Autoriõigus ja sellega seotud õigused infoühiskonnas

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on kohandada autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevaid õigusakte vastavalt tehnilisele arengule ja esmajoones infoühiskonnale, nähes ette intellektuaalomandi kõrgetasemelise kaitse. Lisaks rakendatakse sellega kaks 1996. aasta detsembris sõlmitud rahvusvahelist lepingut – WIPO autoriõiguse leping ning WIPO esituse ja fonogrammide leping.

See on üks kümnest direktiivist (sh intellektuaalomandi õiguste jõustamise, orbteoste ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise kohta), mis üheskoos moodustavad ELi autoriõigusalase õiguse.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga ühtlustatakse autoritele ja kaasnevate õiguste omanikele ettenähtud õigusi (reprodutseerimisõigus, üldsusele edastamise õigus ja levitamisõigus) ning vähemal määral ka nende õiguste erandeid ja piiranguid. Samuti ühtlustatakse sellega tehniliste meetmete ja õiguste teostamiseks kasutatava teabe kaitset, sanktsioone ja õiguskaitsevahendeid.

Reprodutseerimisõigus

ELi riigid peavad nägema ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:

• autoritel nende teoste originaali ja koopiate osas;
• esitajatel nende esituste salvestuste* osas;
• fonogrammitootjatel nende fonogrammide osas;
• filmide esmasalvestuste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate osas;
• ringhäälinguorganisatsioonidel nende kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavate saadete salvestuste osas.

Õigus teoseid üldsusele edastada

ELi riigid peavad nägema ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste mis tahes edastamist üldsusele. See hõlmab nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Samuti peavad ELi riigid kehtestama eeskirjad, millega nähakse ette, et ainuõigus kättesaadavaks teha on:

• esitajatel nende esituste salvestuste osas;
• fonogrammitootjatel nende fonogrammide osas;
• filmide esmasalvestuste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate osas;
• ringhäälinguorganisatsioonidel nende saadete salvestuste osas, olenemata edastamisviisist.

Levitamisõigus

• Direktiiviga sätestatakse kogu ELis ühtne kord, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate mis tahes levitamist üldsusele.
• Levitamisõigus teose originaali või koopiate suhtes ELis lõpeb, kui õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul toimub ELis teose esmamüük või muul viisil omandiõiguse üleminek.

Erandid ja piirangud

Direktiiviga nähakse ette ammendav loetelu õiguste eranditest ja piirangutest, et võimaldada kaitstud sisu kasutamist teatavatel juhtudel.

Reprodutseerimise ainuõiguse osas tehakse kohustuslik erand teatavate ajutise reprodutseerimise toimingute suhtes, mille puhul on tegemist tehnilise protsessi lahutamatu ning olulise osaga (ajutised koopiad) ning mida tehakse selleks, et võimaldada teose või muu objekti õiguspärane kasutamine või vahendajapoolne edastamine kolmandate isikute vahelises võrgus.

• Kõik muud reprodutseerimis- ja edastamisõigusega seotud erandid ja piirangud on valikulised (ELi riigid võivad otsustada neid rakendada või mitte) ning puudutavad esmajoones avalikkust. Neist eranditest kolme puhul – reprograafia*, isikliku kasutamise ja sotsiaalasutuste tehtud ringhäälingusaated – peavad õiguste omanikud saama õiglast hüvitist.
• Levitusõiguse erandid ja piirangud on lubatavad vastavalt üldsusele reprodutseerimis- ja edastamisõigusega seotud eranditele.

Õiguskaitse

• ELi riigid peavad nägema ette õiguskaitse mis tahes teose või muu objekti tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu.
• Selline õiguskaitse kehtib ka ettevalmistustele, nagu piiratud kasutusotstarbega teoste tootmine, import, levitamine, müük või teenuste pakkumine.

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitse

ELi riigid peavad nägema ette õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes teadlikult ning loata sooritavad järgmisi toiminguid:

• kõrvaldavad või muudavad õiguste teostamist käsitlevat elektroonilist teavet;
• levitavad, annavad eetrisse, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on eemaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 22. juunist 2001. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 22. detsembriks 2002.

PÕHIMÕISTED

* Salvestus – teosest peab olema salvestatud (st materiaalsel kandjal) eksemplar, et teised saaksid seda teost vaadata või kopeerida.

* Reprograafia – dokumentide ja graafilise materjali kopeerimist ja reprodutseerimist käsitlev teadus.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.6.2001, lk 10–19)

Direktiivi 2001/29/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86). Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98) (CRM direktiiv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35) (rentimis- ja laenutamisõiguse direktiiv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (ELT L 272, 13.10.2001, lk 32–36) (edasimüügiõiguse direktiiv)

Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15–21) (satelliidi ja kaabli direktiiv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22) (tarkvara direktiiv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28) (andmebaaside direktiiv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 12–18) (tähtaja direktiiv) Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EÜ orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12) (orbteoste direktiiv)

Viimati muudetud: 04.04.2016