EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Schengeni ala ja koostöö

Schengeni ala ja koostöö

 

KOKKUVÕTE:

Schengeni acquis – Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel

Schengeni acquis – Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta

MIS ON SCHENGENI ALA EESMÄRK?

  • Selle eesmärk on võimaldada ELi elanikel reisida üle ELi liikmesriikide sisepiiride ilma piirikontrolli läbimata või oma passi esitamata.
  • Sisepiiride avamine on Schengeni üks külg. Teine on oma kodanike turvalisuse tagamine. See hõlmab ühistel välispiiridel Schengeni alasse mittekuuluvate riikide kodanike sisenemisel ühtsete kontrollikriteeriumide karmistamist ja rakendamist, piirivalve, siseriiklike politsei- ja kohtuasutuste koostöö arendamist ning keerukate teabevahetussüsteemide kasutamist.
  • Schengeni acquis’d on muudetud uute riikide alaga ühinemise tõttu ja sellesse on inkorporeeritud uued ELi õigusaktid.

PÕHIPUNKTID

Koostöö

Schengeni koostöö on arenenud esialgsest vaid mõnede valitsuste vahelisest kavast täieõiguslikuks ELi poliitikavaldkonnaks. See on toimunud järgmistes etappides:

  • 1985: Belgia, Madalmaad ja Luksemburg (Benelux), Saksamaa Liitvabariik ja Prantsuse Vabariik (5 tolleaegsest 10st Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) riigist, nüüd ELi riigid) allkirjastavad Schengenis (Luksemburg) lepingu nende sisepiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta;
  • 1990: samad viis riiki allkirjastavad lepingut täiendava Schengeni konventsiooni, millega sätestatakse meetmed ja kaitseabinõud sisepiiridel kontrolli kaotamise jõustamiseks;
  • 1995: algab Schengeni tegevuskava rakendamine, selles osaleb seitse ELi riiki;
  • 1997: Amsterdami lepinguga tuuakse mõnede valitsuse vaheline Schengeni koostöö ELi õigusraamistiku alla.

Liikmed

  • Viie asutajaliikmega Schengeni ala hõlmab praegu kõiki 27 ELi riiki, v.a Iirimaa (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia on samuti Schengeni riigid, kuid ei kohalda veel Schengeni acquis’ sätteid täies ulatuses).
  • ELi mittekuuluvad riigid Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein on samuti Schengeni ala liikmed.

Sisepiirikontrollid

  • Kõik mis tahes kodakondsusega isikud võivad ületada Schengeni ala sisepiiri ilma kontrollita.
  • Siseriiklikud ametiasutused võivad piiril või piirialadel teostada pistelisi politseikontrolle, kui need põhinevad üldisel teabel ja kogemusel ning ei ole süstemaatilised passikontrollid.
  • Isikutelt võidakse nõuda teatud reisidokumenti, olenevalt sellest, kas nad on ELi kodanikud, kolmandast riigist pärinevad pereliikmed või kolmandate riikide kodanikud.
  • Tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib Schengeni riik erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli, esialgu kuni 30 päevaks. Sellest peab ta teavitama teisi Schengeni riike, Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja üldsust.

Välispiirid

Schengeni ala on järkjärguliselt tugevdanud kontrolli oma välispiiridel, integreerides selle ühtsesse eeskirjade raamistikku. Eeskirjad käsitlevad järgmist:

Schengeni infosüsteem (SIS)

See suuremahuline elektrooniline andmebaas:

  • toetab välispiirikontrolli ja õiguskaitsealast koostööd Schengeni riikide vahel;
  • loodi aastal 1995 ja seda on hiljem täiendatud, viimati 2018. aastal uute rände- ja julgeolekuprobleemide tõttu;
  • sisaldab järgmist teavet:
    • kahtlusalused,
    • isikud, kel puudub õigus ELi siseneda või seal viibida,
    • teadmata kadunud isikud,
    • varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud vara;
  • seda kasutavad riigi ametiasutused, kes vastutavad järgmiste valdkondade eest:
    • piirikontrollid,
    • politsei- ja tollikontrollid,
    • kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamine ja kohtulik uurimine enne süüdistuse esitamist,
    • viisad ja elamisload;
  • andmetele pääsevad juurde Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex).

Viisainfosüsteem (VIS)

Selle kaudu saavad Schengeni riigid vahetada viisateavet, eelkõige lühiajaliste viisataotluste kohta. Nagu SISi, haldab ka seda Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA).

Liitumistingimused

Schengeni alaga täielikult liituda soovivad riigid peavad vastama teatud tingimustele ja peavad:

  • kontrollima oma välispiiri ja väljastama ühtseid Schengeni viisasid;
  • tegema koostööd muude riiklike õiguskaitseasutustega, et tagada kõrge julgeoleku tase;
  • kohaldama ühtseid Schengeni eeskirju (mida nimetatakse Schengeni acquis’ks), näiteks teostama maa-, mere- ja õhupiiride kontrolli, väljastama viisasid, toetama politseikoostööd ja kaitsma isikuandmeid;
  • kasutama SISi.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Algselt seitset ELi riiki hõlmava Schengeni lepingu rakendamine jõustus 26. märtsil 1995, kaotades sisepiiridel piirikontrolli.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENDID

Schengeni acquis – Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13–18)

Schengeni acquis – Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19–62)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27–84)

Määruse (EL) 2019/817 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27–37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 14.05.2020

Top