C:2017:421:FULL

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - C:2017:421:FULL - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document C:2017:421:FULL

Help

Euroopa Liidu Teataja, C 421, 8. detsember 2017

Display all documents published in this Official Journal

HTML

PDF

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 421

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. aastakäik 8. detsember 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 421/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8602 – DIF/CDC/ADTIM) ( 1 )	1
2017/C 421/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8639 – Cariparma/Caricesena/Carim/Carismi) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2017/C 421/03	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist	2
2017/C 421/04	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias	7
2017/C 421/05	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias	8
	Euroopa Komisjon
2017/C 421/06	Euro vahetuskurss	9
2017/C 421/07	Komisjoni rakendusotsus, 4. detsember 2017, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas [Graves (KPN)]	10
2017/C 421/08	Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuarist 2018(avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 ( ELT L 140, 30.4.2004, lk 1 ) artiklile 10)	16
	Kontrollikoda
2017/C 421/09	Eriaruanne nr 20/2017 ELi rahastatavad laenutagamisvahendid on andnud positiivseid tulemusi, kuid toetusesaajate väljavalimist ja tegevuse kooskõlastamist riiklike kavadega tuleb parandada	17
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2017/C 421/10	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	18
2017/C 421/11	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	18
2017/C 421/12	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	19
2017/C 421/13	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	19
2017/C 421/14	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	20
2017/C 421/15	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	20
2017/C 421/16	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	21
2017/C 421/17	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	21
2017/C 421/18	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	22
2017/C 421/19	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	22
2017/C 421/20	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/1

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8602 – DIF/CDC/ADTIM)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 421/01)

28. novembril 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8602 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/1

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8639 – Cariparma/Caricesena/Carim/Carismi)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 421/02)

30. novembril 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8639 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/2

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist

(2017/C 421/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE küsimuse poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas,

TUNNISTADES, ET

kvaliteetse, kaasava ja võrdse koolihariduse võimaldamine kõikidele õpilastele on väga oluline prioriteet, mis mõjutab tulevikus Euroopa Liidu sotsiaalset arengut ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Haridusel on määrav roll noorte väljavaadete ja võimaluste jaoks ning see loob aluse õppurite eneseteostusele ühiskondlikus ja sotsiaalses elus, tööturul ja eraelus;

üksikisikute jaoks on oluline jätkata õppimist kogu elu jooksul, et tulla toime kiiresti muutuva maailma väljakutsetega. Koolid, millel on laiema kogukonna toetus, võivad etendada olulist rolli, aidates üksikisikutel arendada erinevaid võtmepädevusi, (1) võtta vastutus oma elukestva õppe ja karjääri eest ning kujuneda aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks;

OLLES TEADLIK

vajadusest rakendada õpetamisel, õppimisel ja kooliharidussüsteemide juhtimisel kaasaegseid lähenemisviise, mis põhinevad õppimisteaduse edusammudel ning aitavad koolidel reageerida õpilaste, ühiskonna ja tööturu, samuti digitaalsest ja tehnoloogilisest arengust tingitud muutuvatele haridusalastele nõudmistele;

probleemidest, mis tuleb lahendada, et saavutada 2020. aastaks seatud sihti vähendada lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes (2) madala õppeedukusega isikute osakaalu, milleks on vaja tõsiseid poliitilisi jõupingutusi, et parandada koolide suutlikkust toetada kõiki, sealhulgas hariduslike erivajadustega või ebasoodsa taustaga õpilasi;

asjaolust, et vaatamata viimase kümnendi jooksul saavutatud edule on vaja teha jätkuvaid jõupingutusi, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ peamine eesmärk vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra (3);

vajadusest edendada õiglust, võrdsust ja kaasavust koolihariduses ja selle kaudu, sest sotsiaalmajanduslik taust on jätkuvalt oluline mõjutegur õpilaste haridusalastes saavutustes,

vajadusest investeerida õpetajatesse ja koolijuhtidesse kui määravasse tegurisse õpilaste saavutustes ning toetada neid vastutuse võtmisel ning parema tasakaalu saavutamisel ametialase sõltumatuse ja vastutuse vahel;

kooliharidussüsteemide heade juhtimistavade olulisusest ning sellest, et kooli sõltumatuse ja vastutuse vaheline tasakaal on otsustava tähtsusega tegur kvaliteedi, võrdsete võimaluste ja tõhususe parandamisel hariduses;

alushariduse ja lapsehoiu tähtsusest, millega pannakse alus parematele saavutustele kõigil järgmistel haridustasemetel ja osalemisele elukestvas õppes, samuti kõikide laste hariduse, heaolu ja arengu edendamise tähtsusest;

RÕHUTAB, ET

10)

Euroopa kooliharidust iseloomustab mitmekesisus ning liikmesriigid vastutavad täielikult oma haridussüsteemide korraldamise ja arendamise eest, mis tähendab, et ühiste probleemide lahendamine ja sihipäraste reformide rakendamine võib sõltuvalt riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest varieeruda;

11)

Euroopa koostööl koolihariduse valdkonnas on, eelkõige programmi Erasmus+ kaudu, suur ELi lisaväärtus ja oluline roll kvaliteetse hariduse tagamisel, luues tihedamaid kontakte Euroopa noorte vahel, edendades ühist Euroopa identiteeti ja toetades haridusvaldkonna poliitikareforme;

TERVITAB komisjoni teatist „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“, (4) milles määratletakse kolm valdkonda, kus on vaja võtta meetmeid ja kus Euroopa tasandi toetus võib aidata;

KUTSUB seetõttu LIIKMESRIIKE ÜLES, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning liikmesriikide olukorda, keskenduma järgmistele esmatähtsatele tegevusvaldkondadele:

12)

tagada kvaliteetne ja kaasav haridus (5) ning panustada kõikide õpilaste annete ja potentsiaali arendamisse järgmiselt:

a)	aidata koolidel õpetamise ja õppimise arendamisel rakendada terviklikku koolikäsitlust, et edendada kaasavamat, motiveerivamat ja toetavamat koolikultuuri, keskendudes kogu koolikogukonna heaolule ning nulltolerantsile kiusamise, vägivalla ja mis tahes alusel diskrimineerimise suhtes;

b)	astuda samme, et tagada põhjalike aineteadmiste omandamine ja kõikide võtmepädevuste, eelkõige sotsiaalsete ja kodanikupädevuste arendamine, samuti edendada ühiseid väärtusi (6);

c)	toetada õpilaste motivatsiooni, nende õppima õppimise pädevust ja vastutuse võtmist õppimise eest ning edendada õpilaste sõnaõigust, demokraatlikku dialoogi ja koolielus osalemist;

d)	rikastada õpikogemusi, toetades samal ajal digitehnoloogiate tõhusat kasutamist ning ergutades tegevusi, mis ühendavad õppimise tegeliku elu kogemustega, kasutades näiteks projekti- ja probleemipõhist õpet, töökohal toimuvat õpet või osalemist kohaliku kogukonna tegevuses;

investeerida õigeaegselt ja sihipäraselt hariduslike erivajadustega või ebasoodsatest oludest pärinevate ja eriti ohustatud õppurite toetamisse, kasutades mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas pakkudes paremat juurdepääsu kaasavale keskkonnale ning keskendudes üleminekutele haridussüsteemi piires ja koolist tööturule;

f)	investeerida kvaliteetsesse alusharidusse ja lapsehoidu, (7) mis oleks ligipääsetav ja kättesaadav kõigile lastele;

13)

innustada õpetajaid ja koolijuhte:

a)	liikuma tervikliku õpetajapoliitika suunas, mis hõlmab kogu nende kutsealast karjääri ja kasutab hariduses ära digiteerimise;

b)	muutma nende karjääri atraktiivsemaks, pakkudes kvaliteetseid töötingimusi ja tõhustades toetust, tagasisidet ja juhiseid, eelkõige tööd alustavate õpetajate ja koolijuhtide osas;

c)	võimaldama kvaliteetset õpetajate tasemekoolitust, mille puhul tuleks eelkõige keskenduda hästi ette valmistatud praktikale, mis hõlmab kogu nende õpingute kestust ning mida vajaduse korral juhendaksid väljaõppinud mentorid;

d)	investeerima õpetajakarjääri kõikidel etappidel täienduskoolitusse ja arengusse ning tõhustama koolide juhtimist;

e)	toetama õpetajate koolitajate ja mentorite ettevalmistamist ja täienduskoolitust ning muutma õpetajate õpetamine ja koolitamine kogemuspõhisemaks;

f)	tõhustama õpetajate ja koolijuhtide sihipärast koostööd, õppimisvõrgustikke, internetikogukondi ja innovatiivseid pedagoogilisi tavasid ning kaasata teisi asjakohaseid sidusrühmi;

14)

liikuda paremini toimiva, õiglasema ja tõhusama juhtimise suunas järgmiselt:

a)	leida sobiv tasakaal iseseisvuse ja vastutuse vahel, eesmärgiga toetada pidevat arengut ja innovatsiooni kooli ja haridussüsteemi tasandil;

b)	arendada edasi kvaliteedi tagamise süsteeme, sealhulgas enesehindamist, kvantitatiivset ja kvalitatiivset hindamist kooskõlas riiklike oludega, ning poliitikaid, mis põhinevad ühisel arusaamal kooli arengust, millesse on panustanud ja mida jaganud huvipooled;

c)	toetada tõenduspõhist poliitikat ning andmete tasakaalustatud ja asjakohast kasutamist, sealhulgas rahvusvahelistest võrdlevatest uuringutest ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaatest pärinevaid andmeid;

d)	püüelda selle poole, et kulutused kooliharidusse oleksid piisavad ja tõhusad ning ressursside kasutamine kõikidel tasanditel optimaalne, ning käivitada vajaduse korral koolihariduse struktuurireformid;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES liikmesriikide võetud meetmeid täiendama ja toetama nende koostööd eesmärgiga:

15)

laiendada koolidevahelist koostööd, tehes programmi „Erasmus+“ kaudu paremini kättesaadavaks koolide partnerluse, eTwinningu, üliõpilaste, personali ja õpetajate koolitajate liikuvuse, sealhulgas tööd alustanud ja tulevaste õpetajate ning koolijuhtide praktiliste kogemuste omandamise võimalused välismaal;

16)

soodustada parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppe kaudu kõikide noorte laialdaste võtmepädevuste arendamist, mis hõlmavad põhioskusi, digipädevusi ning isiklikku ja sotsiaalset arengut ja kodanikuaktiivsust toetavaid pädevusi;

17)

suurendada koolide valmisolekut õppeprotsessiks digiajastul, näiteks edendades õpetajate enesehindamist ja digioskuste arendamist digipädevuse raamistiku abil, uurida vabatahtliku enesehindamise vahendi potentsiaali koolide digisuutlikkuse hindamisel ning arendada edasi ELi veebikeskkondi ja veebipõhiseid vahendeid;

18)

tõhustada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, (kunsti) ja matemaatika õpetamist, edendades parimaid tavasid, tugevdades ELi tasandil koolide koostööd kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektoriga, ning tegelda soolise ebavõrdsuse ja sooliste stereotüüpide likvideerimisega;

19)

tugevdada vastastikust õpet ja vastastikust nõustamist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist, eelkõige alushariduse ja lapsehoiu, kvaliteedi tagamise, õpetajate ja koolijuhtide karjääri ja täienduskoolituse ning kaasava hariduse valdkonnas;

20)

edendada ja toetada kaasavust hariduses, sealhulgas erineva keelelise ja kultuurilise taustaga õpilaste õpetamispoliitika katsete kaudu, ning tugevdada liikmesriikide koostööd Euroopa Eripedagoogika ja Kaasava Hariduse Agentuuri ning muude asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

21)

edendada ja toetada haridusalaseid teadusuuringuid ning levitada selliste teadusuuringute tulemusi, arendada koostöös liikmesriikidega ühist tulemuslikku tegevust OECDga, et koguda ühiseid võrreldavaid andmeid ja aruandeid koolihariduse kohta, tõhustades sealhulgas Eurydice võrgustiku ja OECD ühist andmekogumist;

22)

aidata vabatahtlikult abi taotlevatel liikmesriikidel välja töötada ja rakendada kooliharidussüsteemi ulatuslikke reforme, luues nõudlusel põhineva tehnilise toe ning võttes seejuures täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet. Tuge saaks pakkuda komisjoni talituste (sealhulgas struktuurireformi tugiteenistuse) ja ELi rahastamisvahendite (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Erasmus+“) kaudu;

LISAKS SELLELE RÕHUTAB, KUI OLULINE ON,

23)

et komisjon võtaks käesolevaid järeldusi täielikult arvesse, kui ta koostab ettepanekuid, mis käsitlevad tulevast strateegilist koostööraamistikku hariduse ja koolituse valdkonnas ning liidu haridus- ja koolitusprogrammi pärast 2020. aastat.

(1) 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes on võtmepädevusi määratletud kui teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogumit.

(2) 2020. aastaks peaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õppeedukusega 15aastaste osakaal olema väiksem kui 15 %.

(3) 2020. aastaks peaks varakult õpingute või koolituse katkestajate osatähtsus olema väiksem kui 10 %.

(4) 9842/17.

(5) Nagu on osutatud dokumendis „Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kaasamise kohta mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele“ (veebruar 2017).

(6) Nagu on osutatud deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu.

(7) Nagu on osutatud nõukogu järeldustes väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (19.–20. mai 2011).

LISA

Poliitiline taust

1.	Nõukogu järeldused noorte 21. sajandiks ettevalmistamise kohta: koole käsitlev Euroopa koostöökava (21. november 2008).

2.	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi – koole käsitlev Euroopa koostöökava (3. juuli 2008).

3.	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“) (12. mai 2009).

4.	Nõukogu järeldused väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada (19.–20. mai 2011).

5.	Nõukogu järeldused tõhusa õpetajahariduse kohta (20. mai 2014).

6.	Nõukogu järeldused tõhusa juhtimise kohta hariduses (25.–26. november 2013).

7.	Deklaratsioon kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (17. märts 2015, Pariis).

8.	Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (18.–19. mai 2015).

9.	Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta – Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (23.–24. november 2015).

10.	Nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta (23.–24. november 2015).

11.	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu: hariduse ja koolituse panus 2016. aasta Euroopa poolaastasse (24. veebruar 2016).

12.	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (10. juuni 2016).

13.	Hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade (7. november 2016).

14.	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Hariduse täiustamine ja moderniseerimine (7. detsember 2016).

15.	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kaasamise kohta mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele (17. veebruar 2017).

16.	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon (30. mai 2017).

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/7

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/72/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

(2017/C 421/04)

Järgmine teave tehakse teatavaks isikutele, kes on nimetatud nõukogu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 101/2011 (2) I lisas, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias.

Nõukogu kavatseb uuendada otsuses 2011/72/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu toimikus on toodud kõiki otsuse 2011/72/ÜVJP lisas ja määruse (EL) nr 101/2011 I lisas loetletud isikuid käsitlevad uued elemendid. Asjaomaseid isikuid teavitatakse, et nad võivad esitada nõukogule järgmisel aadressil enne 15. detsembrit 2017 koos täiendavate dokumentidega taotluse endaga seotud teabe saamiseks:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2011/72/ÜVJP artikliga 5 ja määruse (EL) nr 101/2011 artikli 12 lõikega 4.

(1) ELT L 28, 2.2.2011, lk 62.

(2) ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/8

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 101/2011, mis käsitlevad teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

(2017/C 421/05)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artiklile 12.

Töötlustoimingu õiguslik alus on nõukogu määrus (EL) nr 101/2011 (2).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi C (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi C üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Töötlustoimingu eesmärk on loetelu koostamine ja ajakohastamine nende isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt määrusele (EL) nr 101/2011.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad kõnealuse määrusega kehtestatud kriteeriumitele.

Kogutud andmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistusega ning komisjoniga.

Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõike 1 punktides a ja d sätestatud piiranguid, vastatakse juurdepääsutaotlustele ning parandamistaotlustele ja vastuväidetele vastavalt nõukogu otsuse 2004/644/EÜ (3) 5. jao sätetele.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõpeb, või senikaua, kuni kestab kohtumenetlus kohtuasja üle, mille jaoks kõnealuseid andmeid koguti.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 võivad asjaomased isikud pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole.

(1) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2) ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

(3) ELT L 296, 21.9.2004, lk 16.

Euroopa Komisjon

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/9

Euro vahetuskurss (1)

7. detsember 2017

(2017/C 421/06)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1786
JPY	Jaapani jeen	132,88
DKK	Taani kroon	7,4415
GBP	Inglise nael	0,88068
SEK	Rootsi kroon	9,9558
CHF	Šveitsi frank	1,1700
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,7503
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,611
HUF	Ungari forint	314,84
PLN	Poola zlott	4,2129
RON	Rumeenia leu	4,6354
TRY	Türgi liir	4,5553
AUD	Austraalia dollar	1,5682
CAD	Kanada dollar	1,5131
HKD	Hongkongi dollar	9,2040
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7252
SGD	Singapuri dollar	1,5916
KRW	Korea vonn	1 287,95
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,0897
CNY	Hiina jüaan	7,8013
HRK	Horvaatia kuna	7,5450
IDR	Indoneesia ruupia	15 967,83
MYR	Malaisia ringit	4,8184
PHP	Filipiini peeso	59,646
RUB	Vene rubla	69,7763
THB	Tai baat	38,458
BRL	Brasiilia reaal	3,8824
MXN	Mehhiko peeso	22,3177
INR	India ruupia	76,1110

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/10

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

4. detsember 2017,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas [Graves (KPN)]

(2017/C 421/07)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 97 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Prantsusmaa on esitanud nimetuse „Graves“ tootespetsifikaadi muutmise taotluse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105.

(2)	Komisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)	Selleks et lubada vastuväidete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98, tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada nimetuse „Graves“ tootespetsifikaadi muutmise taotlus.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Nimetuse „Graves“ tootespetsifikaadi muutmise taotlus, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud tootespetsifikaadi muutmise suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. detsember 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

LISA

„GRAVES“

AOP-FR-A1012-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 7.3.2016

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

1. Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad:

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2. Muudatuse kirjeldus ja põhjendus

2.1. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi 1. peatüki IV punkti lõiget 1 muudeti järgmiselt.

—

Pärast sõna „Virelade“, lisati sõnad: „ning Coimièresi kommuuni see osa, mis vastab A osale Herrères katastri esimesel leheküljel (1934. aastal läbi vaadatud kaart) (tõendatud vastavalt katastri kaardi lehtede ajakohastatud digitaalsele andmebaasile (plan minute de conservation) 5. novembril 2010“. Selle muudatuse eesmärk on lisada geograafilisse piirkonda osa Coimièresi kommuunist, kuna sealses veinitootmises on ammusest ajast kasutatud samu viinapuude viljelustavasid kui naabruses asuvates päritolunimetuse „Graves“ kohaldamisalasse kuuluvates viinamarjaistandustes ning piirkonna asukoht on väga sarnane nii maastiku kui ka topograafiliste, hüdroloogiliste, geoloogiliste ja mullastiku omaduste poolest. See osa Coimièresi kommuunist asub KPNi „Graves“ geograafilise piirkonna vahetus lähenduses.

Taotlus Coimièresi kommuuni lisamiseks esitati 1938. aastal pärast seda, kui päritolunimetust oli riiklikult tunnustatud, kuna üks selleaegne ettevõtja teavitas juba siis nimetatud kommuuni väljajätmisest. Kuigi seejärel on riiklikud ametiasutused teinud ridamisi pooldavaid otsuseid kõnealuse kommuni KPNiga hõlmatud geograafilisse piirkonda lisamiseks, ei ole otsust kunagi ametlikesse tekstidesse jäädvustatud. Kõnealuse kommuuni lisamisega parandatakse lihtsalt üks ammune väljajätmine.

—	Sõnad „Martignas-sur-Jalle“ ja „Saint-Jean-d’Illac“ on välja jäetud. Selle muudatuse eesmärk on jätta geograafilisest piirkonnast välja kommuunid Martignas-sur-Jalle ja Saint-Jean-d’Illac, kus ei tegelda enam veinitootmisega ega kasvatata viinamarju, samuti ei ole seal KPNiga hõlmatud maatükke.

Koonddokumenti on seega muudetud punktis 6.

2.2. Piiritletud maatüki kogupindala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti lõikesse 2 lisati pärast sõnu „10. veebruaril 2011“, sõnad: „ja alalise komitee 4. septembril 2013. aastal peetud kohtumisel riikliku komitee volitusel“. Kõnealuse muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud maatüki kogupindala muudatuse heaks kiitis. Maatüki piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.3. Seos geograafilise piirkonnaga

I. peatüki X punkti 1. osa punkti a kolmandas lõigus asendati number „43“ numbriga „42“. Selle muudatusega parandati geograafilise piirkonna kommuunide arv pärast kahe kommuuni (Martignas-sur-Jalle ja Saint-Jean-d’Illac) väljajätmist ning Coimièresi kommuuni ühe osa lisamist.

Koonddokumenti on seega muudetud punktis 8.

Koonddokumendi punktis 8 esitatud seoste kokkuvõte vaadati läbi, võttes arvesse tarkvaraga e-Ambrosia nõutavat maksimaalset tähemärkide arvu.

2.4. Muud muudatused

Käesoleva uue muutmistaotluse raames ajakohastati koonddokumenti vastavalt tarkvara e-Ambrosia puhul nõutavatele uutele sisestusreeglitele.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus

Graves

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Vaikne punane vein

Punaseid veine valmistatakse tasakaalustatud meetodil eri viinamarjasortidest. ‘Cabernet sauvignon N’ annab aroome ja struktuuri, ‘Merlot N’ lisab lõhnanüanssi ja nõtkust. Neid täiendavad ‘Cabernet franc N’, ‘Petit-verdot N’, ‘Malbec N’ ja ‘Carménère N’. Noortes veinides on sageli tunda punaste marjade aroome, millele lisanduvad vürtsi- ja grillinoodid. Need veinid on elegantsed, struktureeritud, peened ning aromaatsed. Veinid küpsevad harmooniliselt ja nende aroomibuketti võib sattuda suitsuseid noote. Veinide aastakäigust ja päritolust tulenevalt saavutavad nad oma tippkvaliteedi 5–10 aasta jooksul.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Kogu alkoholisisaldus pärast rikastamist on 13,5 mahuprotsenti.

Õun- ja piimahappeline fermentatsioon on punaste veinide puhul kohustuslik.

Õunhappe sisaldus on 0,30 g/l või väiksem.

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 3 g/l või väiksem.

Vaikne kuiv valge vein

Valged veinid on elegantsed ja täidlased. Neid valmistatakse sordist ‘Sémillon B’ ning neis on üldiselt lillenoote ja loomulikku rasvasust, mis ei välista siiski värskust. Kui sellele on lisatud sorti ‘Sauvignon B’, mis annab erksust ja väljendusrikkust, ning sorti ‘Muscadelle B’, mis lisab kergeid muskusenoote, on veinidel sageli lille- ja tsitruseliste aroom, millele lisanduvad mõnikord eksootilised või mentoolivarjundid. Juhul kui veine laagerdatakse puuvaatides, muutuvad need mõne aasta jooksul rikkalikumaks ja komplekssemaks.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Kogu alkoholisisaldus pärast rikastamist on 13 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 4 g/l või väiksem.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,27
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Nimetamata on jäetud analüütilisi omadusi käsitlevad näitajad, mis on sätestatud kehtivates riiklikes õigusaktides.

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Istutustihedus ja vahed

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,8 meetri.

Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise arengustaadiumis (Lorentzi skaalal 9). Viinapuud on lõigatud järgmiste lõikamismeetodiga nii, et igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga:

—	„cots“ lõikamismeetodil (lühivõrsed) või „astes“ lõikamismeetodil (pikad võrsed);

—	kahetüvelisel „cots“ lõikamismeetodil või neljaharulise lehviku kujuliselt.

Niisutamine

Viljelustavad

Viinapuid võib kasvuperioodil niisutada üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui see häirib viinapuu füsioloogilist arengut ja viinamarjade asjakohast valmimist.

Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

b. Maksimaalne saagikus

punane vein

65 hektoliitrit hektari kohta.

valge vein

68 hektoliitrit hektari kohta.

6. Kindlaksmääratud piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Arbanats, Ayguemorte-les-Graves, Beautiran, Bègles, La Brède, Budos, Cabanac-Villagrains, Cadaujac, Canéjan, Castres-Gironde, Cérons, Cestas, Eysines, Gradignan, Guillos, Le Haillan, Illats, Isle-Saint-Georges, Landiras, Langon, Léogeats, Léognan, Martillac, Mazères, Mérignac, Pessac, Podensac, Portets, Pujols-sur-Ciron, Roaillan, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Selve, Saucats, Talence, Toulenne, Villenave-d’Ornon, Virelade ning Coimièresi kommuuni see osa, mis vastab A osale Herrères katastri esimesel leheküljel (1934. aastal läbi vaadatud kaart) (tõendatud vastavalt katastri kaardi lehtede ajakohastatud digitaalsele andmebaasile (plan minute de conservation) 5. novembril 2010.)

7. Peamised veiniviinamarjasordid

‘Cabernet-Sauvignon N’

‘Cabernet franc N’

‘Cot N’

‘Carménère N’

‘Muscadelle B’

‘Merlot N’

‘Sémillon B’

‘Sauvignon gris G’

‘Sauvignon B’

‘Petit Verdot N’

8. Seos(ed)

Kaitstud päritolunimetuse „Graves“ geograafiline tootmispiirkond on ligikaudu 10 kilomeetri laiune ala Garonne’i jõe vasakul kaldal Bordeaux põhjaosast kuni Langoni kirdeosani.

Nagu päritolunimest nähtub (graves tähendab Gironde’i pinnast), koosneb pinnas suurematest ja väiksematest kividest, jämedamast ja peenemast kruusast ning muda ja saviga segunenud liivast. Aluspinnases esineb teatavates kohtades lubjakivi, kuid peamiselt on tegemist liiva, rauda sisaldava liivakivi või saviga. Piirkond hõlmab Gironde’i departemangu 42 kommuuni.

Pinnas on moodustunud pika ja mitmekülgse geoloogilise arengu vältel ning on tihedalt seotud Garonne’i jõe tekke, jõesängi muutumise ja kvaternaariajastu järjestikuste liustikuperioodidega. Kõnealustel perioodidel uuristasid Püreneede liustikud orge ja tootsid kiviainest, mille jõed seejärel Bordeaux’ piirkonnani kandsid. Nendest järjestikustest kihtidest on järel vaid eri kujuga ja eri liiki kruusased künkad.

Hiljem piirkonnas tekkinud pinnasele on iseloomulik hea vee läbilaskvus, mis tuleneb kruusa ja kivide rohkusest. Kuigi nimetatud piirkonnas ei toodeta üksnes viinamarju päritolunimetusega „Graves“, annab sealne pinnas tootele maine ja sümboliseerib kvaliteeti. Sealsed nõlvad soodustavad vee ärajuhtimist ja seega suurepärast pinnadrenaaži. Drenaažile aitab kaasa ka Garonne’i jõe väikestest lisajõgedest koosnev hüdrograafiline võrgustik. Viinapuude veevarustust reguleerib suuresti pinnas.

Viinamarjaistandusi toetab eriline ja soodne kliima. Männimetsadel on oluline roll temperatuuri reguleerijana, kuna need kaitsevad viinapuid läänest tuleva halva ilma eest. Suure kuumuse ja liigse niiskuse eest kaitsevad viinapuid Garonne’i jõe lähedusest tingitud õhutamine ja looduslik ventilatsioon. Ookeani mõju kaitseb viinapuid kevadiste hallade eest. Piirkonna viinamarjaistandused asetsevad jõe ja männimetsade vahel laugetel nõlvadel, kus heledatelt poleeritud kividelt peegeldub valgus viinamarjade pinnale.

Gravesi piirkond on Bordeaux parimate valgete ja punaste veinide ning veel praegugi kasutatavate viljelustavade sünnikoht. Neid viinamarjasorte kasvatakse ookeanikliimas ja neid on juba 17. ja 18. sajandist alates olnud vaja toetada tugikeppide ja hiljem levinud tugivõrestikega. Viinapuid tuleb lõigata range käega, et saak jaguneks ühtlaselt ja lehti oleks piisavalt fotosünteesiks, mis omakorda soodustab optimaalset küpsemist.

Maatükkidele on iseloomulik vee looduslik äravool ja viinamarjade tootmiseks ettenähtud viljelusalal klassifitseeritakse maatükke selle järgi, kui hea on vee äravool või kuidas maatükid künkal või nõlval asetsevad. Sellega seoses järgitakse 4. märtsi 1937. aasta määruses, millega määratletakse kaitstud päritolunimetus „Graves“, juba esitatud tavasid. Välja on jäetud sellised geograafilised ja topograafilised asukohad, kus esineb kevadisi hallasid, kuna need asuvad Garonne’i jõest liiga kaugel või keset metsa (külmade õhumasside liikumine takistatud).

Täpselt määratletud maatükkidel tulevad viinamarjasortide omadused kõige paremini esile. Kõnealused sordid on valitud aastasadade jooksul, kuna need taluvad hästi säilitamist ja laagerdamist, mis on seotud vajadusega transportida neid tooteid pikkade vahemaade taha.

Kuigi päritolunimetusega viinamarjade viljelemiseks kasutatav pinnas on kivine, soe ja toitainevaene, mis piirab looduslikult punase veini tootmist, võimaldab see siiski sortide ‘Cabernet-sauvignon N’ ja ‘Merlot’ optimaalset küpsemist. Sealjuures on abiks ka asjaolu, et lähedal asuv Garonne’i jõgi reguleerib õhutemperatuuri. Sel viisil saadud veinidel on hea struktuur ja neid on vaja laagerdada, et need küpseksid ja nende omadused tuleksid enne tarbijani jõudmist paremini esile.

Kui maatükk asub liivasemal või savisemal pinnasel, on see sobivam selliste päritolunimetusega valgete veinide tootmiseks, mida valmistatakse peamiselt sortidest ‘Sauvignon B’ ja ‘Sémillon B’, mis annavad veinidele värskuse, millele lisandub hõrk maitse ning lillesed ja puuviljalised noodid.

Piisava saagi tagamiseks ja selleks, et viinapuid marjadega mitte üle koormata, on minimaalne istutustihedus suur, et viinamarjad küpseksid hästi ja asetseksid puudel optimaalse tihedusega.

Kaitstud päritolunimetuse „Graves“ rahvusvahelist mainet on mõjutanud ainulaadsed geograafilised ja mullastikutingimused ning lähedal asuv Bordeaux’ sadam, mida on traditsiooniliselt kasutatud kõnealuste veinide rahvusvaheliseks müügiks.

9. Olulised lisatingimused

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise osas, on Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumid: Barsac, Béguey, Bieujac, Bommes, Cadillac, Castets-en-Dorthe, Fargues, Langoiran, Loupiac, Le Pian-sur-Garonne, Preignac, Rions, Saint-Loubert, Saint-Maixant, Saint-Pierre-d’Aurillac, Sainte-Croix-du-Mont ja Sauternes.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada suurema geograafilise piirkonnaga „Vin de Graves“. Kõnealuse suurema geograafilise piirkonna märgistuse mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

10. Link tootespetsifikaadi juurde

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-d60d4526-0d0e-4eec-811f-73176ca92985

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/16

Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuarist 2018

(avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1) artiklile 10)

(2017/C 421/08)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 385, 15.11.2017, lk 17.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.1.2018	…	-0,18	-0,18	0,65	-0,18	0,75	-0,18	0,02	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	0,54	0,13	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	-0,18	1,85	-0,18	1,89	-0,42	-0,18	-0,18	0,73

Kontrollikoda

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/17

Eriaruanne nr 20/2017

„ELi rahastatavad laenutagamisvahendid on andnud positiivseid tulemusi, kuid toetusesaajate väljavalimist ja tegevuse kooskõlastamist riiklike kavadega tuleb parandada“

(2017/C 421/09)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 20/2017 „ELi rahastatavad laenutagamisvahendid on andnud positiivseid tulemusi, kuid toetusesaajate väljavalimist ja tegevuse kooskõlastamist riiklike kavadega tuleb parandada“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/18

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/10)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	23.10.2017
Kestus	23.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	SBR/09- (sealhulgas eritingimus SBR/*678-)
Liik	Besuugo (Pagellus bogaraveo)
Püügipiirkond	IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	32/TQ2285

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/18

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/11)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	20.11.2017
Kestus	20.11.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	SRX/89-C (sealhulgas eritingimus RJC/89-C., RJH/89-C., RJN/89-C., RJU/8-C. ja RJU/9-C.)
Liik	Railised (Rajiformes)
Püügipiirkond	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	44/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/19

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/12)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	HKE/8ABDE. (ja eritingimus HKE/*57–14)
Liik	Euroopa merluus (Merluccius merluccius)
Püügipiirkond	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (ning eritingimus VI ja VII püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes)
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	24/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/19

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/13)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SRX/89-C (sealhulgas eritingimus RJC/89-C., RJH/89-C., RJN/89-C., RJU/8-C. ja RJU/9-C.)
Liik	Railised (Rajiformes)
Püügipiirkond	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	25/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/20

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/14)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017 – 31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/8AB.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Püügipiirkond	VIIIa ja VIIIb
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	26/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/20

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/15)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	11.10.2017
Kestus	11.10.2017 – 31.12.2017
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru või kalavarude rühm	ALB/AN05N
Liik	Põhjapoolne pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
Püügipiirkond	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	29/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/21

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/16)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	PLE/8/3411
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Püügipiirkond	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	27/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/21

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/17)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	7.10.2017
Kestus	7.10.2017 – 31.12.2017
Liikmesriik	Eesti
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/N3M.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Püügipiirkond	NAFO 3M
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	30/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/22

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/18)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	ANF/*8ABDE (ANF/07. eritingimus)
Liik	Merikuratlased (Lophiidae)
Püügipiirkond	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	23/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/22

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/19)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017 – 31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	LEZ/*8ABDE. (LEZ/07. eritingimus)
Liik	Megrimid (Lepidorhombus spp.)
Püügipiirkond	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	22/TQ127

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

8.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 421/23

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2017/C 421/20)

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	3.10.2017
Kestus	3.10.2017 – 31.12.2017
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	RNG/5B67-, sealhulgas RHG/5B67-, RNG/8X14- ja RHG/8X14-
Liik	Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)
Püügipiirkond	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	19/TQ2285

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

Top

Choose the experimental features you want to try