EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Viisaeeskiri

Viisaeeskiri

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ELi viisaeeskiri

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Selles sätestatakse lühiajaliste viisade väljastamise kord ja tingimused Schengeni ala külastamiseks kestusega kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.
  • Selles kehtestatakse ka lennujaama transiidiviisa eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Viisade väljastamise kord ja tingimused

ELi riik, mis on külastuse ainus või peamine sihtkoht, vastutab viisataotluse läbivaatamise eest. Kui peamist sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, vastutab selle eest Schengeni ala esimese sisenemise riik.

Taotlused

  • Viisataotluse võib oma liikmete nimel esitada taotleja, akrediteeritud kaubanduslik vahendaja või kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühing või -asutus.
  • Taotlused esitatakse üldjuhul kuus kuud kuni 15 päeva enne kavandatud külastuse algust (meremehed üheksa kuud).

Ühtse viisa (kehtib kogu Schengeni alal) võib anda mitmekordseks sisenemiseks kuni viieks aastaks.

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa (piirdub ainult konkreetse ELi riigiga) antakse erandkorras, kui taotleja ei täida kõiki riiki sisenemise tingimusi, humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest lähtuvalt, samuti olukordades kui teised Schengeni riigid, kellega konsulteeriti, on viisa andmise vastu.

Vastuvõetavus

Pärast taotluse vastuvõetavuse (st eeskirjade kohaselt esitamise) kontrollimist teeb pädev asutus järgmist:

  • teeb määruse (EÜ) nr 767/2008 alusel kande viisainfosüsteemi (VIS);
  • vaatab taotluse täiendavalt läbi, et kontrollida, kas taotleja
    • vastab Schengeni piirieeskirjade kehtestamise määruses (EL) 2016/399 (vt kokkuvõtet) sätestatud riiki sisenemise tingimustele,
    • kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu riigi julgeolekule ning
    • kavatseb lahkuda enne viisa kehtivusaja lõppu.

Kui taotlus on vastuvõetamatu, teeb ametiasutus järgmist:

  • tagastab taotluse vormi ja tõendavad dokumendid;
  • hävitab kogutud biomeetrilised andmed;
  • hüvitab viisatasu ning
  • ei vaata taotlust läbi.

Lennujaama transiidiviisa

  • IV lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud vajavad Schengeni ala lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks lennujaama transiidiviisat. Ebaseaduslike sisserändajate massilisest sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral võib iga ELi riik laiendada seda nõuet teiste kolmandate riikide kodanikele.
  • Lennujaama transiidiviisa taotlemisel peab taotleja esitama tõendi lähte- ja sihtkoha kohta ning reisiteekonna ja lennujaama transiidi vastavuse kohta.

Mitmekordsed viisad

Pikaajalise mitmekordse viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. Viisaeeskirjas sätestatakse kehtivuse järkjärgulise pikendamisega mitmekordse viisa andmise eeskirjad:

  • üks aasta, kui taotleja on viimase kahe aasta jooksul kasutanud kolme viisat;
  • kaks aastat, kui taotleja on eelmise kahe aasta jooksul juba kasutanud üheaastast mitmekordset viisat;
  • viis aastat, kui taotleja on viimase kolme aasta jooksul kasutanud kaheaastast mitmekordset viisat.

Pikaajalise mitmekordse viisa andmise otsuse tegemisel ei arvestata lennujaama transiidiviisasid ega ainult konkreetse riigiga piirduvaid viisasid.

Välispiiril antav viisa

Erandkorras võib Schengeni sihtriigi välispiiril taotleda viisat maksimaalselt 15 päevaks või transiidiks vajaliku aja jaoks.

Otsuste vastuvõtmine taotluste kohta

  • Amet hindab, kas Schengeni piirieeskirjades sätestatud riiki sisenemise tingimused on täidetud.
  • Viisa andmisest keeldutakse, kui taotleja:
    • esitatud reisidokument on vale;
    • põhjendus kavandatava viibimise kohta on ebapiisav;
    • tõendid vahendite kohta viibimise või koju tagasipöördumise kulude katmiseks ei ole piisavad;
    • kohta on määruse (EL) 2018/1860 (vt kokkuvõtet) alusel Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade riiki sisenemise keelamiseks;
    • teda peetakse ohuks liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele;
    • reisi- ja tervisekindlustus ei ole piisav.
  • Otsuse tegemise üldine tähtaeg on maksimaalselt 15 päeva, mida võib üksikjuhtudel pikendada maksimaalselt 45 päevani, eriti kui on vaja taotlust põhjalikumalt läbi vaadata.
  • Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
  • Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada.

Koostöö tagasivõtmise valdkonnas

  • Euroopa Komisjon hindab kolmandate riikide koostöö tegemist ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, võttes arvesse piirihaldust ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamist ja kontrolli ning ebaseaduslike rändajate transiiti.
  • Kui kolmas riik koostööd ei tee, võib komisjon esitada ettepaneku nõukogu otsuse kohta teatavate eeskirjade ajutiseks piiravaks kohaldamiseks. Kui aga riik teeb piisavalt koostööd, võib teatud eeskirju kohaldada soodsamalt.

Muudatused ja kehtetuks tunnistamine

  • Määrusega muudetakse määruse (EÜ) nr 767/2008 (vt kokkuvõtet) ja Schengeni piirieeskirjade alusel loodud VIS määrust. Samuti tunnistatakse sellega kehtetuks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9–17 ja ühised konsulaarjuhised.
  • Määrust on hiljem muudetud määrustega (EL) nr 977/2011, (EL) nr 154/2012, (EL) nr 610/2013, (EL) 2016/399 ja (EL) 2019/1155.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 5. aprillist 2010.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58)

Määruse (EÜ) nr 810/2009 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13–19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23)

Vt konsolideeritud versiooni.

Viimati muudetud: 02.07.2020

Top