EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

ELi lennujaamades teenindusaegade jaotamine

ELi lennujaamades teenindusaegade jaotamine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EMÜ) nr 95/93 ELi lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega püütakse tagada, et lennujaama vähese läbilaskevõime korral kasutatakse olemasolevaid maandumise ja õhkutõusmise teenindusaegu* tõhusalt ning neid jaotatakse õiglaselt, erapooletult ja läbipaistvalt.

PÕHIPUNKTID

  • Määrusega sätestatakse objektiivsed kriteeriumid, mille kohaselt saab lennujaama määratleda lennuoperatsioone koordineeriva lennujaamana* või sõiduplaane reguleeriva lennujaamana*, kuna sel ei ole piisavat läbilaskevõimet.
  • ELi riigid võivad lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks määrata iga lennujaama, tingimusel et:
    • läbi on viidud läbilaskevõime analüüs ja
    • läbilaskevõimes on tõsiseid puudujääke, mida ei saa lühemas perspektiivis lahendada.

Koordinaator / sõiduplaanide nõustaja

  • Lennuoperatsioone koordineeriva või sõiduplaane reguleeriva lennujaama eest vastutav ELi riik peab tagama kas füüsilisest või juriidilisest isikust pädeva lennujaama koordinaatori või sõiduplaanide nõustaja nimetamise, kellel on laialdane kogemus planeeritud lennuliikumise kooskõlastamisel.
  • Koordinaator / sõiduplaanide nõustaja tegutseb erapooletult, mittediskrimineerivalt ja arusaadavalt ning ta peab olema funktsionaalselt eraldatud kõikidest huvitatud osapooltest.
  • Koordinaatori tegevust rahastav süsteem on selline, mis garanteerib koordinaatori sõltumatuse. Sama koordinaatori võib nimetada rohkem kui ühe lennujaama koordinaatoriks.

Lennujaamade läbilaskevõime

  • Kaks korda aastas määravad pädevad asutused kindlaks teenindusaegade jaotamiseks kasutada oleva läbilaskevõime vastavalt rahvusvahelises lennuliikluses kehtivale kahele lennuhooajale (talvisele ja suvisele). Lennujaama läbilaskevõime kindlaksmääramine põhineb lennuliikluse kohandamise võimaluste objektiivsel analüüsil.
  • Lennuettevõtjad peavad esitama koordinaatori poolt nõutud asjakohase teabe.

Koordinatsioonikomitee

  • Vastutav ELi riik peab tagama, et koordineerivaks tunnistatud lennujaamas on moodustatud koordinatsioonikomitee.
  • Koordinatsioonikomitee esitab ettepanekuid ja annab koordinaatorile nõu kõigis lennujaama läbilaskevõimet puudutavates küsimustes, eelkõige järgmises:
    • võimalus suurendada läbilaskevõimet;
    • koordineerimisparameetrid;
    • järelevalve meetodid;
    • kohalikud suunised.
  • Selles komitees võivad osaleda:
    • lennujaama kasutavad lennuettevõtjad;
    • lennujaama käitaja;
    • lennuliikluse juhtimise organid;
    • üldlennunduse esindajad.

Teenindusaegade jaotamise menetlus

  • Teenindusaegade jaotamise üldpõhimõte on see, et lennuettevõtjal, kes on suvise või talvise lennuperioodi ajal kasutanud oma teenindusaegasid vähemalt 80 % ulatuses, on õigus saada samad teenindusajad järgmise aasta vastavaks sõiduplaani perioodiks (nn eelnevalt antud õigused). Samas need teenindusajad, mida lennuettevõtjad piisavalt ei kasuta, jaotatakse ümber (nn „võta või jäta“ reegel).
  • Võidakse luua teenindusaegade ühisvaru, mis sisaldab äsja loodud teenindusaegasid, kasutamata teenindusaegasid ning teenindusaegasid, millest lennuettevõtja on loobunud või mis on muul põhjusel vabaks saanud.
  • Koordinaator võtab samuti arvesse lennuettevõtluses kehtestatud täiendavaid eeskirju ja suuniseid ning koordinatsioonikomitee soovitatud kohalikke juhiseid, mis on heaks kiidetud lennujaama eest vastutava ELi riigi või muu pädeva asutuse poolt.
  • Kui teenindusaja taotlust ei saa rahuldada, siis informeerib koordinaator taotlevat lennuettevõtjat selle põhjustest ja osutab lähimale alternatiivsele teenindusajale.
  • Teatavates eriolukordades (nt osalise või täieliku ülevõtmise tulemusena, ülekandmise korral ühelt lennuliinilt või lennuteenuse liigilt teisele) võivad lennuettevõtjad teenindusaegasid vahetada või üle kanda. Sellistel juhtudel on alati vajalik koordinaatori selgesõnaline nõusolek.
  • ELi riik võib reserveerida teatud teenindusajad piirkondlikeks lennuteenusteks.

Jõustamine

  • Pädevad lennuliikluse juhtimisasutused võivad tagasi lükata lennuettevõtja lennuplaani, kui lennuettevõtja kavatseb maanduda või õhku tõusta lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas, ilma et koordinaator oleks lennuettevõtjale eraldanud teenindusaega.
  • Kui lennuettevõtja, kes osutab korduvalt ja tahtlikult lennuteenuseid ajal, mis erineb märkimisväärselt eraldatud teenindusaegadest, või kasutab teenindusaega märkimisväärselt teisiti, võib koordinaator otsustada kõnealuse teenindusaegade sarja sellelt lennuettevõtjalt ära võtta. Seetõttu võib see lennuettevõtja kaotada oma senised õigused.
  • ELi riigid peavad tagama, et selliste juhtumitega tegelemiseks on olemas tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Muudatused

Esialgset määrust on muudetud viiel korral:

  • 2002. aastal pärast septembris 2001 toimunud terrorirünnakuid, et säilitada lennuettevõtjate neile 2001. aastaks eraldatud teenindusajad ka suvisel lennuhooajal 2002 ja talvisel lennuhooajal 2002/2003 (määrus (EÜ) nr 894/2002);
  • 2003. aastal, võttes arvesse Iraagi vastu alustatud sõda ja SARSi epideemia puhkemist ning tagamaks, et 2003. aasta hooajaks jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmise tagajärjel ei kaotaks lennuettevõtjad oma õigust nendele teenindusaegadele (määrus (EÜ) nr 1554/2003);
  • 2004. aastal, et muuta selgemaks olemasoleva korra mitme punkti kohaldamine, sealhulgas koordinaatorite sõltumatust ja teenindusaegade jaotamise menetlust käsitlevad punktid (määrus (EÜ) nr 793/2004);
  • 2009. aastal, pidades silmas ülemaailmset majandus- ja finantskriisi, tagamaks, et 2009. aasta suviseks sõiduplaani perioodiks jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmise tagajärjel ei kaotaks lennuettevõtjad oma õigust nendele teenindusaegadele (määrus (EÜ) nr 545/2009);
  • 2020. aastal, pidades silmas COVID-19 kriisi, tagamaks, et 2020. aasta märtsiks (ning lennuliinidele Hiinasse ja Hongkongi ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 29. veebruarini 2020) ja 2020. aasta suvehooajaks jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmise tagajärjel ei kaotaks lennuettevõtjad oma õigust nendele teenindusaegadele (määrus (EL) 2020/459).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 22. veebruarist 1993.

TAUST

PÕHIMÕISTED

Teenindusaeg – koordinaatori antud luba kasutada lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas kõiki lennuteenuse pakkumiseks vajalikke lennujaama infrastruktuure maandumiseks või õhkutõusmiseks.
Lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam – ülekoormatud lennujaam, kus vastaval ajavahemikul nõudlus ületab läbilaskevõime ning kus lennuettevõtjal on maandumiseks või õhkutõusmiseks vaja, et koordinaator oleks talle jaotanud teenindusaja.
Sõiduplaane reguleeriv lennujaam – lennujaam, kus teatud aegadel on võimalik ülekoormatus ning mille puhul on selles lennujaamas lennuteenuseid teostavate või teostada kavatsevate lennuettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks ametisse määratud sõiduplaanide nõustaja.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1–6)

Määruse (EMÜ) nr 95/93 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamise kohta (muudetud) (KOM(2008) 227 (lõplik), 30.4.2008)

Komisjoni teatis „Teatis nõukogu määruse (EÜ) nr 793/2004 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamise kohta“ (KOM(2007) 704 (lõplik), 15.11.2007)

Viimati muudetud: 11.05.2020

Top