Sõiduaeg ja puhkeperioodid maanteetranspordi sektoris

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 561/2006 sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta

määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

Määrusega (EÜ) nr 561/2006, mida on muudetud määrusega (EL) 2020/1054, kehtestatakse eeskirjad veoauto- ja bussijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et parandada töötingimusi ja liiklusohutust.
Määruses (EL) nr 165/2014, mida on muudetud määrusega (EL) 2020/1054, sätestatakse nõuded, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamist, kasutamist, katsetamist ja kontrollimist.

PÕHIPUNKTID

Määrus (EÜ) nr 561/2006

reguleerib kaupade autovedu sõidukitega, mille kogumass on suurem kui 3,5 tonni, ja reisijate maanteevedu sõidukitega, mis on kohandatud rohkem kui üheksa inimese vedamiseks (kaasa arvatud juht);
kehtib alates 1. juulist 2026 kaupade rahvusvaheliste autovedude või kabotaažvedudega (sealhulgas kõik haagised või poolhaagised) seotud sõidukite suhtes, mille kogumass on suurem kui 2,5 tonni;
on kohaldatav sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse Euroopa Liidus (EL) ning ELi liikmesriikide, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel.

Vanuse alampiir

Sõidukijuhid ja kaasjuhid peavad olema vähemalt 18 aasta vanused, välja arvatud teatavatel asjaoludel, mille puhul praktikat sooritavate kaasjuhtide vanuse alampiir on 16 eluaastat (vt täpsemalt artiklist 5).

Eeskirjad sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta

Nende kohta on üksikasjalikud eeskirjad sätestatud artiklites 6, 7, 8, 8a ja 9.

Need eeskirjad sisaldavad järgmist:
- ööpäevane sõiduaeg on kuni 9 tundi, mida võib mitte rohkem kui kaks korda nädalas pikendada 10 tunnini;
- nädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi;
- sõiduaeg summeeritult iga kahe järjestikuse nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi;
- pärast 4,5-tunnist sõiduperioodi teeb peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi;
- ööpäevane puhkeperiood kestusega vähemalt 11 tundi, mille asemel võib piirduda üheksa tunniga, aga mitte rohkem kui kahe iganädalase puhkeperioodi jooksul;
- üks regulaarne iganädalane puhkeperiood kestusega vähemalt 45 tundi ja üks lühendatud iganädalane puhkeperiood kestusega vähemalt 24 tundi.
Veoettevõtja peab korraldama juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi iganädalane puhkeperiood, tööandja asukohaliikmesriigis, või naasta juhi elukohta, et veeta vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi (või üle 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimiseks).
Juhid peavad saama 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid (st väljaspool sõiduki kabiini), mille kulud katab veoettevõtja kui tööandja.
Juhtide lühendatud ja regulaarse iganädalase puhkeperioodi võib katkestada kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi, kui tegemist on parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatvate juhtidega. Seda ainult juhtide puhul, kellel on juurdepääs parvlaeva või rongi magamiskajutile või -kupeele ja regulaarse iganädalase puhkeperioodi korral on katkestamine võimalik ainult siis, kui reis kestab kava kohaselt vähemalt kaheksa tundi.
Euroopa Komisjon võttis vastu delegeeritud õigusakti, delegeeritud määruse (EL) 2022/1012, millega kehtestatakse ohutute ja turvaliste parkimisalade teenuste tase autojuhtidele ning nende alade ohutuse ja turvalisuse sertifitseerimise kord.

Miinimumtingimused seoses määruse rakendamisega

Direktiivis 2006/22/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2020/1057, sätestatakse määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rakendamise miinimumtingimused (vt allpool sõidumeerikute jaotist).
Selle eesmärk on autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide nõuetekohane kohaldamine ja ühtlustatud tõlgendamine, sätestades miinimumnõuded asjaomaste nõuete täitmise ühetaoliseks ja tõhusaks kontrolliks liikmesriikide poolt. Nende kontrollide eesmärgiks on rikkumiste vähendamine ja ennetamine.
Sellega nõutakse liikmesriikidelt veoettevõtjate jaoks riskiastme hindamise süsteemi kasutusele võtmist, mis põhineb üksikute ettevõtjate poolt toime pandud rikkumiste arvul ja raskusastmel. Kõrge riskiastmega ettevõtjaid kontrollitakse rangemini ja sagedamini.

Sõidumeerikud

Määruse (EL) nr 165/2014 (vt kokkuvõte) kohaselt peavad sõidumeerikud olema paigaldatud kõikidele üle 3,5 tonni kaaluvatele sõidukitele, mida kasutatakse kauba veoks maanteedel, ja üle 9-kohalistele (koos juhiga) sõidukitele, välja arvatud teatavad erandid. Alates 1. juulist 2026 peavad sõidumeerikud olema paigaldatud rahvusvaheliste autovedude või kabotaažvedudega seotud sõidukitele, mille mass on suurem kui 2,5 tonni.
Analoogsõidumeerikud asendati kõigepealt digitaalsete sõidumeerikutega ja seejärel asendati need nüüdisaegsemate digitaalsete, st arukate sõidumeerikutega.
Määrusega (EL) nr 165/2014 võeti kasutusele eeskirjad arukate sõidumeerikute – sõidukis asuva uue põlvkonna seadmete kohta, et jõustada elukutseliste juhtide sõidu- ja puhkeaega käsitlevad ELi õigusaktid. Arukad sõidumeerikud on kohustuslikud kõigis pärast 15. juunit 2019 registreeritud uutes sõidukites. Sõidumeerik võimaldab sõiduaja, vaheaegade ja puhkeperioodide, valmisolekuaegade ning sõidukijuhi poolt tehtavate muude tööde automaatset mõõtmist satelliitsidel põhineva asukoha määramise kaudu. See peaks parandama eeskirjade täitmist ning võimaldama pettuse või väärkasutuse varajast avastamist.

MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

Määrust (EÜ) nr 561/2006 kohaldatakse alates 11. aprillist 2007.
Määrust (EL) nr 165/2014 kohaldatakse alates 2. märtsist 2015, välja arvatud selle artiklis 48 loetletud erandid.
Määrust (EL) 2020/1054, millega muudeti nii määrust (EÜ) nr 561/2006 kui ka määrust (EL) nr 165/2014, kohaldatakse alates 1. augustist 2020, ning artikli 1 lõiget 15 ja artikli 2 lõiget 12 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2024.

TAUST

Lisateave

Sõiduaeg ja puhkeperioodid (Euroopa Komisjon)
Sõidumeerik (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14)

Määruse (EÜ) nr 561/2006 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 7. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006 seoses ohutute ja turvaliste parkimisalade teenuste ja turvalisuse taset täpsustavate standardite kehtestamise ning nende alade sertifitseerimise korraga (ELT L 170, 28.6.2022, lk 27–37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35–44)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 12.09.2022

Top