ELi ja Šveitsi vaheline leping

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi vaheline leping

määrus (EMÜ) nr 2840/72 Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu sõlmimise kohta

MIS ON LEPINGU JA MÄÄRUS EESMÄRK?

• ELi ja Šveitsi 1972. aasta vabakaubandusleping on ELi ja Šveitsi kaubandussuhete nurgakivi. Selles käsitletakse üksnes kaupu ja see on üks vanimaid ELi allkirjastatud kaubanduslepinguid. Leping ei sisalda sätteid teenuste, investeeringute, intellektuaalomandi õiguste, riigihangete ega sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väärtuste kohta.
• Seejärel leppisid Šveits ja EL kokku 1999. aastal allkirjastatud seitsmes valdkondlikus kokkuleppes (Šveitsis tuntud kui kahepoolsed kokkulepped I). Mõned neist on kaubanduse seisukohast asjakohased, näiteks:
  • isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,
  • vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe,
  • riigihankeid käsitlev kokkulepe ja
  • põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe.
• 2004. aastal lisati lepingule protokoll töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta (protokoll nr 2).
• Määrus tähistab vabakaubanduslepingu sõlmimist Šveitsiga Euroopa Majandusühenduse (praeguse Euroopa Liidu (ELi) nimel.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

Lepingu peamised eesmärgid on:

• edendada ELi ja Šveitsi vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu;
• toetada ELi ja Šveitsi majanduse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist ning tootlikkuse ja finantsstabiilsuse suurenemist;
• tagada lepinguosaliste vahelises kaubanduses õiglased konkurentsitingimused;
• aidata kaasa kaubandustõkkeid kõrvaldades ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule.

Tariifsete ja mittetariifsete meetmete kaotamine

• Lepinguga kaotatakse:
  • impordi- ja eksporditollimaksud või samaväärse toimega maksud;
  • koguselised impordi-, ekspordipiirangud või samaväärse toimega meetmed.
• Kõik uued tollimaksud või koguselised piirangud on keelatud.
• Lepingule on lisatud protokollid, milles nähakse ette tariifne kohtlemine ja kord, mida kohaldatakse teatavatele toodetele ja teatavatele põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadele.
• Kumbki lepinguosaline võib kehtestada impordi, ekspordi või transiidikaupade suhtes keelde või piiranguid mitmel põhjusel, sealhulgas seoses:
  • rahvatervisega;
  • avaliku korra või julgeolekuga;
  • inimeste, loomade või taimede tervise ja elu kaitsmisega.

Konkurentsieeskirjad

Mõlemad lepinguosalised peavad kinni konkurentsieeskirjadest, mis keelavad valitseva seisundi, kartellide ja monopolide kuritarvitamise, samuti riigiabi eeskirjadest.

Ühiskomitee

Lepinguga luuakse ühiskomitee, kuhu kuuluvad mõlema lepinguosalise liikmed. See

• vastutab lepingu haldamise ja selle nõuetekohase rakendamise tagamise eest;
• annab soovitusi ja võtab vastu otsuseid lepingus sätestatud juhtudel.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Leping jõustus 1. jaanuaril 1973. Seejärel on lepingule lisatud mitu protokolli.

TAUST

ELi ja Šveitsi poliitilisi suhteid reguleerivad enam kui 100 kahepoolset kokkulepet, mis hõlmavad paljusid aspekte, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni, Schengeni ala, varjupaigapoliitikat ja vastastikust tunnustamist.

Lisateave:

• Šveits (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Šveits ja EL (Euroopa välisteenistuse veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping (EÜT L 300, 31.12.1972, llk 189–280)

Lepingu järjestikused muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 2840/72 Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu sõlmimise ja rakendussätete vastuvõtmise kohta ning lisalepingu sõlmimise kohta, mis puudutab Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigis (EÜT L 300, 31.12.1972, lk 188)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5–17)

Leping Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 52–79)

Leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas (ELT L 23, 26.1.2005, lk 19–48)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369–429)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa ühenduste ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö raamkokkulepe (EÜT L 313, 22.11.1985, lk 6–8)

Viimati muudetud: 10.09.2020