EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Liidu ühine käibemaksusüsteem

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/112/EÜ – Euroopa Liidu ühine käibemaksusüsteem

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega sõnastatakse uuesti ja tunnistatakse kehtetuks kuues käibemaksu direktiiv, et muuta Euroopa Liidus (EL) kehtivad käibemaksualased õigusnõuded selgemaks.

PÕHIPUNKTID

Käibemaksuga maksustatakse kõik tehingud, mida teeb ELis tasu eest maksukohustuslane, st üksikisik või ettevõtja, kes tarnib kaupu või teenuseid oma majandustegevuse käigus. Käibemaksu kohaldatakse ka mis tahes isiku suhtes.

Maksustatavate tehingute hulka kuuluvad kaupade tarned või teenuste osutamine ELi piires, kaupade soetamine ELi liikmesriikide vahel (ühe liikmesriigi äriühingu poolt kaupade tarne ja lähetamine või vedu teise liikmesriigi äriühingule) ja kaupade importimine kolmandatest riikidest.

  • Maksustamise koht sõltub tehingu laadist, tarnitava toote liigist ja sellest, kas sellega on seotud transport.
    • Kaupade tarne – maksustamise koht on seal, kuhu kaubad tarnitakse.
    • Kaupade soetamine liikmesriikide vahel – kuhu kaupu tarnitakse, ehk liikmesriik, kus kaubad lõpuks asuvad pärast vedu teisest liikmesriigist.
    • Kaupade importimine – maksustamise koht on tavaliselt liikmesriik, kuhu kaubad saabuvad.
    • Teenuste osutamine – maksustamise koht on seal, kus teenuseid osutatakse. See ei olene üksnes osutatava teenuse liigist, vaid ka teenust saava kliendi tüübist. Üldreegel on, et teenust maksustatakse kliendi asukohas, kui see on ettevõte, või teenuse osutaja kohas, kui klient on eraisik. Selleks, et tagada teenuse maksustamine seal, kus seda tegelikult kasutatakse, on nende üldreeglite kohta nähtud ette mõned erandid, näiteks järgmised:
      • kinnisasjaga (kinnisvaraga) seotud teenused;
      • reisijatevedu;
      • kultuuri, spordi, teaduse, hariduse ja meelelahutusega seotud teenused;
      • restoraniteenused.
  • Käibemaks muutub sissenõutavaks kaubatarnete tegemise või teenuste osutamise ajal olenevalt tehingu olemusest. Käibemaks muutub sissenõutavaks kaupade soetamise puhul liikmesriikide vahel siis, kui kaupade tarnimine asjaomasesse liikmesriiki loetakse lõppenuks. ELi importimisel muutub käibemaks sissenõutavaks kauba toomisel ELi liikmesriiki.
  • Seoses kaubatarnete ja teenuste osutamisega ning kaupade soetamisega liikmesriikide vahel kuulub maksustatava väärtuse hulka kogu tasu, mis kauba tarnija on saanud. Kaupade impordil moodustab kõnealuse väärtuse kindlaksmääratud tolliväärtus. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse tollimaksud, maksud ja muud tasud, kuid see ei sisalda käibemaksu, hinnaalandusi ja maksevähendeid, mida soetajale antakse.
  • Kõigis liikmesriikides kaupadele ja teenustele kohaldatav harilik käibemaksumäär ei tohi olla madalam kui 15%. Liikmesriigid võivad direktiivi III lisas nimetatud kaupade ja teenuste suhtes kohaldada üht või kaht vähendatud maksumäära, mis ei või olla madalam kui 5%. Nende reeglite kohta on ette nähtud mitu erandit (väiksemad maksumäärad muudele kaupadele või teenustele), mida teatud tingimustel kohaldatakse.
  • Direktiivis on ette nähtud käibemaksuvabastused. Enamikul juhtudel ei kaasne maksuvabastusega mahaarvamisõigust, nagu meditsiinilise abi ja sotsiaalteenuste või finants- ja kindlustusteenuste puhul. Teisalt on olemas ka maksuvabastusi koos mahaarvamisõigusega, nagu kaupade soetamine liikmesriikide vahel või kaupade eksport kolmandasse riiki. Enamik erandeid on liikmesriikidele kohustuslikud, kuid mõned on ka valikulised.
  • Maksukohustuslane võib kaupu või teenuseid soetades maha arvata makstud käibemaksu liikmesriigis, kus kõnealused tehingud sooritatakse. Selle sisendkäibemaksu saab maha arvata maksustatavate tehingute eest makstavast käibemaksust, nagu riigisisesest kaubatarnete tegemisest või teenuste osutamisest. Mahaarvamisõigus ei kehti üldiselt maksuvaba majandustegevuse korral või kui maksukohustuslane rakendab teatavaid erikordi. Teatavatel juhtudel võidakse mahaarvamisi piirata või kohandada.
  • Direktiivis on sätestatud maksukohustuslaste ja teatud mittemaksukohustuslaste kohustused. Üldiselt on käibemaksu kohustatud maksma kõik maksustatavaid kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased. Erandite hulka kuuluvad konkreetsed tehingud, mille puhul maksab ostja käibemaksu, näiteks teises riigis asuva tarnija poolt ettevõttele osutatavad teenused ja tehingud, mille puhul võib liikmesriik määrata käibemaksu maksjaks ostja (nt teatud pettuseohuga tarned).
  • Direktiivis nähakse liikmesriikidele ette võimalus teha erandeid seoses harilike käibemaksueeskirjadega, nt teatud liiki maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks. Samuti on ette nähtud käibemaksu erikorrad, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat näiteks väikeettevõtjate ja põllumajandustootjate puhul.
  • Lisaks on lubatud suurima käbemaksupettuste sagedusega liikmesriikides kohaldada ajutiselt üldist käibemaksu kohustuse pöördmaksustamist. Sellega kantakse käibemaksu maksmise kohustus tarnijalt üle ostjale. Liikmesriigid võivad kasutada seda meedet ainult riigisisese kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes, kui nende maksumus ületab 17 500 eurot tehingu kohta, üksnes 30. juunini 2022 ja väga rangelt piiratud tingimustel.

Direktiivis 2006/112/EÜ on tehtud mitmeid muudatusi, sealhulgas mõned muudatused seoses COVID-19 pandeemiaga.

  • Direktiiviga (EL) 2020/284 muudetakse direktiivi, millega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded andmete säilitamisele e-kaubandusega seotud piiriüleste maksete kohta. Seejärel tehakse andmed rangetel tingimustel, sealhulgas andmekaitsega seotud tingimustel kättesaadavaks riiklikele maksuhalduritele. Neid nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2020/285 kehtestatakse lihtsustatud eeskirjad, et vähendada väikeettevõtjate halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning luua soodsam maksukeskkond, mis toetaks tõhusamalt nende kasvu ja piiriülese kaubanduse arengut. Väikeettevõtjate suhtes võib kohaldada käibemaksukohustuste lihtsustatud eeskirju, kui nende aastakäive jääb allapoole asjaomase liikmesriigi kehtestatud künnist, mis ei tohi olla kõrgem kui 85 000 eurot. Teatud tingimustel saavad lihtsustatud eeskirjadest kasu ka teiste liikmesriikide väikeettevõtjad, kes seda künnist ei ületa, kui nende aastakäive ELis ei ületa 100 000 eurot. Uusi eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.
  • e-kaubanduse käibemaksupaketiga (direktiivid (EL) 2017/2455 ja (EL) 2019/1995, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ) kehtestati uus lihtsustatud kord ettevõtjatele piiriülesel kaupade müümisel või teenuste osutamisel. Sellega tagatakse, et selliste tarnete eest makstakse käibemaksu kliendi riigile nõuetekohaselt kooskõlas sihtriigi maksustamise põhimõttega. Esimesed meetmed jõustusid 2015. aastal ja hõlmasid üksnes telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilisi teenuseid. Ettevõtjad, kes pakuvad ELis ettevõtjalt tarbijale kaupu või teenuseid, saavad nüüd käibemaksu deklareerida ja tasuda lihtsustatud süsteemis (väike ühe akna süsteem).
  • COVID-19 pandeemia tõttu lükatakse otsusega (EL) 2020/1109 teise paketi jõustumiskuupäev 1. jaanuarilt 2021 1. juulile 2021, et anda liikmesriikidele ja ettevõtjatele rohkem aega uute eeskirjade kohaldamiseks.
  • Direktiiviga (EL) 2020/1756 muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist ning kehtestatakse Põhja-Iirimaal eraldi eesliitega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid, et teha vahet
    • maksukohustuslastel ja mittemaksukohustuslasest juriidilistel isikutel, kelle Põhja-Iirimaal asuvate kaupadega tehtavate tehingute suhtes kohaldatakse ELi käibemaksualuseid õigusakte;
    • isikutel, kes teevad muid tehinguid, mille jaoks nad on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud.
  • Direktiiviga (EL) 2020/2020 muudetakse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks direktiivi, et tagada Euroopas taskukohasem juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmetele (testikomplektid). See võimaldab liikmesriikidel 12. detsembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2022
    • vabastada käibemaksust koos õigusega arvata maha COVID-19 vaktsiinide ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete tarnimine ning nende vaktsiinide ja seadmetega tihedalt seotud teenused;
    • kohaldada vähendatud käibemaksumäära COVID-19 in vitro diagnostika meditsiiniseadmete tarnete suhtes ja selliste seadmetega seotud teenuste osutamise suhtes, nagu vaktsiinide puhul.
  • Direktiiviga (EL) 2021/1159 muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ impordi ja teatavate tarnete ajutise maksuvabastuse osas COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. See muudab Euroopa Komisjoni ja ELi asutuste jaoks lihtsamaks kaupade ja teenuste ostmise, et neid jätkuva rahvatervise kriisi ajal tasuta (st annetustena) liikmesriikidele jagada.

Käibemaksusüsteemi reform

Komisjoni 2016. aasta käibemaksu tegevuskavas esitatud reformi raames muudetakse muutmisdirektiiviga 2022/542 direktiivi 2006/112/EÜ järgmiselt:

  • ajakohastatakse III lisa kaupade ja teenuste loetelu, mille suhtes on lubatud kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid, kuid artiklite arv, millele saab vähendatud maksumäärasid kohaldada, on piiratud, et vältida vähendatud maksumäärade vohamist;
  • kõigile liikmesriikidele avatakse olemasolevad erandid, mis lubavad teatavatel liikmesriikidel kohaldada teatavatele toodetele soodusmaksumäärasid, kui need on kooskõlas kokkulepitud põhimõtetega;
  • kehtestatakse vähendatud maksumäärade või erandite järkjärgulise lõpetamise perioodid toodetele, millel on keskkonnale kahjulik mõju (nt fossiilkütustele ja muudele kasvuhoonegaaside heitele sarnase mõjuga kaupadele, mis ei kehti enam hiljemalt 1. jaanuarist 2030, ja keemilistele pestitsiididele ja väetistele, mis ei kehti enam hiljemalt 1. jaanuarist 2032);
  • lubatakse liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäära eelkõige järgmistele:
    • internetiühenduse teenused nende puuduliku katvuse kaotamiseks ja nende arendamise edendamiseks;
    • päikesepaneelid, elektrijalgrattad ja jäätmete ringlussevõtu teenused, mis loetakse keskkonnahoidlikeks kaupadeks ja teenusteks;
    • sotsiaal- ja kultuuripoliitikaga seotud konkreetsete eesmärkidega kaubad ja teenused.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2006/112/EÜ kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ning see pidi liikmesriikides jõustuma 1. jaanuariks 2008.

TAUST

Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118)

Direktiivi 2006/112/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 2.3.2020, lk 13–23)

Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (ELT L 62, 2.3.2020, lk 7–12)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tegevuskava kohta Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada (COM(2016) 148 final, 7.4.2016)

Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23–28)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12)

Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18)

Viimati muudetud: 26.04.2022

Top