EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ELis kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga luuakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS)*. See on ELi kliimamuutusega võitlemise poliitika nurgakivi, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt ja majanduslikult efektiivselt. See rajaneb piiramise ja kauplemise põhimõttel*.

ELi riigid on algset õigusakti mitu korda muutnud, sest süsteem on arenenud. Kõige viimased muudatused lepiti kokku märtsis 2018.

PÕHIPUNKTID

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi praegune (kolmas) järk kestab 2013. aastast kuni 2020. aastani.

Süsteemi kohaldamisalasse kuuluvad:

  • elektrijaamad;
  • mitmesugused energiamahukad tööstussektorid;
  • ELi, Norra ja Islandi lennujaamade vahel lendavad õhusõidukid;
  • järgmiste ainete heitmed:
    • süsinikdioksiid (CO2),
    • dilämmastikoksiid,
    • perfluorosüsivesinik,
    • metaan,
    • fluorosüsivesinik ja
    • väävelheksafluoriid.

Alates 1. jaanuarist 2005 peavad kõigi käesoleva õigusaktiga hõlmatud tegevuste käitajad loovutama oma kasvuhoonegaaside heitkoguste katmiseks piisaval arvul saastekvoote.

ELis välja antud saastekvootide üldkogust vähendatakse igal aastal: 1,74 % võrra ajavahemikus 2013–2020 ja 2,2 % võrra alates aastast 2021.

Õhusõidukid, mis lendavad mujalt maailmast ELi, Islandi või Norra lennujaamadesse on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi nõuetest vabastatud kuni 31. detsembrini 2023.

Saastekvoodid

  • Neid võib üle anda ELi käitiste, lennuliinide ja turuosaliste vahel ning kolmandatele riikidele, kus neid kvoote tunnustatakse (seni mitte ükski).
  • Nende kehtivusaeg ei ole piiratud, kui need on välja antud pärast 1. jaanuari 2013.
  • Pärast 1. jaanuari 2021 välja antud kvoote ei saa kasutada 3. järgu (2013–2020) järgimiseks.

Alates 2021. aastast peab 57 % saastekvootidele korraldama enampakkumise. Vähemalt poole ELi riikidest saadud tulu peab kasutama kliima-alasel otstarbel.

Luuakse vähemalt kaks uut süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavat rahastamismehhanismi:

  • moderniseerimisfond, et aidata kaasajastada energiasektori investeerimisprojekte ja tõhustada energiasüsteeme ELi riikides, kelle sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % ELi keskmisest; see hõlmab 2 % saastekvootide koguarvust ajavahemikus 2021–2030;
  • innovatsioonifond, et toetada uuenduslikke tehnoloogiaid ja murrangulisi uuendusi ELi sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas uuenduslikud taastuvad energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine ning energia salvestamine; eraldatavad vahendid vastavad enampakkumise ajal vähemalt 450 miljoni saastekvoodi turuväärtusele.

ELi riigid

  • annavad välja saastekvoote;
  • tagavad, et kvootide saajad kontrollivad heitkoguseid ja annavad igal aastal nendest aru;
  • müüvad alates 2019. aastast oksjonil kõik saastekvoodid, mida ei ole tasuta eraldatud ega paigutatud turustabiilsusreservi;
  • otsustavad, kuidas heitkogustega kauplemisest saadavat tulu kasutada. Võimalikud on järgmised meetmed:
    • taastuvenergia ja energiatõhususe arendamine,
    • metsade hävitamise ärahoidmine,
    • CO2 turvaline kogumine ja säilitamine,
    • vähese heitega ühistranspordi toetamine,
    • kaugküttesüsteemide täiustamine,
    • tegevuste rahastamine, et võidelda kliimamuutustega arenguriikides;
  • esitavad komisjonile 30. septembriks 2019 õigusaktiga hõlmatud käitiste loendi ja üksikasjad viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Seda peab kordama iga viie aasta järel;
  • annavad igal aastal 28. veebruariks välja asjaomasel aastal eraldatavate saastekvootide arvu;
  • esitavad komisjonile igal aastal aruande õigusakti kohaldamise kohta;
  • tagavad, et saastekvoote võib üle anda ELi käitajate vahel ja komandatele riikidele, kui neid kvoote tunnustatakse;
  • määravad seaduse rikkumise korral tõhusad karistused. Käitajatele, kellel ei ole oma heitkoguste katmiseks piisavalt saastekvoote, määratakse trahv 100 eurot iga õhku paisatud tonni CO2 kohta.

Kõiki neid samme täidetakse ELi tasemel ühtlustatud eeskirjade põhjal.

Euroopa Komisjon

  • esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamise kohta ning sellele lisatud kliima- ja energiapoliitika;
  • kasutab oma õigust määrata kindlaks tehnilised eeskirjad, mis on vajalikud põhiliste õigusaktide rakendamiseks;
  • peab sõltumatut tehingute registrit kvootide omandiõiguse, väljaandmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 25. oktoobrist 2003 ning see pidi ELi riikides jõustuma 31. detsembriks 2003.

TAUST

1997. aasta detsembris vastu võetud kliimamuutuste Kyoto protokolliga kohustus EL vähendama kasvuhoonegaasi heitkoguseid aastatel 2008–2012 8 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Kyoto teisel perioodil (2013–2020) kohustuti 2020. aastaks heitkoguseid vähendama 20 % võrra 1990. aasta tasemest.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi neljandas järgus (2021–2030) on ELi eesmärk vähendada heitmeid vähemalt 40 % võrra aastaks 2030 kooskõlas 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega. Nende eesmärkide saavutamiseks lõi EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi. Iga saastekvoot katab ühe tonni CO2 või CO2 ekvivalendi heitkoguse kindlaksmääratud aja jooksul.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) – esimene ja siiani ülekaalukalt kõige suurem rahvusvaheline kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, mis hõlmab ligikaudu 11 000 elektrijaama ja tootmisettevõtet ELi 28 riigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis, ning samuti lennundustegevusi.
Piiramise ja kauplemise põhimõte – ELi heitkogustega kauplemise süsteem rajaneb sellel põhimõttel. Kehtestatakse „ülemmäär“, millega piiratakse tehaste, elektrijaamade ja muude süsteemi kuuluvate rajatiste poolt atmosfääri paisatavate teatavate kasvuhoonegaaside koguhulka. Ülemmäära vähendatakse aja jooksul, et tagada heitkoguste summaarne vähenemine. Süsteem võimaldab kaubelda saastekvootidega, nii et käitiste ja õhusõidukite käitajate koguheide jääb lubatud piiridesse ning heitkoguste vähendamiseks saab rakendada kõige soodsamaid meetmeid.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Direktiivi 2003/87/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/853, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013, direktiive 94/63/EÜ ja 2009/31/EÜ ning nõukogu direktiive 86/278/EMÜ ja 87/217/EMÜ keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ (ELT L 150, 14.6.2018, lk 155–161)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 03.10.2018

Top