18.11.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/1

---

Euro vahetuskurss (1)

17. november 2004

(2004/C 281/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3026
JPY	Jaapani jeen	135,97
DKK	Taani kroon	7,4329
GBP	Inglise nael	0,70135
SEK	Rootsi kroon	8,971
CHF	Šveitsi frank	1,5203
ISK	Islandi kroon	86,83
NOK	Norra kroon	8,1265
BGN	Bulgaaria lev	1,9559
CYP	Küprose nael	0,5777
CZK	Tšehhi kroon	31,328
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	244,60
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6811
MTL	Malta liir	0,4323
PLN	Poola zlott	4,2577
ROL	Rumeenia leu	39 900
SIT	Sloveenia talaar	239,79
SKK	Slovakkia kroon	39,443
TRL	Türgi liir	1 893 100
AUD	Austraalia dollar	1,6709
CAD	Kanada dollar	1,5506
HKD	Hong Kongi dollar	10,1257
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8446
SGD	Singapuri dollar	2,1458
KRW	Korea won	1 405,51
ZAR	Lõuna- Aafrika rand	7,7866

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

18.11.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/2

---

Uuendatud eelteatis varem teatatud koondumise kohta

(Toimik Nr. COMP/M.3561 – Deutsche Telekom/EuroTel)

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 139/2004

(2004/C 281/02)

1.

27. septembril 2004 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 mille kohaselt ettevõtja Slovak Telecom a.s. (“Slovak Telecom”, Slovakkia) [mille üle Deutsche Telekom (“DT”, Saksamaa) omab kontrolli] omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja EuroTel Bratislava a.s. (“EuroTel”, Slovakkia) [hetkel ühisettevõte, mille üle Slovak Telecom ja Atlantic West omavad kontrolli, mis on omakorda ühisettevõte Verizon (Ameerika Ühendriigid) ja AT&T (Ameerika Ühendriigid) vahel] üle aktsiate või osade ostmise kaudu.

2.	Nimetatud eelteatis kuulutati mittetäielikuks 28. oktoobril 2004. Praeguseks on asjaomased ettevõtjad esitanud nõutud lisainformatsiooni. Eelteatis sai täielikuks nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 10(1) tähenduses 10. novembril 2004. Vastavalt, eelteatis jõustus 11. novembril 2004.

3.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (+32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3561 – Deutsche Telekom/EuroTel): European Commission Directorate-General for Competition, Merger Registry J-70 B-1049 Bruxelles/Brussel

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

18.11.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/3

---

EUROOPA KESKPANK LEPING,

16. september 2004,

Euroopa Keskpanga ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide keskpankade vahel, mis muudab 1. septembri 1998 kokkulepet, millega sätestati vahetuskursimehhanismi toimimise kord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis

(2004/C 281/03)

EUROOPA KESKPANK (EKP) JA EUROALASSE MITTEKUULUVATE LIIKMESRIIKIDE KESKPANGAD (EDASPIDI “MITTE-EUROALA RKPd”),

arvestades järgmist:

(1)	16. juuni 1997 resolutsioonis (1) (edaspidi “resolutsioon”) leppis Euroopa Ülemkogu kokku vahetuskursimehhanismi (edaspidi “ERM II”) asutamises majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi alguses 1. jaanuaril 1999.

(2)	Resolutsiooni kohaselt on ERM II ülesandeks aidata tagada, et mehhanismis osalevad mitte-euroala liikmesriigid suunavad oma poliitika stabiilsuse saavutamisele, edendavad lähenemisprotsessi ja toetavad seeläbi liikmesriikide jõupingutusi euro kasutuselevõtmisel.

(3)	Euroopa Keskpanga ja mitte-euroala liikmesriikide keskpankade 1. septembri 1998 kokkulepe, millega sätestatakse vahetuskursimehhanismi toimimise kord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (2) (edaspidi “keskpankade kokkulepe”), kehtestab ERM II toimimise korra.

(4)	Keskpankade kokkuleppe artikkel 5 on vaja asendada uue sättega, et võtta arvesse euro kui ühe suurima reservvaluuta suurenenud rahvusvahelist tähtsust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Keskpankade kokkuleppe artikli 5 muutmine

Keskpankade kokkuleppe artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Lõppsätted

1.   Käesolev leping jõustub 1. oktoobril 2004.

2.   Käesolev kokkulepe koostatakse inglise, prantsuse ja saksa keeles ja pooled allkirjastavad selle nõuetekohaselt. EKP on kohustatud säilitama kokkulepete originaalid ja saatma iga inglis-, prantsus- ja saksakeelse kokkuleppe originaali kinnitatud ärakirja igale euroala ja mitte-euroala RKP-le.

---

(1)  EÜT C 236, 2.8.1997, lk 5.

(2)  EÜT C 345, 13.11.1998, lk 6. Kokkulepet on viimati muudetud 29. aprilli 2004 kokkuleppega (ELT C 135, 13.5.2004, lk 3).

---

18.11.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 281/5

---

Rootsi Kuningriigi algatus raamotsuse vastuvõtmiseks Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamine kohta, eelkõige raskete õigusrikkumiste, sealhulgas terroriaktide, korral

(2004/C 281/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

1.	Liidu üheks põhieesmärgiks on tagada oma kodanikele kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

2.	See eesmärk saavutatakse kuritegevuse ennetamise ja tõkestamisega tihedamas koostöös liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, samas austades inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtteid, millele liit on rajatud ja mis on liikmesriikidele ühised.

3.	Kuritegude ja kuritegeliku tegevuse alase teabe ja jälitusteabe vahetamise on aluseks õiguskaitsealasele koostööle liidus, mille üldeesmärgiks on liidu kodanike ohutuse parandamine.

4.

Õigeaegne juurdepääs täpsele ja ajakohastatud teabele ja jälitusteabele on õiguskaitseasutuste jaoks oluline tegur kuritegude ja kuritegeliku tegevuse edukaks avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks, eriti piirkonnas, mille sisepiiridel on kontroll kaotatud. Kuna terroristid ja teised ohtlikud kurjategijad tegutsevad salaja, tuleb neid kontrollida ning teavet terrorismis kahtlustavate kohta tuleb vahetada eriti kiirelt.

5.	Õiguskaitseasutuste võimalusi saada teistelt liikmesriikidelt raskete kuritegude ja terrorismiaktide kohta teavet ja jälitusteavet tuleb vaadelda horisontaalselt jättes kõrvale erinevused kuritegude liigi või õiguskaitseasutuste ja õigusasutuste vahelise pädevuse jagunemise osas.

6.

Praegu tõkestavad ametlikud menetlused, haldusstruktuurid ja liikmesriikide seadusandluses kehtestatud õiguslikud takistused tõsiselt õiguskaitseasutuste vahelist teabe ja jälitusteabe tõhusat ja kiiret vahetamist; selline olukord on Euroopa Liidu kodanikele vastuvõetamatu ning nõuab suuremat turvalisust ja tõhusamat õiguskaitset, samas inimõigusi kaitstes.

7.

On vaja, et õiguskaitseasutused saaksid nõuda ja saada teavet ja jälitusteavet teistelt liikmesriikidelt uurimise erinevate etappide ajal, alates jälitusteabe kogumisest kuni eeluurimiseni. Selles suhtes on liikmesriikide süsteemid erinevad, kuid käesoleva raamotsusega ei püüta neid muuta. Kuid siiski kavatsetakse kindlat liiki teabe ja jälitusteabe puhul tagada õiguskaitseasutustele vajaliku teabe kiire liidusisene vahetamine selliselt, et ei takistataks raskete kuritegude ja terrorismiaktide uurimist.

8.	Ühise õigusraamistiku puudumine tõhusaks ja kiireks teabe ja jälitusteabe vahetamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel on puudus, mis tuleb kõrvaldada; seetõttu peab nõukogu vajalikuks võtta vastu õiguslikult siduva dokumendi teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta.

9.	Liikmesriikide ühine huvi võidelda piiriüleste kuritegudega peab saavutama sobiva tasakaalu kiire ja tõhusa õiguskaitsealase koostöö ning kokkulepitud andmekaitse, põhivabaduste, inimõiguste ja üksikisikute vabaduse põhimõtete ja eeskirjade vahel; käesolev tekst saavutab selle tasakaalu.

10.	Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta kohtumisel vastuvõetud terrorismivastase võitluse deklaratsioonis kohustab Euroopa Ülemkogu nõukogu läbi vaatama liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise meetmeid. Käesolev raamotsus täidab selle kohustuse.

11.

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev raamotsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (1) artiklis 1 osutatud valdkonnaga. Nimetatud lepingus sätestatud menetlusi on järgitud käesoleva raamotsuse tegemisel.

12.	Käesoleva raamotsuse rakendamisel töödeldud isikuandmed on kaitstud vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni põhimõtetele.

13.	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I JAOTIS

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva raamkava eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad tõhusalt ja kiirelt vahetada olemasolevat teavet ja jälitusteavet eesmärgiga viia läbi eeluurimist või jälitusmenetlust, seda eelkõige raskete õigusrikkumiste, sealhulgas terrorismiaktide, korral. Raamotsus ei mõjuta siseriikliku õiguse, kahe- või mitmepoolsete lepingute või liikmesriikide vaheliste või liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lepingute soodsamaid sätteid ning ei piira Euroopa Liidu dokumente vastastikuse õigusabi või kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise kohta.

2.   Käesoleva raamotsusega ei kohustata liikmesriike ühelgi viisil koguma ja talletama teavet ja jälitusteavet vaid sel otstarbel, et seda teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele edastada.

3.   Käesoleva raamotsusega ei kohustata liikmesriike edastama teavet ja jälitusteavet õigusasutuses tõendina kasutamiseks, ega anta õigust kasutada sellist teavet või jälitusteavet nimetatud eesmärgil. Kui liikmesriik on saanud teavet või jälitusteavet käesoleva raamotsuse alusel ning soovib seda kasutada tõendina kriminaalmenetluses, tuleb tal saada teavet või jälitusteavet edastanud liikmesriigilt nõusolek, ja vajadusel teha seda kehtivate liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd käsitlevate dokumentide abil.

4.   Käesolev raamotsus ei kohusta ühelgi viisil teabe või jälitusteabe kohta taotluse saanud riiki kasutama sunnimeetmeid teabe või jälitusteabe hankimiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

pädev õiguskaitseasutus – riiklik politsei-, tolli- või mõni teine asutus, mida siseriikliku õigusega on volitatud avastama, ennetama või uurima rikkumisi või kuritegelikku tegevust ning kasutama oma volitusi ja võtma sunnimeetmeid selliste tegevuste puhul. Õigusasutust peetakse pädevaks õiguskaitseasutuseks, kui vastavalt siseriiklikule õigusele säilitab teavet või jälitusteavet või pääseb sellele ligi vaid nimetatud õigusasutus;

b)	kuriteo uurimine – õiguslik raamistik, mille piires pädevad õiguskaitse- või õigusasutused, sealhulgas prokuratuurid, võtavad meetmeid, et tuvastada ja identifitseerida faktilisi asjaolusid, kahtlusaluseid ja asjaolusid, mis on seotud ühe või mitme tuvastatud konkreetse kuriteoga;

c)

jälitusmenetlus – õiguslik raamistik, kus ei ole veel jõutud õigusasutuste, sealhulgas prokuratuuride, järelevalve ja kontrolli all olevasse eeluurimisfaasi, mille piires pädeval õiguskaitseasutusel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus koguda, töödelda ja analüüsida kuritegude ja kuritegeliku tegevuse kohta käivat teavet, et teha kindlaks kas konkreetsed kuriteod on toime pandud või neid võidakse toime panna;

d)

teave ja jälitusteave – mis tahes liiki olemasolev teave või andmed sõltumata sellest, kas neid on hinnatud, töödeldud või analüüsitud, ja mida saab kasutada eeluurimisel või jälitusmenetluses, et avastada, ennetada või uurida kuritegu või kuritegelikku tegevust. Sellise teabe või jälitusteabe hulka kuulub: i) pädevate õiguskaitseasutuste dokumentides ja toimikutes säilitatav teave ja jälitusteave; ii) teiste asutuste dokumentides ja toimikutes säilitatav teave, millele pädevatel õiguskaitseasutustel on kas otsene või kaudne ligipääs; iii) telefonisideoperaatorite valduses olevad salastatud ja vastavalt loetletud telefoni-, mobiiltelefoni-, teleksi-, faksi-, e-posti- või veebileheabonentide andmed või aadressid; iv) transpordifirmade valduses olev teave inimeste ja kauba kohta; iv) mis tahes muu teave või jälitusteave või muud andmed; eeluurimise või jälitusmenetluse raames saadud teave, sõltumata sellest, kas seda on hinnatud, töödeldud või analüüsitud ja mida on võimalik saada ilma sundi kasutamata.

Artikkel 3

Rikkumised

Käesoleva raamotsuse kohaselt võib teabe ja jälitusteabe vahetamine toimuda seoses rikkumistega, mis taotluse esitanud liikmesriigi õiguse alusel on karistatav vähemalt 12 kuu pikkuse maksimaalse vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega. Liikmesriigid võivad vastastikku kokku leppida, et käesoleva raamotsuse alusel kohaldatavaid menetlusi kohaldatakse laiemalt.

II JAOTIS

TEABE JA JÄLITUSTEABE VAHETAMINE

Artikkel 4

Teabe ja jälitusteabe avaldamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et teavet ja jälitusteavet, mis on nende valduses või millele pädevatel õiguskaitseasutustel on juurdepääs ilma sunnimeetmeid kasutamata, saab avaldada teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele kooskõlas käesoleva raamotsusega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et teabe ja jälitusteabe avaldamisel teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele ei kohaldata rangemaid tingimusi kui teabe ja jälitusteabe taotlemisel ja esitamisel riiklikul tasandil.

3.   Teavet ja jälitusteavet esitatakse siseriikliku õigusega antud pädevuse piires tegutseva kuritegu uuriva või jälitusmenetlust läbiviiva pädeva õiguskaitseasutuse taotlusel.

Artikkel 4a

Teabe ja jälitusteabe avaldamise ajalised piirid

1.   Teave ja jälitusteave avaldatakse viivitamata ja võimalikult ulatuslikult nõutud aja jooksul. Kui teavet või jälitusteavet ei saa avaldada nõutud aja jooksul, teatab teabe ja jälitusteabe taotluse saanud pädev õiguskaitseasutus tähtaja, mille jooksul see on võimalik. Vastav teade esitatakse viivitamata.

2.   Liikmesriigid tagavad, et neil on menetlused kehtestatud selliselt, et nad saavad teabe ja jälitusteabe taotlusele vastata hiljemalt 12 tunni jooksul, kui taotluse esitanud riik märgib, et ta viib läbi kuriteo uurimist või jälitusmenetlust järgmiste rikkumiste korral, nagu need on määratletud taotluse esitanud riigi seadustes:

—	kuritegelikus ühenduses osalemine,

—	terrorism,

—	inimkaubandus,

—	laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno,

—	narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

—	ebaseaduslik relva-, laskemoona- ja lõhkeainetega kauplemine,

—	korruptsioon,

—	pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

—	kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

—	rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

—	arvutikuriteod,

—	keskkonnakuriteod, sealhulgas eriti ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortide salakaubavedu,

—	kaasa aitamine ebaseaduslikule piiri ületamisele ja riigis elamisele,

—	tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,

—	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

—	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

—	rassism ja ksenofoobia,

—	organiseeritud või relvastatud röövimine,

—	kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

—

kelmus,

—	väljapressimine ja rahaväljapressimine,

—	reprodutseerimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine,

—	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine,

—	maksevahendite võltsimine,

—	ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

—	tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

—	varastatud sõidukitega kauplemine,

—	vägistamine,

—	süütamine,

—	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alluvusse kuuluvad kuriteod,

—	õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

—

sabotaaž,

—	käitumine, millega rikutakse liikluseeskirju, sealhulgas juhtimis- ja puhkeaegu ning ohtlikke veoseid käsitlevate eeskirjade rikkumine,

—	salakaubavedu,

—	intellektuaalomandiõiguste rikkumine,

—	ähvardused ja vägivaldsed isiku- ja varavastased õigusrikkumised, eelkõige vägivald spordi- või rahvusvaheliste ürituste korral, nagu Euroopa Ülemkogu kohtumised,

—	piinamine.

Kui taotluse esitanud riik märgib, et ta soovib teavet kiiremini saada, annab taotluse saanud riik endast parima, et taotlusele kiiresti vastata.

Artikkel 5

Teabe ja jälitusteabe taotlemine

1.   Teavet ja jälitusteavet võib taotleda artiklis 3 viidatud rikkumise või sellist rikkumist sisaldava kuritegeliku tegevuse avastamise, ennetamise või uurimise eesmärgil, kui on põhjust uskuda, et vajalik teave ja jälitusteave on teises liikmesriigis kättesaadavad.

2.   Taotlust esitav pädev õiguskaitseasutus hoidub taotlemast rohkem teavet või jälitusteavet või seadmast lühemaid tähtaegu kui on vajalik taotluse aluseks oleva eesmärgi täitmiseks.

3.   Teabe või jälitusteabe taotlused peavad sisaldama vähemalt käesoleva raamotsuse lisas toodud teavet (ettevalmistamisel).

Artikkel 6

Isikute kategooriad, kelle kohast teavet ja jälitusteavet võib vahetada

1.   Käesoleva raamotsuse alusel toimuva teabe ja jälitusteabe vahetamine võib seostuda isikutega, keda vastavalt taotluse esitanud liikmesriigi siseriiklikule õigusele:

a)	kahtlustatakse artiklis 3 esitatud rikkumisi sisaldava kuriteo või kuritegeliku tegevuse toimepanemises või selles osalemises või

b)	kahtlustatakse vastavalt jälitusmenetlusele või muude tõendavate asjaolude põhjal artiklis 3 viidatud rikkumisi sisaldava kuriteo või kuritegeliku tegevuse võimalikus toimepanemises või selles osalemises või

c)	ei kuulu kategooriasse a ega b, kuid on olemas faktilised põhjused uskumaks, et teabe ja jälitusteabe vahetamine olulise eeluurimise või jälitusmenetluse osana võiks aidata avastada, ennetada või uurida artiklis 4a esitatud rikkumist sisaldavat kuritegu või kuritegelikku tegevust.

2.   Teabe ja jälitusteabe vahetamine võib samuti toimuda kategooriatesse 1 a–c kuuluvate isikute identifitseerimiseks.

Artikkel 7

Teabekanalid

1.   Teabe ja jälitusteabe vahetamine käesoleva raamotsuse alusel võib toimuda SIRENE-kontorite kaudu või vastavalt Euroopa Politseiameti loomist käsitleva konventsiooni (Europoli konventsioon) artikli 4 lõikele 4 ja artikli 5 lõikele 4 või tolliküsimustes kesküksuste kaudu, nagu on määratletud tolliametite vahelise vastastikuse abistamise konventsiooni artikli 5 lõikes 1, või ükskõik millise raamkava alusel, mis on koostatud kahe- või mitmepoolselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Igast sellisest raamkavast tuleb nõukogu peasekretariaati teavitada kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumisest ning seejärel teavitada teisi liikmesriike. Käesolev teade avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

2.   Liikmesriigid võivad iga üksikjuhtumi puhul eraldi või üldiselt kokku leppida, et käesoleva raamotsuse kohase teabe ja jälitusteabe vahetamiseks võib kasutada muid kanaleid, näiteks teavitamine kontaktametnike kaudu või otsene teabevahetus riiklike või kohalike õiguskaitseasutuste vahel.

3.   Teavet ja jälitusteavet, mida ei vahetata Europoli konventsiooni artikli 4 lõike 4 ja artikli 5 lõike 4 alusel, edastatakse samuti Europolile vastavalt Europoli konventsioonile siis, kui vahetatavad andmed viitavad Europoli pädevusse kuuluvale kuriteole või kriminaalsele tegevusele.

Artikkel 8

Omaalgatuslik teabe ja jälitusteabe vahetamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 lõigete a–c kohaldamist, edastavad pädevad õiguskaitseasutused teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele vajalikku teavet ja jälitusteavet ilma, et nad oleksid selleks taotlust saanud, kui faktilistel põhjustel on alust uskuda, et see teave ja jälitusteave võivad aidata kaasa artiklis 4a viidatud rikkumisi sisaldavate kuritegude ja kuritegeliku tegevuse avastamisele, ennetamisele ja uurimisele.

2.   Teabe ja jälitusteabe edastamine on piiratud sellega, mida peetakse asjakohaseks ja vajalikuks kõnealuse kuriteo või kuritegeliku tegevuse edukaks avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks.

Artikkel 9

Andmekaitse

1.   Kõik liikmesriigid tagavad, et artikli 7 lõikes 1 viidatud teabekanalite kasutamise korral sätestatud andmekaitse eeskirju ja standardeid kohaldatakse ka käesoleva raamotsusega ettenähtud teabe ja jälitusteabe vahetamismenetluse raames.

2.   Artikli 7 lõikes 2 viidatud teabekanalite kasutamise korral tagavad kõik liikmesriigid lõikes 1 osutatud andmekaitsestandarditele samaväärsete kohaldamise käesoleva raamotsusega ettenähtud teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustatud korra raames.

3.   Käesoleva raamotsuse alusel avaldatud teavet ja jälitusteavet, sealhulgas isikuandmeid, võivad kasutada liikmesriikide pädevad õiguskaitseasutused, kellele see on avaldatud:

a)	menetlustes, mille suhtes käesolevat raamotsust kohaldatakse;

b)	teiste punktis a viidatud menetlustega otseselt seotud õiguskaitsemenetlustes;

c)	avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

d)	mis tahes muudel põhjustel, sealhulgas kohtu alla andmine ja haldusmenetlused, üksnes teavet ja jälitusteavet avaldanud pädeva õiguskaitseasutuse eelneval selgesõnalisel nõusolekul.

4.   Käesoleva raamotsuse alusel teavet ja jälitusteavet avaldades võib pädev õiguskaitseasutus vastavalt oma siseriiklikule õigusele esitada andmeid saavale pädevale õiguskaitseasutusele tingimusi teabe ja jälitusteabe kasutamise kohta. Tingimusi võib seada samuti eeluurimise või jälitusmenetluse, mille raames teabe ja jälitusteabe vahetamine toimus, tulemustest aruandmisele. Teavet ja jälitusteavet saavale pädevale õiguskaitseasutusele on need tingimused siduvad.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Pädevad õiguskaitseasutused võtavad igal teabe ja jälitusteabe vahetamise üksikjuhul arvesse uurimise salajasusega seotud nõudeid. Sel eesmärgil tagavad pädevad õiguskaitseasutused kooskõlas oma siseriikliku õigusega kogu neile avaldatud ning konfidentsiaalsena määratletud teabe ja jälitusteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 11

Teabe ja jälitusteabe avaldamata jätmise põhjused

Pädev õiguskaitseasutus võib keelduda teabe ja jälitusteabe avaldamisest ainult siis, kui faktiliste põhjuste alusel võib eeldada, et teabe ja jälitusteabe avaldamine:

a)	võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi julgeoleku olulisi huve või

b)	võib ohustada käimasoleva uurimise või jälitusmenetluse edukust või

c)	juhul kui taotletud teave ja jälitusteave on selgelt ebaproportsionaalsed või ebaolulised nende eesmärkide suhtes, mille jaoks seda taotleti.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Rakendamine

1.   Liikmesriigid võtavad 2 aastat pärast käesoleva raamotsuse jõustumist vajalikke meetmeid raamotsuse sätete järgimiseks.

2.   Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile kõikide sätete tekstid, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Komisjon esitab nende ja muu teabe alusel nõukogule kaks aastat pärast lõikes 1 toodud kuupäeva aruande käesoleva raamotsuse toimimise kohta. Hiljemalt ühe aasta möödudes nimetatud kuupäevast annab nõukogu hinnangu sellele, millises ulatuses on liikmesriigid käesolevat raamotsust järginud.

Artikkel 13

Seosed muude dokumentidega

1.   Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 39 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2.   Liikmesriigid võivad jätkata pärast käesoleva raamotsuse vastuvõtmist kahe- või mitmepoolsete lepingute või korralduste kohaldamist, kui need lepingud ja korraldused võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluva teabe ja jälitusteabe vahetamise protseduuride lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

3.   Liikmesriigid võivad sõlmida pärast käesoleva raamotsuse vastuvõtmist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või korraldusi, kui need lepingud ja korraldused võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluva teabe ja jälitusteabe vahetamise menetluste lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

4.   Teises ja kolmandas lõigus osutatud lepingud ja korraldused ei tohi mingil moel mõjutada suhteid selliste liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

5.   Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumist, milliste teises lõigus osutatud olemasolevate lepingute ja korralduste kohaldamist nad soovivad jätkata.

6.   Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist ka kõigist kolmandas lõigus osutatud uutest lepingutest ja korraldustest.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

---

(1)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

---