EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kõrghariduse ajakohastamine ELis

This summary has been archived and will not be updated, because the summarised document is no longer in force or does not reflect the current situation.

Kõrghariduse ajakohastamine ELis

KOKKUVÕTE:

Euroopa Komisjoni teatis KOM(2011) 567 (lõplik) – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Selles sätestatakse ELi kõrghariduse valdkonna prioriteedid. Tegevuskava eesmärk on võimaldada kõrgharidussüsteemidel anda paremini oma panus majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks.

Käesolevale teatisele järgnesid kaks aruannet Euroopa Komisjonile (aastal 2013 ja 2014) õpetamise ja õppimise kvaliteedi tõstmise kohta Euroopa kõrgharidusasutustes ning uute õpetamis- ja õppimismeetodite kohta kõrghariduse valdkonnas.

PÕHIPUNKTID

Käesolevas teatises määratletakse viis põhilist prioriteetset valdkonda, milles ELi riigid ja kõrgharidusasutused peaksid meetmeid võtma, ning samuti meetmed, mida EL võtab nende jõupingutuste toetamiseks.

  • 1.

    Haridustaseme tõstmine - strateegia „Euroopa 2020” üks eesmärke on jõuda selleni, et 2020. aastaks oleks 40% noortest edukalt lõpetanud kõrgharidusõpingud. Samuti prognoositakse, et ligikaudu miljon uut töökohta nõuavad kõrgtasemel teadustöö oskusi.

  • Selle saavutamiseks soovitatakse teatises:
    • vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja muuta kõrgharidus ahvatlevamaks suuremale arvule inimestele, eelkõige ebasoodsas ja haavatavas olukorras elanikerühmade ja täiskasvanute hõlmamise ning rahalise toetuse pakkumise kaudu;
    • parandada tööstuse võimalusi teadusse ja uuendustegevusse investeerimiseks ning anda olemasolevatele töötajatele paremaid teadustööks vajalikke oskusi;
    • töötada välja selgepiirilised edasiliikumisvõimalused kutse- ja muud tüüpi haridusest kõrgharidusse ning teadlastele väljaspool ülikooli.

2015. aastal läbiviidud uuringus selgitati välja kõrgkooliõpingute lõpuleviimise ja väljalangemise osatähtsus kogu Euroopas.

  • 2.

    Kõrghariduse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine

  • Teatises soovitatakse järgmist:
    • õppekavades, sh teaduskoolituses, tuleb arvesse võtta tööturu vajadusi praegu ja edaspidi oskuste ja majanduskasvu prognoosimise kaudu ning samuti tööandjate ja tööturu organisatsioonide kaasamisega nende väljatöötamisse ja elluviimisse;
    • kasutada uusi tehnoloogiaid, et rakendada tõhusamaid uurimismeetodeid ning edendada paindlikumat ja personaliseeritud õpet (nt e-õpet);
    • tagada paremad töötingimused (sh pidev ametialane areng) ning võtta kasutusele stiimulid tipptaseme tunnustamiseks, et ligi tõmmata ja tööl hoida kõrgekvaliteedilisi õpetajaid ja teadustöötajaid.
  • 3.

    Liikuvuse ja piiriülese koostöö parandamine - Euroopa kõrghariduse ministrid leppisid kokku eesmärgis suurendada aastaks 2020 kuni 20%-ni nende üliõpilaste arvu, kes sooritavad osa õpingutest või praktikast välismaal.

  • Selle saavutamiseks soovitatakse teatises:
    • siduda liikuvust süsteemsemalt õppekavaga;
    • parandada diplomite ja ainepunktide tunnustamist või toetuste ülekandmist Euroopa ainepunktisüsteemi ja diplomi lisa võrreldava ja järjekindla kasutamise kaudu ning kvalifikatsioonide sidumise kaudu Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;
    • parandada teiste riikide üliõpilaste, teadlaste ja õpetajate juurdepääsu, tööhõivetingimusi ning ametialase edasiliikumise võimalusi.
  • 4.

    Teadmiste kolmnurga tugevdamine hariduse, teaduse ja innovatsiooni sidumise läbi

  • Teatises soovitatakse järgmist:
    • riiklik poliitika peaks soodustama partnerlust kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahel, kasutades selleks
      • tunnustamissüsteemi ja stiimuleid piirkondliku arengu edendamiseks;
      • multidistsiplinaarsust;
      • organisatsioonidevahelist koostööd ning
      • õiguslike ja haldustõkete vähendamist valdkondadevahelise koostöö teelt;
    • kõrgharidusasutused peaksid kasutama teadus- ja uuendustegevuse tulemusi oma pakutavas õppes ettevõtlusoskuste, loovuse ja innovatsiooni arengu stimuleerimiseks.
  • 5.

    Juhtimise ja rahastamise parandamine

  • Teatises soovitatakse järgmist:
    • suurendada kõrgharidusse tehtavate riiklike investeeringute kulutõhusust, kasutades tulemustest sõltuvat rahastamiskorda, millega kaasneb ka konkurentsielement;
    • suurendada investeeringuid kõrgharidusse rahastamisallikate mitmekesistamise teel ning hõlbustades juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisallikatele, sh erasektori poolt rahastamisele;
    • investeerida professionaalsesse juhtimisse;
    • muuta rahastamis- ja juhtimissüsteemid paindlikumaks, et suurendada kõrgharidusasutuste autonoomiat ning võimaldada neil ise oma strateegilised suunad kindlaks määrata.

ELi panus

EL kavatseb toetada riikide ameti- ja haridusasutuste jõupingutusi nendes viies valdkonnas järgmiselt:

Euroopa Komisjon peab muuhulgas võtma järgmisi meetmeid:

  • võimaldama üliõpilastel teha teadlikke valikuid ülikoolide viies valdkonnas saadud tulemustel põhineva paremusjärjestuse süsteemi (U-Multirank) põhjal;
  • parandama välismaal läbitud õpingute tunnustamist, tugevdades Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS);
  • looma õppelaenu garantiiprogrammi (Master Loan Erasmus+) teises ELi riigis magistriõpet läbivatele üliõpilastele;
  • võtma vastu strateegilise innovatsioonikava;
  • koostama ettepaneku ametipraktika kvaliteediraamistiku kohta koos ühtse platvormiga Euroopas pakutavate praktikakohtade jaoks;
  • arendama kõrgharidusvaldkonnas suhteid ELi mittekuuluvate riikidega (vt 2013. aasta teatis Euroopa kõrghariduse kohta maailmas);
  • muutma üliõpilasi ja teadlasi käsitlevaid direktiive, et muuta EL viimastele veelgi huvipakkuvamaks.

TAUST

Lisateave:

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava (KOM(2011) 567 (lõplik), 20.9.2011)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kooli poolelijätmise vähendamine: oluline panus Euroopa 2020. aasta tegevuskavasse (KOM(2011) 18 (lõplik), 31.1.2011)

Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (ELT C 191, 1.7.2011, lk 1–6)

Nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta (ELT C 417, 15.12.2015, lk 36–40)

Viimati muudetud: 14.06.2016

Top