Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Summaries of EU Legislation

ELi direktiivid

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 288 – direktiivid

MIS ON ARTIKLI EESMÄRK?

Selles määratakse kindlaks õigusaktid, mida EL võib vastu võtta, sealhulgas direktiivid.

PÕHIPUNKTID

Direktiivid kuuluvad ELi teiseste õigusaktide hulka. ELi institutsioonid võtavad neid seetõttu vastu kooskõlas aluslepingutega. Pärast ELi tasandil vastuvõtmist võtavad ELi riigid need üle oma siseriiklikku õigusesse.

Näiteks kehtestatakse tööaja korralduse direktiiviga kohustuslik puhkeaeg ja ELis lubatud iganädalane tööaja piirang.

Samas peab iga riik töötama välja omad õigusaktid, millega määratakse kindlaks nende eeskirjade kohaldamine.

Üldiselt kohaldatav siduv õigusakt

ELi toimimise lepingu artiklis 288 on sätestatud, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga ELi riigi suhtes, kellele see on adresseeritud (ühele, mitmele või kõigile), kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.

Direktiiv erineb siiski määrusest või otsusest:

  • erinevalt määrusest, mis on pärast jõustumist vahetult kohaldatav kõikide ELi riikide siseriiklikus õiguses, ei ole direktiiv ELi riikides vahetult kohaldatav. See tuleb esmalt üle võtta siseriiklikku õigusesse ning alles seejärel saab seda ELi riikides kohaldada;
  • erinevalt otsusest on direktiiv kõigis ELi riikides üldiselt kohaldatav.

Vastuvõtmine

Direktiiv võetakse vastu seadusandliku menetluse raames. See on õigusakt, mille võtavad vastu nõukogu ja Euroopa Parlament seadusandliku tava- või erimenetluse kohaselt.

Kohustuslik ülevõtmine

Direktiivi jõustumiseks riiklikul tasandil peavad ELi riigid võtma vastu seaduse selle ülevõtmise kohta. Riiklikud meetmed peavad täitma direktiiviga püstitatud eesmärke. Riiklikud ametiasutused peavad nendest meetmetest teavitama Euroopa Komisjoni.

Ülevõtmine peab toimuma direktiivi vastuvõtmisel määratud tähtajaks (üldiselt kahe aasta jooksul).

Kui ELi riik ei võta direktiivi üle, võib komisjon algatada Euroopa Kohtus kõnealuse riigi vastu rikkumismenetluse (seejärel võib otsuse mittejõustamine tuua kaasa uue kohtuotsuse ja trahvide määramise).

Maksimaalne ja minimaalne ühtlustamine

Direktiivides on oluline eristada minimaalseid ja maksimaalseid (ehk täielikke) ühtlustamisnõudeid.

Minimaalse ühtlustamise korral sätestatakse direktiivis miinimumstandardid, lähtudes sageli asjaolust, et mõne ELi riigi õigussüsteemis on juba kehtestatud kõrgemad standardid. Sellisel juhul on ELi riikidel õigus kehtestada kõrgemad standardid, kui direktiivis sätestatud.

Maksimaalse ühtlustamise korral ei tohi ELi riigid kehtestada rangemaid eeskirju kui direktiivis sätestatud.

Üksikisikute kaitse direktiivide eksliku ülevõtmise korral

Põhimõtteliselt jõustub direktiiv alles pärast ülevõtmist. Siiski leiab Euroopa Kohus, et direktiiv, mida ei ole üle võetud, võib otseselt kaasa tuua teatava mõju, kui:

  • ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ei ole aset leidnud või toimub ekslikult;
  • direktiivi sätted on tingimusteta ning piisavalt selged ja täpsed;
  • direktiivi sätted annavad üksikisikutele õigusi.

Kui need tingimused on täidetud, võivad füüsilised isikud kasutada direktiivi kohtus kõigi ELi riikide vastu. Teisalt ei saa füüsiline isik siiski vahetult kasutada direktiivi teise füüsilise isiku vastu hagi esitamisel, kui direktiiv on üle võtmata (vt kohtuotsus C-91/92 Paola Faccini Dori vs. Recreb Srl).

Euroopa Kohus võimaldab füüsilistel isikutel saada kindlatel tingimustel kompensatsiooni direktiivide puhul, mis on üle võetud halvasti või hilinenult (kohtuotsused C-6/90 ja C-9/90 Francovich ja Bonifaci).

Võitlus ülevõtmise viivitustega

Direktiivide hilinenud ülevõtmine ELi riikides on jätkuvalt probleem, mis takistab kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu ELi õiguse käegakatsutavatest eelistest.

EL on seadnud endale eesmärgiks vähendada ülevõtmise puudujääke 1%-ni. Detsembris 2016 avaldatud Euroopa Komisjoni tabelist ELi direktiivide ülevõtmise kohta ühtsel turul ilmneb, et 20 riiki ei suutnud seda eesmärki täita ja ainult üks riik suutis viia nõuete täitmise puudujäägid siseriiklikus õiguses allapoole 0,5% piiri, mis pakuti välja 2011. aasta aprilli ühtse turu aktis.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 2. peatükk – Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 1. jagu – Liidu õigusaktid – artikkel 288 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 249) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 171–172)

Viimati muudetud: 11.07.2018

Top