai 1997. aasta otsuse (20) kohaselt võib uue abi vastavus sõltuda eelneva ebaseadusliku ja tagastamata abi olemasolust, kuna abi kumulatiivne mõju võib olulisel määral kahjustada konkurentsi ühisturul.

(49)

Komisjon märgib, et Itaalia ametiasutused viitasid seoses kohtuasjas Deggendorf tehtud otsuse kohaldamisega Unione Petrolifera poolt komisjonile esitatud märkustele, milles öeldi, et: „kõnealuse abi saajad ei ole saanud niinimetatud ebaseaduslikku abi”. Kõnealuste märkuste läbivaatamisel kohustusid Itaalia ametiasutused peatama toetuse maksmise kõnealuse meetme raames, kui abisaajaks on äriühing, kes ei ole tagastanud või kandnud kinnisele kontole komisjoni menetluse algatamise otsuses nimetatud abimeetmetest ühe alusel saadud ebaseaduslikku ja ühisturuga kokkusobimatut abi.

(50)

Lisaks märgib komisjon, et EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse käigus ei saadud kolmandatelt isikutelt ühtegi märkust selle kohta, et kavandatud abi võib mõjutada kaubandustingimusi ja kahjustada konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(51)

Eespool esitatud põhjustel leiab komisjon, et meede on kooskõlas keskkonnaabi suuniste asjaomaste sätetega, mida kohaldati analoogselt energia maksustamise direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kohustus Itaalia peatama uue abi andmise kehtiva kava kohaselt ettevõtetele, kes ei ole tagastanud ühisturuga kokkusobimatut abi vastavalt eelnevale tagasinõudmise otsusele. Seetõttu võib kõnealust meedet vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c pidada ühisturuga kokkusobivaks,

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/30

(1)

30. aprilli 2004. aasta kirjas teavitas Poola komisjoni enne ühinemist antavast riigiabist DAEWOO-FSO MOTOR S.A.-le, mis muutis oma nime Fabryka Samochodów Osobowych S.A.-ks (edaspidi „FSO” või „abisaaja”). 19. mai 2004. aasta kirjas palus komisjon Poolal esitada mõned puuduvad dokumendid. Need esitati 18. juunil 2004. Komisjon nõudis lisateavet 2. augusti 2004. aasta ja 6. oktoobri 2004. aasta kirjades, millele Poola vastas 13. septembri 2004. aastal registreeritud kirjaga ning 3. novembri 2004. aasta kirjaga. 9. novembril 2004 toimus komisjoni ja Poola ametiasutuste koosolek.

(2)

5. jaanuaril 2005 aktsepteerisid Poola ametiasutused, et komisjon käsitleb 30. aprilli 2004. aasta teadet EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel antud teatena uue abina käsitletavate meetmete osas.

(3)

19. jaanuari 2005. aasta kirjas teavitas komisjon Poolat otsusest algatada kõnealuse abi suhtes, mida ei antud enne ühinemist ja mida käsitletakse uue abina, EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas26. aprillil 2005. (2) Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi meetmete kohta. Ükski kolmas isik märkusi ei esitanud.

(4)

28. veebruari 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 1. märtsil 2005, palusid Poola ametiasutused pikendada tähtaega märkuste esitamiseks ametliku uurimismenetluse algatamise kohta. Poola esitas osalise vastuse 1. aprilli 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 4. aprillil 2005. Samas kirjas palus Poola pikendada täiendava teabe esitamise tähtaega 15. aprillini 2005, sest ta vajas aega ümberkorraldamiskava ajakohastamiseks. 27. aprilli 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 29. aprillil 2005, palusid Poola ametiasutused veel kord pikendada täiendava teabe esitamise tähtaega 13. maini 2005. Kõnealune teave koos ümberkorraldamiskava ajakohastatud versiooniga esitati 31. mai 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 2. juunil 2005. Täiendavad märkused esitati 13. juuni 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 14. juunil 2005.

(5)

4. augusti 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 8. augustil 2005, teavitas Poola komisjoni FSO uue investori leidmisest. 28. septembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 29. septembril 2005, teatasid Poola ametiasutused komisjonile, et 2005. aasta novembris esitatakse ajakohastatud ümberkorraldamiskava koos toodetavate mudelite kirjeldusega. 16. novembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti järgmisel päeval, esitas Poola FSO laovarude hindamise ingliskeelse versiooni. 12. detsembril 2005 nõudis komisjon täiendavat teavet. Poola ametiasutused esitasid täiendava teabe 15. detsembri 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 19. detsembril 2005 ja milles esitati ümberkorraldamiskava lubatud ajakohastus. Samas kirjas teatas Poola komisjonile, et ta esitab eelolevatel nädalatel lisateavet. 3. jaanuari kirjas, mis registreeriti 5. jaanuaril 2006, esitas Poola osalise vastuse komisjoni 12. detsembri 2005. aasta teabenõudele ja palus ülejäänud teabe esitamiseks rohkem aega (kuni 23. jaanuarini 2006). 26. jaanuari 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 30. jaanuaril 2006, esitasid Poola ametiasutused osa täiendavast teabest, paludes tähtaega pikendada 6. veebruarini 2006. 14. veebruari 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 15. veebruaril 2006, esitas Poola puuduvad punktid vastusest komisjoni 12. detsembri 2005. aasta kirjale.

(6)

21. veebruaril 2006 toimus Brüsselis komisjoni talituste, Poola ametiasutuste, FSO juhtkonna ja investori AvtoZAZ koosolek. Pärast koosolekut 8. märtsil 2006 saatis komisjon Poolale täiendava teabe nõude. Poola saatis vastuse 6. aprilli 2006. aasta kirjas, mis registreeriti järgmisel päeval. Poolale saadetud 27. aprilli 2006. aasta kirjas pikendas komisjon ümberkorraldamiskava lõpliku versiooni esitamise tähtaega 20. maini 2006. Poola ametiasutused esitasid kõnealuse teabe 22. mai 2006. aasta kirjas, mis registreeriti järgmisel päeval.

(7)

28. ja 29. juuni 2006. aasta kirjades, mis mõlemad registreeriti järgmisel päeval, teatasid Poola ametiasutused komisjonile, et äsja allkirjastati litsentsileping uue automudeli tootmiseks FSOs. 29. juunil 2006 toimus koosolek Poola ametiasutustega.

(8)

5. juuli 2006. aasta kirjas nõudis komisjon täiendavat teavet, mille Poola ametiasutused esitasid 19. ja 27. juuli 2006. aasta kirjades.

(9)

Poola ametiasutused esitasid täiendava teabe 30. augusti 2006. aasta kirjas ja 31. augustil 2006 toimunud koosolekul.

(10)

6. septembri 2006. aasta kirjas nõudis komisjon täiendavat teavet, mis esitati 3. oktoobri 2006. aasta kirjas, mis registreeriti järgmisel päeval. Poola teatas komisjonile, et esitab rohkem teavet järgmise kümne tööpäeva jooksul.

(11)

Poola esitas lisateabe 17. oktoobri 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 19. oktoobril 2006. Kirjas palusid Poola ametiasutused kohtumist komisjoni talitustega. Koosolek toimus Brüsselis 7. novembril 2006. Pärast koosolekut saatsid Poola ametiasutused 17. novembril 2006. aastal kirja.

(12)

FSO on Poola autotootja. Äriühingu peamine tootmisettevõte asub Varssavis, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abistatav piirkond. Äriühing toodab sõiduautosid, varuosi ja lisaseadmeid. Äriühingu peamine tuluallikas on alates 1990. aastate lõpust olnud Daewoo marki sõidukite Matiz ja Lanos tootmine. FSO S.A. kontrolli all on praegu 18 tütarettevõtet (teenindus, komponentide tootmine, müük); 1999. aastal oli neid […]. (3)

(13)

FSO eelkäija tegutses Poolas alates 1950. aastatest, kuuludes Poola kahe suurima autotootja hulka. 1996. aastal sõlmisid Daewoo Motor Corporation Ltd („DMC”) ning endine tööstus- ja kaubandusministeerium ühisettevõtte lepingu. Daewoo omandas 70 % äsja asutatud ühingust DAEWOO-FSO MOTOR S.A. Umbes 25 % äriühingust kuulus riigikassale ja ülejäänu vähemusaktsionäridele. Alates sellest on äriühing kandnud nime Fabryka Samochodów Osobowych („FSO”).

(14)

FSO raskused tulenevad peamiselt suurima aktsionäri DMC pankrotistumisest 2000. aastal. Pankroti tagajärjel vähenes nõudlus Daewoo marki sõidukite järele, sest klientide seas valitses ebakindlus FSO tuleviku ning varuosade ja remonditeenuste kättesaadavuse suhtes. Kasutatud autode Lääne-Euroopast Poolasse importimise väga järsu tõusu tõttu vähenes lisaks sellele käesoleva kümnendi algul oluliselt FSO uute sõidukite müük Poolas. Peale selle kaotasid kaks toodetavat mudelit ELi turul aastate jooksul populaarsust, sest erinevalt konkureerivatest mudelitest ei olnud need veel moderniseeritud. Selle tagajärjel vähenes FSO müük 189 000 ühikult (sellest 179 000 müüdi Poolas) 1999. aastal 47 000 ühikule 2001. aastal. FSO puhaskahjum oli 2000. aastal 2,1 miljardit Poola zlotti (540 miljonit eurot (4)), 2001. aastal 1,1 miljardit zlotti (282 miljonit eurot) ja 2002. aastal 425 miljonit zlotti (109 miljonit eurot). Viimastel aastatel on suurema osa toodetud autodest moodustanud Lanos, mida eksporditi [koostekomplektidena] Ukrainasse ning mida monteeris ja müüs FSOga 2000. aastal kaubanduskoostööd alustanud äriühing AvtoZAZ. Müügitulu püsis väga väike ning äriühing tegutses jätkuvalt kahjumiga.

Tabel 1

(15)

Pankrotistunud DMC mõned osad (nimelt margitoote nime ja mõned Aasia tootmisettevõtted), kuid mitte FSO omandas General Motors, moodustades neist uue tütarettevõtte GM DAT, s.o General Motors Daewoo Auto & Technology.

(16)

FSO on alates raskustesse sattumisest otsinud strateegilist investorit. 2004. aasta veebruaris võttis FSO ühendust 29 suurima mootorsõidukite tootjaga, saates neile memorandumi, milles ta esitles end atraktiivse investeerimisvõimalusena. [Mõned äriühingud], nagu AvtoZAZ, […], [väljendasid] põhimõttelist huvi FSOsse investeerimise vastu. FSO põhiklient AvtoZAZ väljendas konkreetset huvi FSOga koostöö laiendamise vastu. Poola valitsus alustas AvtoZAZiga FSO müümiseks ainuläbirääkimisi.

(17)

AvtoZAZ on Ukraina suurim autotootja. AvtoZAZ monteerib mitut marki autosid, sealhulgas ZAZ (ettevõtte oma tootemark), Daewoo, VAZ (Vene Lada tootemark) ja Opel. (6) Äriühing kuulub Ukraina suurima automüügi- ja teenindusjaamade võrgustiku omanikule UKRAVTO. UKRAVTO müüb mitmeid tootemarke, sealhulgas ZAZ, Daewoo, Chevrolet, VAZ ja Opel.

(18)

25. juunil 2004 allkirjastasid riigikassa, AvtoZAZ ja FSO kavatsuskokkuleppe. 9. novembri 2004. aasta otsusega kiitis ministrite nõukogu heaks riigikassale kuuluvate FSO aktsiate müügi. Äriühingu turuväärtuse hindamiseks leppisid FSO ja riigikassa kokku määrata sõltumatuks konsultandiks KPMG. Kohaldati kulumeetodit (äriühingu varade ja kohustuste arvestuslik väärtus, mida vajaduse korral korrigeeriti) ja likvideerimismeetodit (FSO varade turuväärtus sundmüügi korral, millest on lahutatud kohustused). Mõlemal juhul osutus FSO aktsiate väärtus negatiivseks. Samal ajal valis riigikassa hindamise läbiviimiseks teise sõltumatu konsultandi (PriceWaterhouseCoopers). Ta kinnitas esimese hindamise tulemusi.

(19)

30. juunil 2005 allkirjastati AvtoZAZiga (7) müügileping summas 100 Poola zlotti. Lepingu kohaselt peab AvtoZAZ rakendama riigikassaga läbiräägitud äriplaani. Äriplaan hõlmab perioodi 2005–[…] ning sellega nähakse ette uue automudeli tootmise alustamist, tootmismahtude suurendamist ning minimaalse tööhõive säilitamist. Lepingus märgitakse, et Poola valitsus annab komisjonile teatatud ümberkorraldamiskavas sisalduvat riigiabi juhul, kui komisjon selle heaks kiidab. Ostja avaldab, et riigiabi andmine FSO-le oli üks tingimus, millest lähtudes ta otsustas äriühingu aktsiad osta.

(20)

Vahepeal ostis AvtoZAZ (allahindlusega) 100 % FSO võlausaldajatest […] pankade nõuetest FSO vastu, mille nimiväärtus on ligi […].

(21)

1999. aastal müüdi Poolas 640 000 uut sõidukit ning FSO oma 28 % turuosaga oli sel ajal Poola suurim autotootja. 2003. aastal langes Poolas müüdud autode arv 358 000-ni ja FSO turuosa 2,2 %-ni (FSO müüs vähem kui 8 000 autot). 2004. aastal müüs FSO Poolas ainult 3 500 autot. FSO peamised konkurendid Poolas (ja Euroopas) on Fiat, Škoda, Renault, Toyota, Opel, Peugeot, Ford, Volkswagen ja Citroën. Importsõidukite osa Poola turul kasvas 25 %-lt 1998. aastal 75 %-ni 2003. aastal.

(22)

Euroopa Liidu (25 liikmesriigi) kogu toomisvõimsus oli 2004. aastal 20,8 miljonit autot, tootmismaht aga ainult 14,5 miljonit autot. Seega valitseb autotööstuses, kus kasutatakse ära 70 % tootmisvõimsusest, selgelt tootmisvõimsuse ülejääk. Kui FSO 1999. aasta müügitulemus oleks vastanud suuremale kui 1 % turuosale ELis, moodustas FSO toodang 2004. aastal väiksema kui 0,5 % turuosa.

(23)

Alates 2003. aastast on enamiku FSO toodangust ostnud AvtoZAZ ja müünud selle Ukraina turul. Ukrainas on uute autode müük viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2001. aastal müüdi Ukrainas 65 000 ja 2005. aastal 265 000 autot. Ukraina turul konkureerivad FSO toodetud Daewoo autodega järgmised tootemargid: VAZ (Lada), ZAZ, Chevrolet ning teised Daewoo mudelid, mida ei tooda FSO. Škoda, Opel, Toyota, Mitsubishi, Nissan, Renault ja VW on Ukraina turul esindatud, kuid nende turuosad on väiksemad.

(24)

FSO kavatseb osa oma toodangust eksportida ka […]. […] müüdi 2005. aastal umbes 1,6 miljonit autot. Kodumaiste tootemarkide turuosa on 72,5 % ning importautod moodustavad müügist 27,5 %. […] marki autode halva kvaliteedi ja aegunud kujunduse tõttu kasvab aga importautode osakaal pidevalt. Lisaks sellele ehitavad oma tehaseid […] välismaised autotootjad. Umbes 40 % Lääne mootorsõidukite tootjatest on selles piirkonnas juba tehased rajanud ja sama kavatseb teha veel 16 %.

(25)

Nagu näidatud tabelis 2, alustas juhtkond FSA S.A. ja tema tütarettevõtete ümberkorraldamist kohe, kui olukord pärast DMC pankroti väljakuulutamist 2000. aastal halvenes. FSO S.A. töötajaskonda vähendati ajavahemikus 2001. aasta jaanuaris 2003. aasta septembrini 2 222 töötaja võrra. Komisjonile 2004. aasta aprillis teatatud ümberkorraldamiskava („algne ümberkorraldamiskava”) algas 2003. aasta lõpus ja lõppeb 2007. aastal ning selles kavandati vähendada FSO S.A. töötajaskonda veel 1 100 töötaja võrra, mille tulemusena jääb pikaajalisele tööle umbes 2 000 töötajat. Alates sellest on kava suures osas rakendatud. Töötajaskond oli 2005. aasta lõpuks vähenenud 2 200 inimeseni. Vahepeal on Poola ametivõimud teatanud, et viimati nimetatud tase vastab uuele pikaajalisele eesmärgile. Samal perioodil korraldati täielikult ümber ka FSO kontrollitavad tütarettevõtted ja nende töötajaskonda vähendati oluliselt.

Tabel 2 (9)

Töötajaskond aasta lõpus

(26)

Algne ümberkorraldamiskava, millest komisjonile teatati 30. aprillil 2004, lähtus tingimusest, et FSO strateegiline investor leitakse enne 2006. aastat. Kuna investori kaasamise aeg ei olnud ümberkorraldamiskava koostamisel kindel, sisaldas kava algselt kaht varianti. 2004. aasta jooksul, kui potentsiaalse investori kaasamine muutus kindlamaks, kinnitas FSO esimese ümberkorraldamise variandi, ehkki sihtkuupäevad lükkusid mõnevõrra edasi. Kava sisaldas järgmisi meetmeid:

(27)

Algses ümberkorraldamiskavas kavatses FSO toota pikaajaliselt [130 000–170 000] ühikut. Selle pikaajalise tootmiseesmärgi kohaselt kavatses FSO vähendada olemasolevat tootmisvõimsust kolmandiku võrra, st [200 000–230 000] sõidukist aastas – kahest vahetusest ja 250 tööpäevast lähtudes – [140 000–170 000] sõidukini aastas. Alates 2001. aastast on olemasolevat võimsust vähe kasutatud (alla 25 %). Poola ametiasutuste arvestuse kohaselt on FSO säästulävi pärast ümberkorraldamist [100 000–150 000] autot aastas. (10)

(28)

Järgnevates kirjades teatasid Poola ametiasutused komisjonile viivitustest algse ümberkorraldamiskava rakendamisel ja teatasid, et müügitulemuse vahe-eesmärke ei saavutatud.

(29)

2005. aastal muudeti ümberkorraldamiskava – FSO ei kavatsenud enam uusi mudeleid välja töötada, vaid kavatses selle asemel toota olemasolevat mudelit, mis kuulub ühele suuremale autotootjale, keda edaspidi nimetatakse erinevalt „investorist” (AvtoZAZ) „litsentsiandjaks”. Tootmiseks vajalikud komponendid oleksid seega juba olemas ning investeerimiskulud piirduksid FSO olemasolevate tootmisliinide tehnoloogiliste kohandustega, mis võimaldavad uue mudeli tootmist. Uue kava rakendamiseks oli FSO-l vaja leida litsentsiandja.

(30)

Komisjon märgib, et ümberkorraldamiskava kõnealune muudatus – litsentsiandja leidmine lisaks investorile – muutus vajalikuks, sest FSO ei suutnud leida suurest autotootjast investorit, kellega koos FSO oleks võinud välja töötada uue mudeli, nagu algses ümberkorraldamiskavas ette nähtud. Investor AvtoZAZ ei ole välja töötanud oma mudeleid, mis oleksid ELi turul konkurentsivõimelised.

(31)

Pärast ümberkorraldamiskava muutmist vastavalt investoriga peetud läbirääkimistele muudeti kava veel kord vastavalt võimalike litsentsiandjatega peetud läbirääkimistele.

(32)

Ümberkorraldamiskava 2005. aasta novembri versioonis teatasid Poola ametiasutused, et luuakse uus FSO tütarettevõte […].

(33)

[…] 2006 allkirjastasid FSO ja tema aktsionär UkrAvto vastastikuse mõistmise memorandumi GM DATiga uue mudeli tootmiseks FSOs.

(34)

[…] 2006 sõlmisid FSO ja UkrAvto GM DATiga […] lepingu […] mudeli (Chevrolet Aveo) tootmiseks ja […]. GM otsis kõnealuse mudeli jaoks […] uut tootmisvõimsust. Lepingu tingimuste kohaselt võib FSO kõnealust mudelit toota ja monteerida kuni […]. FSO võib kõnealuse mudeli müüki […] jätkata kuni […].

(35)

Samal ajal sõlmis FSO lepingu GM DATiga, pikendades olemasolevat litsentsilepingut Daewoo Lanos […] tootmiseks. Uue lepingu kohaselt võib FSO kõnealust mudelit toota kuni […] ja müüa kuni […]. Kuna Lanos […] müük 2005. ja 2006. aastal kasvas, kavatseb FSO toota seda vana mudelit suurtes kogustes kuni […] tootmise alguseni […] lõpus.

(36)

Hiljuti esitatud teadetes on Poola ametiasutused osutanud, et erinevalt varem teatatust kavatseb FSO müüa pikas perspektiivis, eriti pärast 2008. aastat, [130 000–170 000] autot. Osa sellest toodangust müüakse […] ja suurem osa ülejäänust […].

(37)

Ümberkorraldamiskava osaks oleva rahandusliku ümberkujundamise osas on alates 2003. aastast vastu võetud ja rakendatud meetmeid äriühingu võlgade vähendamiseks. 22. septembril 2003 sõlmiti kokkulepe FSO peamiste võlausaldajatega, st DMC, riigikassa ja […] finantsasutustega (sh […] Poola pankadega). Kokkuleppes nähti ette DMC ja riigikassa nõuete vahetamine FSO aktsiateks sama vahetuskursiga. Vahetus on nüüdseks toimunud. […] finantsasutused nõustusid suurema osa oma nõuetest FSO vastu kustutama. Nagu osutatud, on […] pangad alates sellest ajast oma ülejäänud nõuded FSO vastu (allahindlusega) investorile müünud. Kustutatud on juba rohkem kui […] miljonit Poola zlotti. Lisaks kokkuleppele peamiste võlausaldajatega esitas FSO 17. septembril 2003 kohtule avalduse alustada kokkuleppemenetlust väiksemate võlausaldajatega. Menetlus on nüüdseks lõpetatud.

Tabel 3

Kohustuste ümberkorraldamine

[…]

(38)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tegi komisjon järelduse, et enne ELiga ühinemist – 2003. aasta viimasel kvartalil ja 2004. aasta esimesel neljal kuul oli juba rakendatud mitmeid ümberkorraldusabi meetmeid Seega käesolev uurimismenetlus ei hõlma neid meetmeid, vaid ainult pärast ühinemist rakendatavaid abimeetmeid. Enne ühinemist antud abi tuleb aga arvesse võtta kokkusobivuse hindamisel, eelkõige hindamisel, kas abi piirdub vajaliku miinimumiga.

(39)

Suurim osa pärast ühinemist antud abi anti […] % riigigarantii näol […] tulevikus antavale investeerimislaenule. Pangalaen summas […] miljonit USA dollarit ([…] miljonit eurot (11)) vääringustatakse USA dollarites. Seega tuleneb garantiist riigile võimalik maksekohustus summas 83 miljonit USA dollarit (66 miljonit eurot). (12) Teine oluline meede on FSO vastu kehtivate nõuete kustutamine rahandusministeeriumi poolt summas 34 860 000 Poola zlotti (9 miljonit eurot).

(40)

Erinevad meetmed on allpool olevas tabelis loetletud Poola ametiasutuste poolt 3. jaanuaril 2006 esitatud teabe alusel. (13)

Tabel 4

Pärast ühinemist antav riigiabi

(41)

Teatatud abimeetmete summa on 83 miljonit USA dollarit (66 miljonit eurot) ja 62 miljonit Poola zlotti (16 miljonit eurot). 20. oktoobri 2006. aasta vahetuskursiga on abimeetmete kogusumma seega 82 miljonit eurot ehk 318 miljonit Poola zlotti.

(42)

Suur osa abimeetmetest rakendatakse riigi nõuete kustutamise või edasilükkamise teel. Kuna komisjonile teadaolevalt ei ole FSO neid nõudeid tasunud, on äriühing kohustuste tasumise peatamisest juba kasu saanud. Seetõttu võib kõnealuseid meetmeid pidada juba osaliselt rakendatuks.

(43)

Menetluse algatamise otsuses ütles komisjon, et uue abi kokkusobivust hinnatakse kohaldatavate päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel. Kehtivad ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (14) („2004. aasta suunised”) jõustusid 10. oktoobril 2004. Enne seda kuupäeva teatatud meetmete suhtes kohaldatakse varasemaid, 1999. aasta päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid (15) („suunised”). Kuna meetmetest teatati 29. aprillil 2004, kohaldatakse 1999. aasta suuniseid. Seetõttu andis komisjon esialgse hinnangu teatatud (uuele) abile nendes suunistes sätestatud kriteeriumide alusel.

(44)

Esiteks tegi komisjon järelduse, et FSO eelmiste aastate kahjumit ja müügi vähenemist arvestades võib FSOd pidada suuniste punkti 2.1 alusel raskustes olevaks äriühinguks.

(45)

Elujõulisuse taastamise osas väljendas komisjon kahtlust kava teatavates aspektides. Osaliselt olid kahtlused seotud kavandatava tootmistaseme ebaselgusega. Samuti märkis komisjon, et tal puudub ajakohastatud ümberkorraldamiskava, mille üle Poola ametiasutuste väitel oli investoriga läbirääkimisi peetud. Olulise punktina märkis komisjon ka seda, et ta ei olnud saanud Poola ametiasutustelt turuülevaadet. Komisjon osutas, et ülevaade peaks sisaldama tootmise koguvõimsuse ja nõudluse hinnangut ühenduse tasandi kohta ning järeldust ülemäärase võimsuse olemasolu kohta turul.

(46)

Konkurentsi põhjendamatu moonutamise osas märkis komisjon, et ta ei saa lõplikku seisukohta võtta, sest esiteks ei esitanud Poola ametiasutused teavet selle kohta, kas turul, kus FSO tegutseb, esineb ülevõimsust. Teiseks ei teatanud Poola, kas FSO ja/või investor kavandasid mingeid meetmeid, mida võiks käsitleda kompenseerivate meetmetena lisaks võimsuse vähendamisele, mida ümberkorraldamiskava elujõulisuse saavutamise meetmena juba sisaldab.

(47)

Abi vajaliku miinimumiga piirdumise osas nõudis komisjon täiendavaid üksikasju omafinantseeringuna käsitletavate meetmete ja ümberkorraldamise kulude kohta. Komisjon väljendas ka kahtlust abi piirdumise kohta vajaliku miinimumiga, sest mõne abimeetme tingimuslikkus näis viitavat sellele, et kõnealused meetmed ei olnud hädavajalikud.

(48)

Viimaks märkis komisjon, et 22. septembril 2003 avaliku sektori võlausaldajatega sõlmitud võlgade ümberkorraldamise kokkulepe võib sisaldada enne ühinemist antud abi. Isegi kui selle võimaliku abi kokkusobivust ei saa hinnata ja seda abi ei saa tagastada, tuleb seda uue abi hindamisel ikkagi arvesse võtta.

(49)

2005. ja 2006. aasta kavandatavate tootmistasemete vastuoluliste näitajate osas selgitasid Poola ametiasutused 13. juuni 2005. aasta kirjas, et investori kaasamisel tekkinud viivituste tõttu tuli neid näitajaid ümberkorraldamiskava järgmistes versioonides alandada. Andmete kohaselt tuleks kasumilävi, mis eelhinnangu kohaselt on [100 000–150 000] ühikut, saavutada […]. 22. mai 2006. aasta kirjas esitasid Poola ametiasutused 2008.–2010. aasta müügiprognoosi. 31. augusti 2006. aasta koosolekul esitatud dokumentides avaldasid Poola ametiasutused prognoosi aastateks 2006–2008, mis kinnitas eespool esitatud näitajaid.

Tabel 5

(50)

3. oktoobri 2006. aasta kirjas esitasid Poola ametiasutused 2008.–2010. aastaks oluliselt kõrgema prognoosi. Selle prognoosi kohaselt peaks aastatoodang sel perioodil saavutama [rohkem kui 250 000] ühikust kõrgema taseme.

(51)

Nagu menetluse algatamise otsuses nõutud, esitas Poola ümberkorraldamiskava ajakohastatud versiooni 31. mail 2005. Hiljem on Poola esitanud täiendavalt ajakohastatud versioone. Ümberkorraldamiskava sisaldab nende turgude kirjeldusi, kus FSO tegutseb. Kava kohaselt on ELis märkimisväärne ülevõimsus, nagu juba osutatud.

(52)

Kompenseerivate meetmete ettepanekute osas on Poola teatanud, et esiteks kavatseb FSO tootmist ja müüki 2008. aastaks piirata sihttasemeni [140 000–170 000] autot, vaatamata asjaolule, et ta suudaks toota [200 000–230 000] autot ning reaalselt müüa rohkem kui [140 000–170 000] autot. Teiseks on FSO piiranud oma müügivõrgustikku, vähendades automüügiesinduste arvu […]-lt 2003. aastal […]-le 2006. aastal. FSO on kaks müügiesindust likvideerinud. Kolmandaks piirab äriühing nende riikide arvu, kuhu ta oma toodangut ekspordib.

(53)

Abi vajaliku miinimumiga piirdumise osas on Poola ametiasutused esitanud mitmeid dokumente omafinantseeringuna kirjeldatud summade kohta.

(54)

Viimaks on Poola esitanud 22. septembri 2003. aasta võlgade ümberkorraldamise kokkuleppe koopia.

(55)

Poola ametiasutused ei vaidlusta, et tabelis 4 loetletud meetmed on riigiabi, nagu algatamisotsuses järeldatud.

(56)

Lisaks tabelis 4 loetletud meetmetele väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlust, et 22. septembril 2003 avaliku sektori võlausaldajatega sõlmitud võlgade ümberkorraldamise kokkulepe võib sisaldada enne ühinemist antud abi. Komisjon märkis tõepoolest, et finantsasutused nõustusid oma nõudeid FSO vastu osaliselt kustutama üksnes tingimusel, et Poola maksuhaldur aktsepteerib kõnealusest loobumisest tulenevat amortisatsiooni maksustatavat tulu vähendava kuluna. Seetõttu osutas komisjon, et riik võis teha olulisema järeleandmise kui erasektori kokkuleppeosalised. Poola ametiasutused esitasid 22. septembri 2003. aasta kokkuleppe koopia. Komisjon märkis, et võla konverteerimine FSO aktsiateks, mida riigikassa aktsepteeris, toimus paralleelselt ja samadel tingimustel võla konverteerimisega erasektori äriühingu DMC poolt. Lisaks sellele on DMC konverteeritud summa palju suurem kui riigikassa konverteeritud summa. Nendel asjaoludel järeldas komisjon, et kõnealune toiming järgis turumajanduse tingimustel tegutseva võlausaldaja põhimõtet ning selle puhul ei olnud tegemist riigiabiga.

(57)

Ehkki menetluse algatamise otsuses ei väljendatud sel teemal kahtlust, sest tehing toimus hiljem, kontrollis komisjon, kas FSO riigiosaluse müük AvtoZAZile 30. juunil 2005 […] hinnaga 100 Poola zlotti sisaldas ostjale ja kaudselt FSO-le antavat abi. Komisjon on analüüsinud KPMG koostatud hindamisakti. Konsultatsioonifirma märgib, et äriühing on kandnud suurt kahjumit ning nõudlus tema toodete järele on olnud vähene. Seetõttu ei saa diskonteeritud rahavoogude meetodit nõuetekohaselt kohaldada. Kohaldada saab ainult maksumuse meetodit ja likvideerimismeetodit. Mõlema meetodi kohaldamise tulemusena on FSO väärtus […]. PriceWaterhouseCoopers („PWC”) nõustub suurel määral KPMG järeldustega. Komisjon neis aktides vigu ei leidnud ja järeldas, et KPMG poolse hindamise ja tehingu kuupäeva vahelisel perioodil toimunud sündmused ei viinud aktsiate hinna […]. Seega on komisjon arvamusel, et kõnealuse tehinguga ei osutatud abi.

(58)

Kokkuvõtteks kätkevad käesoleva otsusega hõlmatud abi üksnes tabelis 4 loetletud meetmed.

(59)

Menetluse algatamise otsuses järeldas komisjon, et tabelis 4 loetletud meetmeid ei rakendatud enne Poola ühinemist ELiga 1. mail 2004. Komisjon märkis aga, et 30. juunil 2005 valitsuse ja AvtoZAZi vahel sõlmitud FSO aktsiate müügilepingu riigiabi käsitlev peatükk (artikkel 9) sätestab: „Asjaomased riiklikud haldusorganid kavatsevad anda äriühingule ümberkorraldamiseks […] riigiabi tingimusel, et Euroopa Komisjon teeb otsuse, milles ta tunnustab kavandatava riigiabi kokkusobivust ühisturuga. Abi antakse tingimustel, mis on sätestatud FSO ümberkorraldamiskavas, mida komisjon praegu numbri C 3/2005 all läbi vaatab. […] Ostja avaldab, et 1. punktis osutatud riigiabi andmine äriühingule oli üks eeldusi, mille põhjal ostja otsustas äriühingu aktsiate ostmisesse investeerida. […] Asjaomaste riiklike haldusorganite avaldused, mis käsitlevad kavatsust anda äriühingule 1. punktis osutatud riigiabi, on lisatud käesoleva lepingu 6. lisas”. Eespool osutatu põhjal järeldab komisjon, et riik võttis 30. juunil 2005 õiguslikult siduva kohustuse anda teatatud abi, kui komisjon selle heaks kiidab.

(60)

Komisjon on märkinud, et 30. juunil 2005 ja enne seda ei olnud kaugeltki kindel, et FSO suudab taas elujõuliseks muutuda. Seda kinnitavad KPMG ja PWC eespool nimetatud hindamisaktid. Eelkõige märgib komisjon, et äriühingul puudus uue mudeli tootmiseks litsentsiandja. Äriühing ei teadnud, mida ta tulevikus tootma hakkab. […] leping sõlmiti alles 2006. aastal. Sel ajal kehtinud litsentsileping GM DATiga Lanose tootmiseks lõpeb […]. Lanose tootmismaht oli väike ja sellest ei piisanud kulude katmiseks. Kokkuvõtteks anti tingimusteta lubadus abi anda ajal, mil valitses suur pankrotioht.

(61)

[…] antud investeerimislaenu riigigarantiis sisalduva abi täpse summa osas ei ole Poola ametiasutused esitanud riskiteguri arvutust, millega garantiid kaaluda. Kuni 2006. aasta oktoobrini rõhutasid Poola ametiasutused alati, et kõnealune garantii oli vajalik, sest äriühingul ei olnud võimalik leida turult rahastamist pankade halbade kogemuste ja kantud kahjude tõttu seoses FSO-le varem antud laenudega. Lisaks sellele on komisjon märkinud, et nagu eespool osutatud, võeti garantii andmise kohustus ajal, mil valitses suur pankrotioht. Neil asjaoludel arvab komisjon, et riigigarantiis sisalduv abi võib moodustada kuni 100 % garantii summast. Abi kokkusobivuse hilisema hindamise põhjal ei ole komisjonil aga vaja kõnealuses garantiis sisalduva abi täpset suurust kindlaks määrata.

(62)

Komisjon märgib, et Poola ametiasutused viitasid 17. oktoobri 2006. aasta kirjas, et äriühingul oleks võimalik nimetatud ajal turult laene saada. Seetõttu palus Poola määrata garantiis sisalduva abi suuruse kindlaks, lähtudes garantii tõttu saadud intressimäära alandamisest. Komisjon ei saa sellele palvele vastu tulla. Riik võttis kohustuse anda garantii (ja rakendada teised abimeetmed) ning abi suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse aega, mil riik võttis pöördumatu kohustuse abimeetmeid rakendada, mitte aga hilisemat aega. Kõik turul pärast seda kuupäeva pakutavad laenud on riigi lubatud abiga „rikutud”. Turg võttis arvesse äriühingule antava abi otsest positiivset mõju (ja kaudset mõju nagu näiteks investori leidmine, mis sai võimalikuks tänu abi lubamisele). Selle tõttu ei saa varem lepinguliselt lubatud meetmetes sisalduva abi suuruse hindamisel lähtuda hiljem pakutud finantseerimise hinnast. Lisaks sellele ei ole Poola ametiasutuste antud teave pankade valmisoleku kohta laenu anda lõplik ega tõenda ühegi panga tegelikku valmisolekut laenata FSO-le kõnesolevat summat olukorras, kus riigiabi ei anta. Poola ametiasutused kinnitasid […] 17. novembri 2006. aasta kirjas.

(63)

Mis puudutab FSO maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste võlgnevuste edasilükkamise teel antavat abi, siis on see äriühingu jaoks samaväärne laenudega. Nagu osutatud, võimaldati kõnealuste maksete edasilükkamist ajal, mil valitses suur pankrotioht. Neil asjaoludel järeldab komisjon, et kõnealuste edasilükkamistega antav abi võib ulatuda kogu edasilükatud summani. Abi kokkusobivuse hilisema hindamise põhjal ei ole komisjonil aga vaja kõnealustes edasilükkamistes sisalduva abi täpset suurust kindlaks määrata.

(64)

Seega on käesolevas otsuses hinnatava ühinemisjärgse abi maksimaalne suurus 83 miljonit USA dollarit (66 miljonit eurot) pluss 62 miljonit Poola zlotti (16 miljonit eurot). 20. oktoobri 2006. aasta vahetuskursiga on abi maksimumsumma seega 82 miljonit eurot ehk 318 miljonit Poola zlotti.

(65)

Enne ühinemist rakendatud meetmetes sisaldunud abi osas märgib komisjon, et mõni neist meetmetest kätkes ka maksu- ja sotsiaalkindlustusvõlgade edasilükkamist. Eespool osutatud põhjusel tegi komisjon järelduse, et enne ühinemist antud abi maksimumsumma on kõnealuste meetmete nimiväärtuse summa, nimelt 201 miljonit Poola zlotti (51 miljonit eurot). Komisjonil ei ole vaja neis meetmetes sisaldunud abi täpset suurust kindlaks määrata.

(66)

Nagu menetluse algatamise otsuses juba osutatud, on kõnealust abi hinnatud, lähtudes 1999. aasta (ja mitte 2004. aasta) suunistest raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Komisjon arvab, et ümberkorraldusabi on kokkusobiv, kui kõik suunistes sätestatud tingimused on täidetud. (17)

(67)

Nagu menetluse algatamise otsuses osutatud, arvab komisjon, et FSO on raskustes ja ümberkorraldusabi jaoks kõlblik. Nagu Poola ametiasutuste esitatud teabega kinnitati, ei oleks äriühing ilma abita suutnud allesjäämiseks hädavajalikku uut aktsionäri ja litsentsiandjat leida. Lisaks sellele ei annaks pangad ilma riigigarantiita isegi täna FSO-le investeerimislaenu, mis on hädavajalik uue mudeli tootmiseks ja seega äriühingu allesjäämiseks.

(68)

Komisjon peab ka kontrollima, kas […], kes võib olla garanteeritud investeerimislaenu saaja, on abikõlblik või mitte. Poola ametiasutused on komisjonile kinnitatud, et […] – või mis tahes muu nimi talle antakse – oleks FSO tütarettevõte, mis kajastuks FSO kontserni konsolideeritud raamatupidamisaruandes. Poola esitatud teabe alusel võib järeldada, et […] loomine ei oleks suuniste tähenduses uue äriühingu loomine. Raskustes oleva majandusüksuse keskse osana on […] ümberkorraldusabi jaoks kõlblik.

(69)

Suunistes on osutatud: „Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. […] Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt […] sisemistest meetmetest […].”

(70)

Nagu eespool öeldud, tegutseb FSO tulevikus sõltumatu autotootjana selles mõttes, et tema toodetavaid, monteeritavaid ja müüdavaid mudeleid ei arendada kontsernis, millesse äriühing kuulub. (18) Seega peab äriühing sõlmima litsentsilepingu ühe suurema oma mudeleid väljatöötava autotootjaga. Sellised äriühingud võivad oma mudeleid toota kas oma tehastes või sõltumatutes äriühingutes nagu FSO. Eespool öeldust tulenevalt konkureerib FSO litsentsilepingut sõlmida püüdes asjaomase autotootja olemasolevate tootmisettevõtete, samuti teiste sõltumatute tootjatega. FSO võib sõlmida regulaarselt litsentsilepinguid ja teenida kasumit asjaomaste mudelite tootmiselt üksnes juhul, kui ta on madala kulubaasiga, usaldusväärne ja tõhus tootja.

(71)

Komisjon märgib, et ümberkorralduskava on suunatud viimati nimetatud tingimuse täitmisele.

(72)

Tegevuslikust küljest on äriühing rakendanud kaugeleulatuva ümberkorraldamiskava, mis puudutab nii FSO S.A.-d kui ka tütarettevõtteid. FSOs tuvastati muu hulgas sellised probleemid nagu liiga suur arv osakondi ja juhtimistasandeid, samuti ebasobiv organisatsiooniline struktuur. FSO otsustas osakondade arvu vähendada ja mõned neist ühendada, et vähendada juhtimistasandite ja juhtivtöökohtade arvu. FSO on muutnud ka funktsioonide jaotuse skeemi, koondades mõned funktsioonid ja jättes välja ülemäärased. Üldisemas plaanis, kuna töötajaskonna suurus ja struktuur ei vastanud olemasolevale tegevus- ja tootmismahule, vähendas äriühing oluliselt töötajate arvu, nagu näidatud tabelis 2. Äriühing on ümber korraldanud oma teeninduse, komponentide tootmise ja müügiga tegelevad tütarettevõtted.

(73)

Rahalisest küljest oli äriühingul võlakoorem, mida ta alates 2000. aastast kantud suurte kahjumite tõttu ei suutnud tagasi maksta. Nagu aga tabelis 3 näidatud, pidas äriühing läbirääkimisi võlausaldajatega, kes nõustusid oma nõuded aktsiateks vahetama või enamikust nõuetest loobuma.

(74)

Eespool kirjeldatust nähtub, et äriühing on juba rakendanud olulisi sisemisi tegevuslikke ja rahandusmeetmeid konkurentsivõime taastamiseks nii, nagu suunised ette näevad. Ümberkorraldamisperiood lõpeb aga alles siis, kui FSO on teinud kõik uue mudeli tootmiseks vajalikud investeeringud ja taastanud mõistlikku kasumit teeniva tootmismahu. Järelikult peaks ümberkorraldamisperiood kehtivate plaanide kohaselt lõppema […] jooksul.

(75)

Lisaks sisemisele ümberkorraldamisele, mis tõhustab FSO tootmistegevust, tuleb äriühingule kasuks ka uue aktsionäri AvtoZAZ olemasolu alates 2005. aastast. See annab FSO-le oma toodete müümisel eelisjuurdepääsu UkrAvto turustusvõrgustikule.

(76)

Komisjon märgib, et ümberkorraldamiskavas ei puudu riskid ja ebakindlus. Esiteks peab FSO pidevalt tegema edukaid pakkumisi litsentsilepingute saamiseks, et tal oleks mudel, mida toota. Teiseks sõltub FSO ühe või kahe toodetava sõiduki kaubanduslikust edust, mida ei saa tagada. Kolmandaks peab FSO teenima asjaomaste mudelite tootmiselt piisavat kasumit. Arvestades autoturul valitseva konkurentsi tihedust, mis kajastub massiturule suunatud sõidukite tootjate väheses kasumis, nõuab kasumlikkuse saavutamine tõhususe ja kulude kontrolli pidevat täiustamist. Ümberkorraldamiskava kätkeb kõiki neid riske ning kui need riskid peaksid teostuma, ei saa neid käsitleda ettenägematute asjaoludena suuniste punkti 48 tähenduses.

(77)

Juba saavutatud tegevuslikku ja rahanduslikku ümberkorraldamist, uue aktsionäri toetust ning GM DATiga […] tootmiseks […] 2006 sõlmitud […] lepingut silmas pidades arvab komisjon, et ümberkorralduskava võimaldab FSO-l pikaajalise elujõulisuse piisava tõenäosusega taastada.

(78)

Nagu juba mainitud, kannatab ELi autotööstus ülevõimsuse all ning autotootjad teatavad regulaarselt töötajate arvu vähendamisest. Selles kontekstis on äriühingute lahkumine turult turumehhanismide toime tavaline tulemus. Läbivaatamisel olev abi tõkestab nende mehhanismide toime ja nihutab kohanemiskoormuse teistele tootjatele. Kõnealustel konkurentidel on üks konkurent rohkem kui neil oleks juhul, kui riik ei oleks sekkunud, et FSO pankrotist päästa. Käesoleva abiga tekitatud moonutuse ulatuse hindamiseks on seega vaja kindlaks määrata, millistel turgudel FSO tegutseb ja kes on tema konkurendid.

(79)

Komisjon märgib, et FSO tegutseb kahel turul. Esiteks konkureerib ta olemasolevatelt suurematelt autotootjatelt autotootmislitsentside või -tellimuste saamisel. Selles kontekstis konkureerib FSO olemasolevate, kas asjaomasele suurtootjale kuuluvate või sõltumatute tootmisettevõtetega, mis võiksid samu autosid toota ja oleksid huvitatud nende monteerimisest. Komisjon märgib, et viimastel aastatel sunnivad ELis tegutsevad suuremad autotootjad mitmeid asjaomases geograafilises piirkonnas, üldiselt Euroopas (19) asuvaid tehaseid üksteisega konkreetse mudeli tootmises konkureerima. Tänu abile saab FSO alles jääda ning konkureerib selliste tootmisvõimaluste pärast teiste samas piirkonnas asuvatte tootmisettevõtete arvel. Seda liiki moonutus võis juba toimuda, kui FSO sõlmis GM DATiga […] litsentsilepingu. Teoreetiliselt oleks […] mudelit võinud toota mõni muu Euroopa tehas. Kuna FSO konkureerib tulevikus teiste litsentsilepingute pärast, võib komisjon konkreetset kõnealust lepingut kõrvale jättes mõistlikult eeldada, et äsja kirjeldatud moonutus toimub tulevikus teiste ELis asuvate tehaste arvel. Selles osas märgib komisjon, et mitmed ELi tehased toodavad praegu sama liiki autot, mida FSO kavatseb tootma hakata. Selline moonutus võib tõsiselt kahjustada tootmisettevõtet, mis oleks sõlminud asjaomase litsentsilepingu juhul, kui FSO oleks turult lahkunud. Automudeli tootmine hõlmab sageli sadade (või isegi tuhandete) inimeste töölevõtmist mitmeks aastaks. Seega mõjutab FSO turulviibimine tõsiselt selle liikmesriigi heaolu, kus asub edutu pakkuja.

(80)

Teiseks konkureerib FSO toodetav mudel teiste mudelitega ja võtab ära osa nende turuosast. Konkureerivate mudelite müügitulemused on halvemad võrreldes olukorraga, kui FSO turult puuduks. Seda liiki moonutus avaldab negatiivset mõju autotootjatele ja nende konkureerivaid mudeleid tootvatele ettevõtetele. Kui FSO oleks turult lahkunud, oleks mudeleid, mida FSO tootma hakkab, tõenäoliselt hakanud tootma mõni teine tootmisettevõte. Komisjon märgib aga, et asjaolu, et leping sõlmiti FSOga, tähendab, et FSO toodab odavamalt. Seetõttu pakutakse turule odavamaid autosid kui pakutaks juhul, kui FSO oleks turult lahkunud. (20) Lisaks sellele on üldteada, et turu olemasoleva tootmisvõimsuse kasv kaldub asjaomase toote hindu alandama. Seetõttu kahjustavad autode odavamad hinnad konkurente. Komisjon märgib, et ümberkorraldamiskavas sisalduva prognoosi kohaselt moodustab FSO toodang pikas perspektiivis 1–2 % ELi autotoodangust. Nagu aga Poola ametiasutused kinnitavad, konkureerivad FSO toodetavad autod peamiselt sama suuruse ja hinnaklassi automudelitega. Seetõttu ei saa selle konkreetse segmendi turuosa pidada väikeseks suuniste punkti 36 tähenduses.

(81)

Komisjon järeldab eespool tehtud analüüsist, et abi, mis hoiab FSO alles ülevõimsusega turul, mõjub negatiivselt FSO konkurentidele: sama mudeli ehitamiseks pakkumisi tegevatele tootmisettevõtetele, konkureerivaid mudeleid tootvatele ettevõtetele ning konkureerivaid mudeleid tootvatele autotootjatele. Seetõttu arvab komisjon, et on vaja meetmeid abi tekitatud moonutuse piiramiseks. Kõnealuste meetmete ulatuse kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse kergendavaid asjaolusid, nimelt et äriühing asub abistatavas piirkonnas ja tema turuosa on väike.

(82)

Menetluse käigus on Poola ametiasutused välja pakkunud mitmeid kompenseerivaid meetmeid. Esiteks on Poola ametiasutused öelnud, et FSO on vähendanud oma müügivõrgustikku müügikohtade arvu vähendamise teel. Komisjon märgib aga, et kuna müük Poolas on järsult vähenenud ja mõnel müügikohal on FSO ees tähtaja ületanud võlgnevusi või nad on pankrotistunud, oli kõnealune ratsionaliseerimine vajalik elujõulisuse säilitamiseks ja müügikulude vähendamiseks. Lisaks sellele ei olnud mõni neist müügikohtadest FSO kontrolli all ning nende omanikud otsustasid FSO autode müügi lõpetada ja müüa muid tootemarke. Kõnealune meede ei ole seega FSO lisajõupingutus ega piira äriühingu turulviibimist rohkem, kui see on vajalik elujõulisuse taastamiseks. Seega ei saa seda kompenseeriva meetmena aktsepteerida.

(83)

Poola ametiasutused on teinud ka ettepaneku, et FSO piirab „vabatahtlikult” nende riikide arvu, kuhu ta tooteid ekspordib. Komisjon märgib aga, et FSO ei tooda oma mudeleid, vaid tegutseb litsentsilepingu alusel. Kõnealuse lepinguga on riigid, kus tooteid saab müüa, piiratud. Seega on kõnealune piirang osa äriplaanist, mitte aga FSO järeleandmine, kuna FSO-l ei ole selle üle kontrolli. Lisaks sellele ei olnud nende riikide müügiprognoosid piisavate andmetega põhjendatud.

(84)

Poola ametiasutused on teinud ettepaneku mõned FSO tootmisliinide seadmed demonteerida. Need seadmed tuleb aga niikuinii uue mudeli tootmiseks välja vahetada.

(85)

Viimaks on Poola, osutades, et FSO tootmisvõimsus on kahe vahetuse korral [200 000–230 000] ühikut aastas, teinud ettepaneku piirata tootmisvõimsust 2008. aastaks [140 000–170 000] ühikuni aastas. Komisjon märgib, et see vastab FSO 2008. aastaks prognoositud tootmistasemele (vt tabel 5). (21) Seega ei oleks see meede äriühingu suhtes piirav.

(86)

Kokkuvõtteks ei ole mitte ükski Poola ametiasutuste väljapakutud meetmetest FSO jaoks järeleandmine. Need ei piira FSO turulviibimist rohkem kui elujõulisuse taastamiseks vajalikud meetmed seda niikuinii teeksid. Seega ei saa need kompenseerida abiga tekitatud moonutust. Seetõttu ei väldita põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Kuna komisjon arvab, et konkurentsimoonutuste piiramiseks on vaja meetmeid, on ta otsustanud seada abi kokkusobivuse tingimuseks järgmiste meetmete rakendamise.

(87)

Komisjon peab seda tingimust abiga tekitatud konkurentsimoonutuse vähendamiseks sobivaks. Poola ametiasutuste esitatud tootmisprognooside alusel seab kõnealune tingimus äriühingule piirangu üksnes kaheks või maksimaalselt kolmeks aastaks ja kaheks kuuks. (25) Seega kohustab kõnealune tingimus äriühingut nimetatud perioodil tootma ja müüma vähem autosid. Kõnealused piirangud tähendavad ka, et äriühing ei saa teha pakkumisi, et saada täiendavaid litsentsilepinguid samal perioodil tootmiseks.

(88)

Seades tootmise ülemmäära (kestuse, mahu) nii, et piirav mõju piirdub kahe – maksimaalselt kolme – aasta ja kahe kuuga, on komisjon arvesse võtnud äriühingu asukohapiirkonna staatust ja väikest turuosa.

(89)

Uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas kogu abi on vajalik. Eelkõige märkis komisjon, et teatavate meetmete rakendamine seati sõltuvusse investori leidmisest. Seetõttu näis abi olevat investori leidmise viis ega piirdunud rangelt määraga, mida äriühing tegelikult allesjäämiseks vajas. Uurimismenetlus on need kahtlused maha surunud. Komisjon leiab tõepoolest, et ilma investori ja litsentsiandja toeta ei oleks äriühing omal jõul alles jäänud. FSO-l puudus oma mudel, mida toota, samuti ei olnud ta suuteline välja töötama täiesti uut mudelit. Lisaks sellele näitab 29 suurima autotootja huvi puudumine pärast seda, kui FSO 2004. aasta veebruaris nende poole pöördus, et äriühing oli väga raskes olukorras ja isegi abi saades ei olnud tegemist ilmselt elujõulise ja kasumliku äriühinguga. Eespool osutatu põhjal järeldab komisjon, et kuigi osa abist anti tingimusel, et leitakse investor, ei tähenda see, et abi ületas FSO elujõulisuse taastamiseks vajalikku miinimumi.

(90)

Abi vajaliku miinimumiga piirdumise hindamiseks on komisjon analüüsinud, kes andsid ja annavad oma panuse ümberkorraldamise kulude kandmisse. Peamiselt koosnevad need kulud äriühingu kohustuste ümberkorraldamise kuludest. Väiksemas summas vajas äriühing ka garantiid investeerimislaenu saamiseks, et rahastada uue mudeli tootmiseks vajaliku tootmisliini moderniseerimist.

(91)

Nagu eespool osutatud (vt tabel 3), allkirjastas FSO kokkuleppe oma peamiste võlausaldajatega. Kõnealuse kokkuleppe alusel konverteeris DMC nõuded FSO vastu summas [2–3] miljonit Poola zlotti (26) […] kapitaliks. Riigikassa tegi sama summas [400–800] miljonit Poola zlotti […]. Nagu osutatud punktis 55, ei ole komisjoni arvates selle konverteerimise puhul tegemist abiga. 2003. aasta septembri kokkuleppes kohustusid erapangad loobuma FSO vastastest nõuetest summas [0,7–1,2] miljardit Poola zlotti […] ning rohkem kui pool sellest kohustusest on juba täidetud. Ka väiksemad FSO vastased nõuded korraldati ümber, mille tulemusena kustutati veel [120–230] miljonit Poola zlotti […]. Võlgade konverteerimised ja kustutamised vähendavad otseselt äriühingu päästmiseks vajaliku abi suurust. Tõepoolest, kui kõnealused võlausaldajad ei oleks oma nõuete konverteerimise ja kustutamisega nõustunud, tulnuks need kohustused viivitamatult täita ning selleks ja FSO pankroti vältimiseks olnuks vaja täiendavat abi. Kokkuvõttes, kui mitte arvestada võla konverteerimist riigikassa poolt, ulatub FSO eravõlausaldajate panus [2,8–4,4] miljardi Poola zlotini […].

(92)

Lisaks kirjeldatud panusele on Poola osutanud, et viimastel aastatel on AvtoZAZ eelrahastanud FSO-le esitatud tellimusi, mis moodustavad peaaegu kogu Poola äriühingu toodangu. Kõnealune eelrahastamine võimaldas FSO-l, kel puudus likviidsus, rahastada (tellitud autode) tootmist (nt osta sisendeid). Eelrahastatud tellimused on võimaldanud äriühingul viimastel aastatel tegutseda. Seda liiki eelrahastamine ei ole autotööstuses tavapärane, eriti raskustes olevate äriühingute puhul. Seega võib järeldada, et AvtoZAZ aitas FSO erandliku eelrahastamise kaudu äriühingut ümberkorraldamisperioodil rahastada. Kõnealune erasektori panus on märk sellest, et turg usub äriühingu elujõulisusse. Poola ametiasutuste esitatud teabe kohaselt ulatusid AvoZAZi ettemaksed mõnikord [10–50] miljoni USA dollarini […].

(93)

Nagu osutatud, on maksimaalne ühinemisjärgne abisumma 20. oktoobri 2006. aasta vahetuskursiga 82 miljonit eurot ehk 318 miljonit Poola zlotti. Abi vajaliku miinimumiga piirdumise hindamisel peab komisjon arvesse võtma ka enne Poola ühinemist sama ümberkorraldamise raames antud abi. Nagu eespool osutatud, arvab komisjon, et ühinemiseelsetel kvartalitel anti abi maksimaalses summas 201 miljonit Poola zlotti (51 miljonit eurot). Seega ulatub maksimaalne ümberkorraldusabi kogusummani 519 miljonit Poola zlotti (133 miljonit eurot). Eespool öeldust võib järeldada, et erasektori panus katab rohkem kui 85 % ümberkorraldamise kuludest ning abi vähem kui 15 %. Isegi kui võlgnevuse (abita) konverteerimist riigi poolt lugeda ümberkorraldamise kuluks, ulatub erasektori panus rohkem kui kolmveerandini ümberkorraldamise kuludest. Komisjon peab eravõlausaldajate panust oluliseks.

(94)

Eespool öeldust lähtudes järeldab komisjon, et abi piirdub vajaliku miinimumiga.

(95)

Poola ametiasutuste esitatud teabe alusel järeldab komisjon, et äriühing ei ole viimasel kümnel aastal ümberkorraldusabi saanud. Praeguse ümberkorraldamise jooksul rakendati esimesed abimeetmed 2003. aasta viimasel kvartalil. Kõnealust tingimust on seega järgitud.

(96)

Komisjon on seisukohal, et teatatud abi on ühisturuga kokkusobiv juhul, kui teatavad tingimused on täidetud,

Allikas:

Poola ametiasutuste 31. augustil 2006. aastal esitatud „Company Presentation, Fabryka Samochodów Osobowych S.A., Warsaw 2006”.

44)

Suuniste punkt 3.2.2, mis selle nõude sätestab, märgib eelkõige, et ümberkorraldamiskava peab vastama kolmele sisulisele tingimusele. Esiteks on kohustuslik, et see võimaldaks abisaajal äriühingul mõistliku tähtaja jooksul ja realistlike eelduste kohaselt oma elujõulisuse taastada (punkti 3.2.2 alapunkt A), teiseks peab see välistama lubamatud konkurentsimoonutused (punkti 3.2.2 alapunkt B) ning kolmandaks peavad ümberkorraldamise kulud ja tulud olema proportsionaalsed (punkti 3.2.2 alapunkt C).

45)

Kuna need tingimused on kumulatiivsed, siis peab komisjon tunnistama ümberkorraldamise abiprojekti kokkusobimatuks, kui kasvõi üks neist tingimustest on täitmata (Esimese Astme Kohtu 15. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T-171/02: Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 128, vt selle kohta samuti eespool viidatud kohtuotsus Prantsusmaa vs. komisjon, punktid 49 ja 50).

19.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/47

(1)