EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Pinnaveele kohaldatavad keskkonnakvaliteedi standardid

Pinnaveele kohaldatavad keskkonnakvaliteedi standardid

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/105/EÜ, millega kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Direktiiviga kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid, mis käsitlevad teatud ainete või ainete rühmade esinemist pinnavees*. Neid aineid nimetatakse prioriteetseteks saasteaineteks, sest need põhjustavad olulist ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu. Need standardid on kooskõlas ELi veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) strateegia ja eesmärkidega.
  • Sellega tunnistati kehtetuks direktiivid 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ alates 22. detsembrist 2012.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga kehtestatakse prioriteetsete ainete ja kaheksa muu saasteaine keskkonnakvaliteedi standardid. Nende ainete hulka kuuluvad metallid kaadmium, plii, elavhõbe ja nikkel ja nende ühendid; benseen; polüaromaatsed süsivesinikud (PAH); ja mitmed pestitsiidid. Mitmed need prioriteetsed ained on liigitatud kui ohtlikud.

Direktiivis 2008/105/EÜ sätestatud keskkonnakvaliteedi standardid on prioriteetsete ainete ja kaheksa muu saasteaine piirnormid vees (või elustikus*), st künnis, mida ei tohi hea keemilise seisundi järgimiseks ületada. Veestandardeid on kahte liiki:

  • asjaomase aine keskmise kontsentratsiooni künnis, mis on arvutatud ühe aasta mõõtmiste alusel. Selle standardi eesmärk on tagada ohutus veekeskkonnas saasteainetega pikaajalise kokkupuute korral;
  • asjaomase aine suurim lubatud kontsentratsioon, st ühekordse mõõtmise suurim lubatud tase. Selle standardi eesmärk on tagada ohutus lühiajalise kokkupuute korral, st saastuse lühiajalisel suurenemisel.

Keskkonnakvaliteedi standardid on erinevad:

  • siseveekogudele (jõed ja järved);
  • muudele pinnaveekogudele (ülemineku-, ranniku- ja territoriaalveed).

ELi riigid peavad tagama, et järgitakse keskkonnakvaliteedi standardeid. Nad peavad ka võtma meetmeid, eesmärgiga tagada, et settesse ja/või elustikku akumuleeruda kalduvate ainete kontsentratsioon oluliselt ei suureneks.

Direktiiv 2013/39/EL

Direktiiviga 2013/39/EL uuendati 33st algselt prioriteetsest ainest seitsme keskkonnakvaliteedi standardeid, pidades silmas uusimaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi nende ainete omaduste kohta.

Nende seitsme olemasoleva prioriteetse aine muudetud keskkonnakvaliteedi standardeid pidi esmakordselt arvesse võtma ELi riikide vesikonna majandamiskavades alates 22. detsembrist 2015, eesmärgiga saavutada nende ainete osas pinnavee hea keemiline seisund 22. detsembriks 2021.

Direktiiv sisaldas 12 hiljuti kindlaks määratud prioriteetset ainet, mille keskkonnakvaliteedi standardeid tuli arvesse võtta täiendavate seireprogrammide koostamisel ja esialgsetes meetmeprogrammides, mis tuli esitada Euroopa Komisjonile 2018. aasta lõpuks, eesmärgiga saavutada nende ainete osas pinnavee hea keemiline seisund 22. detsembriks 2027.

Jälgimisnimekiri

Vastavalt direktiivile 2013/39/EL peab komisjon samuti koostama nende ainete jälgimisnimekirja, mille kohta kogutakse edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks kogu liidust seireandmeid. Rakendusotsusega (EL) 2018/840 kehtestatakse uusim jälgimisnimekiri.

Segunemispiirkonnad

Direktiiviga 2008/105/EÜ kohustatakse ELi riike määrama kindlaks heite keskkonda laskmise kohtadega piirnevad segunemispiirkonnad, kus võidakse ületada keskkonnakvaliteedi standardeid, kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele. Need piirkonnad tuleb selgelt määratleda vesikonna majandamiskavades, mis on koostatud kooskõlas vee raamdirektiiviga.

Andmikud

ELi riigid peavad looma direktiivi I lisa A osas loetletud kõigi ainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga oma territooriumil asuva valglapiirkonna kohta. Selle andmiku alusel komisjon kontrollib, kas on tehtud edusamme järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

  • järkjärgult vähendada prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning
  • lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete heide, keskkonda laskmine ja kaod.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 13. jaanuarist 2009 ning see pidi ELi riikides jõustuma 13. juuliks 2010.

TAUST

Vastavusest keskkonnakvaliteedi standarditele peaksid kasu saama nii avalikkus kui ka keskkond. See peaks vähendama joogivee tootmiseks kasutatava pinnavee töötlemisega seotud kulutusi ning parandama nendes vetes elavate taimede ja loomade ja seda vett joovate kariloomade tervist.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Pinnavesi: jõed, järved, üleminekuvesi ja rannikuvesi. Keemiliste näitajate puhul kuulub pinnavee hulka ka territoriaalvesi.
Elustik: asjaomase elupaiga või piirkonna loomad ja taimed

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84–97)

Direktiivi 2008/105/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 5. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/840, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/105/EÜ jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta kogutakse kogu liidust seireandmeid veepoliitika valdkonnas, ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/495 (ELT L 141, 7.6.2018, lk 9–12)

Viimati muudetud: 26.10.2018

Top