Maagaasi siseturg

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi eesmärk on kehtestada ühiseeskirjad maagaasi* ülekande, jaotamise, tarnimise ja hoiustamise kohta, et võimaldada juurdepääsu turule ning õiglast ja mittediskrimineerivat konkurentsi.
• Need kehtivad maagaasile, veeldatud maagaasile ja biomassist saadavale gaasile.

PÕHIPUNKTID

Sektori korralduse eeskirjad

Nende eeskirjade eesmärk on luua konkurentsivõimeline, turvaline ja looduskeskkonda säästev maagaasiturg.

ELi riigid võivad kehtestada maagaasiettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustused, mis hõlmavad:

• tehnilist ohutust ja varustuskindlust;
• tarnete korrapärasust ja kvaliteeti;
• hinda;
• keskkonnakaitset ja
• energiatõhusust.

ELi riigid peavad tagama, et

• kõikidel tarbijatel on õigus valida gaasitarnijat ja võrguettevõtja abiga kolme nädala jooksul hõlpsasti tarnijat vahetada;
• tarbijad saavad kõik asjakohased tarbimisandmed.

ELi riigid on kohustatud tagama järelevalve varustuskindluse üle, sealhulgas konkreetselt

• nõudluse ja pakkumise tasakaalu siseriiklikul turul;
• olemasolevad tarned;
• võrkude hoolduse ja
• tarneraskuste korral võetavad meetmed.

Varustuskindluse tagamiseks võidakse teha koostööd piirkondlikult ja rahvusvaheliselt.

ELi riigid peavad tagama oma siseriikliku turu integreerimise ühel või mitmel piirkondlikul tasandil, mis on esimene samm täielikult liberaliseeritud siseturu rajamise suunas. Samuti tuleb integreerida isoleeritud gaasivõrgud, mis moodustavad „gaasisaari“. Sellega seoses peavad riiklikud reguleerivad asutused tegema koostööd energeetikasektori reguleerivate asutuste koostööametiga.

Ülekanne, hoiustamine ja veeldatud maagaas

Eraldamine* ja raamatupidamise läbipaistvus

ELi riigid pidid alates 3. märtsist 2012 eraldama ülekandesüsteemid ülekandesüsteemide halduritest. See tähendab, et maagaasi või elektri tootmise või tarnimisega tegelevad ettevõtjad ei saa teostada mis tahes õigusi ülekandesüsteemi halduri üle ja vastupidi.

ELi riikidel ja pädevatel asutustel on õigus tutvuda maagaasiettevõtjate raamatupidamisega, kuid samas peavad nad säilitama teatava teabe konfidentsiaalsuse. Maagaasiettevõtjad peavad pidama raamatupidamises eraldi arvestust oma tegevuse kohta, mis on seotud maagaasi tarnimisega, nagu ülekande ja jaotamisega.

Ülekandesüsteemi haldurite määramine

Enne ametlikult ülekandesüsteemi halduriks määramist peab ettevõtja olema sertifitseeritud. ELi riikide määratud ülekandesüsteemide haldurite nimekiri avaldatakse seejärel Euroopa Liidu Teatajas.

Lisaks peavad ELi riigid asjakohasel juhul määrama ühe või mitu hoidlatevõrgu ja maagaasi veeldusjaamade haldurit.

Ülekandesüsteemi haldurite ülesanded

Ülekandesüsteemi haldurite kohustused on järgmised:

• kasutada, hooldada ja arendada ülekande- ja/või hoidlatevõrku ja/või maagaasi veeldusjaamu, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset;
• hoiduda vahetegemisest võrgukasutajate vahel;
• anda kõigile teistele ülekandesüsteemi halduritele, hoidlatevõrgu halduritele, maagaasi veeldusjaamade halduritele ja/või jaotussüsteemi halduritele küllaldast teavet, et tagada maagaasi vastastikku ühendatud ülekanne ja hoiustamine;
• anda süsteemi kasutajatele sellele juurepääsuks vajalikku teavet.

Ülekandesüsteemi haldurid peavad looma piisava piiriülese võimsuse, et integreerida üleeuroopaline ülekandeinfrastruktuur. Nad peavad igal aastal esitama reguleerivale asutusele võrgu kümneaastase arengukava, näidates ära peamise infrastruktuuri, mida tuleb ehitada või uuendada, ja investeeringud, mida tuleb teha järgmise kümne aasta jooksul.

Jaotamine ja tarnimine

ELi riigid peavad määrama jaotussüsteemi haldurid või nõudma, et seda teeksid ettevõtjad, kelle omandisse või vastutusalasse jaotusvõrgud kuuluvad.

Jaotussüsteemi haldurite peamised kohustused on järgmised:

• tagada süsteemi pikaajaline maagaasi jaotamise, kasutamise, hooldamise ja arendamise võime ning keskkonnakaitse;
• tagada süsteemi kasutajatele läbipaistvus;
• anda süsteemi kasutajatele teavet;
• katta energiakaod ja hoida reservvõimsust.

Jaotussüsteemi haldur peab olema õiguslikult sõltumatu muudest tegevustest, mis ei ole seotud jaotamisega.

Võrgule juurdepääsu korraldamine

ELi riigid või pädevad reguleerivad asutused peavad korraldama ülekande- ja jaotussüsteemidele kolmandate isikute diskrimineerimiseta juurepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud tariifidel. Nad peavad tagama, et vabatarbijatel oleks juurdepääs tootmisetapi torustikule. Samuti peavad nad määrama kindlaks juurdepääsu tingimused gaasihoidlatele ja torujuhtmete paketile (gaasi hoiustamine survestamise teel gaasi ülekande- ja jaotussüsteemides).

Maagaasi siseturu lisaeeskirjad

Direktiivi (EL) 2019/692 eesmärk on kõrvaldada maagaasi siseturu väljakujundamise takistused, mis tulenevad ELi turueeskirjade kohaldamata jätmisest kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi ülekandetorude suhtes. Selle direktiiviga sisse viidud muudatuste eesmärk on tagada, et kahte või enamat ELi riiki ühendavate gaasi ülekandetorude suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse ELis ka kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi ülekandetorude suhtes.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 3. septembrist 2009 ning see pidi ELi riikides jõustuma 3. märtsiks 2011.

Käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ alates 3. märtsist 2011. aastast.

TAUST

Komisjoni kahes 2007. aasta teatises gaasi ja elektri siseturu väljavaadete ning gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta toodi esile siseturuga seotud kehtivate eeskirjade ja meetmete ebapiisavus ning näidati, et on vaja võtta vastu uued eeskirjad.

Lisateave:

• Turgu käsitlevad õigusaktid (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94–136)

Direktiivi 2009/73/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1–14)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Gaasi ja elektri siseturu väljavaated“ (KOM(2006) 841 (lõplik), 10.1.2007)

Komisjoni teatis „Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine“ (lõpparuanne) (KOM(2006) 851 (lõplik), 10.1.2007)

Viimati muudetud: 17.05.2019