EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

ELi ühine käibemaksusüsteem

ELi ühine käibemaksusüsteem

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/112/EÜ – ELi ühine käibemaksusüsteem

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega sõnastatakse uuesti ja tunnistatakse kehtetuks algne kuues käibemaksu direktiiv, et muuta ELis kehtivaid käibemaksualaseid õigusnõudeid selgemaks.

PÕHIPUNKTID

Käibemaksuga maksustatakse kõik tehingud, mida teeb ELis tasu eest maksukohustuslane, st füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib kaupu või teenuseid oma majandustegevuse käigus. Käibemaksu kohaldatakse ka mis tahes isiku imporditehingute suhtes.

Maksustatavate tehingute hulka kuuluvad kaupade tarned või teenuste osutamine ELi piires, kaupade ELi-sisene soetamine (ühe ELi riigi äriühingu poolt kaupade tarne ja lähetamine või vedu teise ELi riigi äriühingule) ja kaupade importimine väljastpoolt ELi.

  • Eeskirjad maksustamise koha kohta sõltuvad tehingu laadist, tarnitava toote liigist ja sellest, kas sellega on seotud transport.
    • Kaupade tarne – maksustamise koht on seal, kuhu kaubad tarnitakse.
    • ELi-sisene kaupade soetamine – maksustamise koht on see, kus kaupu soetav osapool võtab nende lähetuse vastu, ehk ELi riik, kus kaubad lõpuks asuvad pärast vedu teisest ELi riigist.
    • Kaupade importimine – maksustamise koht on tavaliselt ELi riik, kuhu kaubad saabuvad.
    • Teenuste osutamine – maksustamise koht on seal, kus teenuseid osutatakse. See ei olene üksnes osutatava teenuse olemusest, vaid ka teenust saava kliendi seisundist. Selleks, et tagada teenuse maksustamine seal, kus seda tegelikult kasutatakse, on nende üldreeglite kohta nähtud ette mõned erandid, näiteks järgmised:
      • kinnisasjaga (kinnisvaraga) seotud teenused;
      • reisijatevedu;
      • kultuuri, spordi, teaduse, hariduse ja meelelahutusega seotud teenused;
      • restoraniteenused.
  • Käibemaks muutub sissenõutavaks kaubatarnete tegemise või teenuste osutamise ajal olenevalt tehingu olemusest. Käibemaks muutub sissenõutavaks ELi-sisese ostu puhul siis, kui kaupade tarnimine asjaomasesse ELi riiki loetakse lõppenuks. ELi importimisel muutub käibemaks sissenõutavaks kauba toomisel ELi liikmesriiki.
  • Seoses kaubatarnete ja teenuste osutamisega ning kauba ELi-sisese soetamisega kuulub maksustatava väärtuse hulka kogu tasu, mis kauba tarnija on saanud. Kaupade impordil moodustab kõnealuse väärtuse kindlaksmääratud tolliväärtus. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse tollimaksud, maksud ja muud tasud, kuid see ei sisalda käibemaksu, hinnaalandusi ja maksevähendeid, mida ostjale antakse.
  • Kõigis ELi riikides kaupadele ja teenustele kohaldatav harilik käibemaksumäär ei tohi olla madalam kui 15 %. ELi riigid võivad direktiivi III lisas nimetatud kaupade ja teenuste suhtes kohaldada üht või kaht vähendatud maksumäära, mis ei või olla madalam kui 5 %. Nende reeglite kohta on ette nähtud mitu erandit (väiksemad maksumäärad, vähendatud maksumäärad muudele kaupadele või teenustele jne), mida teatud tingimustel kohaldatakse.
  • Direktiivis on ette nähtud käibemaksuvabastused. Enamikul juhtudel ei kaasne maksuvabastusega mahaarvamisõigust, nagu finants- ja kindlustusteenuste, meditsiinilise abi ja sotsiaalteenuste puhul. Teisalt on olemas ka maksuvabastusi koos mahaarvamisõigusega, nagu ELi-sisesed kaubatarned või kaupade eksport kolmandasse riiki. Enamik erandeid on ELi riikidele kohustuslikud, kuid mõned on ka valikulised.
  • Maksukohustuslasel on õigus maha arvata kaupu või teenuseid soetades makstud käibemaks ELi riigis, kus kõnealused tehingud sooritatakse. Selle sisendkäibemaksu saab maha arvata maksustatavate tehingute eest makstavast käibemaksust, nagu riigisisesest kaubatarnete tegemisest või teenuste osutamisest. Mahaarvamisõigus ei kehti üldiselt maksuvaba majandustegevuse korral või kui maksukohustuslane rakendab teatavaid erikordi. Teatavatel juhtudel võidakse mahaarvamisi piirata või kohandada.
  • Direktiivis on sätestatud maksukohustuslaste ja teatavate mittemaksukohustuslaste kohustused. Üldiselt on käibemaksu kohustatud maksma kõik maksustatavaid kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased. Erandite hulka kuuluvad konkreetsed tehingud, mille puhul maksab ostja käibemaksu (nt maagaasi tarned), ja tehingud, mille puhul võib ELi riik määrata käibemaksu maksjaks ostja (nt teatud pettuseohuga tarned).
  • Direktiivis nähakse ELi riikidele ette võimalus teha erandeid seoses tavaliste käibemaksueeskirjadega, nt teatud liiki maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks. Samuti on ette nähtud käibemaksu erikorrad, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat näiteks väikeettevõtjate ja põllumajandustootjate puhul.
  • Lisaks on lubatud suurima käbemaksupettuste sagedusega ELi riikides kohaldada ajutiselt üldist käibemaksu kohustuse pöördmaksustamist. Sellega kantakse käibemaksu maksmise kohustus tarnijalt üle ostjale. ELi riigid võivad kasutada seda meedet ainult riigisisese kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes, kui nende maksumus ületab 17 500 eurot tehingu kohta, üksnes 30. juunini 2022 ja väga rangelt piiratud tingimustel.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 1. jaanuariks 2008.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118)

Direktiivi 2006/112/EÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2057, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavat künnist ületava kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas (ELT L 329, 27.12.2018, lk 3–7)

Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30)

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23–28)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12)

Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18)

Viimati muudetud: 15.04.2019

Top