EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Liidu Nõukogu kodukord

Euroopa Liidu Nõukogu kodukord

 

KOKKUVÕTE:

otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord

MIS ON KODUKORRA EESMÄRK?

  • Kodukorras kehtestatakse sätted, mis reguleerivad Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) tegevust.
  • Kodukorra vastuvõtmise õigus antakse nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 240 lõikele 3.
  • III lisa muudetakse igal aastal, et see kajastaks ELi riikide elanike arvus toimunud muutusi, et rakendada nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise nõudeid.
  • Kodukorda on ka üks kord – 2014. aastal (otsus 2014/692/EL, Euratom) – seoses kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisega oluliselt muudetud.

PÕHIPUNKTID

Nõukogu on ELi institutsioon, kus kohtuvad ELi riikide esindajad. Iga ELi riiki esindab üks ministrite tasandi esindaja, kellel on õigus oma riigi valitsuse nimel otsuseid vastu võtta ja hääletada. Koos Euroopa Parlamendiga täidab nõukogu seadusandlikke ülesandeid. Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte seadusandliku tavamenetluse või erimenetluse kohaselt. Eelarveülesandeid täidab nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. Nõukogu täidab ka poliitika kujundamise ja kooskõlastamise ülesandeid.

Nõukogu koosseisud

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik

  • Nõukogu, välja arvatud välisasjade koosseis, eesistujariigiks on 18 kuu jooksul kolmest ELi riigist eelnevalt moodustatud rühm. Iga rühma liige juhib kuus kuud kõiki nõukogu koosseise, välja arvatud välisasjade koosseis. Kolmest ELi riigist koosnev rühm valmistab 18 kuuks ette nõukogu tegevuse programmi kavandi, mille üldasjade nõukogu kiidab heaks pärast sellekohase avaliku arutelu korraldamist.
  • Välisasjade nõukogul on püsiv eesistuja: liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõrget esindajat võib asendada nõukogu eesistujana tegutsev ELi riik. Tavaliselt toimub see siis, kui nõukogu kutsutakse kokku ühise kaubanduspoliitika küsimuste arutamiseks.
  • Eesistujariik on nõukogu tööd juhtiv jõud.

Coreper, komiteed ja töörühmad

  • Komitee tegevust toetab ELi riikide valitsuste alaliste esindajate komitee (Coreper) ning üle 150 erialase rühma ja komitee, kes on nõukogu tegevuse ettevalmistavateks üksusteks.
  • Coreper valmistab ette kõigi nõukogu koosolekute tööd ja täidab nõukogu poolt talle pandud ülesandeid. Coreper 2 koosneb alalistest esindajatest ning Coreper 1 nende asetäitjatest.
  • Coreper:
    • tagab ELi poliitika ja meetmete järjepidevuse ning õiguspärasuse, subsidiaarsuse, proportsionaalsuse põhimõtte, samuti ELi institutsioonide, organite, ametite ja ametite volituste kehtestamist käsitlevad eeskirjad ning menetlusi, läbipaistvust ja õigusaktide koostamise kvaliteeti käsitlevad eeskirjad;
    • käsitleb eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte ja tagab nõukogule esitatavate küsimuste ettevalmistamise;
    • iga küsimuse puhul püüab ta jõuda kokkuleppele sellel tasandil, mis seejärel esitatakse nõukogule;
    • võib asutada ettevalmistavate ülesannete või uuringute tegemiseks komiteesid või töörühmi;
    • võib võtta vastu otsuseid menetlusküsimustes, näiteks otsus pidada nõukogu istung muus kohas kui Brüsselis või Luxembourgis, otsus kasutada kirjalikku menetlust jms.

Nõukogu tegevus

  • Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis. Nõukogu istungid kutsub eesistujariik kokku omal algatusel või ühe oma liikme või Euroopa Komisjoni taotlusel. Eesistujariik koostab iga nõukogu istungi esialgse päevakorra.
  • Enne hääletamise läbiviimist tuleb kontrollida hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolekut. Kvoorum on koos, kui enamik nõukogu liikmetest on füüsiliselt kohal. Nõukogu hääletab eesistuja algatusel. Lisaks avab eesistuja hääletamise nõukogu ühe liikme või Euroopa Komisjoni algatusel, kui selle poolt on enamik nõukogu liikmeid.

Kvalifitseeritud häälteenamus

1. novembrist 2014 viidi sisse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise uus topelthäälteenamuse menetlus.

  • Kui nõukogu teeb otsuse komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, siis vastavalt sellele määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust kahe järgmise tingimuse täitmise alusel:
    • 55% nõukogu liikmetest hääletab poolt, s.o 15 27-st (kuna Ühendkuningriik astus EList välja);
    • ettepaneku poolt hääletavate nõukogu liikmete arv, kes esindavad vähemalt 65% liidu rahvastikust.
  • Kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, tehakse otsus, kui:
    • 72% nõukogu liikmetest hääletab poolt ja
    • need moodustavad vähemalt 65% ELi rahvastikust.

Läbipaistvus ja nõukogu otsuste avaldamine

  • Seadusandlike aktide arutelud ja hääletused on avalikud.
  • Nõukogu esimene arutelu oluliste uute õigusloomega mitteseotud ettepanekute üle, mis sisaldavad õiguslikult siduvaid eeskirju ELi riikides või ELi riikidele, on avalik.
  • Nõukogu või Coreperi otsuse alusel korraldab nõukogu avalikke arutelusid olulistes küsimustes, mis mõjutavad ELi ja selle kodanike huve. Samuti peab nõukogu mitmeid avalikke poliitilisi mõttevahetusi.
  • Seadusandlikud aktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (ELT), samuti määrused ja direktiivid, mis on suunatud kõigile ELi riikidele, otsused, milles ei täpsustata, kellele need on suunatud, ning ELi sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Kodukorra artiklis 17 on loetletud muud ELTs avaldatavad aktid, sealhulgas juhul, kui nõukogu või Coreper nii otsustavad.

MIS AJAST KODUKORDA KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2009.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35–61)

Otsuse 2009/937/EL hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Nõukogu 23. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/430, mis käsitleb ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 88I, 24.3.2020, lk 1–2)

Viimati muudetud: 19.06.2020

Top