EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 14

ELi toimimise lepingu artiklid 223–234 – Euroopa Parlamendi ülesanded, koosseis ja toimimine

MIS ON ARTIKLITE EESMÄRK?

Nendes sätestatakse Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) ülesanded, pädevus, koosseis, volitused ja valmismenetlus.

PÕHIPUNKTID

Parlament on Euroopa Liidu institutsioon, mille ELi kodanikud valivad otse ELi kodanike jaoks. Ta esindab enam kui 500 miljonit ELi kodanikku, kehastades seetõttu demokraatlikku jõudu. Parlament asub Strasbourg’is (Prantsusmaa). Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks otsestel (alates 1979. aastast) valimistel vaba ja salajase hääletuse teel, kusjuures iga ELi riigi jaoks on kindlaks määratud kohtade arv. Nagu teatakse, on parlament Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) assamblee ühinemise tulemus (1965. aasta liitmisleping).

Volitused

Parlamendi volitused on kujunenud aluslepingute järjestikuste läbivaatamiste käigus. Volituste hulka kuuluvad:

  • otsustusõigus (kaalutlusõigus):
  • Õigus kontrollida ELi täitevasutusi (komisjon ja nõukogu) peamiselt poliitilise kontrolli tagamise abil komisjoni (umbusaldusavaldus) üle või nõukogule suuliste või kirjalike küsimuste esitamisega. Parlament võib kontrollida ka teisi ELi institutsioone, nagu Euroopa Keskpank (ELi toimimise lepingu artikkel 284).
  • Ametisse nimetamise õigus, osaledes volinike, ombudsmani ja kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel.

Pädevused

Seadusandlus

  • Seadusandliku tavamenetluse puhul (ELi toimimise lepingu artikkel 294) on parlament nõukoguga võrdväärne. Seda menetlust kasutatakse enamikes poliitikavaldkondades, sealhulgas:
    • transport
    • keskkond
    • põllumajandus
    • energiajulgeolek
    • sisseränne
    • õigus
    • rahvatervis.
  • Parlament sekkub ka seadusandliku erimenetluse kaudu vastuvõetud õigusaktidesse, esitades oma arvamuse (nõuandemenetlus) või nõusoleku (heakskiitmise menetlus).
  • Parlamendi nõusolek on vajalik mitmesuguste lepingute sõlmimiseks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu assotsieerimislepingud või lepingud seadusandliku tavamenetlusega hõlmatud valdkondades (näiteks kaubanduslepingud). Parlamendiga tuleb konsulteerida ka kõigi teiste rahvusvaheliste lepingute puhul (ELi toimimise lepingu artikkel 218).

Eelarve

Parlament tegutseb nõukoguga võrdsetel alustel ELi iga-aastase eelarve vastuvõtmise menetluses. Eelarvemenetlus koosneb nii parlamendi ja kui ka nõukogu ühest lugemisest või kutsutakse kokku lepituskomitee, et saavutada kokkulepe ühise teksti osas (ELi toimimise lepingu artikkel 314).

Täitevvõimu järelevalve

Parlament võib teostada kontrolli komisjoni, ELi täitevvõimu üle:

  • Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ettepanekul, kuid arvesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.
  • Komisjoni ametisse nimetamine sõltub parlamendi heakskiidust. See hõlmab ka liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamist, kes on samaaegselt Euroopa Komisjoni asepresident.
  • Parlament võib sundida komisjoni tagasi astuma umbusaldusavalduse kaudu.

Aluslepingute läbivaatamine

  • Parlamendi algatusõigus lubab tal teha ettepanekuid aluslepingute läbivaatamiseks.
  • Ta osaleb konventsioonis, kus analüüsitakse aluslepingute tavapärase läbivaatamise käigus esitatud eelnõusid.
  • Parlamendiga tuleb konsulteerida aluslepingute muutmise korral lihtsustatud läbivaatamismenetluse käigus.

Koosseis

Kohtade jaotusel ELi riikide vahel võetakse arvesse mitmeid tegureid:

  • proportsionaalsuse säilitamine ELi riikidele jaotatud kohtade ja rahvaarvu vahel;
  • võimalus ka väiksema rahvaarvuga ELi riikidel avaldada parlamendis arvamust oluliste poliitiliste küsimuste kohta;
  • parlamendiliikmete koguarv ei tohi ületada teatud piiri, et see ei mõjutaks parlamendi töö tõhusust.

Euroopa Ülemkogu võtab ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul vastu otsuse parlamendi koosseisu kohta (ELi lepingu artikli 14 lõige 2). ELi aluslepingutes on sätestatud parlamendi koosseisu põhieeskirjad:

  • parlament koosneb ELi kodanike esindajatest;
  • parlamendiliikmete maksimaalne arv on 751, sealhulgas parlamendi president;
  • minimaalne kohtade arv ELi riigi kohta on 6;
  • maksimaalne kohtade arv ELi riigi kohta on 96;
  • kohtade jaotamise aluseks peaks olema „kahaneva proportsionaalsuse“ põhimõte. See tähendab, et mida suurem on riigi rahvaarv, seda rohkem on tal parlamendis kohti; kuid iga parlamendiliige suuremas riigis esindab proportsionaalselt rohkem kodanikke kui väiksemas riigis.

KOKKUVÕTLIK TABEL

Alusleping

Artiklid

Teema

Euroopa Liidu leping

14

Parlamendi ülesanne ja koosseis

Euroopa Liidu toimimise leping

223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234

Euroopa Parlamendi toimimine

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 14 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 22–23)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Protokoll nr 6 ELi institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta (ainsa artikli punkt a) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 265)

Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsus 2013/312/EL Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta (ELT L 181, 29.6.2013, lk 57–58)

Viimati muudetud: 15.12.2017

Top